Lähevad, aga eelkõige siis ikkagi puhkpilliorkestrit, kellel on mängida päris mitmed lood enne seda, kui on esimene vaheaeg, Margeli on ka tere päevast ka sulle, Marge. Tere, head sõbrad, ma olen täna hommikul juba varakult tulnud siia imetlema seda lauluväljakut ja ma pean alustama sanitaarTiivoodil, ehk siis ma olen tänavu imetlenud seda, kui puhtalt me kõik oskame käituda ja kui eelmisel laulupeol mäletavasti oli suur probleem see prügi ja, ja see kee elementaarne sodi, siis tänavu on hea tõdeda, et me kõik vaatame, mis meist järgi jääb, et kui me ära läheme, siis me heidame pilgu üle õla ja korjame oma prahi kõik ise. Kui hommikul oli siin hästi vaikne, sõitsid mõned üksikud autod, mis siis tühjendasid prügikaste. Ja nyyd hakkas pidu peale. Murre ta maha murda. Mul on tunne, et elu nagu liiv libiseb mu sõrmede vahelt tuulde. Just nagu liiv, tuul. Kui ilus keel. See kõik, mille poole me oleme püüelnud, on nii lähedal. Ma sain muu kuube nuusutada. Mu sõõrmeisse tuli pigi, suhkru ja saepuru hõngu. Just nii ma kujutasingi eestid ette. Ja siiski, olemine kuidagi nii võõrad. Seisame kõrval. Ära ohka kogu aeg nii südantlõhestavalt. Mis ma teha saan? Ma ei saa tunda täiel rinnal rõõmu, sest mu südant rõhub mure. Meil on, mis nad meile ütlesid. Selleks peab olema mõne koori liige. Hea, kui oleksite eestlane. Ja oskaksite laulda ja üks ütles, et kui pole registreeritud, siis pole midagi teha. Aga meil on veel aega, et hakata eestlaseks, olla siin lauluväljakul, laulda. Ka ja ja hingame eestlastega ühes. Parem süü oma ema kontsa alt mutta kui võõra võidleiba otepää. Ja siis natuur kõlab, mis tähendab, et laulupeo teine. Kontsert laulupeo teine kontsert on algamas ja tuli presidendipaar president Toomas Hendrik. Kelba seo proua Evelin Ilves, kes on jälle jälle uued jälile, uued kostüümid, aga väga kenas tonaalsuse tollane, aga suhteliselt paljastav, ma ütleks, et tal on väga jahe, kui ta selle ruttu midagi peale tõmbab. No loodame, et ta leiab endale mõne haapsalu õlasalli. Natuke hakkas küll vihma, tiba maainimesed, panid ruttu-ruttu endale vihmakeebid selga. Kõik on varustatud igaks elujuhtumiks. Inimesed imetlevad üle üle üksteise peade, mida nüüd seal eespool tehakse, aga presidendipaar vahetab tervitus kallistusi ja käepigistuse, diplomaatilise korpuse ja lähimate külalistega. Ja tasapisi täitub see, see väljak. Väga kena on vaadata ikka, inimesed on olnud osa saama toredast peost. Ma usun, et tuleb väga ilus pidu. Seal ees on ka peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes ja ka proua Helle Meri. Ja kuuldavasti pidi siit täna nüüd läbi tulema ka Soome president Tarja Halonen, kes jällegi kuuldavasti kui see nii ei ole hiljem lükkama ümber, aga olevat hommikusel tantsupeol käinud ja tantsupeo alguses natukene venis, äkki sellest on siis see, et praegu Tarja Haloneni vähemalt ei ole veel näha. Aga kui ta tuleb, siis kindlasti see hetk jällegi fikseeritakse ja me anname teada. Sellest praegu me ootamegi, millal presidendipaar võtab istet ja neid ümbritsevast fotograafid pisut taanduvad ja tulevad trummitüdrukud. See on kena number näitsikut siis trummidega liiguvad raadiotorni juurest. Trummi mängides lähevad lava ette. Me jõuame kuulata neid toredaid müstilisi. Läheneva tööd keskmele, need on erinevate orkestrite trumme tüdrukud, see on, ootame jälle. Ma pean siiski kergitama oma saba ja, või, või ehtima ennast võõraste sulgedega. Ma olen proua Evelin Ilvesega olnud ühes õppeasutuses kunagi kooliõe saatused ja proua Ilves oli Saku Puhkpilliorkestri trummitüdruk. Ma mäletan ise, ma olin siis tiba väiksem ja ma väga imetlesin ja kadestasin neid valgeid pikki saapaid, mis tal olid jalas. Trummitüdrukud staatus on selline natukene teistsugune ja alati on nad olnud uhked sihvakad. Pikkade saabaste ja kenade keppide ja peakatetega. Muide, ma parandan seal trummitüdrukute seas on ka mõned trummipoisid esimeses reas näoga rahva poole, aga nemad ei ole punavalgetes saabastes valgetes pükstes. Ja toodete, väga tore, see on selline rütmiline number ja, ja ärgitab siis ka inimesi teradama oma meelt ja, ja suunama tähelepanu siia ettepoole laval toimuvale, aga laval on üles rivistunud puhkpilliorkestrid. Need on siis kogu see meeskond, kes täna hommikul tegi siin veel viimast proovi, et võimalikult hästi esineda. Ja ma vestlesin ka puhkpillimängijate ja orkestrantidega pärast nende proovi. See oli üks paar tundi tagasi, rääkisime nendest tingimustest, ilmastikutingimused ja üldises meeleolus. Ma rääkisin Rakvere linnaorkestriga, kes tänavu on laupäeval 14 liikmelise meeskonnaga ja nemad, esiteks nad nägid väga head välja, nad on laulupeoks teinud uued kostüümid või uued ülikonnad, väga meeldivat kollast värvi. Sinepikarva. Nende meeleolu oli hea, kuigi nad ütlesid, et lavakaare all vaatamata sellele, et on suhteliselt nagu tuuletuule line ja, ja selline jahe Hillim seal tekib teatud kohtades mõnekski hetkest, kui tuleb kõige välja, tekib erakordselt selline kuum kuum hoog, siis visatakse riideid vähemaks ja kohe jälle on see päike kadunud ja ja külma külmahood jah, et, et seal on päris päris niisugust head füüsist nõudev nõudev ülesanne, et sa seal seisad ja siis suudab mängida. Aga puhkpillimängijate üleüldine selline arvamus puhkpilliüld üldjuhtidest oli väga kõrge ja nad ütlesid, et mingit halastust ei olnud väga täpse löögiga ja väga hea, väga hea rütmi kätteandjad olid kõik dirigendid ja tehti kõvasti tööd. Tõepoolest, neid, neid palu võeti taas ja taas tagasi korrati üle kõik üleminekud ja, ja pöörati väga suurt tähelepanu sellisele ühisele häälestusega orkester pikalt häälestas, et kõik pillid oleksid pillirühmade kaupa hääles ja praeguse, praeguse jaheda natuke niiske ilmaga võib seal tekkida probleeme, aga nad on ikkagi professionaalsed esinejad ja. Nad on harjunud vabas õhus mängima ja praegu tõesti on vihm natukene tihedamaks läinud. Rahvas otsib veel keepe välja, aga puhkpilliorkestrites, kui rääkida nad on üks kõige vanemaid osi üldse. Laulud. Küll on ikka hea mängija olnud ja need puhkpillinoh, ütleme, pasunakoorid või puhkpillipasunakoor on väga tore öelda pasunakoorid olidki ju samaaegselt ja isegi pisut enne, kui need esimesed laululiikumised ja koori kokkusaamised olid. Tasuna kooridest on isegi enne tehtud foto mu meelest, kui ma nüüd mäletan, kui, kui esimesest koorist. Aga pasunakoorid on laval pultidega ja see tähendab seda, et ühele sellele astmele mahub siis ainult üks pillimängijate rida ja kui lauljaid on on ühel astmel tavalise sellise oma noh, hääl või selle kooriliigi esinemise ajal kaks rida, siis ühendkooride ajal kolm rida inimesi, siis siis praegu on ainult üks rida ja teine rida on siis need noodipuldid. Ma ütlen siia vahele, et Soome president Tarja Halonen on need ka lauluväljakul kohale, see teade saabus meile just äsja, nii et kõrged külalised Siis ollakse omade juures siis ollakse hõllis, kõik aeg? Ei ole siis helduse äärt, ei ole siis vestlusel, vahet ei tunta, siis üks ühel vahet ei üksteise otsa jääl. Ilus, ilus, ilus. Ilus on maa, mida armastan. Tere tulemast laulupeo teisele kontserdile mille avasid Keila, Rapla ja Viimsi muusikakoolide löökpillimängijad. Juhendaja Enn Tammik. Laval on puhkpilliorkestrilt kõlab esimene eestimarss aastast 1902 Eduard Tamm, Siivers Haus. Dirigent Margus Kasemaa. Dirigent tõuseb pulti, kummardab rahvale ja laulupeo teise kontserdi esimene pala võib kohega alanda. Melu on kaare all täielik. Dirigent kummardab. Oma mängijatele. Lööbki kohe lahti. Juhatas Margus Kasemaa. Ja pasunakoorid ehmatasid nüüd küll vihmapilved natukene kaugemale sinitaevas paistab laulukaare kohal ja Margus Kasemaa. Praegu ka dirigendipulti oma lilled, esimene lugu on kõlanud. Seade Peintessaa kaks tantsu balletist Tiina. Neidude tants ja pidu hakkab dirigent Hando Põldmäe. Liidja auster eesti helilooja on kirjutanud. Selle balleti kõrval ka väga palju koorilaule. Lastelaule soololaule rahvalikke laule tudeeris ta Moskva konservatooriumis. Ja eludaatumid 1912 kuni 1993 ja Hando Runnel on tasapisi ennast väiksematest orkestrites üles töötanud ja praegu siis suure orkestri ees. Nici juhatas anda Põldmäe ja vabandused saatejuhi poolt lugupeetud kirja isa Hando Runneli ka ei ole siin praegusel hetkel küll miskit pistmist ja lilled lendasid orkestri sekka ja trummi. Kutsumise saatel lahkub dirigent puldist Sonoselises. Kontserdi algusele. Seade Ülo Raudmäe Puhkus Viljandis dirigent Harri villand. Koos ja hakkame ja Harry Illak on ka üks väga hinnatud orkestri dirigent. Mitu korda juba laulupeol teda väga armastatakse, väga armastatakse. Leo Normeti teab iga. Need on need, kes on vaadanud filmi, mehed ei nuta, ta nimelt mängib seal osa väga silmapaistvat rolli eesti helilooja ja muusikateadlane. Nüüd siis tema puhkus Viljandis. See on siis lugu andis, juhatas Harriljand. Lugu, mis küll muusikali lavale kirjutatud, aga sinna kunagi eriti jõudnud ei ole, Hermese kannul on see teos aga endiselt ikkagi väga armastatud, nii pasunakooride kui ka lihtsalt sellise seltskonnalauluna, eks ole? Aiaga lillel lilled püüdis kinni hoopiski tuul. Aastaringtsüklist piirimeeste aastaajad, dirigent Valdo Rüütelmaa. Urmas Sisaski ka oleme nii eile kokku puutunud eelmistel laulupidudel kui ka täna päris mitmel korral. Kõrval õppinud on ta heliloomingut Anatoli Karzneki. Renee. Peremadi kuulbergi juhendamisel tema looming on siis inspireeritud täheteadust. Ka filmimuusikat ja teatrimuusikat ja ta on lauljanna Siiri Sisaski vend väga oluline detail. Matthias Valdo Rüütelmaa, helilooja Urmas Sisask. Ootame helilajad, väljakutäis, inimesi aplodeerib, lipud on kõrri, helilooja paistab täiesti olemas, jälle. Kolmas kord, muide, pulti minnes on seal Rõõm. Suur kanodolit, muide on ka keset lauluväljakut ei tea, kas need on Kanada eestlased või päris kanadalased ja tõusev Urmas Sisask pulti. Mürtsub trumm ja pillid, hüüavad. Aiai kukkuma. Ja seal ta on. Kallistavad dirigendi, ka rahvas, planeeringud, tänavad publikut ja lilled. No vaatame, kas abistatud otse Tuudakaimiskage ei viska, hoiatab endale, jääb endale, aga miks ka mitte, aga päike on vahepeal välja tulnud ja ilm on äärmiselt ilusaks läinud. See tsükkel, mis ta praegu kirjutas piirimeeste aastaajad, mis milles praegu kõlas üks osa, see on kirjutatud piirivalve. Orkestrile ta käed, vere pasunakoori, see oli aastal 1851. Tema 22 liikmeline pasunakoor esines esimese üldlaulupeo avapäeval äratusmänguga Maarja kirikutornis, seejärel laulupeo rongkäigus, koraalide ühislaulmisel ja lõpuks kõige sõdikamalt suurel pidusöömaajal ning sai auhinna. Kokku osales ta umbes 100 orkestri loomisel, teenides sellega õigustatult eesti pasunakooride isa nime. See üle Eesti kuulus mees oli David Otto Virk Haus-iga viie aasta tagant. Laulupeoaastal antakse üle tema nimeline elutöö preemia. Tänavuse preemia annab üle Taavi tatav Erkhausi fondi juhatuse esimees Kalev kütaru. Ja preemjassaa leha Moldre. Tolev kütteruum ka dirigendipuldis. Ja Leho Möldre on sinnapoole teel, kes praegu kutsuti. Puhkpilliorkestri dirigent oli juht pikka aega olnud Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktor liigub praegu oma auhinda kätte võtma dirigendipulti. See on selline tahvlikke praegu, mida näidatakse ka siis Pillimängijatele ja ta jõudis üles lilled, järgnevad kummardab oma mängijatele. Teenekas õpetaja ja tahvel ulatatakse vees lilledega, talunud äikena. Leho muldre aga hakkabki juhatama nüüd kohe, eks ole. Ja ettekandele tuleb meil. Soo Mati Põdra põimik Uno Naissoo lauludest dirigent Ants hoidekivi. Ants hoida kivi on esimest korda puhkpilliorkestrite ees, väike viga siiski lõho Mulder sai preemia, aga laskus puldist alla. Soovide kivi teeb nüüd oma laulupeo. Debüüdi dirigendina, Järvamaalt pärit. Ja Uno Naissoo looming, mees, kes, Mees, kes on Eesti džässimuusika isa? Ta viljeles džässi siis, kui ta oli Eestimaal keelatud, ametlikult täiesti keelatud ja oli ansamblis Swing Laap. 49. aastal oli just tema eestvedamisel Tallinnas asutatud džässifestival millest nüüd on välja kasvanud jätskaar õppida tegelikult Heino Elleri käe all, mängis mitmes ansamblis, need on kõik jäänud meie muusikalukku suurte tähtedega rütmikud. Stuudio kaheksa, metronoom nojaa, mängis klaverit, akordionit mängis kontrabassi. Altworni muud asja mäletavad Ena laul, tema laule kõike märtsis algas mai mu kodu ja nii edasi. Uno Naissoo loominguga tundsime ära kodu, mida lauluga rajal esitatud 1990. aasta laulupeol lastekooride poolt ja põgene, vaba laps, millega muide lõppes 93. aasta noorte pidu. Ma mäletan selles vihmas seda põgenemist sõna otseses mõttes, eriklass oli tol korral dirigendipuldis. Aga sellega ongi puhkpilliorkestrite etteasted nüüd lõpp lõppenud. Tundub, et inimestele väga meeldis, lipud lehvivad kõrgel. Üle terve lauluväljaku rahvast on tõesti palju tulnud ja mitte ainult eestlasi, vaid ka päris kaugelt on inimesi siia väljakule tulnud ja Tarmo Tiisler peaks olema ühega nendest nüüd jutule saanud. Informatsioon vastab täielikult tõele see, et laulupeo vaatajate hulgas on inimesi välismaalt ja päris kaugetes paikades, see ei ole enam sündmus, sellega me oleme harjunud küll, aga ei ole just tavapärane. Brasiilia poiss lööb laulupeol ise kaasa, nii et tere. Tere. Mina olen Tarmo, kes oled sina? Mina olen sinises siiani. Kuidas sina sattusid siia laulupeole ja mitte lihtsalt vaatama? Laulupeol alla ja nii malal, kus eestlaste ja oli sul Brasiilias ka koorilaulu kogemus olemas või ka lihtsalt teistega kooslaulmine on sinu jaoks esimene kord. Raske. Mitmehäälselt koos laulda. Vabandust, et mitu inimest laulavad koos, aga erinevad hääled on. Nii nagu plassides. Laule nagu Brassides, nagu nagu eestlastel on nii palju patrio patriooti lale laulud, äge Brassides. Eestlased üldiselt Brasiiliast teavad kindlasti teie sambakarnevale ja teavad, et teil on väga head jalgpallurid, aga mida brasiillased üldiselt teavad Eestist, kui nad üldse midagi teavad? Nii tegelikult teete? Eesti asub, kas sa seda teadsid, kuidas, et kus kohas Eesti asub, kas sa seda teadsid? Nüüd ma tean, et ma olen elanud siin 10 ja poolõde, kes siis ma olin õppinud nii väga. Kas see laulupidu siin sarnaneb ka ühe sellise jalgpallivõistlusega Brasiilias? Seos, samas kui me räägime, et on nii palju inimesed. Kas Eesti inimene on väga erinev brasiillasest? Milles see erinevus seisneb? Sellepärast et praegu me räägime nagu vägev, vägev, vägev talv. Äge siin Eestis, inimesed ju natukene häbelikud. Alati sa lähed teisipäeval juba siit Brasiiliasse tagasi ja nagu ma tean, nii et seda sa ei näe, kuidas Eesti ja Brasiilia jalgpalli hakkavad mängima ja maine ja ma olen Brassides, kui see juhtub. Aga mida ta sõpradele sellest laulupeost kõigepealt räägiks? Kindlasti ma räägi, et see oli fantastiline jazzi, midagi. Aitäh sulle, head peotuju sulle ja kui sa siis jalgpalli vaatad augustikuus, siis oled natukene Eesti poolt ka. Okei, palun palun, aitäh, Need on siis jutud siit raadiotorni alt ja, ja annaksin Meelisele sõna tagasi. Aitäh, see oli väga huvitav jutuajamine, kui palju tõesti üks laulupidu võib nii kaugelt tulnuna muljet avaldada ja loodame, et ta selle sõnumi siis sinna teispoole Atlandi ookeani Lõuna-Ameerikasse kohale viib. Aga vahepeal on olukord nüüd head raadiokuulajad, selline, et puhkpilliorkestrid veel liiguvad lavalt alla, Nad nihkuvad lava sisemustesse mööda neide trepikäike, siis siin olla, kaovad ära ja teiselt poolt just praegusel hetkel hakkasid peale tulema meeskoorid. Neid on kenake hulk ja meeskooridele on sappa ennast rivistanud poistekoorid, keda on veel suurem hulk ja nemad tulevad nüüd lavale mõlemast. Kaarest on nad tulema hakanud ja, ja võtavad tasapisi oma kohti juba siin trepistiku sisse. Ja poistekooride ja meeskooride plokk ongi meil järgmine. Poistekoore on hulganisti ja rivistus on toimunud kogu see aeg, kui siin puhkpillid mängisid. Seal logistika ongi selline, et kuidagi saaks suunata seda rahvamassi rahulikult ja ja tervikuna liikuma. Et kui ühed lähevad peale, siis algab järgmiste rivistus. Ma ütlen siia vahele selle, et president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel saabusid sinna selle vaheaja jooksul ka kohale, kui vist pupillid tegid oma viimast viimast takti veel mängisid, siis nemad jõudsid kohale ja on ka nüüd siin istet võtnud. Kohal on ka Urmas Paet, välisminister, valitsuse liikmeid hakkab seal silma ja president Toomas Ilves seisab muide praegu esimese pingirea ees, kus istuvad järjest kultuuriminister Laine Jänes ja proua Helle Meri on seal. Ja tõusis ka praegu püsti. Evelin Ilves koos tütrega. Presidendipaar jalutab, jalutab praegu rahva ees, kas nad lähevad hetkeks platsilt? Ma arvan, et nad lähevad tervitama tõrjutava dirigente ja istuvad seal edasi, Tõnu Kaljuste juurde astuvad nad praegu Tõnu Kaljuste ja selle ees on kõik üldjuhid siis istumas. Aga presidendipaar jääb sinna hetkeks vestlema. Kasuta pärast seda kooride liikumise aega, presidendi kalender on väga täis ja iga minut on, on väga oluline tema päevas. Aga poistekoorid ja meeskoorid liiguvad. Kes rahvarõivas, kes oma koorirõivas tulevad üsna käbedalt sammul, sest aeg on täna meie kõige suurem väärtus. Et need vahepausid oleks võimalikult väiksete, et inimesed ei tüdiks, et muusika saaks kesta. Ja täna on meil oodata pulti dirigendipulti Hirvo Survat, Indrek Viiardi undel kokk ja Lydia rahula ja meil on hästi tore tore repertuaar, paar poistel, see on sõnu nende uuemate, kõik see on, ütleme nii, et seal on, on koorimuusika klassikat ja on ka ütleme levimuusikaklassikat, sest me saime, saame Rein Rannapilt ju tegelikult juba liigitada juba praegu sinna levimuusika klassika alla. Ja nagu eelmisel laulupeol ju need ei vaata tagasi läks Lydia Rahula dirigeerimisel väga soojalt ja edukalt ja sellise erilise tundega poiste ja noorte meeskooride esituses, siis sel korral võib selleks näiteks osutuda. Inimene õpib selline natuke lõbusam. Seda fraasi me teame, kõike seda me kordame, aga tegelikult me üldsegi võib-olla ei adu, et seenest laulust, ott, arteri tekst on see tegelikult ja ja see on nii pikk lollina tegelikult ütleb see laul ja nõnda seda lauldakse. Ja see on väga mõtlemapanev. Vanem lause. Aga siin on üks, mida me võib-olla täna veel peame ütlema, et mis on hästi rõõmustav ikka nende meeskooride puhul, et enam ei ole hallipäised, vanemad mehed, vaid hästi palju ikkagi noori mehi laulmas siin just ma praegu vaatasin, kui nad lavale kõndisid, siis neid vanemaid mehi on isegi nagu vähem, et noori on palju palju peale tulnud ja ilmselt siis see poistekooride ja meeskooride kokkuviimine, et nad tulevadki koos lavale, sest mina mäletan aega, kui mina olin poistekooris, siis kuidagi poisid tulid meestel lisaks läksid ära, et sellist ühist tulemist ei olnud, et isa ja poeg tulevad lavale, et seda tunnet ei tekkinud. Nüüd see on. See on selle laulupeo eripära, et inimeste väärtused on selles mõttes väga palju muutunud. Et väga mitmed inimesed peavad oluliseks, et nad laulavad siin koos oma lapsega või oma emaga või oma õega. Et pere, pere traditsioonides hinnatakse ühislaulmise kogemust ja tegelikult on Eesti meestelaulu selts tohutult ära teinud, et tänase pilt avaneb meile niivõrd rõõmsalt. Sest kui me nüüd mäletame veel alles mõned noh, ütleme üldlaulupeod tagasi, siis oli meeskooride osa oli niivõrd väike niivõrd käputäis seal kusagil üleval kaare keskel, et see peaaegu kadus ära ja meestelaulu selts on asjaga tegelenud aastaid, nad on loonud uusi koore, nad on leinud, leidnud vahendeid, et tasustada dirigent, et nad teeksid nii maakondlikke koore kui ka siis üleriigiline kius. Üleriigilisi koore, väga populaarsed on meestelaulu seltsi poolt korraldatud poistekooride ja solistide ja ansamblite võistlus, et neil on igalaagrid ja see ühine laager Saaremaal. Ja see kõik pidi olema nõnda, et kui, kui, kui koolilapsi või laululaps ei kuule nagu sõna või või, või Ta tekitab mingit pahandust, siis dirigent ütleb sina, kui sa nõndamoodi edasi lased, siis sa lihtsalt Saaremaal ei tule. Ja see pidi olema täiesti niimoodi, et poisid käivad nagu nööriga. Tordavastada lauset. Väga kardavad, et neid ei võeta kaasa ja nad jäävad millestki olulisest ilma. No tegelikult on see poistekooride ja meeskooride liikumine ka selles mõttes hästi, tore, et esiteks seda meestelauluseltsi noh, viivad edasi väga sellised patriootlikud mehed, mehed, kes hindavad eestimaad, vabadust, ausust ja sõprust ja ja kuidagi see kasvavad tõus on, on selle seltsi liikmete juurde tootmisel üks väga suur kõrval kõrvalnähe. Just see, et nende sõna maksab, aga samal ajal, kas aateline mõte, mida nad? Ja võtame nad väga, kannavad seda isamaalist mõtet ja süstivad sisse, ma olen ka ise märganud mitmeid kordi, kui kui Hirvo Surva poistekooris on näiteks proovi lõpetamine või, või alustamine siis noh, võib-olla me igapäevaselt ei pööragi tähelepanu sellele, et kui mu laps läheb uksest välja, et kas ta vaatab mulle silma, ütleb mulle nägemist. Siis näiteks Hirvo Surva seisab ukse juures ja ükshaaval lähevad poisid temast mööda, vaatavad talle silma, ütlevad nägemist. No ja kui nad ütlevad seda ütleme ühe hooaja jooksul kahe hooaja jooksul, siis nendest kasvavad sellised mehed, kes järgmine kord, kui ta on juba suurem või natukene suurem, läheb uksest välja, vaatab inimesel otsustab nägemist ja, ja oskab söögilauas võtta mütsi peast ära ja mõtlen, selline elementaarne kasvatus on selle meestelauluseltsi töö juures väga olulisel kohal, nad peavad sellest väga lugu. See tulemus on siin näha. Ma korraks ütlen vahele, mis siin praegu juhtus. Üks nendest kõlaripostidest, mis on keset seda lauluväljakut püsti pandud võttis praegu natuke tuule alla see present, mis seal peal oli ja suure vihmasahmaka viskas pähe tervele ühe spinni sektoris, istuvatele inimestele. Nad tõusid püsti. Karjalik ehmatas, võtsid seda vist küll naljaga, praegu aga see vihma räpakas lihtsalt lendas, see oli ikka korralik praegu, mis siin oli. Praegu võib naljakas olla, siis praegu paistab päike praegu lauluväljakul väike, kõik on tore. See eriti suur ehmatus ei olnud. Aga tundub, et poistekoorid hakkavad valmis saama ükshaaval, jälle häälerühmad tõstsid siin käsi, ma vaatasin ja kontrolliti, kas kõik seisavad õigetel kohtadel. Poisid on lavale kaasa võtnud sinimustvalgeid lippe ja üks Ungari lipp paistis ka seal. Keskelt minu meelest ja Indrek on mees, kes esimesena läheb poistekooride ette, Indrek Viiardi kohta räägitakse juba praegu selliseid pool naljakaid legende ta on, ta on tohutult range. Ta pidi olema mitme kuu sõjaväega, kuus, Venno Laul, ma ei tea igatahes tohutult range ja poisitada nii hirmsasti armastavad, sest võib-olla sellepärast, et ta kunagi nagu ta ei, ta ei vea kedagi alt, ütleme nii. Ta pidi olema hästi-hästi armas poistele. Ja ta on ju ka dirigendipuldis üldkoore juhatamas ka kõikidel nendel suurematel riiklikel ettevõtmistel ja sündmustel, mida näiteks kas või meestelauluselts korraldab. Ja tema juhatab Ernesaksa laulu, kes selle tamme istutas. No Ernesaks. On ju imelikum, Ernesaks, laula nüüd, kui me hiljuti alles tähistasime tema sajandat sünniaastapäeva. Alustavad poisid alustavad poisid siis seal Ernesaks Leili Andre, kes selle tamme istutas. Dirigent Indrek Viiar. Täna tuleb ettekandele ka Ernesaksa Mu isamaa on minu arm. Ja Koidula tekstile kirjutatud laul täiesti eesti. Juhuslikku sümboli sümbolismi võib-olla üks, üks osa ja selle laulu loomisest möödus tänavu kevadel 60 aastat. Ernesaksa muusikat kuuleb ikka õnneks kooride tavalises igapäevakontserdielus ja, ja täna laulukava ka sisaldab loomulikult tema muusikast üht-teist ja tema õpilased Jüri variste Arold, Uibo, Kuno areng, Olev Oja. Timo lossi Heldur Karmo seade Tõnis Kõrvits. Kõige parem polka akordionil Jaak Lutsoja. Dirigent Hirvo Surva. Juhatas Hirvo Surva akordionil Jaak Jutaja. Jaak Lutsoja Eesti üks parimaid akordionimängijaid mängib nii kaasaegset, klassikalist kui ka rahvamuusikat. Viis ja sõnad Riine Paju ja jätkame siit laulu. Kade Tõnis Kõrvits. Täna on vaikne dirigent undel kokk. Seda laululapsed ise pidid väga armastama, see on selline meloodiline ja meenutab natuke seda unejuttu laulu. Vabandust, aga seekord siis on see ikkagi pealkirjaga.