Muidugi väike ootus ja selline ärevus on sepitud südames, aga see on pigem hea tunne, et hunta ei sega, pigem toob parema une. Sa suupala on kunagi seal ettekandel juba olnud, homme pole esimene kord? Ei, mitte see pala, see oleks seda küll, aga ja kunagi seal ilma pole veel ju eelmise laulu praegugi kirjutasime või ma võin natuke eksida, võib-olla oli see ka enne seda, kui me kirjutasime koos kaasRaimo Kangro ka ühe loo ehk siis mis tunne on minna sinna pulti pärast kummardama, kui on välja kutsutud, räägi, mida üks helilooja tunneb, kui süütakse auto raudtee ja siis tema läheb niimoodi kõikide ees. Noh, see on täiesti täiesti selline. Kuidagi ei oska seda seletada, hästi on see kindlasti ja, ja ikka käed natukene värisevad, jalad värisevad, lihtsalt see, see suur mass, niivõrd suur koor ja laulus lauldakse, seda peab ise kogema sarnase hea tunne. Kas sa pigem tahaksid see hetk seal kaua kestaks veel või tahaks sealt ruttu alla tulla? Noh, jah, nii ja naa, laule on palju ja palju neid, kes tahavad kummardada, minna, et kui ma seal kaua olen, siis. On teil mingisugune erinevus ka, kui sa lood laule ja sa tead, et see kõlab ühel hetkel laulukaare all ja kui sa lood nii-öelda lihtsalt ühe laulu, mis tuleb No, ega sa tegelikult ju ei tea, kui seda laululood, mis alu saatus saab olema, nii oli ka selle lauluga väike maa, et kui ma seda lõin, siis õiedriseks konkursi lugu isamaaliste konkursside tarvis toimus vist 2004, kui ma ei eksi. Ja siis ma laulu kirjutas üsna kiiresti valmis ja ja ta meeldis mulle, Nomankerda kõik oma laulud, et mulle endale on ikkagi ikkagi meedia või muidu neid ju kirjutaks. Ja kuidagi selline, aga kuidagi oli sihukene kuskil võib-olla mingis kauges sügavuses peitis ennast väike mõte, poeg et, et poleks ju paha, kui see laul kõlas näiteks laulupeol, aga sinna see jäi ja ja rõõm oli suur, kui ühel hetkel see laul hakkas nii-öelda enda elu elama. Ja tuli nagu Walko tulles kooride poolt ülesse ja nüüd siin ta on, et see on väga suur rõõm nagu enda poeg, aitäh, Urmas latika selle ja et me olime sattunud siin lavalt maha tulevate lauljate keskele, siis ma armun leppega. Küsime neilt üht teisti, ehk tere lauljat. Viker raadiotütre? Jah, kus kooris teie olete teine noorus, teine noorus, suurepärane. Kirjeldage, palun, mis tunne seal üleval on, seal are all olla, kõigepealt, kas seal õhku ka on või on ainult laul, praegusel ajal on õhku piisavalt ja laulu seda rohkem. Aga kui ühendkoorid olid seal ka hulluproovide ajal, oli hullem tõesti täiesti täiesti. Elamiskõlblik. Mis on see osa laulupeost, mis on teie jaoks kõige olulisem ja kõige kallim? Ei tea kõige kõige, kõige ülevam tunne ainest, mis hetk, kui kui lauldakse koitu ja süttib laulupeotuli Selge, aitäh teile ja nüüd oleme saanud mikrofoni juurde, härra romandav varsti. Tervist, Raul-Roman tavast. Te olete laulupeol käinud palju-palju kordi, palju-palju aastaid ja taas taas tulete taas. Oli see täna taaskord üks eriline hetk või, või oli ta üks paljudest? Ei, see oli eriline hetk. See oli ülim hetk. Jätate te siin laval ja siin väljakul oleks nii palju inimesi? Ei ole ja kõige vapustavam oli see, et vaatajaskond ja lauljaskond sulased ette üle presidendi. Nii et jällegi ühes hingamine, nii nagu ühes hingamine, see käte tõstmine, see span, taan, Hurratamine, kõik see on uskumatu. Ja milline on hääl, suure rühma passide hääl, ma olin nende seas juhuslikult. See on Vapustav, kui ilus, kõlab rühma hääl. Hiiglaslikku rühma hääl. Kuidas rahvahulk sinna kõik ära paigutatud saab? See on võimatu. Aga kõik nad on jah, ja keegi ei trügi ja keegi ei ütle kellelegi pahasti. Ei keegi, ütle pahasti. Rääkisime ühe teise vanema mehega minu ees laval olnud, et sa vaatlemiseni eriline kamp, see on. Sa tead, ainult mitte üks ei tee mitte. Aja aitäh, härra tavate. Suumari ja pisikest Peetrit solisti suur mari Aile assoni ja pisike Peeter Oliver Kuusik. Instrumentaalansambel koosseisus kiiri Belker, Hardo Killing, Janno varma, Alvar Mölder, Lauri Kalvik. Alar Allikmäe, Anneli Kadakas, Arnold Tüve, Ivo Priilinn siin selline. Dirigent Raul Talmar. Nelja aastane ja Oliver Kuusik eesti ooperi Vaade au ja uhkus Laile küll paraku resiidermas mujal kui eesti ja tori ja ooperidebüüdi tegi aastal 2000. Raul Talmar oli dirigendipuldis populaarne dirigent Raul Talmar Raul Talmar Ailathani. Oliver Kuusik, Eduard Oja, kes oli helilooja, on tegelikult traagilise saatusega ja ta lahkus 1950. aastal, olles kõige viljakam loome eas. Ta tervis nõrgeneb sõja aastatel ja siis ta surigi. Olles umbes 50 aastased. Väga väga, väga hea seas, ütleme Nolan Aile assonile kuulub lauljate üksuse ihaldatumaid võita nimelt kuninganna Elizabethi nimeline dirigent lauljate võitlus aastast 2004. Aga järgmine teos, Aare Kruusimäe jällegi, keda me oleme juba täna kuulanud, teine teos, õnne laul Juhan Viidingu tekstile on see kirjutatud ja Erki Pehka populaarne dirigent Erki Pehk. Väga hea kooriasjatundja, väga heade kooriseadete oskuslik meister. Aare Kruusimäe, teine teoses Aare Kruusimäe ja tuleb autor. Kas leiame jookseb, leidsime, on tõmmanud endale jope peale jahedaks läheb natukene, aga ei ole hullu. Kell on 22 ja 14 minutit, veerand üks täitan Kell kõigeks. Kui oleks asi ajagraafikus, peaks tund aega tagasi kõik juba lõpetatud, unustatud olevat. Ja nüüd peaksime andma sõna taas platsile, kui meil on kuuldel Tarmo ja piinak. Plats on kuuldel, tõest, mida ta muud ikka teha saab? Me oleme saanud meie mikrofoni juurde. Kadri, hundi? Kadri, tere. Sina oled sellel peol esimest korda liigi, üldjuht on nii ju jah. Kas on teine selline meeleolu ka ja pinget rohkem, sest sa ei vastuta mitte ainult ühe selle laulu eest, mida sina konkreetselt juhatad või, või mida sa kuulad autorina, vaid sa pead vaatama, et kõigil neil hea oleks. Absoluutselt teine asi, sest see vastutus algab juba repertuaari valimisest, mõelda, et kogu Eestimaa mudilaskoorid kõik praktiliselt ju õpivad aasta vältel neid laule, mis mis siis selles repertuaaris on, et peab olema nagu väga kindel, et see tõesti on muusika ja, ja et, et sellega juba nagu noh, me tahaks propageerida head muusikat, tahaks, et meie lapsed õpiksid midagi, mis, mis neile midagi annab. Et see vastutuse moment algab sealt ja no rääkimata muidugi praegu siin, kuidas, kuidas sellel asjal kõigel silma peal hoida ja et, et kõik ellu jääks ja kõik õnnestuks. Kas sinu vastutusalasse kuulub ka see, et mudilased oleks ninaalune puhas ja, ja kõht täis ja õhtul hea uni ja kaisukaru õigel ajal kaisus? Õnneks otseselt mitte sellepärast, et iga mudilaskoori juures on vist iga 12 lapse kohta üks täiskasvanu ja nemad on väga tublid ja, ja võtavad oma lapsed sappa. Nii et selles mõttes noh, otseselt nüüd iga mudilased peavad kandma. Oled saab siiamaani nendega rahul olnud. Noh, võiks öelda peaaegu eks mudilane on selline, et kui ta väsib, siis tal on väga raske keskenduda, kontsentreeruda ja siin on noh, eriti selles pilla-palla laulus, kus on väga palju tempo, vaheldusi, kui nüüd ta on oma koolis oma õpetajaga harjunud seda mingit kohta laulma natuke teises tempos, siis seda, et ta nüüd suudaks selle 15 minutilise prooviga õppida laulma mingit kohta teises tempos ja, ja vaadata dirigenti sedavõrd palju seal ütleme, väike lõtk veel on. Ja viimane küsimus sulle, et sa, kui valid repertuaari, siis sa kujutad ette, et see võiks kõlada niiviisi. Nüüd sa oled need proovid ära teinud, kas oli siis täpselt nii, nagu sa arvasid? Ei täpselt ei olnud, ma ütleksin, et enamusel juhul oli isegi parem, kui ma arvasin. Seda kena kuulda, aitäh Kadri. Rei vali ehk Tallinna tuletõrjeseade peetnersaal. Dirigent Kaido kodume. Kutselised puhkpilliorkestrid on laval aitäh praegu tormo diislerile selle väikese intervjuu eest. Lava on jäänud tühjaks, kõik koorilauljad on lahkunud. Aga väga toredad pillimehed on süüdanud väikesed tulukesed noodipuldil ja Kaido kodumäe Eesti. C orkestri dirigent. Toidupulki lollakullerie dirigent, näido, kodune. Nii eestere illusiooni dirigent Aavo Ots Aavo Otsa trompetimuusika isa, suur õpetaja ja juhendaja orkestrite tööna ja, ja mitmete puhkpillimuusikapäevade korraldaja pöörab väga suurt rõhku eesti trompetimuusika arengule ja edasi kulgemisele. Muusikaakadeemia õppejõud. Juhatas helilooja René Eespere. Loodame, et helilooja on täna õhtul viibima. Ja looja liigub puldi poole jooksusammul üle selle välja. Nii eespere. Ja autor liigub trepist ülesse. Dirigendipulti Rene eespere muusikat saame täna õhtul kuulata veere. Ja lilled heliloojale väikese Patšilise tüdruku poolt. Orkestri hulka vist küll lilleris. No nad on piisavalt kaugel ja mõtle, kui see Arvimiin sadu pane trompeti tuubatorusse. Nii, nüüd me kuulnud värvi ja piirivalve orkestri dirigent Arvimi, too on liikumas dirigendipulti ja nüüd tuleb üks räbala eesti klassikavaramust Eugen Kapi balletist Kalevipoeg, kuulame mõõkade tagumise stsenarvimiido seade. Arvimiido. Piirivalve orkestri peadirigent saab lilled pisikesel tüdrukult, kellel on heledad pikad juuksed ja need on patsi palutud. See on viis ärkamisaegset lauluseade. Tõnis Kõrvits. Dirigent Peeter saan. No see on nüüd koht, kus täna saab inimese inimese seal ka publikust kaasa laulda, kui veel vähegi on võhma ja tuju. Alo Mattiisen Tallinna laululaval ei ole sugugi mitte esimest korda ja isamaalised laulud eesti muusikaloos ühed olulisemad palad. Juhatas Peeter saan. Alo Mattiisen, seade Tõnis Kõrvits. Ja melu on lauluväljakul siiski püsinud, hoolimata sellest, et vihm on jälle sadama hakanud, sinimustvalged lipud lehvisid, eestlane olen ja eestlaseks jään ajal eriti hoogsalt. Päike loojus oli väga ilus hetk, aga natukene on tõmmanud tõesti ta taevas tumedamaks, aga seda enam ja seda kõrgemale paistab leek laulupeolöök ja meil peaks olema taasühendusplatsile, kus on olemas Tarmo ja Tiina. Halloo, kas kuulete meid? Olete eetris? Legi kuuldel ja me oleme siin nüüd juba üsna korralikus vihmasajus, aga see mõistagi meid ei heiduta, sest kes ütles, et laulupidu peab kerge olema ja lõppkokkuvõttes hakkab ju päev varsti otsa saama. Tiina on leidnud Erki Pehki üles. Õigupoolest me saime Erki pehhiva eelmises vahes otse lava pealt kätte väga värskete emotsioonidega, ka siis ei jätkunud meil aega rääkimiseks. Nüüd on selleks vaba hetk. Ergi, kui sa lavalt alla tulid, sa ütlesid väga rabavad sõnad minu jaoks, ma leidsin lõpuks need mehed üles, tuligi välja. See oli nii raske. Jah, tõepoolest ma kogu aeg arvasin, et mehed on seal kuskil kaugemal seal orkestri juures, aga siis selgus, et seal vahepeal oli üks naisteriba ja naisteriba ees oli, oli terve hunnik mehi veel ja tegelikult oli see nagu palju parem variant selles mõttes Nadali mulle lähemal. Mul tekkis nendega palju parem kontakt ja ma sain selle loo lõpuks ilusasti korda, mida ma, mida peab tunnistama peaproovis veel nii hästi õnnestunud. Nii et praegu oli parim osa, aga mis on laulupeost sinu jaoks see kõige olulisem ja kõige kõige kallim hetk või aega, mida sa kõige rohkem naudid? Kogu aeg ja alati see on ikka see, kuidas tuli süttib, kuidas tuli, kustub. Kõik need vahepealsed asjad, need kipuvad jah, sellises natukese marginaalseks jääma, aga see ei ole ju täpselt, see ei ole oluline, me ei tule siia kuulama mingisugust, väga kõrgtasemeline, professionaalselt esitatud lugusid. Lisaks on see ikkagi ikkagi pidu ja ei saa salata, ikka tuli sinna ülesse torni läheb ja igal astmel peatab, ja kui rahvas hülgab ja see toob ikka pisara silma ja ei ole midagi salata, et see, see kui ikka nii palju rahvast on koos liigutanud, sinna pole midagi parata. Seal olid laulupeol osaline ka siis, kui sa olid päris selline põlve pikku poisikene, jah, ma esimeses klassis maa tantsisin, teises klassis kavist tantsisin, siis, siis tuli neid järjest, olid küll koolinoorte omad, ma isegi ei mäleta, milline oli, milline siis ei saanud sellest aru, aga kuskilt kolmandast klassist juba laulsin poistekooris hiljem ma laulsin segakooris, noorus. Ühesõnaga ma olen. Ma arvan, et ma olen seal rohkem ju kõvasti rohkem laulnud. Alles teine laulupidu, nii. Jaa, kindlasti. Ja seal oli selline lapsepõlvelaulupeo romantika, kas see ka pärast üldjuhiks saamist mingil määral purunes, et nüüd sa näed seda köögipoolt, sa näed seda valu oluliselt rohkem kui tavaline laulja puutuvad kokku ka kõikvõimalike suurte kunstiinimeste probleemidega ja, ja siis on viisteistsugune. Ei noh, seal on loomulikult hoopis teistsugune, aga ma nüüd ei ütleks, et mingisugused illusioonid purunevad, et nüüd ma näen nagu köögi poolt ja vastupidise köögi puhul on veel ahvatlevam seal tegelikult veel võimsam, et võib-olla tollal ma ei saanudki sellest nii nii aru, kui tähtis või kui oluline või kui võimas see tegelikult on. Et siis olid need emotsioonid nagu teist kraadi, et nüüd ütleme, kui ma vaatan sellele asjale ütleme nii professionaalse pilguga on see, on see isegi isegi palju atraktiivsem huvitamine ütleme, Erki Pehki, aitäh. Laseme siin nüüd sinna laulukaare alla, kui ta sinna peaks tahtma minna. Sest tegelikult olgem ausad, siin sajab juba paksu paksu ja märga paduvihma, mis tähendab seda, et ka lauluväljakul hulgaliselt inimesi tõusnud juba püsti ja, ja hakanud siit lauluväljakult ära minema, nii et kui see sadu nüüd samades mastaapides jätkub, siis ma ei ole päris kindel, et siia lauluväljakule päris viimaseks lauluks just väga palju inimesi jääb. Aga teadupärast, mis ei tapa, teeb tugevaks ja võib-olla need, kes siia täna viimaseks lauluks kohe kohale jäävad, need kogevad hoopis mingit erilist sellist tunnet, mida need, kes soojas toas telerit vaadates või, või siit ära sõites raadiot kuulates või lihtsalt ära minna ei saa, mitte midagi kuulates kogeda ei saa. Niiet millistes tunnetes me siit lõpuks tänasel päeval ära lähme ja mis kelme siit ära, lähme, mis kell, kui võttes koju saame, seda vist ei oska siit küll keegi öelda, aga Tiina lennist jäi, rääkimata lugu sellest, kuidas tema käis laulmas ühendkooridega ja mida sina seal laulukaarel tundsid, oli see väga tervist tappev. Jah, tõepoolest ei, ta ei olnud väga tervist tappev, aga seal peab olema ise arukas ja peab peab hingama õigel hetkel, selles mõttes, et tegelikult seal päris üleval kaare all läheb väga vägagi laval on väga-väga palavaks, ei, sellega peavad lauljad lipulaevale. Arvestan kokku 107. Ja nüüdiskutselised lauljad ja ooperikutselised ajakirjanikud panevad noka hetkel kinni. Nagu ooperikoor, Eesti filharmoonia kammerkoor ja Eesti rahvusmeeskoor Benjamin Britteni tundmatu autoriteks on Riin ruum rohelisse luua ballaad tsüklist lillelaulu. Dirigent Risto Joost. Risto Joost Eesti noorema põlvkonna üks silmapaistvamaid dirigente Woodžess muusikale, see kunstiline juht ja dirigent ning erakordselt hinnatud hääleliik kontratenor. Ja tihedas vihmas tõesti hakata nüüd seda juhatama. Plats on üsna hõredaks läinud, paljud inimesed on vist sammud kodu poole seadnud, sest aeg on hiline, kell on kolmveerand 11. Aga kontsert ei katke ja ka meie oleme siin kindlasti lõpuni ühinenud. Tarmo Tiisler, iga. Ja ainus siis mitte-eestlasest dirigent peaks nüüd hakkama puldi poole sammuna läbi selle tiheda vihma. Ave Maria. Dirigent Daniel Royce. Daniel roissis oma esimese laulupeokogemusega Eesti filharmoonia kammerkoori dirigent läbi vihma läheb eestlaslikku jonni ka, mida ta juba vist on omandanud. Läheb. Siin on lihtsalt teist valikut, kui jonniga see asi lõpuni teha. Hoolimata sellest vihmast ja külmast tuulest, hilisest kellaajast. Aga tuli läidab, heidab sellist mõnusat kollast valgust üle kogu lauluväljaku siin hämarduvas hämarduva nõlva peale. Niisiis, Bruckner Ave Maria. Juhatas Daniel, raisk. Eks salmis 42. Rudolf Tobias teks salmis 42 otsekui hirv. Orkestratsioon Rudolf Tobiase tütrel, Helen Tobias düüsbergi. Dirigent Vello Pähn. No kui te head raadiokuulajad, kuulsite viiuldajad ja kell pillimängijad üldse pidid oma pille vahepeal timmima, sest sellistes ilmaoludes lähevad nad kahjuks häälest ära, aga jälle mängivad. Ludwig van Beethoven, tekst. Franz Xavier kuuber, halleluuja oratooriumist kristus Õlimäel. Dirigent Mihkel Kütson.