Reisiraadio. Riisiraadio. Tere ja kena pühapäeva hommikut, suvi on käes ja kui te olete harjunud sel ajal kuulma Margit Kilumetsa või Margus Saare jutusaadet, siis teabki, et nüüd annab jutusaade suveks ruumi kreisiraadiole, mida kindlasti paljud kuulajad mäletavad veel eelmisest suvest. Suvi on puhkuste aeg ja ehkki kodu Eestiski hom veel palju näha ja uurida, räägime meie oma saadetes siiski kaugematest maadest ja erinevamates elu laadidest. Kui mullu olid peamisteks vestluskaaslasteks toredad abielupaarid, kes turistidena uusi paiku avastanud siis sel suvel ajame juttu ja eelkõige nende inimestega, kes ise elanud, õppinud või töötanud mõnes riigis ning tunnevad seetõttu sealset elu ja vaatamisväärsusi ehk veidi põhjalikumalt. Olgu siiski lisatud, et tahame suve jooksul kokku saada ka meie eelmise aasta reisiseltskondadega, et uurida neilt missugustes põnevates kohtades, nemad on vahepeal reisimas käinud. Alustame seekord aga Euroopast, täpsemalt Balkanilt. Meie esimene reisijuht on Ott Laido, kes jätkab praegu oma õpinguid Londonis, kuid peresuhete tõttu viibib tihti ka Horvaatias ja mujal endise Jugoslaavia lagunemise järel sündinud riikides. Meie vestluse vahele ka veidi faktilist materjali sealkandi kohta muidugi muusikat. Reisi raadio autor Mart Ummelas, helirežissöör. Reisiraadio. Täna reisiraadio stuudios Ott Laido, tere. Tere ott. Te olete siin Eestis hästi tuntud inimene, olete kaua aega olnud päästeameti pressiesindaja, aga nüüd olete juba mõnda aega Eestist eemal. Kui kaua jub? Ega ma nii pikalt ei olegi eemal olnud, ma olen olnud üks poolteist aastat ära Eestist ja, ja nüüd siin hiljemalt augustist, loodan olla tagasi. Ja suure osa sellest ajast olete te olnud Balkanil, täpsemalt Horvaatiast. Puhul olen seal olnud seoses perekonnaga ja lisaks olen seal üht-teist üritanud ka, kuidas vahendada Eesti ja Horvaatia vahel näiteks valitsuse kontakte? Need põhilised põhjused olnud, kuid mis puudutab nii Horvaatiat kui ka Balkani regiooni laiemalt, siis, siis see on ka minu, ütleme, üks reisihuvisid ja üks sellise hilisajaloohuvisid ka ma olen palju lugenud selle regiooni kohta. No eestlased on kindlasti viimastel aastatel turistina juba üsna palju käinud sealkandis, eelkõige Horvaatias võib-olla veidi vähem lõuna pool Montenegros või siis üsna harvad vast Kosovos, aga teie olete kõigis nendes vabariikides käinud? Päris kõigis veel ei ole käinud ja ma nüüd siin juunikuus teen väikese tiiru Bosnia-Hertsegoviinas, külastan nii Res Publica sõrmskad, mis on siis serblaste pool sellest nii-öelda riigist ja külastan ka Bosnia hakkida ja horvaatide föderatsiooni, mis on siis teine pool sellest nii-öelda riigist nimega Bosnia-Hertsegoviina. Need, kes on turistina käinud Horvaatias, mina kahjuks küll ei ole käinud. Kindlasti saavad ühesuguse pildi teatava pildi sellest riigist ja ma usun, et see eriti palju ei erine näiteks Kreekast või Itaaliast nendest kuurortides. Aga kuna te olete nüüd nagu rohkem ja pikemalt elanud seal, kas see pilt, mis kuurordis avaneb inimesele, erineb oluliselt sellest, mis avaneb Horvaatias või seal kandis pikemalt elades? Kindlasti? Tean, et kui mitte täiesti sees, oluliselt erinev pilt, küll ma tooksin täpselt samasuguse näite. Kui Tallinnasse tuuakse need kruiisile Lähevad suviti ja üldse need turismigrupid, kes külastavad Tallinna eelkõige Tallinna vanalinna, siis kindlasti neil ei teki ettekujutust Eesti riigist kui sellisest, neil tekib ettekujutust, ütleme, selle riigi pealinna kesklinnast pealinna vanalinnast, mis on, eksju, Unesco kaitse all ja nii edasi. Ja turist ei peagi huvitama täpselt, kuidas pensionid, kuidas on haridussüsteem selles riigis, kuidas on toiduainete hinnad poes, kas nad on tõusnud viimase ütleme, kuue kuu jooksul või mitte. Kuidas on kalasaadavusega, sest et Horvaatia on ju Horvaatia selle üle 1000 kilomeetri rannikut ja ääretu hulk ka kirjeldamatult kauneid saari ehk et kalavarud võiksid olla ju ja head ka, ütleme, kohalike inimeste igapäevasel toidulaual. Ometi see nii ei ole, sest et kala on enneolematult kallis igal kohalikul süüa, sellepärast et ühest küljest tänu turistidele, kes söövad seda kala ja teisest küljest ekspordiks näiteks Horvaatia toodab meeletus koguses tuunikalakonserve Jaapanile. Lausa uskumatu, tundub kuid kui me nüüd püüaksime iseloomustada neid erinevusi, mis on nende endise Jugoslaavia vabariikide vahel, noh, me teame, et maailmas tihtilugu aetakse Baltikum ja Balkan segamini. Kas nüüd eestlasena Baltikumi inimesena seal olles, kas nad on seal kohapeal, need erinevad Jugoslaavia rahwatcasama Vartseegiaatavad. Ei ole eriti ei ole, ütleme nüüd nüüd minul kui ma olen seal pikemalt olnud. Ja, ja kindlasti ei tasu ka eestlasel, kes külastab, ütleme, kaunist horvaat rannikut üks nädal või kaks nädalat või mõni ka rohkem liigub ringi. Ei soovitakski rõhutada nende vabariikide minevikku Jugoslaavia föderatsiooni sees, kas seal samasugune märk nende jaoks nagu meile nõukogude liit, see on samasugune märk kindlasti ja, ja, ja võib-olla ka natukene valusam, sellepärast et Jugoslaavia lagunes teatavasti meeletute inimkaotuste ja purunenud perekondade hinnaga. Jugoslaavia nii-öelda lagunemissõdades hukkus kokku umbes 300000 inimest ja, ja veel kõikidest riikidest kokku põgenike arvud, need ulatavad paari mõnedel andmetel isegi rohkem miljonini. No selles suhtes me ei saa päris võrrelda seda meie kogemusega ühe kunstliku liidu lagunemisest. Ja lisaks on seal ka, mis ei sõltunud Jugoslaaviast niivõrd-kuivõrd, selle piirkonna eripärast, see piirkond on alati, ütleme Balkani piirkond on alati olnud, et ristteel Lähis-Ida-Aasia-Euroo juba ka Põhja-Aafrika juured ulatuvad sinna, et on alati olnud ristteel ja, ja üks võimalus ennast nii-öelda teise rahvuse vastu kaitsta on üks võimalus on olla sõjaliselt tugev ja aktiivne. Aga teine võimalus on rõhutada oma oma rahvuskuuluvust. Mis tähendab seda, et Balkanil on alati olnud ja, ja ma usun küll, et see kipub jääma väga-väga jõuline, tugev marurahvuslus kas siis veres, perekonnas või ka miks mitte tipp-poliitikas. No te mainisite seda, Balkan on olnud Euroopa ristteel, ta on ka Euroopa püssirohu tünnis kutsutud, et kuidas nad ise suhtuvad sellesse, et öeldakse, et see on ka Euroopa pehme kõhualune ja nii edasi, kuidas nad suhtuvad sellisesse natukene alavääristavat? Võtame sisse, no siin on jälle üks seesama moment, et seal kohalikega suheldes sellele väga palju ei ole soovitatav rõhuda, vastupidi meeldib me ei räägi ainult Horvaatias teeks ja ma räägin üldse sellest, kui ka naaberriikides ringi liikuda. Serbia-Horvaatia-Sloveenia, Bosnia-Hertsegoviina, Makedoonia, Montenegro ja just see oli üks moment, on jah, et ei maksaks rõhutada seda Jugoslaavia kogemust ja endist kuuluvust. Ja teine moment on ka see, et ei maksaks rõhutada nüüd seda, et nii Euroopa Liit kui ka mitmed teised rahvusvahelised institutsioonid, organisatsioonid on ametlikult tunnustanud ja nimetanud palkanit kõige vähem arenenud piirkonnaks Euroopas. Ja nüüd seda, ütleme, seal kohapeal ringi liikudes ja reisides kohalikega rääkides noh kindlasti ei maksaks rõhutada, see on pigem fakte, mida võiks hoida enda teada ja arvestada oma väljaütlemistes. Ja väga-väga sõbralikud inimesed võivad muutuda mitte nii sõbralikuks kui küsida väga rumalalt Jugoslaavia kohta või näiteks nimetada seda keelt, mida nad räägivad, mida ma olen kuulnud siin paljud on kasutanud sellist väljendit nagu serbia horvaadi keel. Ja, ja mitte mingil juhul ei ole hea tava öelda näiteks Horvaatias, et ma oskan serbia horvaadi keeles paar sõna nii-öelda või ütelda seda Serbias, et teate, ma, ma tunnen natukene serbia horvaadi keelt, siis see on ääretult taktitundetu ja näitab, et inimene mitte ei tunne seda piirkonda, vaid ütleme, ka ei, ei austa nende rahvuste oma soovi ütelda lahti sellest stigmast. Kuigi tegelikult see keel on üks ja sama. Ma ei ole filoloog, filoloogid kindlasti vaidlevad selle selle momendi juures, nimetades Stasamaks keeleks, ta on tõesti mina kõrvaltvaatajana võiksin ütelda, et ütleme, 90 protsenti sama keel. Kuid mis on väga huvitav moment, on see, et alates Jugoslaavia lagunemisest ütleme, 80.-te lõpus need erinevad rahvad hakkasid sihilikult kasutamas sõnu, mis oli omanen nende piirkonnale, näiteks serblased hakkasid kasutama rohkem nii-öelda oma piirkonna sõnu ja paadid oma piirkonna sõnu, ehk et kui me võrdleme täna Serbia keelt ja horvaadi keelt siis see erinevus on suurem, kui ta oli näiteks kaheksakümnendatel. Ja mis puudutab Jugoslaavia aega, siis Jugoslaavia ajal Serbia kasutas kirillitsa tähestiku ja horvaatide ranaatanud ladina tähestik. Nüüd on huvitav moment on see, et need keeled on nii-öelda sihilikult ja eesmärgipäraselt löödud rohkem erinevaks. Samas on Serbia üha rohkem hakanud kasutama jälle ladina tähestikku, nii et Balkan on ükskõik kust otsast läheneda, kas keeleliselt või kultuuriliselt või, või astronoomiliselt Antan ääretult segu erinevatest momentidest ja seal nende üksikute piltide põhjal on väga, väga nagu ennatlik mingi mõistlik pilt kokku panna. Balkani poolsaar asub Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Anatoolia ja Apenniini poolsaare vahel. Poolsaart piiravad läänest Aadria meri ja Joonia meri, idast Mustmerja Marmaarameri, kagust Egemise meri, Aasiast eraldavat poolsaart, Marmaara meri, Bosporuse väin ja tar Taneli nimetuse Balkani poolsaar võttis esmakordselt kasutusele saksa geograaf August saine aastal 1808 põhja poole poolsaar umbes 1300 kilomeetri laiune ning ulatub saava ja toona jõest ligi 1000 kilomeetrit lõuna poole oma lõunatippu tainaroni neemeni Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Balkani poolsaare pindala on 629000 ruutkilomeetrit ning see jaguneb mitme riigi vahel. Need Haanja, Bosnia-Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Kreeka, Rumeenia, Serbia, Kosovo, Sloveenia ja Türgi. Euroopa osa Balkani poolsaarel on üle 75 miljoni elaniku. Nad on kõik enamasti slaavlased, kuid leidub ka teisi rahvaid. No üks teema, mis neid rahvaid eristab, selgelt on usk erinevad, usud sest tõesti seal võib kohata kõiki kristlikke usundeid ja lisaks veel ka islami usus. Islamiusku, ja täpselt nii on need usud ja ka näiteks judaism on, on seal täiesti esindatud ja mina hindasin, õigemini ma ülehindasin religiooni tähtsust enne kui ma selle piirkonnaga olin rohkem tuttav. Tegelikult mul on tunne ja mida ka mitmed teadusmaterjalid on toetanud siis number üks ei ole siiski usk ja sellest tulenevad erinevused, vaid number üks on rahvuskuuluvus mida me siin ka varem mainisime, et seesama äärmiselt tugev rahvuskuuluvus ja see rahvuskuuluvus, selle juured ulatuvad kaugele, selle emotsiooni juured ja seda hoitakse ka pidevalt nii-öelda kuumana ei lasta sellel jahtuda ja see on üks põhjus, miks Balkanilt peetakse kõige ebastabiilsemaks hetkel siin Baliidu väga külje all. Me jätame välja praegu Kesk-Aasia, mis on samuti Euroopa Liidu nii-öelda huvisfääri tekkinud, aga kui me võtame siinsamas täpselt paari lennutunni kaugusel toimuvad sündmused, siis just seesama hoitakse tallel selliseid valusaid ja väga iseloomulikke jooni. No kui nüüd minna Horvaatiasse ja püüda vältida seal selliseid piinlikke momente, kuivõrd on harvaatidele teine maailmasõda. Delikaatne küsimus, see on täpselt samamoodi väga delikaatne küsimus, sellepärast et Horvaatia teatavasti oli okupeeritud Itaalia ja Saksamaa poolt. No see okupatsioon tollal ja mitmed ka nimetanud, nii ei olnud mitte niivõrd okupatsioon, kuivõrd koostöö ajalises mõttes, Horvaatiale lihtsalt polnud neil ka suurt võimalust. Ja teine moment on see, et Serbia oli oli moskva tugev liitlane ja partisaniliikumine, nii et üks võimalus kaitsta ennast serbia rahvusluse ja kommunismi eest oli liituda või alla anda siis natukene kiiremini itaallastele ja sakslastele. Mis tähendab seda täna. Kui me räägime teisest maailmasõjast, siis horvaadid olid suures osas fašistid, sesse tassid. Jah, et kui nüüd eestlastel on oma ajalooline kogemus kahest okupatsioonist, kas nagu võrreldav horvaatide? Olukorraga ma ei ole nii teise maailmasõja ajaloo asjatundja, kuid ka meil Eestis oli ju 40.-te esimesel poolel oli küll venelased sees ja siis tuli kohe Saksa okupatsioon paariaastane ja siis tuli jälle Nõukogude liit, nii et ka meil kui me, kui me väga tahame. Me leiame inimesi, kes olid nii-öelda fašistid, SAS ja, ja samal ajal kas siis hiljem või, või siis ütleme, tema samast perekonnast, teine inimene oli, oli, oli siis nõukogudele punaarmees, nii et sellistel väikestel riikidel tundub, et ei ole alati valikuvõimalust ja neil on vaja ellu jääda. Nii et pigem ei maksaks kohe väga vennastuma hakata teise maailmasõjamälestuste teemal. Seda enam, et tegelikult ega igapäevaelus seal nii teine maailmasõja palju meiegi sellest siin räägime ja ja isegi 90.-te väga verised sõjad on, on kuidagi delikaatselt jäänud sellise väga spetsiifilise meedia huvi valdkonna näiteks, mis puudutab sõjakurjategijate üleandmisest kohtuprotsess, aga laiemas mõttes keegi seda niimoodi avalikult räägi ja ega ausalt öelda, kas nüüd peakski rääkima, sest et see kogemus oli ääretult kole. No jätame nüüd need sünged teemad kõrvale, aga küsiksin veel, kas on meie olmekultuuris käitumiskultuuris mingeid selliseid olulisi erinevusi, mida oleks hea teada? Horvaatiasse minnes korvaatsest rääkida, siis mis minul on alates esimesest külaskäigust ja ongi see jäänud väga hea mulje, nende keeleoskus. Näiteks kui Eestis on, ütleme, sellised noored inimesed, kahekümnendates kolmekümnendates Nemad jagunevad põhiliselt kas inglise keele oskajat, eks, või saksa keele oskajat, eks siis Horvaatias minu põlvkond, need on, ütleme, kahekümnendad, kolmekümnendad, minu põlvkond räägib kõik kahte keelt, nii saksa keelt kui inglise keelt. Lisaks veel väga suur osa räägib itaalia keelt. Ja, ja loomulikult nende oma keel, horvaadi keel, sellega nad saavad ka hakkama, ütleme, 20 miljoni helises ruumis rahvuste ruumis. Nii et neil keelteoskus on üllatavalt hea ja, ja see on ka suurelt tänu aktiivsele turismile, mis sai väga suure tõuke kuuekümnendatel juba juba juba slaavi ajal. Ja siit omakorda 70.-te alguses toimus võib-olla me ei ole nii palju kuulnud sellest, mida me Budapesti ja, ja Praha sündmustest, aga Horvaatias oli nii-öelda Horvaatia kevad, kus siis kultuuriinimesed tulid tänavatele nõudmaksed, miks tollane Jugoslaavia vabariik, Horvaatia saatis praktiliselt kogu oma turismiraha Belgradi, kes oli siis selle föderatsiooni pealinn ja vastu ta sai proportsionaalselt palju vähem raha oma infrastruktuurile ja haridusele ja palkadele. See oli üks selline päris äge liikumine ka sellest nii palju meile siis, rääkimata nõukogude ajal loomulikult midagi olnud sellest, et et turism on üks viimased 40 varsti juba poolsaar sajandit on väga tugevalt sees, kui me siin Tallinnas hiljuti panime pildikesi ja nii edasi, et see turism on ääretult, et arenenud ja Horvaatia on nii Euroopa Liidu kui ka näiteks laenude toel ehitanud ääretult soliidse kiirteed ja tunnelid ja näiteks mõned pikemad tunnelid on üks, viie-kuue kilomeetri pikkused tunnelid. Ja siis seal sõites ja, ja neid investeeringuid näha, siis mul on, mõnikord tekib küsimus, et miks me vorsti veerand sajandit võitlema, et saada normaalne, teeme no nii, et, et sa nagu aga noh, see ei ole nüüd minu minu valdkond ja aga lihtsalt hea on tõesti, infrastruktuur on tõsiselt arendatud just turistide heaks. Seal on tõsi, suured laenud riigil peal Horvaatiale, kuid et praegust seda trendi ja nende külaliste arvu nähes ja, ja siis ma usun, et nad on teinud õige valiku ja, ja Bosnia-Hertsegoviina nende naaberriik on nüüd ärganud paar paar aastat tagasi samamoodi hakanud ennast eksponeerima kui turismiobjektina. Ja üritab järgida Horvaatia edusamme. Horvaatia pindala on 56542 ruutkilomeetrit. Seal elab täna üle nelja ja poole miljoni elaniku. Rahvastiku tihedus on seega umbes kolm korda suurem kui Eestis. Horvaatia riigina iseseisvus 21. teisel juunil 1909 näiteks nii et sel nädalal täitub sel riigil 17 iseseisvusaastat. Horvaatia jaguneb 20-ks konnaks ja pealinnas Zagrebis, kus elab umbes 800000 inimest. Horvaatia riigikeel on horvaadi keel. Horvaatiast kujuneb ilmselt järgmine riik, mis võetakse vastu Euroopa liitu. Hetke pärast jätkame juttu atlaidoga. Horvaatia on siis üsna läänelik riik tänapäeva mõistes võrreldes mõningate oma lõunat. Poolsete või idapoolsete naabritega, kui me nüüd räägime veidi Horvaatiast Turisti pilguga siis nagu juba mainitud, tohutu pikk rannajoon, tuhanded saared ja nii edasi, on see, mis sinna on viinud ju aastakümneid juba Kesk-Euroopa turiste, nüüd üle maailma. Aga kui nüüd veel mõelda, mis on teie meelest ott, Need, Horvaatia sellised muud vaatamisväärsused, millega võiks tutvuda, mille peale võib-olla turist kohe ei tule, nii nagu nagu te ütlesite, et Tallinnaga piirduv Soome turist tihtilugu ei tea, mis on Eestis mujal. Et kas on ka Horvaatias selliseid kohti, mida võiks soovitada näiteks külastada? Kindlasti võiks ja peaks külastama erinevaid rahvusparke. Ja rahvuspargid on nii metsa sees, sügavates, orgudes ja mägedes kui ka täiesti omati saarte jaoks on loodud rahvuspargid. Kõige tuntum ilmselt on Plytwitze rahvuspark, kus on mitmed kosed ja nende oskade kõrgus on siin aknast välja vaadata. Siin mõnede kahe 30 40 meetri kõrgused nirekesed, et need ei ole nüüd sellised massiivsed nagu ütleme, eestlane harjunud Jägala joaga nirekesed ja all mitmel tasandil maastiku sisse joonistunud järvekeses klipid, sona, ääretult tuntud piirkond ja, ja ilmselt ka, kes on vähegi teinud eeltööd Horvaatia külastamiseks, siis ilmselt see britid Sa rahvuspark tuleb välja kuskilt nendest soovitustest ja neid sarnaseid rahvusparke kõrka rahvuspark samamoodi natuke lõuna pool. Kornati Need on kuumaastik, seal on tehtud väga palju filme ja Kornati saartel on oma rahvuspark. Nüüd on elutud saared aga väga, väga maagilised ja maalilised. Neid rahvuspark on tegelikult ääretult palju ja kes nüüd natukene mugavustest tahab nii-öelda järgi anda, siis võiks külastada Horvaatia idaosa, Sloveenia ja Sloveenia on piirkond, mis sai, ütleme üheksakümnendatel väga tugevaid sõjakahjustusi, sest ta vahetult piirneb Serbiaga. Aga samas on, on see piirkond on. On huvitav, et seal on väga tugevad sugemeid, just nimelt köögipoolel on Ungariga. Nii et seal need paprikad ja, ja kuulasid, on, on väga nii-öelda kodused toidud ja, ja ka kala, kuigi seal sisemaa kuigi mõtlen, Eesti mõistes on meie jaoks võiks olla ikkagi kõige huvitavam see rannik ja need saared ja need saared ei ole ühesugused saared, et ja Sloveenia sellised natuke saaremaised paigad võib-olla võiksid jääda järgmisteks külaskäikudeks, aga seal ääretult efektne esmakokkupuude siis Aadria merega ja SAS on midagi, mida kohalikud horvaadid eelistavad näiteks puhkusele Kreekas või kuskil mujal. Vaid Nad planeerivad oma puhkust oma oma koduriigis ja planeerivad seda ette. Ja Nende jaoks ei ole vahet hinnas, kas nad on kodumaal või, või sõidavad nad lennukiga Kreekasse kuskile saarele. Siiski eelistavad olenemata suhteliselt krõbedast hinnast, olla kodumaal, nad on väga uhked sellele. Sellest kuumaastikust meenutas mulle seda, et kuuldavasti ju sealsamas Horvaatias omal ajal filmiti ka neid Ida-Saksa indiaani vestern, mille peaosas oli koik kommitid. Nii et see on ilmselt sealtkandist. Ja just nimelt see, kui ikka oli üks esimesi küsimusi mul mitmeid aastaid tagasi, kui ma puutusin kohalikega kokku ja selle peale absoluutselt eranditult kõik raputasid pead ja kehitas õlgu. Nad polnud kuulnud ka sellest näitlejast ja ameti endine nõukogude liit, sealhulgas ka meie mina oleksin koolipoisina teadsin kõiki koikkamiididži rolle. Nii, aga me jõudsimegi otsapidi ka kultuuri, kas noh, ma tean, et on, aga võib-olla teie oskate paremini iseloomustada, millised on niisugust ajaloolised, kultuurilised vaatamisväärsused, Horvaatias on teada, et seal on tõelisi maailmapärandi linnu. Ma mõtlen siin pruunik Dubrovnikus muidugi. Enne kui ma olin külastanud Dubrovnikus, ma suhtusin sellesse natukene väikses skeptitsismi ka, et, et see on võib-olla liiga turistikas ja liiga üles või üle ülekiidetud. Kuid ta on tõesti, ta on tõesti pärl ja tegelikult ka nüüd uuesti üles ehitatud ja pärast pommitamist ja 91 kes on käinud ja kes, kes ei ole veel käinud Dubrovnikus, siis nad kohe märkavad, et täpselt linna kõrval on suur mägi. Kui ma õieti mäletan, siis murtš oli vist selle mäe nimi ja ühesõnaga sellelt mäelt antisest tuld alla vanalinnale elanikele snaipreid, tankid, lennukid ja, ja sellest on seal, samastub Rovniku vanalinnas on terve sisehooajaline selline näitus nendest fotodest, mis, mis siis tehti sellest põlevast linnast. Ja kuna Dubrovnikus ajalugu ja, ja tema kultuuriväärtus oli niivõrd või on niivõrd võimas, siis siis ÜRO ja muud organisatsioonid leidsid ka kohe vahendit Dubrovnikus sisuliselt kohe üles tagasi ehitada. Ja nüüd ringi liikudes loomulikult ei adu seda, et siin üks ütleme, 15 aastat ja natuke rohkem tagasi käis 100. Aga mis puudutab seda mäge, siis varem enne sõda, ütleme, kuni 91. aastani sele mäe Smartš selle mäe otsa viiva köisraudtee ja seal oli väga populaarne selline nagu vaba aja veetmise keskus või selline restoranid, sest see vaade on super, sest et see mägi on Aadria mere rannikust võib-olla võib-olla kilomeeter või pool kilomeetrit. Ja enne enne merd on, on täpsutu Browning nagu peopesal. Nii et need vaated olid võrratud ja saartele vaated. Aga tänu sõjaväetegevusele, see mägi on täis lõhkemata lõhkekäia miine, nii et siin on praegu vähemalt otsustatud mitte mitte veel hakata seda nüüd tagasi ehitama. Aga see on, ma arvan, et see on aja küsimus, sest see asukoht ise on kaunis. 2003. aastal peeti Kopenhaagenis esimest korda juunioride Eurovisiooni lauluvõistlust mille võitis tollal vaid 11 aastane horvaadi poiss Tiina Jellušiks, kes ise on sündinud Sloveenias. Laulu oli ta ka ise kirjutanud ja see kandis tõeliselt liigutavad pealkirja. Sa oled mu esimene armastus. Pärast seda võitu reisis tiino läbi pool maailma. Ehkki samal ajal jätkas edukalt ka kooliõpinguid ning lõpetas sel aastal põhikooli tänava, tuli temalt välja ka uus singel Maleena ning ta on loonud oma eakaaslastest 15 17 aastastest poistest. Bändi kuulame nüüd aga tema. Viie aasta tagust võidulaulu. Horvaatia pealinnas Zagrebis, mida te ütlete selle linna kohta, see on väga suur linn. Jah, Horvaatia mõistes on ta väga suur linn, tal on ametlikult 800000 elanikku, kuid eranditult kõik arvavad, et nad on ikkagi miljonilinn, nii et usutavasti on seal siiski rohkem kui 800000 inimest ja ja Horvaatia pealinn. Saagrebon Ta on tüüpiline piirkonna linn selles mõttes, et seal puuduvad kõrghooned, mitte südalinnas, on ainult üks selline kõrgem hoone paarikümnekorruseline ja natuke südalinnast eemal on mõned uuemad hooned, aga ütleme, linnakeskus ise on selline väga madal nagu ütleme, see konsorigantsin samas raadiomaja ümbruses. Ja ta on selline pigem, mida nad ka ise ütlevad, et on selline väike viin ja osad osad piirkonnad, pargid on tõesti meenutavad Viini, sest et Austria-Ungari impeeriumi ajaloolis Agrab oluline keskus juba siis ja, ja sealt ka need arhitektid ja väline mõju. Austria mõju. Aga kui inimesed turistid lähevad sinna rannikule, ega nad naljalt Zagrebi sattus, on ikka piisavalt kaugel. Rannik on väga pikk ja oleneb, näiteks kui me võtame Zagrebi ja Dubrovnikus, siis nende nende vahe on ütleme, 10 sõidutundi, mis, mis ikkagi võtab kogu päeva ja noh, lennukiga on see 45 minutit. Aga Eestis teatavasti inimesed teevad otselennud Dubrovnikus, nii et palju nüüd Zagrebis. Palju teil neid asju on, on nagu iseasi, kuigi ma arvan, et turistina või Horvaatiat külastades maid, tõstaks Agrabit väga-väga esiritta. Et seal täpselt nii, et kui juhtub metsa sisened sinna riiki läbi pealinna, siis loomulikult seal on ilusaid ja kenasid kohti, kuid kuid ma arvan, et Horvaatia võti on ikkagi rannik. Te mainisite juba siin seoses Sloveeniaga seda Horvaatia kööki, et kui te nüüd iseloomustaksite, kas seal rohkem kreekapärane või itaaliapärane või on see täiesti oma Et ta on täpselt see, mida te mainisite, ta nende segu, nii nagu rahvas ja, ja arhitektuur, ütlemini on seguga, köök. Seal on nii, Kesk-Euroopa, ütleme Viini šnitsel on täiesti nii-öelda koduköök ja täpselt samamoodi nimetatakse kodu köögiks ka kõikvõimalike merekaart. Tuunikala, erinevad salatid ja väga spetsiifiline seal Itaalias on juttu nime all Parma singi nimel, aga terves Balkanil on põrsud. See on ka selline õhu käes kuivatatud sealiha, millest tehakse ime imeõhukesi viile ja ta on selline. Ma ei oskagi kirjeldada, seda peab maitsvad on väga spetsiifiline, mida siis süüakse näiteks meloniga. Ja väga, väga palju on Bosnia köögimõju ja Poznan kõikule omakorda Türgi mõjuga, nii et tegelikult toit on seal päris päris hea ja ütleme Eestist tulnule. Päris huvitav. Hinnatakse vürtsika, saastet alati piprakaun nendega mitu Kauna siis on sealne köök keskeltläbi keskeltläbi, kui me võtame, ütleme üks piprakaun on, ütleme nagu Eesti ja viis piprakauna on siis midagi väga kanged, siis siis Pakuks pakuks kaks tõele, vürtsikas toit. Sa võid leida muidugi, kuid kui me võtame lihtsalt Horvaatia riik ja seal pakutav toit, siis siis, siis vürtse võib alati lisada, seal on mitmeid erinevaid kastmeid ja, ja, ja noh, nii-öelda meie kasutame siin sinepit, seal on muud näiteks Aivar sellise nimetusega kaste. Aivar Aivar nagu eesti mehe nimi nagu eesti mehe nimi, aga i asemele on j aga hääldatakse Aivar. Ja nii et sa võid oma oma toiduvürtsikustele pipra kauni vastavalt loomulikult lisada ja sedasama Sloveenia, millest oli juttu, et seal on tugev Ungari köögi, vot seda peetakse isegi kõigi Võrtsikamaks üldse mitte rannikul pakutavad. Me oleme nüüd üsna palju rääkinud Horvaatiast. Missugused vabariigid sealkandis Balkanil veel võiksid meie inimesele huvi pakkuda, millega te olete ise tutvunud? Horvaatia põhjanaaber on Sloveenia. Kas Sloveenia puhul on nüüd kõige vähem tunda, et tegemist on Balkani riigiga? Vastupidi me vaatame ise sloveenidel alt üles, sellepärast et Sloveenid on juba eurotsoonis. Nemad on suutnud oma majanduse inflatsiooni juba aegsasti niimoodi reguleerida, et neil ei ole probleeme selle rahaliiduga. Ei olnud probleeme sellega liitumisega, nii et Sloveenias on väga kauneid kohti. D, kuid kuid väga vähe mereranda. Jah, mereranda ma arvan. Vot selle rannapiirkonnas ma ei käinud, sest et see on vist paarkümmend kilomeetrit või midagi sellist, nii et praktiliselt üks kuurort, minu teada on ainult partaros. Võimalik sellega, aga ma ei ole käinud ja samamoodi Bosnia-Hertsegoviinas on ainult üks pisike riba sama suurribal nagu Sloveenial ja On ainult üks kuurort Neum. Ja see kuurort on ka selline mererand, mis on Bosnia-Hertsegoviinale on ka selline. Nii-öelda siselaht nad vaatavad, mitte silmapiiril ei ole Merivad, silmapiiril on Horvaatia poolsaar pele Shats. Sloveenia kohta võiks ilmselt öelda nii, nagu teinekord öeldakse Eesti kohta, et igav põhjamaa riik, et Sloveenia on igav, Balkani riik suhteliselt. Seal on erinevad minu jaoks, tunnistan, on ta igav, sest kui ma Balkanil liigun, siis ma soovin naa midagi, tõesti, kus ei ole nii-öelda nii tugevad Euroopa Liidu ja, ja sellise noh, kuhu me tegelikult ütleme, elukeskkonnana, kuhu me tahaksime kuuluda, aga kui me tahame reisida, siis võib-olla midagi muud näha ja Sloveenias on selles suhtes kõige vähem kõige vähem sellist närvikõdi. Kas te olete seal päris lõunas ka käinud? Ma olen sõitnud kuni Albaaniasse välja ja nii et ka läbi Montenegro, Kalevi, Montenegro ja Kosovo Kosovo jäänud tee peale, kuid mul on üks väga sõber Kosovos, nii et ma usun, et Kosovosse saab kunagi mindud. Nii, aga kuidas nüüd iseloomustada näiteks seda Montenegro, mis teatavasti küllaltki jõuliselt ennast näiteks praegu reklaamib ka EuroNewsi vahendusel kuivõrd erinev nüüd see riik on, ütleme nendest põhjapoolsetest. Balkani riikidest siin oli vahepeal enne juttu ka, et Horvaatia on, kui me jätame Sloveenia välja, sest et tal on täiesti omaette klass sellest endisest Jugoslaavia ruumist. Paatia on, on tõesti kõige lääneliku ja ja temal on ka NATO kutse saadud ja temal on aktiivsed Euroopa Liiduga läbirääkimised, nii et see vahe on tunda, kui nüüd siseneda Montenegros. Montenegro on tõesti meri ja kuurordid on palju inimesi, seal on täis hotellikesi ja seal on söögikoht ja nii edasi, kuid vaatame kas või neid busse, millega ütleme siis sõidutatakse inimesi, ühistransport. Et kui Montenegros näiteks bussijuht Ta tõmbab suitsu sinust poole meetri kaugusel ja see suits tuleb sul 35 kraadiga täpselt sinule näkku ja siis ei ole suitsetaja või arvata, kui kange tubakas võib arvata, et see tubakas ei ole lahja ja ei ole ka väga. Siis noh, need on sellised küsitavad momendid, aga noh, minu jaoks ei ole nii segav moment vastupidise, nagu me neid näeme, see on millestki rääkida. Kuid näiteks kui ma reisisin perega, siis teeksin seda kindlasti Horvaatias, mitte veel nii palju mentoneegros või näiteks Albaanias. Jaa, aga mis puudutab Montenegro, siis nemad korraldasid iseseisvusreferendumi, 2006. aastal otsustasid Serbiast lahku lüüa mis tähendas seda, et Serbia lukustus nii-öelda maismaa sisse, aga nende sidemed Montenegro lasteaia serblaste vahel on muidugi ääretult tugevad ja ja tihti näiteks mõned Montenegro, lased ta ka ise vahet, kas nad on Montenegro lased või annad serblased väga tugevad sidemed. Kuid nende poliitiline juhtkond otsustas, et Serbia ütleme nii, et suhteliselt, kes rahvusvaheline maine blokeeris Montenegro arengut. Sest et neid võeti ühe, ühe deklaratsioonina, sest nemad kahekesi olidki jäänuk sellest. Nii et paratamatult Serbia kehv läbisaamine, mis on ka hetkel samas seisus. Serbia kehv läbisaamine rahvusvahelise üldsusega ja näiteks investoritega ja turistidega mõjus paratamatult ka Montenegro arengule. Küllap kõige kriitilisem piirkond, kui nüüd mõelda turisti aspektist on Balkanil ikkagi endiselt Kosovo, nii et vast niisama naljalt sinna turismireisi ei ole mõtet planeerida. Ma ei ole ise veel käinud, kuigi kindlasti ma lähen sinna, kuid mis ma olen kuulnud? No ma olen kulunud erinevaid jutte, nii et selles mõttes mul on väga raske sellest oma kogemust hinnangut öelda, kuid kuid selge on see, et seal on piirkondi, kus tasub eemale hoida, samas näiteks ma ei tea ühtegi põhjust, miks mitte külastada Bristinud Kosovo, Tallinna ja ka mitmeid muid piirkondi. Mitravitsa on küll linn, kus tasub olla silmad ja kõrvad lahti hoida, eriti mida öelda ja kuidas käituda. Kuid ma ei usu, et tervise Kosovo oleks koht, kus hirmsasti peaks eemale hoidma. Võib olla vastupidi, käia seal näidata et ei karda siia tulla ja jätta mõned rahad ka nende majandusarengule. No tahakski lõpuks küsida teilt ka niisugusi praktilisi vihjeid võimalikule turistile, kes läheb sinnakanti, kui palju peaks raha näiteks kaasa võtma, kui kallid need maad on näiteks eelkõige Horvaatia. Horvaatiast rääkida siis väljas, kohvijoomine on nendel igapäevane kohustus ja, ja üks kohvitass võib tähendada kaks tundi jutusele veerel. Ja kohvitassi hind on, ütleme, eesti rahas keskmiselt, ta ei tohiks olla rohkem kui ütleme, 20 kuni 25 krooni, kui ta nüüd üle selle, siis võib-olla tasuks veel neli meetrit edasi jalutada järgmisse kohta kohvi ja mõistliku hinnaga ja väljas söömine. Nüüd Dubrovnikus on kehva näide, sellepärast et Dubrovnikus on kõige kallimad hinnad väljas, süüa ja ausalt öelda ka kõige kehvem köök, sellepärast et seal on selline mass turiste. Et kui sulle ütleme, selles restoranis ei meeldi, see sinna tagasi ei lähe siis homme tuleb sama teadmatu turism ja läheb ikka sinna sööma. Nii et seal ei ole probleemi klientidega ja see on tunda ka nende pakutavas toidus. See ei ole halb, kui, kui võrrelda nüüd muu Horvaatiaga, siis Dubrovnikus natukene jääb kalliks väljas söömiseks ja üle hinnatuks selle kvaliteedi suhtes selline väga puust punaseks soovituseks olla, et arvestada nii nagu sööks, ütleme Tallinnas mitte vanalinna luksusrestoranides, kuid umbes samad hinnad, toidupood on, ütleme 20 protsenti kallim. Piimad-jogurtid väljas ütleb ka leib. Ja väljas söömine sõltub kohast, aga mitte odavam kui tallinn. Horvaatias, krediitkaardid toimivad, toimivad ja, ja mitte ainult krediitkaardiga deebetkaardid. Kuid mis puudutab nüüd neid kohvikuid, mida on tõesti palju ja näiteks väikeseid jäätisemüüjaid, siis seal on sularaha. Ja päris lõpuks, mida tuua kaasa Horvaatiast, mis on need meened, need tooted, mida võiks üks turist endaga kaasa tuua, arvestades muidugi neid kõiki tänapäeva lennu. No kindlasti, iga turist toob kaasa väga-väga ilusaid pilte, seal on ka fotograafia kauge inimesel võimalik väga lihtsate vahendite ja ja võimalustega ääretult ilusaid pilte, mida alal kasvõi oma arvutile taustapildiks panna, need fotod loomulikult ja kindlasti päevitus, sest et päike on seal näiteks just suhtlesin inimestega on 35 kraadi, on seal juba praegu palavust, nii et kui meenetest rääkida, siis võib-olla šokolaadid pajatera on, on nendel nagu meile ütleme, Kalevipoja šokolaadi vaja tera ja seda tuuakse kaasa ja mina soovitaks ka juustu juust on tõsiselt ja seesama varem mainitud Porsche. Aga mis on see nende põhiline käsitöö, mida hinnatakse nende käsitöö, põhiline on Nad teevad selliseid punaseid südameid, mille, mille juured on piparkookides ja muide piparkooke, nad söövad aasta ringi mitte küll palju, kuid ikka juhtub, et kohvi kõrvale pakutakse väike piparkoogi. Siis sellised punased piparkoogid on, kus on siis kirjutatud peale Horvaatia või, või siis selle linnakese nimi, kus sa hetkel olenegi Zagrebis või Dubrovnikus või need on sellised kaunid, kaunid asjakesed. Ise tunnistan, et ma selliseid nipsasjakesi ei too koju, et selles suhtes mul ei ole kõige paremad soovitused, aga seal on palju võimalusi. Jaa, jaa, palju looduslikke tooteid, nii et igaüks leiab. Meie saade läheb eetrisse jaanipäeva eel, kas seal ka peetakse jaanipäeva? Ei peeta, mina, olen seal olnud viimased kaks jaanipäeva ja ühegi grillvorstita ja ühegi lõketa aga vaatan siis läbi interneti, mis siin toimub. Aitäh teile, Laido, Balkani ja eelkõige Horvaatia tutvustamise eest. Loodetavasti see innustab üha rohkem eestlasi selle kandiga tutvuma. Aitäh. Nii palju tänaseks palkanist ja eriti Horvaatiast, täname ott Laidot huvitava jutu eest. Mina olen Mart Ummelas ja reisiraadio on aga uuesti eetris nädala pärast ja siis on sihtkohaks Šveits ja vallise kanton. Vestluskaaslane on ehtne šveitslane Kaspar. Kuulmiseni ja kena nädalavahetuse jätku.