Tere kuulama teatri magasini, täna räägime teatriajaloost. Mina olen maris Johannes ja koos Pillerin purjega oleme ära vaadanud teatriromansi, see on kaatri, gaasi, kaaslavi ja Vaino vahingu draama kolmes vaatuses kahe vaheajaga seisab kavalehel ja see on lugu Ernav ilmerist, Juhan Luigast ja professionaalse eesti teatri algus, kümnenditest algakse sündmustik 1913. aastaga ja lõpeb 1924. aastaga. Sündmuspaik Estonia tead. Ja osalised siis Erna Vilmer ja Juhan Luiga kõrval ka Aino Kallas, Ants Lauter, Karl Menning ja teatriteadlane Karin Kask. Meie tänases saates on intervjuud tegijatega lavastaja Katri Aaslav-Tepandi ja näitleja Tõnu Tepandi ka. Ja samuti on meil õnn ja rõõm pisut sorida Eesti raadio heliarhiivis ja andadele kuulata hääli kaugetest aegadest, mitte küll 1913.-st aastast. Meie arhiivisalvestused on tehtud 50.-te aastate lõpus ja sissejuhatuseks ratsionaalne mõttehetk Ants Lauterile. Kelle anne tol ajal juba silmanähtavalt kasvas? Härra filmer oli Altermanni peamine naispartner tol ajal ja tema ande põhi laadiks või ütleksime põhivärviks oli üürik. Sellist ehtsat ja tundeküllast armastajat paari, nii nagu see oli Altermann ja Vilmer siis tõesti neid tahaks veelne. Teatriromansi algus, saatkop, teatriteadlane ja näitleja üks on ranges kostüümis tegudeinimene 50.-test, teine Astraalses olekus näitleja hing. Need kaks tegelast on Kaarin kask ja Erna Vilmer, Erna Vill, meri ja kaaringase kohtumine toimus tegelikult 50.-te aastate lõpus ja vahendajaks oli Ants Lauter. Vilmeri kunagine abikaasa. Saame teada, et Kaarin kask tahaks Ernav ilmerist kirjutada monograafiat. See ongi teatriromansi raamiks. Aga teatriromansi romantiline algus Estonia teatri kammersaalis on hoopis teistsugune. Suures plaanis heitunud Ernav ilmer Katariina laugu kehastuses käib Hamleti etendus, kus temal Ophelia roll ja Altermann on selle lavastuse Hamlet Vilmeron murtud olekuga, tal valutab pea, ta on endast ära. Teatavasti avati Hamletiga Estonia uus maja 1913. aastal. Aga enne kui teatri romanssi, mida täna näha saab. Edasi jutustame kuulame-Peti kuuskemad ja Salme Peetsoni Vilmeri kaasaegseid 45 aastat hiljem. See on 1958. aastal Estonia avaetendust meenutamas. Ja sellel lindil ütleb sõna sekka ka meie tänase lavastuse üks tegelasi, Kaarin Kask. Muidugi uue teatri avamise etendusele 1900 13. aastal. Süda värises siis, kui üle nädala astusid esimest korda, nagu sul. Ei tea, mis koht. Nagu pühakoda meile ütelda selle hoone avamise päevast midagi rohkem, et elekter ei olnud korras, kustus ära. Etuudi, ruttu küünlad. Laval mängisime küünaldega. Kuule etendust, pärast läksin vanglaks avaidel ja ta Jombelmite korrasnenud. Kirjutasime juhtusid viperused just etenduse ajal esietendusel. Need need kõige viimased proovid, kõik proovid tegime vanas Estonias, viimased proovid, tegime öövli laatade palkide vahel sest see oli kõik, oli veel nii korratu niimleselmalist peaproovi teha. Ja kui tuled ei tulnud, see oli kah ei, oli tehniline viga. Näitlejad olid kõik valmid, tükk oli korralt, rahvas oli saali. Tolleaegne arvustus ei võtnud kuigi hästi vastu Altermanni osa täitmist. Selline hinnang tekkis sellest, et arvustus nägi Hamletist teist kuju, kui Altermann Sa tahtis anda, kuna Ossepp kirjutab sellest, kuidas Altermann tuli tema juurde toimetusse ja rääkis suure nördimusega, et tema ei ole kunagi näinud Hamletis plaseerunud tahtejõuetud elastennist kuju vaid, et tema on tahtnud anda ametit kujus noort idealisti kelle unistused ja ideaalid purunevad kokkupõrkes tegelikkusega. Mina leiutinatsioon, tema karakterid lähedasem osa temale. Just see melanhoolne, mitte mitte, neelas tehnik. Muljetes ei näinud, kes kõik räuskavad räuskavad juures, aga seda ei ole Hamlet, mitte melanhoolne, on Taani prints. Käib ringi. Juurdleb olla või mitte olla? Olla või mitte olla ju see on ka teatriromansi peategelase Erna Vill, meri, elu küsimus. Jätame arhiivilindid ja vaatame nüüd Katri Aaslav-Tepandi teatri romanssi siin ja praegu Estonia kammersaalis. Selliseid kaugeid aegu. Me kipume romantiseerima või arvatavasti selle romantikaihalusest tuleb publik ka teatriromansi vaatama. Ühelt poolt lugu kaugest ja kaunist ajast, teisalt armastuslugu, kui nüüd Pilleriinil paluda anda hinnang, et oli siis ilus ja romantiline lugu või? Muidugi see lavastuse tonaalsus on niisugune teataval määral tõstetud. Romantiline, teatraalne ja näeme ilusaid inimesi ilusates kostüümides. Aga kui ilus lugu nüüd on, ma ei olegi päris kindel, sest selles loos on ka palju niisugust traagilist. Muidugi selle saab ka nüüd aastakümnete tagant väga kauniks kujutleda, aga minu jaoks on see lugu inimestest kelle element on siis kas teatrilava või see lavatagune vaatesaal ja kuidas need maailmad omavahel kohtuvad, kuidas nad põrkuvad. Milliseid teravaid vastuolusid võib seal sündida ja milliseid teineteise leidmise, et ega see alati ei ole ilus, see võib olla ka väga valuline tegelikult selle lavastuse sünnilugu on kõige pika minevikuga seon. Katri Aaslav-Tepandi 15 aasta pikkune töö. Kas räägite nüüd ise sellest, kuidas tasele Vilmeri teemani jõudis, sest tema siiski selle protsessi üks algatajaid käivitajaid. See oli 1991. aastal, ma õppisin teatrikoolis kolmandal kursusel, mina ei mäleta, kas oli Lea Tormis või Reet Neime. Igal juhul teatriajaloo loengus sain mina teada, et selline näitlejanna on olemas, kes on Holland Stanislavski k koos ja mina olin ju vaimustuses Stanislavski läbi elamiskunstist ja, ja siis ma hakkasin Liimerit uurima. Lea Tormis andis mulle Karin ka see telefoninumbri ja me saime Karingasega kokku ja temal oli kaasas suur sinine mapp. Erna Vill merikirjadega ütles, et neid ei tohi muuseumisse anda, need ei ole mitte kuskil, see on ainuke eksemplarid, ma annan teile aga ainult paariks päevaks, kus tema need kirjad saanud olid. Tema alustas 57. aastal, nii nagu siin näitemängus alustas Erno Vilmerist monograafia tegemist. Ja tema alustas kirjavahetust ja ärgitas Vilmerit kõike üles kirjutama. Ja siis ma ööd ja päevad kirjutasin kirju ümber. Ja mäletan, et see oli minu jaoks päris vapustav kogemus. Kui vana sa olid siis 25 ja siis ma läksin veel Tartusse kirjandusmuuseumisse. Ma sain Kase käest teada, et seal on Kavilmeri kirju, et siis sai kõik, mina seda teemat ei valda, ma ei julgenud seda puutuda, pealegi seal Uiga fond oli nii mõõtmatusele nüüd 1000 säilikut 1000 kirja 2000 vil märkmelehte, pluss veel tema tohutut kirjavahetust ja sain aru, et mina seda ei suuda teha. Aga mul olid kirjad olemas. Mul oli Karin kasega veel kohtumised ja Kask ütleb mulle ühel viimastes kohtumistes me saime päris palju kokku. Et kirjutage teie Ernovilmerist holograafia valmis, et mina teid usaldan, ma olen teile kõik ära andnud ja mina ütlesin ja see tuli mulle meelde. 10 aastat hiljem kui ma sain tuttavaks innovahinguga ja Vahing räägib, tema kirjutab Luigast monograafiat ja Luiga ikka Luiga ja Luiga ja ma mäletan, see oli selline kohtuminekus oli Tõnu Tepandi, oli Vaino Vahing ja minu arust oli keegi veel ja me hakkasime rääkima Tartu vaimust ja Tartu vaimsest renessansist, mis oli enne esimest maailmasõda ja siis lahinguga arutasime, et aga paneme kokku munas filmerist, kapitäis märkmeid, temal oli kõik Luigast olemas läbi töötatud, et hakkame jagama ja teeme näitemängu ja panime plaani paika, siis oli niimoodi, et siis käis Vahing Tallinnas, mina töötasin draamateatris, siis ma vahepeal tegin linnateatris jagame igas teatris oleme vahingu kohta nüüd jälle pannud mingisugused tseenikesed, seeni, põhju, siis kutsusin Tõnu, lähme oleme Tõnuga vanad kolleegid ja kutsusin Tõnu ka, et aita, kuula, on see dialoog, noh, minu jaoks on näitemängu kirjutamine midagi erakordset, ma olen lavastaja, mitte kirjanik. Ja ma arvan, Tõnuga, meie meie romanss algaski tänu sellele näitemängule. Sellepärast tema teatrikoolis minu õpetaja ja ma teadsin, et teda need asjad huvitavad. Nii et võib öelda, et teatriromansi on tõesti mingisugune eluline tähendus. Ja mina käisin vahingu juures, siis Tartus, tema töötas psühhoneuroloogia haiglas raamatukogust, see oli nüüd see raamatukogu ja see koht, kus on ju väga paljud eesti vaimuinimesed läbi käinud ja siis Vahing rääkis, kogus Eesti teatriajaloo mul ära ja siis avaneski, see oli juba siis 98 99 avanes äkki täiesti uus maailm, sellisel Uiga maal see tegelikult see Tartumaa lahingumaailm, kogu see Tartu teatriuuendus Hermaküla-Toominga kirjaadisid vahingulaline tohutu kirjavahetus. Ta on elav Eesti ajalugu, eriline inimene eesti kultuuriloost. Ja siis ta sai raamatuks rongradog painduv trüki. Ja siis mina mõtlesin nii, nüüd on kõik, ega mina nägin teha, ei oska, lavastada oskab ta pole ju näitemänge õieti mul ei olnud mingit usaldusele dialoogi suhtes, vahepeal kõlas küll hästi, kui käes ja ta mängis Luigad väga hästi, ta mängiteerunud Vilverit paremini. Külverit mängija Vilver tuleb nii hästi, et nii südantlõhestavalt vabandad oma oma neid inimlikke, neid raskeid tegusid. No siin on ju alati ka see küsimus, et kui palju me tegelikult teame siis nii kaugest ajast, jah, me võime lugeda rollidest. Me võime lugeda kirju, mis on olemas või mida selles samas näitemängus on meieni toodud. Aga eks see kõik jääb ikkagi ju kujutluse tasandile. Kuidas on võimalik teada näiteks, mismoodi Errnovilmer ikkagi täpselt laval mängis ja niisugune kujutluse ja dokumendipiiril balansseerimine, ilmselt saabki see lugu olla ja selles armastusloos siin, kus põhirõhk oli ikkagi Vilmeri ja Luiga suhetel tegelikult, sest Ants või Hans Lauteri ilmus meile üsna noore mehena veel ja tegelikult see kaua kestnud abielu Vilmeria Lauteri vahel jäi ikkagi juba väljaspoole selle näidendi tegevusaega, mida meie vaatasime, et jällegi peab ütlema, et siin võib-olla sellest samast armastusest huvitavam oli see mingisugune vastuolu selle mehe ja naise Luiga ja filmerinatuuride vahel. Sest siin ju ka küllalt palju antikirjavahetusega siis, kui nad teineteisest olid tegelikult kaugel. Ja oli ka niisuguseid, minu jaoks olid need lavastuses ühed huvitavamad hetked kui Tõnu Tepandi, Luiga tegeles oma mõtte mõlgutustega omadega teooriatega, pliiats käes, kasvõi sellesama filmeri näitlejaloomingu põhjal, aga filmer teises lavapunktis elas läbi midagi hoopis muud. Näiteks Altermanni traagilist lahkumist varast surma et selles suhtes küllap see armastusloo nägemine mingil määral sõltub ka sellest, mida, mida iga vaataja kui palju ta eelnevalt teab, milline on ta enda elukogemus, kui romantiliselt või ebaromantiliselt ta seda kõike vastu võtab. Minu üks lemmiktegelasi oligi seesama Tõnu Tepandi, Juhan Luiga rollis. Muidugi, alati on ka see, et küünilisemaid ja skeptilisemad vanamehi on nagu laval huvitavam vaadata. Ta kui õrnu ja senti mentaalseid naishingi, aga see muidugi vaataja silmist rohkem ripub ära see äratundmine või, või see tõde. Võib-olla oli Tõnu Tepandil mingi eelis, ühelt poolt seesama ette selle näidendi oli igatpidi läbi töötanud ja teisalt tundus mulle hetketi sellele samale Juhan Luigale kui tegelasele on antud ikkagi väga palju mänguruumi ja väga palju niisugust intensiivset siseelu. Sest temas oli ju igasuguseid värve, oli niisugust kannatust ja oli sellist mehelikku enesekesksust ja ja väga vastakaid toone isegi tundus, et võib-olla et selle arvelt Vilmeri roll justkui tõrjuti natuke kõrvale. Kuigi Katariina lauk on ju ka Ernav ilmerina juba olnud ühes lavastuses varem. See on linnateatri ainus ja igavene elu kusse noorenna, kelle Altermann ütleb, et minge, õppige ja noh, selles praeguses rollis niisugust traagika mõõdet oli võib-olla pisut teiste vahenditega või näitlejanna enda suurem lavakogemus juba määras ka seda. Aga hetketi tundus, et Katariina Lauk, kes kindlasti ideaalselt Vilmeriks sobib, vaid tõepoolest, sel puhul ei oska kedagi teist praegusi, et meie teatriruumist kujutleda, et ta oleks väärinud sügavamalt ülesannet või huvitavamat ja mitme plaanilisemat rolli just selles mõttes, mis oleks talle kirjutatud ja lavastatud, et tema pidi oma hinge avama eelkõige niisugustes sõnatutesse hetkedes, mis kindlasti on ka keerulisem mänguliselt ja millega ta tuli toime, aga aga et see lugu või tagamaa oleks võinud olla rohkem lahti kirjutatud tegelikult selle lavastuse puhul tasuks üldse rääkida näitleja valikust, kuna tegemist on ju vabatrupiga, siis on olnud lavastajad ka sellist mõttelendu, et keda võtta, keda jätta. Ja, ja tõesti esmapilgul vaadates tundub, et kõik osatäitjad on väga sobivad oma rolli. Aino Kallas, selline enesekindel naine, kes võiks seda mängida? No loomulikult on parim variant väga iseseisev Katrin säukas või noor Ants Lauter valitud Tanel Joonas nimi võib olla paljudele isegi veel tundmatus on poiss, kes lõpetas äsja kõrgema lavakunstikooli ja hämmastav, ta on noore Ants Lauteri nägu või Vello Jansoni Karl Menning, see oli isegi esimene hetk kõige ootamatum näitlejavalik. Aga oma sellises skeptilises ja pisut toredas olekus sobis Vello Janson suurepäraselt sinna. Ja siis meie ühine lemmik Marika Vaarik, Kaarin Kasena, Karin Kase isiksus veel silme ees tuleb isegi muie, suunurgad jumaldan isegi kaaningase moodi, rääkimata siis Juhan Luigast, Tõnu Tepandist ja Erna filmerist ja Katariina laugust. Ja muidugi jah, võib siin ju mõelda ka nende näitlejate oma slepile. Nagu sa juba Katrin säucase puhul ütlesid, et niisugune sõltumatu ja, ja ränne, nagu ta ka vabakutselise näitlejana ju on, et Aino Kallase ka tuleb sellesse mängu kuidagi suveräänsusele või kuskilt oma teisest aegruumist, kuigi tal on Juhan Luiga ka väga tugevad salaniidid mis üsna intrigeerivalt on ka väljamängitud, nii et see kolmnurk Vilmer Luiga kallas mida Vilmer võib-olla kõige vähem aimab, see on ka väga huvitavalt enamasti tummalt läbi mängitud. Vello Jansoni Menningu puhul mõtlesin ma ka tema opereti viha ja kõige selle juures siiski millegipärast ka vanalinnastuudiole ja sellele lepile. Vello Janson on olnud selle hetkel nüüd ooteseisundis teatri või olematu teatri näitleja. Ja noh, tegelikult niisugused Vihjed tingeltangel ei leia tõsisemale, teatrile ja opereti leks, neid saab ju kõiki praegusesse aega ka teatrivaataja tuua või edasi mõtelda ja oli see vist üks Estonia praegustest juhtidest Paul Himma, kes pärast esietendust ütles, et nojah, et kui kõik Eesti teatrid hakkavad mängima opereti, et siis on Estonial viimane aeg alustada sõnalavastusega. Ja see repliik sobis ka suurepäraselt meie tänasesse aega. Siin oli veel mingisugused mõtted, käisid, kus teha, aga mis teha, ma ei arvanud Estoniast mitte midagi, sest et ma teadsin seal ooperiteater, siia ei ole meil asja. Ma ei tundnud Estoniast mitte ühtegi inimest kuskil siis ma ei mäleta, 2000 oli mitu aastat tagasi, Paul Mägi oli siis veel ja mina helistasin, et mina ei tea, mis teha. Mul on niisugune lugu Estoniast, äkki äkki sobib siia ja siis algasidki läbirääkimised siis Paul Mägi läks ära väsi, rääkisid, katkesid et ma ei taha seda teha. Ja see oli veel see ideed, teade all suures saalis jai koos orkestriga ja nüüd sel kevadel ma nägin Urmas Vadilt, tema tegi rahvusraamatukogus oma näitame, kohtume trompetis ja mina küsin, kuidas sa ise hindad näitemängu lavastada? Seal ei ole autori suhtes küsimusi. See, et nii tore on. Läksin koju. Urmas Vadi, nii õnnelik oma näitemängu juures, et üldse ei näe muret, et äkki äkki mina saan ka hakkama. Nii juhtus selline see ajend ja siis ma helistasin baarne Mikule siis oli juba Paul Himma teatriromansi paadis kõik ja siis läks üsna kiiresti, ma hakkasin näitemänguks kirjutama konkreetselt juba siia, siis tuli Karin Kask, siis tulid veel Kallase stseenid, tuli veel Lauteri rida juurde ning kevad läks siis selle loomisel. Võib-olla oli niimoodi, et igal asjal on oma aeg, oli vaja minul teatriromansi lavastada. Need tegelased tahtsid ilmavalgust. See trupp pidi kokku saama, Estonial olime ikka vaja, meil on Estonia 100 ju tulemas, et me oleme vastastikku üksteisele kasulikud, ärme vajalikud. Sest, et ega ma ei kujuta ette küll seda näite nagu mujal. See ruum oli alles sisse töötamisel, aga mõtlen selle maja, meeskonna, naiskonna valmisolek. See ei ole nii, et igas teatrini on motiveeritus või hea on olnud siin olla asjad õnnelikult lahenesid, et me siia sattusime, et me siia tulime, siin meid vastu võeti ja siin on nüüd see asi sündinud. Meil on niimoodi, et, et nüüd me mängime münt Tallinnas, siis me mängime kevadel veel Tallinnas ja, ja siis me läheme Vanemuises seeme, lähme Endlasse ja. Me oleme Ugalas, Rakvere teatrisse ja Saaremaale, nagu ütleb irnovilmerit, kõik Eesti teatrid peavad kuulma meie häda toidusõjalause, kõik eesti teatrid kuulaksid mu häda, et see kunstivalu, mida me siis siin hõiskame. Mulle endale on ka alati väga meeldinud, kui see koha vaim nagu toetab mängu, aga kummaline on see, et see Estonia oma vastremonditud ja sihukese puhta ja korraliku saaliga ei andnud nagu sellist kodust ja hubast olekut sellele teatrile romansile Tauli tunduvalt steriilsema. Kui minu ettekujutus ajastust 90 aastat tagasi, et kuigi need inimesed elasid ja olid, siis seda uskusin, ma uskusin neid näitlejaid, aga ma ei uskunud seda, seda Estonia euroremonditud ümbrust, mida toetas ka veel suhteliselt steriilne lavakujundus. Estonias olemise mõtet pidi nagu väga tugevalt endale kogu aeg sisendama, visuaalne pilt ei olnud see tugi. Aga samas Katri Aaslav-Tepandi ise tunnistab, et see Estonias tegemine on tema jaoks olnud väga oluline ja ju ta siis on lihtsalt suurema süvenemisega selle asja kallal olnud ja seda Estonia vaimu tunnetanud. Ja võib-olla on ikkagi probleem ka selles, et, et minu põlvkonna jaoks on Estonia ennekõike muusika, teater ja muidugi teatriajaloost, on teada, et 49 lõpes Estonia draamatrupi lugu, et, et see oli Eesti üks tugevamaid draamatrupi, mis sellel aastal laiali peksti. Aga et praegusel hetkel Estonia märkonna aida Rocca al Mare tennisehallis mitte see Teatriromanss Estonia katusekambris Aga see filmeri lugu ei ole sellega ju lõppenud, veel filmi lugu ei lõppenud, jah, mul on raamat, nüüd praegu reet Neymar. Teatriteadlane Reet Neymar toimetab, annab mulle tagasi selliseid märkusi, selliseid märkmeid, tööd jätkub veel terveks talveks, sellest tuleb siis monograafia ja ehk siis doktoritöö. Nii et see on plaanis valmis saada nüüd kevadeks, nii et ma iga päev mõtlen, saaginud, valmis munas raamat veel vaja teha kasele lubadusi antud Karin kasele selles lavastuses. Karin Kask ütlebki lõpuks tunnistab, et tema ei osanud seda monograafiat kirjutada. Kas sa tunned, et sina oskad või oskasid vaata, Kask ütleb niimoodi tabloidi ilukirjanduslikku laadi siis mina mõtlesin, selge ilukirjandus likumas laadis filmerile ligi ei saa, tähendab, tuleb mine täiesti uurimustöö täiesti faktoloogia täiesti rangelt. No nii-öelda metodoloogiliselt teaduslikult, et see ilukirjandus sünnib sellest, seal on tõesti selles kogu selles, selles monograafias on ka väga suur osakirjadel endendi mälestustel, võrdleb Kask. Teatriajalugu saab kirjutada üles mälestuste kaudu. Teater on nagu õhk uurimisobjekt, inimeste elamus. Aga kuidas sa seda riietad vormistada? Samamoodi ju kui, kui nüüd raamat Jüri Krjukov vist ja see on samamoodi mälestustekildudest koos, kuidas me seda teatriajalugu siis ikkagi loome. Ja ma arvan, et sa pead tegema, Me peame oma Eesti inimestest rääkima. Meie, kes me praegu toimetame, teeme iga päev, kes me oleme, veel terved, elusad, mul on nüüd küsimus teile mõlemale Pilleriinilon, kreokovi, raamat, sina tegeled Vilmeriga, see isikliku ja siis selle teatrielusuhet kuni eetikaküsimusteni, et mida sa ütled ja mida sa ütlemata jätta, et see on täpselt nii, et need kirjad nad kuuluvad ju mulle, eks ole, kui ma olen nad sulle saatnud ja mis õigus on sul neid avaldada, uurijad, ma asetan ennast selle tegelase sissekida. Ja kuskil on ju piir kuunima, võin ennast avaldada, mida ma julgen maailmale näidata jooni, asju, mida ma maailmale ei näita, mis on loetavad jäämäe tipu all. Lõpuks siis võiks olla igasugune kunst ju keelatud, me räägime ju alati traumaatilistest konfliktides kõige jubedam matest draamades vanakreeka tragöödia, ainult üks suur kannatus isiklikes suhetes, ema abiellub pojaga ja selles mõttes on teatrikunsti karm, julm kunst. Nii et, et see teeks mulle haiget, kui mina näeksin ennast sellises tegelasest kellegi poolt kujutatuna. Siin on ju küsimus, Karin Kask. Koomiline tegelane, aga jumal näeb. Ma tulen, Karin Kase ka väga suurt sarnaselt kogu selle loo kirjutamisel käid ja uurid kirjandusmuuseumis kellelegi kirja teed lahti, vaata issand kui põnev materjal, aga see on inimese elu seal olnud kellelegi elu ja ta ei ole see mull kirjutanud. Ma olen koomiline tegelane, kes püüab midagi kätte saada, astub tegelikult saabastega kellelegi küdintiimsemasse tuppa keeruline. Ja muidugi see on selles mõttes erinev need, eks ole, et kui kaugel see ajaline distants on krõukovigantse palju lähem, kui palju sa saad kujutleda ja kui palju see reaalne inimene ongi sinu kõrval olnud, aga no teistpidi võib-olla jälle selles mõttes oli, oli minul võimalik kõigilt neilt, kes mäletasid küsida, et kuhumaani või nad ise otsustasid tegelikult kummaline, rääkisid ja küllap ma jätsin ka midagi välja ja ja sellest, mis minu sees oli, ma jätsin kindlasti ka väga palju välja, ma arvan, rohkem kui, kui sisse. Aga jah, selles lavastuses ka mulle meeldis see, eks see Karinglasse teema ju erutab mind ka ja ja just ja just see, et, et ühed on, ühed on pealtvaatajad või need uurijad ja teised on need, kes elavad läbi ja ega need dilemmad olid siin teistel tegelastel ka, et kes on loodud sinna lavale näitlema ja kes on loodud fikseerima või jälgima või noh, seesama Luigagi pliiats käes, et need on nagu erinevad inimtüübid. Et siit ma võin hiilida oma vastusest edasi just küsida, et, et kas lavastaja on siis see õnnelik, kes saab endas neid ühendada või et kuidas sina ennast tunned või kas sinu hing kipuks ka sinna lavale või sina tunned ennast selle uurijana jälgijana jälgi ja uurijana, mida aeg edasi, seda vähem tahan ma ise mängida. Ma tahan uurida ja minu jaoks on ikka jah, teatriuurimise koht just nimelt minna nendesse teemadesse, millest ei räägita, palju filmeris teame, me ei tea, panime Luigas, teame, me ei tea ju. Lautoris noorest autorist müüdid ainult, aga et inimene on taga, mis, mis inimene, mida nad tegid, mida nad mõtlesid, mida nad tahtsid? Jälle arhiivilindi manu ja kõneleb teatriteadlane. Karin Kask salvestus 1957. Altermann kohtus päris juhuslikult Jagnavilmeliga ühe oma kolleegi juures. Loeksime ette ehk midagi, kirjutab Ernavilmelise sellest kohtumisest Altermanni ka kooliõde, kes elas minuga ühel tänaval ja kelle kaks enda mängisid viiul teatena, teatri orkestris kutsus mind ühel õhtul enda juurde külla, kus viibisid ka vana Estonia näitlejad. Tutvusin seal Theodor Altermanni ka, kellele aralt tunnistasin, et tahan saada näitlejaks. Õppige enne teatrikoolis seda tööd, oli asjalik vastus. Kindlasti oli ta sarnaseid avaldusi küllalt kuulnud, oli ta ju kooliplikade lemmik, võtsin tema asjalikku vastust väga tõsiselt, päris käsuna. Edasi võime lugeda Erna Vilmeri mälestustest, mis on kirjeldatud käesoleva aasta algusest järgmist lõpetasin teise kuulsuse mängilise eksamiks Klerchieni osa suudelmani hukatuses. Just sel ajal sain kirja kodumaalt Theodor Altermannist, kes juhuslikult oli kuulda saanud etnoMoskvas teatrikunsti. Õppisin Altermann tegi ettepaneku tulla kohe Estonia teatrisse. Üks tegelane selles loos on väljaspool 1900 kolmeteistkümnendad ja 20 neljandat aastat see on teatriloolane Kaarin Kask, mängitada Marika Vaarik ja tema on selle romansi kõige proosalisena lane. Tuleb just välja see siseringis või välisringis olemise küsimus, mis on üldsusele fikseerija positsioon ja kuni selleni välja, et kas teda üldse vaja on, sest teatrirahvale omases huumorimeelega on teda kujutanud ja, ja pannud teda kõikvõimalikesse ebamugavates olukordadesse. Teatriteadlane peab reageerima kas koordinspitsiendina või kord kohviku ettekandjana, vahetuse tema rollide vahetus on nii mõnusalt sujuv. Ja muidugi, eks see ebamugav olukord, see võib lähtuda ka sellesama fikseerija enda sisetundest. Ja tegelikult see Marika Vaariku roll on väga kargelt lahendatud vaimukalt ja napilt ja samas loob see niisuguse huvitava teise plaani sellele näidendile. Sest selle osa refrään on ju see, et Karin Kask unistab kirjutada Erna Vill, meri, monograafiat ja kõik see muutunud aeg. Niisugused napilt sõnastatud aja märgid või see, millistes paikades on võimalik, 50.-te lõpul Kaarin Kasel reisida. Ja siis kuidas ta lausub niisuguseid kohti nagu Pariis või Berliin, mis sellel hetkel ei kuulu tema teatrifestivali marsruutide hulka. Ühelt poolt see ajab paradoks teiselt poolt see, et tuleb teha kogu aeg mingisuguseid jooksvaid töid, et sa ei saa pühenduda sellele oma unistusele, teiselt poolt, kas on alati võimalik seda unistust täita ühelt poolt see respekt ternav Ilmeri suhtes, teiselt poolt see suutmatus ikkagi seda reaalselt teost kirjutada, sellest tuleb välja mingisugune üldistus, noh muidugi võib-olla kergem samastuda selle tegelasega või või vaadata ju samasugusest vaatepunktist lavale, et mul on väga hea meel, et sinna selline tegelane on sisestatud, mida algselt ju selles teatriromansi näidendis, mis Loomingu raamatukogu see on ilmunud ei ole. Sest see annab mingisuguse jah, just selle aegade dialoogi ja vaatepunktide dialoogi ja nihke. Kui me läheksime nüüd tabamata ime juurde, see lavastus varsti pärast Hamletit. Ja tabamata ime, mis lavastati 14. aastal. Palju probleeme ja sõnasõda tekitas vist kujude tõlgitsus. Altermann lavastajana andis osale näitlejatele selliseid Krimmi, mis meenutasid ühtikud eestisikud tegelikust elust. Kas keegi mäletab teist esietendust mäe esietendust? Ma ei tea, kas ma mäletan seda, olen näinud, seda ma tean küll ja just seda, mis seltsimees praegu ütleb, et Krimmis oli just niisuguseid tehtud mingisuguseid järele, neid kujusid mul on meeles ja kui ta on, selle eel oli oktor luu. Laanil oli ja oli ka palju pahandusi ja Päevaleht boikoteeris Estoniat terve kuu aega ei avaldanud ühtegi kirjutist. Teatri kohta tähendab möödusid puudutad, tekkinud jää palju pahameelt ja altar. Meil endal oli muidugi palju ebameeldivusi, kuid tema põhines sellega, et seda on ennegi tehtud ja võib ka edaspidi teha. Selles ei ole midagi halba, et teadson siiski tahtnud teose mõtet edasi anda ja kui keegi leiab oma saladust, siis ei ole midagi tehasest. Nii see oli niuke tolleaegsele, ühiskonnale ja tegelastele. Aga Theodor Altermann, Yalevassaalep. Jaa, unustamatuks jääb eriti lõpuosa. Tema see tunne Eedele, Kuljused peas kus siin ühes väikses detailis väikses Eestis antakse edasi terve inimese traagika. Tegelikult on ju kaks erinevat meetodit sul praegu käes, üks on see kaaringase meetod, et sa uurid, kuulad fikseerid, loe. Teine on see, mida kirjeldati Tõnu Tepandi, eks ole, et sa mängid need olukorrad läbi, et kuidas nüüd see mäng on sind kui uurijat aidanud see mäng, mida võib-olla Pillerin oma raamatuga mängida ei saanud, sest ta ei saanud lavastada, ma pean oma raamatut tõesti korrigeerima, ma olen saanud teatud motiive. Me teame tegusid. Me teame tagajärgi, me teeme valikuid. Aga miks mingi valik toimub? Nii Erna Vill, meri elus, Ants Lauteri ja Juhan Luiga ja Aino Kallase, Karl Menningu. Miks Menning teatrist ära läheb? Miks ta kunagi enam tagasi ei tule, aga miks ta siis ära läheb? Sellepärast et teater nõuab usku idealismi. Ja, ja ühel hetkel, kui sa saad nii haiget kapsaldub veninud, läheb poliitikasse. Ja ta tunneb ennast palju kindlamalt vastuvõttudel Eesti riigi loomisel. Menning läheb poliitikasse juba ju kohe nii kui Eesti vabariik sünnib enne, ta läheb ajakirjandusse teatrikriitikasse. Ta läheb teatrist, astub välja, see selgub esimeses vaatuses, miks temaid alustada opereti pealetungi või siis selle rahamaailma või, või müügi müügiteatri pealetungi. Samamoodi, miks Erna filmer teeb selliseid valikud oma elus, miks ta Moskvast ikkagi ära tule? Noh, needsamad küsimused, mis raamatusse tegelikult näitajate abil vastame neile küsimustele. Nii et Ta on nagu psühhodraama veel kord psühhodraama, kus mängitakse läbi need teravad äärmuslikud konfliktsituatsioonid. Ja läbi mängides saame me teada, mis toimub. Miks keegi midagi tegid, mida tahtis tegelikult tõeliselt psühhodraamast, mina nagu ma suurt ei tea, aga mul on selline tunne, et see on koht, kus saab haiget. Teda võib tarvitada igapäevaelus, pärineb ta psühhiaatriaatriasse, kus mängitakse mingisugused kujutatud olukorrad lõpuni välja. Kas siin on ka eesmärk, et teha haiget veisele valu kaudu? Kurat, valu teha ei ole iialgi eesmärk. Aga ta paratamatult viib selleni, sest vaata nii nagu mingisuguste asjade lõpuni mõtlemine on üks kaunis tülikas tegevus. Erakordselt kasulik, aga väga tülikas mängides toimub nüüd veel enamat, midagi, mida sa enam ei mõtle, aga saad, tunned läbi need olukorrad ja sa mängid nad lõpuni, kui sa tõsimeeli mängid, paratamatult saad haiget. Terve see mängimine teeb päris palju haiget. See, mis on päris, seda nagu tasubki teha. Teatri näitlejate ülesanne ongi asjad lõpuni mängida. Inimesed, kes teevad teisi töid, neil ei ole aega, ei jaksa seda teha ja siis näitlejad mängivad selle lõpuni ja kui inimene siis läheb sellega kaasa, siis ehk ta ka jõuab mingisuguse lahenduseni või noh, kuidagi nii on küll. Mina olen ka aru saanud, et see valu või haiget saamine toimub ikka tervenemise nimel. Katarsise. Armastusega alustasime lõpetama, peaks siis võib-olla ajalooga. Et kui palju üldse meie tänasel päeval saame seda ajaloo autentsust nagu tunda ja tunnetada, keegi meist ei ole ju elanud seal aastal 1913, need, kes on elanud ja need, kes seal praegugi elavad, need lihtsalt enam ei mäleta midagi. Aga me saame katsetada oma ajalootundlik, kus lähiajaloos ja üks väga hea võimalus kontrollida oma ajalootundlikkust on seesama Tõnu Tepandi kes ise on elanud üle sellise aja, nagu see on eesti teatriuuendus, seitsmekümnendad, kes on seal olnud aktiivselt tegev. Nüüd on ta teatri romansis ja kujutab iseenda jaoks kauget aega ja kaugeid tegelasi ja uurime, kui palju tema arvates on võimalik üldse meil sellest kaugemast ajast midagi teada ja kui haud identne, see on ja ja kui palju selles on fiktsiooni. Esiteks, see, kuidas ma mingit asja näen, sõltub suuresti sellest, kuidas mina sisemiselt vaatan, milline on mu hoiak maailma suhtes sel hetkel, aga hämmastav on see kuidas paljud asjad, mis hiljem kuidagipidi müstifitseeritud, kanaliseeritud või kuidagi pidulikuks kuulutatud, kui lihtsalt nad sünnivad. Ma olen nii pikk elu ja ma saan omaenda elupeolt niisugused juhuslikud asjad teemani intena. Ei, seda me ei tee toda, me teeme nii. Pärast sellest joonistatakse välja väga põhimõttelised jooned ja värgid ja särgid, kusjuures võib-olla see isegi õige. Aga nad sünnivad tihtipeale väga lihtsalt ja nüüd ajaloos tagasi minnes mängides ajalugu saab lähtuda sellest teadmisest jõuab ka tihtipeale selleni, et need ongi juhuslikud asjad, juhuslikult käigud ja sõltuvad väga palju selle hetkemeeleoludest. Et just nii tähte või see sündis, üks asi on see Luigaja Vilmeri aeg, keegi pole ju elanud meie põlvkonnast, aga see aeg eesti teatrieksperimendi aegu kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, kui palju sa seal seda müstifikatsiooni tabanud ise seda kaasab teinuna? Tähendab, nüüd praegu seal midagi on küll, jah, et ma olen lihtsalt oma tudengite pealt, nad ei vii kokku asju reet Neymar rääkis neile teatraal kloostris ka sellest perioodist ja siis mitmel korral juhtunud hakkasid küsima siis, et, et aga kas ei saaks kuskilt midagi teada või? Üks mees sellerdateliseniga? Küsige ta käest. Terviseks. See on juba müstifitseeritud, kas tohib, et ei viida kokku reaalse eluga, on see, et kui üks või teine inimene küsib, et oli võimas, oli ilus aeg. Ja siis ma ei viitsinud seal järjekordsest rääkima, midagi ei olnud, me tegime oma tööd, elasime oma elu seal igavest jama, oli seal kõikvõimalikke ja tegime, oskasime takkajärgi, siis ta kujunes vot selliseks ja siis veel pandi talle veel mingeid nimetuse del külgede, mõni isegi tähtsam revolutsiooniks. Ja tere hommikust ja ongi kogu lugu, aga, aga muidu oli tavaline eluna. Eriti vahva on raadios olisin Undu Matti, Mati Undi, Urmas Vadi, Literali issand jumal, seal loeti pidulikult etteeemaldi Hermaküla vihast kirja matile ja seal veel midagi juba see, kuidas muusika taga niuke ja siis veel keegi röögib seal ma vaatasin mina mingi lindistus veel ja siis on niukene. Äranide nõkskusel kuulate protovski, kiri kellelegi aha, jaajaa soo. Eevald sõimab matil näo täis, paska sa kirjutanud oled sinna sellesse viia reegiasse, kuradi tõbras. Aga siis see piduriteta loetakse vahingu, mingeid jukus sõimab jälle Matit ikka meie jama, mis me seal läbi elasime, need on need kirja pandud, poisid vahetasid viri omavahel seal ju ma just küsisin, ma ütlesin, et tuleviku jaoks nüüd tuleb välja, ongi tulevikku ja muuseas, vot see on seesama, see ajalugu läbisin eraldi, kästud, tulebki i mine nüüd, ma kuulen, raadiost loetakse, ma istusin seal kõrval, kui ta seda kirjutas. Loetakse seda ette ja ongi ajalugu ongi müstifikatsioonina. Aga enesetunne, et sa oled ju peaaegu nagu jõuluvana seal sellest ajast müstifitseeritud isik. Püüne peal tahaks näha Vahing väga tahtvat Hermakülas näidendit kirjutada, kas on vara või, või võiks olla, et keegi nooremad juba mängivad teid. Mina ei tea, peaks sellest ajast kirjutama, muidu kirjutab keegi hiljem, kes ei tea sellest mitte midagi kirjutada, jama jälle kokku, nats võiks ju, kui see kedagi huvitab. Aga püüne peal näha ei oska öelda, aga ma meenutan ka ainsat igavest elu, kus tegelikult ju saidki kokku ühelt poolt see Vilmeri lugu, mida teie mängite, teisalt teie lugu, see esimene pool oli täitsa vahva, aga see teine pool ei puutunud küll käestki sinna sellesse värki, see oli nende poiste omaette kujutanud, õigemini edasi arenenud, nagu seal ka muuseas juures kirjas oli. Jaanus jahvatas seal pikalt ikka see ei ole see, see on ainult meie edasiarendusettekujutus. Aga muuseas vot mis pärast seostikese vaat matisel rääkis midagi, tema ei taha minevikust tema ta polevikkuse ja nõnda edasi, jah, jõuluvana sealt sellest ajast, aga aga nali on selles, et et kui seal on hing sees ja huvi selle ilma vastu, siis elu läheb edasi ja ei jõua kõik seda jama, mis tehtud. Seda ei jõua kõike meeles pidada ja ta ei jää meelde, seda eespool on huvitavam. Eesti teater saab 2006. aastal sajaaastaseks saanud Eesti professionaalse teatriiga ja loomulikult on teatriromanss heaks sissejuhatuseks sellele Eesti teatriaastale ja Erna Vilmer on iseloomustanud ennast ja oma lavapartnerit Ants Lauteri niimodi. Piltlikult. Lauter oli veepealne aurik, mina allveelaev, võib-olla naised ongi siis Eesti teatris olnud need allveelaevad või kelle ümber on tiirelnud väga palju mehi, nagu Vilmergi on ju ühendanud väga mitut algusaegadest, Theodor Altermann siis Ants Lauter, kes praktiliselt elas ju meie ajani välja, võib-olla Sernav ilmer, jah, see üks niisugune ühendus, üks keskpunkt, Se Teatriromanss, annab nagu meile võimaluse mõelda Eesti teatris niimoodi. Teisalt Erna Vilmeri lugu ei ole midagi ootamatut, nii nagu omal ajal oli näiteks Mati Undi Sissevaade, Aino Kalda ja Lydia Koidula loomingule ja eluloole, mida nad mängisid Pärnu teatris, ta ei ehmata meid nii, pigem on ta sellist traditsioonilist rada, sammu eta, fikseerib, persoonid, loeb nende kirju, annab teatri vahenditega edasi mingisuguse ette kujutusena näiteks enna filmeri puhul siis tema loomelaadist Katariina laugu kaudu ja kindlasti on ta heaks kultuurilooliseks materjaliks neile, kes huvituvad Eesti teatri algusaegadest ja kes seal väga palju midagi ei tea. Ja kindlasti on ta ka heaks meeldetuletuseks neile, kes juba kõike teavad, aga enam väga palju uusi elamusi saada ei taha, kellele meeldibki nii-öelda nendes vanades lugudes olla ja hingata. Aga võib-olla neile, kes otsivad uusi vormimänge või ootavad uusi ja paljastavaid lugusid. Ja uusi vaatepunkte eesti kultuuris, võib-olla neid see lavastus niimoodi ei kõneta. Ja kui nüüd selles sinu toonis ehk oli pisuke skepsis sees, siis samas on see ikkagi selle lavastuse voorus, et tal on niisugune rahulik mõtisklev parajalt teatraalne sissevaade ühte legendi. Ja kui siin enne oli juttu, et väga kerge on kõike muuta seebiooper yks siis tegelikult see märksõna mulle nüüd seda lugu vaadates millegipärast ei tulnud keelele võib-olla seesama pisut tõstetud ja pisut romantiseeritud laad ja selle kõige juures ikkagi kase respekt nende tegelaste suhtes niisuguse odavama tasandi jälle teisest küljest välistab, et mingis mõttes on see teatripildis ju ikkagi ka erandlik, et võib-olla niisuguseid totaalsemaid, vormimänge, skandaale ja šokke ja metamorfoos on praegu rohkem. Et kes tahab neist puhata, see ei pea tingimata vaataja vanusest, sõltub, on see, võib ka hingelaadist sõltuda. See leiab teatri romansis. Täispikka teatriõhtu oma hingele, sellega täna lõpetame. Järgmisel nädalal jätkame omal kombel Estonia teatrit, aga nimelt siis on eetris näitleja portreesaade hiirelõks ja selle saatekülaliseks on Estonia kauaaegne lauljanna näitleja Helgi Sallo. Aga täna aitäh kuulamast ja kuulmiseni, ütlevad Pille-Riin Purje ja maris Johannes.