Ja selle nädala viimane toidurubriik ja meil on saates aasta kokk Peeter Pihel ja tänaseks teemaks võiks olla inimlik faktor köögis ehk kui palju suudavad või kas üldse saavad masinad igasugune kodutehnika asendada seda inimlikku puudutust, mida siis kokk sinna toidu sisse paneb? Päris masinad ikkagi meie leiba kokkadelt käest ära ei võta kindlasti. Mul oli just hiljuti väga peenefirma ahju esitlus, et seal oli ka igast programmid paika pandud ja noh, olgem ausad, ega see tulema ei tulnud täpselt selline, kui, kui meie ise seda köögist teeks, kontrolliks seda nagu, et siinkohal ikkagi, et see inimlik faktor kokanduses on päris suur nagu ja ja see hing ja, ja see puudutas seal. Kui ma lasen masinal taina segada, jääb sealt midagi puudu. Kui ma käsitsi sõtkonsele Loomulikult kasutatakse masinaid ka profiköögis koduköögis, aga, aga seal on ikkagi mingi tunnetus, nagu sa sa võid vaadata, kui see tainas on sul segamisnõusse, jälgid seda vaata et kuidas ta on muutunud seeläbi, et loomulikult restoranides ei võta kõike kätega teha ja selleks liiga aeganõudev ja kulukas, aga aga siiski, selline inimlik jälgimine ja hool selle, selle toiduvalmistamise puhul on ikka tähtis. Nüüd jõulude ajal võiks selle aja võtta ja proovida, siis saab selle erinevuse teada, et mis siis on? Seda kindlasti kindlasti mitte lasta ennast sellest häirida, et jõuludeaegne kokkamine liiga stressirohkeks, muud kurb on kuulata seda, kui inimesed räägivad sellest, et aa, see on üks, üks suur söögitegemine ja minu jaoks muud rõõmu selle üle, et tehke vähem, aga siis maitsvalt ja koos perega. Aga kuidas teha seda toidutegemist kunstiks, räägitakse kokakunstist ja siis on lihtsalt tavaline söögitegemine. Kui ma näiteks koduköögis teen midagi, siis, siis seal on nagu ikkagi rohkem selline seltskonna tegevus, et ta peaks olema selline üdini läbi selline positiivne tegevus ja koos sõprade või perega seda tehas. Aga kui me kanname sellesama söögitegemise näiteks üle profikööki, siis sa oled ikkagi hästi kontsentreerunud, et see tulemus oleks 100 protsenti kogu aeg iga päev ühesugune kvaliteetne, mida inimesed ootavad restoranisaalis. Et, et seal nagu mingit sellist ichi ahhaa sellist elementi ei ole, et, et see on ikkagi raske ja pingeline töö mida inimesed nagu sageli ei oskagi ette kujutada, nagu, et mis köögis täpselt toimub. Aga kui oluline on ühe õhtusöögi või lõunasöögi juures see, et võiks olla ka mõni kook või magustoit. Ikka selline väike amps magusat söögi lõpetuseks on mõnus, aga mina ei ole suur magussõber, ma pean tunnistama, et kui ma käin vahel söömas, siis ma võtan pigem hea tükikese juustu. Lõpetuseks aga, aga noh, see minu nii-öelda kiiks, aga magustoit on aloniga söögi, lõpuse ja miks mitte? Me jõulude ajal piparkoogid kindlasti see, mida siis tehakse ja mida jätkub, kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni. Ja piparkoogid kindlasti on juba detsembris, kõigil on juba esimesed ära maitstud ja võib ollagi esimene taigen külmikusse, valmis tehtud, aga ana eks piparkookidega saab ka mängida, näiteks, et mis iiliti sirvisin vanu kokaraamatuid 1930 seal juba ja anti sellist nõuet, et näiteks piparkooki täita, et lihtsalt kaks kaks piparkoogiplaati lahti rullida ja sinna siis klaasiga näiteks ringid teha, sinna lusikatäis moosi sisse panna ja siis teine plaat peale. Et natuke teistmoodi olla ja selline näiteks meil on mõni hapu moos või näiteks ingveriga maitsestatud moos, võib päris huvitav jääda seal sees või siis näiteks tükike sinihallitusjuustu, näiteks kerkis minagi suur juustusõber näiteks piparkoogi sisse, jah, miks mitte proovida? Kui palju sa ise näiteks teed hoidiseid sisse selleks et seal oleks kuskilt võtta midagi, mida siis tühis kasutada. Mina olen suur selline hoidiste fänn ja, ja, ja hoidiste sisse tegija juba sellepärast, et, et need on hea kinkida, ütleme nii ja minult kui kokalt nagu sõbrad ootavad sageli selliste söödavad kingitust ja, ja noh, eks ma siis, eks ma siis teen näiteks, mis minu sellised suured lemmikud on vinnutatud tomatid, mis poes maksavad hästi-hästi palju, minu meelest mõttetult palju, et neid teha näiteks 70 kraadi juures ahjus ja siis nad oliivõliga purki seisma panna, lisaks maitseained. Need maitseained peavad muidugi kuivad olema seal, et muidu ta läheb käärima kiiresti, isegi oliivõli sees. Või siis moosid seened, et see aasta oli ja seeneaasta ikka ikka teed nagu, et mul on suhteliselt väike külmik, aga, aga nüüd ma peaks juba vist teise külmikuga juurde muretsema, et, et kõike seda tavaari ära mahutada ja siinkohal suur tänu minu emal nagu kes on ka suur hoidiste fänn ja ja see talvine ja sügisene aeg on see, et kui sa maal vanemate juures käidud, siis on nagu võimatu ära tulla, mine hoidisepurgid, et, et see on selline lahe nagu tõeline selline eheehe gurmee minu jaoks. Ja kingituseidee ma paluks lõpetuseks sinult veel nüüd mõnda retsepti, mis jääks nagu sedasi jõululauale. Tänaseks retseptiks ma olen valinud siis Inglise keeles preden, patria puding, aga eesti keeles kõlaks lihtsalt saiavorm, et lapsena söödud saiavorm on meil kõigil meeles ja eks emad on seda teinud nii ja naamoodi, aga aga minu tänases saiavormis siis on natukene jõulusellega sisse toodud, et on lisatud jõhvikad ja pirnid, mis on seisnud üleöö, siis glögi sees. Aga retsepti siis oleks selline, et meil läheb vaja 15 viilu röstsaia. 100 grammi võid. 250 milliliitrit piima 250 milliliitrit rõõska koort üks vaniljekaun, 100 grammi suhkrut kuus munakollast siis 50 grammi jõhvikaid, kaks suuremat pirni, mis võib siis ära koorida ja väiksemateks tükkideks lõigata, glögi sisse panna, jõhvikaid kui pirnid. Ja siis valmistame vaniljekastme. Selleks võtame sellise hea paksema põhjaga potti ja lisada sinna piim, koor, vaniljekaun ja lasta keema, et vanilje kaunas kõik seemned välja tuleksin, võib küll lihtsalt vaniljesuhkrut panna. Aga koor muidugi parem või värske, selline ja siis kergelt vahustades munakollased ja suhkur ja lastuda. Kui te panete pliidil tagasi vanilje vanilje vaniljekaste, siis hakkaks kergelt keema, aga mitte palju, sest muidu muna läheb tükki, et sellega ettevaatlik olla ja siis läheb edasi, kiiresti. Jahutame selle vaniljekastme maha, lõikame saiaviilud väikesteks kolmorkadeks, lappime vormi sisse ja paneme sinna juurde, siis need lõgis marineerunud jõhvikad ja pirnid ja kastame kõik selle üle selle vaniljekastmega, mis me tegime. Ja hiljem ta pealt võib seal ahjus veel, kui teil ongi ahjul grillprogramm või selline põlete, siis suhkruga selliseks karamell läks laste pealt, et on hästi levinud seal Inglismaal selline jõululaua magustoit, predempatria pudingi. Aitäh, Peeter Pihel ja kõigile teistele kena katsetamist ning meie kodulehekülje peal on need retseptid kõik üleval, nii et uurige ja vaadake