15 ja neli minutit on kell praegu ja reportereid Tiina Vilu. Tarmo Tiisler on linna vahel Marge-Ly Rookäär on lauluväljakul ja Meelis Kompus stuudios, et vaadata, kuhu see rongkäik siis millal täpselt jõuab. Ja kõigepealt sõna nüüd lauluväljakule, kas nüüd paistab lõpuks rongkäigud? Paistan ootame, ootame, no ei paista ja kõik, meie, kogu meie meeskond on oma silmad suunanud kõikidele erinevatele igavatele sissepääsuteedele. Et äkki kusagilt saabki infot. Ma ei tea, kuhu nad jäänud on, ma ei tea, kas seal, kas seal põrutasid mööda midagi või panid nad mööda. Igatahes meie heliinsener Rein Palo lubas nüüd katuselt minna asja uurima, et kas juba paistavad. Aga lauluväljakul toimub juba, ma ütleksin, et inimeste suuremat kogunemine, liikumine, minnakse servadesse teeservadesse, et olla valmis nii-öelda vaatajad number üks et pidulikult tervitada saabuvat rongkäiku. Turvamehed on tõstnud oma toonust. Nad liiguvad nüüd juba paarikaupa ja käiakse väga korrektselt, aeglaselt, viisakalt manitsetakse neid, kes on õllepudeliga vales kohas, kui siin mõni üksik on. Ja nii edasi, tuletan meelde, tänavusel laulupeol on karskuse märk küljes, nii et kangemaid vägijooke võib juua ainult teatud ala, nii et ärge rikkuge seda reeglit. Ärge olge mureks teistele. Aga mure kõrval rõõmu ei paista. Ootame, ootame, küll ta jõuab, küll on aga siia jõudnud üks kiirabi, mis tähendab seda, et võib-olla oli see see kiirabi, mis nagu turvas seda rongkäigu esimest otsa. Ja ma pean ütlema ka, et minuga praegused tehnilised võimalused on suhteliselt piiratud, ma pean saama kuidagi sellise mikrofoni, millega ma saan majast välja ja siis läheb asi tõsiseks. Lähme seda asja juba uurima, et ma annaksid praegu sõna taas teile ja, ja otsin endale mõne teise atribuudi. See sobib hästi, Tiina ja Tarmo on just selliste atribuutide ka, kus te õigupoolest olete, kes neist nüüd möödavad? Nüüd ei marsi meid hetkel keegi mööda, sest me tulime siia Pärnu maanteeotsa, kust peaks õige pea startima siis Lääne-Virumaa ehk siis Pärnu maantee rivistanud Kont. Kolonni osa praegu tuleb jah, ikka veel tühjaks, Mere puiestee Lääne-Virumaa on aga osaliselt tõusnud juba pysti ja nüüd üks puhkpilliorkester võttis ka väikese viisijupi üles, aga Tiina on nüüd jõudnud meie mari juurde. Kes või mis on meie mari, tere. Marion Laiuse naisrahvatantsurühm, Meie tantsi, tantsime tantsu pealumendi kolmas kontsert ja ühesõnaga nüüd me näeme rongkäik. Ja tead sa, kui tore oli, kui mina püüdsin nendega siin sõprust toetada, ütelda, kas te olete valmis meile laulu juppida ütlema ka, ütlesid nemad. Muidugi oleme valmis ja vaadates nende väga päevitunud nägusid, tekkis mul äkki kahtlaselt. Aga et miks te nii päevitunud olete, siis nad ütlesid, nad on hoopis tantsijad, aga nad sellegipoolest on valmis laulma ka. See on uskumatu tantsija, laulab kolm, neli. Elagu meie mari, elagu laulvad tantsijad, just laulvad tantsijad, tantsivaid lauljaid on ka olemas, aga me liigume nüüd selle orkestri suunas, kes seal mõnda aega juba on selle Pärnu maanteetuju üleval hoidnud, sest mulle tundub, et siin on päris mitmed väsinud inimesed juba asfaldi peale istet võtnud. Jätkuvalt tuleb tunnistada, et ta on päris palju inimesi siin Pärnu maanteel ka, kes kõik ootavad, et millal minema hakatakse, ka nemad ei ole vist väga palju kuulnud sellest, et teistmoodi laulupeo rongkäik sellel aastal liigub. Aga nüüd siis oleme orkestri juurde jõudnud ja. Läti Vumenit mängitakse siin päris päris vahvalt trummitüdrukut küll millegipärast teine kaasa ja Tiina läksid vaatama sinnapoole, et kas, kas õnnestub meil kedagi ka rääkimiseks rivist välja võtta, aga tundub, et vist ei, ei õnnestu küll, aga meil pole midagi selle vastu, et rääkida nende inimestega, kes seda juttu voolab. Tervist. Kus kandis palamuse Tootsitlejale paunvere noodi peale, vot see on uhke, mida siis olete siin nädal aega teinud, tantsinud, tantsinud, köie pealt muidugi raskete trenni läinud. Kuigi ütleme siin mõne mõne tantsu juures olid raiN kaks tundi, aga tants kestis ainult viis minutit. Raskele trennile lisaks on astunud selle nädala sisse. Mul läks mõte ära. Trükimusta aga pole siin midagi tegemist. Ja pole vaja häbeneda, me teame küll kõik, mida tantsu ajal öösel tehakse midagi tasa, tasa maitsma, puhkate. Ühesõnaga, see on õige, ma arvan ka. Selge, aitäh teile, pasunakoor pani uuesti endale hääled seitse, siis me natukene eemale liigume jällegi mitte kuulaja kõrvu veel ära tappa, täielikult aga näete, Põltsamaa linn, aga Põltsamaa linnasilti? Mina ütleks, et hoiab vale inimene, aga ma vist olen valesti informeerinud. Sa oled valesti normeeritud. Tere, Raivo redere. Kuidas satub rahvusringhäälingutöötaja hoidma Põltsamaa linnasilti? No vaata, tänapäeval on ju niimoodi, et inimestel on rohkem kui üks kodu ja ma ütleksin, minu esimene kodu on Põltsamaa. Teinekord on Tallinn nii, ma sattusin seda silti kandma. Kas sind sunniti või sa tahtsid? Kuule, alguses pigem vist sunniti kõrvalt öeldakse, et räägi ausalt, räägin House, alguses vist isegi sunniti, aga kui ma nägin, mis siin toimub, siis hakkasin juba kartma, et mind ei võeta siia tiimi ja, ja sundisin ennast võtma sellesse kampa. Nii nüüd me siin rohkem ei segasest. Lääne-Virumaa jaoks on tõepoolest lõpuks ometi jõudnud kätte, et kui nemad saavad ka hakata liikuma, Põltsamaa kollektiiv on siin ehitanud kamba peale kokku ka väikese. Ma nüüd pole väga kursis, aga mulle tundub, et see on Põltsamaa lossi makett, mille siis Raivo Suni võttis ühele õlale ja keegi tundmatu Põltsamaa inimene minu jaoks võttis teisele õlale, ehk siis selline jah, väike makett õla peale hakatakse siit nüüd ära liikuma ja siin on puhkpilliorkestreid ja tundub, et on neid rohkem, kui, kui oli seal Lääne-Virumaa kandis igal juhul neid siin puhkpilliorkestrite tihedus, ütleme siis pasunate hulk ruutmeetri kohta on siin Pärnu maanteel suurem, kui, kui oli Mere puiesteel. Mulle näib, et need puhkpilliorkestrit võtavad varsti võimust, peegeldame pikalt kuulata, saime, oli muuseas Kadrina Kadrina kandi puhkpilliorkester ja nüüd siis on Põltsamaaga laste järg käes. Aga on näha ka näiteks Muuga maanaiste seltsi iha rahvast, kes on ennast juba valmis sättinud ja oma järge ootavad. Need elavnemine Pärnu maanteel on juba täies hoos ja, ja oluline rivi juht, keda me seal ka tule tule ja pea juures nägime, on oma vaata ka jõudnud siia. Siin on inimesed väga mobiilsed, sellepärast et kiiresti on vaja sõnumeid viia ühest kohast teise. Kuule, emme, ma liikusin 20 meetrit, tuleb saata sõnum. Ja just, ja just siis siis liigutakse ka näiteks jalgratastega, mina nägin enne ka ühte väga toredat isad, kes ilmselgelt oli oma tütart viimas pakiraamil sinna, kuhu tallinlased kogunema peavad, et seda oli tore vaadata. Mina vaatan siit raekoja vabandust, rohekui raha on vaja ülemise korruse aknast seda, kuidas üks hästi suur tantsijate rühm sealt kalevi staadionipoolselt poolest siis lähenes siia ilmselt ka oma rongkäigu algus positsiooni suurte lippudega, nad tulid ja lehvitasid autojuhtidele. Väga viisakas on liiklus, kõik pidasid kinni ja lasid need umbes, ma arvan silma järgi paarsada tantsijat üle tee ja nad nihkusid ka mööda siis Gonsiori tänav tahavad sinna Viru väljaku poole, aga neil päevil muide, head kuulajad 27 aastat tagasi pidasid, peeti Tallinnas samuti tantsupidu. Tegemist oli siis Eesti NSV koolinoorte viienda tantsupeoga, mille teema oli meie päev ja üks väike muusika sellest praegu siia vahele, enne kui me taas võtame ühendust. See oli muide tol korral Mait Agu koreograafia ja Ülo Luhti lavastus ja vahetunni tants kandis tollel tantsupeol 27 aastat tagasi pealkirjaga Margelil on nüüd meile pakatavaid uudiseid. Hei-hei hüva maleraadiotorni tipus ja ma leidsin ülesse selle toreda kaariku selle koha, kus on Neeme Järvi erinevused, ma leidsin rongkäigu ja siin tõesti ta on, ta tuli laulukaare tagant joobetuur, mass, mis tulema levidan. Sest nad kõik Läsitavad mulle ja kõige kuuna areng. Ja hoidma ja uhke Vaarik Misson intega vooderdatud, ma liigun siit natukene. Et näha siit katuse serva tagant taas paremini, läheb lauluväljaku ette. Ta on siis toores, praegu veel ei ole veel ei ole. Veel ei ole, aga kaamerad jooksevad ja ta tuleb. Tuleb ja nüüd öeldakse, tere tulemast. Nii kohal. Lõpp-punkti. Ja. Laulupidu on algamas ja laulupeo Ja kopterid kuulete jõudma, rida on üleval filmima seda hetke fotoaparaatidega, inimesed jooksevad. Pidu marga, me näeme sind ka telepildis, enamine läksid mööda. Vaike Uibopuu lehvid. Toob laulupeo Kuno areng, kõik need inimesed, kes on siia pilt, on nii palju panustanud, liikusid Vaarikuga nüüd sinna dirigendipuldi ette, mis ma ütlesin, nad väga kenasti tänavu aasta dekoreeritud ja koorid, kõik rongkäigus osalevad koorid liiguvad need lauluväljaku paremalt küljelt ülesse epi seal pidulikult Gustav Ernesaksa juurest alla tulla, pule. Laulupeol. Kas üldjuhid võtavad nüüd huvitav koha laulukaare all sisse? Kõik või mitte midagi, praegu tulevad nad tasakesi, jõudsid ka tantsujuhid, minu telepildist ja tantsujuhid ka jõudsid kohale, hakkavad tasakesi Lähme, aga kolonnid lippudega lastega lastekärudega. Rahvariietes kogunevad siia raadiotorni kõrvale koorivad väikesed Raatuse, praegu tuli raadiotorni kõrval minust umbes 20 meetri kaugusel. Ja tuli seisab hetkel. Ja nüüd läheb jälle edasi lipud, sinimustvalged, kooride lipud, tantsugruppide lipud. Ja üldjuhid astuvad kaarikust välja. Vaike Uibopuu, Ene Üleoja oli seal näha, kes kõik kenasti sealt alla lubati. Lydia rahula. Tiia-Ester. Ja see vaatepilt, mis siit ülevalt avaneb, see on ikka väga ilus. Kõik see kirju inimsuurus, see ilus eestlane oma uhkuses rahvariietes läheb siis raadiotorni kõrvalt mööda pealtvaatajatelt, püüavad sealt vahelt läbi lipsata, sest üldiselt on kolonnid väga tihedad. Tundub, et on marsitud kenasti, rütm on väga selge, käiakse isegi ühte jalga ja read on sirged, nii et ma ei näe siin mingit väsimuse märki. Näen Suurbritannia lippe, Ameerika lippe, näen leedu rahvarõivaid. Ja nõnda see rongkäik siis nüüd tuleb, väikesed niuksed. Konarlused on nagu iga tee peal, et natukene kogutakse jõudu ja siis jälle grupp koguneb ja marsitakse edasi, New Yorgi esindus näen tulemas ja taas Eesti ja Eesti lipud jaganud aga lipp ja kaugemale paraku silme ulatusest suured puud jäävad ette. Omavahel ütlevad seal Mikk Üleoja koos siis kadrihundiga, kes on ju Eesti Raadio laululastejuht ja samuti Dirigent ja fotograafidele on oma ülevat tuju näitamas ka üldjuhid, kes siis kallistavad ükseid patsutavad, teevad juba tantsusamme on väga rõõmsad ja ja õnnelikud, et tuli on kohe-kohe ülevalt alla tulemas. Raadiotorni juures ongi üks selline väikene koht, kus nad teevad pisikese peatuse, korjavad oma read natukene jälle kokku, sest päris ausalt öeldes tõus sinna mäkke ei olegi nii väga lihtne, kui sa oled pikka aega marssinud ja sul on päris kopsakas seljakott mõnelga puusakott. Ja võib ka kaasas tassida, ega see on ju, käib alati asja juurde. Nii et nõndamoodi see kirju seltskond läheb. Paraku on minu vaateväli tõesti natukene liiga piiratud, aga ma kuulen selle eest üht-teist ja ja kuulan, kuidas koorid laulavad. Laulavad oma mardilaule, laulavad Aarne Saluverikoorile, näen siin praegu Aarne isegi dirigeerib, lauldakse, mida midagi väga toredat mulle tundub, aga siin lava ees on puhkpilliorkester. Nüüd settinud ennast nii jõuliselt sisse rivistanud, ennast ilusti vormis. Nad on väga kenad ja ma näen üldjuhid, panevad suitsud, et ehk siis siin on väikene toidupaus, eks nad on ka ju kõigest inimesed. Nad on selle suitsu ära teeninud. Suitsuhea küll andestame neile, nad on selle hetkel ära teeninud. Sellist asja, kas praegu võib raadiokuulajatele öelda, et kes tahavad need rongkäiku veel vaadata, paremaid positsioone, tulge otse lauluväljakule, seal ei paista väga palju inimesi olevat. Lauluväljakul tõesti praegu selliseid mass ei ole, aga ma tuletan meelde, et lauluväljakule ju ilma piletita sisse ei lasta. Et see on tänavu esimest korda minu teada, kus isegi peaproovides ei võinud tulla ka lapsevanemad vaatama, et ka eilsel päeval said sisse ainult need, kellel olid osaleja tunnused, siis kas mõni kaelakaart või käepael või midagi sellist. Et kui inimestele varutud pilet, ma usun, et see on selles mõttes taeva pile. Kui sa hommikul tuled sisse, vaatad rongkäigu ära soomiks enam ja siis jääd siia õhtuni, siis oled peretatud. Aga mu sõbrad tuli, on nüüd jõudnud lauluväljaku keskele. Kolonnid Nemad lehvitavad sõbralikult Ernesaksa kujule. Ja lipud hävivad. Pöörduvad ilusti kooride kaupa rühmade kaupa iluda, sirged rivid. Veel jõuliselt, aedaksin seljad sirgu, kui tullakse meie. Meie pühalaululavale tulemas tere tulemast laulu ja tantsurahvas. Meie ühine suur laulu ja tantsupidu on algamas, sest jõudmas kohale laulu ja tantsupeotuli tuli tuletorni juurde laulupeotuli tõrvik, kus toodud Tartust 13. juunil Tartu laulupeolt. 23. juunil süüdatud tantsupeo tuli Kihnus 27. juunil. Ühinenud kaks tuld. Laulu ja tantsupeo tuleks. Ja Eestimaa laulu ja tantsuseltside kätes ja hoides ja valves Ruhnu karu pardal jõudnud, tuli siia laulukaare alla ja algamas laulu. 25. laulupidu ja ja tantsupidu ühes hingamine. Nõndamoodi siis tervitatakse, tervitatakse tuld ja nüüd hakatakse tervitama nimeliselt kõiki kollektiive, kes on selle pika rongkäigu maha kõndinud ja selleks tarbeks, et mingit eksitust ei ole, on alati olnud laulupidudel. Selline traditsioon, et igale koorile kingitakse ka suur ja, ja hästi loetavalt mõnusalt välja kirjutatud silt, kus siis peale on need, kus maakonnas ta on ja kellega on tegu. Et ollakse tervitus, võimalikult täpne ja isiklik. Nõndamoodi tulevad koorid, tuli ja viiakse hoiule dirigendipuldi juurde. Ja koorid nüüd, kes on saabunud, võtavad oma, kuidas need vastu üldjuhid tervitavad ja lehvitavad, segakoorid suunavad, takse nüüd, kui me oleme näoga lauluväljaku suunas, siis koorid suunatakse paremalt väravast välja. Ehk siis siin on selline ringliiklus. Probleemid on käigus, ma näen, seal on üks suur vahe praegu sees aga küll see võtab ennast siis rivi jälle kokku. Teiselt poolt teisel pool raadiotornile ronka praegu hetkel seisab ja juba liigub jälle kale. Kõik need koorid võetakse nõndamoodi vastu ja ja kõik pidulised saavad tervitatud. Teatakse puhtalt sealt nii-öelda loosungilt võib logult nime maha lugedes või on see järjestus on nii täpne, et võib paberi pealt lugeda. Eiei ta loeb ikkagi selle sildi pealt, mis on kollektiivi ees. Ja need koorid, kes on läbi käinud, lähevad nüüd suppi sööma, mis nende. Üldiselt küll nad lähevad suppi sööma, nad on ära teeninud, sest teekond on olnud suhteliselt suhteliselt raske ikkagi. See on erutav kindlasti ja igasugune emotsioon on ju on ju koormav ja ma usun, et see käimine on isegi hästi mõjunud sellele emotsioonile, et need pinged liiga kõrgele ei tõuseks, nüüd inimesed natuke rahunevad. Ja, ja ma näen, et siin lauluväljaku taga on juba moodustunud sellised väiksed tropid või seisakud, sest siin laulu lauluväljakul Nerroorid omavahel natukene hoiavad distantsi, et nimi kenasti loetav. Ja, ja siis tekivadki sellised väiksed ummikud, aga see kõik möödub Rambel ja, ja kõik on väga kena vaadata. Ma ütleks siia vahele veel liiklusinfot, kuna laulupeo kontserdi algus iga tunniga tuleb meile ju muudkui lähemale, et head kuulajad, kes te lähete täna korraldajad soovitavad ikkagi isiklik sõiduk, kui vähegi võimalik, koju võimalikult kaugele jätta, aga kui tulete autoga parkida saab Tallinna lauluväljakule tulles Pirita tee kesklinnast väljuval suunal alates Pirita tee 20 majast ja Lasnamäel linnast väljuval suunal alates Narva maantee ja Smuuli tee ristmikust vastavalt olemasolevatele liiklusmärkidele, nii et kõik on seal tähistatud ja hoiatatakse, et kuna kontserdi lõppedes hakkavad tuhanded inimesed lahkuma lauluväljakult ja nad kasutavad selleks ka enamikus kasutavadki sõiduteid, keegi kõnniteele me ei mahu ära, siis reguleerijad lubavad, sõidukeid liigub. Kui ma alles pärast jalakäijate sõiduteedelt hajumist ja varasemate aastate praktika näitab, et CVd tunnike aega võtta, nii et kas ikka tasub autoga sinna päris tulipunkti minna ja üks parklan veele. Eesti näituste territooriumil on tasuline parkla, mida saab samuti kasutada ja Viru väljak ning Narva maantee avanevad pärast rongkäigu lõppu möödumist. Aga Narva maantee jääb Pirita teest kuni Smuuli teeni suletuks. Mõlema laulupeo kontserdi ajal selline väike info autoga tulijatele. Raskused mass. Kettaid. Sõbrad. See oli ansambel S-Factor ja solist Taavi otsus, kes on ka selle laulu kirjutanud ja seekordse tantsupeo üks populaarsemaid tantse nooremate rühmade hulgas ja eile sattusin tribüünil istuma Taavi otsese kõrval ja talle sõna otseses mõttes põlesid peas, kui ta vaatas oma lapsukest, mille järgi siis tantsuväljakul gepsutati ja kui see kõik läbi oli ja ma küsisin, et noh, mis tunne nüüd on, et oma laul on jõudnud murule. Siis ütles ta, et ma ei arvanud, et see nii võimas ja nii ilus välja kukub. Mis saaks olla suurem tunnustus ühele heliloojale, aga väike informatsioon veel lauluväljakule minejatele, et alates eilsest kuni homseni sõidavad lauluväljakule Ta NCC tähekodubussid sellistel marsruutidel nagu mustakivi keskus, lauluväljaku mustakivi keskus, siis mustakivi keskuse juurest pisut teiste marsruuti pidi samuti lauluväljakule, Rocca al Mare parklast minnakse lauluväljakule järve keskuse juurest ja ka Kopli lauluväljak Koplis on siis olümpica sinu eest seal sõle tänava lõpus, siis kus samuti bussi ja täna väljuvad need bussid kell 16 kuni kell 18 igal täistunnil ja lauluväljakult tagasi igal pooltunnil 16 30 kuni 18 30 ja kell 22 ja 15 minutit, kui laulupeo kontsert peaks läbi olema. Aga see on veel tulevikumuusika ja rongkäik on täies hoos. Tiino ja Tarmo. Hetk tagasi Saisid Viru väljakult lõpuks. Ma läheneva delegatsioone, kes ei ole Tallinnaga seotud, on nüüd rivistunud pärnamatest sinna no poole vaid Tallinn on jäänud üles rivistama ennast sinna puiesteele, kõik muud tulevad sealt nii-öelda tibakene mäest alla, aga me oleme saanud siin jutule ühe pealtvaatajaga mehitatud lõpetanud takujuht. Buddy kildis sellist Etti Okt tantsuelu või kaasaegse tantsuelu okti tantsupeost arvad. Oo, vägev, esiteks juba need mälestused, ma arvan, et need ei lähe iial ära, kui ma ise kunagi tantsisin. Ma ei mäleta, mitu korda, viis-kuus korda kindlasti ja pärast seda olen ma üritanud käia igal igal aastal ja muidugi noh suure suur rõõm oli muidugi sellest, et tänavu jäin piletitest ilma ja läbi tutvuste sahin homseks hommikuks piletid, nii et homme saab ka tantsupidu. Laota. Priit rändad kogu aeg mööda maailma erinevatel tantsufestivalidel ja vaatad igasuguseid gruppe. Ma saan aru, need on täiesti erinevad tantsulaadid stiilidega. Kui sa võrdled neid erinevaid festivale selle meie tantsupeoga, on need üldse võrreldavad. Ei, loomulikult ei ole, sest see on ikkagi rahvavideos ja eriti ma arvan, et sel aastal on see tundub vähemalt niimoodi, eks ole. Et kõigil on noh, isegi kui ma enda pealt vaadates mõtlen, mõeldes, et, et eelmistel kordadel ikkagi ikkagi tuleb niukene, mõtlen õigeks, lähen vaatama, ei lähe või lähen seda rongkäiku vaatama või ei lähe seekord isegi ei tulnud seda mõtetki, et ei tea, kas läheb loomulikult teisiti. Ma ei tea, niisugune tunne on ikka, ega siis ikkagi inimene teeb seda, mis ta hing ütleb ja hing ütleb niimoodi, et peab tulema. Me ise hakkama need latva piludest teatakse mujalgi kui Eestis ja sageli see nii ta on, kui sa oma tantsuasja ajad kuskil Eestist väljapool, kas keegi on eesti tantsupidudest midagi kuulnud ka väljaspool Eestit? Muidugi on, neid numbreid on põhiliselt kuuldud muidugi numbreid, mitu tantsijat on ja siin ja seal ja ja siis mul on üks niisugune trikk, et ma olen oma mobiilile teinud selle pilt või mis on see sees on tantsupeost laulupeost ja siis ma saan neile näidata neid ja näiteks arvuti lahti teen siis on seal kaheks niukene, see pilt. Kohe kuigi või isegi ei ole kuulnud, kes ütleks, mis see on ja siis ma saan seletada? Ei noh, loomulikult teatakse ja on siia tulnud, sel aastal ma ei tea, aga eelmistel kordadel on käinud ka palju külalisi spetsiaalselt selle jaoks. Nii et professionaalne kaasaegne tants ja loeb rahvatantsu täiesti tantsuks. Muidugi tantsuks, aga ta loeb seda ikkagi peoks, seda möllu, seda möllu ja rõõmu, mis see on ju noh, mina niukseid asja ei ole näinud, ma ei ole küll käinud, eks ole, Brasiilia karnevalil, aga, aga Muuga, Muuga, ma ei oskaks seda kuidagi võrrelda. Ütleme laseme sind rongkäiku edasi vaadata ja Eesti tantsukunsti arendada ja nüüd natukene seletame veel sellest, mis tot sigineb Viru väljakul. Nagu öeldud, tullakse nüüd Päpamatute. Tarmo vahet oma kohta võib-olla natukene nihku kusagile natuke häirib midagi. Leviprobleem tunduva leiame seda teha ja nüüd on hea, nüüd on juba, nüüd on see probleem, vajutad siin ei ole rääkida, nüüd on jälle paha, muide, millal te tagasi, et jah, me nüüd püüame minna sinna kohta, kus oli umbes pool tundi tagasi ja läbi kuigi ka mina kuulen oma kõrva väikseid krõpsemis, nüüd vist õnneks on otsa saanud ja nüüd me oleme jõudnud ka peolt vaatajate sekka ja me üritame pealtvaatajatelt ka nüüd ühtteist küürida, küsida tantsupeo kohta, kuidas vaadata, on tegemist. Esimese jalgpallis, väikelapsed juba magama? Jah, ta on juba väsinud, meil, teine seal vankris veel, nii et me oleme terve. Aga millised on teie muljed? Tore on tegelikult kuigi noh, laps on juba päris raske, aga tore. Ei kurda. Olete te ise osalenud ka kunagi ei ole, ma olen ausalt öeldes täitsa esimest korda nii üldse vaatamas pole kunagi teinud, pidi tulema, ilus ilm ka ja kust kaugelt te tulnud olete? Sest Tallinnast ja mitte kunagi ei ole osalenud ega vaada üle, jah, vot nii on kukkunud nulli ja nii elada, nüüd on viimane mitte näinud eestlane ka rongkäigu ära läinud, jah, just tuleb tulla. Iga eestlase kohus on, ma arvan, tulla korraks laulupeole. Miks see nii on? Ma ei tea, kuidagi, ma ei tea. Mitte kohustusega selline, ma ei oska südameasi äkki. Et peab olema, siis on vähemalt saab julgusele rääkida, et olen käinud vähemalt vaatamas, laulnud ei ole, aga vaatamas vähemalt. Aitäh teile ja mõnda aega tagasi möödusid üks veoauto, mis oli täiesti kolonni osa. Ehk siis nemad jätkavad seda vana head laulupeod, pidude traditsiooni. Kui laulupeole või näiteks motovõistlusi tuldi vaatama veoautoga küla pandi veoauto peale, Sisvurati siia. Ja näe imet, siin on Jaan Tootsen. Jaan Tootsen Raadios tervist, tervist. Mis sa teeksid? Hing on sisse väga hea olla ühist hingamist, hingad sisse jäänud, sest tõesti huvitav on see, et ma olen alati olnud mool sel ajal. Ja ma isegi ei mäleta, millal ma oleksin olnud rongkäigus. Mõtlesin spetsiaalselt, et ma tulen nüüd ja vaatan ja väga lahe on. Mis on see, mis on väga lahe. Miks sa nii saad ütelda? Vaata, ma tulin just siia selle Viru ringi keskele ja ma tahtsin vaadata seda sügavust, et siit ka vaadata Jaani kiriku pool, et siis on näha kogu see hulk rahvast. Sellise lavastaja pilk võib olla küll jah. Aga millest me natuke puudest on see, et seda puhkpilli on vähem, et ma isegi kohati mõtlesin, et oleks lahe ka mingisugune sambakarnevali tunne tekiks ka, aga ma sain aru, et nendest kahte asja vist ei saa nagu ühte asja kokku panna. Aga nii nagu Priit raudhetk tagasi elaksid ikkagi läbi, mille aastane selline sõnum, selle peo sõnum, ühine hingamine on see, mis on inimesi siia kohale ajanud ja mis on kuidagi tunnetatav ja see on väga hästi-hästi, palju ilusaid inimesi on koos. Eesti tõesti palju õnne, kõiki inimesi tundub küll ja nii äge on see, et on, kõik on hästi ilusaid, vanu mehi on tõeliselt võimsaid eesti mehi, hästi toredaid eesti poisse, tüdrukuid, seal ma näen, nüüd tulebki orkester ka, mida ma oodanud. Mis on seal kestrimise, on Väike-Maarja puhkpilliorkester liikuma Pärnu maantee. Pool ehk siis mõte ütleb, et üks sõidu huvikkumise siis rongkäigus osalejaid kadunud, mistõttu ei ole ju jäänud maha, tuleb tõenäoliselt siit. Nüüd mööda. Mul ongi muide üks lõbus laul praegu valmis pandud, see võiks olla tervituseks kõikidele nendele pärnakatele, sobib, et kuuleksime selle siia vahele praegu. Tervitused kõikidele pärnakatele jagav Vändra alevist on väga palju kollektiive, ma vaatan laulupeo diootnikuste Liivi lumi, tundub, et on üks väga tubli lauluõpetaja Kadi, Pärnu ja kes on väga mitmete kollektiividega väljas, ei, neid on veel ja veel ja veel kõik ühes hingamise, laulu ja tantsupeo teatajas kollektiivid nimeliselt välja toodud, kes kõik siis seekordsel peol osalevad nii tantsu, laulu kui ka pilligrupid, aga kell on saanud vahepeal 15 ja 40 minutit ja me teeme nüüd lülituse lauluväljakul jälle Margeli, kuuled sa meid? Ja kuulen, kuulen, ja mõni minut tagasi jõudis lauluväljakule ka Harju maakond ja nüüd liiguvad siis Harjumaa kollektiivid oma tervitusrada pidi. Väga tore on see, et need tantsugrupid või, või tantsuansamblid või kuidas neid nimetada. Tantsurühmad jäävad selle selle dirigendipuldi ees seisma ja tantsivad natukene sees, kestab, noh, 10 15 sekundit, aga nad on selle läbi mõelnud, missuguse, missuguse austusega nad nagu tulevad siia platsile, see on väga vahva, eriti paistavad silma sellised natukene teistsugused tantsud, ma vaatasin siin lätlastele ja leedukatele olid sellised väga uhked seelikud ja siis nad kuidagi väga meeleolukalt keerutasid neid sellised hästi toredad kujundid olid, nii et tantsulise dialaulised mõlemad tervitavad vastakuti. Harin lauluväljakuga ja kõik on nagu peost väga-väga rõõmsad, ma ei näe küll väsinud nägusid, jälle üks rahvatantsurühm läheb, saputab seelikuid ja teeb mingit toredat toredat sellist liigutust. Tarmo praegu teaks, mis hüppe või mis ristikese jalal käib. Ma arvan seal mingi risk oma ei oska sulle öelda. Aga jajah. Aga väga tore on see, et väga paljud inimesed on tänavu soetanud, õigemini neid on ka rohkes valikus laulupeo erinevad, mitte just riietusesemed, aga siis ütleme, aksessuaarid, kotid, giid, mütsid siis sellised ühised elemendid, mis tavaliselt taas paistavad silma. Ja kaelasidemed ja, ja mütsid, aga eriti need kotid kuidagi paistavad silma, nad on suhteliselt suured ja neid kasutatakse väga rõõmsalt praegu üks tantsugrupp. Sega segagruppe läks nõndamoodi lava ette, et noormehed kandsid oma näitsikud selle lavapiiri pealt nagu üle ja praegu lipud, rahvuslipud kogunevad kõik lauluväljaku vasakule serva kogutakse siin kokku ja siis kooride ja tantsuansamblite lipud lähevad koos kollektiividega siis paremat kätt, inimesed liiguvad sealt siis vabalt edasi, enamus läheb sööma. Mammer Ta on väga paljud kasutavad siin muidu ringutamiseks võimalust muru peale on hakatud sättima maha teke palakaid, rätik, kuid igasuguseid toredaid asju, nii et sinna üles päris nõlva peale on tekkimas juba selline lapiteki motiivi esimene kavand. Mina vaatasin ka telepildis oli näha, et esimesed piknikukorvid olid juba lahti kraabitud. Ja ei, see on väga tore, see õhkkond on siin rõõmus ja endiselt siis tervitavad laulupeo ja üldjuhid kõiki tulijaid ja ma pean muide nõustuma Jaan Tootsen arvamusega, kes hetk tagasi rääkis rongkäigu muljetest seal Viru tänava kandis. Et tõepoolest, mulle ka tundub, et on puhkpilliorkestreid vähe, sellepärast et puhkpilliorkestritele on selline traditsioon, et puhkpilliorkestrit, kui nad jõuavad lauluväljakule, nemad ei hakka tegema sellist auringi, vaid nemad tulevad ja austuseks väljakule mängivad mõne pala või, või kaks vajadusel kolm, et hoida seda toredat meeleolu ja rõõmustada enda päralejõudmise üle. Ja alati on nii, et kui üks orkester tuleb, siis ta läheb teise kõrvale ja see, kes juba kohal oli, see orkester mängib veel ühe loo ja siis lahkub poiss. Aga praegu on kuidagi neid vaheldumisi nii vähe. Et kuidagi hakkaski sa ka see silma, et kuidagi ma näen, et puhkpilliorkestreid on vähe ja praegu ütleme, on siin neli orkestrit olnud ja neljas seab ennast valmis ja nendest nendest neljast kaks, siis on olnud välismaised kollektiivid koodi pill, sol mürtsud. Reason Pille mürtsub, see on orkester, kes siis viimasena tuli, kes nüüd mängib, see niikuinii tuleb järgmine kollektiiv. Aitäh sulle praegu jälle, Marge, me kuulame muusikat ja seekordse tantsupeo üldse veo tegelikult jah, üks Hits meloodiaid armastas, jääb. Piiga suu seest siin. Kood. Ega. Saar kui ja seda ka muistses Hiinas loo. Ta ei ja, ja luu siin-seal. Päiksekiired siller ta maas. Soovinud piisunud qq korraks. Selles minu nimi on, kui me Sammeri laotus on sinu jaoks hoian peos, Tuuksuvad kiiri nagu õelu puh. Lee hoian seni, kuni ta Kooli ame. Kodu ruume. Ja nii ka ei ole. Peos luksuva selles. Selles minu kui mässammeri. Sinu vaks, hoian peos jooksuvaktiivi nagu õelu kuuske. Oma selles minu hing, kui mäletan Laulupeol viibib ka muide mitmeid väliskülalisi, teiste seas Rootsi Malmö linnapea Ilmar Reepalu, kes on maailmas muide Tallinna järel suuruselt teine linn, mida juhib eestlane ja ka Belgia Genti linnapea Daniel remontija, Tomski asekuberner Sergei Illin õhnan samuti saabunud Tallinnasse laulupeole, aga meil on nüüd telefoniühendus kolleeg Maian Kärmas ega halloo. Tere, tere, halloo ja tere tulemas ka meie poolt meeleolusid osa saama siit trump käigus kõik vikerraadio kuulajad. Nii et meil on siin tõsine kogunemine ja sagimine. Sina oled siis ka rahvusringhäälingukoori liige. Just nimelt need tükki 35 dirigendid Hirvo Surva ja tänu sellele on ka meil see ausalt langenud, et ühel pool meist asub Estonia rahvusooperikoor ja teisel pool siis Revaalia koor, nii et me oleme päris uhke seltskonnas. Uhke tunne peab olema jah, kui sellises seltskonnas saab lauluväljakule marssida. No ütleme niimoodi, et lisaks sellele uhkele kuusele on ka selline ärevus sees või, või see on nii vahva, kuidas inimesed on nii elevil, et oi, et kus ma nüüd pean minema, kus ma nüüd pean helistama ja, ja mismoodi me selle kolonni nüüd moodustame ja kus bussis Est hoolased seisab, kust Eeerr vaheli koor seisab ja see on selline suur Sakin ESM siis Mere puiesosal toimub? Maian ütle kedagi kuulsaid inimesi ka sinna rahvusringhäälingukoori kuulub vä? No kõik poolsada, et inimesed, kes teevad, saadi, noh, meil on siin praegu, Jaak Raie vehib uhkelt rahvusringhäälingule, aga et ikka meie viimased tulijad meid ruttu üles ei leia. Väga palju ei olegi aega jäänud, mille meiegi kolonn liikuma hakkab. Tammert nii oma rahvusringhäälingueetika nõunik, tema käes on sinimustvalge lipp, mille me Otepääl saime. Armastatud Jansa, tema on trummimees. No tulge vaatama, kuidas ta endale valge särgi selga valge kaabu pähe pannud, jaga valge trummi rinnale võtnud, nii et need on ainult üksikud nimed nendest vahvatest tuttavatest nägudest. Ütleme, Aien, kuidas sellega on, me teame kõik, et sina oskad laulda väga hästi ja sa oled rohkem nagu soolot teinud, et kas koorilaulmine on midagi väga teistsugust, on see täitsa teine maailm sinu jaoks? Ta ei ole minu jaoks teine maailma, sellepärast et ma olen sellega harjunud, loomulikult nagu iga teinegi oli laps, kes viisi mõistes natukenegi pidada olen ma ka kõik need koorietapid läbi teinud ja ise käinud ka koolinoorte laulupeol omal ajal küll, aga see spetsiifika on tõepoolest erinev sellest. Solistina sa võid mängeldaja ja teha kõiksugu trikke, aga koor peab ikkagi ühe hingama, nii nagu ka selleaastane pealkiri ütleb, et peab ühes hingama, peab ühte kõlama, peab leidma selle ühise hääle, et foor ei olekski ligadi-logadi ja neil oleks selline ühile kõla. Aitäh praegu Maian Kärmas selle lühikese telefonilülituse eest. Tervitused ka Saaremaa inimestele, jah, kes veel ei kõnni, aga küll nad varsti hakkavad. Ja kui ka ta ei ole Elma Alguri suvisel ajal ta emal ei ka ema. Algul suuril labajalga. Seal Saaremaa leiga kaadab laadija nivool peal ta maale iga. Ta teame käiva varasema Elva ela jalga, areva iva, Ma olen Elva väela jalga mar, rüüpame rest soolast ja räägin. Ei, ma. Ma lähen. Ja räägin ta eemale. Totaal puutu viimane. Ta võib loota. On. Ta ei. Ela ja Saaremaa rääkima. Are tal muustaad, juut, valge kael, jaga. 1990. aasta laulu ja tantsupidu oli selles mõttes eriline, et see oli nüüd küll enne taasiseseisvumist esimene vabapidu, kus ei olnud enam sundkohustusliku repertuaari. Ja seesama Saaremaa. Ma vaatan paadist kiikriga, oli üldtantsupeo tantse ja see oli siis 1990.-st aastast muusika, mille järgi Kalevi staadionil tantsiti aga lauluväljak ja Marge, nüüd. Lauluväljak siin ja on alustades tõusnud testimisest, kui meilis sina tervitasid rongkäigus oma kodukandi Tiid lubama samaga jätkanud, hiilga ema, kõnnib Eimu emadena, hoiab last minu lugu. Aga mida ma näen, minu armas Ako puhkpilliorkester on praegu austavalt positsiooni lauluväljaku ees ja mürtsub, trumm siin mängivad. Aga tegelikult on väga ilus vaatepilt, koorid muudkui tulevad, tantsijad muudkui tulevad, lõppu ei ole, lõpp on alles, nagu teadku, alles auravad just ja tead, mis on kõige parem, kõige parem on see, et päike ja on tulnud välja. Nii et tõesti päike on tulnud välja nii nagu ta eile tuli välja proovides, kui esialgu 100. vihma ja oli ikka väga nutune olukord, siis mingi aja möödudes lauldi taevas selgeks, siis hetkel on tõesti väga ilus ja kena olemine ja inimesed lõõgastuvad. Ja aina kirjumaks muutub see plats aina rahvas rohkem siia voolab ja kuulab, ei vaata, neid tuleb ka juurde. Ja muide ma pean ütlema, et osaliselt on hakatud endale valima kohta pinkide peal, et siis seda säilitada. Ma usun, et õhtuni välja. Aitäh praegu lauluväljakule. Tiina ja Tarmo jõuavad ka kiiresti rääkida veel enne uudiseid. Meil on teatada siit Viru väljakult nüüd seda, et oleme jõudnud ühe sellise vahva tuletõrjemasina õieti tuletõrjeredeli juurde, mis asub vana posti või siis uue postimaja juures, mille redel on taevakõrgustesse kõrgele välja ja kus on kaks sellist vahvat, üsnagi kõva ja vastupidava häälega nokameest, kes siis tervikuna tavaooperiga neid, keda keda näevad tulemas. On küll väga vaimukad inimesed, sest neil on sisuliselt iga grupi jaoks oma päike, hüüdlaused välja mõtlevad inimesi on siin Viko väljakul palju, mis palju. Ja nagu me teame, on selline hõikumine kõikide kõndijate jaoks ülioluline, see on nii tore kõndida ja kui keegi siis midagi hüüab ja mõnikord on nii kurb, kui publik ei hüüa midagi. Tarmo rääkis, et temal tantsurühma liikmena oli neil poistel selleks üks väga kaval nõks. Kui ikka publik piisavalt ei hüüdnud, siis. Jah, kui ikka 50 meetri pealegi ei olnud midagi hüüdnud meil elako, siis me tavaliselt modekesi Joksime aknast välja meetrid. Kui siis meie armastatud tottigi, sõitsime unehäired ja kõik oli jälle hästi nite sekeseid jutud on meil siit pajatada Viru väljakult. Siin on viimasel ajal hakanud liikuma ka selliseid üsnagi omapäraseid ja vahvaid liiklusvahendid. Üks linnakollektiive liikusid sõna otseses mõttes koti mootoriga, sest oli niisugune liiklusvahend buss, siis mehed istusid nagu kobus külge pidi sõidusuunal, asutasid Räpulgadega, hooaja keskel oli õllelaud, mida siis ei tapitatud küll sihiotstarbeliselt, aga muidu oli tore. Selle asja nimi, pedaali tramm, kui ma õigesti mäletan ja miskisugune paadi moodi asi oli ka Mere puiesteel Tallinna rongkäigu sees valmis pandud, kuidas liikus, vaat seda ma ei tea. Inimese mõte lendab küll, miks, naljatab meie ütleb praegu siit aitäh. Lendamisest me jõuame veel kuulata, sest tahan lennata. Kuppel, mille ta laulu pealkiri, mis on uudiseid, jääb kõlama, me saame teada Taistonil, mida laias maailmas vahepeal juhtunud ja siis jälgimine. Vahel on nagu tahaksin midagi muud, mitte seda minule. Ma ei ütle, et tahad ümbaik, ruut, tahan kuulamist, olevel kantud. Tahan naist, kes on kuum nagu lõunamaa ööd, on kirge, mis minu jaoks laetud. Ma ei nõua, et oleks tal voorusevöö, tahan hästi, et asi saaks aetud, tahan rännata sinnapoole, käin ta korrakski ära minna. Ma ei mõtle, et oleksin kõrbesse läind, tahaks näha või suuremat linna. Dana, viiruda veel, millel kallal. Ta ei näe, ma ei mõtlejate, kullake. Tahan korrastasitavaid torgata käega eesti ülasoolaga tuleb tal lennata, aga mitte eriti kõrgel lennata. Agane, kardan kokkupõrget, tahan lennata, aga mitte eriti kõrgel tallel. Lavon, vaadata lendamas tuvi või kurge. Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgel lennata. Aga kardan kokkupõrget, tahan lennata, aga mitte eriti kõrgel lennata, kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või ir. Ma tahan proovida jooki ning purjude päeva ei, mõtleb täis, taas juua. Tahan aga tõesti surin.