Ja läheme edasi saatega persoonitunde ning täna saates siis saatejuhte ana Mart Ummelas, Krista taim ja meie tänaseks külaliseks on Eesti kunstimuuseumi kauaaegne juht Maarika Valk. Tere tulemast. Tere. Teie olete see inimene Eestis kindlasti, kellele lõppeva aasta on toonud kaasa muutma ja toob muutusi? Ühed asjad saavad läbi, teised asjad algavad. Jah, ma usun, et kui nii pikalt töötada ühel ametikohal nagu mina olen töötanud küll mitte selles mõttes ühel kohal, et mul oleks kogu aeg üks ja sama tool on need, ma olen ikka päris palju vahetanud ja erinevaid deskabinettides olnud, aga, aga ametikoht on olnud siiski üks ja sama. Ja kui nüüd jätta see amet maha, siis minu käest on palju kordi küsitud, et mida ma siis nagu nüüd õieti tunnen. Aga elu on seotud nii kavalalt, et. Probleeme igasuguseid igapäevaseid elulisi probleeme ka oma perekonnas väga palju on pidanud hoidma lapselapsi ja see on omamoodi rõõmus tegevus. Nii et, et ma pole ilmselt jõudnud veel veel õieti sellesse sellesse teemasse, süvenedagi, et ma lähengi nüüd ära. Aga kui minek toimub või inimene selle otsuse teeb, kas siis on ka väike selle kergenduse selled nüüd vot, tegin, ja siis see on selline nagu rõõm ja rahulolu. No tegelikult ma mõtlesin selle äramineku peale juba kolm aastat tagasi, KUMU sai valmis. Aga selge oli see, et kui te mäletate, vaata siis viimse hetkeni ju oldi väga iroonilised ja küsiti, et maja valmis, suur maja, mis nüüd peale hakata, kas teil midagi üldse teha oskate selle majaga, kas tal on midagi välja panna, kas külakülastajad tulevad? Ja see pani mu tegelikult sellesse olukorda, et ma pidin ikkagi ikkagi jätkama, et tõestada, et jah, seda suurt maja oli meile vaja ja me oskame sellega midagi peale hakata, ma olen palju tööd selle nimel teinud, et et mitte ainult ehitada, vaid et kas see, mida me oleme planeerinud ka korralikult tööle, hakkab, nii et mul ei jäetud järjekordselt seda variantigi, et et ma võiksin lihtsalt ära minna ja vaadata, mis siis, mis siis juhtub ja pärast kuulata näete, oligi niimoodi nagu ütlesime, nii et kõik see asi pidi pidi hakkama toimima ja ja kui ma nägin juba esimese kumu toimiza aasta lõpus, et, et kõik on enam-vähem, loksub paika siis ma teadsin, ma päris kindlalt, et olen oma lepingu lõpuni ja rohkem rohkem enam sõdurit. No sel aastal tuli see väga suur tunnustus kumule Euroopa parim muuseum, kui suur üllatus see oli teil endal? Jah, tähendab see, see protsess algas tegelikult aastal 2006. Esialgu käidi siis kummut üle vaatama, sest et et saavad ainult need muuseumid, mis on kas täiesti uued ehitatud muuseumid või siis täielikult renoveeritud muuseumid ja Jaagumud, käidi, käidi siis vaatamas paaril korral vaadati maja ja tegevusi koos meie kolleegidega, aga ma tean ka, et nad käisid seal komisjoni liikmed nii-öelda inkognito vaatamas, kuidas see asi toimib. Ja me teadsime, et me oleme selles protsessis sees. Mina nüüd arvasin oma kogemuse põhjal, et meil on, meil on mitu eelist mitte ainult see, et meil on uus maja ja tõepoolest me tegime seda sellist rahvusvahelist tööd juba juba varem, et tutvustada juba ennem seda, kui kumu avati. Aga seal oli veel, ma arvan, üks nüanss, mis, mis tegelikult luges ja see oli see, et, et me oleme nii-öelda need uued noored, Euroopa Liidu liikmed veel. Et siiamaani pole olnud ükski idabloki riikidest olevatest muuseumidest sellist preemiat saanud. Ja ma arvasin, et, et see on nii nagu eurovisioon igatpidi pidi ka kuskile sinna, kasvõi missivõistlusega või mida tahes, et teatud selline poliitiline poliitiline asi käib kindlasti nende nende asjade juurde ja, ja see oli kindlasti üks nendest võib kindlasti mitte kõige olulisem, aga siiski siiski ka oluline. Aga kui me juba kuskil mai alguses kuulsime igal juhul meie esindaja peab minema Dublinisse ja mäe, Sirje Helmega, mõlemad olime samal ajal Kanadas, et me noh, hakkasime nagu tundma, et nüüd vist on midagi, kui see surve oli ikka väga tugevad, et, et ei, ei lugenud see, et me saadame kellegi kellelegi asedirektoritest või midagi taolist, et eiei, keegi tema või mina, emba-kumba peab minema. Siis, siis me arvasime, et jah, et ilmselt nüüd sõltub ainult sellest, mismoodi Dublinis siis vastata need küsimuste voorud ja nii edasi, nii et sealt see tunne tuli. Võiks ka küsida, et mida see tegelikult tähendab, selline tunnustus? No ma arvan, et muuseumimaailmas tähendab väga palju ja üldiselt teatakse ja tuntakse muuseumeid häid muuseumeid ja see tähendas seda, et me astusime nüüd nendesamade tunnustatud ja tuntud muuseumite rid. See on nüüd selline valdkonnasisene asi, mida, mida professionaalsed muuseumi töötajad kindlasti teavad. Aga ma usun, et et küllap küllap eriti mujal maailmas, kus muuseumidega kontakt on tunduvalt minu meelest sügavam kui, kui veel kahjuks Eestis. Küllap see kumu on ikkagi läinud, et Eestis on üks selline selline erakordselt tore koht, kuhu kindlasti turist peaks minema või lausa tulemusele muuseumi pärast. Kuidas teile tundub, kui populaarne on praegu kumu ja kui populaarseks ta võiks saada ka eestlaste endi hulgas? No ma arvan, et kumu on ikkagi väga populaarne ja hoolimata sellest alanud majandussurutisest tegelikult meie külastatavus sellel aastal kindlasti kasvas, kasvas kõikides Eesti kunstimuuseumi filiaalide ja kasvasid kas kasvõi ka meie rahalised sissetulekud, mis, mida kuskil nüüd sügise algul me tõsiselt mõtlesime, et et mida see aasta lõpp kaasa toob, aga hetkel tõi ta väga head tulemused. Nii et nüüd tuleb muidugi vaadata, mis juhtub järgmine aasta eriti esimene poolaasta, kuidas inimestel raha jätkub, kasvanud panustavad selle raha siis selleks, et tulla muuseumisse või, või millegi muu peale, mis on noh, ütleme eluliselt vajaliku, see sõltub, see sõltub väga palju sellest majandusolukorrast. Aga tuntus ei, ei sõltu sellest majandusolukorrast ja ma arvan, et et kumu on, kui üldse midagi teatakse muuseumides, siis ilmselt kuu kõige paremini Eesti muuseumidest. Kuidas te mõtlete tagasi nendele teistele muuseumidele, mis on teie initsiatiivil loodud, võtame kasvõi Kadrioru kunstimuuseumi, mille teostamise nimel ju tänu teile saime selle suure Rootsi toetuse kõige suurema, seni kultuurile antud toetuse üldse, et kas see oli nagu see esimene laps, mis julgustas nii-öelda edasi töötama kumu nimel? Ma olen ise selle peale ka mõelnud, et, et kui ma 91 tööle asusin ja siis ma teadsin väga hästi, et Kadrioru loss tuleb renoveerida, olukord oli juba nii hull ja tegelikult siis oli ju väga palju räägitud ka uuest muuseumist, eks ole. Nii et see problemaatika oli kõik mulle tuttav ja Mikkeli muuseum erakogu, mis Mikkel nüüd meile ka kinkis, et ka selle jaoks on vaja tegelikult ta muuseumi, nii et me niimoodi pisemalt suuremale kasvasime. Aga minu plaan oli tegelikult küll hoopis teistsugune selle selle tõttu, et et vähem kunstikogusid kolida ja kõike kõike sellist kunsti suhteliselt traagilist olukorda ära hoida, siis tegelikult oli minu mõttes kõigepealt ikkagi ehitada valmis uus Eesti kunstimuuseumi hoone ja kolida siis Kadrioru lossist tööd välja, et sellega oleks hoidnud nagu oluliselt kokku nii raha kui ka neid ära hoidnud nii-öelda neid võimalikke ohtusid, mis kolimisega niikuinii on, rääkimata siis veel kunstikolimisega. Aga muidugi olukord kujunes hoopis teistsuguseks, 91 loss oli ikka sedavõrd amortiseerunud ja, ja kui minust sai direktor, siis minu ees avanes selline vaatepilt. Ma olin muidugi ennem ka töötanud Eesti kunstimuuseumisüsteemis, sest ma olin tarbekunstimuuseumi juhataja. Ja tarbekunstimuuseum oli kuni aastani 2000 2002 ju üks osa Eesti kunstimuuseumist ja ma teadsin, et olukord on hull ja ma teadsin, et alalõpmata keskkütte torud lõhkevad ja nii edasi. Aga kui, kui te, kui te nüüd kujutate endale ette Kadrioru lossi pikka saalini nimetatud ja seal kuivavad 1000 maali oli olnud just üks üks selline keskkütte avarii ja, ja Need tööd jäid kuuma vee alla nõndaks, et, et see pilt oli minu minule minu jaoks nii, nii jube, et, et sellest hetkest peale ma muidugi tegin endale selgeks, et, et nüüd tuleb need hooned ehitada ja need lossihooned renoveerida. Ja eks sealt see kõik see asi pihta hakkas. Aga millised on olnud need teie ütleme muuseumi ajal töötatud aja kõige ilusamad hetked, mis ei ole seotud, ütleme ehitamisega, mis on see, mis on rõõmustanud ja seal hoidnud? No kindlasti ikkagi meie kollektiiv, meie oma inimesed ja kuigi see praegusel hetkel on, on inimeste hulk, kes Eesti kunstimuuseumis töötab ikkagi oluliselt kasvanud, võrreldes sellega, mis ta oli 90.-te, kui meid ei olnud nii palju, siis oli see selline erakordselt kokkuhoidev kollektiiv ja ja mis kõige olulisem. Me tõepoolest me, me suutsime kõiki asju koos teha küll küll fantaseeriksime tulevikust ja selliseks tulevik meelega kujunes. Me viisime oma fantaasiad ellu, ilusime kultuuri vaenlasi koos ja tegime nalja ja tegime hullusti tööd. Nii et kõik need toredad hetked on jah seotud seotud inimestega, kellega ma koos töötasin. Öelge ka, milline on muuseumi siis, kui seal külastajaid ei ole. Kui tihti te siis olete jalutanud nendes galeriides, vaadanud? No kui ausalt tunnistada, siis olengi käinud näitusi vaatamas, sest see on erakordselt mõnus üksinda olla ja tunnetada seda tohutut vaikust ja sa oled kunstiga nii-öelda dialoogis, sa oled üksi. Muidugi, mulle meeldib käia siis, kui inimesed on, sellepärast et vihma ei vaata, kunst, ma vaatan, mida inimesed vaatavad, kuidas nad vaatavad, mis nad teevad. Ja ega nende nägudelt peegeldub ju väga palju naudivad või on, on see kellegile mingi kohustus või, või ei saa üldse aru nagu moodsa kunsti puhul tihtipeale on kulm kipras ja kuidagi suu viltu pea. Mis jama see on, mida nad jälle näitavad? Nii et need on kaks erinevat asja. Aga kui nüüd tulen muusika juurde, siis mis võiks olla see lugu, mida me võiksime täna kuulata ja mis oleks üks teie lemmikutest? No kindlasti eriti afon üks mu suuri suuri lemmikuid ja ja kahjuks kuulab teda raadiost suhteliselt harva. Nii et hümn armastusele vist on, on see esimene lugu, mis alati võtab niimoodi kerge külmavärina. Marika, millest tuleb see, et meil on niisugune noh, võiks öelda muuseumijuhtide kullafond nagu teie, Sirje Helme nüüd Anu Liivaku rääkimata muudest, et miks meie kunstimuuseumide juhid on kõik nii silmapaistvad oma alal Ja ma, ma mõtlesin, et te küsite, et miks sa kõik naised no ega kõik ei ole ikkagi naised, muljet poolest räägime, mul tuli lihtsalt meelde, kuidas tablini sedasama asja küsida, et, et, et kuidas teil nii palju naisi töötab sellistel ametikohtadel. Et valdavalt eakam, minu kogemus ütleb, et päris palju on, on mujal riikides on, on nendel ametikohtadel mehed, aga see tuleneb mitte vist muuseumist, vaid üldse sellest hierarhiast, mis on pikad kümnete jooksul välja kujunenud naiste ja meeste tööhõives ja nii edasijuhtideks on enamasti mehed paraku. Aga ju siis on meil Meil nende juhtidega väga vedanud, muuseas ka teistel muuseumidel nagu Krista Aru, Eesti Rahva muuseum ja ja nii edasi, Urmas Dresen, muuseas üks meesterahvas, aga, aga see on ka meremuuseum ja elavad. Aga võibolla viga selles, et meil on kultuur nii vähe rahastatud, madalad palgad? See on kindlasti üks põhjus vaieldamatult ja sellepärast, et mingil hetkel nüüd tippjuhtide palgad küll tõusid, aga nad olid ka pikka aega ikka ääretult konkurentsivõimetud. Nii et see on, see on kindlasti üks põhjus, miks on, on mehi suhteliselt vähem aga võib-olla selline selline muuseumitöö, kui me räägime ikka tõsiselt võetavalt seda muuseumi tööd erineb oluliselt sellest, mis toimub galeriides. Ja muuseumi aluseks on ju muuseumikogud. Ja need need kunstiteosed, mida siis tuleb hoida ja millega tuleb toimetada väga palju. Ma lihtsalt kipun arvama, et ma ei ole meil näinud ühtegi Soomlastel on, tuleb mul meelde, aga see nõuab, see nõuab kannatlikkust ja see ei ole silmatorkav töö. Selle tulemused ei paista niimoodi otseselt välja nagu kuraatoritöö, kes teeb näituseavad näituse. Kõik suruvad, kattuvad lilli, aga selle taga on tohutu hulk inimesi, restauraatorid, kes kõige sellega toimetavad. Jah, küllap selles spetsiifika on ka üksjagu probleeme, aga, aga muuseumis on muudki asjad tänapäeval nagu turundus ja IT ja nii edasi. Et sinna juhtub ka meesterahvaid, aga siis tuleme jälle palga juurde tagasi, mis ei ole konkurentsivõimeline praegugi. Mulle kunstimuuseumi juht ja olla üldse juht, see tähendab peaaegu sajaprotsendilist pühendumist oma tööle, eriti veel, kui seda tööd armastada. Kui palju mahub siia pere, kodu, lapsed, abikaasa? Kui palju on nende jaoks aega? No abikaasal mahtus vägagi sellepärast, et kellegile pidi ju kurtma niimoodi päeva lõpus kõik südamelt ära, eks ole, tippjuht ei tee seda mitte oma kollektiivis polegi mõtet teisi vaevata kellelegi, üks naisterahvas peab rääkima nii et vaene kannatlikult istuse kuulas. Midagi kirusin. Ja ka teisest küljest muidugi, eks, eks ta aitas mul palju asju mõelda. Ja, ja võib-olla niimoodi sellise tundeelukoha pealt oli ta meesterahva niuke rahulikum ja võttis vaata vahel mul hoo maha. Kui seda polnud vaja, ei olnud vaja ka liiga südamesse võtta mõningaid asju, siis tema oli selles suhtes kindlasti abiks. Aga nüüd ma räägin sellest, eks ole, et, et kuidas me temaga tööalaselt suhtlesime. Aga ei, küllap, küllap peega pere jaoks aega nüüd tagantjärele mõeldes. Ma siiski arvan ja, ja ma kardan, et see on paratamatus, et siiski jäi seda aega natuke liiga väheks. Ja kuigi olukord on täiesti muutunud ja, ja kindlasti ei ole nüüd ei ole need ajad, kus pidi ehitama, renoveerima ja, ja, ja, ja majanduslikku toime tulema ja uusi asju algatama. Et kindlasti on see aeg nagu rahulikum, aga, aga see oli ka üks põhjusi, mis, mille peale tõsiselt mõtlesin, et et suved, puhkused peavad olema ikkagi pere jaoks ja enda jaoks, sest meil peaaegu pole olnudki. Kuidas te olete rahul oma lastega ja nüüd juba vist seitsme lapselapsega? Ei, meil on üheksa lapse juba üheksa ja rahvalaulu aeg läheb ruttu ja vahepeal neid tekib ikkagi juurde. Ei ma lähen lastega väga rahul, üldiselt ei ole viga, nad, nad saavad oma toimetustega hakkama. Meil on tublid väimehed ja lapsed, et niimoodi vanuses, mis meil siis on neli nädalat ja 10 aastat? On kõik väga tublid, kes koolis käivad, käivad, õpivad väga hästi ja, ja teised on, on ka väga tore, et oleks ka kummaline, kui midagi muud ütleksin, igalühel on oma lapsed ja lapselapsed oluliselt, aga, aga eks me oleme üritanud neid ikkagi veidi veidi suunata ja nende maailma. On ka sealt ei paista, et keegi võiks käia, ma ei tea, kas teie jälg jälgedes või siis abikaasa jälgedes. No ütleme siis nii, et me hoidume meeleheitlikult üldse märku andmast, et, et midagi taolist nad valivad, teevad oma valikud ise. Sest paraku see kogemus meil oma lastega need küll on, et mingil hetkel nad kõik On üritanud joonistada ja midagi veel sellist teha ja, ja kusjuures ma pole üldse mitte ühegi ühegi ühtegi suunavat juhist andnud, et, et nad peaksid kunsti valdkonda suunduma või, või kultuuri ja, ja kui annet on, siis miks ka mitte, eks ole. Aga sellest me oleme hoidnud, aga nüüd hiljem kui nad kõik on juba ise lapsevanemad ja nad on öelnud seda, et et mingi paine ikkagi oli olla. Et, et sellest on nad nüüd praegu küll täiesti vabad. Ja tõesti on, on ise. Ja kunstimuuseumis käivad muuseumides. Oja oja kultuuri loomulikult täiesti, sest et kõige vanem tütar on lõpetanud ju EKA ja, ja keskmine tütar, meil kolm tütart kahe peale ju on, eks lõpetas Tartu Ülikooli filoloogia cum laude. Nii et ja, ja kolmas tegeleb nagu ma aru saan, igasuguste alternatiivsete asjadega, nagu see praegusel hetkel kombeks on. Nendest kõige noorem Tahaks selle peale küsida, et mida te ise oma kodust olete kaasa saanud oma vanematelt? No eks ma ikka sellesama sellise sellise kuidas öelda, kui sead endale vanatuurima. Kõigepealt võitlevanatuurija, minu, minu isa oli tippmaadleja omal ajal ja, ja tema, tema, see oli meeletu tahtejõud. Et ja ta oli tohutu töövõimega ema samamoodi loomulikult teie emal on endiselt väga aktiivne oja, ma teda vaatan, siis ma vaatan helgesse tulevikku. Et peaasi, et püsiks ja sellise reipana nagu, nagu tema selles vanus on. Aga, aga kindlasti jah, selline selline töötahe ja oma oma eesmärkide läbiviimine, kui sa oled endale eesmärgi püstitanud siis ja, ja see on igati põhjendatud, ma, ma ei räägi sellest, et aeg-ajalt eesmärgid muutuvad ja jäärapäiselt pole vaja ju ei tea, heide, mida püüda. Aga, aga kui need eesmärgid on püstitatud ja nad on reaalselt, siis, siis tuleb nad ka ellu viib igal juhul. Aga teie enda elutee valik ei olnud väga sirgega selge. Tegelikult tegelikult oli küll, aga, aga üks võnge tekkis sisse ja see tekkis täpselt tänu minu emale, sellepärast et peale peale keskkooli lõpetamist tahtsime minna õppima kunstiajalugu. Õde oli juba siis kunstiinstituudis ja niimoodi, et õemeeskunstnik, nii et mind, mind nagu kunstiinimesed ümbritsesid juba siis ma liikusin väga palju oma õega koos tol ajal siis noorte kunstnike seltskonnas ja, ja vaatasin seda noorema õena kõrvalt pealt ja kuna ma ise ei, ei, ei osanud oskagi eriti joonistada, siis ma ikka naersin ja ütlesin talle, et Kunstiteadlane, küll ma siis alustan seda, mis te teete siin. Aga, aga tol ajal ei võetud sellel aastal, kui mina lõpetasin Tartu Ülikooli vastu kunstiajaloolasi ja jäi peale minu ema tahedes, kes niikuinii vaatas, et, et nüüd veel kaks kunstiga tegelevad inimest, tema reaalselt reaalselt majandusega tegelev inimene, staaminemine. Õpi üks aasta midagi muud ja vaata, kuidas sulle meeldib ja ja niimoodi ma siis läksingi, esimese aasta õppisin rahanduskrediiti Tartus majandusteaduskonnas, aga tulin üle, teeb Tallinna tehnikaülikoolitööstuse planeerimise juhtimise peale ja, ja, ja inerts oli nii suur, et et ma lõpetasin selle ära, et ma vahepeal hakanud ülikooli ülikooli vahetama. Aga ma sattusin tööle Statistika keskvalitsus mis oli tol ajal sedasorti asutused, et jumal tänatud, et ma siis Eintsiga tuttavaks mul oli tunne, et ma lihtsalt suren. Ja siis oli juba selge, et tuleb minna uuesti. Aga ikkagi professor Raoul Üksvärava juures te saite nagu need juhtimiskogemused. Jah, tähendab, tema oli õppinud stažeerinud Ameerikas, mis oli tolle aja kohta ikka väga kõva sõna nõukogude liidus ja ta suutis oma kateedrisse viia selliseid Ameerika olikud õpetamismudelid ja, ja me saime, minu meelest me saime väga-väga hea hariduse sead ja kui nüüd vaadata, mis ma hiljem tegema hakkasin, siis siis ühele juhile oli see ju see on elementaarne, et üks juhtu taolisi asju teab ja, ja kuna ma olin lausa professionaalselt õppinud, siis nii mõnedki asjad, mis tegelikult nii-öelda kunstiteadlase ilmselt jalust maha rabaksid, kui ta, kui ta on tõeline kunstiteadlane, selles majandusmaailmas. Neid ma võtsin suhteliselt kergelt ja lahenduse neid asju päris päris nobedalt, et igal juhul oli see väga vajalik haridus. Need, kõik, mis edasi tuleb elus on millekski hea. See, mis kujul lõppude lõpuks selgub, küll ma tol hetkel, kui ma läksin Tartusse kunstiajalugu õppima, uuesti tundus mulle küll, et see on täiesti mahavisatud aeg ja vaev. Ma ei tea, miks ma nii mõtlesin, aga, aga ilmselt ma olin oma esimeses töökohas kogemusest saanud, et et, et mulle niimoodi tundma. Aga nii kui ma läksin tööle tarbekunstimuuseumi juhatajaks juhatajana, oli mul juba selge, et need asjad käivad kokku, rääkimata sellest muidugi, mis istuli. Hiljem ma tahaks veel korra tulla tagasi selle kumu alguse juurde või nende võitluste juurde, mida te pidite pidama igasuguste ringkondadega. Te olete intervjuudes öelnud, et teil oli seal oma sõbrad jutumärkides, kes üritasid selgeks teha, et milleks seda kunsti üldse vaja on ja koguni jovist soovitati osa kunstikogusid maha müüa. Eesti taasiseseisvumise järel, et riigil raha napilt. Ja kui nüüd vaadata tänapäeval, milliste hindade nii on tõusnud meie oma kunstnike teoste hinnad oksjonitelt, siis teise oli rohkem juhtimiskogemus kui nendes ärimeestes, kes teile soovitasid mitte vaeva näha. Neil oli neid, oli nii ärimehi kui poliitikuid, kui, kui muidumehi. Ja mind üllatas, siis ja tagantjärele mõeldes üllatab siiamaani siiski see, kuidas nüüd öelda. Meil on olemas terve maailma kogemus, tegelikult oli kasutada üheksakümnendatel, kui me taasiseseisvusime, ma saan aru, et me pidime ehitama üles uut tüüpi riigi, eks ole, ja ja majanduses muutus väga palju ja omandisuhetes muutus palju. See, see kõik oli nagu selge, kuid selline kultuurikogemus oli meil ju piirid olid ka juba kõik oli nagu teada, mida, mida maailm teeb, kuidas ta suhestub kultuuripärandiga kunstiga ja ja ühel hetkel oleks nagu silmaklapid peas olnud ja, ja, ja veel hullemini kui siis, kui me olime selle raudse eesriide taga. Et mind mind lausa lausa hämmastas see. Teistpidi ma muidugi arvan, et, et võib-olla needsamad nõndanimetatud sõbrad neil olid hoopis teistsugused kaalutlused, ma olen päris veendunud, et nii mõnigi võis ju aru saada, et et kultuuripärandit peab hoidma sõnavara ja, ja meie rikkus ja meie kultuur oluline. Aga kerkisid esile muud olulised asjad. Ja noh, päris aus olla siis üks olulisemaid asju oli kindlasti raha ja isiklik raha, eks ole. Et kuhu need rahavood tegelikult suunata, tol ajal on palju selliseid kohti, mida, mida on nagu mainitud nii välisabide puhul kui, kui muude rahade suhtes, mis, mis jäävadki sinna aegade hämarusse, keegi õieti õieti ei teagi, mismoodi ja kuhu need rahad läksid. Laias laastus nii et, et ühtepidi jah, see see kultuuritõrjumine mis oli nagu arusaamatu ja teistpidi see saamahimu, mis tol hetkel tekkis, et kaks seotud asju Aga mis te arvate, kas praeguseks on see aeg möödas, kus keegi võiks tulla sellise mõtte peale, et raha ei ole, majandus on pool kriitiliselt, äkki müüks mõned asjad maha, saaks ruume juurde, saaks ruumi juurde. Ühesõnaga, raha, tantsu näiteks seda on tahetud osta küll, jah, aga, aga ma arvan, et avalikult ei ütelnud keegi enam sellist asja. Me elame 20 esimeses sajandis ja see tähendab ikkagi seda et ükskõik, mida ei mõelda, suudetakse need kontrollida seda, mida öeldakse, sest et et oma asju kolides ja kokku pannes tegin ma ka oma arhiivi ja ja kõige, kõige hullem oli see ajalehtedega ja meediakajastuste pärast, neid pidi lugema hakkama. Ta võtab tohutu aja. Ja siis neid neid uuesti lugedes ikka ikka ehmatasid. Näiteks Rein Lang suutis öelda veel aastal 2002 Kunstimuuseum kägistab kultuuri. Sihukese pealkirja all oli lugu. Seda sama ei mäletanud isegi, ma mäletan mõningaid muid asju. No te olete öelnud ka näiteks, et Hannes Rumm on Teid süüdistatud Tretside vist. Ja täpselt nii see oli, vot seda seda kena väikest lugu ei ole oma üles leidnud, aga see jäi mulle peaaegu pähest. Sest see oli ikka niisugune lugu, mis, no no siiralt ajas no ikka meeletult naerma. Ja mitte ainult mina, vaid Aaviksoo samamoodi tol ajal siis Tartu Ülikooli rektor täiesti põhjendamatult. Ma siiamaani ei usu, et, Aga noh, nüüd on jälle rasked ajad, nii et need uued juhid peavad olema selles suhtes ettevaatlikud ja ma võib-olla seda teatava hoiatusena, millised sõnumid võivad hakata tulema taas poliitikute suhtes? No vot ei oskagi praegu ennustama, ma ei, ei näe selles ohtu, sest Eesti Rahva muuseumit praegu ehitatakse, see on poliitiline kokkulepe ja te näete, kuidas mitte keegi mitte midagi ei ütle, eks ole, ei poliitikud ei meedjev üldse nagu peaaegu ei kajastata kogu kogu seda protsessi ja sellel eriti raskel ajal tol tol ajal, kui, kui meie ehitasime renoveerisime, siis nüüd tagantjärele vaadates. Me olime pidevas majandustõusus, eks ole. Ei, ikka öeldi, et raha ei ole, raha ei ole. Aga mis puudutab meie uusi juhte, jah, siis selles selles olukorras, mis praegu need majanduses on tekkinud, peab olema suhteliselt hoolikalt tegevust läbi mõtlema. Et noh, kerge kerge ta ei ole ja sõltub sellest, kui pikalt see periood kestab, kui see on pool aastat või aasta. Ma arvan, et siis ei ole probleeme, aga kui tekib kaheaastane või kolme aastane niisugune langustsükkel, et, et siis peab, siis peab oma tegevusega ka hästi läbi mõtlema. Nii et küllap see on ka suurelt jaolt õie teeme, et see mõtteviis on muutunud. Jah, aga kuulame veel kord muusikat ja mind huvitaks hea meel, et kas on teil mõni selline lugu, mis on aastaid käinud ja meeldib kogu aeg, meeldib, ta on seotud, kas siis mõne emotsiooni mõningate sõpradega mõne sündmusega? On on üks laul seisund anamonilt, mida on lauldud juba 60.-te algusest. Ja, ja see on selline lugu, mis, mis emotsionaalselt eriti kui hakkab sügis tulema, tõeliselt mõju. Et paraku paraku jah, no nüüd on lihtne, võid kuulata nii arvutist kui ükskõik kust mujalt aga raadiost tuleb seda lugu suhteliselt harva. Minu meelest. Õige, varsti on jõululaupäev käes, ei olegi enam palju jäänud, paar päeva. Öelge, on teil peres mõni traditsioon kohtute kõik jõululaupäeval või mis? Mida tähendab see päev teie jaoks? Tead? No eelkõige seda, et meie suurpere saab osaliselt kokku osaliselt sellepärast, et, et üks meie lastest elab oma suure perega, et temal on ka viis last Hiiumaal. Ja nemad loomulikult sellel päeval tavaliselt tulla ei saa. Aga kogu ülejäänud pere nii palju, kui meid siis on, tuleb, tuleb meie juurde ja ja see ongi nagu see kõige suurem rõõm, et neid kõiki koos näha ja ja istuda laua taha ja juttu ajada, sest et muidu on ju kõigil väga kiire lastele omad tegemised, lastelastel omad tegemised. Aga, aga niimoodi, kus sul on piiritult aega käes ja, ja mõnusasti koos olla, see on, see on kõige tähtsam asi nendega saada. Istute ja mõtlete, et mida uus aasta võiks tuua, millised uued algused võiks olla, mida tahaks ära teha. Lisaks sellele, et neid ootab ees hoopis teine maa kuigi mitte võõras. Jah, mitte just otse võõras ja eks ma olen nagu natukene ka seda kõike uurinud, mis mind tegelikult ees ootab. Ma veel ei tea, päris täpselt, missugused inimesed mind ees ootavad. Probleemidega ma olen nagu veidi juba tuttav süsteemiga mingil kombel ka. Aga, aga väga palju loeb loeb see kollektiiv, kus sa tööle hakkad. Nii et ma ise arvan, et mu esimene, kõige olulisem ülesanne on, on luua see õhkkond, et et meil oleks kõigil hea olla nende inimestega, kellega tuleb nüüd tööd jätkata. Ja eks see ole kõige suurem uus alguse siis lootus, et suvel on. On see lõpuks puhkus ja ma ei pea sõitma linna igasuguste probleemide pärast ja nii edasi, nii et ma igatsen sellist korralikku pikka sugu. Selle uue töö all te mõtlete siis Unesco esindajaks hakkamist Eestis ma ei saa jätta küsimata, et seoses sellega on ajakirjanduses olnud mõningaid üsna mürgiseid torkeid. Nagu te oleksite Doris Kareva töö ära võtma. Jah, ma olen neid lugenud ja ma sain aru, et vist Doris Kareva ise arvab ka niimoodi, aga, aga see ei puutu üldse sellesse sellesse asja tähendab nii või naa, otsiti sinna teist juhti, ma tean seda päris pikka aega juba. Aga mulle tehti lihtsalt see ettepanek, siis tehti, kui ma ütlesin, et ma ei kandideeri ja ja ja siis tegi ministeeriumile väga kiiresti selle selle ettepaneku, nii et kusjuures kusjuures mul oli oli ka veidi teistsuguseid plaane, aga see teema on iseenesest väga huvitav. Et miks mitte siis siis proovida, nii et, et seda küsimust tuleb esitada nüüd ministeeriumile ja kultuuriministrile, kes selle ettepaneku tegid, nii et need asjad ei ole, see kukkus küll nii välja, ütleme ausalt ja täpselt niimoodi välja näebki. Aga, aga mina seda tuulidelt Raivot. No ma julgen öelda, et seoses Eesti Unesco suhetega on ka suhteline vaikus valitsenud, et mida see Unesco meie jaoks tähendab ja mis võiks olla meie jaoks, kuidas see võiks olla meie jaoks oluline, me teame näiteks, et noh, maailmapärandisse meie vanalinna viimine oli Unesco kaudu ja Unesco jälgib seda protsessi, aga millega Unesco võiks veel olla meile oluline? No ma usun, et, et maailma kultuuripärandi asjad ongi need, mis on läbi Unesco vist kõige tuttavamad. Aga tegelikult on ju tegemist väga paljude erinevate prod programmidega. Ja siin peab nagu Eesti endale selgeks tegema, missugused on tema prioriteedid ja teatud määral juba juba sellega on tegeletud. Vaikus on tõesti, on, on suur vaikuse, minugi käest on küsitud, et mis seal siis tegelikult toimub ja on neid inimesi, kes polnud kuulnudki. Et mis asi see veel nagu natuke on. Et, et ilmselt tuleb ikkagi ka Eestis Eestis sees, kuigi rahvusvahelise organisatsiooniga on tegemist neid samu asju selgitada ja tundub mulle, et et siin on ka need kohad, kus Eesti vabariigi valitsus ilmselt on, peab haakuma nende probleemidega paremini, nii et et üksjagu tööpõld on ees küll. Kuna kultuuriminister on teinud valinud, siis ta peakski teid toetama. No mulle tundub, et jah, esialgu on see nii vatsa, kuidas edasi, asjad toimuvad? Küll, aga mis võiks olla veel uusaastasoov selline, et mida tahaks, et nii läheks? Peale selle, et suvel on puhkus Ma jäin mõtlema, aga ma tulen ikkagi selle selle juurde veel tagasi, et, et tööalaselt loomulikult see, et mul oma uute kolleegidega hakkaks toimuma hea töösuhe. Kui seda ei teki, siis, siis ei saa rääkida ka edukast tulemuslikust tööst. Ema, ma loodan, et oma kogemusega ma ei ole selline kurjajuhi tüüpi absoluutselt kui kuigi väljaspoole vaest võib paista, pigem pigem pigem vastupidi, ma hoolin väga inimestest. Et see oleks nagu selline tööalane ja, ja mis puudutab nüüd isiklikku ja pere plaanis, ma loodan, et meie lapsed on kõik terved, lapselapsed on kõik terved, eelkõige ja edukad oma tegemistes väga tavaline soo, aga kõigil südames ma arvan Te olete ka öelnud, et tahate oma teadustööd jätkata, mis katkes seoses kunstimuuseumi juhiks saamisega teil pooleli doktoritöö? Millised on need võib-olla kaugemad sihid siis, sest te olete ju noor inimene, te olete minustki, noored kõhu, te tahate välja jõuda? Tähendab, eks see, sellise selle töö kirjutamine oli tegelikult üks mu selliseid unistusi, et et hommikul ei pea kuhugi tormama. Istud rahulikult oma kohviga arvuti taha, võtad aja maha, võtad aja mõtlemiseks, sul on hunnik raamatuid või lähed raamatukokku, et elu kulgeks kuidagi kuidagi selles vormis. Nüüd ma korraldasin niimoodi, et ta ilmselt niimoodi ei kulge. Aga, aga jama ma selle asjaga uuesti selle asjaajamisega doktoritööd hakata kirjutama. Teemat vahetada, aga võib-olla ei tule ka, sest ma korra Kawasnad, et aeg teeb nii kummalisi võnkeid, et see teema, mis mul oli kunagi 80.-te aspirantuuri, selle kaheksakümnendatel vahepeal ei olnud aktuaalne, nüüd ilmselt võib-olla võiks, võiks teda uuesti vaadata. Aga võib-olla selle, selle, selle teistlaadi kogemusega, kus on nagu kultuur ja juhtimine ja kõik see nagu kui saanud sellelt pinnalt tekkis mul nagu paar parooti ideed, millega millega võiks tegeleda. No nüüd on selge see, et, et esialgu ei kirjutama midagi sellesuunalist võetavaid, kõigepealt õpin tegema muud tööd. Ja me soovime omalt poolt edu teile ja soovide täitumist ning põnevaid kohtumisi, häid inimesi teie teele. Aitäh, Marika Valk saatesse tulemast ja viimaseks looks jääb taas teie valitud lugu.