Lapsepõlv raamatuga täna õhtul Kersti Kreismann Kuusiku lastetuba. Ülal mäenõlval asus Kuusemets mitmeid tuhandeid kuuski, kasvas seal koos suuri ja väikesi noori kui ka üsna üsna vanu. Metsas oli üsna pime ja vaikne, sest need puud, mis seal asusid, olid suured ja armastasid rahu ning vaikust. Nad seisid kangelt ja vaikselt oma tumerohelisi Sookas ehteis ja nii lähedal üksteisele, et vaevalt mõni päikesekiir läbi pääses. Nii oli ka päris kena, sest seetõttu oli metsa all nii vaikne hämarik. Kuid väikestele noortele puudele ei tähendanud see midagi. Nad vajasid ju ometi veel sooja ja valgust, et suureks sirguda. Seepärast seisidki nemad väljaspool metsa serval. Metsaserv see oligi kuuskede lastetu tuba. Seal paistis päike õrnalt ja soojalt tuul puhus, nii värskelt ja rõõmsalt laulsid linnud ja sumisesid mesilased ning muud putukad seal Lägi taevast ja tähti ning isegi pisukest külamis all orus oli plats, kus need noored kuused kasvasid, oli seetõttu ka kõige kenam koht kogu metsas. Tere õhtust, mina olen toimetaja, maris Johannes. Milline on raamatu osa lapse kasvamise loos ja väärtushinnangute kujunemisel? Palju meil täiskasvanuile on ühiseid raamatu mälestusi, mida me oma põlvkonnakaaslaste või kaasaegsetega jagada suudame. Need on küsimused, mis lapsepõlve lemmiklugudele mõeldes on mu peas rändama hakanud. Ma usun, et põlvkonnakaaslased moodustavad omamoodi raamatu vennaskondi. Sinna kuulume meie, kes me oleme lugenud ühtesid ja samu jutte? Kindlasti on meil sipsiku jah, Pillerini vennaskond, Lindgreni partei, muumimaailmasõbrad, Lotte erakond ja nii edasi ja nii edasi. Kuna näitlejad on oma lapsepõlve lemmik lood plaadi peale lugenud, siis teeme nendega tutvust. Kõigepealt. Tänane külaline on Kersti Kreismann kes otsis üles Sophie, Rain Haameri raamat. Kuusiku Lastetuba. Autori nimi ei ütle täna meile suurt midagi. Sophie Rain haamer eluaastad 1000 874935. Raamat ise on eesti keeles ilmavalgust näinud 1935. aastal looduse lasteraamatusarjas, saksa keelest tõlkinud Alma haljamäe. Aga enne kui ettelugemiseks läheb, räägime näitlejaga lapsepõlvemaast, mis jääb 50.-tesse ja 60.-te algusaastatesse. Kersti Kreismann, kas te mäletate, kui vana te olite, kui te oma esimese raamatu lugesid? Oi, aeg ei mäleta, enne kooli, see oli, tõesti ei mäleta, aga, aga mul on meeles need raamatud, kus ma Sisveerisin neid esimesi lauseid kokku. Et järve ära ei kaoks, sest lugemine oli nii vaevaline, et siis ma olin hariliku pliiatsiga teinud neid kriipsu, kus maale loetud on. Selle järgi võis näha hiljem, kui vaevaliselt see edasiminek ikkagi oli, et see oli, ütleme, mõni lõiguke ja siis oli tehtud hariliku pliiatsiga, et sinnamaani on nüüd loetud. Aga ma olin vist võtnud ka natukene liiga tõsiseid tekste. Mul on meeles, et need on mingid paksud raamatud. Aga mis raamatut ei mäleta? Jah, kas teile meeldis see lugemine, kui kui tegevus või vastupidi, tundus, et kui ka ette loetakse, oleks nagu magusam. Ei, mulle ikka väga meeldis, mul on tunne lugemise aeg meil maalt pärit ja, ja palju töid ja tegemisi vanematel. Et seda oli üldsegi isegi vähe, et ise pidi üsna varakult hakkama saama ja kuna ei olnud tollel ajal mingeid muid meelelahutusi konkureerivaid, siis lugemine tõmbas ligi ja mulle meeldis. Meeldis lugeda ja, ja üks ei oleks selle raamatuga, see oli täiesti meelepärane tegevuslik, tegelikult. Aga kodus olid need raamatud või käisite raamatukogus, kust te saite neid kodus? Palju raamatuid emale endale meeldis väga raamatuid lugeda ja ta ostis need koju palju, et meil oli päris suur raamatukogu. Aga nii kõvasti sai ikkagi loetud koos õdedega emaga, et ma hakkasin ka kooli ajal juba raamatukogus käima, oli kooliraamatu ja mulle meeldis rohkem veel päris külaraamatukogus käia. Kas teil seda eluperioodi, kaaliguste neelasite kõike, mis ette tuleb, kätte saab? Päris võib-olla mitte kõik. Aga sellist neelamist ma mäletan küll, et kui sai mingi selline noh, Kalle Blomkvist kätte võetud, siis seda tuli küll niimoodi neelata ette ei olnud enne peatumisaega kui lõpuni välja, et selliseid põnevaid kriminulle, põnevaid raamatuid ja, ja seiklusjutte maalt ja merelt ja selliseid raamatuid, et neid oli küll väga raske juba pooleli jätta. Et ikka päris järjest säilimatud näid, aga armastuse lood tütarlastele armastuse loo tõesti tõesti huvitav, et mul on meeles rohkem ikkagi need seikluslood seesama seiklusjutte maalt ja merelt see sari või. Aga selliseid ma vist olin ikka nii hilisküpseia, et mul selle armastuse lood olid veel hiljem tegelikult et mitte lapsepõlves. Meie lugemissarja olete teie valinud selle kuusiku. Miks? See oli väga kummaline raamat, tema illustratsioonid olid sellised põnevad ainult mustades värvides ja teistmoodi tehnikaga kui kõik muud värvilised lasteraamatut. Ja Ta oli selline salapärane raamat, sellepärast et ma sain sellest aimdust või tehti mulle selgeks, oli eestiaegne raamat ja sedapidi hästi hoidma ja need paber oli paks ja, ja ja ta oli kuskilt kuskilt sellisest aegade hämarusest pärit ise ja tegelikult ka ka see tegevus, see oli natukene muinasjutuline, ta oli muinasjutuline, aga ta ei olnud mitte ainult et seal oli ta mingite eelmiste aegade hõngu sees. Ta köitis mind väga väga lapsepõlves ja ma olin väga õnnelik, kui ma selle raamat ütleb, et ema juurest üles leidsin, ema selle mulle kinkis ja ma tõin ta linna. Siit tuli juba minulegi väga tuttav koht, et need olid eestiaegsed raamatud. No mina tühja sellest ka aru, nüüd sain, et, et see oli nii-öelda pärit teisest ajast, aga tõesti temas oli noh, mingisugune teine esteetika sees. Kas teil oli palju sedalaadi raamatut? Ei, väga palju polnud, tähendab, oli suurte raamatuid, aga lasteraamatuid oli, tema oli peaaegu üks vähestest, aga mis oli ja mis mind tõesti lummas ja just nimelt nendest endistest aegadest olid köidetud taluperenaised mida pühade ajal millal anti siis vaadata ja lugeda ja seal oli mulle eriti mind köitsid. Ma ei tea, miks iive, hiire Lohod, kuigi ma iirdulen, elu peljanud, aga see oli nii-nii kaasahaaravalt ja nii põnevalt esitatud maailm, see maa-alune hiir elamine, et see oli üks mu lemmikuid. Need sarjad. Kas te seda mäletate? Nende vanade raamatute seas oli ka mõni gooti kirjas raamat, sest minu, minu lapsepõlves üks oli ja see oli väga magus ja selles mõttes pidanud seda ise lugema. Ma sain selle nii-öelda delegeerida täiskasvanule ja öelda, et ma ei oska veel lugeda, et loe mulle seda, kas siukest koodi kirjaga oli ka, muidugi oli, aga see jäigi nagu natuks võõraks keeleks. Aga kuidas on teie peresse suhe sellisesse ideoloogiliste kirjandusse Lenini lapsepõlved ja muud ega neist ei olnud tegelikult meil ju kellelgi pääsu. Ei olnud muidugi maalin ikka päris päris veendunud pioneer. Õnneks see aeg sai ruttu ümber, et sain nagu mõistus tuli pähe, aga, aga päris lapsepõlves ja ei soovinud küll seda ideoloogiat peale otseselt kodus muidugi mitte üldsegi mitte tegelikult, aga kool kasvatas õiges ideoloogilises vaimus ja ja see oli ka mingil määral ainus väljund, kõik need klassivälised tööd nii-öelda seal pioneeri, seal ka tööd ja noh, ja tegevust oli muidugi palju, aga meelelahutus kui sellist oli vähe maal, niiet see oli peaaegu ainuvõimalik midagi peale peale muusikaringide teha. Pioneerisalgad. Noh, ja samas pioneeri salgse on ju üks-üheselt kogu see skaudiliikumisest, et ega, ega seal ei olnud nagu suurt vahet, aga sellised ideoloogilised uperpallid tekkisid just nii-öelda tekstipõhiselt või nende raamatute näol, kus noorest vooloodiasse midagi ja ta on kõige tublim ja, ja nii ja naa, eks ole. Neid ma ikka lugesin palju tollel ajal, et kõik olid loetud ja Häbi tunnistada, aga tõesti nad olid põnevad ja, ja need sõjakangelased noored ja, ja nii edasi. Eesti olemas omal kohal. Kas te olete sedalaadi tekste nüüd kohanud ka uuesti, noh, on nad ette tuldud. Mis ei ole, ei ole ja noh, kunagi juhtus niimoodi, et mu õepoeg aastaid küll tagasi me omavahel õdedega rääkisime midagi, ta rääkisime just nimelt lapsepõlvest ja sellest stagnaajast ja siis komsomoli sõna käis läbi, õepoeg küsis kõrvalt järsku, mis kosmol tähendab. Eksisime, ehmatasime ikka ära küll, kuidas on aeg edasi läinud ja kuidas mõisted ja terminid on kadunud minevikku ja ongi ajalugu täiesti juba meie ümber. Tuleme raamatu juurde tagasi oma laps, kas temal oli aega lugeda? Oma laps kaaluges küll lapsepõlves luge saates rohkem, aga temal oli harjunud sellega, et iga igal õhtul loed Vaat seda ma tahtsingi küsida, et kui sul on ema, näitleja ja samas ikkagi ka nii-öelda tunneb raamatut ja armastan raamatuid, et kas ta võttis sellega Ei, ei, see oli ikka traditsioon, et igal õhtul loeti talle ainult, et enesekriitika korras pean muidugi tunnistama, et see igaõhtune lugeja ei pruukinud sugu mina olla see, kui olin tööl ja olid lapsehoidjad või elukaaslane, kes luges. Aga see harjumus oli küll, et no ikka igal õhtul pidi lugema. Minu meelest on see hästi armas. Aga kuidas need lapselapsega on, muidugi loetakse ikka, et see traditsioon. Jajah, kindlasti ja ja mida ma veel mäletan oma lapsepõlvest, et, Et hästi palju luuletusi sai loetud, see oli kummaline, et ma praegu oma lapselapsele lugedes järku, siis tuli meelde, et oi, aga mõjureid oli luuletus eriti lugenud, et ma avastasin ise kuidagi loed jutte. Aga, aga mul on r eriti meele Sist luuletused, mida ema luges ja õpetas ja mida me päris pisikesest peale nagu teadsime. Ei, ei, see on, see on väga oluline, sest sest tundub, et noh, et selle lapse sõnaloome või üldse selle verbaalse arengu juures on luuleriga väga-väga tugev roll mängida. Sest noh, see jääb talle mällu meelde, ta hakkab seda kasutama, ta hakkab sealt nii-öelda edasi veereldama. See on kindlasti hästi-hästi magus koht, et mitte seda maha magada. Tekiks ikkagi see harjumus seda luulet näha ja noh, ja see lüürika ja eks see on ikka hingele läbi elu. Ma nüüd täpselt ei mäleta, ei tea, kui väikese teie lapselaps on. Aga mis on selle põlvkonna põhiliselt raamat? Üks lemmikuid on muidugi Lotte praegu jah, ja siis Bullerby lapsed ja Lindgren on ikka ikka klassik põlvkonnast põlvkonda ikka kindlalt. Ja siis tulevad juba muinasjutud ka ja mida ma avastasin hämmastusega, muinasjutt sai ka palju loetud, aga nüüd, kui ma oma lapselapsele muinasjutte ette lugema hakkasin uuesti mingit kauget ringi pidi uuesti nende juurde jõudsin, sest täiskasvanud ma ei ole eriti muinasjutufänn. Siis ma ikka ehmatusega avastasin, mul ikka jäi mitu korda suu lahti ja kinni, püüdsin sealt kuidagi välja libiseda, kui julmad nad on, kurjad ja julmad kui traagilised, kui palju seal on vägivalda ja, ja see oli mulle täiesti üllatus, ausalt öeldes. Aga tegelikult võib-olla lapsena seda kõike sai tajugisest, sest kui sa ei ole seda vägivalda nii kogenud, nüüd nad vaatavad juba, võib-olla see visuaalselt maailma sealt kogevad seda, aga ütleme, et kui meie seda nii ei forsseeritud, siis, siis võib-olla su fantaasia ei lennanud nii kaugele. Sest mina mäletan, et minu jaoks olid kõige jubedamad muinasjutud tegelikult need Kreutzwaldi muinasjutud, kus olid need Reinhold pilt nagu tõmbasid ja tõukasid mind samal ajal nagu muuseas selles jõuväljas, et ma ei tahtnud neid ja ma ikkagi salaja piilusin neid, neid jubedaid pilte, aga see oli ikkagi nagu visualiseeritud ja läbi selle visualiseeritud maailma jõudis, võib olla ka see õu. Jah, ja ma mäletan ka seda, meil oli ka see raamat ikka ikka sai vaadatud neid kummalisi joonistusi ja lugemise kõrvale. Ja see detailitäpsus, eks ole, eriti andis selle noh, te ütlesite, et selles kuusikus olid teistmoodi pildid, eks ole, et need olid tumedad ja, ja eristusid oma esteetikaga, mäletate veel mõnda pildilist poolt oma lapsepõlvekirjandusest? Pöial-Liisi või ilus, ega nii ilusad pildid. Ja see tuleb esimesena ikka Siimaskopi illustratsioonid nendele lasteraamatutele. Kuigi ma ei tea, see vist ikka minu, minu vähemalt minu õdede ajal oli igal juhul, kui mõned väiksemad olid, olid need asi oli siis küllalt küllalt lihtne ja ikka enamalt jaolt plusseeritud väljaanded. Et kõvakaanelise oli juba palju vähem. Aga mis te arvate, nüüd on see Lotte maailm tulnud, see tekst on seal üks paljudest komponentidest, et kas nüüd äkki kaobki, võib-olla see nii-öelda see teksti mõistmine ja tajus kuidagi nagu kaugeneb, et see visuaalne külg on nii, nii domineerimas. Ma kardan küll jah, et seda informatsiooni tuleb mitmest küljest ja, ja, ja mitmest kandist, et ei ole nii, nagu vanasti meie olime, istusime laua taga ja ainult lugesime ja siis ise pidid fantaseerima, iga kord polnud eriti neid illustratsioone tegelikult ja ja, ja pahatihti oli nad lihtsalt mustvalges ja nii edasi, aga nüüd tuleb terve tööstuse kampaaniat lisaks, eks ole, mänguasjad ja ja toidud joogid, kus sinna lisaks veel, eks ole, et kõik terve see maailm tuleb sulle kergemalt kätte vist, et fantaseerida, jääb vähem endale, võib-olla. Et on see hea, on see halb, kas me oskame hinnanguid anda? Ei tohi vist eriti anda, aga. Ülemäära seda ka ei peaks olema. Mis kuskil meile mingil hetkel juba kommertsiks võib moonduda äkki või. Aga aitab nüüd jutust küll. Kuulame katkendeid Sophie Rainheimeri jutust kuusiku lastetuba ja esitab Kersti Kreismanni. See jutt on plaadile loetud ja ilmunud lapsepõlve lemmiklugude sarjas. Raadioteatri ja ajakirjade kirjastuse koostöös. Helirežissöör Külliki Valdma ja linnulaul, mis täna saates kõlab, on Fred Jüssi salvest. Korravalvuriks noorte keskel oli üks suur jäme ja vana kuusk. See seisis nii ustavalt seal ja vaatas hoolega, et kõik oleks korras. Sest kus noored koos, olgu see inimeste või puude juures, seal juhtub nii mõndagi koerust ja riidu. Enamik kuuskedest seisis siiski kaunis vaikselt ja rahulikult. Päike soojendas, leidja õpetas neid lõhnama, vihm kastis ja jootis neid. Tuul õpetas neid oksi ilusasti painutama ja vana kuusk näitas neile ilusat keha seisu, et korralikuks ja meeldivaks puuks kasvada. Nii kasvasid noored puud ja rõõmutsesid oma elu üle. Ning igal aastal kevade tulekuga ehtisid nad endid uute heleroheliste latvadega, mis nagu küünlad nende okste otsas näisid sünnipäeva küünlad ütles kevade tuul. Olete nüüd jälle aasta vanemaks saanud, kas olete ka mõelnud, kelleks seekord saada tahate? Pettus, urises vana valvur, kuusk, nad on ju alles noored. Esmalt peavad nad ka midagi korralikku õppima. Kui tuul ei pannud teda tähelegi. Pärista kuuskedelt edasi. Kuidas on milledeks tahate saada? Loomulikult jõulupuudeks, sest see on ju igakuuse unistus. Mõõt pettus, hüüdis vana veel valjemini. Mis sa lobised, noortele niisuguseid rumalusi just nagu kuusest muud ei saaks, kui ainult jõulupuud. Vastas kevade tuul mitte ärrituda, hea ju, kui te ka midagi muud teate, jutustage siis ometi ka noortele midagi oma teadmistest. Elage hästi, ütles ta seepeale kuuskedele. Aasta pärast tulen jälle. Seni mõelge see üle järele ja siis kõnelge mulle. Nii jäid noored kuusekeset sinna ega osanud sellest kõigest midagi arvata. Nad pidid millekski saama. Nad tahtsid ikka kuuskadeks jääda, nii nagu teisedki seal metsas. Kuule ema, küsis üks. Kuule, ema, ütle ometi, mida võib siis saada kuusest, ah mis ütles vana kuuske ärritatult, mis te tühja pärast pead vaevata, sinna on veel palju aega. Esmalt saage aga suureks ja tugevaks. See vana kuuse ema oli tuulele päris pahane sest ta armastas kõiki noorukesi väga ega tahtnud sugugi sellele mõelda, et nad suureks saavad ja lastetoast välja viiakse. Noored puud, aga see on teada, ei olnud sugugi rahul vana tagasi hoidlikkusega. Tuul oli neid uudishimulikuks teinud, nüüd tahtsid nad ka teada, mis selle taga peitub. Hea küll, kui vana meil ei ütle, siis küsime kelleltki muult, ütles Väike-tragi kuusk. Ja muidugi kindlasti kordasid teised, kuid kellelt, noh näiteks sipelga alt või lepa linnult ja, ja ehk jälle härra jänesel näiteks uhke nii vadistasid, arutasid kuused ning liigutasid kannatamatult omi oksi. Õnneks oli vana kuusetädi oma kaaslasega nii jutusse süvenenud, muidu oleks ta kindlasti veel haigeks vihastunud. Esimestena kohtasid uudishimulikud kuused, linde. Nende vastu oli meil ka suurim usaldus. Tundsin neid kõige paremini, sest et nemad alati hommikuti esimestena lastetuba külastasid. Seal oli härra leevike ja proua tihane preilile Palinud ning noor pajuvästrik. Need ja veel palju teesi käisid metsas, kus nad hommikuti vahel tõelise kontserdi pidasid. Kuid täna ei andnud kuused neile sugugi aega laulmiseks ega vadistamiseks, vaid tegid neile kohe ettepanekuid. Jabalveid. See on tõesti ilus, ütles proua, tihane, et esiteks meie poole pöördute. Meie liigume palju maailmas ringi nii madalas kui ka peenes seltskonnas ja oleme seetõttu palju näinud, mida teised ei näe. Usun, et suudan teie uudishimu vaigistada. Seepeale istus tihane suurema puu otsa, nii et kõik teda nägid ja kuulsid ning hakkas jutustama. All külas ehitatakse praegu üht uut puuri. Ei, vabandage, ma mõtlesin uut vaja. Ehitajad on juba valmis, keebid? Ei, tahtsin öelda, palgid on juba kõik kohal. Ja nagu ma kuulsin, olevat see peaasi, sest palgid hoiavad maja koos. Seal oli nii püst kui ka põik paike, neid oli seente uste kui ka akende jaoks. Seal oli neid ka veel lamavaid, mis põrandad pidid hoidma ja ülal, mis lage kannavad. Ja mis kõige tähtsam, need palgid olid kõik kuusepuust kuuse eest. Aga armas proua, kuidas teie seda teate, küsisid noored kuused teie oma sõbralt. Sest üsna ülal katusel oli üks kuuseke ehitud igasugu värviliste esemetega ja selle ümber istusid inimesed ja pidasid õnnistamis pidu. Miks nad nii tegid, küsisid puud rõõmust, et suurem töö juba läbi oli ja maja katuse all seisis. Kui huvitav, ütles Pajuvästrik. Mis te arvate, preili lepalind lendab, ega korraks sinna. Kuid lepalind kuulas meelsamini Tihase jutustust. Nii kord lendasin ma isegi majja sisse, kõneles see, koputage, hüüdsid mulle aknaraamid vastu, kuid kohe naersid nad seepeale, sest nad olid unustanud, et veel ukse ees polnud. Et mu kõht oli nii tühi, nokkisin raasukesi, mis söögilaualt maha olid pudenenud. Tulevikus ütles üks paik viisakus, et ta ei saa enam palumata siia sööma tulla. Kuid laepalgid hüüdsid kohe viisakamalt, palun olge aga rahulikult ja sööge kõht täis. Selle katuse alt ei pea keegi tühja kõhuga ära minema, vaid igaüks on teretulnud. Noh, siis avame siin kohe võõrastemaja, kumisesid teised vastu. Üldiselt olid palgid kõik heas tujus, ehkki selle maja sisemus veel kuigi meeldiv polnud. Nad kujutlesid, kuis kõik juba korda saab ja vaidlesid see üle, kes neist on kõige tähtsam. Loomulikult meie ütlesid seinapalgid seest ilma sein, teda ei ole üldse maja. Noh, aga ilma põrandate arvasid teised. Kui mööbel õhus peaks seisma ja inimesed hõljuma, nagu mõnes muinasjutus ahhaa naersid nad seepeale ütlesid laepalgid, selle üle võib veel vaielda. Maja ilma katuseta on samuti mõttetus, siis peaks küll inimesi leiduma, kellele lõbu pakub vihma lasta mööda ninalusikasse sadada. Katus, mis kaitseb vihma ja tuule eest, peab igal majal olema, see on kindel. Nad vaidlesid see üle veel silmapilgu ja tulid lõpuks otsusele, et korralikule majale on kõik vajalik. Nad lubasid koos vapralt elanikke väliste mõjude eest kaitsta ja neile mugava kodu valmistada. Seepeale laulsid nad oma kareda häälega. Me vapralt kokku hoiame hip-hip, hurraa-hip-hip, hurraa. Selle laulu olid nad majaelanikelt õppinud. Proua tihane vaikis. Ta jutus disoli otsas. Nii vapralt kokk, kuhoia, mees, hip-hip, hurraa, laulis lõbus pannu västrik ja hüppas preili lepalinnu juurde. See oli aga häbelik ja hüppas piiksudest teisele oksale. Kuuskedele tegi nende nali, lõbu, nimi, maja aitavad nad ükskord ehitada ilus ja seega pidu kaasa pühitseda, laulda oi, kes seda küll oleks teadnud, arvata. Meeleldi oleksid nad vanale Kuuse tädile kohe sellest jutustanud. Kuid see ei tahtnud ju sellest midagi teada. Armas proua, tihane Me täname teid väga, ütlesid naad. Oi, palun, palun, ma tegin seda meeleldi. Võib-olla tean edaspidi veel midagi jutustada. Seepeale oli ka teistel lindudel soov kuuskedele meelehead teha. Nad tegid maha, et üks teeb käigu läbi küla ja peab kõike nähtut-kuuldut meeles. Leevike jäädi reast välja, sest see näis veidi saamatuna. Kuid pajuvästrik see juba sobis. Agar, tark ja elav. Pealegi tundis taga küla kõige paremini see päristusi, ütles ta ja lendas minema. Tööd hüüdis leevike järele. Tervitage mu onupoega, kui kohtate tsikleid. Leevikesel oli nimelt üks onupoeg külas vangis mitte ta midagi kurja oleks teinud, aga ta vahel inimestele laulis, püüdsid need tema ja panid puuri. See tegi Agaleevikesele väga valu, sest oli hea mees ja armastas väga oma sugulasi. Ka teised linnud tegid minekut. Mu pojad vist ootavad juba mind, ütles tihane. Ta elas naabermetsas ühes vanas puus esimesel korral lepa Lindaga Elasal samblast puujuurika vahel. Ka mul pole aega, ütles leevike perekond, ristnokad palusid mind lõunale. Proua ristnokk on vist väga lahke proua, arvas tihane. Imestunud ainult, kuidas tal nii palju aega jääb lastest üle. Igal juhul, kui ta oma külalistele ainult kuuseseemneid pakub, mida ta ise käbidest urgitseb. Nov, sead aega. Nad lendasid kõik laiali, igaüks oma koju. Nende kodud polnud küll nii ehitatud kui majad all külas. Aga vaeva olid nad nende tegemisel igatahes küll näinud. Risu ja sulgi kokku tassides. Nii palju oli aga kindel. Armsaks pidasid nad oma kodusid samuti nagu inimesedki. Lõbus külaline. Meie tahame ka teile midagi jutustada, hüüti ühel hommikul lastetuppa. Juba tulidki kuldsed päikesekiired tantsides. Haruldased külalised tähendas vanatädi. Üks kuusekaga hüüdis läbematult. Devist olete unustanud, kuule, valgust andamast ta kaebas seda meile. Pole ime, kui nii palju tegemist on. Ärge püüdke end vabandada midagi, ütles tädi. Arvan, et talv ei vaja teid kuigi palju, sest puuviljad on küpsed, samuti ka teravili. Samuti pole ega lilli enam. Ja see on küll tõsi, nii palju tööd meil nüüd küll enam ei ole kui suve, aga, aga Me jutustame siis teile pealegi ära, ehkki see oli nii naljakas, hüüdsid päikesekiired. Kas te pole siis näinud? Mida siis mida pärisid kuused. Meie ema muidugi, kuidas ta eile taevas üsna punasena seisis? Kuused nägid seda küll ja olid imestunud. Kuid miks proua, päike eile järsku punane oli, selle asemel, et kullas särada. Seda said nad alles nüüd teada. Kuulake sees ikka kuuldub kaebeid, et kõik nii üksluine ja hall on maa peal. Ei ühtki lill, ühtki lehte ega ühtki marja. Taevamaalritoast tõime ühe punase värvi potikese ja kui ema end veidi unustas, oli ta ümberringi punaseks värvitud. See oli see nali. Mis küll inimesed minust mõtlevad mõtlesema? Risto arvavad, et olen ogaraks läinud. Kui ta aga nägi, et inimesed sugugi ei naernud, vaid imestude seisma jäid ja hüüdsid. Oi kui naljakas, vaadake ometi päike. Siis polnud ta enam kuigi kuri, vaid vastuoksa, naeris veel meie nalja üle. Jumalakartmatud jõmpsikad, pomises Kuuse. Tädi Teie. Emal on vist teiega küll palju tegemist ja vaeva. Väikesed kuused õõtsa Sid lõbu pärast. Nüüd tuleb aga veel toredam, ütlesid päikesekiired. Kui pilved inimeste imestust nägid, olid nad meie ema peale väga kadedad. Ja mis te ütlete selle peale nad küsisid meilt, kas me ka neid võiksime kirjuks värvida? No miks mitte, meil ju aega oli. Tõime veel teisi värvitopse ja värvimine läks lahti, käskige ainult ütlesime neile. Siis vaatasid kõik vanad ja noored igasse värvi potikesse, pärisid ja proovisid kõik järele ning valisid siis, kes rohelise, kes kollase või lilla. Need on ju kõik nii iga päev sed, arvas üks. Tahaksin saada see kuu lillast ja rohelisest. Ma soovin ainult väga õrnu värve, arvas teine. Oli ka neid, kes vaevalt leidsid endale nii kriiskava tooni, kui nad soovisid. Igatahes niisugust pilvekarje rahuldada polnud lihtne töö, isegi värvikaarti nõudsid nad meilt. Ja kas me ei võiks neile midagi mustrilist lillelist maalida, aga sellest me loobusime. Lõpuks soovis üks veel niisugust, millist teistel kellelgi ei olnud, tahtis jääda oma halli kuue juurde, ainult laia kuldset äärt sinna juurde. Me nägime seda, hüüdsid kuused, see oli väga kena. Lõpuks siis olid kõik valmis, jalutasid uhkelt mööda taevast ning lask sidendi imestella. Me usume kindlasti, et see inimestele meeldis, mis te arvate? Kindlasti hüüdsid kuused. Ja tõesti oli kena, kui taevas värvilised pilved rändasid. Päikesekiired igatahes olid oma töö hästi teinud. Aga ka kuusetädi ütlus oli õige, et emal päikesel nendega palju tööd oli. Kunagi olid paar päikesekiirte alla maa peale läinud nalja tegema, see oli küll üsna ammu juba ja inimesed mustaks värvinud pealaest jalatallani mustaks ja teised kiired, kes sellest olid nii vaimustatud, värvisid mõned punaseks, punaseks ja kolmandad need tegid hoopis kollaseks. Muidugi, mis näo päike küll tegi, kui ta seda märkas? Ta oli alul üsna keeletu, kes teab, mis ta oleks Võrukaelte ka teinud, kui mitte teised päikesekiired poleks nii härdalt nende eest palunud. Nad ütlesid koguni, et see olevat päris kena. Niisiis on teada, miks inimesi on mitmevärvilisi mida ka päike tegi. Ta laskis vihmapiisku minna, et seda värvi pealt maha pesta. Kuid see ei aidanud midagi. Värv oli pesukindel nagu näha. Nii see siis jäi kuni tänapäevani. Seda jutustasid päikesekiired kuuskedele. Vanale tädile see suurt ei meeldinud, kartis vistet, koerustükid kuuskedele külge hakkavad. Usun, teema hüüdis vist, ütles ta. Aga päikesekiirteel oli juba midagi muud käsil. Nad jutustasid, mis maa peal veel maalida annab. Jäämäed kauges põhjas, rohekaks Siinakaks ja kollakaks ja lumelaviini, samuti mitme värilisteks säravateks. Nagu nad ise veel nimetasid kullaseks nagu kirikutornid olete näinud ristid ja igasugused kuplid, ukse käepidemed. Seal tuli äkki ühele kuusele meelde, et ka puudel olevat kroonid. Kuid ta polnud seni midagi niisugust näinud. Kui need ka kullast oleksid, mõtles ta, siis näeksid neid kõik, oi, kuidas siis teised imestuksid, kui mul äkki üks niisugune oleks. Mind ülendataks kohe printsessiks. Ta tegigi Päikesekiirteele ettepaneku oma krooni ära kullata. Edev Kergad ütles vanatädi, sa pole teistest sugugi parem ja kroon jääb sul sama roheliseks nagu enne ja sellega lõpp. Sellest siis ei tulnud midagi välja. Aga ehk saab midagi muud kui päikesekiired, aga värvid ja pintslid kaasa tooksid, kasvõi homme juba saaks lastetoa legi uue välimuse paju Västlikul teeks jalad lillaks Muncole sinise saba ja rohelise nina ja vanale tädile, oi. Tädile teeks suured kollased tupsud kleidi peale. Pole minu mõte, ütles tädi põlastavalt, see puudub vist veel jah. Samal pilgul tegi päikega kõvakorralduse ja päikesekiired pidid koju minema. Oliga ülim aeg tähendas tädi. Jõululaadal olete midagi päevaraamatust kuulnud? See on juba midagi peent, sinna kirjutatakse kõik päevased üleelamised, siis ei unune need ja ka teised inimesed võivad seda lugeda. Kui kuusekesed mäeveerul oleksid osanud lugeda ja kirjutada ja kui neil oleks olnud paberit ja tinti. Kindlasti oleksid nad meeleldi päevikut kirjutanud. Mis te arvate, armsad kuused, küsisin neilt viimati. Mis te arvate, kui ma teile õige päevikut kirjutaksin? See tähendab, mina kirjutan ja teie ütlete, et mida ma pean kirjutama? Oi kui tore, jumalik hüüdsid need algaga siis kohe. Seejuures võib aga ainult ükshaaval rääkida. Hea küll. Ja ilusti, pikkamööda ja selgelt kõnelge, sest ma ei oska veel kuigi hästi kuuskede keelt ja hakaga peale. Hea küll. Niisiis seitsmendal detsembril täna tuli meile korterikaaslane tädi ütles see olevat lumi. Ta on ilus valge ja teda on igal pool ning meile tõi ta kaasa valge lumi, kasuka samuti ka tädile. Kasukad sobivad meile väga hästi ja need on nii soojad. Ainult mõnel on varrukad liiga lühikesed. Tädi hoiatas meid plekke tegemast. Ka lumi pidi ainult mõne päeva püsima. Teine kuusk kaheksandal detsembril. Sellest saadik, kui lumi tuli, on nii tore. Kõik on valged, metsmaa, kui iga külateel sõidavad nüüd iga päev saanid. Kuljusad kõlisevad kogu aeg ja see on nii tore. Üks saan oli veel eriti kena. Taali punaseks värvitud ja hobustel olid kõrvade ääres suured suletutid. Me kõik tahaksime meeleldi saanidega sõita ja ütlesime seda ka lumele. See soovitas jõuluvanale rääkida, et see meid ära viiks omal saanil. Kolmas üheksandal detsembril. Me kõik ootame jõulumeest, et talle seda öelda, kuid Zeitule tädi ütles, et me peaksime see üle rõõmutsema, sest kui seekord viib, ega see enam tagasi too. Ennist oli lepalind siin, ta sõimas ja kurjustas, mis hirmus lume üle, et see tema toidu kõik kinnimatavat tihane tuli siis ka veel ja aitas kaasa ainult rist Nokeigurjustanud, sest tema toit on alati käepärast. Aga ei tea, miks lepalind ja tihane ühes teiste lindudega Aafrikas ei läinud. Tädi arvas jälle seepeale, et küllap siin on vist armsam. Rohkem ma ei tea. Kümnendal detsembril seda ma veel ei teadnud, et kuused ka juuksed saavad isegi kuldsed. Täna hommikul tuli siia üks ronk ja tassis noka vahel läikivat kuldset niiti. Selle kingin sulle, ütles ta. See on tükike jõulupuu, karda, mille leidsin küla vahelt. Teised kõik Adetsesid mind ja tahtsid ka juukseid saada. Mina olin aga väga uhke ja küsisin tädilt, kas ma nüüd Kabalmikut võin teha, nagu on metsavahi tütrel rumal ronk, mida ta küll naeris, kui ma seda küsisin. Tädi jutustas siis meile, mis on jõulupuu kard ja mis üldse on jõulupuu igal aastal jõuluks. Nii jutustas ta, viiakse mitmed sajad kuused metsast ära ka niisuguseid, mis alles lastetoas kasvavad. Neid ehitatakse siis igasugu asjadega nagu õuntega, pähklitega, kirjudele, intide jaguuplitega ja ja isegi küünaldega, kuid mitte ehtsatega, mitte niisugustega, nagu kevad meile sünnipäevaks kingib. Ning siis pannakse neile isegi juuksed pähe, pikad hõbedased ja kuldsed. Ning kui kuusk niimoodi on ehitud, see ongi siis jõulupuu. Jõulupuu, ütles tädi on jõuluajal peaaegu igas majas ja mitte ainult majades, vaid ka kirikutes ja isegi laevadel, mis kaugel merel sõidavad. Mina tahaksin saada laevale jõulupuuks. Kui ma järgmisel päeval jälle lastetuppa läksin, et edasi kirjutada, kui mida ma nägin, kaks, kolm neli kuuske oli kadunud ja teised. Taipasin kohe täna kirjutamisest, ega etteütlemisest midagi välja ei tule. Nad hüüdsid kõik läbisegi, igaüks tahtis esimene olla ning igaüks teadis oma teada kõige paremini. Lasksin neil kõigil rahulikult jutustada ning jutustan nüüd eile, mis oli juhtunud. Või teate juba. Neli väikest kuuske oli eile peale lõunat lastetoast ära viidud jõululaadale kaks meest oli olnud kaks meest kirvestega. Enne kui keegi õieti nende kavatsusest arugi sai, oli neli õde-venda maha raiutud ja kanti ära. Kuhu, küsige lindudelt. Ristnokad just vaadanud oma pesast välja ja lepalind ning tihane olid natuke maad kaasa lennanud. Esmalt kuni koormateni, kus olnud juba ennem hulkovski ja siis veel tükk maad edasi läbi metsa, kuni külani. Edasi nad enam polevat läinud, vaid keeranud tagasi, et seda kuusetädile jutustada. Aga Toas, mu jumal, seal ei võetud seda asja sugugi nii traagiliselt. Nad mõtlesid, nüüd saavad meist jõulupuud, nüüd on meil hea vanatädi, aga ei lasknud end sugugi lohutada. Ah, nad on läinud, ma ei näe neid enam kunagi, kes tooks mulle neist küll teateid nende käekäigu üle. Seepeale hiilis keegi tasakesi tädi juurde, silitas teda ja ütles. Ärge kurvatsegi, mina teen seda, usun, et homme või ülehomme juba tean teile neist midagi kõnelda. See oli tuul ja ta tegigi juba minekut. Küsis tädi paari päeva pärast ärritunult, kui ta tagasi tuli. Neil pole viga, ütles tuul, neil on nii sea, nad seisavad turul ja neil on palju imest jälle kõige selle toreduse üle, mis seal leidub. Nende vastasletti asetsevad just jõulupuu, ehted, keeti, kooli tähed, kellukesed, küünlad, inglid ja kõik, mis seal on. Need, saame kord endale, nendega ehitakse meid hiljemini, hüüdsid nad rõõmsalt. Aga kas neil siis sugugi igatsust kodu järele ei ole, küsis tädi. Ei sugugi, nad on ju lapsed, mõelge, kui palju uudist neil praegu on. Hea jah, ütles tädi. Aga rõõmutsesid siiski, kui neile meil tervisi viisite. Ja muidugi nad tegid isegi ettepaneku teile kõigile midagi kaasa tuua. Kas mõne keeti, õunakese või jääburikaid? Noh, neid on meil endil, hüüdsid kuused. Ja eile prouade eile, kui ma ei eksi, soovitati tuua pruun kohvikann, et sellest hommik, kui kastet juua. Tõesti, ah, armsad lapsed, hüüdis tädi. Peaks neile, aga keegi seal võõrsil mitte haiget tegema. Uhkes siis nad on ju nii üksteise lähedal ja suured kuused, kes nende taga seisavad, valvavad järele. See lohutas tädi natuke. Ta tänas tuulte vaeva eest, et ta neid külastas ja palus edaspidi neid veel vaatama minna. Tuul lubaskiseda. Kuulsite katkendit audioraamatust ilmunud lapsepõlve lemmiklugude sarjas. Kersti Kreismann on valinud ja esitanud Sophie Rain häimeri jutu kuusiku. Lastetuba saksa keelest tõlkinud Alma haljamäe. Raamat ise nägi ilmavalgust looduse lasteraamatusarjas 1935. aastal. Audioraamatu ilmumisaasta on 2008. Välja on antud duubelplaat raadioteatri ja ajakirjade kirjastuse ühistööna. Alles äsja imestas üks mu hea sõber, et tema nooremas keskeas töökaaslane ei saanud aru sõna lastetuba ülekantud tähenduses. Et lastetuba head kodust kasvatust tähendada võiks, sellest polnud noorel kirja oskajale inimesel aimugi. Nii et olgem hoolsed oma maimukest arendamisel. Kui meie seda ei tee, siis ei tee seda keegi. Ja sellepärast toimetangi kesksaadet lapsepõlve lemmiklugudest. Järgmise nädala lapson Anu lamp. Täna kuulmiseni toimetaja maris Johannes.