Mahtra sõja nime all tuntuks Arnold rahva ülestõusust saab meil tänavu 150 aastat ja Juuru vald tähistab seda ümmargust tähtpäeva suure pidulikkusega. Täna avatakse näitus ja loetakse ette Eduard Vilde suur romaan Mahtra sõda. Homme peetakse maakondlik laulu ja tantsupäeva pühapäeval konverentsi ja pühapäeva õhtul on vägilaste ja metsa Tõlli selliste rahvuslike sugemetega roki viljelevat bändide kontsert. Kui kontserdid ja konverentsid on täiesti tavalised, viisid juubelit tähistada, siis romaani ettelugemine on erakordne. Mahtra sõja juubelitoimkond otsis selleks lavastajat ja Ago-Endrik Kerge Teie andsite jah-sõna. Kas kerge südamega? Päris nii öelda ei saa, sest ettevõtmine on minu jaoks uudne ja ma ei ole. Kuidas see ettelugemine siis käib, kui palju on dekoratsioone, kas lugejad on kostümeeritud ajalooliste kostüümidega? Ütle meile vastupanu niisukese osutamist. Ja nagu ütleb Mahtra sõja viimase väljaande Kas need lugejad, kuidas nad leidsite ja kas need tõmm ka kuidagi ajalooliselt rõivastatud? Jaapasoon lugejatel on väga lai ja nemad, lugejad, nagu me kõik, ma arvan, oleme ju igaüks oma. Tänases Postimehes keegi ette lugejatest kurdab, et Eduard Vilde keel on väga arhailine ja lause väga pikk. Kas te tegite ka mingeid kupüüre või mööndusi või on ettelugemine äärmiselt Vilde truu? Mahtra sõda, esimene peatükk kiltergu peas ja nii edasi ja niimoodi ta läheb kuni tsirka 400 lehekülge sõna-sõnalt lõpuni. Loomulikult, eks siin ole raskemaid. Mida räägib sellest, millise karistuse puhul sai ja milline see talurahvaseadus niisuguseid mõjusid avaldas ja kõik? Te olete, selles on omamoodi etenduse mõju. Mis kell need esimesed sõnad Eduard Vilde, Mahtra sõda öeldakse ja mis kell loetakse ette romaani viimased sõnad? Ja kui mitu inimest üldse selle ettelugemisega on hõlmatud? Pöidlad pihku, et teil kõik hästi õnnestuks. Täna õhtul kell seitse kuni homme lõuna kella kaheni.