Raadio kahte saates see kõik puhuvad nüüd külla tulnud Rainer Nõlvak, tere päevast. Tervist. Ausalt öeldes ma natukene hätta, kui ma peaksin praegu kirjeldama teie tiitlit või seda ettevõtmist, mille pärast me teid siia kutsusime, selle nimi on teeme ära, 2008, aga mis asi ta on, on ta organisatsioon. Rahvarinne, liikumine prügivastaste, ma ei tea, partei algrakuke, no misiganes, seletage meile. Aga kodanikud tulevad kokku ja otsustavad, midagi teevad siis seda ei peagi tingimata muud moodi nimetama, kui kodanike algatuseks ja inimesed oleme kutsunud, et meil ei ole ka juriidilist isikut, mitte et lihtsalt me otsustasime, et võiks midagi kasulikku teha selle Eestimaa loodusega ja seal valitseva prügi osas ja siis me hakkasime toimetama. Muide, kas Rainer seda võib tõlgendada kui läbi lillede tähtsatele inimestele antud vihjet, et sõbrad, midagi on väga valesti tehtud või midagi on üldse tegemata jäetud? No mis seal salata jah, et selle nagu tegemise nimi tuli nagu sellest, et palju on räägitud ja paljudest asjadest räägitakse ja tehakse arengukavasid ja ja põhimõtteliselt midagi nagu tehtagu, võiks olla see nagu üldine motiiv minu arust, et teeme ära, ei tee sellest sundiski, et me nagu väga palju ei lobiseks ja teeks nagu tegusid ja teeks tõesti nagu mingisuguseid niisuguse olulise asja meie ühiskonna jaoks nagu ära ilma liigse kärata. Kes olid need inimesed, kellel ühel hetkel lihtsalt karikas sai täis villand põrgu päralt ka oma selle prügises elama? Ja ma olen Eestimaa looduse fondis tegutsenud üks kümmekond aastat juba ja me oleme erinevaid väiksemaid asju teinud. Tabasallu Me tegime kunagi looduspargi ja sealt ümbert koristasime seda ehedalt laga juba 10 aastat tagasi. Timur, koristan teeääri, oleme mingisugused looduslikud rahasid hooldanud ja teinud ja, ja kogu aeg on see tunne, et kui sa tellitakse väiksema asja, et siis alati see efekt on nagu ajutine. Sa pead nagu jälgima, et see nagu uuesti nagu lõbuseksi saaksid, et see nagu püsiks seekordsele ja sellest meil tekkis see mõte, et noh, meie hinnangul praegu on umbes neli, viis inimeste Eestis see hulk kasvab, aga see on umbes see number, kes siis nagu ütleme, teiste järelt natuke koristavad või noh, kes nagu hoolivad keskkonnast nagu pisut rohkem kui tavaline inimene ja siis me rehkendasime, et, et kui kui see hulk nagu midagi teeb, et siis iseenesest sellest on nii palju, ei muutu, aga kui kui õnnestuks seda numbrit saada kümmekond korda suuremaks. Et siis võib-olla tekiks niisugune naabrivalve ja sellisesse prügimajandusse ja, ja sama korraga sisse. Meie arvutuste järgi tuli välja, et umbes see ongi see number inimesi, mis võiks olla vajalik selleks, et kogu Eestimaa praht ära koristada ja sealt juba kasimata kerima, et see tundus nagu esialgu piisavalt nagu utoopiline, aga läks nagu paar nädalat mööda ja siis me hakkasime isegi sellesse uskuma. Palju neid inimesi praegu teiega liitunud on, neli-viis 1000 kindlasti. No praegu on nõnda, et algatuseks korraldustoimkonnas, kes nagu nagu rügavat, suisa nagu iga päev noh, lõpetame 11-st õhtuti pealt 20 inimese, aktiivses korraldustoimkonna listis on üle 100 inimese sel numbri, muuseas, me peame 600-ni kasvatama koristuspäevaks iga päev liitub inimeste juurde ja koristusaktsiooniga liituda. Ametlikult saab 20.-st märtsist registreerumine läheb lahti 20. märtsil, et ma otseselt ei saa öelda, et, et meil on nüüd nii kaks või kolm või neli või 8000 inimest nagu kirjas. Aga mida meile on külla indikeeritud, et näiteks lauljad, tantsijad, kellega meil on väga hea koostöö ja kes tunnevad väga muret testima looduse pärast, on nagunii maininud kuluaarides, et ega nad väga palju inimesi meile ei garanteeri, aga et noh, 10000 tükiga peaks saama ja noh, suuri ettevõtteid ja muid organisatsioone ka palju, kes on liitunud, nii et ma usun, et rahva, me saame kokku. Defineeri Rainer, ole hea. Mida sa pead silmas sellega, et koristada kogu Eestimaa prügi selleks minu nägemust mööda, esiteks tuleb kõik need kohad avastada, neid 15 on isegi rohkem, kui oskaks karta, tarvitseb ratas kuhugi metsa pista. Et sõitma minna või, või jooksma, siis näeb seda jama ju igal pool praktiliselt. Kuidas on võimalik, et kogu prügi ära koristada? See oli asi, mille peale ma ise alguses ka ei tulnud, aga aga Ahti Heinla oli see, see mees, Skype'i peaarhitekt, kes ütles, et okei selleks, et seda ära teha, tuleb meil see prügi ära kaardistada. Paadile omaselt istus maha ja kirjutas samal ööl ühe tarkvara. Ta nimelt kirjutab öösiti tarkvara juba ja tema tööviljakus on niisugune, et ta kirjutab 100 mehe eest korraga ja siis ta kirjutas selle valmis kahe öö umbes niukse softi tüki siis millega saab asutasitsemaatiliselt Eestimaad kaardistama ja, ja sellega me oleme siin nüüd tegelenud nüüd juba neli kuud, iga nädalavahetus ja, ja ka need nädala sees on juba alla käinud inimesed tegemas, nii et laias laastus on, meil on, meil on ülevaade meetri, ütleme, kuni viie meetri täpsusega tänaseks umbes kolmandikust Eesti prügihunnikutest. Võib öelda jah, et eilse õhtuse seisuga on üks kolmandik Eestimaa prügist kaardistatud ja 4000 kuhja seda kolmandikku. Kas neid, ütleme niimoodi, Rainer valgeid laike kaardile, mis tähistavad puhast kohta ikka, jääb alles. On kohti näiteks nagu Tallinna lähedal, ma ei hakka neid nimetama neid, aga, aga seal võiks kaardistada puhtaid kohti Maardus ja siin hülgase kandis ja, ja noh, on kohti, kus on väga must, aga Eestis on vähemalt üks vald, mis on tõesti puhas. See, see oli niimoodi, et meie kaardistada, kes siis sõitis läbi terve valla leidis valla peale autokummi ja siis ta ei viitsinud enam seda punkti kirja pannes, ta viskas selle kummijaamal kassi, jahja viisime ära, kuhu pidi ja ja see valdan Otepää vald ülejäänud valdadega siis laias laastus jagunevad kolmeks on Tallinna ümbruse vallad, ehk siis nagu Harjumaa vallad nagu Saku, Harju või Harku Jõelähtme kuni Vasalemma nii välja, mis on noh, erakordselt räpased. Kus on niimoodi, et koristuspäev oleks meil see tarkvara prognoosib ikka mõnes vallas, kuni 2000 inimest on tarvis selleks, et ühe päevaga korda saada ja teises äärmuses üks 40 50 valda Eestis, kus ma eriti ei pea nagu muretsema logistika pärast, et see vajalik nagu hinnanguline inimeste hulk koristuspäeval on kuskil 20 kuni 40 ja siis ülejäänud on seal vahepeal. Olete te mõelnud või enda jaoks lahti seletanud, mis on selle otepää fenomen, kas tegemist on puhtalt nii-öelda turismipiirkonnaga, mille eest sel põhjusel on väga hästi hoolitsetud või ongi seal toredamad inimesed? Me oleme tähele pannud, et see prügi koguneb reeglina transiitvaldadesse ja see on niimoodi, et kui suures linnas elavad inimesed siin ütleme Tallinn ja neil on siis suvilad kuskil seal nende 80 kilomeetri kaugusel siis see prügi koondub nendesse kohtadesse, kus on sul see transiit, vald nagu, et nad sõidavad sealt läbi ja kui nad pihta hakkavad suvilast siis prügi ei ole, kui nad jõuavad Tallinnasse, siis tähendab, kui pihta hakkavad, siis ei ole prügilepingut, nad ütlevad neile tekki, prügi ja siis, kui nad jõuavad Tallinnasse, siis neil prügi ka ei ole, et seal ta kaob ära. Aga puhtamad vallad on need, mis on linnadest kaugemal kus on tugevad niuksed, küla liikumised, omavalitsused või niuksed, jõukamad omanikud, noh reeglina nagu prügi koguneb reformimata riigimaa peale, mis ei ole nagu otseselt kellegi oma koguneb niukses hooletusse jäetud piirkondadesse metsateed, mis ei vii kuskile. Olavi ääred, mida, nagu on näha juba, et keegi nagu pole kunagi hooldanud ja laias laastus puhtam osa Eestist on niuksed, kus lihtsalt ei ole seda suurt liiklust. Ehk siis näiteks Rannu vald on Tartumaal ka, eks kus me leidsime paar pisikest prügikuhja, ta nagu linnadest kaugemal Võrtsjärve ääres, seal rahulik kohtuta. Me oleme leidnud niisuguse huvitava sõltuvused. Prügi hulk vallas on võrdeline valla teede kogupikkusega. Tee äärde on hea maha panna ja mida rohkem teed, seda rohkem tõenäosusega inimesed sinna prügi maha pannud, täpselt mis on, mis inimestel lubab prügi niimoodi maha panna või sest kui me läheme siin Tallinnast ka Tallinna parkmetsadesse natukene sellest tee äärest kõrvale, me näeme, inimesed on toonud sinna ja noh, kes mida iganes, kes vana diivani külmkapiuksed aknad, noh, ühesõnaga kõik sodi ja prügi, mis selle inimese peas või sees toimub, et, et temas on selline mõttelaad. Luba, et loodus võtab kõik selle vastu kõik selle prügi, mis ma teen. Ma arvan, et meil ongi, tegemist näikse klassivõitlusega praegu pigem siis, et, et kaks niisugust nagu konfliktseid, kultuuri mõtlemist peas, et, et üks on ja see ei ole ainult nagu keele pinnal seal, selle käib läbi kõikide rahvusgruppide. Et üks on selline nagu ida poolt ja Aasiast pärit kultuuri nagu mall, et noh, et, et see on okei, seda prügi tekib ja ikka viskad vette ja viskad aku Pirita jõkke ja noh, et see nagu läheb ära sinu hoovist ja siis on korras ja teine oleme põhjamaine kultuur, kus see oli mõeldamatu, et sa lähed kuskil Soomes või Rootsis või Norras läheb metsa ja siis on seal mingid akud ja mingid voodid vedelevad, eks ju. Et noh, ma ei tea, selleks vist nagu suur skandaal oleks siin Päevalehes uudis, et keegi idioot tõi nagu voodimetsaks näidatakse tykk aega, ta läks ja sääraste kultuuride konflikt, mis meil Eestis on tekkinud, ma arvan, see oli ka üks ajend, miks me selle projektiga pihta hakkasime, kuna mulle tundus, et ootamatult selle majanduskasvutõusuga on saavutanud nagu kerge ülekaalu see osa kultuurist, kes ütleb, et mul nagu noh, mind ei huvitagi, et, et mul ongi nagu okei prahta seal metsas ja, ja ma arvan, et see ongi see hetk, kus praegu saaks seda nagu muuta seda, et noh, ühelt poolt nagu läbi niisuguse naabrivalve tekkimise, et kui inimesed tulevad koristama, tahavad ise käe külge, noh. No pagan, sa ei talu seda enam, et seal naabrimees viib seda kuskil kummuti sulle sinna maja taha, eks ju. Ja samamoodi ka tee ääres, et sa ütled nagu rohkem lapsed ütlevad selleks et just sellise niukse kultuurilise nagu selle nagu nihke tekitamise jaoks. Ma arvan, et praegu on see tagumine aeg, et kui me seda praegu ei tee, siis noh, siis mattuma olla. Ja seda tuleb teha, eks ole, üldrahvalikult suure seltskonnaga siis inimesed näevad, et kuulge, see on normaalne, et me ei vii prügi ja normaalne prügi, näeme, et see üles võtavad. Kümneaastase praktikaga, mis me oleme teinud looduses igasugu aktsioone, ma lihtsalt ei ole teist teed nagu leidnud, et karistamine on kahtlemata vajalik, selle riik teeb seda nii hästi, kui ta teeb, eks ju. Aga kujutage ette olukorda, kus näiteks Tallinnas oleks, ütleme 10000 mõrvarit näiteks tänavatel, et politsei oleks võimatu, tegelikult see ei saa ju iga nagu kaarna juurde panna mingit relvastatud meest, et selle kohaselt siis nagu päti maha lasta, et siis peaks ilmselt ka kultuuri muutma. Ja sama on selle prügimajandusega, et noh, et kui, kui nii suur hulk inimesi nagu kistamatult väga metsa viskab, seda, ma arvan, ei paranda ainult sellega, et sa ütled, et sa saad trahvi. See trahv on normaalne, aga selleks, et et aru saada, miks ta seda teeb, on ja selleks me oleme nagu päris palju aktsioonasin nagu plaaninud. Püüame talle ikkagi nagu südametunnistusele koputada, et tegelikult nagu panna teda mõistma, et, et see, mis ta teeb, onju ta tuleb, tuleb nagu tagasi, eks. Lihtsam näide, kuidas see tagasi tuleb, on näiteks meie koostöö Tallinna veega, kes ütleb, et teate, et me tuleme teile nagu kampa sellega, et me isegi kui teeme laupäeva ööpäevaks oma kõikidele töötajatele, et nad tulevad, koristavad kogu Ülemiste järve valgala ära ja siis me uurisime, et kuidas ja miks nad seda teevad ja siis selgus, kuna ettevõtte juhid on üks, on prantslane, inglane iseenesest nagu piinlik moment meie eestlaste siis prantslane ja inglane koristavad, eks ütles, et vaadake, meil on see olukord, et Ülemiste järve voolav vesi tuleb sealt nagu noh, seal on Pirita jõgi ja seal on igasuguseid väiksemaid asju, sinna jõgedesse uluvad kraavid ja Lagamisel Viljandi maantee ääres ja seal Ülemiste järve tagasi on reeglina visatudki nagu kraavi kraavi kaldale ja sealt ta kukub sinna kraavi põhja. Ja siis, kui see lihtsalt lavast läbi saaja võiks ju tegime seal lagas on see nagu see lahjeneb selles vees ja, ja siis see vesi jookseb meil Ülemiste järve ja siis kokkuvõttes joome seda ja Ülemiste järve jaoks on nagu olukord on selles mõttes suhteliselt hull, nad ütlevad, et neil ongi nagu probleeme juba seal puhastamisega. Ja nad nagu teevad seda sellepärast et me kokkuvõttes joome selle laga nagu endale sisse muidu, et noh see on võib-olla üks niuke kõige lühem ringlus, kus me seda näeme, et need tõenäosused ringel nagu veelgi, noh, tahavad sellest, et klaasikillud, läbu, mis seal metsas on, sa võid endale füüsiliselt haiget teha. Optimism, et inimesed kaasa tulevad ja aru saavad, on muidugi väga tervitatav, aga olete te Rainer, moraalsete ja füüsiliste tagasilöökide tarvis nii-öelda valmis, et koht, mis on puhtaks tehtud, kallatakse nädal hiljem uuesti üle mingisuguse Lagaga. Jah, meil on siin mõned mõned koostööd, mida me oleme nüüd hakanud tegema, et esiteks keskkonnainspektsiooniga, meil on väga hea koostöö. Me oleme nendega mõnda asja siin ka teinud ja avastanud siin ja noh, nad on nagu reageerinud hästi. Teiseks on meil G4S-i, Falcki Jaan koos, kus nad hakkavad siis jälgima 80 ekipaaži üle Eesti, sellist nagu tegevust, et juhul kui siis midagi säärast toimub, et nad saavad teada ja me paneme mõned kaamerad, et võimalusena Martin nagu saada nagu videos ja ma usun, et eks natuke ikka distsiplineerib lisaks. Et kuna kaardistamine, käibed siis kaardistamise käigus meil on plaanid järgmiste ürituste raames hakata panema prügikuhjade juurde silte ülesse missis kommunikeeriksid seda sõnumit, mida me tahame öelda sellele, kes siin tood asja. Noh, see sõnum on kõige erinevam, et, et noh, see on üks koht, kus ta on üksi loodusega, kus ta on nagu arglikult auto seisma jätnud, vaatab ringi, keegi ei näe, noh, tal on 18 1000 kroonise trahvi risk, eksju ja siis ta on seal meiega üksi, eks, ja siis me hakkame talle mingit sõnumit. Noh, et, et ma usun, et on asju, mida ta saab öelda reeglina nende taiplikus on nagu märkimisväärselt madal ses mõttes, et noh, kas hülgase küla juures mõelda selle asja täpselt samasugune kulu oleks prügimäele seda sodi viia, kui on sinna prügimäe taha, eks ju, ja prügimäele sodi viimisest tuleks tal maksta 11 krooni 80 senti 500 kilo kohta tuleb niukene summa ja närvipinge pole võrreldav seejuures täpselt, et minu arust on tegemist lihtsalt tan, kas, kas teadmatuse rumaluse kombinatsiooniga seal seal ei ole nagu eriti muud? Kuidas see ajakava ette näeb? Toiminguid, Rainer, milline on, on praegune seis, mis need praegused tööd on ja millal see järgmine samm tuleb, et kui te reaalselt nii-öelda inimesed kokku kutsutajat lähme nüüd metsa koristama? Praegu on niimoodi, et iga nädalavahetus Me teeme ühe maakondlikud kaardistamise ja sel nädalavahetusel lähemale Ida-Virumaale. Edasi tulevad Saaremaa, Pärnumaa, Põlvamaa tulevad ühel nädalavahetusel, siis tuleb Ida-Virumaa ja siis tuleb suur kaardistamise üritus Kesk-Eestis, kus me teeme võib-olla kolm-neli-viis maakonda korraga siis laias laastus kuu lõpuks on meil enam-vähem pilt klaar, palju meil siis seda sodi, kus on ja meie hinnangul on see umbes 10000 kuhja. Täpselt, meil on, üritused toimuvad niimoodi, et me saame hommikul 10 kaku, laupäeval inimesed valivad endale vallad, meil on kaardid olemas neil, kellel on GPSid, nendel on, kellel ei ole, nendele me püüame leida, igaüks valib endale valla või siis pool valda ja sõidab siis süstemaatiliselt läbi kõik need teeotsad, kus siis noh, meil on mingi kogemus olemas, kus seda prügi pannakse, see info läheb automaatselt meie Internetisaiti, kus kõik saavad seda vaadata, kuulajad saavad seda ka praegu teha. Teeme 2008. Kui ta sealt ülevalt klikite kaardistus siis te näete ja, ja mis me nüüd edasi teeme, on praegu logistikatiim, hakkas meil tööle. Me oleme paar korda koos käinud ja me töötame välja säärast prügi logistikaskeemi, kuidas siis kogu see laga sealt kokku korjata. Ja meil on selles mõttes väga hea meel, et meil on Eesti tipp tipp, logistikud on tulnud punti ja nende kaheksapealine niukene tõsine tiim, kes peaks jõudma põhimõtteliselt asjaga, nõnda et kui kaardistamine on läbi, et siis selleks ajaks on neil enam-vähem klaar ka, kuidas, nagu seal koristamise mehhanism nagu töötab. Ja meil on hea meel, et, et väga suurt valmidust ühineda meiega näidanud üles ka kaitsejõud, kaitseliit see on tõesti nagu märkimisväärne, et nad õla alla panevad ja noh, me lähipäevadel täpsustame, millises mahus nad seda teevad, nii et mulle tundub, et me, me saame väga palju nagu oma ülesannet realistlikumaksjast, kaitsejõududele. Mis nendest prügi kuhjadest saab, on see teada. See on nõnda, et autokummid lähevad rehviliidule, ohtlikud jäätmed lähevad jäätmekäitlusesse elektroonikaromud siis ka vastavatele ettevõtetele, kes käitlevad, eraldame sealt, kui me saame puder vaid kätte ja enamus sellest muust lagast, siis läheb nagu segaolmejäätmetena prügilasse, aga need kuupäevadest veel, kui rääkida, siis oluline kuupäev oleks siis 20. märts, 20. märtsil me avame oma registreerimisslaidi ja see on siis see koht, kus inimesed saavad endale valida piirkonda, kus nad koristada tahavad. Registreerumine toimub siis kolme kuni kaheksastes tiimides seal sellepärast et ütleme, tiimi suurus on tavaliselt nagu autoga piiratud, et noh, ütleme ühe auto või kahe auto kaupa, sõbrad tulevad ja saab valida endale valda ja siis valla piires konkreetselt siis inimestele nii-öelda nädal enne koristamispäeva umbes loodame informatsiooni, kus me siis kirjeldame täpselt, millised kuhjad on siis neil nagu nagu vaja koristada, ütleme, see infosüsteemi väljatöötamine käib, et IT-tiim praegu rügab ka päris kõvasti. Laias laastus. Loogiline lahendus on siis selline, et, et meil on 40000 inimest, kes tulevad 10000 kuhja juurde ja, ja me teeme seda poolautomaatselt. Kuna on teada täpselt kuhjade mõõdud, kuhjeldes oleva sodi tüüp on teada ka nagu see aeg, mis kulub iga kuhja koristamiseks, siis me saame välja arvutada seda, mitu kuhja, millise tiimi puhul on mõistlik nagu, nagu panna edasi juhtub see tõenäoliselt niuksed, suuremad ja, ja räigemat kuhjad nagu hülgase, võib-olla mõned veel, me plaanime sõjaväega koos nagu ära koristada, need on need kohad, kuhu me arvame, et vabatahtlike pole otstarbekas saata, kus on tõesti nagu seda nagu suurt laga, nii palju, et seal tuleb buldooserit lükata kokku seda asja. Ja selle tegevusega käigus me siis nagu noh, me saame niukse esimese praktikaga nagu käteks prügimägedega koostaja. Niimoodi praegu nagu läbirääkimisel on hea meel, et silma kliine või näiteks tegime niukse pakkumise, millest mul jäi suu lahti, et nad annavad meile sisuliselt kogu oma tehnikat, tasuta toodang, kütuseraha, saada prügi, ausalt, mida te siin Tallinnas näete, ja Tartus ja mujal siis Me saame nagu nädalavahetuse jooksul siis kolmas, neljas mai seda kasutada. Loodan, et teised prügifirmad siis nagu tulevad ka punti, et nendega jutt käib. Nii et kolmas, neljas mai on see aeg, kus suur koristusaktsioon hakkab pihta. Täpselt. Täpselt kolmandal mail hommikul me loodame, et 40000 inimest tuleb välja ja, ja veedab selle päeva looduses ja siis õhtuks on Eestimaa puhas. Praegu me räägime ettevõtmisest, teeme ära. 2008 kas tuleb 2009 2010 on see ühekordne aktsioon. Kui on ettevõtlikke inimesi, kes kes leiavad probleemi, mis oleks sotsiaalselt nagu vajalik ja, ja inimestele korda läheks, et siis meil on hea meel see kaubamärk edasi anda ja ja oma head soovid ja võib-olla siin ka mõni tehnoloogiline lahendus, et et seda nagu siis nagu üles kerkinud ülesannet lahendada. Et see ei pea olema alati prügis, võib olla ükskõik mingi muu probleem, mida saab üheskoos ära lahendada. Mul on küll jah, no konkreetset põhjust rääkida, siis leedukad tulevad meil vaatama, kuidas me seda teeme, et äkki me selle nii-öelda riigi prügikoristamise tarkvara ja lahenduse annab leedukatele. Noh, neid riigi võiks veel olla, eks, mis puhtada? Kahtlemata Rainer Nõlvak, suured tänud, et läbi astusite ja mis muud kui edu ja palju vabatahtlikke aitama.