Reisiraadio. Reisiraadio. Tere taas kuulama reisiraadiot. Sel ja järgmisel pühapäeval oleme endiselt Indo-Hiinas. Külastame koos eelmisest suvest tuttavat reisisellide EP ja Madis Eelmaaga kaht sealset riiki, mis teineteisega üsna sarnased laostja, Vietnami. Tegelikult alustame küll oma juttu väikese üldistusega kogu selle kandi ning selle mineviku kohta mille esitab meile palju kordi sealkandis viibinud ja sealset kultuuri hästi tundev Madis Eelma. Järgmisel pühapäeval põikame sisse ka Hiinasse, küll mitte selle kõige punasemasse ossa. Ehk Pekingisse, kus algamas tõeliselt internatsionaalsed ja peaaegu kommunistlikud olümpiamängud mis nii elavalt meenutavad meile raudse eesriide taga peetud Mischa ja Vigri olümpiad. Ei, seda me ei külasta. Me külastame lääneliku oaasi selles totalitaarses riigis ehk Hongkongi. Mina olen Mart Tummelas ja koos režissöör Kätlin maasikuga toome teieni needki põnevad saated, mille muusikalise kujunduse valimisel on olnud suur abi meie reisijuhtidel. Ja meie järjekordne reisi raadio on toonud meid Tallinna stuudiost välja. Me oleme nõmmel mändide all ja kohtume siin meie eelmise aasta heade tuttavate Hepja Madis Eelmaaga. Aga meie teema jätkub eelmisest reisiraadiost ehk me oleme endiselt Kagu-Aasias. Me oleme Indo-Hiinas ja tegelikult alustaksime võib-olla sellest, et küsin teilt, millal esimest korda Kambodžas käisite. Esimest korda käisime Kambodžas, siis oli aasta 1997 ja tol ajal elas veel see kurikuulus pool pott ja ma arvan, et ega me olime tolle lähevad esimesed eestlased, kes üldse üldse sinna sattusid ja huvi selle vastu tekkis ka surin Tais juhuslikult näinud seda ankuri raamatut. Ja kõigepealt tahtsime siis alustada ikka päris sellest vanast reisimine siiamriibist kuskil 90 kilomeetri kaugusele ankur boreisse, see on see eelankuri perioodiga. Ja siis käisime läbi ka kõik need ankuri templid ja ma tahakski sellepärast rääkida. Me käisime pärast seda veel seitse aastat hiljem ja siis veel kolm aastat hiljem niimoodi, et et see võrdus selle 13 aasta taguse ja praegusega on ikka meeletu. Siis me nautisime neid templeid ja, ja loodust ja see oli täiesti müstiline, kuidas need džunglilinnusele häälitsesid ja me olime ainult kahekesi ja meie hea giid mausseli meiega kaasas ja ta oli väga delikaatne. Me näitas meile kõiki, jättis piisavalt aega seal ringi käia, vaadata viis meid parimatesse kohtadesse sööma. Hinnad muidugi olid olematud, sel ajal oli ankuritsetamise siiam Riibi linnas oli kusagil võib-olla 20 hotelli ja üksainuke suurse grand hotell oli lennuväli, aga oli ka alles. See vana lennuväliteed olid alles paaris kohas olid asfalteeritud. Väga palju oli väga vaeseid inimesi, ei, ei toimunud veel korrektselt, piletimüügi mingisuguseid turvamehe ei olnud ja kui me ronisime üles nende templite, ütleme seal kõrgematele terrassidel, siis väikesed lapsed jooksid järele suurt jää anumatega, kus olid siis kas külmad õlled kokas sees ja Baibaimister. Ja kui me nüüd vaatame, on kõik konditsioneeriga bussid, kümned, sajad hotellid on püsti, teed on asfalteeritud. No see on müstiline, kui, kui kiiresti on kõik see muudatus toimunud. Eestimaal mõtlesime vanalinnas ise elades, ma ei pane tihti tähelegi, et no näe, jälle üks maja on üle värvitud või või tänavakivid on vahetatud. Aga kui sa lähed teise keskkonda ja mõnede aastate pärast, siis sa märkad, milline tohutu muudatus on seal olnud. Miks me sellest kõigepealt räägime räägimegi sellepärast et tegelikult, et aeg muudab neid kohti. Aeg muudab neid reisisihte ja tegelikult, kui sinna minna kümmekond aastat hiljem, siis võib-olla ei kohtagi enam seda maad, mida alguses kohtasid, aga meie läheme siit edasi just nimelt riikidesse, mis ehk veel on veidikene rohkem seal minevikus kinni või kuidas? No ma arvan, et sõltub ka sellest, et kas sa oled seal varem käinud või mitte. Et ma olen nüüd ise umbes aasta jooksul jõudnudki järeldusele, et Peab tõsiselt kaaluma, kas minna uuesti sinna kohta, milles sul on väga head mälestused. Et meie oleme Kagu-Aasias tõesti, Birmas ja Kambodžas näiteks käinud korduvalt. Ja firmas on nii, et lihtsalt alati on olnud kinniseid piirkond ja tegelikult ka muuseas samamoodi. Aga nüüd viimasel korral Kambodžas ma tõepoolest tundsin seda, et mul oli kahju, et ma mõnda kohta läksin. Et mul oli selles eelmisest kordadest südames väga armas mälestus sellest vaikusest rahust ja selle koha erilisusest. Aga nüüd kahjuks varjutas seda eelmist mälestust see rahvamass, mis seal oli need sajad ekskursioonibussid turistide giididega, kes nende ilusate nüüdseks juba taradega piiratud templi varemete juures mingi teatud kohas kõik oma valvepilti teevad ja see segab rull nautimas seda minu varasemat kena mälestust. Aga. Märgiks on nüüd hakata rääkima Indo-Hiinast laiemalt, aga eelkõige siis tõesti kahest riigist, mis oma ajaloolise arengu tõttu on võib-olla vähem jäänud sellest turumajanduse pealetungist puutumata ehk siis Vietnamist ja Laosest, aga Madis, kuidas üldse iseloomustada seda hindo Hiinat? Edda ütles, siin on firma sinu taimaa, mis on juba väga ütleme, kommertsrealiseerunud ja siis Kambodža, millest meil on jutt tulnud, mis on ka kiirel tempol muutumas selliseks massiturismimaaks kuidas üldse nagu Indo-Hiinat nagu hõlmata või hoomata. No indohiina, mina peaksin seda ikkagi siiski eelkõige laost Vietnami ja Kambodža, mis oli no ütleme, ligemale 200 aastat prantsuse kolonistide võimu all ja see nii-öelda nende impeerium siis purunes 1954. aastal kuulsadenbyen puulahinguga, kus vietnamlased armee lõi puruks prantslaste liit, leegionid. Aga NIMI Indo-Hiina ta iseenesest ütleb kuidagi, et siit siin on midagi Hiinat ja Indiat. Ja need Nemad ju väga vana kultuuriga ilmselt, ega meie ja kui palju ongi neid, kes teavad selle hiina tõesti vanaste väärtuslikust ajaloost. Et kui ma siin nagu hiljuti lugesin, siis paralleele võtta siis kuulus kreeka silosoofia isa seen on, kes elas mõni aasta enne Kuue sajandat aastat enne Kristust ja paar aastat hiljem sündis sama samasugune mees Hiinasse Li laotzee. Ja mõlemad jõudsid nagu erinevalt samade tarkuste juurde kunagi on elanud inimesed, targad mehed, kes on juba kõik suured inimlikud tarkused ära öelnud ja seda ütles laudsee keiser selle esimese kollase keisri kohta, kes elas aastal 2850 tähendab, ta elas paarsada aastat isegi enne Egiptuse suure püramiidi ehitamist. Ja kuna need nii laos kui ka Vietnam on, on läbi aegade olnud seotud väga tihedalt Hiinaga, kuigi ta ei ole nagu päris Hiina, aga siiski siiski see mõju ikka ikka väga nähtav ja, ja nad on väga sarnased näiteks isegi Vietnamis on kõik need kuningalinnad Hoes on paleed, on kopeerinud Hiina Taevase Rahu väljakut ja need mausoleumis poes on, on ehitatud täpselt hiinlaste kõikide nende reeglite järgi. Ja laos on noh, ütleme ka, ta ei ole päris nagu Hiina, aga, aga siiski, see mõju on kindlasti mõju tänapäeval näha, et, et kõik need ärimehed ja see raha tuleb kõik üldiselt Hiinast, et nad ei tule sinna ei tule ja mõõgaga, vaid nad tulevad oma raha ja kaubaga ja, ja kohalikud suhtuvad väga positiivselt, ütleme Hiina ärimeestesse sinna. No tegelikult, kui me nüüd vaatame seda tänast ühiskonnakorda, mis valitseb Vietnamis ja laoses, siis neil on ühine alge, sest nad on mõlemad nagu viimase Vietnami sõja tagajärjel ju sellise noh, ütleme sotsialistliku või kommunistliku valitsuse saanud kas see on ka tuntav nendes mõlemas riigis. See on jah tuntav, sest laos oligi meie kõige esimene Kagu-Aasia riike, seal me käisime kas 14 või 15 aastat tagasi siis ta oli kõigist nendest revolutsioonidest sõdadest, et nii maha materdatud, et ta näis noh nagu mingi väga armetu küla, kus poes oli kahte-kolme sorti kaupa ainult Vietnamisse muidugi on, on tänapäeval ka veel suur erinevus, ütlesime Vietnami ja lõunapoolse osa vahel Hanoi ja siis selle ümbrus on siiski ikkagi oluliselt näha seda kommunistlike ja punaste mõju, kuigi ka see on aastatega vähenenud. Et kui me esmakordselt seal käisime, siis ei olnud näha seal mitte mingisuguseid märke jõuludest, kuna me olime mõlemad korrad just jõulude ajal. Kuid nüüd olid kõik tänavad täis jõulunänni, nagu meil täpselt sama, siis me küsisime kohalike käest, et kas te siis peate ka jõulusid. Ei, et see on lihtsalt ilusad kenad asjad. Ma ei teadnud, mida võiksin siia lisada, et tõepoolest jah, et kui ei, oleks ise käinud siis laoses ja oma silmaga näinud, et võib-olla see kulub, niisugune kulunud jutt, et sama asja räägivad võib-olla ka ka väliseestlased või siis ka välismaalased, kes on 15 aastat tagasi Eestis käinud, et ta ei suuda seda lihtsalt ära tunda, sa ei suuda nagu mõistusega nagu aru saada, et kuidas on võimalik niisugune meto morfoos tõesti nii ruttu, et loos kõik need inimesed olid nii muster seetõttu, et seal ei olnud mitte midagi ideid? Ei ei noh, ei mingit võrgustikku tõesti ainult Milkad vaese tonnid vaesus igal pool ja nüüd me põgenesime muidugi jälle üsna ruttu pealinnas kaugemale loodusesse, aga sõitsime näiteks liinibussiga alapeaaegu samasuguse nagu Tallinn-Tartu VIP bussiga bussiga, mille nimi on VIP buss. Mis siis seisnebki selles, et ta on natukene kallim ilmselt kui kohalikele inimestele ja seal ongi näiteks siis viis reisijat ja ta on ülipuhas ja teed on väga korralikud ja ja noh, niisugused harjumuspärased turistile meeldivad asjad, et sa võid laenutada jalgratast ja ja see on peaaegu sama hea, kui sul on kodus käikudega hooldatud. Ja kõik iga niisugune pisiasi, et see on hämmastav. Ja nüüd meie reisijuhtide jutu vahele paar sõna üldisemate andmetega nende riikide kohta. Laos on riik Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Piirneb Kambodža, Vietnami, Tai-Myanmari ja Hiinaga. Sellel riigil väljapääsu merele ei ole. Pealinn on veeenn. Chan pindala on 236800 ruutkilomeetrit ja seal elab umbes kuus miljonit inimest. Riigikeeleks on laokeel ja elanike tihedus on pea sama kui Eestis kaks 25 inimest ruutkilomeetril. Laos saavutas iseseisvuse 19. juulil 1949 ja rahaühikuks on kipp. Laoses kehtib aeg maailmaajale lisatud seitse tundi. Vietnam on laose naaberriik. Piirneb sisse ka Hiina ja Kambodžaga pealinnas Hanoi pindala on veidi suurem 329560 ruutkilomeetrit. Rahvaarv on 85 miljonit ligikaudu ja rahvastiku tihedus on ka 10 korda suurem kui laoses. Riigikeeleks on vietnami keel ning Vietnam saavutas iseseisvuse teisel septembril 1945. Rahaühikuks on tong ja kehtib sama aeg kui laoses. Reisiraadio. Tegelikult Kambodža, Laos, Vietnam moodustavad ka selles mõttes teatava terviku, et need olid kõik prantsuse Indo-Hiina. Et kuivõrd see prantsuse koloniaalaja mõju veel kajastub täna sealkandis. No seal on ikkagi päris palju, et ütleme, see aasia üks võib-olla üks selline pärl on loa vangeks väikelinn, mis on omal ajal olnud ka kuninga pealinn, kuskil 15. sajandil oli nende suur kuningas sett karikat, kes valitses kuskil 1500 ja ta oli ka kloostrite linn ja ülikoolilinn. Ja siis, kui tulid prantslased, kuna kliima oli hästi, soodust oli vähe kõrgemal, asutas Mekongi ja Nam saa jõe ristumiskohal siis prantslased rajasid sinna väga palju oma villasid ja siis kas ärimehed, metsamehed, kubernerid ja kõik nad elasid seal. Ja kui me esimest korda läksime sinna loaprabangi, siis ta oli ka tõesti mahajäetud ja üksainuke korralik hotell, oli, majad olid kõik varemetes ja no nüüd on täiesti kõik need vanad villad on korralikult üles ehitatud ja no mis prantslaslik on seal, et igal hommikul sa võid kuumi prantsussaiu süüa, on müüa ohtralt prantsuse veine ja on tunda sihuke prantsuse hõng, niuke väikelinna õng, just, et et ka niipealinn mind jan, kui loabrabang on rohelised linnad ja madalad seal on. No ma ei tea eriti palju, vist isegi kolmekorruselisi maju ei ole. Jah, ja siis need Mekongi ääres need niisugused tõesti need vanad villad, mis on nüüdseks restaureeritud. Mul on palju võõrastemaju ja siis templikompleksid, mis on korda tehtud ja lamp, vang on maailma kultuuripärandi nimistusse kuuluv linn. Et noh, seal on ka rahvusvahelisi organisatsioone ja siis muidugi ka väga luksuslikke hotelle, aga samas tõesti see niisugune ma ei tea, Haapsalu või Pärnu fluidum on seal samamoodi, et külaniku et sa eladki oma väikese selles toakeses ja seal on laiad, põrandalauad puidust ja vanas stiilis vannituba näiteks veel ja ja noh, kõik siis see suhtumine, see perekond ise peab tavaliselt seda väikest võõrastemaja ja ümmardab sind oma hoolitsusega. Et see on tõesti noh, niisugune koht, kuhu kuhu tasuks väga minna, kuigi loomulikult ma mäletan eelmisest korrast, et oli siiski ka väga religioosne, aga nüüdse religioon kursus on saanud ka niisuguse tänapäevase värvingu juurde, et kui palju seal on seda traditsiooni. Et lihtsalt noored poisid on kloostris ja nad on seal Noviitidena teenivad ja kui palju seal on siis seda niisugust tõelisust veel, et et eelmisest korrast ma mäletan, et, et seal oli ka vanemaid munki ja see siiski oli niisugune ehtne. Aga nüüd seal vaadates munka, kes räägib mobiiltelefoniga ja tal on tätoveering mäe peal, et noh, siis ma ei tea, et see mõjub teisiti ja mingid kompuutrid ja ja kõik need asjad, noh, ma ei arvagi, et seal põletatakse kivi, kuidas seal edasi elama. Aga noh, see ongi seesama dilemma, et alati kui midagi võidame, siin midagi ka kaotame ja suure tõenäosusega ise need inimesed, kes sinna on läinud, on kõik selle tegelikult ju põhjustanud meie ise, see tähendab Teie ise turistidena olete see nii-öelda süüdlane kogu selleks arenguks, nii et ei maksaks siis süüdistada teisi, et et nad ei säilita seda oma etnograafilist minevikku. Jah, jah, loomulikult, nagu me oleme selles suures ökoloogilisest jalajäljes süüdi nii-öelda, et me lendame lennukitega liiga palju ja armastame sõita igaüks oma autoga ja, ja armastame luksust ja mugavust ka lisaks sellele võib-olla loodusturismile, siis loomulikult me oleme osa selles, me mõjutame seda kõike. Me jätkame siis Nõmme mändide all oma jutu Indo-Hiinast ja eelkõige Vietnamist ja Laosest, kui sa enne ütlesid Epped lennu reisimine ja üldse sõitu muudab seda maailma üha väiksemaks, ökoloogiline jalajälg läheb üha suuremaks, siis noh, ei ole, ega vist teist võimalust näiteks sinna saada sinna Indo-Hiinasse ja, ja tihtilugu inimesed, kes ei ole veel sinna läinud või, või kes on võib-olla käinud ainult taimaal pakettreisiga ei kujuta ette, et üldse sinna lennata, et see on liiga kallis. Et noh, see ei ole meile jõukohane. No ma ei ole sellega küll ei saa kuidagi nõustuda ja pigem ikka vastupidi, et ma tahaksin kõiki inimesi julgustada võtma ise ette niisuguse enda isikliku reisigraafiku korraldamist ja see tõepoolest on jõukohane igale inimesele, kes päevases elus kasutab arvutit, kasutab mobiiltelefoni ja korraldab ise oma pangatoiminguid. Vaat see on, see on nii lihtne, informatsiooni on igal pool saadaval, see on eestikeelne, saad valida tõesti lennufirmade lehekülgedel väga tihti juba ka eestikeelset informatsiooni, seal on kõik sammud sulle ette kavandatud, sa saad vaadata sobivaid reisi, plaanenid, võrrelda omavahel. Et see on on tehtud väga-väga mugavaks ja kui sul on krediitkaart, siis, siis sa saad ka kõiki tõesti laua tagant tõusmata osta ära oma e-pileti. D. Ja need toimivad ka ja tõepoolest seal. Et seekord me lendasime Tallinnast Helsingi kaudu Hongkongi ja tagasi ja me olime ära kuu aega 19. detsembril 19 jaanuarini, mis ju tegelikult, eks ole. Ma, ja ongi üks kõige kallim reisimise aeg. Sest hästi paljud roopas sealtkandi inimesed siirduvad jõuluks ja aastavahetuse vaheliseks ajaks koju puhkusele oma oma perele külla ja lisaks siis siit turistid, kes lähevad siis külma ja pimedat aega lühendama soojale maale. Et ma ei ole mingi pinna erimüügiagent, nad mulle protsenti ei maksa, aga küll ma olen nende andunud fänn, nüüd sellepärast, et seesama pile, et maksis kokku ühele inimesele Tallinnast Hongkongi ja tagasi 10500 krooni. Ja noh, me teame muidugi, et lennuäris on hästi suur, tihe konkurents ja, ja pakkujaid tuleb kogu aeg juurde. Ja seetõttu ilmselt on hinnad siiski ka väga soodsad, et ma arvan, et viis või kuus aastat tagasi vähemalt saime lennupileti Bangkoki 10000 krooni eest umbes ja see tundus siis väga hea hind. Aga nüüd julgustaks inimesi, mitte klammerdume Bangkoki külge, sellepärast et sinna lendavad hästi paljud äriinimesed, sinna lendavad ka kõik need, kes lähevad taisse ja sealt edasi, aga seal seal ümberringi ütles, lahti lüüa, siis võib lennata seal piirkonnas paari 1000 kilomeetri kaugusel suvalisse linna, kuhu saada lihtsalt see pilet, mis, mis klapib inimese kalendrit mustriga ja soovi kaasa minna. Sest sealt edasi ei ole absoluutselt, seal on sadu kohalikke lennufirmasid, millel on väga tihedad graafikud kordi taevas sama tihedusega nagu Tallinna Helsingi laevaliinid umbes ja seal ei ole kunagi nii, et eriti kui sa oled puhkusel ja sa ei pea kusagile ju kella peale minema, et kui sa ei taha minna täna, siis sa võid minna homme või ülehomme, sa saad seda alati valida selle lennufirma, mille sa tahad ja, ja kuhu sa edasi tahad sõita. No teine suurem väljamineku koht on ju majutus, kuivõrd seda annab nagunii-öelda mõõdukamalt korraldada. Majutus on jah, ütleme igaühe oma mugavuse ja ütleme tõesti, rahakoti võib olla ka mõnikord arvestama. Aga. No ma arvan, et sealkandis on ka viie tärni hotellid Kindlasti uhkemaid kui meil ja palju suuremaid. Aga ma tahtsin nagu seda öelda. Meil on ka inimesed isegi lehes siin lugesin ühe ühe reisiajakirjaniku reisijaid, oli väga hädaldas, et ta ei olnud kuhugi broneerinud omale öömaja, see oligi loa Provangi, eks ole. Aga tegelikult, kui te lendate näiteks kas või Hanoisse, siis ei tasu üldse mitte millegi pärast muretseda, sest terve Hanoi on valmis sind majutama sõidutama ükskõik kuhu mingisuguseid ekskursioone tegema. Ja tegelikult seda sa võid teha täiesti pisikesest hotellist, noh, me olime ka vist tuba oli seal ja meile organiseeriti. D toodi sinna ära kõik lennukipiletid, lendasime sel ma Sisemaal mitmesse linnupoes siis tehti meile piletid, laevapiletit, käisime Halong peis linna sees, kui meil oli vaja mingisugust transport ja väga meeldivalt naeratades ja tuli ainult maksta, täpselt seesama hind, mis oleksid saanud lennujaama kassast või hiljem võrdlesime ka linnas, ütleme turismifirmades nendesamade nendesamade reiside hindu ja sama on näiteks seal laoses nüüd loaprabang või, või siiam, riivis või terved tänavad on täis, hotelle on, on söögikohti sadu ja see annab veel selle mõnusa eelis, et ma võin vaadata, kuhu ma lähen ja millist tubama valin, et et interneti teel broneerides on alati nii, et noh, et sa saad selle just, mis sa oled juba ette ära maksnud, eks ole. Ja, ja võib, võib täitsa julgelt ükskõik kuhu minna, on ka väga palju inimesi, kes klammerduvad hullusele lõuni Planeti või, või mõne muu reisijuhi külge ja siis tulevad see raamat näpus ja otsivad täpselt sedasama kohta. Aga ütlen ausalt, et, et olen mitmetes linnades, kus sul on aega pikemalt olla jälginud neid kohti, need, mis on üles haibitud, tud Lonely Planetis on kindlasti kallimad ja, ja mitte kuskilt otsast ei pidanud paremad olema. Võrdlesime spetsiaalselt olime varjendis, mitu päeva sõime, seal oli see laabuma laagrabrand Beckeris, millel oli täpselt kaks korda kallimad hinnad, sõime ühte suppi, ühte kala võrdlesime ei olnud nendes väikestes perekonna söögikohtades. Pigem oli kvaliteet parem, sest kui mina tellisin selle ühe kala sisse, kala toodi turult alles siples aga suures söögikohas valmistuda õhtuseks turistide, ütleme siukseks suureks rünnakuks. Grilliti kõik kalad päeval juba poolvalmis ja siis õhtul, kui see turistide hordid tulid, siis neid lihtsalt soojendati üles. Tegelikult väikse tulid palju sõbralikumad ja mõnusamad. Et võiks öelda nii, et võib-olla see Lonely Planeti autor on saanud väga odavalt seal süüa, et sellepärast on ta sedagi. No ma arvan, et see on lihtsalt see, et ega seda trükitud raamatut lihtsalt tehakse ju nii kaua aega ikkagi ka praegusel ajal kus trükkimine ise ei võta aega, et enne inimesed sõidavad läbi, siis nad kirjutavad, siis neid kontrollitakse, siis ta kunagi ka trükitakse. Need tiraažid on siiski väga suured ja siis sellest tulebki see, et inimesed aga noh, just nimelt võib-olla ka sellest, et kui sa ei tea piisavalt ja sul ei ole reisikogemus nii suurt, et siis sa mõtled, et, et ma peaksin seda proovima, sest usaldusväärne inimene sulle seda soovib. Tänud. Ja Vietnami näitel oli tõesti nii. Me läksime Hongkongi, lendasime siit, olime seal paar ööd ja siis saime lennujaamas kokku oma sõpradega kahe sõbraga ja siis lendasime koos edasi Hanoisse ja me panime sinna ka tõesti seekord hotelli kinni. Noh, lihtsalt mõtlesime, et et jõululaupäeval ei viitsi hakata, võib-olla seal siis omapärast lõunat selle peale kulutama. Ja see kõik oli ka kohutavalt meeldiv, kogu see protseduur, et e-kirjale tuli vastus loetud minutite jooksul ja 30 kilomeetrit linnast limusiiniga maksis neljale inimesele 100 Eesti krooni ja siis tuba kahele täiesti uues hotellis maksis 600 krooni päev ja selles toas siis selle hinna siis käis veinipudel, mis meid kuuleris ootas ja püsiühendusega internetiühendus, mis oli muidugi väga halb, sellepärast et ma asusin kohe töötama, seal ei olnud ikka veel tsüklist välja saanud. Ja ikka sekkuma oma igapäevasesse töö asja ja oma kolleege kirju saatma. Lõpetasin selle küll ära üsna ruttu. Et ja kui me tagasi tulime, siis ikka iga kord jälle ootasime heid veinipudel ja värsked roosid. Aga sealsamas kõrval. Me käisime läbi ka lihtsalt huvist, käisin aga mõnes teises hotellis ja seal ei olnud mingit probleemi. Meil meil nimelt oli selles hotellis nii üks tuba, seal oli tehtud topeltbroneering lahendama probleemi seina, see osutanud neile mingiks suureks probleemiks. Me käisime mõnedes teistes hotellides ka noh, lihtsalt et vaadata, mis siis seal hinnad on ja seal muidugi võib olla täiesti ka niimoodi, et kõik tungivadki sinna, kes kodulehe teinud ja kellest saab seal kinni panna, siis osad inimesed tahavad aga seda kindlustunnet, aga nagu Madis ütles, et et sa võid astuda lennujaamast maha minna sinna kasvõi taksoinfosildi juurde ja öelda, et, et ma tahaksin hotelli ja ma tahaksin sõita kesklinna ja kohe ilmuma maa alt välja mees ja kui tema inglise keelt ei oska, siis oskab see tütarlaps, kes seal selles infokioskis on ja tähendab selle paberitüki kaasa sinna kirjutatud kogu selle vajalik info ja sind viiakse kohale kättpidi ja meil on tõesti salati olnud absoluutselt positiivne, ei mingit petmist. Ka meil oli kamp otsast rääkides juttu sellest, et tõesti hinnad on soodsad, kui inimene oskab nii-öelda otsida ja nõuda või ta ei ole väga rumal, et millest see tingitud on, et kas inimene võib ka petta saada seal, kui ta on võib-olla tõepoolest hästi kogenematu. Ma arvan, et me võime igal pool petta saada, et me võime ju kodus Eestis ju samamoodi petta saada, kui sinna sildile on kirjutatud, et ainult täna 70 protsenti odavam Obama, aga see, millest see 70 protsenti on, on vahepeal kunstlikult tõstetud, et mina olen kogenud nendel reisidel seda, et ja väga tihti oleme omavahel iseendi naernud. Et kui sa hakkad seal nagu hullult kauplema, siis pärast selgub, et tuleb vahepeal ikka üks teile meelde tuletada, et see, mille pärast me siin nüüd hullult kingime või lärmi tõstame, siis et jutt käib umbes näiteks seitsmest eesti kroonist. Ja meil oli küll Vietnamis üks veidi ebameeldiv juhtum, seekord. Et meil ei tahetud anda tagasipass, sest me olime broneerinud autosõiduks lennujaama ja me pärast oleksime tahtnud minna ühe teise autoga. Ja siis meid siiski, kuna nõuti seda raha ja enne meile basse tagasi ei antud, et see on, siis ärritasime selle peale pärast küll, naersin ise ka, et, et see 100 krooni kindlasti ei olnud väärt seda ärritumist. Et, et see on nende võib-olla alternatiiv sellele, et kui saad krediit kaardiga midagi maksnud või broneerinud, siis on sinu andmed olemas ja alati saab teha tasa arveldusi. Kui sa maksad sularahas, siis neil peab ju ka mingi garantii jääma ja kui mõelda seda, et mis on nende töötajate palgad, kes seal letis töötavad ja kui neil on mingi reeglistik, rikkumine, mille eest nemad vastutavad või neile pannakse seda süü, kas siis ma arvan, et nendele võib-olla makstakse nende kuupalga aga meile nelja peale 100 krooni ja noh, seda tuleb lihtsalt meeles pidada, et meie, need arusaamised on vahest erinevad, aga loomulikult võib saada petta või võib-olla sa ei oska ise alati teha parimat valikut, aga kas ei käi natuke ka selle reisimise juurde? No üks asi veel, mis võib hirmu ta sinna reisijad on see, et noh, ikkagi väga võõrad keeled on, et kuivõrd see suhtlemine sellise pinnal või te ise lähete nüüd otsima, kui teil ei ole giidi tõlki kaasas, et kuivõrd saab hakkama inimene, oskamata nüüd kohalikku keelt, ma ei tea, kas teist kumbki Vietnami laokeelt oskab. No ei ole veel harjutanud? No põhimõtteliselt on ikkagi üldiselt, et linnades, suurtes hotellides ja, ja taksojuhid on ka üsna usinalt neid numbreid ja tänavani enne seda ütleme ära õppima võib-olla ainult kus meie oleme kasutanud alati kas giidi või, või, või kedagi kohalikku, kes keelt oskab, on kui me oleme käinud kuskil kaugel mägede hõimude juures, sest nendel on täiesti erinev keel ja siis on ikkagi mõistlik vähemalt võtta kaasa keegi, kes huvisid ka rahuldada, kui sa tahad midagi küsida või, aga, aga mujal on nagu okei, oleme kasutanud ka paar korda seda varianti, et olen lasknud hotellis kellelegi, kes oskab keelt paberi peale kirjutada, mõned kohakesed, et kui me siis jalgrattaga seal ringi juhamed, siis meile noh, ütleme, näitas suvalisele külamehele selle selle sildikes ette ja ta väga lahkelt ulatab, näidata, oskab igaüks vast ainult kunagi oli seal Nepaalis vist oli niimoodi, et andsime taksojuhile selle lipaka, siis me ei saanud algul aru, et miks ta alati raamatupoodidesse sõidab selle ja sealt teed küsib siis tuli välja, noh, nad nad teadsid, et raamatupoes on, on inimesed, kes oskavad lugeda, siis nemad lihtsalt ei osanud lugeda. Aga näiteks isegi Birma, kus kirutakse teda, et seal on need huntat võimul, aga siiski rahvakirja oskavad kõik lugeda-kirjutada. Aga sealkandis veel niisugust auto üürimise kommet ei ole, et inimesed ländiksi teise sõidaksid. Üldiselt ma nüüd enam ei tea, kas võib-olla nüüd juba on, aga, aga mingitel aegadel lihtsalt ei lubatud, ütleme seesama Laos ja Kambodza, siiski on neid maamiine nii palju igal pool ja ilmselt need, kes on diplomaadid ja seal töötavad, need, nendel on oma autodel nad sõidavad. Aga noh, tähendab, ja meie ei ole ka nagu üritanud selles mõttes, et kui sa sõidad neid mööda metsateid ja võõraid võõraid kohti, siis siis sul on omal lihtsalt raske leida ja kambaotsas näiteks autojuhi päev maksis viis dollarit ja, ja tal ei olnud kaheksa tundi tööpäev, tal olid niikaua kui minister tahab, kas siis õhtul kella üheksani, 10-ni hommikul oli ta kell kuus juba seal, kui vaja oli lõuna ajal sebis ringi, tuli jälle meile järele. Et mingil moel võib-olla nagu ohutum. Mulle isiklikult meeldib puhkuse ajal, et ma võin tagaistmele loodust vaadata, mitte ma ei pea mõtlema, kuhu ma keeran või kuhu ma pargin või, või kas keegi mul tagant sisse ei sõida. No ja siis on veel osamaades, on ka see. Näiteks Tais on see vasakpoolne liiklusele. Mulle meeldib rattaga sõit, ele meeldib mõlemal rattaga sõita ja, ja siis see oli üks äärmiselt meeldiv üllatus seekord laoses, et nagu ma rääkisin, et seal eelmine kord ei olnud mitte midagi ja seekord ja me sõidame päris palju jalgrattaga ka siin ja meil on head jalgrattad ja käime jalgrattamatkadel. Ja seetõttu me oleme suhteliselt nõudlikud ka jalgratta suhtes ja see oli tõeliselt meeldiv üllatus, et seal olid hästi vinged jalgrattad. 24 käiguga leidsime ühe niisuguse väga hea poekese, kus oli tõeliselt hoolas peremees, kes iga õhtul rattaid pesi, õlita, hoolitses nende eest. Ja noh, see 50 krooni päev jalgratas ja siis sõidad sinna ühe tuppa juurde ja päeva palavaks ajaks tuled koju tagasi ja siis õhtul vaata teel kusagile riisipõllu äärde, kus ilus pildistada ja niisama võib-olla mõne künka otsa ronida, et see oli, see oli nii vaimustav. Vangleng oli selle koha nimi, mis kolm või neli korda otsustasime, et me jääme mõneks päevaks veel ja iga päev jälle käisime ja pikendasime oma seda tee ääres olevat elamist kus inimesed meie kõrval siis vahetusid kõrvalmajakestes ja mõned jäid ka kaheks ööks ja meie olime seal niisuguseid püsikliendid ja käisime peaaegu igal õhtul algul käisime erinevates söögikohtades, kontrollisime ja leidsime ühe kaupluse, kus müüdi prantsuse veini kolme sorti. Jõime kõik läbi nii-öelda ühe margi juurde kindlaks ja siis elas minist rutiinset elu. Et päeval sõitsime jalgrattaga, siis palaval ajal olime kodus, vahest sõitsime päeval turul, ostsime puuvilja, siis õhtul läksime 20 meetrit oma majakesest niisuguse perekonna söögikohta, kus siis me nii oli ka umbes iga päev sama, et umbes kilo pane kala, mis sealsamas kohapeal praeti ja siis kohalik salat ja väike õlu juurde ja siis kokku umbes 100 Eesti krooni kahe peale. Muide, see õlu on Peeerr, lao on, sai paar aastat tagasi rahamessil maailma parima uue õlle tähendab nagu uus turule tulnud mark. Ja seal vandi endisel ja veel huvitav, et meil oli päris kena niisugune väike hotell oli ja siis üks päev ma ei tea, kuidas tuli, lipsas mingi sõna vist vene keeles ja hotelliomanik tuli mu juurde ja see, oi, ma tean, 15 Res Publicat on teil Eesti, Läti, et ma olen Moskvas viis aastat õppinud ja Tbilisis ja, ja et mind taheti ka kommunistiks kasvatada, aga, aga must tuli nüüd hotelliomanik ja ärimees ja siis me ta ka päris päris mitmeid õhtunud, nagu rääkisime juttu õhtuti ja tema praktiseeris oma unustatud vene keelt. Siis temaga juhendas meile seal neid parimaid koopaid ja, ja, ja kõiki beautiful kohti, nagu ta ise nimetas. Kui rääkida natuke veel laose loodusest, siis laos on ju selline Indo-Hiina riik, millel ei ole väljapääsu merele, et ta on nagu keset seda poolsaart. Ta on ilmselt siis ka põhiliselt selle nii-öelda troopilise džungli-ga kaetud või, või missugune on see maastik? Miks ta ei ole nii Poluczungiga kaetud, seal on külla küllaltki palju on siukseid avaraid tiigipuumetsasid ja sa ütlesid, et noh, ta ei ole merega otseselt ei ole seotud, aga läbi terve laose pikuti voolab maailma üks pikemaid jõgesid, meikong, mis on neli ja pool 1000 kilomeetrit ja see Mekongi voolab küll merre ja lauses on üldse väga palju on jõgesid niimoodi, et laos on siiski väga selles mõttes veerohke seal nagu veepuudust ei ole. Ja nagu ma ennem juba mainisin, sõitsime sealt vangist loata vangi 300 kilomeetrit, peaaegu on selliseid kenasid mägesid ümberringi, mis on, mis on rohelised, kaovad kuhugi kaugele nagu sinasse ja erinevaid puuliike on seal päris palju, igal pool on riisipõllud. Ei, tõesti, väga palju on rohelisi ja see kliima on ka selline. Kuidagi väga varased, see palavus ei olnud niisugune tappev. Ja nii palju, kui me seal kordi oleme käinud, on alati päike paistnud, muidugi seal Mekongi ääres oli jahtist, et hommikune, see udu oli kaunis, kaua need kusagil kella 10 ajal udu hajus, aga see tegi nagu sellise vähe kontrasti, nii et ei olnud sul see öö ei olnud nii palav ja hommikupoole siuke jahe ja kõik oli värskele. No aga seda metsikut loodust on seal ka ikka on seal metsloomi krokodille. Krokodillid ilmselt on ikka tänapäeval rohkem rohkem nendesse kasvatustes Huusis neid paketituriste viiakse, et seal ei ole eriti niisuguseid. Rahvusparke. Ei rahvusparki on seal päris palju kusagil Ma ei tea, kas nad nüüd rahvuspargi taga kaitsealad moodustavad 14 protsenti kogu lause territooriumist ja just need mägised alad. Ja me käisime ise vist kahel korral suurte koskede juures, üks oli, nime ei mäleta, oli 80 meetri kõrgune kosk, kus vesi, vesi langes mäest kohinaga, kuigi ta on praegu nagu kõige veevaesem aeg. Ja siis teise jõe ääres me käisime, seal oli selline hunnik siukseid kaskaade, siis moodustasid selliseid siniseid laguune jälle. Ja kui me oleme harjunud, et meie jõed isegi ka kõige puhtamad on ikkagi ülegi pruuni rabaveega, siis seal on täiesti helesinine, läbipaistev vesi, oli seesama saamile pärast me seal olime. Jaa, kuna ikkagi on tegemist mägise alaga, siis nende jõgede vool on on küllaltki kiire ja me seal oma hotellist oligi meil suur lõbu, et ronisime ühest kohast vette, lasime voolul ennast kuskile järgmise kurveniga kanda, siis ronisime välja, siis lasime jälle seda kiiret sõitu teha ja ikkagi üpris kiirelt oli see vool, aga noh, veetemperatuur võis olla 24 25, nii et igati mõnus sulistada seal. Mind vaimustasid rohkem need isegi näiteks bussisõit sellest vangliengist Lapra vangi oli bussisõit või Me võitsime küll auto, et noh, see, see, need loodusvaated, mis on kahel pool ja tõesti need lõputud, et ja see väike uduvine seal ja see niisugune krabüüri pilk, et see on lõputu ja mõned nendest niisugusest loodusparkides, kus siis nende koobaste juurde olidki siis tehtud teekesed, et inimesed saaksid käia. Noh, need on niisugused noh, võid ära vaadata ühe või kaks, aga, aga niisugusesse ise jalgrattaga näiteks mõne koopa juurde vändata Ta ja seal vanas põhjas sõita ja siis seal koopas ronida mingisuguse taskulambi valgel, noh oli ikkagi tunduvalt põnevam, aga see, et inimesed on leidnud selle endale, me kohtasime noh, niisuguseid tublisid inimesi, kes näiteks, kas ilmselt sõitsidki need paarsada kilomeetrit, mis on üsna mägised ja üles Allaseks alla saada, on tore minna ka järgmisest kurvist hakkame üles väntama kes sõitsid vigast tandemrattaga või siis väikese kärukesega ja siis kohtasime ka niisuguseid uhkeid motoga, sünge, kus olid ikkagi näha, et inimesed ABBA'st olid ilmselt saatnud oma oma uhked mootorrattad sinna kohale ja piga sõitsid siis ühest sihtkohast teise. Et noh, ma arvan, et see on ka niisugune mootorratturite paradiis ja ma ise muidugi hakkasin seal ka mängima mõttega vaja oleks seal järgmine kord jalgrattaga sõita ühest punktist teise, et sõidab täpselt nii palju, kui sa viitsid, jaksad ja tahad sellel päeval ja siis jääd kusagile jõe äärde laagrisse ja järgmine päev sõidad edasi. Ja me jätkame oma juttu juba nädala pärast, siis põhjalikumalt laose loodusest aga põikame sisse ka Hongkongi ning anname ülevaate Põhja-Vietnami vaatamisväärsustest. Saate tõid tänagi täieni Mart Ummelas, Kätlin Maasik. Meie saade kordub teisipäeva õhtul. Jaan jälgitav internetis kogu suve.