See on raadio kaks saade, mida kuulate, on kõik puhuvad ja seekord on meil päevaintervjuuks stuudios lausa kaks meest. Üks neist. Rasmus Kaljujärv, tere tulemast. Tere ja Kristjan Sarv on teine mees, tere, Christian. Hei seob see, et olete mõlemad tööl teatris NO99 kasteid seob veel miski millest meie pole kuulnud. Mu kursusekaaslased ja lavakunstikoolis ühel kursusel tunnete 11 läbi lõhkepeaaegu. Peaaegu kaheksa aastat tunneme juba muide, kas laval annab kuidagi tunda ka, kas sellest on kasu, kas see töötab, et seob ühine minevik ja tutvus on pikem kui mõne teisega? Loomulikult on see omavaheline usaldus, on siis suurem või sa tead, mida oodata ja kuidas mängida partneriga keda sa tunned. Et jah, see jällegi mõnikord, kui sa puutud kokku täiesti nagu võhivõõra partneriga uue, nagu inimesed ja selle peale varem laval kohtunud ja kellega ka päriselus nagu väga tihti ei ole nagu kohtunud, siis mõnikord sünnivad sealt hoopis nagu värskemat uuemad asjad, uus sünergia. Kui erinevad või sarnased on teie teatrimaailma sisenemise lood, kas sina näiteks Christian, tead, kuidas Rasmus tuli teatrisse ja jälle vastupidi, et olete te mõlemad nii-öelda lood üksteise ära rääkinud seal teadalu. Rasmus on veel laps tähtedendile Kristjanist. Kui ma nüüd meenutan, siis ma vist tean niipalju, et Christian tahtis hirmsasti filmi teha, aga siis millegipärast ta tuli hoopiski näitlejaks. Ei tähenda muidugi, et ta filmi teha ei saaks, et mida ta teeb, kaanid? Ei nojah, ei põhimõtteliselt minust lavaks üldse lugu astumine suhteliselt juhuslik või no selles mõttes ma otsisin kooli, kuhu minna. Üks variant oli peda, telereži teletundus natuke nagu. Ei tundu päris see asi, noh, oleks võinud filmida, siis oleks läinud, või siis teine variant lavakas, vaatasin ohoh katsed ja ups, et dokumenti sisse on, see aeg on juba möödas. Läksin siiski proovima ja sain sisse, nüüd olengi teatriga seotud. Mina käisin enne lavakatel aasta Tartu ülikoolis õppisin bioloogiat. Ja sellel on ka muidugi väga proosaline põhjus. Ei olnud eriti see mees, kes mõtles, et ma tahaks sõjaväkke minema. Siis ma läksin aastaks Tartu Ülikooli, peale seda tulin lavakasse, ma panin muidugi kõik kardid selle lavaka peale, noh jumal tänatud, läks õnneks, said ühesõnaga öelda, et usulistel kaalutlustel sa ei saa sõjaväkke minna, püssi kätte võtta ei olnud, siis oli see, et käisin seal komsi komissariaadis ära ja ütlesin, et ma nüüd olen ülikoolis ja nad ütlesid, hea küll, saada ajapikendust, aga nii kui saadeks mati või vahetad ülikooli, et siis pead kohe sealt tulema. Ma ekspati ei saanud, ülikooli vahetasin, aga ikka keegi minu vastu millegipärast huvi ei tundnud, jah, nad praegu kuulevad. Vend vaatab, ma olen juba reservi määratud, muide sinu seljas olevat T-särgi tõttu on üpris hästi noh, nii-öelda näha sinu kehaehitus, seepärast ma seal sõjaväejutt paneb natukene imestama, et nagu vorm on sul super mille peale ka Christian võtab jaki maha, Nende stressi või? Sinu väga palju halvem oleks ka veel sõjaväe vastu, oli siis põhimõtteliselt ei ole sa selline militaarne mees. Niimoodi päris ei saaks öelda, aga mulle tundus tol hetkel kuidagi eriline see kuidagi ajaraiskamisena või ma tean, et seal on väga nagu niimoodi banaalne öelda, et see on aja raiskamine, on kindlasti ei ole, et seal on kindlasti ka mingeid omi asju, pluss kõike, mida sealt õppida, saada. Ma ei tea, see tundus tol hetkel kuidagi väga nagu mitte minu jaoks väga vale valik. Nüüd kus sa reservis oled, nüüd võid järgmistele sõjaväkke minejatele öelda, et tasub ikka minna. Ma ei tea, sest ma pole käinud. Aga oma kogunemispunkti, tead kuhu pead minema, kui peaks seda tulema, ei tea, mulle telefoni teel teatati, et kuule, et te olete nüüd reservi, ma ei tea mitte midagi küllaltki mu üles leiavad siis kui häda käes, selles pole kahtlust, nimi Kaljujärv ütleb eesti teatrist nii mõndagi ja kas see tähendab, et sul oli selline vaimne surve ja, ja et mitte öelda kohustus maanduda ühel hetkel teatrimaailmas survet küll ei olnud. Kohustust ma ka ei tundnud. Pigem nagu kuna ma olen lapsest peale laval olnud ja teatris nagu ringi liikunud, siis mul ei olnud nagu eriti endal peas nagu muid variante, et mida võiks teha. Mulle meeldis see, mul on kogu aeg teater meeldinud, mulle meeldinud see õhk, mis seal all, see tundus minu jaoks nagu ainuõige valikuna seda, kas see oli õige valik, seda näitab aeg. Vist juba on mingil määral näidanud. Kristjan, sinu taustas, on keegi lähedastest mingitki sidet teatriga või filmiga näiteks seal ei ole. Selles mõttes mul on selline esimese põlve, mul on seal teise leidnud, vastupidiselt rasvusele. Ma ei oskagi kommenteerida seda, selles mõttes. Sattusin teatrisse. Ei, mul on teater kogu aeg meeldinud eluaeg, et teater ja film, et selles mõttes on nagu jääb, olen iseloomus läbinisti humanitaar, et mingisugused numbritega seotud alad on vastunäidustatud, nii et üldiselt see huvidering oli laiem kirjandus, teater, film, muusika vähem. Meenutades neid lapsepõlvest teatris veedetud päevi ja õhtuid Rasmus siis, kuidas samal ajal etendustele kaasa elasid, oli see põhjus, miks sa teatris käisid või sa armastasid rohkem niisama seal kardinate ja trosside vahel. Vabanda väljenduses tollerdada või meeldis sulle ikka vaadata, et teised teevad või kuidas oleks parem teha? Ei, mulle ikka meeldis vaadata. Ta ka, aga see noh, nii palju kui mäletan, siis olenes ikka etendusest, mõni etendus meeldis ja seda võisid vaadata mitukümmend korda järjest. Mõnikord saalist, kui oli mingeid vabu kohti, on tihtipeale lava kõrvalt Aksi vahelt piiludes, aga neid ma ei olnud, ainuke selline minuvanuseid poisse veel Saiga luurakat mängida peitust ja niukseid asju seal tagaruumides tehtud. Pealegi kui on suur teatrimaja võtta, eks ole, siis on ju hea seal joosta. Oi, see on väga suur maja. Katakombe, kui palju ja mis hetkel sa teadvustasid, et isa on sul eesti näitlejate tippu kuuluv mees, oli seal lapsepõlves oluline? Ma küsin vastu, kas ta siis oli Eesti Näitlejate tippu kuuluv? Jah, Lott. Eks ma olen nagu pigem sinu ealine kui, kui tema järele, et mul võib-olla ma siis natukene pingutasin üle. No nii, ma ei oskagi niimoodi öelda, või selles mõttes selles vanuses on palju ikka mõtled analüüsid või noh, kui küsida, et kas kui sa vaatasid, etendasid, kas sa mõtlesid kuidagi, kuidas võiks paremini teha või teistmoodi teha? Ma ei tea, ma lihtsalt vaatasin ja seal ei käinud küll mingit niisugust analüüsi juurde, et vot miks sa nüüd nii teeb, et sealt võiks hoopis teistmoodi teha. Ma ei mõelnudki siis tolle peale, noh, ta on mu isa ja see on ta töö ja enda töö. Normaalne. Kristjan sulle küsimus lähtub sedasama, sest mis Ramose käest tulistaks, Enn küsisite, et kui sina enne veel, kui sa nii-öelda ametlikult olid teatriga seotud teatrikoolis käisid, vaatasid, jälgisid filme, etendusi, asju, palju sul peas seda mõtet, nii ütleme stoppkaadri, selle koha võiks välja vahepeal tõsta. Ai, ai, nii tühi. Miks need seal niisama tammuvad, midagi ei toimu? Ma ei tea, kas ma analüüsis nii täpselt seda asja? Ei, ma olin väiksena üpris selles mõttes, et ma olen mingeid filme näinud nagu niimoodi kinos 11 korda 13 korda, noh, et ma mees, kes elas kilose poisk selles kinos, noh, põhimõtteliselt isal, kinooperaator, Pileteid kassas, kinopiletid, see oli odav lihtsalt. Muide vanasti oli Viru tänaval selline kino nagu pioneer, kui te mäletate, oli jah, nii, ja teises klassis ma avastasin, et sinna saab tasuta sisse. Jõle pull. Nüüd sa siis räägid, nüüd ma räägin ja mismoodi see pilet ei noh, seal lihtsalt ei olnud neid inimesi adminn, kes kontrolliks piletit alati üks tooli mingitele oma inimestele seal kinosaalis ja siis vaikselt Patšisse läksid sealt väiksemaga. Kas võtkassalt läbitud natuke siis hopsti kinno filmi vaatama. Ess järjest vaatad stamisel ekraanil toimuv. Lubage, Tiid näidati, mäletad mida siin sõpru ka mõnikord kui ma tean, ma tean, kus saab tasuta. Jah, ja mina pidin nõmme kinos maksma, ei mäleta, palju see maksis, aga ikka kopikates midagi välja ka päris kallis oli, ei saanud kuhugi minna, kas Eesti teatrites on jooksnud või, või jookseb mõni tükk, mida te olete mitu korda näinud, kui me jätame nüüd teie enda tegemised kõrvale? Jumal, praegu on küll selline aeg, et või noh, kuidagi NO99 aeg on olnud selline, et eriti eriti teiste asju jälgida ei saa, et noh, kui kursusekaaslased kuskil teevad, kuhugi kutsutakse või satub olema vaba õhtut, siis käid vaatamas. Nii et mitu-mitu korda kindlasti ei satu. Mina paari asja vist olen isegi mitu korda näinud, aga see mitu korda vaatamise aeg jääb lavaka aega. Et seal on, lõpeb. Et seal on nagu ette nähtud, see, et sa käidki teatris ja vaatad, kui sulle meeldib, vaatad mitu korda neli korda viis korda see on nagu koolitöö või see käib nagu asja juurde, see on nagu sellega seotud, et aru saada, mis sa teater endast kujutab ja kuidas üks etendus võib teisest erineda nii-öelda õppepraktika korras. Aga erinevad need etendused tõesti nüüd teie enda puhul ka on niimoodi, et õhtul ja õhtul on vahe sees tõenäoliselt need, kes on mitu korda ühte etendust vaatamas käinud, on väga vähe yldiselt tama, vaata isegi pane tähele, seepärast et kui on, kui on väga hea lavastus, siis, siis ta noh need väiksed väike vead peidab ära, peidab ära. Aga, aga no ei noh, enda jaoks loomulikult noh, mis tunne, mis missugune päev olnud, see kõik tuleb kaasa ja kui väsinud sa oled. Kui me võtame ühe nagu etendus ja ütleme niimoodi 100 punkti skaalal. Näitleja tuleb lavalt maha, ütleb oh, praegu mängisin, praegu läks väga hästi ja kogu etendus tervik oli väga hea, et hindama seda umbes niimoodi 80 90 protsenti siis järgmine õhtu, kui teil maha täna ei olnud, nii nagu eile täna on, tead niimoodi 60 protsenti või 50 protsenti siis tavapublik, see, kes saalis istub, vaevalt sellest vahest aru saada. See koosneb niukestest, pisidetailidest, mingitest enese tunnetest, mingitest pilkudest, mida tavainimene kui ta tajub, siis tajub ainult mingisuguse mingisuguse energia näol, mis tekib. Siis ta võib öelda, vot oli hea. Aga kui sa küsid, miks hea etendus seal oli, mingi asi isegi oli. Muidugi ei tasu unustada, et publik on täiesti erinev etendused, nii et see mõjutab väga palju edasi. Loomulikult kirjelda seda natukene lubama kirjeldatud ette, kuidas mina publiku seisukoha pealt seda asja näen ka palju elus teatris käinud, tõsi nüüd viimase poole aasta, siis on need etenduse sattunud noh, kaks tükki, kuus umbes, mida on juba päris enam-vähem. Aga mulle tundub küll, et inimesed on teatris eranditult väga tänulikud, näitlejatele eriti soojad aplausi kutsutakse korduvalt ja korduvalt tagasi ja ja tõesti, ma ei täheldanud kusagil sellist õhus olevat rahulolematust, võib-olla kusagil hiljem sellest räägitakse, aga aga teie näete teistmoodi. Küsimus ei olegi selles rahulolematus või asjas, vaid lihtsalt kui satub üht väga palju inimesi vanusegrupist publikusse, siis keerivad erinevalt, kui noh, kui satub palju vanu inimesi, siis nad on tagasihoidlikumad. Nad on ka, kuid neile meeldib, eks, aga nad ei anna sellest nii palju välja niimoodi, et meie noorem inimene tuleb ja ta on veel oma sõpradega mingi koht, kus võib nagu täitsa nagu turtsutada naerda, siis nemad ei, ei hoia seda tagasi naeravadki ja kui tal on natuke vanem inimene, siis tema, tal on ka naljakas, aga ta muigab, ta muigab, naerab sissepoole ja pärast läheb koju. Vot väga tore oli, mulle väga meeldis, häälekas reaktsioon vastukaja koheselt publikult see jälle sitsitab, näitlejad teistmoodi. Teatri võtsid, ei ole. Noh, ta ei ole kivist kunst. Ta on ikkagi elus asi, et kõik on, kõik on elusad, hingavad inimesed ja mõtlevad inimesed tundvad inimesed, nii et kui kuskilt mingi impuls tuleb, siis reageerida. Kas teie oleks võimalik teha tükki ma segan vahele näiteks, et te olete publikust mingi klaasseinaga eristavad, nii et publiku info tagasi ta ei jõua teieni? Kindlasti on võimalik, tükk on nii nagu tükk ikka, eks ole, lavastus etendus aga, aga lihtsalt, et teile käega publikut ei näe. Peegelsein, no näiteks ütleme, et te teate, et seal toimub, eks ole, publikuna, samas kõik vaatavad, mingil hetkel ka plaksutavad, kest otsatab, eks ole, kes poetab pisara ja nii edasi, aga te ei saa tagasisidet. Mängitakse omavahel, kas siis ka ütleme, te ise elaks sellele asjale nii kaasa või, või see, et aga kas see on siis see teater? Ei no aga ta on ju inimesed näevad keegi. Kaariumi värk. Ai, aga idee on jumalast põnev, noh selle peaks ära tegema. Kas see on väga hea mõte ja siis teate küll, publik on, aga siis pärast etendust saate teada, kes, kes seal teisel pool peeglit olid pärast võiks ikka kummardada, publidele vaadata, kes siis meid täna vaatasid. Aga kas te vahepeal publikut testita ka kas või nendesamade naerukoht, vaata ärge te ju teate, teil on pähe kulunud, mis kohtade veel publik reageerib ja kuidas üldiselt, et noh, vaatad, et täna on kuidagi nagu selline natukene vanem ja vaoshoitum seltskond, et nad, kui nad selle koha peal ka nüüd ei, siis on nagu õhtu, nagu pekkis omadega näkkivad ei kuule siis midagi nagu eriti mäda. Kas mõtlete vahepeal niimoodi ka, et, et kui nüüd kannata häält ei tee, siis on lootusetu mõtet seal sisse lastele? Jumal, seda asja küll tavaliselt oma asja seal seal ei saa küll mõelda selle peale, et nüüd tuleb kohe see koht, kus nad peavad naerma hakkama ja siis, kui tuleb see koht kätte, nad ei naera ja siis noh, mis siis rokime riiki edasi, sa pead edasi mängima, eks noh. Paljudel üksteisele vimkasid viskate lava peal. Noor seltskond koos kahtlemata nalja ja pulli tuleb teha ja jalge ette vastust äkki ei pane, aga Nende vinkadega on see asi, et see on sihuke piiri peal asi. Vimka, mis ei ole, see oleneb, see oleneb etendusest ka. Väga jah, meil on see totu kuul, mida me mängime kontorites, eks. See on väga vimka etendus seal vägagi improviseerimine. Aga mõni mõni etendus on jälle hoopis nagu kindlama struktuuriga, et sa pead nagu püsima selle nagu raames ja selle raames, kui sa suudad midagi nagu teha, välja mõelda, siis noh, väga tore. Aga alati kuse improviseerimis alustad, sa pead alustama ja sa pead teadma, et sina oledki see, kes selle lõpetab. Ei saa seda kellelegi teisele nagu kukile lükata. Selles mõttes, kui sa Hamletit mängid, siis kui sellesse eksperdi tekstist ei saa hakata seal mingit oma mulli ajama vahele. Et see vist eriti vimkat ei lase teha, teil on tulemas varsti periklas lavale väga pikalt, sellest ei tahaks täna rääkida, kui see esietendus aeg lähemale jõuab, küllap siis jõuame, aga on huvitav küll, nii et mina, Kristjan Sarv selles kaaseedee? Vaatame Rasmus Otsa, väga kahju, selline, millest ta ilma jääb? Ta, ma arvan, et ta jääb ilma, ma ei tea, kui mõnikord on ette heidetud meie teatrile, et meil on kuidagi niisugune natuke niukene, ropp pea, rõve kohad ja natukene niisugune tõsine ja samas saab nagu nalja ka, aga siis seda nalja saab niimoodi. Noh, tead kahtlastel teemadel, eks allapoole vööd allapoole vööd või jah, pagan teab mida kõike ette heita ropendavad kogu Euroopa juhtiva kogu aeg ja siis see töötle ka selle suuga. Mis on jumal, mis, kus on kodune kasvatus, eks siis seekord. Me mõtlesime, et hea küll, aga teeme siis ühe väga ilusa ilma roppustata, teeme ilusa, säravate kostüümidega ilusate lauludega, ilusate inimestega. Armastuse lugu, kus lõpuks on nagu ikka kõik armastuslood lõppevad alati hästi jäävad ellu ja kõik jäävad ellu, meil on seal pahad, muidugi surevad hea teadel. Neil on ilusad kostüümid, meil on ilusad tantsud, meil on ilusad laulud. Meil on ilus lugu. Ja mis kõige tähtsam, meil on nii ilusat tüdrukut, just sinna ma lootsingi, et sa jõuad, seal teeb debüüdi sinu prootlena koorma. Täpsustaksin Brut, lehed kirjutavad lehe. Ta ei tea, mis need lehed võivad ükskõik mida kirjutada. Jah, ta teeb küll seal debüüdiga, laulab ilusti ja kena, kui palju te ise saate siis näidendite või lavastuste valimisel kaasa lüüa, tuleb teletrupp NO teatris kokku paneb pead kokku, mõtleme nii, mida võiks teha ja siis kuidagi ideed lendavad ja lõpuks võetakse ühest kinni, öeldakse. Ah, teeme selle, on jah, selles osas mingitki demokraat näiteks saab, kuskilt tuleb lihtsalt seina peale kiri, kus peal on öeldud siis, et alates veebruarist hakkame tegema seda, sina oled see sina, oled see sealse mingi niuke vahepealne variant? Natukene nagu räägitakse, natuke Öeldakse, et teatris ei saa nagu totaalselt demokraatiat kunagi nagu olla seal, kus me kõige rohkem ise otsustada saame, ongi need aktsioonid, need vahepealsed asjad, kui sarvel Kristjanil tuli mõte, et ma tahaks niukse asja teha, et ma võtan ühe teksti ja esitan 199 korda ja teen seda 10 tundi järjest. Tahab näha, mis siis saab, eks palun teatrites, palun, mis õhtul kõik. Me võimaldame Sulle, et et need aktsioonid on küll niuksed kohad, kus me saame väga nagu ise kaasa rääkida. Materjaliga tuleb lavastaja üldiselt jah. Proovi, et see, millest Trasmusest rääkis 199 korda see juhtus ühel pimedal sügisõhtul 2007. aasta novembrikuuseks. Juhtus 10 tundi pärast seda taastumiseks kulub sul kui kaua aega. Päev kindlasti, kulude selle asja nimi oligi 99 korda, mille käigus sa kandsid ette 90 üheksakordadest monolooge iip. Nii. Miks arvasid seda asja planeerides, et kellelegi läheb korda 99 korda ühte asja pealt vaadata ja, või kuulata aga ei uskunudki kellelegi korda läheb. Ja see oli üllatus, et oli inimesi, kes istusid kõik need 99 korda ära, seal see oli. See oli karm. Kas neist on pärast kuulnud midagi? Oleme suhelnud Orkut. Aga seda oli vaja, miks? Puhtalt väljakutse sulle endale? Ei no ta ei olnud puhtalt väljakutse sõlm. No põhimõtteliselt. Ega ma ei kujutanud ette, mis selle moloogiga saama hakkab või, või ma ei kujutanud ette, kuidas see hakkab tulema, aga seal hakkas sündima selliseid väga huvitavaid asju ja ja sandist totaalse vabaduse sellel laval üksinda teha seda asja, et mina ei tea, piilumine teatri köögipoolele, siis publiku tuvastada. Et kuidas, kuidas proovib, situatsioon, võib välja näha, kui näitleja hakkab järsku looma improviseerima mingi tekstiga. Oled sellest tekstist lahti saanud juba peast? Ausalt öeldes peast siiamaani algab seal niimoodi, et kunagi ma mõtlesin, et inimlikult on kõrgeim siht, mis inimesel võib olla. Ma näen Siin ja praegu. Kui koostund oli möödas, siis arvasid sa, et noh, nii nõrk vend sa ka ei ole, et jätaks pooleli, tuleb ikka lõpuni teha. See vist nagu maratoni oleks võinud enne uurida, ausalt öeldes, mis need maratoni sõitjad mõtlevad endast. Ma pärast uurisin ja tuleb välja, et teine kolmandik on kõige raskem ja teine kolmandik oli kõige raskem. Ja siis oli tõesti noh, täiesti keel vestil ja kõik, mina enam ei tee edasi. Aga õnneks mul olevas trupis hea mees Rasmus Kaljujärv, kes tuli, peksis mu üles ja ütles, et kui sa nüüd pooleli jätad jobu siis sulle andestatakse kunagi ess, jäädki luuseriks elu lõpuni luuseri pitserit kandma otsa ees ja see toimub lava taga lava taga, sa käisid vahepeal, seal tehti sulle süsti turgutavaid massaaže ja noh, võib nii öelda, et väike turgutus toimus lava taga enda ülespeksmine järgmisteks kordadeks. Sa saad nüüd mõnes mõttes kõrvalseisjana mõnes mõttes väga lähedal seisva inimesena öelda, oli see ikka päris normaalne asi teha. Ma arvan, et Kristjani enda jaoks hakkab see asi nagu vilja kandma. Kunagi võib-olla pagan teab millal, aga ma olen täiesti kindel, et sealt mingid asjad nagu välja kooruvad, sest see, mida Christian tegi. No ma ei tea küll, kas ma julgeks vä? Ja siis on vaja üle lüüa ja asi ei ole nagu rekordiüritus, vaid see on seotud väga-väga suuresti eneseületamisega. Haakub selle meie esimesed, kuulge, mis me tegime, või noh, see no 90 oleks avalavastusega vahel on tunne, et elu saab otsa, armastust polnudki kust olidki need kätekõverdused, millest sa enne rääkisid, on ju. Ja, ja seal oli piiride ületamise etüüd sees, kus ojasoo käskis teha noh võimalikult palju füüsilisi asju teha võimalikult palju nalja, lihtsalt nullist. Et see oli nagu selle edasialane ja ühel hetkel, kui sa jõuad nakkusele, milline ta, ma enam ei suuda, enam ei suuda, siis seal tekib nagu ootamatult mingisugune uus energiapuhang ja sa suudad veel edasi teha ja veel edasi teha, veel edasi teha. Selle piirini, mina ei ole jõudnud, kus ma väsin, ära ei suuda ja siis järsku tekib uus energia, teen veel veel veel ja siis väsin uuesti ära, kas sealt tuleb veel midagi sarnaga vist jõudes seal. Selles mõttes, et ja noh, mingi hetkel niimoodi, et ma lihtsalt istusin, ma ei suutnud püstigi seista. Siis mida lähemal see lõpp jõudis, siis hakkas tulema ja hakkas tulema viimased 10 või 15 läksid niimoodi otse järjest-järjest-järjest-järjest, raisk, ma lähen lõpuni, ma lähen lõpuni lõpuni. Korras tehtud. Savisaar ja kordasid luges, kas ise lugesin, tõmbasin kriidiga seina peale, jooni tõmbasid need läbi. Seal tuli päris huvitavaid asju, muide kogu see asi on videosse isegi võetud, nii et kunagi ma kavatsen selle video üle vaadata, et mis seal siis huvitavat on, et naised tavapoelettidele DVD? Jah, Kristjan Sarv 99 korda. DVD-box 10 plaadiga, kes iga päev tund peale pesto kolme aasta jooksul, need, kus teater kolmandat sünnipäeva tähistavad, kahekesi olete seal algusest peale vagusid kündnud, siis kõige eredam hetk mis meelde on jäänud. Minu käest on väga palju küsitud, et noh, et mis see siis on see kõige nagu lahedam lavastus, kus sa mänginud oled. Tahtsin aga vastuse võlgu jäänud, sest see eeldaks nagu minu jaoks nende lavastuste, kus ma mänginud olen, mingisugust nihukest pingerea loomist. No ma ei saa öelda, et et vot see lavastus mulle meeldib sellepärast rohkem kui see lavastus igas lavastuses on minu jaoks mingisugune nagu asi, ma võin öelda, et seda lavastust. Ma mängin parema meelega, seda ma praegusel hetkel ei mängiks. Võib-olla aasta pärast mängiks jälle. Et ma jääksin jällegi vastuse võlgu. No kindlasti on, mingid teevad, mis Locum korda lähevad. Mulle väga meeldis mängida seitset samuraid ja mulle väga meeldis, mängib stalkeri. Ma ütleks niimoodi, et üks, üks raskemaid töid, mida ma teinud olen, on küll, no 99 ja see oli just see avalavastus, vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki. Aga tagantjärele mõeldes jällegi ta hakkab nagu tööle nagu mingi aja tagant minu jaoks, kui ma nüüd jälle mõtlen tagasi selle aja peale, mida me tegime nüüd, kui ma olen selle uuesti vaatasin hiljuti videost üle, siis siis ei uskunud. Kui praegu teeks uuesti, siis ma juba tean enam-vähem kuidasmoodi tegema peaks, või mitte või mitte tegemine. Ei, no see oli päris jabur asi veel põhimõtteliselt noh, just nagu äsjased näitlejad jah, kooli lõpetanud ja niimoodi siis katsetati neid piire, asju ma ei tea, kas oleks enam nõus tegema sihukest tükki kus ei tea, noh, vahepeal ei tea lihtsalt, mis nüüd saab. Sellepärast et seda ei ole stsenaariumis kirjas. See juhtubki koha peal siin ja praegu. Kas vanad õppejõud satuvad ka aeg-ajalt etendusi vaatama, tullakse tagantjärgi hiljem, aastaid hiljem, kui te olete Eva kooli seinte vahelt jalga lasknud ikka veel kuidagi nagu juhendama ka, et noh mäletan praegu koolis selline selline kirjutamata reegel, et pärast seda, kui sa oled tipum kätte saadud, sind enam juhenduvaid tulda noh, nõu andma. Võib-olla vale, võib-olla noh, selline viisakusreegel ei tuleleegi mina sulle ütlen ikka, et ei noh, selles mõttes jah muidugi omavahel neid nõu anda ja nii edasi, aga aga õpetajad on vist jah, väga ei kipu, aga otseselt, et kuule, et kuule, aga see ei ole, see on igal pool ülikoolis lõpetanud, näiteks ma ei tea, jura ära ja siis kaks aastat hiljem tuleb mulle mingi pedagoogi ikka veel midagi. Patsutame õlale, et kuule vaat selle kaaslasega oligarh Te olete rahul, Ma saan aru teie nägudest ja vastustest ma loen välja, et olete valinud oma teatriks, no 99. No kui palju see valik ja kui palju on see juhus, noh see, et just sel hetkel sündis, kus me kooli lõpetasime. No sa ei taha, et see oli kuri saatus, mis sundisin minema teatrisse NO99 kindlasti kuri saatus. Ta oli pigem sihuke lakkis Strike lotot jah, loto või? Mina küll valisin. Ma tulin draamast ära ja ma olin Draamateatris, on naastu, tulin, põgenesid uppuvalt laevalt või. Draamateatri uppuja ei enne meie draamateatri tea, mul seal Draamateatri siin jumala ees, seal on vahvad näitlejad ja väga toredad inimesed. Vot ma tahtsingi midagi niisugust nagu midagi värskemat või midagi niisugust nagu seda tunnet, et mitte mitte seda mugavat tunnet, mul ei ole praegu seda mugavat tunnet, et oh, mul on jõle hea sooja koha peal ja muudkui aga teen oma asju. Õhtul lähen koju, söön võileiba, mõnele etendusele mulle kogu aeg niukene ora nagu ribide vahele. Ja noh, see asi ka, et minu jaoks on küll oluline see, et kui palju me ise ise kaasa rääkida, kui palju saab muuta või kui palju ise teha kombidad teatrites või noh, suurtes teatrites noor näitleja ja tal ei ole selles mõttes sõnaõigust. Kahjuks jah, kahjuks. Lõpetuseks mõlemad omapoolne soovitus praegu repertuaaris kavas olevatest etendustest tuleks, no 99 puhul ära vaadata kindlasti, mis, see ei ole väga lihtne, ma saan aru, ma siin alles nädalapäevad tagasi sebisin endale piletit, kuid grilliks alles justkui piletit saab siis ausalt öeldes. Mis, no ega meil neid seal kavas väga palju neid tükke ei olegi, mina valisin karjatšestonski paarini, väga hea valik on, kuidas sa seda tükki näinud kaks korda juba käsitlevad Kadriorus tegemas? Ei käi siis veel teatris, isegi tema käis meil teatris vaatamas ja kaks korda on kaks korda ja korra käis, vaatas üle, teinekord võttis diplomaatilise korpusega kaasa? Jah, kepp ehk siis Kestonski, Barney on küll meie praeguse hetke kõige kuuendiku hitt ja kuhu on nagu väga raske nagu pileteid saada, aga ma tean, kui te täna või homme jooksjate kassasse, siis ma arvan, et äkki võib-olla aprilliks veel saab, enne jaanipäeva jõuab läbi hüpata. Teatrist aga teine võimalus on võtta ette endale need lavastused, mis mängukavast maha lähevad. Veebruarikuuga saab läbi, meil naftaaegsust ei saa läbi. Et veel mais on pandud, vaatasin kaks fännidega igatahes uudis missugune, ühesõnaga nafta Anatoli eelmine hitt, eelmine hitt, mis nüüd hakkab maha minema ja teine meil lavakate tükk chow tantsutükk Fausti teemadel ja see ajab lavastust Beljajev lavastus ja see hakkab ka meil aprillis vist on, viimane on töödeldud vaadata, seal on mingi asi. Ja siis muidugi meie vapustav ilus peeritles mille esietendus toimub 15 märts 15 ja kui te tahate vaadata Gert Raudsepa viimast rollisooritust, siis tulge vaatama kommunisti surma. Just ooperilavastus, aitäh teile soovituste eest, meie külalisteks stuudios olid Rasmus Kaljujärv ja Kristjan Sarv, teater NO99 Ast jõudu teile tarvis tarvis.