Homme peetakse Tallinnas rahvusvahelist seminari, mis keskendub seadus andlikele võimalustele, inimkaubandust ja prostitutsiooni peatada ja ohjeldada. Meie uudis plussi, tänane külaline on sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Kristiina Luht. Ja teie käisite mõni nädal tagasi Stockholmis jälgimas Põhjamaades korraldatud ulatusliku uuringu tulemuste esid just ja see uuring käsitles just prostitutsiooni. See uuring oli väga huvitav, sest et läbiviimiseks kasutati terve aasta aega ja osalesid absoluutselt kõik Põhjamaad, sealhulgas ka autonoomsed piirkonnad, ehk siis vaadeldi, mis on toimunud Ahvenamaal, Fääri saartel, Gröönimaal, lisaks siis kõikidele teistele põhjamaadele. Ja mis välja tuli, oli see, et eks globaalne ebavõrdsus on suurenenud. Et ütleme, kui 10 aastat tagasi oli nendes riikides kohalikud naised prostitutsioonis, eelkõige siis nüüdseks on osades riikides välismaa naiste osakaal juba ammu ületanud poole või ületanud üldse kohalike naiste arvu. Ja nimetati seal siis riike, kust on naised toodud põhjamaadesse. Eesti loomulikult käis läbi, Eestit nimetati korduvalt, teised olid seal Nigeeria, näiteks Venemaa, Bulgaaria ja ka mingil määral Lõuna-Ameerika. Et ja kuna see on niivõrd silmatorkav, et tegemist on välismaa naistega, siis on ka Põhjamaad hakanud seda probleemi rohkem märkama ja rohkem sellega tegelema. Sest noh, paratamatult torkab silma, kui on võõrkeelt kõnelevaid naisi väga palju, näiteks tänavatel. Mis sealt uuringust veel välja tuli, no nad püüdsid selgitada, näiteks kui palju üldse naisi prostitutsioonis ja et millised siis on need muutused, mis on 10 aasta jooksul toimunud. Et üks asi on, mis puudutab seadusandlust, on see, et inimkaubandus on keelustatud tänaseks kõikides põhjamaades. Ja väga suurel määral on ka muutunud prostitutsiooni käsitlevad seadused. Näiteks kõikides põhjamaades on kriminaliseeritud seksi ost alla 18 aastaselt inimesel keelatud on prostitutsiooniga ruumide üürile andmine, see on muide sama, mis on ka Eestis niimoodi. Ja näiteks Norra puhul öeldi, et see on väga häid tulemusi andnud siis keelatud on prostitutsiooni reklaam. Ja samas on näiteks kriminaliseeritud, ehk enam ei ole karistatav prostitueerimine Taanis ja Islandil, ennem oli. Aga miks nad enam naisi karista, on see, et nad tahavad näidata, et tegemist on sotsiaalse probleemiga, ehk siis me ei saa karistada inimest, kellel on sotsiaalsed probleemid, naised lähevad ju või ütleme, viiakse põhjamaadesse nalja pärast, aga sellepärast, et nemad on siin otsinud tööd, otsinud mingit sissetulekut, kui nad ei ole seda leidnud legaalsest sfääris, siis nad on lasknud ennast viia põhjamaadesse prostituudiks näiteks noh, niimoodi lihtsustatult öeldes. Mis on hästi huvitav, mis sellest uuringust välja tuli, et ütleme, Põhjamaade jaoks esimene etapp oli üldse prostitutsiooni sotsiaalse probleemina nägemine. Et ega seal ei ole ju ka alati mõelda, et oi, et see on sotsiaalne probleem ja ja see on tingitud ebavõrdsusest ja nii edasi, et see on olnud pikaajaline protsess, kui seda on uuritud, sellest on aru saadud niimoodi. Ja siis teine etapp on seadusandlikud lahendused, et kui me nüüd on see sotsiaalne probleem, siis mida me saaksime teha selle probleemi vähendamiseks? Milliseid abimeetmeid me peame kasutama, millised ennetustöömeetmeid me peame kasutama ja milliseid seaduseid me peaksime vastu võtma? Et nad rääkisid ka sellest. Ja mis on need suurimad väljakutsed hetkel riikidele. Ja üks väljakutse ongi see, et kuidas tagada seaduste nagu paindlikkus või kiirem uute seaduste vastuvõtmine, kuna inimkaubandus ja prostitutsioon on sellised noh, väga kiiresti muutuvad nähtused siis on paratamatu see, et kuna seadusloome võtab aega, siis selleks ajaks, kui uus seadus on valmis, on võib-olla olukord sellel nii-öelda turul juba muutunud ja see seadus enam ei hakkagi tööle, see on üks asi ja teine probleem on see, et kuidas hinnata seaduse mõjusus seaduse positiivseid või negatiivseid tagajärgi. Jällegi, kui olukord muutub nii kiiresti, siis me ei jõuagi hinnata, võib olla tegelikult see seadus oli alguses väga hea, aga ta võib-olla kahe aasta pärast ei ole enam nii hea. Et ilmselt on ühiskonnas ka selliseid nähtusi, mille puhul saab võtta vastu ühe seaduse ja siis vaatame, ütleme ta jääbki nagu heaks seaduseks ei ole vaja muuta. Aga siin kuna on tegemist niivõrd kiiresti muutuva olukorraga, siis tuleb olla paindlikum. Tuleme nüüd selle rootsi juurde, kus seksi ostmine ehk siis selle kliendi, kes läheb bordelli, kuidas protsisadus täpselt ütlebki. Karistatav on nii seksi, ostku seksiostukatse, päris täpselt sõnastust ma peast ei mäleta, ta on selline pikk ja keeruline nagu seaduse sõnastus ikka ja see kehtib Rootsis siis nüüd juba 10 aastat, 10 aastat saab tegelikult täis järgmisel aastal ja 2010.-ks aastaks valmib väga põhjalik seaduse mõjude analüüs. Aga mida nad praegu juba selle kohta ütlevad? Nad on tegelikult selliseid väiksemaid mõjuanalüüsi juba teinud ja on ka avalikkuse arvamust uuritud, et kas siis seaduse on olnud ka see pedagoogiline positiivne efekt, mida oodati või ei ole ja võib öelda, et on olnud esimest korda nad küsisid inimeste arvamust 2001. Siis juba enamik rootslastest leidis, et seksi ostmine ei ole normaalne tegevuse ühiskond ei saa seda aktsepteerida. Ja nüüd 2008 küsitati uuesti ja see arvamus oli sama ja eriti kriitilised on prostitutsiooni suhtes noored inimesed. Seda arvati tegelikult ka kohe alguses, et ütleme, sellise väga välja kujunenud isiksuse arvamusi võib-olla ei muuda. Aga see on just nimelt oluline selleks, et noortes kujundada õigeid väärtushinnanguid ja selles osas on see seadus täiesti töötanud. Kriitikat, mis sealt tuli, oli ka kriitika, oli see, et et ei ole vaadatud meesprostituute ja mees prostituudilt seksi ostmist, et sellega tuleks rohkem edaspidi tegeleda. Sellise kriitika, kuidas teised põhjamaad asjasse suhtuvad norra, Taani, Soome kui Rootsi selle otsuse vastu võttis aastal 99, siis hädakisa oli suhteliselt suur, sellepärast et norrakad üsna varsti kogesid inimkaubanduse kasvu oma suurlinnades. Et fakt on see, et kui kurjategijatel ikkagi on tülikam tegutseda, mis nad otsivad koha, kus ei ole nii tülikas ja noh, antud juhul siis Norra oli selleks ohvriks. Lisaks Rootsile tegelikult naaberkõrvalt Soome keelustas ju seksiostu ja müügiavalikus kohas tänavad, restoranid ja nii edasi ja noh, norrakad väitlejad, ka see mõjus nendele väga negatiivselt, et nii Rootsist kui Soomest liikusid need kupeldaja siis Norrasse. Nüüd Norra ise keelustab seksiostu ära. Kehtima hakkab see seadus jaanuarist. Nüüd on taanlased ääretult vihased, et seal uuringu tutvustusel oli ka päris huvitav jälgida taanlaste reaktsioone, et nad on väga mures selle pärast, mis on tagajärjed Taanile. Kas Eesti peaks olema mures, mis on tagajärjed, kui seksiost on täies mahus kriminaliseeritud Rootsis, nüüd Norras ja, ja pisut väiksemas mahus Soomes? See teema tõusetub iga kord, kui järgmine põhjamaa on sellise otsuse vastu võtnud, et mis siis nüüd Eesti peaks tegema, kuidas see Eestit mõjutab. Ja no meil on siin ka ministrid öelnud, et vaatame, kui seerid kaasel ära teeb, kuidas Eestit mõjutab ja siis me otsustame, mida me Eestis teeme. Korra, ega see mõju nagu päevapealt ei avaldu, see on ka täitsa selge, et see võtab ikkagi aega. Oletada ju võib, et, et äkki tõesti, et siia tuleb rohkem seksturiste, aga noh, hetkel ma arvan, et kõige rohkem ilmselt jutumärkides kannatama hakkab Taani esimesena just nimelt sellepärast, et see seksikaubandus liigub Taani poole Norrast. Et vaatame, mis Eestist saab, et see on noh, kindlasti on huvitav, sest me oleme niivõrd lähedased naabrid, see miskitpidi meid kindlasti mõjutama hakkab. Eda Mölderile oli niisugune mõttekäike, et Eesti võib-olla ei ole ohvermitega selles mõttes või ei hakka kannatama selles mõttes, et siia liiguvad seksturistid vaid vaided, siia kolitakse ümber ka lõbumajad koos koos naistega, kes on hoopis teist päritolu hoopis teisest kultuurist. No see on kindlasti võimalik, seda on oletatud. Et tulevikus võib-olla ka, et Eesti muutub rohkem inimkaubanduse sihtriigiks. Et ütleme, et kui me praegu nii-öelda saadame välja mingil määral oleme ka transiitriik, et siis tulevikus võib juhtuda selline asi, et tuuakse siia. Aga noh, siin on see küsimused, Eesti majandus on hetkel ei lähe väga hästi ja inimestel ei ole võib-olla väga palju üleliigset raha, et siis arvatakse, et, et noh, me ei ole nii atraktiivsed, et siin vahepeal oli just see oht, et Eestil läheb niivõrd hästi, et siis võib arvata, et inimkaubitsejad hakkavad rohkem siia naisi tooma. Jällegi, et noh, vaatame, mis siis saab, mida mina ühe sellise negatiivse asjana näen, üldse on see, et mis on Eestile kindlasti väga kulukas. Et need naised, keda siis on näiteks Põhjamaades ära kasutatud, kui nemad ühel hetkel jõuavad koju tagasi, siis meie peame neid kuidagimoodi abistama selleks et nad saaks üldse normaalses elus edasi elada ja toimida. Ja see on väga kulukas riigile. Et kuidas me selle ülesandega hakkama saame, ma arvan, me ei ole seda veel välja mõelnud. Samamoodi on kulukas ju ka nende naiste rehabiliteerimine, kes on prostituuditööd teinud siin Eestis, et ega siin ju väga suurt vahet ei ole. Ei, siin vahet ei ole selles mõttes, et niine prostitutsiooni jõudmise põhjused kui kanep, prostitutsiooni tagajärjed on täiesti ühesugused, et siin ei ole tõesti vahet, et kas ärakasutamine on leidnud aset Eestis või mõnes teises riigis. Räägime ka sellest, kuidas on Eesti avalik arvamus aastate jooksul muutunud oma suhtumistes prostitutsiooni. Et siin on aeg-ajalt tehtud uuringuid ja, ja eestlased on üllatavalt liberaalsed ja sallivad niisuguse tegevuse suhtes. Tavaliselt kipub see arvamus olema selline, et prostitutsioon las ta olla või et ta on isegi nagu vajalik, aga prostituudist naine on kindlasti halb inimene. Ja siis, kui küsitakse, et NATO ka need, kes ostavad seda prostitutsiooni, et mis siis nendest siis tavaliselt on vastuseks hämming pole nagu mõelnudki. See tuli hästi välja keskkoolinoorte teadlikkuse uuringust eelmisel aastal sotsi osaühing tegi uuringu, kus ta küsitles kesk- ja kutsekoolinoortel, et kui palju nad teavad inimkaubandusest ja mida nad arvavad prostitutsioonist. Ja sealt tuligi väga selgelt prostituut on kindlasti paha, aga seksi ostja temale leiti igasuguseid õigustusi, miks ta niimoodi teeb minu meelest lausa nagu meestele solvavalt öeldi, et ah, mehed on ju sellised ükskord juba ja see jääbki niimoodi ja aga kes on nagu laiema elanikkonna arvamusi uurinud, on Eesti avatud ühiskonna instituut. Ja nemad on uurinud 2003. aastal 2005. ja nüüd 2008. ka just nimelt, et mida inimesed arvavad prostitutsioonist ja keda tuleks inimeste arvates karistada. Üldiselt võib öelda, et hoiakud on muutunud oluliselt kriitilisemaks. Mis on huvitav, välja tuli ka see, et inimesed ootavad riigilt nagu suuremat aktiivsust prostitutsiooni tõkestamisel. Ja näiteks kui küsiti sel aastal, et kas tuleks karistada mehi, kes prostituudi teenuseid ostavad, siis 40 protsenti mees vastajatest leidis, et jah ja 56 protsenti siis naistest leidis, et jah kuigi seal noh, arvati ka seda, et tuleks näiteks seaduslikult lubada bordelle. Ja küsiti ka, et kas karistada tuleks prostituut, kes oma keha müüvad, et siis ka peaaegu pooled mehed arvasid, et tuleks karistada ja naistest 61 protsenti arvas, et jah, tuleks karistada. Aga kui me nüüd võrdleme 2003. aasta tulemustega, siis need protsendid on nagu oluliselt suurenenud, et oluliselt rohkem inimesi arvab, et prostitutsiooni tuleks piirata. Ma arvan, see on positiivne areng ikkagi inimesed on rohkem hakanud aru saama, et see ei ole ohvriteta kuritegu ja ütleme, et see ei ole tavalisele inimesele väga kasulik. Kui kuritegevust saab väga palju raha sellise asja kaudu. Et see mõjutab meid kaudselt igaühte noh, tavaliselt inimene saab probleemist aru siis, kui see mõjutab teda otseselt näiteks noh, keegi ei taha, et tema lapsest saaks näiteks prostituut. Ja üldiselt ka ei kiideta heaks, kui tema laps hakkab bordellis käima. Noh, tavaliselt on see hirm, et mine tea, saab HIV-i või saab suguhaigusi või midagi sellist, et siis ollakse väga teravalt vastu. Aga kui räägitakse teiste inimeste lastest, siis on üsna jah selline tolerantne suhtumine. Aga mulle tundub, et see hakkab muutuma ja see on positiivne. See on hea, kui Põhjamaade väärtushinnangud levivad ikka rohkem ka Eestisse. Räägime nüüd sellest homsest rahvusvahelisest seminarist, kuhu tulevad esindajat Norrast, Rootsist, Taanist, Soomest ja, ja teiegi, Kristiina Luht, olete ühe paneeli moderaator. Mida te ootate homselt seminarist? Eelkõige ma ootan muidugi head diskussiooni, esiteks me saame oma Põhjamaade partneritelt informatsiooni saame jagada kogemusi, saame ka võib-olla tuttavaks omavahel rohkem. Ja mis mulle eriti head meelt teeb, on see, et homsele seminarile tulevad ka riigikogu liikmed. Et seal on üks paneel, kus kõik esinejad on riigikogu liikmed ja seda ootan ma ka ise suure huviga, et mis on nende, et seadusandlike lahenduste suhtes. Nii et jääme siis ootama, kui valmis on eesti liituma Põhjamaade väärtushinnangute ja ka sarnase seadusandlusega, nii nagu on läinud juba Rootsi ja Norra. Vaatame aitäh, Kristiina Luht.