Tere õhtust, siin toimetaja, maris Johannes. Kuulete helipilte täiskuu luulefestivalilt regilaulust punk rock poeesiani salvestatud septembris 2000. Kaheksa Aimla rahvamajas. Nimelt Aimla rahvamajas toimus esinduslik rahvusvaheline luulepill kar kus esinejaid oli kokku tulnud Indiast, Lätist, Taanist, Shetlandi saarelt, Jaapanist, Eestist, Iirimaalt, Ungarist ja Rootsist. Esindusliku luule kogukonna kokkukutsumise au on perekond Ehini korraldaja Läks Rapla noortekoda. Septembrikuise käis kohalt olemas talvekogunud 15 tundi luulet vanast nooreni kultuurist, kultuuri. Täiskuu luulefestivalil kogutud esitame luuleruumi saates kord kuus ja sügisel varutud luulesaaki jagub talvest kevadeni. Õhtut häire rahvamajas juhib Kristiina Ehin, kaaslaseks koolipoiss lamas. Oli see nyyd või ei olnud, aga teadlased arvavad, et neli ja pool miljardit aastat tagasi olnud alles nooruke ja rumal planeet. Tiirutanud ringi siin universumi avarustes ysna ebakorrapäraselt. Ja ühel päeval põrganud ta kokku Endast pisut väiksema planeediga. Seda planeeti enam ei ole, pärast seda kokkupõrget aga selle kokkupõrke tulemusena eraldusmaast üks suur tükk. Ja see tikk jäi tiirlema maa orbiidile. Ja seda tükki Me kutsume praegu kuuks. Ja seda kohta, kus maa ja see tundmatu planeet kokku kõmatasid kutsutakse praegu maailma suurimaks ise tekkeliseks auguks ehk vaikseks ookeaniks. Selline lugu, uskuge või mitte, aga Läks mööda miljardeid aastaid. Eestimaa vabanes jää alt. Siia saabusid esimesed inimesed, Nende hulgas ka esimesed luuletajad ja lauljad. Ja läks mööda veel natuke aega hakkas tekkima Eesti teistes läänemeresoomemaades meie muinasluule ehk regilaul siis kestab siiamaani ja läks mööda veel pisut aega, nii, mõni 1000 aastat päikeseloojangul, kell 19 47 13. septembril kogunes hulk inimesi siit ja sealtpoolt maakera esimesele täiskuu luulefestivalile Haimre rahvamajja Haimine rahvamaja on koht mille müürid olevat neli ja poolsada aastat vanad. Neid arvatakse nende vanast järg külakõrtsi järgi, mis oli siin kunagi, nii et see on olnud tõesti üks väga oluline kooskäimise koht. Läheb mööda veel natuke aega. Lavale astuvad esimesed luuletajad, lauljad. Esimeses saates Indias sündinud, Saksamaal elav ja inglise keeles kirjutav Suitšata pat läti klassik nuts Skuja neiks vemmalvärsimees Eestist kontrarahvalaulik meelikke Hainso. Tõlkinud meie tänases saates loevad Ly Seppel ja Andres Ehin ja helirežissöör, kes Aimla Majas kõik need luuletused ja laulmised üles võttis, on Külli tüli. Kohtasin meie tänast esimest luuletajat esimest korda 10 aastat tagasi Stockholmi kuninglikus teatris, kus ta luges oma luuletusi. See lihtsalt mõjus nii võimsalt. Kui ma otsustasin korraldama hakata täis luulefestivali, siis ma mõtlesin, et julge hästi seda kutsuda. Ta on mul nii suur lemmik. Tema emakeel on Kutšerati keel kuid kirjutab peamiselt inglise keeles, elas Saksamaal. Ta ise on on öelnud, et võõrsil elamine on teda kummaliselt kombel Indiale lähemale toonud. Sotsiate patt on üks tuntumaid inglise keeleruumi ja Lääne-Euroopa India luuletajaid. Ja mul on väga hea meel, et täna on briti rahvaste ühenduse preemia laureaat Chatabat meie keskel. Minu nimi on asja, see tähendab udmurdi keeles lumine ja kas on üldse olemas, kuid rati keeles sellist sõna nagu lumi. Ta on olemas sõna nii et mul ei olegi muud siin öelda. Luuletõlkeid, lõhet, Liisate lehin. Et laduda kuud täiskuud kuldkuud Me läheme õue. Et aduda kuud ja ööpilvede liikumist. Me läheme tiigi äärde ja käime pool ööd ümber tiigi. Et aduda kuud kuulame konnade öist krooksumist Et aduda kuud kuulame ikka ja jälle noore muuga laulu. Ja jah, Me tajume sügavalt ta häält. Juba hommikust peale on ta sõnum meil selgroo üdis. Ta on üleni pühendunud, õhtused palved on võrratult vaimsed. Me ei lase temast lahti. Ta palved kajavad meie hingepõhjas vastu. Kas siis, kui kuulame konni? Et aduda kuud läksime jalgrada, pidi edasi päris paksu padrikusse. Et aduda kuud võime kasvõi silmad sulgeda ja ometi näha bodhisattva silmnägu, mis on nähtav ainult teatud kauguselt ja teatud nurga all. Advishei saduda kuus, tuleme tiigi äärde tagasi, kus näeme kummalise kujuga tohutu kuudlaid laekle, vaatame üksisilmi, kuidas valgus on bambustesse kinni jäänud. Kuidas mustad ja kitsad varjud liuglevad ja lõikuvad haljust. Et aduda kuud jäämegi õue. Siis ta ütles, et see on üks tema selgemaid ja kirkamaid mälestusi tema lapsepõlvest varasest lapsepõlvest, siis, kui ta veel elas Indias. Psühhoilase ja luuletus on täitsa sisalik, Shies lesed. See naine on pooleldi sisalik ja pooleldi naine ning ükstakauge Kõuk pidi olema, ah. Naha poolest on ta täitsa sisalik. Võib-olla on temas kübeke kameeleon, iki. Ta silmad on tillukesed. Silmnägu on kitsas ja kandiline. Selles mälupildis olen ma nelja aastane. Olin neljane, kui nägin teda seismas seina ääres. Enne teda kuulab terve rahvahulk. Ta oskab isegi marati keelest rääkida. Ta on minuga ühepikkune. Aga palju vanem ja kontide pealt tolkneb tal nahk üle kogu keha. Minu meelest on ta karbadeta ahv ja ma tahan minna lähemale, et teda kuulata ja temaga rääkida. Tahan, et ta räägiks mulle, mis tunne on ahv olla. Tahan näha, kas tal on ka saba. Tahan temaga peitust mängida. Nojah, aga mis juttu ta rahvale räägib? Ta hääl on kimeda, karjub kuulajate peale, nii palju ängi voolab vulinal alla ta nahka pidi ja milline meeleheide on tema hääles. Aga ometi naeravad, mõned teda kuulates tahan teada, miks nad naeravad. Aga mind lükatakse kõrvale ja kästakse koju minna. Täna mõtlen jälle tema peale, mälus on ta kindlalt tallel. Kesta oli või kes ta on, kus on ta nüüd mu kullakallis pill? Muide, tema tekst on ilmunud ka eesti keeles Hasso Krulli tõlkes. Luulekogu pealkiri on Rebane Engel. Your neikiv länglid i. Tuveneval sotshaaja invesby käima ei läinud. Nagu kuulsite, on luuletaja ema kergutserati. Kirjutan inglise keeles vahel sildu luues Kutšerati ja inglise keele vahel. Samuti olen tõlkinud teiste tekste, kus šoti keelest inglise keelde. Seega ma loen oma emakeeles. Aga kui ma olin laps, siis inglise keelest minu keel. Just tänu haridusele. Hakkasin käima inglise keelses koolis, aga see ei olnud minu, vaid mu vanemate valik. Pigeima lahinguid. Ikkagi on mulle segane luuletari identiteet, seda enam, et tean, ta kodu on Saksamaal õppinud, on ta Ameerika Ühendriike. Seda küsivad mult kõik. Isiksusena tahan jääda iseendaks, ma ei tunne muret oma rahvusliku identiteedi pärast. Olen elanud paljudes paikades, igast kultuurist, midagi väärtuslikku leides. Mu juured on Indias, seal olen sündinud, sealt on pärit mu vanemad. India päritolu on mulle näkku kirjutatud. Vahetevahel mulle tundub, et polegi maad, kuhu ma kuulun. Teinekord tunnen, et neid maid on mul mitu sest tunnen ennast mugavalt paljudes paikades tänu perekonnale ja sõpradele. Mulle meeldib Euroopas. Mulle meeldib elu preemenis. Arvan, et see kõlab veidi ähmaselt. Aga vahel on mul tunne, et püüan oma identiteeti. Kui tuult väljal, aga. Luuletaja on Ehinite korraldatud luulefestivalist vaimustuses. Ta loodab veel kord Eestisse tagasi tulla koos oma abikaasa ja tütrega tema mees sündinud Lübeckis. Seetõttu tunneb erilist lähedust balti merega ja siis kultuuri vastu suurt huvi. Farmi Boughri hästübi ora nähes õed Ellvide, Bowitz luule minu jaoks tähendab see eelkõige suulist esitust. Seetõttu nautisin väga kombinatsiooni poeesiat ja muusikat. Ja see luule ja muusika kooslus on väga lähedane India mõttemaailmale. Aga Eesti reisi üks emotsionaalsemaid kõrkus punkte oli siis, kui, kui lahked võõrustajad viisid külalised pühasse hiide näitasid meile pühasid puid ja pühi kive. Ooest. Holid šees enda hoolistol Stad võissa. Aga nüüd tagasi luulest ja kuulajais tulvil Aimla rahvamajja luuletõlked Andres Ehinilt eestikeelset teksti loeb Ly Seppel ja Suitšatabat jätkab. Homsterem kant, žüriid kaks viimast luuletust inspireeritud Briti ja Portugali kunstnik Paula Reigo piltidest. Need on sõduri tütar ja politseiniku tütar, defaš. Sõduri tütar võib paljaks kitkuda hane enne, kui jõuad silmagi pilgutada. Talle meeldib suruda oma sõrmi sooja järeli andlikusse lihtsa ja kiskuda sealt välja pehmed suled surma niiskes suled. Sõduri tütar on see kuldaväärt piiga. Ta huultel on või, ja virsikud vahukoorega ta pringid, jalad kumavad ja on üleni musklist. Ta vanaemaisaund. Roo palvetab PKS ööd ja päevad palvetab, et ta jääkski kuldaväärt piigaks. Sõduri tütar saadab oma isa sõtta sõtta, et turvata tütart ja kaitsta teda. Selleks lähebki suta. Isa on väikemees aga suure julge südamega. Isa teab, et õige pea hakkab tema tütar munema kuldmune. Politseiniku tütar oma peenikese pihaga ja kreekapärase ninaga on linna kõige ilusam tüdruk. Tan treenitud saavutama täiuslikkust ja miski ei saa teda määrida. Kes veel peale tema söandaks politseiniku saapaid puhastada, endal valge kleit seljas? Politseiniku tütar on pesuehtne, kuninganna ja politseinik, see kangekaelne mehe tüüka kuulab ainuüksi tema sõna. Tema on ainuke, kes ütleb isale, mis too tegema peab ja ainuke, kes julgeb isale vastu vaielda. Tema on ainuke, kes teab, kuidas isa saapad läikima lüüa. Kergelt libiseb neiu käsi Zapasse ja saabas muudkui kerkib ülespoole, kuni jääb peatuma paar tollibiga õlast madalamale. Nüüd on ta vasak rusikas saapasügavusse jõudnud ja ta paremas rusikas on saapamäärdega kokkum, eksitud riidetükk. Ta oleks nagu töö peale vihane kuigi ütleb, et ta pole vihane. Politseiniku tütar on pesuehtne kuninganna. Tuleval aastal läheb ta tohtri pojale mehele. Sellele poisile läheb vaja kõva käega naist. Aga täna õhtul jääb piiga koju valvama oma kassi, et see süütust ei kaotaks. See oli india luuletaja Suitšatawap. Oleme rahvusvahelisel täiskuu luulefestivalil ja nüüd läheb laulujärg meelikke Hainso kätte. Keelud tuuma ja ma. Ja oma pilli koostad abil ma billi kuuma imeda. Ääretina imen ei ka käe ja aga käeniaage. Ka. Aga? Aga ta ei. Ime. Reedile ei. Äärde ööd äärde suured. Neli soolde käe, kääneri ärajad, viina. Viina koorina seedekoorona saal. No. No ei näe imega Elle. Ma ööd Aveediley. Ma sööge nuuma, suure tõi. Kuulge, ma jooge nuumaverre nii. Nii kurnake ma homme no Võrnade. Enna teede minna vedajale näed Maarja. Oi, ta Aado Maarja. Mul ka ta Molgaplagalaba. Või ka ja lõi ta nööri giid. Kuusmaaelus. Igaüks meist siin saalis milleski kõige parem, selles täitsa kindel. Aga ma ei usu, et meie seas on teist paremat võõrkeele oskajat. Nimelt meie järgmine esineja valdab viiteteistkümmet keelt. Ma arvan ka, et meie seas ei ole teist sellist, kes on pälvinud Läti kõige kõrgema riikliku autasu kolme tähe ordeni. Nuts Guyanjeks, tema luulega, kude, avaldamine on tähtsündmuseks Läti kirjandus- ja kultuuriilmas Teleni ilmunud kogutud teosed kaheksas köites. Kui nuts on ka Isabella katoliikliku ordu komandör. Ta ise on öelnud, et ta on kasvanud üles koos rahvalauluga ja ta on ka rahvaluuleteadlane. 62. aastal aga mõisteti nutsile seitse aastat vangistust murdva laagris. Nuts ise kirjutab sellest. Minu vastu esitatud süüdistus koosnes kahest paragrahvist. Nõukogudevastane agitatsioon. On ja propaganda. Üsna tavaline paragrahv, mida oli võimalik igaühele anda. Ja teine mitteteatamine, eriti ohtliku riigivastase kuriteo ettevalmistamisest paragrahv, mida ma hindan samuti kui ordenit. Ma ei tunnistanud end süüdi ega palunud karmu, palun nuts Guyaneks. Tere õhtust, naabrid. Tere, Knut ja tere kõik see rahvas saalis, kes Tihub tasa hiljukesi nutta meie keskel. Miks ei suudame seda taluda? Meil söögid söödud, joogid joodud, jutud puhutud, kes Tihub tasa hiljukesi nutta meie keskel? Me tegelikult ei tea. On see nutt ja meie või nende hulgast, võib-olla on ta hirm kauge tähe pealt siia laskunud, meil laulud, lauldud, vanded vannutud hinge tuli kustunud. Kes Tihub tasahiljukese nutta meie keskel. Siia me jääme ja siin me elame, mõlgutame häid ja paremaid mõtteid, Kissitame silmi, aga selle käest, kes Tihub meie keskel tasahiljukese nutta, ei päästa meid isegi. Haud. Nemis hinnang duo Vaides Vesway passa. Vairinaats nodaals vaikses siia ta jussi, veereyussoniste kussi, kastur kuusse, laud, passabidutsiidi. Nutiga, me leppisime kokku, et nüüd ma loen mõned luuletused eesti keeles, viimase luuletuse loeme jällegi kahes keeles kinnitus ära karda, ei ehitama sulle sääraseid losse nagu Dante Beatriidsele, isegi väike laps saab aru, et niisugune arhitektuur oleks tohutu liialdus. Kes küll suudaks seda soojaks kütta. Ja ega ma ei taha ju, et sa külmetaksid. Ära karda, et ma sulle mingi onni ehitan või suitsutare, mis paneks sul silmad kipitama. Ega ma taha ju, et sa nutma puhkeksid. Ära karda, ma ei esitagi sulle maja. Ma istutan hoopis metsa, et sul oleks koht, kus ringi luusida. Et sul oleks koht, kus ära eksida. Madaam tõldonees tõld, mis enam kunagi ei veere. Tõld, mille katkised vedrud Habisevad nagu närvilised haavalehed. Ratsud Losivat tallis kaeru. Ammu hüljatud kannused on jäetud roostetama, madaam tõld on ees. Tõld ootab meid. Madaam, tehke kähku, tehke kähku. Nad ootavad, et tuleme enne, kui kuu tõuseb enne kui printsess laulatatakse, enne kui kuningas hinge heidab. Oehh, madaam, tänane meie elu ongi saada vabaks suuraudadest, mida keegi ei suuda kanda. Madaam üks hetk. Veel üks hetk. Epi, Võriir Leme. Mõtlen sinust väga hoolivalt. Mõtlen sinust kiirustamata. Mõtlen sinust väga mahedalt sinust jah, sinust mõtlen. Sest mulle pole muud jäänud, kui mõelda. Mulle anti aega, ma solkisin su süngete aluste ja Sukraapivat öeldiste keskel ega suutnud lauset leida. Kuulasin, kuidas kohikellad helisesid, krimpsus, piiblisalmid prügisesid ning päike ei tahtnud tõusta. Ma kompasinsu kildudeks purunenud sõrmi ja tühje silmakoopaid ega leidnud leevendust oma teadmisjanule. Käisin läbi kõik su võrgu Pulumis, vabrikud ja ussiaretustalud. Keegi ei anna mulle selleks enam aega. Ja ega ma küsigi. Vaat sedasi Mekondame pimedas kaks tõrgest türklast, sina ja mina, sina oled himur täht ja mina olen ju noorkuu, rahvas räägib, et näeme väga head välja. Rahvas on valmis meile kõike lubama, rahvas on valmis meile kõike andma. Taevalik on meie ringi kondamine, sügavsinine on iga meie puhkehetk ja nii me siis rändame öös. Ja nii me siis hoidume päevavalgusest ega lase keelel lõtvuda laisaks minna. Täht näitab edasi teed, noorkuu ei jää temast maha. Kõik on segi, jah, kõik on segi, kõik virvendab silmade ees. Otsekui keerutaksime valssi. Öökülm on su põlved ära võtnud ja ööbik laulab hauahäälega. Noorkuu silmapiiri kohal. Kingi kisuvad maadligi, kleepjad, kamakad. Nii ei kui ka jaa, Pugistavad naerda. Õnneliku juhuse ajel. Unistus lainete kõrval on merelained madalad käsi puhkab ikka veel rinnal. Käsi ja rind võiksidki kokku sobida. Aga valu on ometi hirmus terav. Terav valu. Õitseva tuha all. Pärast paljusid laenatud tõdesid pärast paljusid eksirännakuid pean viimaks kirjutama sellest, kuidas ma hingan su rinnal. Seega võid võtta mu sõnad nii, nagu sa minu endasse oled võtnud. Võta need kasvõi kauges tulevikus, kui minust on saanud tuhk ja haljas loodus. Nüüd viimane luuletus Väike on mu maa, kahe kämblalaiune. Mahe on mu maa. Kahe kämblasoojusest sügav on mu maaelu südame sügavusest. Välja ja nüüd ma tean väga palju eesti rahvalaule ja need on kõik väga pikad, isegi üle 10 minuti. Ma olen kuulnud, et Lätis on väga lühikesed rahvalaulud nimega tainad. Kombain lonksu. Jäänuts täpsustab, et on ka väga pikki laule taimesid slaidi Brick Juhan Vilkre. Miks te aine on nagu telliskivi, millest saab tõelise katedraali ehitada, kui vaja, kas sa saaksid meile laulda, lähed aina. See on üks osa väga vanast kurvast orvu laulist. Palun kasuema, ära aja kasutütart nutma, sest kasutütre pisarad on kulda väärt. Skre ka vees. Ma. Teeni Vaare Ni reis ja ma. Oodi nei Vaare. Ma nii assaa Rimaak, Saasa ta ka oma oli. Saali maksa ta. Oli. Meie järgmist esinejat teavet kõik. Ma arvan, et kontra on üks tuntumaid eesti luuletajaid. Kas te seda teate etc, kontrele on ilmunud 18 luulekogu ja ta ise pole veel isegi kaks korda 18 aastat vana, vist mitte. Ja juba on suutnud luua selliseid klassikaks saanud rahvalaule nagu titeeteeteetid, käri, päästi, dieeti, tülitüverbes, endaga ühte ütleb kontreni luulesoone, ma avastasin enam-vähem 15 aastasena endas nalja tegin juba väiksemast peast neljandas klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutest pilte naljakaid Texinder ja panin lauludesse roppe sõnu asemele. Kontraht ka sellised inimesed ei pahandanud, kui sa lauldidesse roppe sõnu panid. Duo Sigma oli nii kaval ja alalhoidlik ette ma valisi kellele monoid luuletusi lugesid, soliva ropu sõna seent, manuaalid luuletusega nüüd kuust vaadates kuud, vale nurga alt võib tunduda, et ta paikneb korstna otsas nagu kurepesa. Vaadates kuud üks silm kinni võib tunduda, et vaatate, et ainult ühe silmaga vaadates kuud valel ajal võib tunduda, teda polegi olemas. Ma tahtsin nagu maru poosed alla paista, et näete, et maal, arvutist ja nüüd ma loega. Minu väike jai. Mul kodus son aed, seal elab jai tõeline haruldus, teen talle pai. Jaid, puidu elavad kõrbes ja temperatuuris liig madalas kõrges. Mu aed turismiobjektiks, nüüd sai siin maailma ainus i Ermine luuletus, siin on finantsistid, marjulkäik. Ta läks panka, panin raha arvele, siis jooksis välja, võttis rahaautomaadist välja, läks panka tagasi, pani raha arvele, siis jooksis välja. Valanguna andis taas automaat talle terve paki raha. Ta läks väljapeetud, aga miks ka mitte aega viitval sammul palka tagasi ja pani raha arvele tagasi. Siis läks õue, lasi Jakobsoni-del Koidulatel ja Tammsaare-del taas oma pihku voolata. Siis läks panka, et sooritada sularaha sissemaks ja automaat õues köhis taas raha välja hops ja väljamaks. Ja seda ringkäiku jätkas filantsist panga sulgemiseni õhtuks kuluski raha marjaks ära. Naeris vene rahva muinasjutu ainetel. Läksid nad koos kandis suurt termost taat eidele parajaks koormaks oli termostaat. Nende vahel käed taskus, lapselaps, kes on tegelikult ühiskonnaks kõige tagalonkisid kass ja koer oma neljajalgset moel. Läksite naerilehti emmata, et naerist välja mullasest tõmmata. Viis neid küll oli, kuid kasu polnud halligi naerisse liikunud mullasest tolligi. Õnneks üks itimees pärale jõudis, kes hiirega klikis ja naeri Applõudis. Kõiksugu asju tulla võib vahele, vahe sellest ikka ei vähene lobi, kui näljane bobi kui kahene. Kui see ei sobi, siis mine. Tahene päike. Päike ära püüagi silma paista, keegi ju ei näe niikuinii. Pead leppima, et kõige arusaadavam osa sinust on Kuu tagumine külg. Suur tänu kontra Raplamaa armastab sind endiselt järgmise üles, sest ühega on see asi, et meelika Hain, see on üks minu lemmik eesti lauljaid. Kuna meie festivali üks põhilistest ideedest on see, et eesti luule on aastatuhandeid vana, nimelt regilaulu kaudu siis mul on väga hea meel, et meie seas on täna selline rahvalaulik nagu meelika Hainsalu. Ta on ka selliste bändide nagu strand, rand ja vägilased sellist. Ma ei hakka pikki sõnu tegema. Maagaasi teema, aga ma ka sina. Ma ei, ma näen sinilille-ja naadi. Nii ja mul Kool. Valge. On? Saaremaa aga. Ka venna. Naabris. Küür avaraid. Üla. Ena no ta ta Ta. Ta meega. Laada Me ei lähe aga äkki iga karjamaale Karkiniga ja maare jooksane. Ja. Ja Reeli hiila. Lange. Ta juurde. Ja. No ja. Koolinärv oli. Ta suuri. Et ta ka unes Ka. Aga? Jaa. Jaa. Aitäh meelita. Kas sa võiksid mõne sõnaga veel rääkida selle laulu tähendusest sinu jaoks? Tegelikult on niimoodi, et need laulud kuidagi küpsevad aja jooksul ja alguses, kui ma selle laulu leidsin, siis ma lihtsalt mõtlesin noot, see on huvitav. Ja siis ma ei saanud tast nagu aru ja ma ei laulnud teda. Ja siis ma mõtlesin, et oo, kui huvitav, et tegelikult siin laulus jäävad need otsad ikkagi lahti need unene otsad, et see neiu ju tegelikult, kui te panite tähele, siis ta nagu sa tunned ennast välja ei saanudki või seda väljatulemise hetkel nagu ei olnud. Et see jäi kuidagi segaseks ja siis ma mõtlesin veel edasi, et nad, aga võib-olla sellest kalast see neiu, kes sirgus, sai sellele noormehele hoopis, kes ta kinni püüdis ja et noh, tegelikult need tähendused kooruvad ja kooruvad lahti, et no mis, mis värk ikkagi on, sest et et need regilaulud, kui need on nagunii kaua hoitud, siis nad ei saa rääkida, mingisugust jama, sest jama ju tegelikult kultuur unustab. Ja need asjad, mis alles hoitakse, Need on ikkagi, nad on mingisugused olulised märgid. Ja võib-olla oluline ongi see laul selle poolest, et ta laseb ennast harutada nii kaua Tänu sellele ma arvan, et nüüd oleks õige aeg teha, eks. Nahistamise paus, jääd nähistamist. Aga õhtu Aimla rahvamajas on alles noor. Me oleme ära kuulanud täiskuu luulefestivali esimese päevakavast allapoole. Seal on endiselt pilgeni kuulajast pungil luuletajad laval mõtlevad omi väärikaid mõtteid ja jagavad neid meiega väsimatult tundiviis. Kristiina Ehin kui metsahaldjas nende seas, et õhtut juhtida. Kohtume selles ilusas helges õhustikus täiskuu all, jälle mõne aja pärast. Tänases saates kuulsite luuletajat Indiast Sotšatavad Lätist kui nuts Queen, eksi kontratia meelikke ainsat Eestist. Tuuletõlked olid Andres Ehini tehtud ja india poeteesi tõlkeid, luges Liise Opel. Aitäh perekond Ehinile ja Rapla noortekojale selle täiskuu luulefestivali eestmoka külas. Aimla rahvamajas ütlevad suured luulesõbrad Külli tülija maris Johannes kuulmiseni.