Tänane tuntud raadiohääl on üks huvitav mees kes on jõudnud ringiga tagasi Eesti raadiosse ja vikerraadiosse. Ma ei tea, kas ta on päris siit alustanud, aga kõigepealt tere tulemast, Tiit Karuks, tere. Ja sa oled teisteski raadiotes tööd teinud, kirjutavas pressis, sa oled ju hea kirjutaja ka. Aga kas nüüd mingi kodutunne südames siin? Vikerraadio stuudios, ausalt öeldes olen ma väga rõõmus, et ma siia tagasi maandusin ja tõepoolest, nagu sa ennist mainisid, ma alustasin ka 1970. aastal vikerraadios esimese otsaga töötasin siis kuni 1900-ga 82. aastani siis tulin raadiosse tagasi, 91. aastal töötasin kuni 96. aastani ja nüüd aastal 2004. Noh, ütleme nii, tulin, olen ja jään. Vahepeal olid ju igasugu sekeldused, kui Karuks istus vangitornis ja nii piltlikult öeldes eetrikeelud ja mis kõik, aga noh, need on selles ajas, kus kus oli selliseid Asju no neid asju on päris naljakas meenutada nüüd aastate tagant ja eks esimene äraminek Eesti raadios 1982 oligi sellepärast, et kuigi ma töötasin propagandasaadetes toimetajana saadeti ümber kasvav propagandasaadetes, enne olin ma uudistetoimetuses tööl. Siis ei võinud oma häälega eetris olla ja ma tegin näiteks teadussaateid, nii. Mina tegin tegelikult intervjuu ja pärast minu küsimused luges kolleeg Andres Lill peale, aga ma lihtsalt ei pidanud sellises olukorras vastu ja mõtlesin, et parem ära minna. Aga mida sa nüüd praegu eelkõige tegema hakkad, siia tagasi tulles sporti, uudiseid või sa oled ju ka muusikas täiesti kompetentne isik. No muusikas ma olen puhas amatöör, oma huvist lihtsalt jälgin ja viimasel ajal ei ole võib-olla olnud nii palju aega jälgida seda, kui oleks ise tahtnud, aga eks mu põhitöö hakkab ikkagi sporditoimetuses. Noh, olen uudiste ja sporditoimetuse juhataja, Hanno Tombergi asetäitja ja rõhuasetusega spordile. Aga samas hakkan tegema ka argipäevi ja päeva südameid, ma arvan. Ja sinna tuleb ikka muusikat ka mängida, sinna tulevad muusikat mängida ja tahaks seda muusikat ise valida. Selles ma ei kahtle, et sina valid oma saadetesse muusika ise aga läheme siis nüüd tasapisi selle muusika meenutuse juurde. No see on üks tore meenutus. Ansambel The Beatles, nende algperioodi üks kuulsamaid lugusid, Holme loving. Esimest korda kuulasin seda Soome raadiost, neil oli selline popedetabelisaade nagu kaadeksam kärjesse ja mulle hakkas see lugu kohe meeldima. Ja siis juhtusin nägema biitleid ka telerist. Olin oma pinginaabri juures külas, minul ei olnud veel soome antenni tollel kodusel teleril. Ja tuli selline saade nagu eeter Salvan show. Ja seal esines ansambel debiitlus ja minu meelest üks nende paremaid lugusid ka selles shows oli, oli olme laving. Ma mäletan, et me pildistasime neid veel teleriekraanilt ja pärast koolis levitasime neid pilte. Pildid olid loomulikult mustvalged, aga tegelikult päris päris head selgelt. Pillid olid. Muide, siin võib tuua huvitava paralleeli, sa ütlesid, et sa olid seda lugu kõigepealt raadiost kuulnud ja siis alles nägid telerist täpselt nii. Ühe veidi hilisema väga tuntud ansambliga on minul sama meenutus, nimelt Abba kuulsat Vootele lugu, kuulsin ma kõigepealt Soome raadio rootsikeelsest programmist ja mulle tundus kohe, et see on hitt ja muidugi ta võitis pärast hiljem juba Eurovisiooni ja kõik hilisem on ajalugu, aga aga nii ta on, et raadiost tuleb vahepeal võib-olla see esimene mingi nüanss, Naraadio on väga oluline kanal, raadiot ei saa alahinnata ka aastal 2004 mitte ja kindlasti ka mitte 10 aasta pärast kindlasti ka mitte 20 aasta pärast kuigi telekohta tuleb muidugi öelda, et ilmselt need vaatajate numbrid on võib-olla suuremad ja näiteks sellel samal ansambli webiibls. Ühel see on üks eriväljaanne, kus on just see Holmail laving selles variandis, mis sai Ed Sullivani show's esitatud ja siin on märgitud ära ka siis vaatajate arv. Ja see olevat tol hetkel olnud 23 miljonit 240000 inimest. Nojah, näitule ilmselt pärast juurde, sest minu teada Soome televisioonis see ei olnud nagu otse variandis, vaid see oli vist. Natuke hiljem on mõeldud jah, seda 60 konkreetselt seda saadet, mida ameeriklased vaata jajah, aga 23 miljonit ameeriklast on minu arvates ka päris päris kobe arv väga mõjus aru ja no mis siis muud, kui kuulame nüüd seda lugu ja siin alguses ongi kohe kõigepealt teadvustus, et saal ivani ja siis loomulikult suur suur publiku. Kisa, muide ütlen veel lõpu lõpetuseks, et mul oli vahepeal selle laulu tekst oli algusest lõpuni peased, nüüd proovisin meenutada, aga vist viimane salm on ära. Proovime uuesti.