Oleme jälle otse-eetris Tallinna lauluväljakul Meelis Kompus ja markeri rooga. Ja tere õhtust, head sõbrad. Käes on hetk, kui me oleme koos teiega õige pea alustamas otseülekannet siit pidulikult esimeselt kontserdilt, aga kontserdi alguseni. Pisut aega just nimelt, sest Tallinn alles marsib ja äsja kõndisid meie silme all siit laulukaarest läbi sellised kuulsad skoorid nagu ETV lastekoor, raadio laululapsed, Rahvusooperi Estonia koor, Revalia kammermeeskoor ja loomulikult laastat notelliis, öeldakse Eesti rahvusringhäälingu segakoor ka nende hulgas. Ja viimasega on väga mitmed meist headest kolleegidest seotud ja ausalt öeldes kasutasin minagi täna juhust, et läksin ja karjusin südames neile elagu, sest meil kõigil, ma usun, kõikidel eestlastel on kusagil keegi, kes täna kas laulab või marsib või on tantsinud ja ime mõtetes nendega ja ma usun, et iga eestlane täna loodab, et pidu õnnestuks. Ta ei saa mitte õnnestuda, sest vaata, kui palju on rahvast, kas me oskame silma järgi hinnata? Ma arvan, et siin on juba praegu kümneid tuhandeid. Kindlasti, aga täpselt ei oska öelda, aga igal juhul siia mahub juurde nii, et kellel veel on mõtet, kas tulla või mitte tulla, siis kindlasti tasub tulla. Ja kui siin ennist sai räägitud, et võtke kaasa mõni soojem kampsik või midagi, siis mulle praegu tundub, et inimmass on nii suur, et sooja jätkub ka niisama, aga võtke ikka mõni Jakike kaasa, et õhtu on veel ees. Tegelikult hea põhjus tulla on veel ka see, et kontserdi algus nüüd natukene venib tegelikult praeguseks hetkeks ma vaatan oma stsenaariumi, kus me peaksime praegu olemas, on täitsa huvitav. No tegelikult meil peaks presidendi kõne ja me võime seda ette kujutada, aga kahjuks on rongkäik tõesti ülemäära pika täna veninud. Et eks analüüsitakse seda kõike, tegemist on ikkagi piduliku numbriga sünni, päevalise pidustusega ja kõik osalejad tahavad marssida ja järelikult kusagil on olnud siis mingisugune selline väike viperus, mis on kogu seda käiku muutnud ikka päris päris põhjalikult, et isegi peo algus on, on need lükkunud edasi ootamatult talle asjaoludel, aga seda põnevam see kõik võib olla. Me tahaks jah teada, mis koefitsient tegelikult on see kurja juur, mis selle vea nüüd nihke sisse on toonud, sellepärast et öeldakse küll, et 8000 osalejat on sel korral rohkem võrreldes varasemate pidudega ja bionüüd, siis rongkäigu marsruut on ka natukene teine, aga seda oleks võimalik kõike välja arvutada ikkagi, et. Me ei oska spekuleerida, ei olnudki, aga meil olid kohapeal rongkäigu jälgimas ju Tiina Vilu ja Tarmo Tiisler ja nende juttudest küll käis läbi, et kusagil oli mingisugune nii-öelda pudelikael, kus ka need rühmad, kes olid võtnud ennast kaheksa kuni kümnekesi marssima, lapsed seal võib-olla isegi 12 inimest ühes reas. Et seal tekkis lihtsalt selline olukord. Nad pidid oma read tegema väiksemaks, et sellest läbi käia, ma nüüd ei tea, kas see vastab tõele, aga vähemalt selline mulje mul on jäänud, et see on olnud tegelikult see kurjajuur. Aga kurjast on asi kaugel, sellepärast et inimesed on rõõmsad ja, ja aja kokkuhoiu mõttes orienteeruvalt tund aega tagasi, siis lõpetati kooride nii-öelda ringile saatmine, eksis, koorid ei läinud enam raadiotorni juurest üles, et sealt tulla kahe kolmandiku kõrguselt Ernesaksa samba juurest ilusti alla ja, ja et näha seda, seda suurt laulukaart, siis see pidu lõpetati, neil loovad kohal ja saadetakse kohe keskplatsile ja silme all ja ja hea, et neid veel otse lavale vaadata. Aga nüüd ongi mu küsimus selline, et huvitav, et tegelikult nägi päevakord ette, et kõik need koorid, kes tulevad, lähevad otserongkäigust sööma. Ja teine asi on see, et ühendkoorid oleks pidanud hakkama kogunema juba kella kuue paiku, ehk siis kui meil oli eetris Päevakaja, siis praegu ma küll ei tea, mis toimub, mina arvan seda, et mötlesin, kõnnivad toodikago taldrikutäie suppi süüa. No inimlikus mõttes loomulikult. No võib-olla siis me mõtleme selle peale, aga aga meie hetkeseis on selline, et väsimatud rahvatantsijad ikka keerutavad ja Muhu rahvariietes näitsikud jõuavad suisa õhku hüpata. Mina tahaks kohe näha Tiia-Ester võitme reaktsiooni, sest tead, kes sisenes praegu siia Ellerhein. Ahhaa hiilguna, see saab olema huvitav kohtumine, neid on kindlasti palju ja palju on ka lippe, mida nüüd on kogunenud siis kõikide kooride käest. Ma mõtlen siis eesti rahvuslippe, mida kõik koori esindajad on läbi rongkäigu endaga kaasas kandnud ja toonud siia laulupeo Nende väljaku servadele. Ma vaatan siin ka seda, et Ellerheinaga kaasas keegi jaapanlane, ellerhein on väga tihedad sidemed jaapani riigiga jaapani muusikaga. Ilmselt keegi jaapani külaline, nüüd siin kaasas, me uurime. Kui palju igatahes Tiia-Ester Laidvee juba liigub nende poole see on väga tore, kuidas kori juhid oma oma oma kollektiividega kohtuvad. Seal on näha jah, et peale dirigentide on ka väga vapralt seismas tantsujuhid. Maido Saarele on jälle kaabu peast ära, ilmselt mõni tantsurühm möödus, teeb seal liigutusi, läheb lähemale, ütleb kellelegi midagi ja astub rivisse tagasi. Seal kõrval on Helle-Mare kõmmus kindlasti ja Henn Tiivel väga eakas, teeneline tantsujuht, kes on ka ju selle merepeo idee autor seisab endiselt seal ja lehvitab kõigile. Ja näha on, et siin toolide sektoris nii tihesterloydme pildistab lihtsalt enda koori. Nii lihtne seovad pilti omakorda ja fikseeris ajaloolise hetke väga tubli temast. Toolide sektoris on veel üsna palju tühje kohti. Aga ülevalt pingi serva teeserva endale leida on paras. Aga need tühjad kohad ka tegelikult täituvad väga-väga kiiresti, sest et siin 15 minutit tagasi ma vaatasin, et oli pooltäis, siis nüüd hakkab ikkagi täiesti ilmet võtma, ütleme siin raadiotorni pool on natuke tühjamaid kohti, aga räägitakse seda, et need kallimad kohad on siiski välja müüdud ja. Inimene tänasele kontserdile kindlasti ja, ja teine asi on ju see, et need inimesed, kes saatsid rongkäiku, moodustasid enda liikumisega nii-öelda paralleelrongkäigu, et eks nad tasapisi jõuavad siia võib-olla muretsevad endale kas pudelivett või käivad ennast pisut värskendamas ja tulevad siia siis tasapisi valguvad oma kohtadele laiali. Me ootame tõesti pikisilmi selle kontserdi algust, ma vaatan korra sinna kaugele, nii kaugele, kui siit silm raadiotorni teisalt korruselt ulatub ja muudkui koorid tulevad ja tulevad lõppu ei ole näha. Kas ma näen mõnda kollektiivi ka Pelgulinna rahvatantsurühm, naisrühm ei vabandust, segarühm tuli praegu ja muudkui tulevad tantsurühmad. Võimlejaid paistab seal koore, nii et rongkäigu lõppu ei näe enne siin rivistamist. Tegelikult no mis sa arvad, Marge ei saa ju toimuda, aga kõik ei ole sõelnud. No ja mis nad teevad? Ma ei oskagi öelda, ausalt öeldes, mis see plaan B sellisel juhul on, kui publik on on nõlval ja peo algusest on möödas juba veerand tundi, siis no ma kujutan ette, et seda, see, mis nagu ei tohiks toimuda, et siis võib-olla köök on hiljem lahti ja nad söövad pärast seda, kui nad on ükshaaval oma esinema, see teinud Moliku uurida, jääda, kelleks loomulikult, aga ma ei tea, kas seda on kooridele öeldud ja, ja kas seda ka tehakse. Igal juhul me oleme ootele. Me oleme koos nende inimestega, kes on tulnud ja on kõik ootel ja noh, see ootamine on ka ju omamoodi tore. Absoluutselt me tuleme, head kuulajad, siit otse-eetrisse kindlasti tagasi, kui rongkäigu lõpp hakkab paistma, aga praegu raadiomajas telemuusikat. Jal. Maha jää. Äkki mõni. Vilets kääru kõva leivaaia ääres kaasaga formad kepiks tublid. Eelmimaalosooja viima. Tooma. Suure silmasugu lahvast ringi korraks kohathani isepäiseid tervitada, tuuleveskeid merest õhus. Päikesesse vaadata. Iga sõna lauseks. Iga sõna lauseks. Kuid mõtted, mis on suur, vaid terved sõnad Igas pilgus peitub Su. Igas pilgus peitub. Kuid tunne, et mis on Ja. Viker. Ja. Head kuulajad, laulupidu kindlasti toimub, kui te olete juba natukene närvis, et me ei ole alustanud ja kell on juba 19 ja 26 minutit, siis lihtsalt teadke, et rongkäik veel kestab. Peolisi on 8000 rohkem kui eelmisel korral. Ma saabuvad aga jätkub, jätkub, ja kummaline on see, et tänavu aasta ma ei mäleta, et eelmistel aastatel oleks olnud kollektiivide vahel selliseid asümmeetrilisi, mingisuguseid vaheauke. Võib-olla see ongi see pidurduselementidega, sel juhul on rongkäik veninud nüüd rohkem kui tund aega lubatust ja oleme ootel kogu selle suure publiku, kes on tulnud siia lauluväljakule, väljakul, nüüd praegu on näha ainult liikumist, on aimata, kuskohas on teed, sest seal inimesed rohkem sagivad ja liiguvad, aga kõik nõlvad, mis jäävad ka puude alla, kõik rohealad, kõik on vaatajaid täis. Aga ikkagi mahub meid siia veel. Mahub mahub Tallinna lauluväljak. Teatavasti on selles mõttes nagu prognoosimatu, et siin on ikka väga suuri üritusi ka enne ära peetud, nii et ärge kartke, tulge kohale, kontsert ei ole veel alanud, te jõuate aegsasti, aga sind kõndisid praegu mööda sikupilli keskkool, näiteks spordiselts Kalev. Väiksed tilgad sellest suurest tantsijate merest ja oma juhendajaga, vanalinna segakoor, Tallinna reaalkool läks mööda, aga Saksa gümnaasium põleta. Ja naiskoor vanaemad, mis on ka väga huvitav naiskoor. Üks, mis mulle hakkas silma, et muide rivistumine mulle tundub tegelikult mingil määral juba toimub, peasildid on siia üles pandud teisele poole, kui ma näen siit raadiotorniaknast, siis valik, segakooride esimene sopran palutakse ühe sildi taha tulla siis on sopranite ise sildi taga. Samuti on näha passid seal kaugemal sildi taga ja mulle tundub, et üks suur trobikond mehi on ka sinna kogunenud baritonid veel seal eemal. Nii et samal ajal see on hästi huvitav tegelikult vaadata, et rongkäik ühelt poolt läheneb, aga samal ajal tegelikult täpselt sama ruutmeetri peale rivistuvad juba koorid, nii et nii see on. Ja nii see on. Ja, ja paraku see rongkäigu hilinemine raskendab tegelikult kogu selle massi kogunemist, sest laulupidu algab ju ühendkooriga, see tähendab, et kõik need inimesed, kes siin täna on lava eest läbi läinud Nad peavad uuesti tagasi tulema, Nad peavad ronima oma kohtadele, kus on, mis on juba eile paika pandud ja nad peavad leidma siis oma häälerühma, nad peavad sellest massist läbi suruma, et lava taga koguneda, et mitte peale tulla nagu lambakari, vaid ikkagi korrektselt, viisakalt ja häälerühmaga koos. Lisaks koorid liiguvad tavaliselt ka oma laulukaaslastega koos tikaalsel. Tore, kui seesama inimene, kellega sa oled seda asja õppinud tema seisab su kõrval ja see temaga koos ka laulad siis selle selle oma õpitu maha. No kas see on ka praktiline, et kui ise ei mäleta, kus seista tuli, siis sõber ikka mäletab ja siin oli väike spekulatsioon meil enne Margega, et mida nüüd siis tehakse nendega, kes süüa ei ole saanud, nüüd on tulnud info ju, et nad lähevadki pärast ühendkoore sööma enne enam aega. Lavaliigutajad suunavad nad kohe sealt rivist rivisse oma, et nad hakkavad jagunema endale kohe otsima õiget kohta. Et siis, kui viimane, kes tuleb peale, siis juba ühtlasi toob sisse ka ühendkooride esimese otsa, sest lavale ronimine on ka piinarikas protsess ja ausalt öeldes tunnen väga kaasa nendele inimestele, kes on jäänud nagu rongkäigu lõppu, sellepärast et esiteks nad on seal kohapeal oodanud üle kahe tunni, nüüd nad on selle pika teekonna ära teinud ja Nad ei noh, aga üsa hetkekski mahti. Et kui seal kellelegil jalanõu pigistab või joogijanu, siis lihtsalt tuleb unustada. Osa juurde laulab asja juurde asuda, aga ma usun, et need laulud, mis lubavad laulupeo ja see tuletorniviimise tseremoonia ja, ja kogu see pidulikus ja, ja kindlasti ka see väljaku täis rahvast. See kõik aitab unustada need, need siuksed, olme, pisikesed mured. Tegelikult ongi nii head kuulajad, et see, mida me siin räägime ja see on kõik puhaskosmeetika minu meelest, no ikka juhtub, mass on suur, inimesi on palju, väga paljud eestimaalased on siia kohale tulnud täna, et noh, mis teha. See on erakordne sündmus ja kõik ei olegi võimalik tegelikult ju minuti ja teinekord ka tunni täpsusega arvestada ka suuri, väga suuri telesaateid teinekord ju väga valesti on neid minuteid arvestatud, et siin on lihtsalt massid, mis liiguvad mõneti prognoosimatu. Ma praegu vaatan jällegi enda vasakult käelt, siis kui te nüüd seisaksid näoga laulukaare poole, siis kogu see ala, mis jääb laulukaarest välja, sinna vasakut kätt raadiotorni taha, siis sealt läheneb rongkäik. Aga see on ainult üks suurpeade meri ja mass ei saagi enam aru, kus see rongkäik on. Ahaa, ma näen, Eesti Õpetajate meeskoor läheneb sealt, et ilmselt ikkagi rongkäik siis kuidagi sealt läheneb, aga mis pidi ta sealt tuleb ja kuidas siin vahel rivistuda saab, seda nüüd mina küll ei tea, tundub, kuidagi toimuks. Ja nüüd on ka tropp on moodustanud sinna teise poole väravasse, kuskohast rongkäik peaks siis välja minema või siis lava eest läbi minema laululava eest nagu lahkuma, et hakata kuskil kogunema. Siis nüüd on see värav täiesti umbes. No siin on täna ikka täitsa põnev, nagu nagu Summigahed nüüd tahaks näha, oli nüüd need lavaliigutaja või lavapolitseinikud, nüüd siis hakkavad neid inimesi liigutama, aga tõesti, ega siin ei olegi midagi pahaks panna, siis tegelikult me peame ainult uhked olema kõigi nende inimeste üle, kes on see rongkäigu tulnud, on üle Eesti kohale tulnud, nad on tohutult vaeva näinud, nende tahtmine ja austus selle peo vastu on nii suured. No nad lihtsalt tuleb, tuleb kannatada natuke, kuni nad kõik kohale jõuavad, sest igal kooril on õigus siiski saada olla tervitatud. Lauluväljakule. Ja üldjuhid peavad selle tervitusega südikalt vastu ja mulle tundub, et need emotsioonid seal ainult kerkivad, sest et just ennist oli näha, kuidas kõik tantsujuhid, kes seisavad siis natukene eemal rohkem seal tuletorni pool, ilmselt mõni tantsurühm läks sealt mööda, nad kõik lehvitasid ja jooksid sinna rühma vahele ja tundub, et nad ei ole väsinud ja see tegelikult nagu tegijaid ennast ei häiri, et meie siin rohkem spekuleerima selle üle, et mis nüüd juhtus ja niimoodi. Ja loomulikult ja miks peakski neid häirima, sest tegelikult on üks ülevamaid hetki ju laste lauluväljakule tulek ja selle peo alustamine räägitakse palju peol, õpetamisest ja läbi ajaloo kuidas on olnud ja mida on lauldud ja kuidas on ilma dirigendid veel spontaanselt lauldud ja, ja missugune on olnud paar ja, ja see vabaduseiha nendes lauludes, mis, mida ei tohi laulda ja kõik see asi, ega see elab ja hingitseb meis edasi ees. Selline armastus ikkagi selle koorilaulukultuuri vastu on, on väga suur ja see, et inimesed nüüd siia nõndamoodi tulevad ja, ja noh, võtavad ikkagi mingisugused ajalootraditsioonist aktiivselt osa, see on minu meelest väga vahva. Jah, et see ei olegi lihtsalt nüüd kontserdile tulemine või esinema tulek, et see on ikka no sügavam, sügavam, sügavam ja kõrgem, kõrgem. Ka eriline, see on väga eriline, sest tänasin inimestega suheldes ka ju jäi, jäi ikkagi mulje sellest, et inimesed mäletavad hästi, mis aasta laulupidudel nad on käinud esimest korda, millal oli ta esimest korda, mis siis olid teistmoodi kesis, dirigeeris ja, ja, ja kõigil on nagu sellest laulupeost siiski olnud ainult positiivsed mälestused, kuigi noh, me teame ju, me oleme ise ka maganud koolides ja seal on 500 inimest on tüdrukute tualetis kõik, kes kõik tahavad ühe korra hambaid pesta ja see kõik ongi ju tegelikult elu ja ja see, kellega sa oled soola söönud, koos sellega, sa võid ka hambaid pesta koos ja, ja laululava all pärast laulda hümni, nii et see on täiesti täiesti normaalne. Tallinna ülikool läheneb nüüd sealt kaugusest. Väga tore on seda vaadata, kuidas suur puhkpilliorkester rajab endale teed südikalt, ise samal ajal mängides läbi rivistuvate kooride. Seal on eespassimehed, kes neil ei ole kuhugi kõrvale astuda. Puhkpilliorkester on ennast kahte ritta võtnud, väga pikk puhkpilliorkester on ja kuidagi nad sealt igatahes läbi. Praegu. Tulevad no tahaks ju eestlase moodi natuke viriseda ja siis noh, ma võiks viriseda tõesti ainult sellega, et mida me siin ennist rääkisime omavahel, et kuidagi on see, see rongkäigu kokkupressimine toimunud selline brone redo Rone rida saanud seal vaat et enam ei ole neid gruppe ja neid niukseid kuubikuid, mille, millega need kollektiivid tulevad, et seal on, ütleme 10 inimest on reas ja viis või kuus rida, et need on lihtsalt niivõrd kokku surutud, et tundub lihtsalt see rahvamass, kes tuleb laulupeole, on selle rongkäigu nagu lõmastamas. Et kuidagi peaksin tõesti analüüsima pärast seda, et panna kasvõi siuksed väikese turvaaiad, et et oleks nagu ohutum ja ilusat pärast jälle ära võtta. Ja loomulikult no igal juhul me siin oleme tagantjärgi targad ja ja suured ideede meistrid. Olukord on selline, et kell on 19 ja 35 minutit ja viis minutit ja endiselt on Tallinna lauluväljakul pidu algamata alles ees. Ja endiselt jõuavad siia koorid, kes ulatavad oma rahvuslipu siis meie kõikide rahvuslipu sinna üles, väljaku serva äärde, neid on juba tohutu palju ja moodustunud on väga ilus rahulik element. Ma veel kord rõõmustan siin, mida ma olen ka ükskord enne küll öelnud, et tänavu aasta on nii tore, et ta ei ole selliseid võõraid elemente laulupeol, et laulupidu on kuidagi hästi siiras ja vahetu, ei ole mingisuguseid ekraani laane, mis vahel lähevad natukene rikke näitavad ainult pool inimese nägu ei ole mingisuguseid erilavasid ega mingeid tõstukeid ega, ega mingeid õudsaid plakateid, vaid kõik on kuidagi naturaalne ja rahulik, kuidagi eestlasele selline omale sinimustvalged lipud on selle asemel ja sadades, neid on tohutu palju ja rõõm on näha, et publiku hulgas on ka. Ja hakkavad silma inimesel levitavad oma oma rahvustrikoloor ja on on rõõmsad oma oma juurte üle. Nii tore on, niisugust juttu ju rääkisid, ma tunnen ise ka kae, kuidas rohke olla, et ma olen eestlane, kuidagi väga mõnus on, väga mõnus tunne. Rongkäik muudkui hanereana läbi selle rivistuvad kooride masside läheneb, ma ei tea, kas me teeme väikese pausi, tõmbame hinge, ootame kontserti ja nii kui midagi muutub ja rongkäik läheb kohe eetrisse tagasi, nii et olge ikka vikerraadio, aga me kuulame muusikat jälle. Ei ükski. Peatada saab. Mure äärme värskonna. Meie unedes, kui see plaan Ühes ka pioneere lootes vaegpeale Õudu niisket maad keegid. Keegi tulla võib, kui hallast võitjaks keegi tulla või kui ma käin aasta läbi, nii kui veidi tulemata jäänud. Kes ütles? Kädi verist keegi ootab na kulles kaugeltki. Vikerraadio. Head vikerraadio kuulajad, nüüd on tõepoolest rongkäigul lõpp käes, viimane puhkpilliorkester on sappa võtnud ja nüüd hakkame ootama seda hetke, kui ühendkoor hakkab lavale tulema. Ja tegelikult see rongkäik lõppeski ära täiesti 12. tunnil. Rohkem poleks siit enam inimesi läbi mahtunud. Poolest ja ime, et nad üldse veel pealegi mahtusid, sellepärast et kui vaadata, mis toimub nüüd nende laulukaare väravate juures, siis see on tõeline mass. Mass voogab sisse nii oru väravast kui ka ilmselt sealt ülevalt me ju otseselt küll ei näe, sinna, aga inimesi seal paksult täis, aga nalja liikumist on väga palju ja oru väravast tõepoolest inimesi tuleb nagu suurte hulka täna järjest ja järjest ja järjest sisse inimesi lasti nüüd ka siit sellest lauljate väravast piletitega läbimata oma kohtadel istuda, mis tähendab seda. Et üldiselt vist need kiirustatakse küll ühendkoore pealelaskmisega, et võimalikult puhtana hoida ühendkoorirada, et nad saaksid kohe hakata peale tulema. Tundub, et koolid on ka siin külgedel valmis, vähemalt nad on rivistanud nende siltide taha, valiks segakoorid, sopranit, teine sokk, Bron, kõik tundub, et on paigas, mehed on seal valmis, lehvitavad üksteisele, kutsuvad veel lihaks. Plaksutatakse nüüd rongkäigule ja sellele rongkäigule, mis lõppes äsja kell on 19 ja 44 minutit ja te olete õigel lainel, leiad ei ole veel millestki ilma jäänud. Sest tuletame meelde, et rongkäik tänavolin, nõnna pikk, et ei mahtunud aja piiridesse ära ja kontsert, mis pidi algama kell seitse see algab nüüd, olles, Ilmselt siis kell kaheksa ehk jõuab alati, kui nad nüüd kohe hakkavad lavale tulema, aga rong hilines siis täpselt tund ja 15 minutit praegu vä? Jah, tund ja 15, see oli aga iga hämmastavalt suur jõud, võib-olla ühel inimmassil, mida ta oma energiaga võib nagu, nagu tekitada selline pakatav jõud, kuidagi selline väga tugev tugev tunne on praegu siin lauluväljakul inimesed ei ole sugugi nii väga närtsinud ja murtud meeltega, kui. Ma võtan siis noh, me oleme kõik olnud mingil määral seotud kas laulupeol või tantsupeoga või mõne muu sellise ettevõtmisega, mis sisaldab endas ka rahvaste suuremate rahvaste liikumist ja ja, ja need inimesed, kes on tulnud laulupidu vaatama ja kuulama, need on ikkagi väga heatahtlikud inimesed, mõistavad, et siin on midagi lihtsalt natukene läinud venima. Aga tore, et see rongkäik nüüd ära tuli, nüüd sulgetakse viimane laulja veel mahtus värava vahel, et läbi ja nüüd pannakse väravad kinni. Nüüd on siis lavatagune elu täies jõus, see tähendab seda, et toimub kiire, kiire kiire. Orienteerumine selles massis otsitakse nüüd üles oma häälerühm. Ja peo alguseks peavad olema kõik koorid laval, see tähendab seda, et ennem ei juhtu siin midagi. Kui kõik see mass, kes, kes on nüüd läbi käinud ja ootab lauluväljaku taga on jõudnud üles rivistuda siia lauluväljaku peale. Mina vaatan siit kõrvalt jälle, et inimesed ka küll vaatasin natukene oma piletitega segadust, tahavad siit lauljate väravast nagu läbi pääseda ka turvamehed juhatavad neid jällegi tagasi. Et natuke võib-olla on inimesed valesti ise tulnud ja tekitavad seda segadust natuke juurde siin praegu mõned lastaksegi, ilmselt, kui nad siin lähedal kusagil istuvad, aga tõenäoliselt ma ei tea, kas nad peaksid siit tulema vist küll, jah, vip kohad küll, aga paljud saadeti ka praeguseid tagasi. Üks üsna surulgeni. No aga samas on see ikka niimoodi, et alati on kunagi keegi, kes ei ole kuulnud mitte millestki, nagu me just ka ennist rääkisime, et siin on mitu päeva räägitud, et ärge tulge autoga laulupeole, mis me räägime. Ja mis me nägime. Igasuguseid marki autosid seal üleval, Lasnamäe tänavad olid täiesti kinni. Uuemaid ja vanemaid kõik oli olemas, aga alustati linnulauluga, linnulaul on? See tähendab väga head linnulaul on sellel laulupeol üks. No mitte just kaunistuselement, aga üks peoosa või siduv liit ja, ja, ja ühendav moment linnulaul on asi, mida inimene tavaliselt kuulab, nõnda et ta ise palju ei räägi. Nii et võib-olla on siin ka mõeldud, et sellega saaks saavutada ka natukene vaikust lauluväljakul, mida ma küll ei usu, aga praeguse linnu laulsin mõjub väga tervendavalt pärast seda trumpi, trummid mürtsamist on päris tore. Inimesed leiavad selle linnulaulu ajal, ma usun oma kohad, kust hakata kontserti jälgima ja tõepoolest maast laeni on see välisaal küll inimesi täis, seal päris päris üleval, mitte siis sealpool, kus Gustav Ernesaks istub, vaid teisel pool seal puude all, kus on 100 tamme istutatud kasepuudealune salu on täiesti inimesi täis. Kõik see muru on rahvast täis seal üleval ja püütakse sealt Gustav Ernesaksa juurest alla liikuda. On näha, et see vahekäik on jällegi rahvast väga, umbes väga umbes praegu ja me ei tea, mis seal värava taga toimub, kui palju seal veel inimesi piletisabas võib olla? Tõenäoliselt neid on, kui seal praegu eriti see asi ei liigu. Ja, ja öeldud on, et ega koju kedagi ei saadeta, kes tahab tulla laulupidu kaema, et lauluväljaku ajaloos teatavasti ei ole olnud ja arvatavasti ka ei tule seda hetke, kui pannakse piletiputka luugid kinni, öeldakse, et nüüd on kõik ei mahu. Et häid lambaid mahub palju ja las need siis tuleb, ehk siis igaüks ikka leiab endale mõne väikse põõsaaluse, kus siis vaadata. Ja laulupidu on ka selline pidu, mida, mida paljuski jälgitakse, liikudes kas ühest kohast teise või sirutatakse teinekord ennast. Sest ega siis väga paljud ei jaksagi ju istuda mitu tundi järjest ja vaadata seda kontserti, et ikka toimub üks liikumine, nii et publiku selline kirev liikuv olemine on täiesti tavaline ja täiesti normaalne küll, aga natukene tõesti tekitab mitte segadustega ärevust see, et need teedekohad on suhteliselt umbes, et inimesed seisavad seal, et ainult. No neil pole ka kuhugi minna, istekohad on kõik ikka täiesti sajaprotsendiliselt täis ja, ja tihedalt tihedalt ollakse üksteise vastas. Ja, ja ütleme ikkagi praegu ka seda, et olgem ausad, see suur mass, kes laulma alles läheb, see kõik on ju veel lava taga. Et need inimesed, kes nüüd veel lavale olevat ühendkooriga ja pärasid ühendkooriploki lõppedes lahkuvad, siis nemad peavad ka kusagile mahtuma. Küll mahuvad siis. Huvitav, mida dirigendid tunnevad nendel hetkedel praegu, kui nad on sellel neli ja pool tundi seal lauljaid tervitanud ja ja nüüd tuleb hakata tegelikult seda tegema, mille pärast nad siin on, sõidab päris väsinud praegu, kuidas seda energiat niimoodi suunata? Oi, kindlasti on see väsimus suur, aga aga tegelikult on koorijuhid üks väga vastupidav liik, et et eks nad on, eks nad on ajastanud ennast, see kõik on ajastamise küsimus ja, ja see, see kiu, kui tuleb see nii-öelda see sinu hetk, kui sa lähed sealt trepist ülesse vaatad otsa selle 1000 pealisele koorile ja annad neile hääled ja ega see on, see on väga niisugune raudset närvi nõudev ja vastutusrikas hetk, et siin siin ei ole nagu küsimus üldse, kas sa pead vastu ja kuidas? Ma vaatan, et seal ees on nüüd istet võtnud ka president Arnold Rüütel, proua Ingrid Rüütel, president Toomas Hendrik Ilvest ei ole praegu küll näha, aga ei saa garanteerida, et ta seal juba ei, ma arvan, et teda veel ei istu, seal kohale on jõudnud ka. Kui ma nüüd õigesti nägin, siis proua Helle Meri. Ja oli, oli külalisi on väga mitmeid, on nii, nii, diplomaatilist korpust on usuringkondadest, külalisi on tähtsate asutuste juhte ja poliitikuid on igast on siit nurgast ja sealt nurgast. Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen kõnnib praegu Muhu seelikus uhkel rünnakul ja otsib ka oma koha seal. VIP ja tõuseb publikse president, tuli, resident, tuleb, president tuli sisse praegu ja tuleb. Proua ilvesel on stiliseeritud kostüüme, Muhu seelikus stiliseeritud, väga kena kollane kostüüm ja kadriga ei ole, on täiesti tavalise lapse riided nagu ühele tavalisele lapsele. Lisaks käib ja president oma saatjatega liigub siis. Nad ei liigu küll oma istekoha poole, neid küll pildistab suur hulk fotograafe, aga nad vist lähevad veel laulukaare alt. Enne läbi on mul tunne enne kui nad oma Sellepärast, et president peab valmistuma ka kõneks ja kindlasti see hetk iseendaga on, on vajalik ja inimesed on oma uudishimu nagu meiegi rahuldanud, kõik on näinud, kuidas tuldi, kuidas oldi. Rahulikum oli neljas oli, see on väga tähtis küsimus. Ja me võime rahulikult istuda ja meie järgistuke kogu publik. Kogu VIP-tsoon see tagumine osa vist ei näinudki praegu, et president sisse osta, sest nende eest tõusti püsti ja ja nad istuvad need tagasi. No ja vot kui sellistel pidulikel sündmustel muidu mängitakse presidendimarssi, kui president tuleb, mis annab märku, et et president tuleb ja, ja peate tervituseks tõusma, siis täna seda ei olnud, kuulete endiselt, linnulaulu? On märgata, kuidas hakkavad tulema rahvusooperikoor ja kas Vanemuise koor mitte ka ja, ja juba tulevad koorida, ühesõnaga lüüsidest hakkavad peale tulema ja moodustavad siis ees sellise ploki, aga ma imestan, et veel nagu külgede pealt ei nii-öelda ei lasta peale. Siin praegu juhendab üks turvamees üht osa inimesi tagasi. Inimesed lehvitavad meile siia üles. Rahvas, mina olin, kui kooriliikmed on need või? Lydia rahula peab kahekõnet millegipärast ühe ühe publiku korraldajaga vest siin ei tea, kas on mõni probleem, kust kedagi peale lasta liider ohule seisab ja midagi ta selgitab, praegu siin igatahes. Võtame võib-olla siin on nagu tekkinud ka mingisugune selline väike tromb, et, et kas see infosulg võib-olla pisut suurem, kui on oodatud või arvatud sellepärast et kui selline hulk inimesi on kohal, siis ei pruugi ka telefonid levida või ma ei kujutagi ette, kuidas seda infot praegu edastatakse, sest läbi inimeste minemine ja kõndimine, see see praegu see võimalus kaob ära. Teil on kaane, tõesti, telefonid ei tööta siin, head kuulajad, kes te veel olete siia teel, siis ärge selle peale lootke. Sõnumid ei lähe läbi. Leppige parem kokku, kus on teie kokkusaamiskoht, kui teil on mõne sõbraga kokku lepitud, et te saate kokku, siis oleks kõige parem, et ühe kindla märgi võtate endale siis. Paraku see nii on, et kui kõik korraga kasutavad kasutavate koorid tulevad peole ka ja jooksuga muide, jooksul vähemalt raadiotorni poolt lasti lahti ja teise poolde tulevad väiksema jooksuga, ma ütleksin. Jal, lavaliigutajad, lavaliigutajad, korraldused juba kostavad nii. Publik märkas. Publik märkas, plaksutavad väga tore. Aga mina võtsin oma väikese lipuga, millega siis siit mööduvaid lauljaid tervitada. Paljud lehvitavad vastumeeleolu on tõesti väga tore ja selline ootusärev, sest esimene laul Koit, mida ikka tegelikult laulupeol? Ma arvan, et kõige rohkem oodatakse siis, see tähendab seda, et üritus on alanud. Et me oleme jälle siin, et jälle süttib, see tuli. Nii nagu viisas. Tagasitulek on inimesel olnud ju aegade algusest üks kummaline suhe, see on olnud üks ellujäämise vajalikest faktoritest, et sul on tulijaid, sul on soojus, sul on võimalik selle tulega oma elamiseks vajalikke toiminguid teha ja kas see laulupeotuli on ju väga sümboolne? Ta, ta on ikkagi nagu mingisugune mingisuguse asja hind või, või mingisuguse traditsiooni süda, et miks me seda tuld nii hirmsasti hoiame ja sellest nii palju räägime ja tema kulgemist jälgime, aga kus tõrvik praegu tõrvik, näe, vaata siin selle dirigendi dirigendipuldi kõrval on tõrvik ja tõrvik ootab, kuni teda teda võetakse, ta on seisnud siin kõik selle aja sellepärast, et kõik need koorid ja kõik need tantsugrupid, kes tulid, kõik ju tervitati sellest pullist ja kõika nägid seda tuld siis lähedalt. See tuli on ju tegelikult lauljatele kõige rohkem. Et nad nägid seda tuld. Seda tule tulemist on nad näinud ja nüüd nad liiguvad üles. Päris ohtlik on siin nende treppide peal joosta ja ma vaatan, vaatan hirmuga, sest siin eile üldproovides oli ka mõned kukkumised ja, ja hõigetega saadi haiget ja. Aga praegu suhteliselt rahulikult toimub see minek, kõigil on näod naerul. Pistavad siiapoole ja üksteisele, ei väsimuse märke absoluutselt mitte mingisugust välja puhatud, kes on supiga kätte saanud, on eriti õnnelik. Ja ma ütlen, et jooksuga tulevad inimesed keksidest tulevad lavale. Kiiresti täitub see kaaralune tegelikult nad on enam-vähem ikkagi nad teavad, kuhu nad minema peavad. Kui nad on teinud lavaproovi, see on iga iga etenduse noh, täiesti vältimatu osa, et sa pead teadma, kus sa seisad kuhumaani, sa pead üles minema, et kõik mahuksid vähegi ja need lavaliigutajad, need on ju ka endale teinud märkmeid, kui palju saab, kuhu inimesi suunata, kus veel on nurgakene, kui kellelegi pea mahub. Sest näha on sealt ülevalt väga hea ja sealt näeb nii dirigenti kui, kui näeb kogu seda suurt välja. Ainuke, millega seal võib tekkida probleem, mida õnneks loodetavasti täna ei ole, kuna on suhteliselt jahe, on see õhuprobleem, et kui õhku ei liigu siis täna natukene ikka, ma vaatan siin meie rahvusliputki natukene nagu hõljuvat tuulega pääsed. Et on loota, et looduse poolt on praegu küll antud antud ilus märk, suurepärane laulu ilm täiesti suurepärane laulu ilm ja, ja miks ka mitte selline. Just jah, aga nagu selles teatritükis, mida ma käisin vaatamas paar nädalat tagasi, öeldi, et pilved nii rahutud, siis ausalt öeldes Las nad olla ära peale, ära hakka siin sõnu ma sellepärast, et võib-olla see nende grillimeistrite halgesin, grillivad nüüd juba kella kahest päeval, et kõik see mass ära sööta, loodame, et ikka peab vastu ja noh, oleks ikka väga kena, võtaks vastu. Nii, ülemised servad hakkavad nüüd natukene jumet võtma, inimesed, kes on jõudnud sinna kaare alla, on hakanud omakorda pildistama publikut. Kui ennist publikut pildistas seal omavahel 11 ja oma sõpru ja oma kollektiive, siis nüüd on märgata ka publiku seast rohkem selliseid välkuvaid silmakesi. Ära selle hetkega, kui tuli hakkab liikuma, kui palju neid välke siis on, aga ma praegu vaatan, et naislauljad liiguvad peale neid juhendatakse turvamees siit kohe selle värava pealt, aga kohe hakkavad ka meeslauljad tulema. Valik segakooride baritonid, keda muide arvuliselt väga palju ei tunde ja bass tuleb neile siis kohe järgi. Ja siis tegelikult peaaegu see mass peakski olema peale. Mudilaskoorid läksid vist. Kas nad läksid juba? Mudilased? Ilmselt on nad, eks nad tulevad nii nagu nad minul on see sellepärast et siin ei saa ka päris seda võtta seda õiget järjestust pärast, et see rongkäik lõi suhteliselt palju seda üles nagu rivistamist paigast ära. Aga väga suur mass liigub ja, ja väga ilusa kiirusega võtab laulukaare alune sellist inimese jumet. Tal põsed lähevad roosaks. Talle ilmuvad väljasti ilmad, orkestrist on moodustunud nina pesa, seal kesknagu väike pesa ja kuidagi selline Rõõmus pale on sellel sellel laululavale. Aga inimesed liiguvad ja hästi rahulikult, keegi ei kiirusta, hoolimata sellest, et nüüd kohe tunni pärast või minuti pärast saab tund sellest hetkest, kui me oleksime pidanud juba tund Me oleme nii palju oodanud, seda küll me siis ootame minutit, loom, selle minutikese. Eelmisel nädalal räägiti ka väga, väga päris mitmes kohas pressist.