Ja nüüd on raadio kahes stuudiosse tulnud päeva intervjuuks külla kaks noort meest, Rainer Sternberg teletervist ja Andri Laidre, tere ka sulle. Tere päevast. Te olete siin sellepärast, et teie kaks kuuluda seltskonda, kes on siis eesti rahvale andnud juurde ühe suure võimsa objekti, mille juurde me hakkame pärgi viima, mille juures me hakkame korraldama, rahvapidusid, kuhu me viime oma lapsi, välisturist, külalisi, no mõelge ise, mis selle asja nimi on, selle asja nimi on vabadussõja võidusammas. See oli vist möödunud aasta kuskil kevade poole, kui kuulutati välja konkurss, me peame ehitama endale ühe korraliku, siis võidusamba siia, Tallinnasse, kesklinna, miks teie, teie seltskond, kes ei ole ainult teie kaks inimest, eks ole üldse võtsite nii-öelda endale vaevaks, et kuulge, miks meie ei võiks teha Eesti riigile ja rahvale ühte uut võidusammast? Tõepoolest, peale Rainer ja minu on meie meeskonnas ka veel Kadri Kiho ja Anto Savi. Miks ma nüüd selle projekti ette võtsime, et raske vastata tundus huvitav projekt ja isamaaline projekt, et miks mitte. Et oleks oleks tegelikult olnud lausega kahju, kui me poleks sellest osa võtnud, et see oli justkui nagu meil kohustus, et osa võtta. Ma ei tahaks küll seda sõna kasutada, aga mul niimoodi käigu pealt ei tule paremat meelde, mingis mõttes. Teie tegite Vabariigile teeneks, vähemalt te tegite head on ja kindlasti seal isamaaline tegu. Me ei, nagu ma juba ütlesin, see oli meie kohustus, ma olin niivõrd õnnelik ja kogu tiimi kallim nööril õnnelikud juba, kui me selle ideekavandiga valmis saime ja selle ära esitasime. Seda enam, et me veel võiksime niivõrd lihtne ja geniaalne idee, nagu ta oli tegelikult just ja siit me jõuame küsimuse teise poole juurde, ehk teades, et te teete head, oskasite te oma halvemates. Aga kuidas ka ette näha neid reaktsioone, mis hakkavad tulema ja vaated riigi vaenlaseks kuulutamist? Teoorias. Praktikas on asjad natuke teistmoodi, teoorias toimusid teadsite, et sellesse natukene intriigi punutud ikka meelega tehtud. Meelega on raske öelda, ma usun, et ühiskond ei olnud valmis nüüd nooreteks, autoriteks on punkt üks punkt kaks on see, et me ei ole teatud ringkondades väga tuntud inimesed, et me oleme hariduselt tähendab mina, Andri, oleme inseneride see kuidagi kõlama, kuigi meil on arhitekti tiimis, et see kuidagi kadus üldse ära taha foonile, et 44 tööd esitati ja tegelikult ainus töö, mis kujutas siis sellist Vabaduse Risti väga ilmekalt ja samba kujul ja hästi hüüdis nii-öelda esimesest teiste avalike omavahel siduda, seda vahepealset pole olnud, tegelikult on olemas ajaloos ainult üks Eesti vabariik, lihtsalt vahepeal oli meil 50 aastat okupatsiooni ja tänu sellele 20 aastal vabadusel, mis meil esimese teise maailmasõja vahepeal oli, me jõudsime nagu üles ehitada oma temake kartliku ühiskonnakorralduse, et ta on ainult tänu sellele me tegelikult täna elame vabas Eesti riigis, sest et siis tegelikult juurdioski meisse see vabadusearmastus ja isamaaline armastus praegu, nagu me oleme vabad tänu oma esivanematele, selle au, Velame pidime ära tasuma. See side oligi see, et me tegime hästi traditsioonilise samme võimalikult moodsas lahenduses. See oligi see, mis võib-olla tekitas teatud intriige. See oli niivõrd lihtne, et see kõnetas kõiki inimesi tänavalt, see kõnetas vanu ja noori ja mis iganes kultuurilise haridusliku taustaga, et võib-olla mingi teatud kadedusenoot. Kui öelda aga, et, et seda on ka tunda andnud. Muusikas räägitakse väga sageli seda, et kõige geniaalsema laulud on hästi lihtsad ja nad sünnivad hästi lihtsalt teie idee sünd. Eeldades, et võidutöö on geniaalne, oli see lihtne või oli see ikkagi ajude ragistamine? Eks ragistas mõjusid küll ja lugesin väga palju ajaloolisi raamatuid, et leida seda õiget sümbolit ajaloost, aga et kui vaadata konkurssi, siis kuulutati välja konkurss, mille pealkiri oli vabadussõja võidusammas. Ja konkursi tingimustes oli viide sellele töösid kasutada Vabaduse risti motiivi. Ja meie siis tegimegi samba, panime sinna risti otsa, mis oli veel nii-öelda isegi soovituslik ja võitsime selle konkurssi ära ja tulemus on väga lihtne ja ilmselt väga paljud on üllatunud, et see on nii lihtne. Kuule, kui see idee on nii lihtne, kaua selle väljamõtlemisaega läks, tulite kokku, istute maha, keegi valas kohvi, tee ja morsi välja ja siis lihtsalt paneme kellegi pliiats käes, panite püsti ja risti otsa ja ongi olemas ja paneme mingi tausta juurde. Täiesti taskust võtta niimoodi pliiats kaelas. Panite siia otse seisma ja ongi olemas. Tegelikult ikka võttis aega ja kui me maikuu keskel kokku tulime, siis oli aega poolteist kuud esitamiseni, nädala, aga enne konkursi tähtaega, kuni selle ajani me tegelikult tegime kõvat mõttetööd nädalaga vormistasime selle kõik, et meie jaoks on ikkagi oluline on leida see õige lahendus, mitte see, et ma valmistan seda viimse detailsuseni ja tegelikult on mingi täiesti ebaadekvaatne mingi mööda teema, millega ma tegelen. Tahame olla kindlad, et see, mida me teeme, on ainuõige ja, ja siis vormistus, küll see välja tuleb, et tõepoolest aeg oli vähem, kõigil oli vähe aega ja kui vaadata, et neid konkurssi, töid ja makette, siis tõesti sealt peegeldubki see, et kõigil oli vähe aega ja maastikulahendus on ka ääretult keeruline, sest tegemist on ikkagi muinsuskaitselise kalaga ja seal on palju sõlmpunkti, ütleme nii. Samba enda materjal vahepeal muutus, alguses oli ta ette nähtud teil, kui ma ei eksi, dolomendist mis siis juhtus? Miks ta nüüd klaasistunud? Dolomit materjal tuli meil hästi kiiresti otsustada, et meil oli vaja mingi materjal valida, tahtsime kindlasti, et tegemist oleks valget värvimaterjaliga, et oleks lihtne, puhas, selge, siis mõtlesime mis materjali eestist leidub. Võtsime dolomiidi, panime lukku ja saatsime oma ideega. Ja siis tõepoolest kulutati võit välja ja siis, kui hakkasime elda sügavamalt uurima, et mis materjal seal dolomiit on, siis tuli välja, et tegelikult ajas väga hästi vastu ei pea ja siis tuli hakata kaaluma alternatiive ja jõudsime väga hea lahenduseni, ehk siis klaasini. Seda ilmselt te olete kuulnud, rääkige uuesti ära, mis klaas see selline on, sest me teame, tänaval kõnnime ringi sealsamas kesklinnas, Me näeme, bussipeatused vahetavad klaas ja praktiliselt iga päev. Klaasikillud on, on igal pool ja need peaks olema ka tugevad vandaalide vastupidavad klaasid. Andke meile nüüd garantii, meie võidusammas ühel päeval ühes telliskivist lihtsalt nõrgemaks ei jää. Klaas on ääretult tugev materjal, klaas on ideaaltingimustes on ta tegelikult neli korda tugevam kui teras aga teatud tootmislaboris laboris aga reaalses elus ütleme siis nii klaas, mis monumendina kasutatakse, värvitu klaas, turvaklaas tuleb peale ja sisse tuleb klaas, ehk siis tegelikkuses ta välja nägema, justkui oleks ta ühest suurest jääkamakas välja tahutud jääskulptuur. Sest meie eesti Eigis oleme harjunud, ütleme, lume ja jääga. Kuigi tänavune talv ei anna sellest väga palju tunnistust. Üldiselt põhjamaine riik ja sellist kargust ja vabadussõjas tegelikult valitsenud kliimat, ütleme Vabaduse ajal valitsenud kliimat. Väga hästi iseloomustab see klaas, et seda muret tegelikult ei ole, et see klaas katki läheb, et kui ta lähebki katki, keegi suudab selle katki teha, siis see peab olema esiteks väga suvevägivallaakt, sest et see on, ütleme relvaga ikkagi lõhkeainet peab mängus olema, lõhkenimetab nagu olema ja seda ohtu ka ei ole, midagi kaela kukub, sest kõik turvanõuded on nii-öelda kaalutlusel võetud ja midagi ülevat alla ei 100, et on ääretult tugev turvaklaas, kui puruneb sipueni nagu autoklaas, et nii-öelda öeldakse, läheb ämblikuks. Aga, aga alla ei kuku lihtsalt vahetada. Meil on stuudios Rainer Jandrimi, räägime ühest sambast, mis on väga palju viimasel ajal kõneainet pakkunud. Sa korraks mainisid, helistati, teatud ringkonnad ei tahtnud teid omaks võtta ja ei tunnistanud teid, on selles suhtes midagi aga nüüd muutunud, olete te kuidagigi end tõsi inimestele tõestanud? Vaadake, igas ringkonnas on ka omad pooldajad ja mittepooldajad, vastased, siis meie jaoks oli kõige olulisem see tegelikult, mida ütleb kunstnik Jüri Arrak ja ja me ei teadnud seda mingi hetk ta ilmus välja, ütles, et poisid, et õiget asja ja, ja see ei saagi teistmoodi olla, et see peabki nii olema. Ja see vastus justkui ongi selline, nagu teda vormistasid, et kui täna me räägime vabadussõja võidusammas, siis kõik kujutavad ette, et vabadusest samba otsas ja, ja nii ongi. Meie jaoks on see autorite, et simmani Jüri Arrak, aga meil on ka teisi väga tunnustatud spetsialiste, kes on meile nii-öelda positiivseid sõnumeid andnud ja isegi kui nad on pildunud mõninga kriitikanoole, siis on olnud konstruktiivne, et väga palju on sellist negatiivset emotsionaalset kriitikat, mis ei ole aga edasiviiv ja pigem pidurdab asja ja pole väga süvenetud. Tegelikult oli kõigil võimalus sellest konkursist osa võtta, aga millegipärast paljud ei võtnud. Miks just Jüri Arraku arvamust eile? Siis on, tegemist on ikkagi inimesega, kes on tunnustatud nii Eestis kui väljaspool Eestit ja kes on pikka karjääri jooksul tõestanud ennast, ta ei ole nii-öelda ühekordne meister, ta on, ta ongi meister. Aga need inimesed, kes teil algusest peale vastu on töötanud, mis nende häda on, mis te arvate, mis neid torgib. Kas tõesti see, et silmale ei ole ilus või midagi muud? Vaat seda ei oska öelda, aga et väga võimalik, et neile lihtsalt ei meeldi sõja, mis seal ikka, et igalühel on õigus oma arvamusele. Et meie tagamaid ei tea ja ma arvan, et ei ole ka meie teha, hakata neid tagamaid siin lahkama. Justkui palju ta töö käigus suutsite ja leidsite aega ja vajadust omavahel arutada, kui palju peaks muutma, kui palju peaks vastu tulema, kui palju peaks arvestama, kui palju peaks ümber tegema. Oli selleks üldse mingit võimalust või vajadust? Ikka vajadust ja võimalust oli ka, et meie eriala, milleks on siis toote ajendas ongi selline, et, et me püüame kõik kriitika koondada ühte kohta oma paberile ja siis hakkame analüüsima on nagu tegelikult ikkagi konstruktiivne kriitika, mida on tehtud puhtemotsionaalselt sellest kriitikast mingi osa oli tõepoolest ääretult kasulik. Me saime seda enda heaks ära kasutada. Oleme ääretult tänulikud neile inimestele ja, ja selle poolega, mis, mis ei olnud konstruktiivne, see on lihtsalt nagu hea teada, et mida inimesed arvavad ja tihti tegelikult sellest kriitikast peegeldus, pigem selline nõrk ajaloo tundmine ja nõrk pühendumine nendesse konkursi tingimustesse. Ega see ka ei olnud selline üheleheline tekst, et seda, see oli terve mapitäis pabereid ja, ja selles mõttes tegemist on delikaatse objektiga, seda nii oma sisu, temaatika poolest, emotsionaalselt kui ka tehniliselt asukoht, kuhu ta tuleb. No praegu me räägime selles valguses, te olete siin võidumehed, eks ole, naeratus on teil suul, kui teie sammas ei oleks läbi läinud, oleks konkursil nii-öelda kaotaja rollis oleks sammas rännanud kuskil ajaloo prügikasti või oleks see selle samba pannud riiulile, et okei, täna ei ole aeg selleks võib-olla homme tuleb uus konkurss, kuskil midagi pakutakse, võtame ta välja. Ma arvan, et oleks saanud nii, nagu ta oli, et me olime väga üllatunud, et me võitsime, kaetud, me leidnud võidu peale välja, et me peame nüüd ilmtingimata ilmtingimata oma võidu töörid kuskil realiseerima, et see oli ühekordne tegu ja tundsin, et õigel ajal teeme õiget asja ja kukkus hästi välja. Paljude samas teile täna seda praegu tööd anda. Praegu me ainult selle nimel elamegi, et seitse päeva nädalas teeme tööd ainult selle nimel, et muud kohustused olema, kõik ära elada. Mida sa seitse päeva nädalas tähendab, mis on, mis toimub, mida te teete? Me teeme kõike ausalt öelda, et autorite töö auto juures on midagi sellist, mida on väga raske defineerida, et esiteks me peame tagama maksimaalselt hea ehk parima kunstilise lahenduse pidevalt oleme täiendanud seda kavandit ja kui nüüd aus olla, no siin meedias räägitakse väga palju sellest sambast, siis väga suur osa tööst on selle maastikuga seotud, et maastik 80 protsenti sammas 20 aastat niimoodi, et seal maastikuga tegelema, seal on palju, mida mõeldav tõelised hiljutised valgustus, kõik need kaldteed, trepid, ühendused eri linnaosadega, et kui inimene kõnnib seal alal, ta läheb, ütleme Vabaduse väljakult üle sellele monumendi alal, et see oleks üks integreeritud Kalad ei peaks aru saama, et need on kaks erinevat maatüki, näiteks et see on ju igati loogiline ja mõistlik see osa meie jaoks, siis me peame igal pool selgitama oma oma mõtteid ja andma vahetut informatsiooni selle kavandi kohta, kus on koosolekud näiteks muinsuskaitses või kuskil linnaametites ja linnavalitsuses ja, ja ütleme ka väga palju on sellist tööd, mis ei puuduta otseselt seda projekteerimise poolt või ütleme seda monumendi kavandamise poolt, et teeme seal toetus kontsertidele, räägime rahvaga, saame tagasisidet selle kohta. Oleme teil siin täna vaadates väga palju on sellist tõesti meediatööd ja, ja väga palju aega võtab, et põhiline, nii-öelda loometöö toimub õhtu või öötundidel päeval on selline organiseerimine, sebimine, planeerimine. Sa tiime, kes asja kallal vaeva näeb, on pärast võitjaks kuulutamist kasvanud ka, kes reaalselt pea murrab, mida teha või, või saate oma jõududega hakkama. Meil on tegelikult väga hea tiim, selles mõttes ei ole ainult autoreid ja kaasatud, et selle projekti eestvedajaks on ikkagi kaitseministeeriumi, meil ei ole mitte mingisugust sellist väikest rakutuuma, kas müksi kontoris midagi mõtlema, vaid me oleme tegelikult väga suur tiim, et, et meil on toeks nii kaitseministeerium, sihtasutus, Vabaduse monument ja kaitseliit paneb oma õla alla, et nüüd on ka linn selle selle nii-öelda andnud, et on nagu väga toetavat ei ole päris nii, et üks inimene teeb Vabadussõja võidusamba fond on see ka teie nii-öelda projekti, et te panete oma õla alla, käite, räägite kogute inimeste toetusi ja loomulikult siis toetusi raha näol. Ei ole, et see on täiesti vabatahtlike poolt tehtud fond ja selle eesmärgiks on tõesti siis koguda raha selle samba püstitamiseks. Aga kui sellest fondist rääkida, siis noh, inimesed saavad, eks teha annetusi, et samba valmimisele kaasa aidata. Samas see raha, mis nad annetad, ei ole tegelikult peamine sellepärast et Eesti riik on garanteerinud, et raha selle samba jaoks leitakse. Aga läbi selle fondi antakse inimestele võimalus saada, Osab selles sammas nad saavad näidata oma toetust ja et nad tunnevad, et, et nende sammas Kas inimesed saavad oma nimega kuskile väikeselt graveeritud klaasi peale? Jah, mitte päris nii, küll, aga et kõik inimesed, kes annetavad, saad oma nimekirja panna ja siis nende nimelt kogutakse kokku ja siis ilmselt maetakse sellel sambal. Kui tähtis teie jaoks selles mõttes on, et te olete noored mehed ilmselt kui see sammas üldsuse silmis, kokkuvõttes, kui ta valmis on ehitatud, kõik see kogu see kompleks ebaõnnestub, siis ilmselt ka teie peale langeb ju tohutu suur must vari. Nii ta on, see ongi meie põhikohustus, meie põhikohustus on tagada parim kunstiline tase ja lahendus ja see tähendab seda, et niivõrd lühikese tähtaja jooksul hakkavad selle projektiga tegelema väga paljude eri osad eri osapooled, ütleme siis nii ja, ja meie asi on pulsil hoida, et kõik teevad õiget asja, nii nagu meie oleme ette näinud, sest et noh, tõepoolest, meie õlgadel lasub ühiskondlik vastutus ja see on see kõige suurem vastutus, tähtis on, et inimesed seda monumenti armastama hakkaks. Õige. Kuulge, see monument ju lõigati natukene lühemaks ka muinsuskaitse nõudmisel, kui palju teie rusikaga vastu lauda lõite põrgu päralt, misasja? Vabas sammas, kuidas me saame seda kärpida? Tõepoolest, meie esialgne visioon oli, et selle samba kõrguseks tuleks 26 meetrit, kuna tegime väga palju pilte ja, ja videosid ja koldemudeleid kogu sellest Vabaduse väljakust ja vaatasin, et milline see õige proportsioon peaks olema. Tegime koostööd mitmete oma ala asjatundjatega, leidsime tõepoolest, et see 26 oleks nüüd see kõige õigem kõrgusest, aga muinsuskaitsjatel oli oma arvamus, et nemad tahtsid selle võimalikult madalaks teha, aga et see arus meiega ühtinud. Aga nüüd on tehtud, et, et see on võõras, tuleb 24 meetrit. Miks see kärpimine toimus, kui sealt sellepärast eestlase julge olla suurustavad toretsevad, et ei julge luua sellesse avalikku ruumi, mis on oma kõrgus enam-vähem paika pannud, eks ole sinna midagi, mis oleks sellest eelnevast kõrgem. Muinsuskaitseväide oli see, et ta ei tohiks särnade foonil väga-väga domineerival kogusel väljakul väga domineerival, samal ajal, kui me hakkame vaatama seda, kui me võtame võrdluseks 18 meetrit 26 meetrit ja püüame täpselt sama trajektoori pidi tulla üle Vabaduse väljaku Estonia puiesteelt ja vaadata kogu aeg nii-öelda selle monumendi suunas ja vaadata, millal ta asetseb ühel joonel mõne teise ehitisega, siis see 18 meetrites kadus ära, aga tihti teiste ehitiste varju ei olnud võimalik eristada üldse seda, et 26 tegelikult tuli väga selgelt välja, oli nii-öelda võrdväärseks partneriks kogu linnaruumist teistele ehitistele avaldusele väljakul ja tänu sellele, et mall materjaliks klaas, siis ta ei ole niivõrd rasked, aga need on pigem kerge, jäine ja tõepoolest innovatiivne, sest sellist sammast peaks ütlema ei ole. Kui see valmis saab, siis sellist sammast veel majandus, mitte ühelgi teisel riigil, see tuleb tõepoolest ainulaadne, unikaalne sammast. See avaldus kohe toobki mind järgmise küsimuse juurde, see tähendab, kui sa sellise väitega esined, et te olete ennast väga kurssi viinud, mis mujal maailmas toimub, aitas see kuidagi avardada vaadet, saada vihjeid, mis suunas liikuda selle tööga. Ma just pean silmas eeskujud mujalt maailmast. Eks me kindlasti oleme uurinud väga palju, milliseid monumente mujal tehtud, jaga tegelikult analoogset sammas kuskil ei ole klaasist, nii suurt siis otse üks-ühele on tegelikult väga palju informatsiooni saanudki, et et väga palju, ma olen pidanud ikkagi ise oma inseneriteadmisi kasutama ja ja otsima kontaktidest Euroopast klaasitehast, kes on enam nii suuri asju teinud klaasist, et nende kogemusi ära kasutada. Kõik kirjutasid alla, on võimalik ja asi toimib. Ja ja kõik on väga põnevil sellest projektist, et nende jaoks on see mõnes mõttes hästi Est ainulaadne projekt. Kuna nii suuri asju tõepoolest ei tehta, siis kõik on põnevil kohe, et kas saaks kaasa aidata ja et tema näol suurt tulemus on seda väärt. Kõik küsivad, et kuidas, kuidas te seda kinnitada ja toda teete, kolmandat, sest loogiliselt tõepoolest Eestis puudub selline kompetentsi klaasia, millal me oleme samuti saanud ennast nii-öelda häid ja tänu sellele, et see materjalivalik langes klaasile. Et neil on klaas, Järvakandi Klaas ja rohkem nagu ei olegi. Et mujal maailmas on aga väga kõva klaasi kompetentsi ja viimastel aastakümnetel Teil on klaasitehnoloogilised võimalused ja ka materjali enda nii öelda kvalitatiivsed näitajad väga kõvasti tõusnud, nii et me oleme nagu õiged veel, ma usun ja pigem suunanäitajat siin teel monumendi püstitamisele on teil juba ette teada, milline saab olema puht tehniliselt kõige raskem? Koht määratud kõige keerulisem koht on ajaraamistik. Kuna tegemist on väga mahuka projektiga ja aega on nüüdseks 10 kuud umbes sees. Mõningad sul on kaota, on või ei, Kalthani ei ole, aga varsti ilmselt tuleb panna. Tegelikult ma vaatasin mitte 10 kuud, vaid 10 päeva pärast üheksa kuud, et nagu selline nagu ongi, nagu lapseootel üheksa kuud ja siis valmis enam põhimõtteliselt praegu sellise paugu anda küll, et nüüd nüüd lähevad Kõve kõige kõvemaks nii-öelda andmiseks ka see, kuidas kraana kuhugi midagi tõstab, millal see selle kohtadel pilt olemas ja ei ole vaja muretseda. Mingi ootamatu takistus ilmneb, seda koostatakse alles, et see ehituse logistiline pool on ka ääretult tähtis siin, et kõik toimiks nagu kellavärk, aga seda veel tänav küll paberi peal ei ole, ei ole ka meie asutusel. Valmimise aeg on, eks ole, novembri lõpp 20, kaheksas kuupäev just siis on avamine. Olete valmis selleks alati avamisel, on teil ka mingi tähtis roll langete langevarjuga kuskilt alla? Noh, ma arvan Et selle avamine ei ole nii-öelda meie enda eksponeerimine, vaid pigem selle samba eksponeerima, meie oleme ainult autorid ja et sellega meie roll piirdub. Ka tagasihoidlikkus teadagi kaunistab meest, aga ei saa siiski küsimata jätta. Ma usun, et see monument ja selle endale võtmine peaks olema CVsse päris ilus sisse kanneks. CVd pole tarvis, enam ei ole tarvis. Ehk varsti saab näpuga näidata, et mis tehtud on, mitte mitte paberi peal. Tuleb neid kõnesid juba praegu, noh, eks elu on huvitavaid väljakutseid täis, et, et ma usun, et igavust tunda küll ei saa. Aitäh teile, mehed stuudiosse tulemast. Rainer ja Andre, kes mässavad monumendi ka, me loodame, et kõik sujub. Aitäh teile.