Tere kuulama teatri magasini ja stuudios on kas kolleegid või konkurendid, kuidas tutvustada Andres Dvinjaninov, nukuteatri kunstiline juht ja Emajõe suveteatri direktor, kunstiline juht, peaprodutsent ja Vanemuise teatrit ja Vanemuise teatri peaprodutsent Paavo Nõgene, küsimas kuulamas Pille-Riin Purje maris Johannes, noh, kas siis siin on kolleegid või konkurendid? Kolleegid kolleegid ja konkurendid, loomulikult me võime teha nägu, aga aga milleks, loomulikult igaüks, kes samal alal midagi ette võtab. Kui täna istuksid siin laua taga KUKU raadio esindaja, Eesti raadio esindaja, siis on nad nii kolleegid kui konkurendid, kuigi teevad oma asja nii hästi, kui nad oskavad ja suudavad. Kas kolleegid-konkurendid on üksteise töid ka pingsalt jälginud, mida Paavo Nõgene oskate kosta Andres Simonovi kohta. Seega loomulikult on silm pidevalt peal ja, ja käime vaatamas, ainult mina küll. Kriis tegi kadedaks ikka veel. Ma ei saa öelda, et ta külmaks jättis. Aga kadedust, ma arvan, pole mõtet tunda sellepärast et et hea on, kui läheb hästi ja selles mõttes see kindlasti aitab kaasa pigem selle žanri arengule Eestis. Kui kui, siis peaks nagu tekita mingit isiklikku vihavaenu. Mina olen näinud küll kõiki asju, mida Vanemuine on ette võtnud viimaste aastate jooksul muusikali ja vabaõhu. On sul ka midagi nagu meelepärast seal olnud, mille puhul sa võib-olla nagu oleksid pisut kade või. Ei, mina ei ole kadedust, küll. Tore on, kui noh, täpselt samamoodi läheb hästi ja kole on, kui läheb halvasti. Vabaõhusuvi on ees mõlemate tegutsete Tartus. Kui paljude arvestada sellega, et teie publik on Tartust või, või te elate ja töötate ja mõtlete ikkagi kogu Eestile, kui te oma teatrit teete. Andres. Loomulikult ikkagi Eestile sellepärast et noh, ei saa ju silmi kinni panna, Nipernaadi järjekorras seisavad inimesed Kihnu saarelt ja Hiiumaalt ja Pärnust ja Haapsalust ja Võrust ja Valgast, nagu eelmisel suvel oli, kes siis kohtade puudusel esmajärjekorras sisse saadi, aga kindlasti on minu jaoks oluline see koht, kus teha suvel ja tatart Tartu kultuurielu elavdamine. Aktiviseerimine on olnud selliseks toredaks missiooniks juba aastast 1996 kui Tartus ei tehtud ühtegi vabaõhulavastust. Ta pidi sedapidi, on kindlasti Tartus ei koht, kus on huvitav, kuna Tartu on üks raskemaid kohti Eestis, kus suvel hoida kultuurilippu üleval. Ühesõnaga. Pärijad Tartu on, ta on ka problemaatiline, kui meie küll oma superstaariga saame Ühele pooleni jaanipäeva, siis juulikuus on Tartu suhteliselt rahvavaene. Ehk siis väga paljud inimesed Tartust ära ja tudengeid pole, kes, kes seal on sügis, talv, kevadperioodil, aga me vaatame samuti nii Tartusse, Lõuna-Eestisse, Eestisse kui ka muusikaližanri puhul on meil see eelis, et me saame vaadata Eestist välja, sest et. Meelitada Tartusse ka turiste, kes saavad muusikast väga selgelt aru, et draamaetenduse puhul on see mõneti keerulisem. Superstaar on ka veel inglisekeelne lavastus, mis omakorda annab meile võimaluse, et me ei pea ainult piirduma ka Eestiga. Ma lisaksin veel sellele mõtlen, et me ei pea piirduma Eestiga veel selle, et tegelikult on Emajõe suveteatri sellesuvisele Nipernaadi lle piletid broneerinud juba üks Toronto kool. Toronto meeskoor, kes ilmselt tulevad küll seoses laulupeoga ja mitte ainult meid vaatama Emajõe suveteater on liikunud selliselt vaatemänguliselt mängulaadilt ja lavastuste laadilt nagu järjest intiimsemaks alustasite te ka nagu Jeesus Kristus, superstaarid, millest see on tingitud, kas see on tingitud lihtsalt mingisugustest isiklikest huvidest ja ambitsioonidest või on see mingi linnateatriefekti loomine? Publik seisab järjekorras. Ei, loomulikult ei ole siin ühtegi teadlikult sellist efekti loomistega sellist asja olemas ja ei ole oluline, kas see on suur või on ta väike, kas ta on massiline või on ta intiimne, oluline, et ta oleks teatrisündmus palju kergemini, palju kiiremini ja palju kvaliteet samale tulemusele jõutakse, kui auditoorium on konkreetne ja võimalikult väikesearvuline. Mida suurem samale massile me teeme, seda rohkem lahustub tegijate poolt pakutav Tartu laululava ei ole teatri tegemiseks, siis peab olema laval 1000 inimest, et seal teha kvaliteet, et etendus, mis tõesti viimasesse ritta välja jõuab, vastasel juhul jääb see 1000-le 2000-le inimesele elamuseks, aga ülejäänutele elamuse eemalt vaatamiseks ja ja lootmiseks, et see on, et see meie nii-öelda konkreetsuse poole intiimsuse poole liikumine võib olla kammerlikkuse poole liikumine on tingitud kvaliteedist, mida me tahame. Lati me tahame hoida väga kõrgel olla ainult Eesti teatrisündmuse tasemel eesti teatrisündmuse tasemel, mida eelmine suvi Nipernaadi kaga kenasti tõestas. Mind on häirinud alati see, et suve vabaõhulavastust käsitletakse kui teisejärgulist, nagu me teame, nii nagu ka lasteetendust, nagu ka muusikali. Valdavalt kui kommertsprojekti jah. Et seda tehakse sellepärast, eks ole, ja siis tuleb kolm punkti täita talvel mingisuguseid tekkinud eelarve, auke ja tont teab mida. Et tõepoolest, kui vaadata Andres Noormetsa Emajõe suveteatris tehtud teisel pool või Priit Pedaja Nipernaadit või ka kohe-kohe tulevat Andres Noormetsa mustlaslaager läheb taevasse, siis neil kõigil on tegelikult tühine ühine joon ja, ja meie poolt vaadates oleks kvaliteedi. Mitte kvantiteedi pakkumine, nii, Paavo Nõgene ütlesid juba vahele selle kommertsprojekti sõna ja mul kasinad tunniplaanis kirjas kunstile see äri, eks ole. No midagi ei ole teha, Jeesus Kristus, superstaariga, kaist superstaariga on ikkagi esmane mõte see, et kuidas ta õnnestub, kuidas ta õnnestub rahaliselt, sest teatavasti nii kui hävib üks muusikal, hävib ka teatav. Ja see, et hävib, muusikali, hävib teater on Vanemuises ükskord juba läbi mängitud. Ai taga tundub mulle väljas seisjana niimoodi sealsamas laululaval, millele vihjas. Ma ütleksin kohe vahele, et al-Quaeda ja Vanemuine hävinud aidaa pealt oodati tulu, mida see projekt lihtsalt ei toonud aida iseenesest sa iseendaga väga hästi hakkama ta ei tekitanud teataja lisakulu. Küsimus oli see, millised olid teatri finantsjuhi ja teatriootused, et kui palju see projekt peab konkreetset eelarvesse tulu tooma. Mis puudutab kommertsprojekti või, või ei, siis mina julgen väita, et Vanemuise teatri üks osa muusikateater ja Vanemuise teatri ülesanne on seda žanrite arendada ning selle žanri piires kindlasti lavastusi pakkuda, kaasa arvatud muusikale Vanemuise teater. Sellel aastal viiendat aastat vabaõhumuusikalavastusega siis väljaspool oma maja. Me tähistame viiendat aastat, tegelikult sai see alguse operetiga öö Veneetsias. Sealt edasi üks aasta korrati Veneetsias ning tuli juurde ooperit oskamis olid siis mõlemad Tartu raekoja platsil, sealt omakorda edasi muusikal ei viita Tartu raekoja platsil eelmine aasta Iida ning see aasta superstaar, mis mõõtandžovski superstaari kohta siis siis ja ei viita ning samuti Iida kohta siis tegelikult eelarve on olnud väga tasakaalus ning kaetud väga suures mahus reklaami sponsorrahaga ja mitte siis mingit umbmääraste kokkulepetega, et on väga suured allahindlused, vaid reaalselt majja jõudnud rahaga. Ning kindlasti on sellele vabaõhumuusikalavastuste traditsioonile kaasa aidanud Tartu linn väga tugevalt, aga ma ütleks seda, et muusikal ei ole kommertskui seda teha kvaliteetselt, kui seda hakatakse tegema stiilis, et teeme kiiresti ära, vaatame, kuidas välja tuleb, armeeriti kuluta, siis on see kommerts. Tegelikult see on ikkagi meelelahutusärisse kuuluv nähtus ju, no jummel hoia, vaatame sinna proodori poole. Kerge muusikažanr, kas siis kergemuusika on paratamatult kohe suur äri? Ta on kindlasti palju sinnapoole, aga, aga ma ütlen veel, et Eestis on kohe-kohe väidetavalt lavale jõudmiseks muusikal mille taust on, on nagu muusikalitegijad üsna palju teadmas täna ning see jõuab lavale väidetavalt Tallinna lauluväljakul, mis on kolm korda suurem kui Tartu lauluväljak. Seal võib tekkida küsimus, et kas see on siis tõesti puhas äri või siis me saame seal rääkida kunstist, ma väidan, et kõikide meie prioriteet täna, kes vähegi soovivad asja nagu kvaliteetset teha on see, et produktsioon oleks võimalikult kõrge kvaliteediga. Vanemuine on käesoleval aastal toonud toonud lavale kolm välissolisti, on koostanud või siis moodustanud väga rahvusvahelise lavastusmeeskonna puhtalt seda kõik selle eesmärgiga, et see produktsioon oleks võimalikult kõrge kvaliteediga, et minna kuskile edasi. Pole mõtet nagu jääda lihtsalt sellele tasemele, mis, mis nagu iga aastaga on kasvanud soovitav astuda üks samm edasi, mis ma räägin, Vanemuise käesoleva aasta eelarve poolest on see, et me oleme sisuliselt kohe-kohe jõudmas vee peale. Ehk siis tulud on võrdsustumas kuludega. Aga meil on veel kuu aega viimase etenduse lõpuni. Nii et kõik on absoluutselt plaanipärane, nii et kui produktsiooni teha kvaliteetselt seda ette planeerida arukalt ning mitte võtta endale üleliigseid kohustusi, on võimalik seda väga selgelt. Kui suur on näiteks piletis see protsent, et kui palju on sponsor, palju annab riik ja palju tuleb siis inimesel maksta? Ma võin tuua eelarves selle puhtalt eelarvepõhiselt, moodustab kiiskas superstaari puhul toetusraha kolmandikku. Kui me räägime, et eelarve on tsirka kolm pool miljonit, siis sealt sobiga inimene edasi arvutada, kolmandik kandsin sponsor, Hansa pakume ikkagi nii-öelda sponsorile vastu reklaami, nii et tegelikkuses tegu reklaamilepinguga ja piletitulu omad ikka tuleb piletitulust. Jah, aga midagi ei ole teha, me pole veel kordagi, on sõnalavastus näiteks. Me räägime produktsioonis projektis või projekti. Ja loeme raha. No kui palju teie mõlema meelest üldse Eesti ma ei tea siis, no ütleme, teatrini maailm, ma ei taha öelda teatriturg või niimoodi neid muusikale välja kannatab siin Vanemuine öelnud, et tema repertuaari tulevad ka niisugused muusikalihitid ja ma ei tea, mida mõtles Meelis Pai pärast kriisi sellega, et üks suur projekt aastas peaks ka nukuteatris olema, et teie kommentaar sellele muusikali vohamisele või Andres. Vohamine on niisugune halva halva halvustav sõna mana, kui ei näeks, tegemist oleks mingisuguse kasvajaga, mis Eestis on nagu äkki vohama hakanud, kui ta samal ajal vohanud nagu igal pool, see on lihtsalt see, et ühel päeval ühel hetkel sõitsime paabuga mõlemad Moskvitšid, ega ta enam ei sõida enam Moskvitšid ega see ei tähenda seda, et on vohama hakanud äkki mingisugune eriline autotöösturite kamp paania eestlaste vastu lihtsalt me oleme olnud teises maailmas, kuigi kui nüüd kommenteerida tagasivaatelised, kas muusikal on äri või kunst, siis mina nimetaksin, et küsimusi ainult muusikalis vaid ka igas ettevõtmises, mida ükskõik kes meist igapäevaselt ette ei võtaks. See on igaühe valiku küsimus. Kas ta hakkab Sikk seda tegema raha pärast või millegi muu pärast. Me võime mõttega ette Hamleti ja teha seda raha pärast ja see on häri või nukuetenduse junga Johanna ainult sellepärast, et see toob loodetavasti raha sisse. Ja siis on see loomulikult äriline ettevõtmine, loodetakse saada raha nii kvaliteetse tulemusega, loomulikult kui see vähegi võimalik on. Kui on mingisugused muud motiivid, etenduse repertuaarivõtmisel, sisulised motiivid, siis on lihtsalt tore, kui see toob ka sisse. Eks ole ju nukuteatririsk või kriis ei olnud võetud sellepärast, et teenida hästi palju raha, kuigi mõlematega teeniti hästi palju, palju, väga palju raha. Need olid mõeldud sellepärast, et rääkida noorte inimestega, nende nende mõtetest probleemidest, aga tulles tagasi nüüd selle küsimuse juurde Kõlas, et palju kannatab välja palju kannatanud. Välja seda vohamist, siis mina jään küll hetkel vastuse võlgu, minu käest on hästi palju küsitud, et kui palju suvelavastusi absoluutselt igal kevadel küsib, küsite teie ja teie kolleegid, kui palju suvelavastusi, kas juba ei aita ja ma olen nagu endiselt tänasel päevani seisukohal, et ei aita ei ole küllalt, ei ole piisavalt, Soomes on endiselt 200 suvelavastust, nendest 20 on professionaalsed ja ma väidan, et, et me võiksime olla tarbija kliendi koma maksumaksja keskne tegevus vald ja mitte enesekeskne. Et tarbija ise otsustab, ta saab ise leida selle, mida ta vaatab, mida ta ei vaata. Et see sellekteerub kõik paika, aga see valikuvõimalus, see võiks olla minu meelest veelgi suurem, mina noh, järelikult siis nagu konkurentsi karda, mis puudutab muusikali, siis ma jään vastuse võlgu, sest seal on tõesti, see risk on ikkagi sedavõrd suurem, kuigi ka Emajõe suveteatri iga hooaeg on maksnud üle miljoni, aga muusikali alla kolme, nelja, viie, kuue, seitsme, kaheksa miljoni nagu ei julge mina küll tegema hakata või noh, ei hakka tegema, et seal on hoopis teised kvaliteedinõuded tulevad juurde ja seetõttu too muusikali siis peaks väga tõsiselt oma majanduslikult mõtlema. Ta mulle tundub ka, et sellel aastal on veel hävinguid ette tulemas. Aga seal see, mis ma küsisin, et sinu direktori väide, et nukuteater peaks ühe suurprojekti aastas tegema, kas kena, väike, malbe nukuteater peab ikka igal aastal ühe suur. Mis asi on suur ja mis asi ei ole suur? Meelis Pai mõtles kindlasti sel ajal seda, et meie žanris Me oleme laste noorte nukuteater, ehk teisisõnu laste konventsioonile tuginedes. Me oleme kõikide alla kaheksateistkümneaastaste teater ja nukuteatris võib-olla nuku per nukuballett, nagu ka laste või kogu pere või noortemuusikal. Kui suur ta on, kas on just linnahall, linnahall ei ole maailma parim koht üldse, nagu me kõik teame, mis on suur, suur, võib-olla ka järgmine muusikal järgmisel kevadel nukuteatri suveõues, kuhu mahub, eks ole, kuus-seitse-kaheksasada inimest, kas see on suur või väike, meie jaoks on see suur küsimus, on etendust arvus palju publikut kokku on mitte ainult ühel hetkel ja just nimelt, et mina räägin siiski praegu ikkagi lavastuse suurusest, kas linnahallis või 600 ses saalis, mis on Vanemuise igapäevane saal. Meie probleem on selles, et meil sellist saali ei olegi. Meie saal on 100 üheksakümnekohaline ja selles sellise piletituluga, mis me sealt saame, laste- ja noorteteatrihindadega loomulikult ei tee kvaliteetset muusikali, mistõttu me peame leidma sellise veidi suurema koha, milleks on nukuteatri suve. Võib-olla Paavo Nõgene Sis kommenteerib Vanemuise poole pealt. Ma ütleks võib-olla seda Eesti tervikut, et kui me vaatame, kui palju tegelikult, kui vähe on Eestis sellel aastal suvel teatri vabaõhulavastus ja siis need pole tegelikult üldse palju ja nad on väga paljud on koondunud võrreldes varasemate aastatega tunduvalt väiksematesse saalidesse, ehk siis publikuarv, kellele avastuse pakutakse, on ma väidan, väiksem kui, kui varem. Kui me vaatame pigem seda seda poolt, mispeale vabaõhuteatrilavastuste sellel suvel Eestis toimub, siis see on küll hirmuäratav ja kindlasti seda natuke liiga palju suvetuure. Kõik need on tegelikult ju meile selles mõttes konkurendid, et inimesel on üks kindel hulk raha, mida ta suudab kulutada. Et tervikuna on sellel aastal Eestis kindlasti oodata mõningaid üllatused, kes jääb vee peale, kes ei jää aga teatri vabaõhulavastus ja ma väidan, et palju küll ei ole selles suhtes ma ühinen Andresega täiesti. Mis puudutab Puudutab muusikali eelarvet näiteks, siis siin on ka väga suur vahe, et kas seda teeb riiklik teater, kellel on olemas selleks ligi 90 protsenti struktuurist, nagu Vanemuise on olemas nii tantsuteater, draamateater kui muusikateater, eks siis Vanemuine saab seda ilmselgelt teha Eestis tänasel päeval kõige kõige soodsamad, sest tema lisakulutused muusikali lavaletoomiseks vabaõhulavastuse puhul jäävad eks tõesti kolme poole miljoni kroonidesse. Mis puutub aga suurte muusikalide üldisesse puhangusse Siis siis. Juba eelmine suvi näitas, et tegelikult hakatakse liikuma väiksemate saalide poole, milleks väga hea näide oli kabaree, mis selleks Vene Draamateatris ja liikluses ringi nii Pärnus kui Tartus. Vanemuine on kindlasti minemas väga selgelt täna seda teed, et kui mina asusin esimesest veebruarist vanemas teatri peaprodutsendi kohale, siis märtsikuuks oli meil nagu väga selgelt, et plaanis see, mis juhtub 2005. aasta kevadel 2005. aasta sügisel tuleb siis tõesti kaks muusikali Vanemuise püsirepertuaari veebruaris stoori ning septembris, kes kindlasti see, see on üks samm selle poole, et vabaõhusuured muusikalid paariks aastaks Tartu vabaõhupiidist Vanemuise teatri poolt toodetuna või siis lavale tooduna. Kasutame juba täitena. Jäävad jäävad ära, et pigem pigem suundume taas kord sinna, kust see vabaõhulavastuste traditsioon nagu Tartus alguse sai, muusikalavastuste osas siis opereti ooperi juurde. Aga muusikali saab tuua lavale sisetingimustes kindlasti veelgi kvaliteetsemalt, kui seda näiteks kooli või on, ütleme sellel aasta seisuga superstaar, mis siis jõuab ja mis ma väidan, et tuleb väga kvaliteetne produktsioon, ma kindlasti see on väga selgelt kinniga edenduse iseloomus, et kuhu ta üldse sobivad, kui me räägime siin ühest valupunktist, millele me siin mõlemad juba viitasime, nimesid nimetamata, mis Tallinna lauluväljakule tuleb, siis see etendus on konkreetselt tegelikult mõeldud siseruumide jaoks. See on kvaliteedi küsimus, on suhtumise küsimus, kuidas produtsendid tahavad seda teha, et kas nad tõesti tahavad seda teha siis sellel eesmärgil, et, et teenida sellega raha või teha kvaliteetset lavastust kvaliteet, sõna saab seal avastus, kindlasti tuleb välja siseruumides. Vähemalt see variant, mis ma Londonis näinud olen, on selgelt Paavo jutu jutuõigustav. Mis lavastusest te räägite, siis kõik? Aeglaselt läbi käinud, et tal lauluväljakul esietendub muusikal Chicago ET, mille tegevust Toimub olegi vallatud kurvid, mina mõtlesin kurvide peale väga vallatu projeks. Aga tervitame tekiilat. Et mulle tundub, et eestlane arvab, et muusikali mängimise koht on linnahall, ei ole kaugeltki mitte, see on metsik töö, mida on pidanud Ivo Eensalu või, või, või Georg malliviusel. Ma ise tegema selle lavale, seal mingisugustki kontsentratsiooni publikule saavutada tegelikult mängib, tegelikult mängitakse muusikale maailmas kõiki sellistes kuni tuhandeistes saalides ja kogu muusikaliarsenal, mis teatavasti on väga efektne ja justkui jah, siis muljetavaldav, pääseb siiski mõjule pimedusega saalis, kui rääkida vabast õhust, kus on veelgi pigem kui linnahallist saada kontsentratsiooni. Näiteks samadest said stoori, et mis muuseas tuleb lavale kohe tühja kandjateris Tamperes, kust ma üleeile saabusin. Ja mida mängitakse Turus väikeses teatris, kus on imestus imestus 120 kohta ja just nimelt parima tulemuse võime saada just siis, kui 100 inimest vastaksid. Vaatab sadat inimest, kes on laval? No tegelikult muusikali puhul on imede oluline ikkagi ka see, kes on seal lavastamas seda asja sisust raist, superstaar ja superstaar Georg Malibus seda kõike tegemas. Kuidas nüüd on, Georg Maivusel olid projekti Tallinnas, kus ta oli lavastaja ja, ja noh, need on lõppenud. Vanalinnastuudio krahhiga, kuidas Vanemuises? Vanemuise on väga hästi, Vanemuise teatris on Georg Malvius Sis rokkooperi siinses Kress, superstaarlavastaja, ta on tööl konkreetset töö ette võtu lepinguga selleks projektiks vanalinnastuudios teadupärast ta oli tööl igapäevaselt kuupalgal kui kunstiline juht või siis ütleme, teatrijuhi kunstiline konsultant, kuidas see juriidiliselt korrektne oli, et antud hetkel absoluutselt tegelikkuses mingeid probleeme, et meil oleks probleeme sellega, et Georg maius kuidagi võiks tekitada mingeid ohte Vanemuisel on, meil on väga selgelt määratletud, kes millise alalõiguga selle lavastuse juures tegeleb. Tema ülesanne on kunstilavastus. Kõikidel teistel on ka väga selgelt oma ülesanded teada, nii et ei maksa nagu arvata seda, et nagu võetakse lavastuse lavastajaks Georg maailmas, siis sellele järgneb kohe mingi krahh. Ma väidan, et tegelikult ei teata Eestis absoluutselt täna veel ei tea mitte keegi ja iseasi, kas üldse saamegi teada, mis tegelikult vananenud stuudios juhtus. Et. Andres. Tulenevalt siis ikkagi see Krahjad keelest tulenevalt, et ma arvan, et see on üks hästi suur lumepall, mis on lihtsalt väga kaua veerenud ja lõpuks ta paisus nii suureks, et ühel hetkel ta pidi Pidi ära sulama, kas teil on teada, kes teil järgmiseid lavastab? Ei ole teada, meil on teada isegi tegelikult osatäitjad, aga neid me täna välja ei ütle. Aga kas need on Vanemuise trupist või kaasatakse sinna külalisi? Kvaliteetse muusikali lavastuse eeldus nii väikses riigis kui seda on Eesti on kindlasti kasutada parimaid võimalikke artist oli siis Eestist. Me kasutame Nivessaidikui džässi puhul väga palju Vanemuise artiste, aga loomulikult sinna tuleb juurde siis teisel dist väljastpoolt Vanemuise teatrit ja sama lavastusmeeskonnaga. Aga see ei lähe päris kokku nende Paavo Nõgene intervjuudega, mis ma lugenud olen, et Vanemuises on kõik eeldused teha muusikali oma jõududega. Nii palju kui võimalik täpselt selles suhtes, et mis on muusikali põhiline osa on ikkagi orkester, koor, tantsijad, need kolm lüli on Vanemuises väga tugevalt olemas. See on väga suur osa ühest muusikalist. Me räägime täna Nivessoidikui džässi puhul kokku viiest artistist, kes tulevad väljastpoolt Vanemuise teatrit. Et Vanemuise teatri töötajate osakaal on üle 90 protsendi ka seda vähe. Tahaks kommenteerida seda, et sina, kes sa tegid lavastust nukuteatri baasil paljude külalisartistidega Kõikjal küla suhtes minu jaoks ei ole oluline päritolu kus tuleb, kust tuleb keegi kas Norrast või või Filipiinidelt või Eestist või kust iganes, oluline on ikkagi resultaate ja nukuteater kasutas omi artiste nii palju kui neid teisest meie etendusest memme musi, nagu, mis jooksis paralleelselt nukulavastus väikelastele. Meil oli kaasatud pool meie ja kogu teater töötas loomulikult kriisiga ja terve Tallinna Pedagoogikaülikooli tantsukateeder näiteks tegi oma õppetöö sellega seoses ja nii edasi ja nii edasi ballebalmee või, või, või Jüri Nael, ilma nendeta ei kujutagi ausalt öeldes ettegi enam tänast kvaliteetset muusikali Eestimaal. Et jah, ma kordan, et minu jaoks ei ole see päritolu oluline. Soomes mängitakse igas linnateatris ja riigiteatris muusikale. Nagu ma ütlen, töötan teatris, kus ei ole orkestrit, segakoori on vist said stoori laval. Sompa linnakesa teatri Turus on spetsialiseerunud vabaõhumuusikali telekus. Igal suvel tulevad välja Surba senised muusika või või mis iganes, mida mängitakse seitsme pillimehega. Ma olen isegi selles muusikalis kaasa teinud 92. aastal. Pillidest aegset ei viita, on jõudnud lauale Saksamaal kolmesüntesaatoriga, see oli, see oli hea vahemärkus. Et mitte sinna, see asi Pärnumaa loomulikult võib ka lihtsalt makile vajuta muusika tuleb lindi pealt. Ei, aga Helsingi linnateatris kas või needsamad helisev muusika, milles, mis araablasi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Jah, kangi riis oli seal Chrissy trupp, kes meiega kohtumas tulid peale etendust sõnatud. Kui nad said aru, et ma oskan soome keelt päris hästi nad seisid laval suurte silmadega ja vaatasid ringi ja nagu me teada saime päevalehest hiljuti eestipäevadelt Helsingis, siis, siis nii oligi. Ma ei tea, millest see asi oli, kuid jah, Tamperes oli Oliver näiteks ta just äsja laval mis ka meil oli linnahallis tavalise teatrisaali laval. Tüürib sinna ka Eestis peaks igas riigi ja linnateatris olema muusikal kohustuslik repertuaari element. Ei, ei, absoluutselt mitte absoluutselt mitte, kuigi, mis seal salata, ei ole ühtegi teatrit, kus poleks olnud muusikali. See nagu üldisem probleem, arvatavasti lihtsalt kui on loodud teatud, siis neil peaks olema nagu kindlad suunad, mis publikut nad peaksid teenindama, millist žanri arendama. Arvan, et saan nagu mõneti üldisem teema, mida on ka väga palju viimasel ajal ajakirjandus käsitletud, et sama küsimus, et kas nukuteater peaks tegema muusikali, millist muusikaliseks tegema peab, et eks siin on arutlemist üsna palju. Minul on kõik selg ja minu arust teatritel on, on väga täpselt teada, kellele nad mida nii-öelda võiksid teha ja peaksite, ega me võtame näiteks Rakvere teatri, siis ma ei näe, ma ei näe ühtegi žanri või ühtegi sihtgruppi, keda nad ei peaks teenindama. Nad võiksid teenindada Väikelapsi siis kasvõi nukkudega ja ma ei ole sugugi mitte kade, minnes vaatama hiilgavat nukulavastust Rakvere teatris. Miks mitte tantsulavastus, miks mitte, et miks mitte muusikalisest rakverelane võib-olla vajab seda, ta teenindab seda linna kõikide maailmas teadaolevate žanritega kui vaja, siis vul raku või no teatriga. Kui mis puudutab nukuteatrit, siis meie ei hakka kunagi tegema irooniaga ega Jessi. Aga me võime teha kunagi Keegi ei väidagi, et kui küsimus on lihtsalt selles, et kuidagi riikliku teatriga, et kui riigil on olemas muusikaližanri arendamiseks olemas teater, kellel on selleks omakorda struktuur siis selle teati risk ja sealt edasi riigi risk selle lavastuse väljatoomisel on tunduvalt väiksem kui näiteks nukuteatriga. Tõesti tsirka seitsme miljoni krooni eest teenust sisse, aga Paavo, meil on väga tugevad sponsorid. Ja kõikidele teistele, kes meid on toetanud täna ja edaspidine, usume, et me oleme teie usalduse igati õigustanud. Nii et riigiga on meie selliste suurte asjade juures paraku küll üsna-üsna toome teise teatri näite. Vanalinnastuudio jah, aga mina kahjuks ei tea nende sponsoreid ja toetajaid, seda eelarve peab olema alustatud ja loomulikult, kui nukuteatriaasta eelarve maksumaksja poolt meile antud on kuus miljonit ja üks muusikal maksab rohkem, siis oleks naiivne loota, et me mitte midagi muud ei tee ja teine muusikali? Oi ei. Riigi toetus selles projektis peab olema miinimiseeritud, alles siis me julgeme seletavat. Aga kui sama küsimust pidi vaadata nüüd Vanemuise poole, et sellise inimesena, kes nagu kaifib seda draama poolt, mul on natuke hirm jõuliste muusikali inimeste ees, kes seal Vanemuises tegutsema hakkavad, et äkki see hitivabrik sööb siis selle Vanemuise draamapoole näiteks ära. Et on ainult hitid, ei ole hunti. Kindlasti mitte, see on nagu väga ennatlik arvamus kõigest sellest, Vanemuise teatris on väga selgelt välja toodud lavastuste hulk, mis igal hooajal tulevad draamasektoris, balletis hektarilise muusikaga. Hektarit muusikateatrist. Draamateatris või balleti tehes me oleme üks teater, meil on kolm osa, selles teates nimetame neid, kuidas igaüks ise soovib teie hirmu ennetades. See, et Vanemuise teater toob kaks muusikali 2005. aastal lavale, see on, see on puhtalt selle eesmärgiga täna laval olev viiuldaja katusel, mis on samamoodi muusikal ja mängitud, et ainult täissaalidele juba aasta aega. Selle eluiga arvatavasti saab. 2005. aasta aprill mai otsa. Me lihtsalt näeme nagu oma repertuaari ette tänasel hetkel kuni 2006. aasta lõpuni ning me soovime, et sinna jääks sisse mingeid tühimikke. Keda sina, Andres Dvinjaninov, seal mustlaslaagris mängid? No ma mängisin eelmisel suvel Nipernaadit juba hullu mustlast, kes arvas, et ta on hobune ja eks ilmselt sealt kuskilt see viimane piisk karikasse langes, sest seda materjali ma olen kaasas kandnud juba nagu ka kriisi 10 aastat, et sedakorda ära teha siis kui on õige aeg ja õiges kohas. Mina mängin seal kangelanna isa. Ehk siis kangelased, kes on meil Kaljo Johannes ja Claudia Ševtšenko, mina olen siis Claudia isa, kes paraku paraku etenduse lõpus surmab peategelase platvormheinaga. Me oleme ju kõik näinud seda fantastilist filmi, mida Moldova filmist mäletatavasti tegi, kus kõlasid unustamatud meloodiad. Iiri äri. Äriiile ERR-ile aga loomulikult kaunimate aastate vennaskonna koosseisus, siis olen ma aga kogu aeg laval laulmas ja, ja helindamaskus Lindpriid ega seda lugu. Peaprodutsent ei kaota ühtki hetke, annab vahepeal projektidele. Kirja ma annan ma kiiresti kokku, et kui palju oopereid draamasid ja Valette Vanemuises järgmisel hooajal tuleb. Kaheksa uut draamalavastust, kaks ooperit, üks operett, kaks muusikali ja neli balletti, kui ma nüüd ei eksi, kõik on tasakaalus. Raudla lahutab, aga, aga samas räägime siis veel kord sellest jälle tuleb nagu niuke. Laululugu kindlasti tuleb laululugu, et kui ma siin nüüd mõlemad paabuga räägime muusikalidest, siis mina kuulun ka nende hulka, kes ei alaväärista muusikat ja muusikalisust ja, ja ta liikumist teatrietendustes. Ja seetõttu Nipernaadi kui ka mustlasi. Laager on tõesti noh, nad on muusikalised muusikalised mängud, mustlaslaager on seda rohkem sellepärast et mustlaste juures on muusika, muusika, tants, laul, palju loomupärase maad ja seda muusikat on on tegelikult väga palju, mida Indrek Kalda fantastilise viiuli ja Toomas Lunge Jaan Söödi ja teiste saatel sel suvel kuulata kuulata saab, nii et jah, see on, see on vägagi muusikaline ja ma arvan, et see on Emajõe suveteater on nimetanud vaga pundi suveks oma selle suve. Tegelikult ilmselt praegused teatriinimesed sellest väga pundi mentaliteedist on väga kauged või väga. Ja tänane äriline maailm. Kus iga sõna peab olema kaalutletud ja läbimõeldud, sest muidu võib hakata tekkima kahjum? Loomulikult vastandub, vastandub täielikult must lastele ellusuhtumisele mentaliteedile täielik vene keeles. Ma ei tea, kas see sõna nüüd läheb läbi või pannakse piip täielik vene keeles pohhuist mis valitseb nende nende juures nende täiesti oma mõttemaailm. Ja omad reeglid suhetes, suhetes maailmaga, näiteks peategelane, keda Hannes Kalju kehastab, on hobusevaras. Ta on kogu aeg piiri peal, ta elu on piiri peal, ta rändab ringi nagu ka Nipernaadi, nagu me näeme, rändab ringi vaba mehena täiesti vaba mehena, teed, mis ta tahab ja ta peab seda väga õigeks. Samas ta ei suuda selleks, et paluda naise kätt. Ta ei suuda laskuda põlvili, vaat seda ta ei suuda. Vaat ei saa ja kõik ennem tapab ta ära ja, ja siis alles ütleb, et alles nüüd ma võin põlvitada enne, ma ei saanud, et need reeglid, mis neil on, on niivõrd vastanduvad tänase liberaal majandusliku Eesti vabariigi arengule, et see on niivõrd õige aeg ja õige koht, kes täna rääkida sellest, et kui me nüüd oleme selles toredas Euroopa liidus ja me tõesti ületame piiri kahe minutiga, täpselt nii kaua läks minul aega paar päeva tagasi Soome sõbrale eile. See oli väga rõõmus selle üle, kuid kohe-kohe istutatakse meile peale mingisugused reeglid, selgub, et varsti ei tohi enam jaanituld teha oma koduõuel, sest see, see pidi kohutavalt saastava kõik ära. Meil on niisugune normide ja reglementides direktiivide rida on meil ees, mis vastandub sellele vabaduse mentaliteedi-le, tekib tõesti tunne, et ma peaks minema ja tõesti kuhugi metsa sisse oma nii-öelda maailma looma või ma usun, et paljudel on sellised mõtted olnud, et kui see korrastatud maailm Ühel hetkel hakkab pärssima pidurdama meie endi kas siis isiksuste arengut või, või seab meile need normid ja rakmed nõnda kaela, siis võiks korraks tagasivaateliselt vaadata sellele mustlaselule mustlasvabadusele ja, ja sellele teistsuguse elamiseni. Seetõttu on mustlaslaager plaanis just aastal 2004, kui me astusime Euroopa liitu, kuigi Soomes 89. aastal mängis seda Turu Sampo linna suveteater mis oli läbi aegade kõige kõige menukam neil, aga jällegi see ei ole meil täna see eesmärk sugugi mitte, et olla olla populaarne, vaid siiski vaid siiski järgida Nipernaadi traditsiooni ja selles samas vanas ajaloolises Eesti teatri sünnisünnikohas pakkuda ehedat, ausat, sedapuhku ka väga tulist kirglikku teatrit laga pundis suve ühisnimetajal on ta sellepärast. Nii Nipernaadi kui mustlaslaager esitavad meile küsimus, et mis on vabadus ja mis on armastus ja milline on nende nende vahekord. Nad on tegelikult teineteist täiendavad materjalid, et ma usun, et kellel Nipernaadi teema on, on, on väga lähedane ja lähedaseks ka saanud eelmise aasta Eesti teatri tipplavastuses Emajõe suue ja siis siis mustlaslaager on kõigile neile väga loogiliseks ja arusaadavaks ja loomad loodetavasti ka vaimustavaks jätkuks sellel lõigul petetud tekst kommertstekst. Ei usu. Rääkisin sisust paketina müüma. Kui. Jõudis teema on Euroopa Liit ja et kaks minutit piiriületus siis siis me ei ole täna nagu rääkinud sellest, et tegelikult seesama kõik toob kaasa ka eesti teatritele aina rohkem nagu tähelepanu, et me peame nagu olema olema ise tähelepanelikumad ka selles osas, mis nagu muude maade kodanikud arvavad, et tulevad Eestisse tegema, et ma tean näiteks muusikali žanrist. Et ega eestlased ei jää ainukeseks, kes Eestis muusikale toodavad või lavale toovad, siis et ka sellel nädalal külastas üks hetkel Inglismaal väga populaarse muusikali produtsent Eestit ja uurivad siin võimaluse neid teha, nii et selles suhteliselt, et see, et kuidas, mis see situatsioon siin Eestis üldse on, et see on täna täna kindlasti eesti teatritele olnud väga soodne, aga et see kindlasti ei pruugi nii jääda, sest et piirid on avatud ja kõik näevad, et siin on, siin on näiteks žanr populaarne ja nad tahavad sellest ka ise mõneti osa saada. Teisisõnu, eestlased on hetkel vallutamas ja teadaolevalt Lätit, aga niipidi ja just nimelt väga edukalt ja väga edukalt just nimelt jälle millestki aru. Elisa muusika tuli välja eelmisel nädalal Riias just ja tuleb järgmine asi, mida mitte kohe aga väga edukalt läheb ja selles suhtes, et piirid on avatud, seda igatpidi tervitame jällegi kiile. Kui ma nüüd suve peale mõtlen, siis ühelt poolt Vanemuises Jeesus Kristus, superstaar, kast sisust, Grassis lunastab neid vigaseid, pruute ka või. Mismõttes lunastab vigased pruudid siis Vanemuise draama suvelavastus esietendub viiendal augustil Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurmel ja sedagi mängitakse kaheksa korda. Niiet Vanemuise seisukohast tuleb kindlasti väga huvitav suvi ja mul on ääretult hea meel, sellepärast et ei kattu etenduse tema suveteatega, et Tartus saadakse teineteisega läbi, et Tallinnas tehakse ühel ajal. Ma pean seda väga oluliseks, et suudetakse maha istuda ja läbi rääkida asjad, et ei ole mõtet. Kui aastas on 12 kuud, siis nagu kõiki neid paaniliselt, et juulikuu on nagu jäänud juba aastaid selliseks kohaks, kus üle Eesti näitlejad, kes on teistest teatritest priid, kes tahavad suvel huvitavate lahendusteni jõuda, vabas õhus on Emajõe suveteatrisse kutsutud. Juuni ja august on sellised teatrite selged kuud ju peame nimetama, et Tartu linnavalitsus on äärmiselt sisukalt konstruktiivselt ja ja isegi idee küllaselt, nagu Tartu suvesid käsitlenud Emajõe suveteatrit kui ka ka Vanemuise ja muusikafestivali tegemisi ei saa isegi salatud see Jaama tänav 14. Koht, mis oli tegelikult ju kõigile teada, siiski siiski me läksime seda vaatama. Peale ühte vestlust Tartu raekojas tervitame laineid. Milline teie endi suvi välja näeb, kas te ainult teete ja produtseeritud mängite ja lavastajate või, või te käite teisega vaatamas? Kindlasti me käime vaatamas ja ma tulin Soomest rahvusvaheliselt nukuteatrisse festivalilt, kus Eesti nukuteatri osales etendusega Kunksmoor ja tuleb edukalt. Järgmisel nädalal ma sõidan Hollandisse tutvuma nädal aega Hollandi teatrinukuteatri ja selle kultuuriga. Hollandi teatriinstituudi kutsel ja. Horvaatiasse lunima kongressile kui unima Eesti president nukuteatrigrupiga vaatama, siis maailma nukuteatrit ja jõu on tegelikult alles 13. juunil tagasi. Minul on sellel suvel nagu igal suvel alati plaan ära vaadata kõik suvelavastust, mitte ühelgi suvel ei ole see muidugi õnnestunud, sest et ma olen ju ise laval 27.-st juunist kuni kaheksanda augustini praktiliselt igal õhtul Nipernaadi või mustlaslaagriga seonduvalt, aga ma rõhutan just teatrietendusi, sest seda ülejäänud ma kategooriliselt vaadata ei soovi, ei taha ja kellelegil vaadata ei soovita. Jah, sama siiralt, nii palju, kui täpselt aeg võimaldab, nii palju saab kõiki asju vaadatud nii Eestis kui kui mujal, aga kui Andresel on nagu hea, et tema on suve alguses näiteks vaba aja ja ja saab sõita ringi, siis superstaariperiood lõpeb 20. juunil koos lava mahavõtmise kõikide tööde lõpetamisega, venituse kuni ligemale juuli algusse, et see paneb nagu teatud piirid ning augusti alguses koha vigased pruudid, nii et minul see puhkus on seal vahel. Üsna pisikene vaatamata sellele ja just nimelt Bernaadi laagrit ja et oled sa näinud üldse või ma ei saanud piletit eelmine aasta. Nii palju kui aeg võimaldab, loomulikult esiteks on huvi ja teiseks peabki vaatama, mida, mida tehakse, et, et olla hästi informeeritud. Mitu päeva on jäänud siis veel sisus krais superstaari esietenduseni? Jäävad kolm väga pingelist nädalat. Aga olles eile õhtul olnud muusikalises proovis, kus kohtusid Vanemuise orkester, ansambel Ultima Thule kest, et lavastuses kaasa ning solistid siis muusikaliselt on tükk väga küps juba praegu 28.-st maist algavad proovid siis õues pealaval. Praegusel hetkel on need Vanemuise suures saalis ning siseasi nii-öelda viimistleda ning vabaõhulavale paigutada. Ja 11. juunil on on kõigil võimalus etendust külastada. Aga laval nagu juba valmis või? Neil on ehitusjärgus ning kõik konstruktsioonilised tööd on nagu teostatud. Antud hetkel käib siis nii-öelda ilu peale panemine ja lavadekoratsiooni ilusamate elementide monteerimine. Lava saab täielikult valmis ja tehnikaga varustatud 27. mai õhtuks. Heli valguse kui siis kõige muuga, mis vajan. Need autoreid ka vaatama tulevad viibib esietendusel nii nagu see juba traditsiooniks saanud on. Ja on tulemas sellel aastal, sest tegelikkuses ka esimest korda vabu muusikalide lavaloleku aja jooksul Vanemuises autorite esindaja, kes siis hindab ametlikult ka lavastuse kvaliteete selleks on David Robinson android Weberi kompaniist, kes siis on, on sealne pealik litsentside väljaandmisel. Tema saabub samamoodi esietendusele, kuid ta on varasematest lavastustest väga hästi informeeritud rassi poolt. Jah, ma pean ka lisama siia selle atesteerimise juurde ka Nipernaadit käis eelmisel aastal vaatamas kandik härra Gailiti tütar, kes seatesteeris meie etenduse väga kõrgelt ning sellel aastal on oodata ka lisaks mitmeid mustlasi vaatama meie mustlaslaagrit. Muusikal, ütleme loomuldasa otseselt või kujundlikult on niisugune ere valgusküllane žanr, et ma tahaksin tsiteerida selle suve Emajõe suveteatri lavastaja Andres Noormetsa teatri manifesti uusimas teater, muusika, kinost, kus ta ütleb, et sajandite valgus saab süttida vaid näitleja silma teras. Elektripirnist on abi vaid siis, kui vaatamiseks on silmi. Minul on mingi sisemine hirm, et muusikal seda tas noormetsasõnu kasutades nägemise sügavusteravust võib tuhmistada nii näitlejatel kui vaatajatel. Ma saan aru, mida me mõtleme siin me mõtleme pealiskaudsust ja mõtleme sügavust, mõtleme sügavalt läbi elatud, läbi tunnetatud ning kerglast järglast karglemist muusikali saatel sisutühjade silmadega, eks ole. Et ma jään nagu enda juurde, et tsiteerides Pansotsis, telefoniraamatut on võimalik lavastada ja mina väidan, et parafraseerides teda. Et muusikali on võimalik lavastada sisukalt, ma toon ainult ühe näite Eestis, kuid see on minu arust üks parimaid näiteid, mida ma tean. Olles näinud hetkel Londonis umbes kahtekümmend muusikali Berliinis lisaks natukene ja toonud Eestisse muusikali Verevennad ei uskunud ma, et Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper suudavad Vanemuises teha verevendadest. Ma tean seda muusikat hästi, ma tean seda lugu hästi, see on ei midagi väga, väga erilist. Ja tulemuseks olid väga-väga eriline, väga sisukas ja šokeeriv valt ehe kunstiga oma teatrisündmus. See oleks vastuseks võib olla Villerilile, kuid tuleb tunnistada, et muusikal on saanud mis võib kutsuda teatritegijaid libedale teele, kus. Torre liugu lasta, kui raha liugleb ümber pea ja kõrvade, lugupeetud raadiokuulajad. Tundke see ära ja vältige seda dessecti teatrimaailmas. Hundid söönud, lambad terved, vastad. Me jõuame taas tagasi esiteks kvaliteedi teema juurde ja teiselt poolt me jõuame selleni, et millise tükiga on tegemist, et kas tegu on väga-väga kerge muusikaliga või siis juba kirjutatud, aga sisuka muusika superstaar on väga-väga tugev sisu, väga kindel sisu, mida enamik inimesi teavad. Ma mõtlen ka, et see hirm on võib-olla natukene ennatlik, et kõik küsimus on materjalis, küsimus on tegijates ja lõppresultaadiks. Ning on ennatlik arvata, et muusika on need rikub inimeste Teatrimaitset ja mina tegelikult võib-olla tahaksin ka ühest. Ühest asjast kõneldasin selles muusikalises teatris, et ma kutsuks üles kõiki kodumaiseid heliloojaid ja dramaturgia mõtlema selle meie enda algupärase zhanri arenduse peale. Meie Henry arendamine ei pea tähendama ainult seda, et me toome ostame siis nii-öelda kindla peale minevaid võimalikud kindla peale minevaid asju, mida me kõik oleme teinud. Vaided Me julgesime võtta riske. Riskega ise ja. Luua seda pilti, mida on teinud nukuteater, Pärnu Endla on teinud siis Rakvere teater, eks ole, kindlasti paljud teised, keda meelde ei tule ja mida ta sel suvel teeb nukuteater, kus etendub 29. mail muusikaline laste mäng, leelo tungla tekstile hunt ja seitse kitsetalle, mis on juhtumisi esimene eesti nuku per aastast 1960. Peale seda, kui itaallased käisid oma nukuteatriga siin 59. aastal, siis Eesti nukuteatril vaimustus nukuooperist ja tegi ära ooperihunt ja seitse kitsetalle siis sellel suvel on meie muusika autoriteks hoopiski ansambli Genialistid liikmed. Ja see etendus, mis meil suveõues välja tuleb, läheb rändava, nii nagu nukuteater seda ajast aega on teinud. Ja, ja see muusika on hästi vaimustav. Mul lihtsalt. Sellepärast tuli meelde, et kutsuda üles endiselt kõiki muusikalise dramaturgia suunas liikuma kodumaiselt. Nonii alustasimensiivsus Crash superstaariga lõpetasime. Hundi ja seitsme kitse tallega karjane ja lambuke seal ikkagi sarnased teemad, kas pole? Kuidagi ootamatult jõudsime selle järelduseni. Saadet alustades ei olnud mul sellest veel aimugi, aga aitäh. Stuudios olid NUKU teatri kunstiline juht ja Emajõe suveteatrijuht Andres Dvinjaninov ja Vanemuise peaprodutsent ja muusikalide tootja Paavo Nõgene. Küsisid, kuulasid maris Johannes, Pille-Riin Purje ja kuulmiseni ja kohtumiseni.