Selle nädala huvitaja saates tuleb meil juttu sellest, kuidas jõulude ja aastavahetuse eelköögis toimetada, mida oleks kasulik, võib olla juba valmis varuda ja mida mitte. Ning olen palunud stuudiosse Peeter Piheli, kes on valitud aasta kokaks. Tere, Peeter. Ole nii kena, ütle, mismoodi see aasta kokaks valimine välja näeb, mida seal imetlemata ära tegema? Suurt imet ei peagi tegema, peame maitsvat süüa tegema. Aga kui me seda protsessi tagasi vaatame natukene siis, siis kõigepealt on eelvoor, kus tuleb valmistada teatud road ja seejärel valitakse finaali kaheksa finalisti välja. Ja siis on võistlus nii-öelda nagu võistlus olema peab, kus on palju pinget, närvilist õhkkonda ja nii edasi. Aga kas see on üldse võimalik, et profid kokad võivad maitsega mööda panna, et et seda on ju nii raske valida, kõik teevad suurepäraselt süüa ja siis lõpuks otsustaks, et vaat, see on võitja. Ikka saavad, sest noh, muidugi võistlusel seal peavad kõik detailid paigas olemas, oled nagu robot seal. Sa tead, et sul on kellaajaline graafik ees sel kellaajal, ma hakkan seda tegema, seda, seda, seda, seda. Võib-olla, kui te olete vaadanud, siis, siis mõne roa puhul võib täheldada seda, et ta näeb fantastiliselt ilus välja. Ta näeb väga apetiitne, aga kui maitseme, siis see maitse on nagu pettumus. Et seal leida see hea balanss. Aga mis on aasta koka puhul võistlusel veel nagu selline, sul on ees toidukorv, sa ei saa nagu valida kõike, mida sa tahaksid, võib-olla enda lemmiktoorained. Selleaastane põhitooraine oli siis värske angerjas, pearoog oli lambasadula tükk ja magustoit pidi sisaldama kärjemett ja kaerahelbed, sellised üsna kodumaised toorained ja eks see seepärast oligi nii valitud, et arendada Eesti toidukultuuriga. No kui kaua teil aega anti selle jaoks, et teha valmis Toidu valmistamiseks oli aega kolm ja pool tundi. See on siis koost toitude serveerimiseks, et ühe toidu valmistamiseks on umbes tund 20 tund, 10, et selle aja jooksul sa pidid ühe roa siis valmistama ja siis hakkad vaikselt serveerima seda. No ma kujutan ette, et kui kodus mõnele perenaisele antakse, et kindel toidukorv, öeldakse, et tee nüüd valmis siis on vähe neid, kes aja piires välja tuleksid ja midagi ebaõnnestuks. Ma ei tea, kas tasub seda koju ülekande kodukööki, aga aga kindlasti on meie seas nagu erinevaid poes käijaid, mõni läheb poodi, on pikk, selline Listoneeseks teab, aga mõni läheb poodi ja vaatab ringi ja siis fantaseerib seal see olekski võib-olla see ühenduskoht toidukorvi nagu vahel, aga kodukööki kindlasti ei tasu muuta selliseks närviliseks kohaks, kus peabki käekellaaja järgi toimuma ja söögitegemine ikka positiivne selline elamus olema. Paraku ta praegusel ajal kipub nii olema, et ta vahel muutub selliseks närviliseks paigaks mis aitaks selle vastu või kuidas, ütleme, prohvid kokad, seda närvilisust ära hoiavad. Ennekõike eha planeerimine tuleb asjad läbi mõelda, näiteks kui me hakkame minema niimoodi sammhaaval, siis näiteks plaanid oma jõululõunad, jõuluõhtusööki, siis mõelda läbi, palju külalisi tuleb seejärel siis, et kas ma saan midagi juba nädal ette valmistama, mis säilib kauem. Kas ma saan midagi üldse sügavkülmutada seeläbi nagu neid seda pinget sellelt ühelt kahelt nagu valmistamispäevalt nagu ära, et tegevus oleks selline aktiivne. Kindlasti ma näeksin, et seal osaleksid palju pereliikmeid ja seeläbi nagu muuta see tegevus hästi positiivseks söögi tegema. Piparkooke saavad kõik pereliikmed teha, aga kui oleks nüüd tegemist mingi sellise, ma ei tea, sinki, vorsti rulaadi hakkaks kodus tegema, kas siis saaksid ka lapsed kaasa lüüa või näiteks savi kaasa? Kui me räägime näiteks verivorsti tegemiseks või isetehtud vorstide tegemisest lastele, on see omamoodi hariv või selline, et kuidas see vorst valmib, näiteks kui, kui kasutada siis naturaalset seasoolt ja kõik, kes see, et, et see võib, see on ühtemoodi väga hariv näha, kuidas tegelikult valminud, sest sest vaevalt et tänapäeva lapsed nagu poest sageli mõtlevad, et kuidas see täpselt nagu see protsess on ja kõik see, see hakkab natuke aegade hämarusse jääma. Ma arvan, et vahel on isegi heaperenaisele, kui, kui nad pereliikmed on koos. Köögis käib selline tore muljetamine ja see võib olla ka juba piisavalt selline nii-öelda üks ekstra abikäsi, et et olge perenaisele toeks. Sel ajal. Saaksid sa meelega anda, siin saate lõpuks mõne lihtsa retsepti, mida võiks kodus järgi proovida. Näiteks ei saa me läbi hapukapsast setu jõuluajal. Kui tavaliselt on selline sho jõulude ajal levinud valge kapsast, siis seekord ma annaksin ühe punasest kapsast valmistatud toreda lisandi, mis sobib nii jõuluhani või sealiha juurde, et selleks on vaja üks suurem punase kapsapea, üks sibul kolm supilusikatäit hanerasva viis supilusikatäit suhkrut üks suurem hapukas õun viis supilusikatäit punase veini äädikat, kolm sel kaneelikoore sellist pikka tüki ja, ja võib lisada veel punasesõstramoosi ja röstitud mandleid. Kõigepealt siis panni peale rasv soojaks lisada tükeldatud sibul, lasta ta ilusasti klaasjaks kaks kolm minutit siis lisada peeneks hakitud sellised pikemad ribad, punane kapsas siis kindlasti lisada kohe punase veini äädikas, sest see hoiab kaps ilusasti punase, et me kaota punast värvust, mis, mis on väga ilus pärast. Seejärel lisada kõik muud maitseained ja keerate tuli panni palve väiksemaks ja lasta niimoodi 30 35 minutit vaikselt kuumutada seda kapsast. Ja siis ta peaks jääma sellise ilusa, punase, punane, selline lõbus ja, ja kui, kui veel nagu sellist viimast vinti juurde anda, siis võib sortsu portveini sinna lõpus lisada, aga see maitse asi. Ja seda tasuks teha malmpotis. See tuleb kindlasti kõige parem malmpotis jah, ja näiteks selle kapsaga on see lugu, et kaks-kolm päeva varem teha on ka suurepärane, säilib väga hästi, sest hanerasv on selline väga hea konsermant. Et kellel suurem huvi on siis, siis kodulehekülje vikerraadio koduleheküljel on need retseptid täpsemalt olemas. Et kui midagi segaseks jäi, aitäh.