Oleme rääkinud siis jaapani case rist, et mida, mida see tähendab jaapanlaste jaoks ja oleme rääkinud sumost loomulikult ning, ning ka siis sellest, kui erinevad või kui sarnased on jaapanlased, eestlased seda võiks siis rääkida söögist, sest et armastus ja sõprus kindlasti käib kõik kõhu kaudu. Meil on siia Eestisse siginenud, eks ole, esimesed sushi, baarid ja, ja säherdused asjad. Aga kas sussi on siis nüüd see asi, kuidas uksest kinni võtta otsast sushist kihvet siis mida, mida jaapanlased ka ise söövad kogu aeg? Hommikust õhtuni. Ütleme nii, et ei ole. Et ma võin siin välja tuua tegelikult isegi konkreetse uuringu, mille viis läbi üks leedu tüdruk kes elab minuga samas ühiselamus. Jaapanis ja tema uuringu tulemusena selgus, et kõige rohkem söövad Jaapanis tudengite hulgas sussid. Teistest Aasia riikidest pärit tudengid. Järgnevad Euroopa riikidest ja Ameerikast pärit tudengid ning kõige viimaks kõige vähem harvemini söövad sushit jaapanlased ise. Ja miks sa siis põhjuseks on see, et jaapanlaste jaoks on tegu siiski natukene niimoodi kõrgema kvaliteedilisi või nagu nad peavad seda nagu inilise noh, ütleme mingi tähtaeg, tähtpäevapidu, see pidusöök. Aga mujal on see pigem. Uskumine võib tunnetused olles Jaapanis tehaksegi nagu jaapani kultuuriga rohkem kokku puutuma, siis väljendub tihtilugu sussi söömisest. Söövad riisi, söövad nad hästi palju. Kriis mõnes mõttes ju. Sussid on ka riisi sees. Jah, aga kuidas riisi söövad ilma kala ilma ilma kõigeta lihtsalt riisi. Tavaliselt on tegelikult jaapanlaste puhul nii, et laua peal või mitte üks potsik, vaid on neid potsikud umbes kuus-seitse ja ühes kutsikas nendes kuues, seitsmes tan riis. Teistes on nagu erinevad asjad, mida siis koos riisiga süüakse. Nii, ja mis seal siis tavaliselt on, et mina tean, et nad saavad hästi palju meremereandjat ja mingisuguseid vetikaid. Ehk siis see ongi sushiriis ja mereannid ja vetikad ja nad on lihtsalt kokku keeratud, aga kuna ta on eraldi kaustades, mis seal teistes kaustades siis on osades kohtades nagu erinevates alati, vorminimis võivad olla tõesti ka vetikatest tehtud. Ühes kausis on kindlasti nisasupp, mis, mis tähendab tegelikult ta on selline pastamis tehakse sojaubadest. Ja see on küllaltki nii-öelda iga hommikusöögi juures kindel osa. Ja siis ühes potsikud võib-olla liha või kala. Ja siis hommikusöögi puhul on tavaliselt ühes potsikud mädanenud, vajavad nii hea, on hea või. Mulle meeldib jah, et ma olen tegelikult esimene kord, ma vihkan toitu, teinekord ta käis mulle vastu ja peale viiendat korda hakkas meeldima. Tahtsingi küsida, et kirjelda pigem nagu omaaegsetest esimest kohtumist nende mädanenud sojaubadega. Esimene kohtumine oli siis, kui ma olin olnud umbes mõned nädalad jaapanis ja olles Isak aias. Tegu on jaapani söögi ja joogikohaga. Otsustasin olla ekstremistlikke, proovida tundmatut, tellida endale mädanenud lauad. Ja ma ei suutnud toetki ära süüa. Miks? No ütleme, nende. Eriline hõng ja väljanägemine tegelikult minu tolledgeestiitilistele teeks pidamistel väga hästi vastanud, aga tegelikult ei suuda ju võib-olla ka esimesel kohtumisel süüa alati sinihallitusjuustu näiteks, eks ole, mis on ju ka mõnes mõttes halvaks läinud toit. Ütleme nii, et Jaapani puhul on see, et nemad jälle peavad tõesti ebasobivaks toiduks lihtsalt ka juustu kuna juustul natukene lõhna juures tavaliselt juhtunud, mistõttu Jaapanis juustu ostes saab ainult sellist, eriti steriilsed massi millel pole lõhnaga maitset. Kas nad söövad ka seal midagi sellist, mis on nii-öelda euroopalik? Mis mõttes Euroopa mingit päris nii-öelda tavalist toitumismeie söögilaual on kogu aeg praetud kartul või, või muliga hapukapsas, hapukapsas või, või kotlet. Tegelikult üks asi, mis nagu meenutas, mis on tegelikult jaapani selline iidne toit, kotleti puhul neil hamburgerit, mis meenutab natukene kotletti, aga iidne toit, mis on tegelikult tehtud valgest redisest, mis on siis nad ribadeks lõigatud ja kuivatatud ja valmistatakse selline toit, mis meenutab väga tegelikult hapukapsaid. Ahah, et selline, et olen küll ta ei ole kapsastes tehtud, aga ta meenutab kapsa hapukapsaid, aga sa mainisid, et hamburger ja nii edasi. Selline ameerikalik toidukultuur on seal täiesti sees olemas ja kindlasti noored jooksevad pärast kooli kohe hamburgeriputkasse ja et McDonald seda näha iga nurga peal. Muidugi jaapani puhul, nad ei ole mitte McDonaldsit, vaid kutsutakse seda kohta natuke teistmoodi. Istan nagu jaapanipärastatud. Kas nad kirjutavad seda teistmoodi või jah, et nad ongi selles mõttes, et teda ei saagi muud moodi kirjutada jaapani keeles. Magdonardo, Maku tunnerdav MacDon, Hardo ja kuidas hamburger on jaapani keeles samamoodi sõltuvalt silpkirja nõuetest mõõdeta Hamburgi piste hambaga hambaga hambaga nagu kõlab käegot, aga friikartul? Friikartul jaapani keeles on Frintsi A Friends freesisin nagu lühend. Selge pilt, kas seal saab ka siis itaalia algupärast toitu, pitsat, pitsat on pisut, on vitsand PISA PISA PISA torn. Tuleme korraks veel nende selle sisend põhilise jaapanimärgini, milleks on sushi selle juurde tagasi. Kas see sussimise seal oled proovinud või söönud, erineb ka sellest, mis sa oled siin nüüd Eestist saanud käis mööda siinseid sushi baare. Suur, kõige suuremaks erinevuseks on tegelikult hind. Et Eestis kipub sussi olema selline, mida tavainimene, ütleme iga kuu ei jaksa süüa aga Jaapani puhul on seal ka olemas 100 jeeni sussi söögikohti, kus siis ütleme 100 Eeennen tegelikult tänapäevases vääringus alla 10 krooni ja seal on tegelikult võimalik kõht kõvasti täis, siia ka alla 100 krooni. See on ju lausa luksus kuidagi. Mul on jäänud mulje, et Jaapan on väga kallis riik, kui sa ütled, et seal saab 10 krooniga kõhu täis süüa 10 krooniga kõhtu veel täis ei saa, sellest saab ühe taldrikutäie sussid, kus on siis kaks siukest nagu väikest Juliat, kes on selle, see on seesama, mis Eestis maksab 100 krooni, aga noh, selles mõttes, et jah, et ega tegelikult Jaapan enam ei ole, kallis riik, et ta võis olla 15 aastat tagasi, aga praegu võrreldes keskmist Euroopa taset, sest mina ütleks, et pigem jääb alla hinna poolest muidugi et sõltuvalt rahakoti suurusest, et alati on võimalik kulutada rohkem raha, mis seal keskmine palk on. Keskmine palk võib-olla, et ma ütleks, et kindlasti üle 30000 krooni Eestile vääringus ümber panna. Aga see palk millegi alustavad enda nii öelda professionaalset elu. Enamus ülikooli lõpetajad on siis 20000 krooni, aga see 20000 ei ole suur raha, seal sellega on võimalik üksi elada. Kui sa üritad, ütleme korterit ostad ise toidu endale, aga sealt siis mitte midagi üle ei jää, et selles mõttes enamus inimesi, enamus jaapanlasi vähemalt arvab, et sellega ei ole võimalik üksi elada. Nii et 20000 on siis selline palk, millega hädavaevalt toime tuleb, enamik isegi ei tule, see tähendab seda, et seal on olemas ka paremaid palku. Kas, kui kerge oleks siis minna eesti inimesel, tormata sinna Jaapanisse nüüd suurt raha kokku ajama, elaks ära nii 10 15000 krooniga ja kõik ülejäänu jääks mõelda vaid endale säästudeks. Et tegelikult see ei olegi nii keeruline, et Jaapanisse tööviisat saada on oluliselt kergem, kui on saada tööviisat Eestisse. Ja põhimõtteliselt tööpõld on lai, kõik välismaalased õpetavad inglise keelt. Ahah, et tuleb lihtsalt minna inglise keele õpetajaks sinna? Jah, et see töö, mida ma olen ka ise nagu aastaid teinud, aga noh, kõige keelt ei oska, aga on ka muid erinevaid oskusi, siis võib minna tantsijaks või mitmed naised, neiud on kasutanud variante, kus nad käivad host testiks, mis on siis tähendab põhimõtteliselt Keychjaks? Jah, võib ka nii öelda lihtsalt inimestega suhtlema ja nendega koos jooma ja sellest makstakse naeratama ja olema ilus pikk blond tüdruk. Jah, et selles mõttes, et ma küll reklaami tahaks teha, aga paraku jah, et see on kõik, mis selleks tööks vajalik. Oi, neid tuhandeid tormajaid, kes on Eestis kinnisvaraäris, kellel pole hästi läinud nagu näiteks Liis Lass ja kes küll kahjuks selleks riis, Räss, riis, võõras, Eestimaad väisab Jaapani põhimõtteliselt kõige tähtsam inimene jaapani keiser koos oma prouaga väga huvitavaks kingivad meie presidendipaarile või võib selleks olla mingisugune Panasonicu telekas, näiteks soni sinu asjad on palju, nagi kindlasti kisklevad omavahel selle au pärast, et mida panna Jaapani keisrikingikotti, kui ta tuleb külastama siis neid Euroopa riike. Ta võib olla Panasonic, ta võib-olla soni, ta võib-olla nissan, aga ta võib olla ka hoopis Toyota Nissani telekas. See noh, see võib olla muidugi see Sony pleier kulus kuulussonivookmann kasseti sisse panna. Aga selle jutu tagamõte on lihtsalt see, et Jaapan on ju endiselt, eks ole, üks liidreid tehnoloogia vallas maailmas. Ja ei ole üldse imekspandav, kui tõesti kingitus olekski midagi elektroonilist. Et tõesti jah, et mul tulid kohe endale on sellest, et kuidas peaminister Andrus Ansip andis president Bushile Skype'i telefoni, et tõesti, et võib ka võib-olla tõesti keisri kingikoti Jaapani firmade varasalvest, aga, aga jah, et Jaapanis üldiselt kipub nii olema, et ta on teistest riikidest tehnika arengu poolest ikka aastaid kui mitte valgusaastaid ees. Noh, räägi, milles see väljendub, meie oleme teadupärast e-riik ja selline elektrooniliselt üle üle igasuguse võlli arenenud mobiile, pardid on seal teistsugused kui Eestis. Seda jah, et ütleme, videotelefonivõimalus on Jaapanis juba paari aasta tagune teenus seda Euroopas võib-olla sellest alles räägitakse. Ja telefonidega on nii, et väga palju inimesed, inimesed jätavad enda päevast tunde enda telefoni toksides mis on, mida nad sinna toksivad, et seal on võimalus näiteks minu telefoniga, mis mul oli, oli võimalik mängida golfi mis siis nagu tegelikult telefonis oli liikumisandur ja ekraanide ma nägin, et mul on mingigolfirada ees, siis tegin vastava liigutuse, füüsiliselt telefoniga, füüsiliselt telefoniga ja siis nägingi ekraanilt, kuidas pall vastavalt liigutusele lendas. Seda küll ei saa mängida seal kuskil rongis või kuskil seal lööd kellegi pead rongist natuke keeruline. Et rongis nad enamasti vahetavad meile või siis mängivad muid mänge, mida ohtrasti telefonidesse, aga see ongi, tegelikult ongi rong bee minu arust peamine põhjus, miks Jaapanis telefonid on nii arenenud. Sest et keskmine jaapani pereisa veedab iga päev tund 15, et minna tööle ja teine tund-eestiliselt tagasi tulla rongis. Ja sinna need telefoniarved lähevad sinna rongi rongis lihtsalt, et inimesed, kes magavad augu istekohta ei ole õnnestunud saada. Tihtilugu tuleb püsti seista ja lihtsalt telefoni kallal nokitsemine teeb selle püstiseismise oluliselt põnevamaks, nii et see on siis tavaline nähe jaapani väärikas pereisa võib-olla isegi vanaisa juba nagu, nagu näiteks keiser Aki Hito. Lihtsalt rongis mängib oma telefoniga mingisuguseid mänge. Jah, et seda on võimalik näha. Äge, hakkasin edasi mõtlema, et kui golf on, eks ole niimoodi, et sa vaatad oma, kus sul see pall on ja siis teed liigutuse telefoniga ülevalt kõrge kaarega siuh siis näiteks nooleviskemäng oli see, et sa viskad oma telefoni vastu seina ja vaadata, kuidas läheb. Võib-olla ei oleks mõttekas panna telefon nagu nööri randme külge siis viskeliigutus siiski hoida veel telefon, nagu sellised Need on kõik siis jaapanis olemas. Et, et seal on ilusaid asju, ega sa tänavatel on näha ka lendavaid autosid? Ütleme jällegi, et veel ei ole. Aga sa usud, et need tulevad või mingile kindlasti, et täna vorste kindlasti tänavatel roboteid. Sest et Jaapanis tegelikult väga palju keskendutakse just nagu robot, nagu Rubudes, robot robootika robootikauuringutele. Üks selliseid, rahvusliku uhkuse ongi selline väike inimkujuline robot Asimov, keda siis Jaapani peaminister mitu kord isegi tähtsatele kohtumistele kaasa võtnud, et teda, aga äkki see tuuaksegi Eestisse. Meie riigipäid või minu meelest oli kuskil, oli just üks hetk veel tollal Tallinna linnapea kohtus asi, aga see oli vist selle lauto messi mingisugusele automessile. Nad pidi andma talle kätte siis linna peal kõige kohmetunud, samas kui robot asi oli väga sirgjooneliselt läks linnapea juurde, andis talle käe pihku ja suhtles vabalt küll ma olen näinud tegelikult robot veerand, kes nagu poes on aedikusse kinni pandud ja siis sellega ringi kõnnib. Sest me mäletame, et oli paar nädalat tagasi üks tore lugu meil. Jah, lugu oli selline siis, et et sa isegi meiega pädevuse etaloni tiiki teenitult. Nimelt siis jaapani noortele naistele ennekõike müüdi glamuurset uut tüüpi puudli puudli pähe terve suur hulk tuhandeid lambatallesid Austraaliast ja nad paljud said aru sellest, et tegemist ei ole koeraga näiteks selle põhjal, et ta mitme nädala jooksul koeratoitu või, või siis üks oli see, kui hästi küüsi lõikama lõikama siis loomaarsti juurde, siis tuli välja, et need olid sõrad. Kas jaapani inimene on nagu tegelikult oleks päris loodusest ikka täiesti võõras võõrandunud nende läikivate suurlinnades. Et kusjuures lammaste müügiloo kohta ma vaatasin ise jaapanikeelsest pressist järgi, et kas sa ikka nagu vastab tõele ja tuleb tõdeda, et jah, et vastas. Jah, aga jah, et ega kes suures linnas võõrandamine on päris suur, et tavainimene, kas ta päris koera lambaga segamini ajab, aga seda piim tuleb lehmast, et see võib-olla tõesti nende nooremana jaapanlased üllatusena tulla, et Jaapan on hästi selline urbaniseerunud? Ütleme, on lühike vastus oleks jah. Ja kas sa üldse käisid seal maakohtades ka, on seal mingit maaelu kui sellist kusjuures on, aga selle, see ei paista välja, et kui sõita, ütleme Tokyost rongiga osakasse, siis meie mõistes tegelikult linn kunagi otsa ei lõppegi, et ta lihtsalt kestab seal tee ääres. Aga kui minna maa kohta mõnda sihukse külla, kus on umbes 30000 inimest 30000 inimest suuruselt viies linn siis jah, et tuleb nagu välja see, et välismaalased on küllaltki haruldane nähtus tänavatel ja eriti just koolilapsed jooksevad järgia hõikavad inglisekeelseid väljendeid, et. Journey to them from. Väga ilus. Suur tänu, Raoul Lalli, kivi, kes on meie jaapani eksperte ja lõpetame selle jaapani hetke siin raadio kahes siis meie lemmikansambliga Jaapanist, eks Köl, keda me käisime Ericuga vaatamas, oi, see oli väga kuum. Tegemist on siis noorte tüdrukutega planeedilt kero gero, mis tähendab siis kelle pärast konna häälitsus ta krooks krooks on küll nii, jah, ja kuulame nende lugu, mis seal küll inglise keelne, aga mis sest tuua nime do.