Tänane tuntud raadiohääl on Eesti raadio, uudistepealik Uku Toom. Tere päevast. Tere. Sind teavad Viker raadiokuulajad, loomulikult saatest argipäev. Mida sa juhid tihtipeale siis edastad meile uudiseid Toompealt, kuidas seal otsuseid vastu võetakse Riigikogus ja mujal. Aga kuidas siis nüüd on need sinu muusikaga nagu eriti mürada ei õnnestugi oma saadetes, et sa pead olema väga konkreetne ja täpne, nii nagu uudiste toimetajale peatoimetajale kohane. Seda praegu mõni aeg tagasi tegin ma päeva südamesaadet ka, seal oli muusikavalik küll olemas ja nii mõnedki saated mingil ajal raadio kahes seotud ka poliitika kokkuvõtetega, seal oli ka muusikat, aga hetkel küll jah. Ma kujutan ette, et see on siiski sinu hinges olemas selline muusikalembus, samuti. Igal inimesel on oma maitse ja loomulikult tahab ta seda kellelegi ka võib-olla jagada. Mõni inimene kutsub teisi külla ja laseb kuulata oma plaate või kassette, teine paneb raadioeetrisse, laseb kuulata kümnetel tuhandetel ja loomulikult meeldib igale inimesele see muusika, mida tema laseb rohkem, nii et muidugi ei ole ma alati rahul sellega, mida keegi teine laseb ja mõtlen, et kui mina oleks, siis ma paneks selle muusika muidugi, maitse on täiesti erinev, sellepärast et kui taeva südant tegin, siis oli seda selgelt näha. Oli inimesi, kes helistasid ja ütlesid, et miks sa sellist jama lased, olid teised, kes helistasid, ütlesid oi, seda laulu. Ma olen ammuda. Kuulata see on minule, eks ole, totoorima toimetajale väga tuttav teema, ma tahtsin ainult niipalju veel lisada, et muusikaga annab ja tihtipeale ka anda teatud aktsent, et kui sa mingisuguse jutu lõpu paned ühe konkreetse pala kulu, mis räägib millest, et siis millestki vastavast, et siis sellega saab. Absoluutselt ja sellega on olnud alati palju mõtted, vaid see on hoopis eraldi teema, aga ma toon kasvõi sellise näite, et see laul, mida laulab Tarmo Pihlap seal tegelaseks mees, kes mängib lolli kõlab väga ilusti illustreerimaks. Midagi teevad. Kas on vahel ette heidetud, et kui selline lugu kõlab peale mõnda intervjuud, et siis keegi on pahaseks saanud? Ei päris minuni ei ole jõudnud, võib-olla on räägitud, aga mitte otse mulle. Aga mida sa siis täna võtsid endaga kaasa meie kuulajatele pakkumiseks oma meenutus loo? Vaata, see, mida me nüüd rääkisime, see kõik on, eks ole ju suhteliselt äsjane aeg. Aga kui sa ütlesid, et oleks vaja midagi meenutusest, siis meenutamine on ikka selline varasem periood. Ja kui ma hakkasin mõtlema neid laule, mis kuidagi on kauem meeles olnud võim, mis on mingid sümbolid tähendanud kuidagi mingites asjades, siis noh, võiks ju tuua väga palju näiteid mingist laulust, mida on öö läbi kuulatud või mingist plaadist kõige esimene sümbol, mis oli ülikooliajaga juba või õieti isegi enne seda, mis mulle meenus, mida oleks võinud siin kuulata, oli selline laul armsas Tartus vana ülikool, mida me kuulasime rongis sõites Tartust Tamsalusse, kus ma sel ajal pesin koolis üldse mitte veel üliõpilane olles, aga Tartus oli töö õpilaspäevad ja ületas päevadelt, sõitis punt Tallinnasse tagasi ja laulis rongis ja Jaak Tammleht laulis seda laulu, aga seda ei ole mitte kuskilt, seda ei ole keegi laulnud linti või kui on linti laulnud, siis igal juhul ei ole neid kuskil fonoteegis. Teiseks, näiteks võiks tuua trajakate laulud, olid meil sel ajal väga populaarsed, mõtlesime, laulsime kursusel väga palju ja selline folkstiil oli ja aga valisin ma sellise laulu, mille on kirjutanud Toivo tasa ja Mihkel Zilmer ja mis on Eestimaa tuhanded külad, tuhanded talud, see oli ka selline sümboolne. Noh, olid ju seitsmekümnendad aastad ja tumenõukogude aeg ja sula oli läbiv selline ikkagi. Noh, ei saa öelda, et päris karm kord, aga, aga noh, ei, kramp olime, trump oli peal jah, ja, ja siis selline Eesti teema ja ja mingi minevikunostalgia omandas nagu oma sümboli tähenduse ja kui mingitel pidudel lauldi laule, siis mõndasid röögiti ja mõndasid kuulata. Jaa, Ühed laulsid ja teised ajasid omavahel juttu, aga kui see laul oli, siis kuidagi nõuti vaikust, et see on nagu mingi sümbol on selle lauluga ja see on tegelikult jäänud teatud määral sümboliks, sellepärast et seda lauldi. Ma mäletan linnahallis, kui oli siin laulva revolutsiooni ajal mingi kõnekoosolek, kui, kui selline koosolemine, kus arutati, see oli MRP pakti aastapäevale pühendatud. Ma mäletan, mingi koletis, seda lauldi raadiomaja juures 91. aasta augustis, nii et ta on siiamaani midagi. Minule meeldib see variant, kus Toivo tasa ja Mihkel Zimmer ise laulavad kõige rohkem, aga fonoteegis on variant, kus laulab Henry Laks ja see on küll veidi teistmoodi ja teise viisiga, aga ta on ikka seesama laul. Ma usun, et Henry Laks ei laula seda ka mitte halvasti. Ja mis siis muud, kui pakume seda nüüd kuulajatele, aitäh, Uku Toom. Talu laiali. Põlve. Külvasid vilja käsite ja vaala tomaane. Taevaluure. Ei ma. Jaa, vedela. Nõela. Eela. Lapsed sündisid, sirgusid suureks. Päevides puruks õlised juurevoorus, silla kuusid. Rätaašifreidungi kaevu keeldungi paate. Ülaväele.