Tere täna saates Vanemuise teater. Mina olen maris Johannes ja käisin reedel Tartus, kus Herta Elviste ja Lembit Eelmäe mängisid mängude mängu Vladimiri väljakul. Kohal oli ka näitemängu autor, Vene dramaturg Ljudmilla Razumoskaja kellega täna saates pikemalt kõneleme nii vene elust kui Vene teatrist kui ka tema enda pooleldi dissidendi elust. Vanemuisel on juba 135. hooaeg. Nii see teater kuulutab. Kahe aasta pärast peab eesti teater oma sajandat sünnipäeva. Kuidas Vanemuise aeg siis nii kiiresti on tiksunud? Draamajuht Ain Mäeots. See on see hetk, kui on dateeritud, et tuli kokku Vanemuise laulu- ja mänguselts ja hakatigi teadust tegema. Tegemist oli asjaarmastajate ja teha tahtjatega, aga mis ongi kõige olulisem. Aga kuidas me seda tähistame? Me teeme alates novembrist nüüd Vanemuise draamatrupp. Kord kuus viib läbi avaliku lugemise Eesti noore või uuema näitekirjanduse mis ei ole veel kuskil ilmunud truck teeb mõned proovid, lavastaja laagra, marke on kohal, autor on olemas ka kriitikuid, vaimsuse lugemine pärast saab esitada autole küsimusi, kuulata kommentaare, mida arvatakse tekstist ja, ja Kuu uus Eesti riik, et noh, see on kaks eesmärki. Esiteks, me tahame nagu motiveerida noori andekaid kirjutajaid kirjutama. Teiseks selekteerida välja magusad terad, mida siis Vanemuises lavale tuua. Ja kolmandaks kirjanikud saavad sisulist vastukaja, üks asi on see, et sa kirjutad midagi, teine asi on see, et sa näed oma teksti vigu, kui, kui seda asja professionaalne näitleja. Et see on juba hoopis midagi muud. Novembrikuus tõenäoliselt Mart Kivastiku näidendiga, aga Vello plaanis, Urmas Vadi, Kadri Kõusaar võib-olla, Kaur Kender. Ma ise olen nende inimestega ühendust võtnud ja küsinud tellimiseks läheb siis, kui me ütleme, et jah, me lugesime see aasta need ja need need tekstid ja ö Medenevat selle ja selle tüki ära. Sest tegelikult, kui nüüd repertuaari pilti niimoodi vaadata, siis peale kratimängu ei ole ju ühtegi eesti lugu siin praegu kirjas Noosa näitajad praegugi Eduard Vilde vigastusele pruutidele, mina loen seda siiski nagu suvehooajalavastuseks. See on tõsi, et Eesti dramatuuriga me ei tee seda iga hinna eest, tähendab aga ma väga tahaks, et oleks Eesti tükke, mida kohe tahaks siin ja praegu lavale tuua. Mis annavad pika puuga Razumoskajale millerile. Viib sellele väga tahaks seda olukorda. Tulevikus on plaanis aastal 2005 2006, et kaks kolmandikku esietenduvas tükkidest on eesti dramaturgiat, tähendab, peab rääkima sellest, mis meie ümber toimub, mis meiega toimub. Sest et sel sügisel on tänud samba festivalile. Elu on kohati meenutab väga halba teatrit, miks me ei võiks nendest asjadest rääkida läbi hea teater? Kuidas on lavastaja seis, et praegu peale sinu enda? Jaan Tooming, Jaan Tooming anud Vanemuises lavastajana palgal praegu on absoluutselt plaan tuua Vanemuisesse resideeruvate lavastajaks noor lavastaja, kes on juba praegu lõpetanud või kes on veel tulemas, igal juhul see plaan on noh, siin on need argumendid kõlanud, et kui teatril ei ole resideeruvate lavastajad palgal lisaks draama või peanäitejuhile, et siis on lood nagu väga halvasti, see on natuke nõiaei ilming. Sama Mati Undi näidet inimene, kes teab ja tunneb trupi läbi-lõhki, kes oskab ja saab ja tahab kaasa rääkida, nõu anda repertuaarivalikus, siis see koostöö vorm ei ole oluline. Tähendab oluline sisu külas aasta ei tähenda seda, et tegemist on pohh mõistliku mehega, kes tuleb ja teeb hästi ära, Läheb minema, muu ei huvita. Õnneks Eesti teater on nii väike, et noh, põhimõtteliselt seda minu jaoks probleemi ei eksisteeri. Loomulikult on hea, kui on teatritrupi juures. Ikkagi jah, kaks vähemalt kaks oma lavastajat ja see on ka plaanis. Vot sellised tuuled puhuvad siis Vanemuise pool. Ain Mäeots ise lavastab praegu Tartus sadamateatris Artur Milleri, Salemi nõidu. Sellest ja Vanemuise draamahooaja repertuaarist räägime tänases saates veel, aga nüüd saate peateema juurde Ludmilla Razumovskaja, Vladimiri väljak. Esietendus on lõppenud, rahvas saalis on püsti tõusnud, et plaksutada eelmäele ja Elvistele. Vanade näitlejate suured rollid on ikka olnud sündmuseks, mis sünnitavad legende. Mäletan tänini Liisu lindau hasartselt džinni mängu 20 aasta eest. Ja Hiiumaa 20 aasta pärast meenutan samasuguse heldimusega Elviste Eelmäe duetti Vladimiri väljakul. Niisiis sündmuskoht, Vladimiri väljak Peterburis, aeg siin ja praegu või 90.-te algus varakapitalistliku Venemaal, täpsustame seda hiljem. Intervjuus autoriga. Kohtuvad kaks vanainimest. Vanemuise laval on nad väga väärikad. Nii lavastaja Katri Kaasik-Aaslav kui kunstnik Aime Unt ei ole neist teinud kaltsakaid karikatuurseid prügikasti inimesi. Kui oled näidendiga tuttav, siis on see esmapilgul ootamatu lahendus. Et just nagu vale või nii. Aga pärast saad aru, et just see vaoshoitus aitab hoiduda näpuga näitavast lihtustamisest. Et näe, kuidas neil seal ikkagi elatakse. Balti jaama taguse prükkariga maju ei ela, sama elu, vene eluheidik ei lähe mulle korda. Niiet suurde plaani tõuseb Vanemuise lavastuses inimese lugu. Jah, küsimus eluväärtustest ja vanadusest, mida me kõik väga kardame. Esietenduse järgsel peol paneb kuraasikas eeliste Vanemuise draamajuhi mäe otsa kenasti paika lausudes et vaata ette, kui ma 10 aasta pärast põiki üle laastun ja selle peale publik aplodeerima ei hakka, siis sina oled üks väga kehv lavastaja. Selle peale ei oska Mäeots midagi kosta. Tema on 10 aasta pärast vanamees. Aga Elvist on ikka Helviste, mis sest, et 90 aastane. Aga raadiomikrofoni näitlejanna rääkima ei soostu. Duetis Elvist, Eelmäe on pressiatašee rollis, mees. Elvist istub meie kõrval ja räägib kõva häälega oma sõpradega juttu. Eelme headus ise särab kui päike. Herta käest, ta lubas meil rääkida oma mure, ei, tema iho jäi resoluutne, aga ma mõtlesin, et ma ikka pean temaga nagu enne küsima ka muidu Reva ülimuslikkust kinnitada ikka tuleb, tuleb küsida ja nii edasi. Esietendus läbi saanud rollid on nüüd valmis või nad hakkavad alles oma elu elama. Ma mõtlen, et teha küllalt, nad peaksid muutuma VEEL elulisemaks VEEL orgaanilisemaks. Praegu on kohati niimoodi, et Me teksti ja kuidas ta peab edasi minema, aga ta täitsa alateadvusse saada, selleks on vaja mängida ja publikuga koos. Töötegemisega on, et kas te kodus ka nagu tegite ja meil on selline võimalus teha ühes korteris, elame, oleme, ütleme niimoodi, selle aasta kevadel, kui me selle materjali saime, siis me lubasime teda suvel õppida niimoodi ära, aga vaata ega ei saa nii. Ja see õppimine on ikka näitlejal koos mängimisega tegemisega teisteks. Rekvisiidid ja muu värk, nii et päris töö läks, kas august ja 10.-st hakkasime, vaat siis me tegime proove, kodus võtsime läbi ikka üle päeva, võtsime selle tüki läbi ja käisime ka tegemas teatris, et kodus ikka segab üks teine, see ei ole see vähemalt proovisaalis on selline tunne, et sa nagu oled proovi Venemaa korrektsemalt ja distsipliini natukene pidanud kodus paljude segavad ja telefonid seal ja parem troll on, mis te arvate? Ma ei tea, mina lähtun endas, et mehe roll on parem, ma arvan, niimoodi, naise roll on natukene niimoodi? Ei, ta on ka muidugi hea, aga ta natukene naise arusaamise Stampidega, mis on nagu sarnane väga või niimoodi rohkem nagu mängu ja, ja rohkem sellist tegemist ja, ja mõistmist, talun selliseid küllalt raskeid ja keerulisi situatsioone ka seal tükis ja kuidas seda lahendada kõiki niimoodi, et mul ei ole midagi selle vastu, kui ta peab oma v Rafrolli paremaks. Nii peabki olema, aga üldiselt on nad head mõlemad ja päris hea tekst on. Võib-olla ta on natukene olmelineri. Me tegime kärpeid ka, aga see olme on ka küllalt selline naljakas ja poeetiline ja selle kaudu tulevad need probleemid ja just välja saab mängida küll publiku järgi, sest ma küsisin juba nii muljeid mitmed, et ei ole igav midagi, kui oma partner on nii läbi ja lõhki juba tuntav inimene, kuidas see nagu mõjub, mina katsun seda välistada, ära ja ära unustada ja välistada, aga seda ei tohi tuua kaasa lavale. Minu kujud on Pavel Sergejevitš, temal Veera Ivanovna sellest lähtuvalt. Eks ta alateadvuses midagi kuskil tuleb niikuiniimoodi, aga üldiselt ma ei taha seda võtta nii mängu ja see on ka, kui sellised oma lähedased inimesed teevad siis vahel lihtsalt puhtproovieetika proovi läbiviimise suhtes. Vahel läheme. Mina olen püüdnud vältida seda, et nendega läheb niimoodi sellisi, oma kodu, kodusest, sellisest. Äkki hakata tegema, mis sa teed niimoodi niimoodi proovis ei saa, me teeme ikka kumbki oma tööd, kaugemad partnerid, sellist lähedust ei oleks seal publikum, niimodi, piinalit, lavastaja, rai, siin tundub, et kui on nii kogenud partnerid juba Mikkin veel avastada. Jah, seda küll. Lavastajatöö oli, oli hea, mulle meeldis. Me tegime alul väga nii vabalt, ilma, et oleks sekkunud põhilised suunad muidugi ja ja karakterid ja kuidas ja mismoodi teha. Aga mängima hakatakse, tohutu tekst meeles on, minul oli esimene töö Erdal samuti Katrigaasiga laviga, me ei ole ennem teinud ja hea oli teha ja siis ma arvan, et need probleemid seal ta oskab, võib-olla et näha ja käsitleda sellise psühholoogilised ei tore ja inimesena väga tore. Samuti Aime Unt, kunstnik kuna ma ei ole ka teinud tema kujunduses ennem, minul oli see uudiseks. Toredad vahvad naised, meil on ikkagi noored inimesed on igal pool on kahe vanainimese lugu, iseenesest on juba vaat need sensatsioon. Vanainimesed on ja ongi vat see iseenesest on juba täiesti niimoodi, ma olen seda ka mõtelnud. Võib-olla see ka köidab, et sellega saame nyyd lüüa läbi, et noh, et kuidas Nad tulevad toime või niimoodi, oh jumal, me oleme nii palju aastakümneid teatris olnud, tuleb küll toime, kui peast ei ole segi läinud vele. Lähtudes sellest heast ja endast niimoodi, peaasi et oleks selline orgaaniline ja et oleks südamesse, et me saaksime kaasa elada seal elusal kogemusi, palju olnud ja kõike nähtud seda Eesti elu ja praegu on ju väga palju selliseid inimesi ka Eestimaal ja, ja kui sa ei ole just mitte päris puusadega. Oma lemmikkoht Pätsin näidendis selles lavastuses on küll, mul on see stseen, kui me tuleme sealt pulmas kes ma olen, ma olen mees ja ja suudle mind veerake ja siis, kui ta seda meenutada ja siis, kui ta oma kingituse üle annab ja vaat see stseen on hästi tore. Selline mulle meeldib natukene halenaljakas või nukker ka. Kaks kaks vaest Kanaatorist trükkarid pole. Me oleme sellised intelligentsed inimesed, ei ole pahatahtlik ega lihtsalt Clauderi või niimoodi, aga ei ole võimalusi. Ja vaatamata sellele me peame tähtsamaks seda vaimset tasandit. Seda tunnet, mis nendes inimestes on siis, ega see ei kao, seda ei tohi kaotada. Kellel väline, see on lademes või kuhjatud üle, seal ei pruugi sees olla midagi sellist, mis nendel kahel inimesel. Aivar Mäe uus Vanemuise vana hirmus ise arvas esietenduse järgsel peol, et tegelikult võiks sellest, kuidas eelmeie Elvist oma lugu harjutasid, lausa uue näitemängu kirjutada. Ju siis särinat ja väge oli selles tegemises kui üks inimene, kes seda kõike pealt nägi ja juhtima pidi, oli lavastaja Katri Kaasik-Aaslav. Kui laval on sellised vana kooli tegijad nagu Eelme ja Elviste siis mida on lavastajal seal teha? Mängivad justkui ise. Lavastaja on näitejuht, annab näitlejatele ülesanded ja näitlejad, siis proovivad neid teha, aga ta siin oli natukene teistmoodi asi. Esimesel lugemisel oli näitleja del roll valmis, nii et kolm kuud siis Me oleme Sindi lasevad tegelenud, oli teekond tagasi esimesse proovi ja kannatlikkust oli vaja, oli vaja huumorimeelt. Sellepärast et kui on nii suur ülesanne, siis tekib näitlejal selline vastutustunne ja ta ei julge enam oma rolli ka koos naerda. Mis mõnes loos on olemas. See armastuslugu tuleb ju läbi huumori siin ei ole ju traagikat ju tegelikult ei ole, elu ongi selline elu ongi raske. Nii et selles mõttes oli vaja näitlejatele anda nagu rõõmu. Tootsime edasi. Vastu tegelikult laval sai kokku need inimesed, kes on ju elus iga päev koos, et, et see, ma kujutan ette ka vist teeb nagu pisut komplitseeritumaks. Pisut on muidugi vähe öelda seda. Me tajusime kohe seda raskust, need tegelased pole ju 50 aastat 11 näinud, aga nemad on 50 aastat näitlejad koos elanud. Et kuidas need, see teekond niimoodi läbi käia, et leida üles, sest kuidas sa mängid armut, kui teine inimene on nii tuttav ja mängimine on ikkagi ju ta on ikkagi isiklik, tegusa rolli loomine, kas nad ikkagi omaenda isikust välja. Nii et selle nad said kätte, kas siin oli ka sellist teatriloolist sleppi või, või mingite lugudes, lepi ka nendel kaasa tuua? Vaata nüüd Aime Undi lavakujundust, mida sa seal näed, ma näen seal teatrilava, mis kordab lava ja see ongi. On küll lugu, mis toimub tänava nurgal. Lugu toimub täna siin ja praegu Vanemuise teatris sügisel 2004, see on aga selge taotlus, mida see töö on sulle endale õpetanud. Suvitaja naeransporiks, mõttelisest proovist, hea proov. Vend läks käima. Ma mõtlesin, issand, anna jumal mulle pikka iga. Ma hakkasin kõike seda, mis ma praegu üle elan, vaadata huumoriga, vaadata selles teises perspektiivis, mis tuleb juba selle kogemuse tarkusega, kuidas elada, nii et oled veel kaheksakümneselt elurõõmus loomevõimeline terve niivõrd võrgutada ja olemas, see on elu õppetund. Ma soovin sulle selles mõttes õnne, et sa oled toonud lavale vanad inimesed, ega seda ei juhtu Eesti ühiskonnas üldse väga tihti, et nemad kodudki välja tuuakse lavast nagu rääkimata, nii et selles suhtes oled sa küll täiesti uuele ringile läinud Eesti teatris, see on lapsepõlvest mulle alati meeldinud kuulata Ta lugusid, vanu lugusid, kui nüüd see töö tuli, see oli Vanemuise poolne ettepanek ja kui see töötulija, kui ma kuulsin, et kellelgi oleks võimalus teha, siis mõtlesin, ma tahan nendega kokku saada, kuna nende inimestega kokku saada ja neilt õppida ja kuulata nende lugusid me sinna proovides rääkisime ka vanu teatrilegend, nii et ta on nagu rännak. Minevikumälestuste mälestused on alati kõige kaunimad. Niisiis räägime reedel Vanemuises esietendunud Ljudmilla Razumovskaja näitemängust Vladimiri väljak. Juba näidendis on mehele antud fanta sööri roll. Tan endine näitleja, tema elu joonises võib leida tsitaate kuningas Liiristki. Eelme on laval väga energiline nagu noor poiss oma hasardsete tulevikuplaanidega. Elviste tegelane on maisem pool, kuid mitmed tema repliigid on just need, mis publiku saalis äratundmisrõõmust turtsuma panevad. Mäng on karge ja ei lange sentimenti. Alles päris lõpus. Aplausi ajal tuleb heldimus, pisar silmanurka. Sest vanadus on teema, mida justkui ei eksisteeri. Noored imago inimesed kardavad seda nagu tuld. Üks neist isegi soovitas Eesti raadiole, et see oma seitse Kendiviitja enamat aastat ei afišeeriks, sest see olevat mainekujunduse seisukohalt kole out. Sellest noorest vahvast Eestist on väga tervislik vahel putku panna ja selleks annab Vladimiri väljak ideaalse võimaluse. Ja kui esietenduse publikut vaatasin, ei jõudnud ära imestada. Teatrisse oli tulnud nii palju eakaid inimesi. Niisiis see Vanemuise lugu, kus mängivad Herta Ilviste ja Lembit Eelmäe ei rõhu ega rõhuta spetsiifilist veneolekut või vene elu. Kuigi samas Peterburg, see pole ju ka päris süda, vene ikkagi Aristograatlikum ja kargem kant. Esietendusel oli ka näidendi autor Ljudmilla Razumoskaja. Küsisin näidendi autori käest, mis oli Vladimiri väljaku kirjutamise ajendiks. Teatavasti 10 aastat tagasi etendusse näidend Peterburi laval. Vahel on üsna kummaline, kuidas sünnivad näidendid, tunnistab Grazumoskaja. 90.-te aastate alguses tuli üks Ameerika abielupaar Peterburi teatriinimesed olid. Nad kogusid kokku Peterburi dramaturgi ja pakkusid neile välja osalemise näitemänguprojektis. Nimelt kirjutada lugusid kaasaegsest Veneelust. Pärast tahtsid nad välja valida parimad süžeed, mille põhjal kirjutada, võtame näitemänge ja neid siis omakorda Ameerikas lavastada. Muidugi olime nõus, mina pakkusin selle Vladimiri väljaku süzee hiljem, aga me neid ameeriklasi enam ei kohanud. Aga ometi mina selle sünopsise järgi oma näitemängu valmis kirjutasin. Niiet kõik sündis väga juhuslikult ja tänu ameeriklastele. Näidendit ei lavastatud kohe. Kui 1994. aastal see Peterburis välja tulid, mängisid seal suurepärased vene näitlejad Sharkooja, tüümiani ja mäng käis sinnamaani, kuni üks osatäitjast suri. Praegu mängitakse Vladimiri väljakut mitmes Venemaa teatris ja Gordon see näidend olnud ka saksa teatri paaris. Meie Eesti lavastus on just just lõppenud ja millised on autori esimesed tundmused, mida ta arvab sellest duetist, Eelme Elviste. Alati, kui lavastus on õnnestunud, rõõmustan ma kõige rohkem näitlejate pärast, tunnistab autor. Vanemuise Vladimiri väljak on üks suur õnnestumine. Seda on näha ka näitlejad ehk kõrgendatud meeleolust. Ma olen südamest tänulik nii teatrile kui näitlejatele kui lavastajale. Selle hurmava õhtu eest. Te kuulsite, kuidas publik selle etenduse vastu võttis. Rahvas tõusis ju lõpuaplausiga püsti. See oli väga siiras Vastuvõtt. Etenduse ajal oli saal kui üks suur tähelepanu vaatamata sellele, et näidend ise on väga lihtne, siin pole mingeid efekte ega otsinguid. Ja publik elab sellele inimlikule loole kaasa. Talle sümpatiseerivad need lihtsad inimesed laval. Ja seda kõike oli minul kui autoril väga sümpaatne kogeda. Aga ikkagi, kas näiteks eesti näitleja temperament või mõni muu rahvuslik omapära autorid siin ka kummastas selle lavastuse puhul. Siinne lavastus on näidendi truu näitlejad valdavad täpselt oma rolle ja ka olukorda. Ja autorile on seda väga hea vaadata. Kõnele Brazumovskaja. Kasutan juhust, et pärida, milline on Venemaa teatrielu. Tänane seis. Ah, sõsar muidugi, Moskvas on see väga kuum ja keevaline, mujal on olukord rahulikum, aga niimoodi on see alati olnud. Peterburi teater elab tagasihoidlikumalt pealinnaga võrreldes. Mina kahjuks ei saa jagada oma vaataja muljeid, sest ma praktiliselt ei käi üldse teatrist, tunnistab Brazumovskaja. Aga jah, kaasaegne teater on väga agressiivne. Ta paneb vaataja lausa vägivaldsesse olukorda. Selle taustal on Vanemuise lavastus selline vaikne ja rahulik. Võib-olla ta toob meid tagasi sellesse kunagisse kuldaega, kui teatrit tehti inimese jaoks ja kui ta rääkis inimesest. Praegu see enam niimoodi ei ole. Tänane teater peab üllatama ja ehmatama kujutlusvõimet väliste efektidega. Elu ennast jälle vaadatakse sellisest kitsamas plaanis. Mina ei tunneta selle teatrijõudu. Minu jaoks on teater ikka Stanislavski järgi koht, kus tegeldakse inimese ja tema hingeeluga ja nii kirjutangi maa, oma inimlikke näidendeid, inimestest. Aga tuleme Vladimiri väljakule tagasi. Kas sotsiaalses plaanis on Venemaal midagi muutunud? Selle 10 aasta jooksul? Olukord on muutunud, aga mitte kõigi jaoks, tunnistab Razumovskaja. On toimunud ühiskonna tugev kihistumine väga rikasteks ja väga vaesteks. Ja see kihistumine jätkub ning suureneb. Selles kontekstis ei ole näidend kaotanud kahjuks oma aktuaalsust. Neid elu heidikuid on kõikjal nagu igal pool postsotsialistlikes maades. Tunnistan autorile, et minu jaoks on näidendis paradoks. Need vanad, kelle loostme osa saame, on tunduvalt väärikamad kui nende oma lapsed. Noore põlvkonna eluväärtused ei kannata mitte mingisugust kriitikat. Põlvkonna konflikt on igavene, tunnistab Razumoskaja ikka vanadele tundub, et noored ei ela õiget elu. Aga teisest küljest, kui vaadata, mis toimub praegu Venemaal noortega, siis minu arvates on see katastroof. Näib, et meie riikliku poliitika üks eesmärke on noore põlvkonna kõlbeline ja ka füüsiline hävitamine. Noor inimene on massimeediakooli tänava surve all ja selles agressises keskkonnas tema inimlikkus lihtsalt lahustub. Füüsilises plaanis lisandub sellele kaosele ka alkoholis. Noore inimese teadvusesse ei mahu mitte midagi peale seksi ja naudingut, et justkui mitte midagi muud ei eksisteeriks. Noor inimene tänaval, see kuju on üksjagu kriminaalne ja liiderlik kahjuks. Meie ühiskond on jäänud ilma igasugusest ideoloogiast, aga ta on ilma jäänud ka igasugustest ideaalidest. Aga need ideaalid, mida pakub meile näiteks televisioon need pigem hävitavad noore kõlbeliselt. See on Ljudmilla Razumoskaja jaoks tänase päeva Venemaa kolossaalne probleem. Ja küsimus ei ole siin ainult põlvkondade konfliktis. Lihtsalt inimene kui moraalne olend on hävingu äärel ja see on väga ohtlik. Kas sellises ülalkirjeldatud olukorras on kunsti laiemalt ja sealhulgas ka teatel mingi missioon või mingi tissidentliku ülesanne ja kas kunst peab olema aktiivne või jääma vaid peegli rolli, mida arvab Ljudmilla Razumoskaja? Eks kõigil tegijatel ole oma ideaalid ja eluväärtused. Ilma selleta ei saa kunsti teha. Suhe aega, sellesse, mis toimub inimesega meie ümber on igal tegijal ja see jõuab ka lavale, et selles kontekstis saab teater olla millegagi nõus ja millegi vastu protesteerida ja midagi esile kutsuda, see ongi tema roll ja ülesanne. Muidugi võib mulle ka vastu vaielda keegi, et teater, see on ennekõike kunsti tegemise koht ja kunst kunsti pärast ja teater on väärtuslik juba kui asi iseeneses. Mina seda vaatekohta ei jaga. Ehk kui rääkida 19. sajandi keeles, siis teater on õppetool, kus kuulutada inimestele headust ja tõde. Teatril peavad olema oma ideaalide suhtumine reaalsesse ellu. Nii et ühelt poolt peegel, aga siiski rohkem kui peegel, peegel, millel on kindel vaatenurk. Teater peab juhtima inimeste ühiskonda tema teekonnal ideaalide poole. Vot nii, aga teatavasti Ljudmilla Razumovskaja näidend armas õpetaja, mis meiegi noorsooteatris esietendus 1981. aastal sattus nõukogude liidus keelu alla. Riigikord on muutunud. Milline on nõukogude aegse tissidentliku kirjaniku seisund tänasel Venemaal? Aga ma ei ole ennast kunagi intsidendiks pidanud, ütleb Razumoskaja. See kõik on niimoodi juhtunud, vastutahtsi ka seda näidendit, armsad õpetajad, ma ei kirjutanud ju mingist protestihimust. Kirjutasin lihtsalt ühe loo, mis sai suure ühiskondlikku vastukaja suhtes. Tegelikult, kes oli dissident kaude, olid seda kõik, ma mõtlen kultuuriinimesi kes üritasid kõnelda tõtt, samas kui riiklike videole joogia proovis tegelikkust ilustada, et kodanikud saaksid olla optimistid ja ei muutuks morniks teadmisest, mis meil tegelikult toimub. Aga meie ei tahtnud, ei suutnud näidata ainult seda pilvitud taevast ja nii sattusimegi distsidendi, pinki. Aga mis puutub tänast päeva, võin enda kohta öelda, et olen palju muutunud, et mul on hoopis teine elu orientatsioon ja muutunud on maailmapilt, maailmast arusaamine. Muidugi, paljuski on see vastuolus maailmapildiga, mis praegu on valitsev intelligentsi ringkondades. Ma võin öelda, et ma ei ole demokraat ja kõik meie pseudoreformid on mulle vastuvõtmatud. Nii et tõesti võib öelda, et olen dissident, elan omaette, küllalt erakliku elu ei võta millestki osa ja pean seda elu õigeks. Niipalju siis elust Venemaal, nagu seda näeb ja tunneb Ljudmilla Razumovskaja Vladimiri väljakust veel nii palju, et selle lavastuse jõudmisel Vanemuise lavale on oma osaga teatri dramaturgi Sven karjal, kes näidendit valides ja tõlkides pidas silmas just võimalust Eelme Elviste duetiks. Aga nüüd Vanemuise teiste tegemiste juurde. Veel kaks nädalat on jäänud esietenduseni sadamateatris. Ain Mäeots, lavastab Arthur Milleri Salemi nõidu, mängib Vanemuise noor trupp ja peaosas Riho Kütsari. Parajasti kolitakse proovisaalis sadamateatri musta kasti ja ajakirjanikku sinna intiimsesse paanikasse ei lubata. Räägime siis lavastajaga lavastaja kabinetis. Kuulajale meenutagem, et Saalemi nõidade lugu on tõestisündinud. See nõiajaht leidis aset seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul Ameerikas Salemis Massachusettsi osariigis. Arthur Miller kirjutas selle näidendi 1953. aastal, kui teda ennast Ameerikas vasakpoolsete vaadete taga kiusati. Nii et kaks lugu on sellesse näidendisse juba sisse kodeeritud. Millise neist valib Ain Mäeots või jutustab ta hoopis oma lugu? Me võime ainult spekuleerida, miks Arthur Miller selle kirjutas, et kindlasti ta ei kirjutanud ajaloolist dokumenti, kui ma seda näidendit lugesin nüüd jälle siis nii palju, mis minu ümber toimub, Meiega toimub, see on nii võimsalt seal kirjas nõiajaht nõiajahi all ma ei mõtle lihtsalt nõidade posijate jahtimist, vaid ma arvan, et iga inimene saab aru küll nõid võib-olla, kes või mis iganes, et sellesse lugu on ja kuidas üks kogukond Pole vahet, kas on suure väike kuidas, miks ta hullu pea ja kui lihtne on tekkima ja, ja, ja kui palju on inimesi meie ümber, kes seda kõike ära kasutavad, see on nii kirurgi täpsusega seal välja toodud jah, nõiajahi olemas. Ja, ja see see on naljakas vaadata. Nii palju kui mina seda lugu mäletan, Arthur Miller sele kirjutanud kuskil viiekümnendatel ja teda ennast süüdistati nõnda kommunistlikus liikumises või Ameerikasse vastases vastalisuses ja jäide nagu mingil määral selle Ameerika masinavärgi hammasrataste vahele tal oli vihka kohtuprotsess kas seesama ameerika teema või noh, selle ühiskonna soov näha ühes või teises nähtuses mingisuguseid vastalisi kurjuseks Belgia või mida iganes, kas see kurjusetelg, see tänav päeval tuttav kurjusetelg eksisteerib ka näiteks sinu loos või oled sa võtnud noh, mitte nii sotsiaalse tasandi Tegelikult ma ei imestaks, kui see tükk oleks praegu Ameerikas juba keelatud. Tähendab, mitte keela, vaid see on ebasoovitatavate limistused. See on täiesti jah sotsiaalne tükk aga minu jaoks ka väga isiklik, ses mõttes, et need protsessid, mis aset leiavad see, mis juhtub. Ma olen ise selle sees olnud, Läheme lugedes mul tuli see kõik nii tuttav ette, see tunne, et ma pean seda kõike näitama, et selles mõttes on, ta ei ole minu jaoks ajalooline triller. Saan ma aru, et, et ikkagi rohkem selline inimese plaan ja see isiklik plaan, et see see ühiskondlik plaan või see sotsiaalne plaan, et see on lihtsalt nagu muuseas, tuleb kaasa. Ei noh, esikohal on see valus äratundmine, et just nimelt kui lihtsalt see käib kõige suuremad, kõige jaburam ad valed, kõige absurdsem süüdistused, saki, avastad, et neid usutakse. No see on selle kõigepealt selle osalist, et ära tule välja pisikeste valedega, tule suurte valedega täiesti absurdsete suurte valedega välja ja kõik on mudas, nii ongi. Ja noh, loomulikult manipuleerimine õudust tekitav on see tegelikult kui lihtsalt. Me oleme manipuleeritavad. Noh, väga palju seal tükis on, olen ma näinud teatris teatri seesmine on tohutult suur teater, väike ühiskond, et ma olen siit palju õppinud ja väga palju Kivanud sellest ja teateväliselt, selles mõttes, et noh, nagu nimi oma jutuga Vanemuise. Niisiis selline näide, piisab Postimehel panna üks Pealkiri vanemale muutub muusikale teatriks, rääkida kahest muusikalist, mis kunagi tuleb, mille õigused me saime peaaegu täiesti normiks, pahased inimesed, tuttavad kuidas toimub nüüd teetegi ainult muusikale või? Palun vaadake, siin on nimekiri ka ajalehes olnud, et üheksa draamatüki ja üks muusikal, kusjuures need lihtsalt draama tekib, tegemist on just nimelt miller Ibsen Razumoskaja nõudlikud materjalid, kuunist pole haisugi. Et teatud huvigrupp, kes tahab näidata seda, mis me oleme, siis toimub niimoodi siis piisab ainult pealkirjast, inimeste usuvad. Eks ikka ju elad nagu sellises vandenõuteooria ootuses kogu aeg ja ja lõpuks tead, muusikal on niivõrd võimas jõud, see on nagu see jõudki, kes otsib kurjuse telgi otsib, eks ole, noh, ta on niivõrd totaalne, et sa nagu tõmbud iseenesest juba kaitseseisundisse tema ees, et võib-olla tõesti on muusikal üks, aga ta võtab seda võhma ajalehtedelt, võhma nendelt, kes kiidavad ja kõvasti võhma ka nendelt, kes laidavad. Muusikal on väga palju erinevaid, ei saa võrrelda kabareeliku rebüüdia, näiteks muusikali West Side Story on 12 erinevat maailma nii muusikaliselt, helikeelelt, sisult mõttelt nimi on sama muusikal. Draamatükkidel on sama asi, et kaevume natukene nagu edasi kadumas slõuganitest edasi. Elame lihtsalt slõuganite ilmas, nii et seetõttu need nagu suruvad peale, aga tuleme Saalemi juurde tagasi. Sa teed seda sadamateatris Tartu jaoks, Vanemuise jaoks on see sadamateatriga selline teatud mõttes eksperimentide koht. Et see oli absoluutselt minu valik, pigem oleks teatri müügiosakonna poolt nähtud tegemist läks suure lavatükiga, aga minu jaoks on seesama vastandused selle tüki enda mastaapsus läbi intiimsuse. Et see on üks üks nendest kontrapunktidest, mis minu jaoks tükis sisse on kirjutatud, seal on hästi palju intiimseid, seene just nimelt, et see võimsuse vägi on palju huvitavam, kui seda läbi intiimsuse teha. Kas sa oled Saalemi puhul ka mingil määral nagu ajastut määranud või? Küsimus ei ole nagu välistes fetish ites, aga just nimelt kuna tegemist on tõestisündinud looga siis läbi välise vormima neid põhjustada hakata kaasajastama. Ahaa, nii et sa ikkagi jään nagu selles olekus sinna seitsmeteistkümnenda sajandi Ameerikasse ja sinna sellesse nõiajahti Just seal on tegemist ju sale aasta 1692 Ameerikat ei olnud selles mõttes veel olemas selle kujunemise järgus noor ühiskond tegevustel ikkagi briti koloonia ka ja noh, tegemist mingil määral nagu noore riigiga noore ühiskonnaga, et tegelikult meil on mingis mõttes nagu sama seis, et mitte miskit, Nad pole lõplikku, mitte miskit pole valmis ja ja see on nagu väga soodus pinnas muda üles keerutamiseks. Neid paralleel on teisigi, tegelikult on tal ka õudusjutu õudusi, näidendi sugemeid otseselt seal ju tegemist teispoolsete jõududega ei ole, kui me jätame kõrvale inimese endas peituva tumeda poole. Muuseas, veel üks huvitav asi, et üks versioon, mis on nagu väga tugevasti kinnitust leidnud, et üks põhjus, üks ajendeid, miks seal see nõiajaht lahti läks, oli see, et paaril aastal järjest oli Salemis väga vihmased suved. Klimaatilised tingimused oli väga soodsad viljal tungaltera tekkeks tungaltera teatavasti sisaldab alkaloide praktilist, koosnebki sellest, mis oma olemuselt on LSD-ga äärmiselt sarnased. Olid laksu all näidanud sanktsioone loomulikult seda ei osatud seletada, et see on üks põhjusi, õigemini üks ajendeid. Miks see lahti läks? Ja muide sama olen ma kuulnud ka Eesti kohta, et kui meie need kohalikud nõiajahid siin toimusid, et siis seda võib ka nii-öelda põllumajandusajaloolane võimsele täpselt ka ära tõestada mingisuguste kliimaoludega ja selle tungaltera kogusega. Selliseid seoseid võib ka meil täiesti kohata, nii et maailm on selles mõttes üks. Ja loomulikult näiteid on teisigi veel. Aga noh, põhjus on ikkagi inimeses endas. Kas sa tahaksid kommenteerida näitlejaskondad Artur Milleri Salemi näidates? Ning kindlasti peaosatäitjad Riho Kütsari, Jon prokurörina, mees, kes siis astub süsteemile vastu, no põist on tegemist noorema näitlaskonnaga, tegelikult on reaalsed persoonid, tollel ajal olid meie omadest kõvasti vanemad ajad teatrikeel, kõik on muutunud. Et võtame taotleda dokumentaalset ehedust, siis noh, see ei ole määrav nagu üldse. Katrin Pärn on siis häbi Williams tänu kellele nõiajaht lahti lähebki, suur osa draamatrupp, istun siis mängus kaks kolmandikku, roll on kirjutatud jõuda maailmadramaturgiat keskmiselt meestele. Et selle tükiga õnneks nii ei ole. Me saime oma noortele naistele nagu võimsat rakendust. Lavastaja Ain Mäeots, nüüd läheb koju ja tuleb siia draamajuht Vanemuise draamajuht Ain Mäeots, siis palume kommenteerida sul Vanemuise 135. hooaja draama pilti. Suurem asi, mis veel tulekul on ehitusmeister, soolne Sibsen ja, ja tööl on Mati Undi. See mati enda valik tema jaoks on tegemist äärmiselt nagu isikliku tükiga tuleb meil väikses majas välja repertuaari nimistu iseenesest ei tähenda veel mitte midagi ja lavastuste enda väärtuse kvaliteet ja selle selle kõla onu määra. Seda loomulikult, kas tahaksin kommenteerida veel ka seda jõulueelset aega, see on selline lasteaegu. Kratimäng seal siis Edgar Valteri lasteraamatu isand, tuutu ettevõtmised põhjal tehtud, kus on siis kaks näitlejat, Katrin Pärna, Aivar Tomingas, lavastajaks Margus Kasterpalu, et üle hulga aja on siis Vanemuisel olemas, mitte suure lava, mastaapne laste Tekvaid. Hästi intiimne, lähedane sadamateatris lapse välja. Ühesõnaga selles praeguses ajas kus kõik peab olema tohutult suur värvikirev, midagi armsalt pisikest, nokitsevad tekki, et me võime ja peame selliseid asju tegema. Nüüd teisest poolaastast rääkides tuleb meile lavastama fin Paulsen taas Shakespeare'i, nagu teile meeldib, kus praktiliselt kogu draamatrupp on tegev iga suvas peaks olema üks selgelt ka komöödia. Teeks Anglo-Ameerika uksest sisse kapist välja tükkivaid Mayolassile tuletikke laenamas, soome huumor oma parimal kujul üldse eriti hea meel, seda teeb Ingomar Vihmar. Samamoodi Soome autorilt veel teinegi tükk teine lastetükk, mis ei ole nii väga pisikestel enam suur kuri hunt. Näidend, mis on siis viimaste aastate Soome üks huvitavamaid Lastedramaturgia näiteid, seal lavastab Taago Tubin, meil on kokku pandud väga erinevad lastemuinasjutud alates Punamütsikest seitsmest kitse tallest ja nendest tehtud nagu üks tükk ja muidugi järgmisest poolaastast rääkides, siis ei saa mööda minna. Jaan Toominga. Veronika otsustab surra, mis on siis tehtud tema enda tramontiseering vooluga Heljo põhjal ja kindlasti pean ütlema, et see ei ole nüüd see Guellio maan ja uus ilming. Ühesõnaga jaan on seda teada tahtnud juba sellest ajast, kui kuidas teistesse, mitte keegi veel polnd kuulnudki. Täna kõnelesime Vanemuise teatri 135.-st hooajast ja reedel esietendunud Ljudmilla Razumovskaja näidendist Vladimiri väljak kus laval duett Eelme Eelviste. Mis muud, kui tervitame Vanemuise teatrit tema 135. hooajal ja juubelilaulu laulab mees, kellel täna endalgi juubel. See on kuulus eesti näitleja Paul Pinna, kes sündis täna 120 aastat tagasi. Nii et Estonia mehe tervitus Vanemuise-le. Aga aitäh kuulamast, ütleb maris Johannes ja järgmisel nädalal läheme vaatame, mida tehakse Pärnu teatris. Ja nüüd on Paul Pinna kord. Ma ei tea jah, lüliti uskumatu, et missugune vaene mutikene inimene, hoidioon sündima peab. Suurikatvama peab ta koolid käima, peab kroorutiilima jaator pruuti otsima, peab abielu tatsuma, peata vabaks saama, teada ka. Ja, ja ma ka kihistunud ja taga ja suurima teada ka. Kui tüütijatele sama Vorti katlasse rändavad kõik miljoniga. Tänapäeval edasijõudnud ja päris lõbus vaadata siis tänase päeva edu ja ümber on olemas. Ja vaata pikeldada rohkem ja nii edasi.