Laulupidu ongi üks suur ootamine, sa, sa kogu aeg ootad, ta tuleb, siis sa jälgid, kuidas sa tuled, sa ootad neid puhub ja siis saab proovides olles ootad, millal sa saad minna proovi tegema ja nii edasi. Et see on üks suur ootamine ja see, kui see tõrvik hakkaksid liikuma, siis hakkab noh, inimeste sees ka midagi midagi hoopis teistmoodi liikuma. Ja nagu tõrvik mööda seda treppi siis hakkab üles jõudma, hakkab ka inimestel see temperatuur nagu kasvama kasvama, kas ja kui see tulises läidab? Need on need hetked, mis on varsti käes, head kuulajad. Nii uskumatu, kui see ka ei ole, viis aastat tagasi olime siin koos suurel laulupeol kaks aastat tagasi olime ju ilma puhul. Noorte noorte noortepidustustel aga pidu on pidu ja noh, kuigi Ma väga hindan igasugust laulupidu siis ikkagi selline, mida küll ei tohi öelda see üldlaulupidu või see suur laulupidu see nagu kuidagi kõige ehedam ja kuidagi kõige ausam sest need liigiti laulmised, need on ju tekkinud ka nagu aja ja, ja muude asjaolude survele, et see, see üldine kokkulaulmine ja koosolemine kõikidel koori Loordel, jah, see on nagu ikkagi kõige võimsam ja kõige kõige uh. Aga see ongi see ühes hingamine, jälle jõuame selleni õigesti, see teema on tegelikult valitud sel korral see pealkiri. Ja kuigi need pealkirjad on tegelikult viimastel aastatel kõik olnud sellised väga tähenduslikud ja, ja väga sellised mõtlemapanevad ka eelmise aasta mets ja tänavu aasta meri ja need on kõik need asjad, mis või kes on meile oluline, mis siis on eestlasele oluline ikka, et oleks mets, oleks roheline, et see oleks meie mets, seda keegi maha ei raiuks merre kutsutud ja hea, et oleksid meie laevad, mis sõidavad, et oleksid meie mehed, kes kala püüavad ja tagasi tulevad. Nii, aga nüüd on kadunud juba kontrollima, et kus sale rühmad asuvad nüüd lava liigutama, pojad paluvad häälerühmade kaupa tõsta käe ülesse, siis näe, kustunud, Ma loodan, et nüüd need käed tõuseksid nagu grupiti. Nad juba juba tõusid grupiti ja. Et siin ei tekiks nüüd seda, et tuleb hakata kedagi ümber paiguta. Ei seda võimalust enam lihtsalt ei olegi, sest kui sa nüüd oled, siis seal sa laua laulad, sellepärast et siin variante ei ole. Liiga, aga kes kunagi siin laulnud ei ole, mis, mis sa ütled, et kas on see nüüd väga oluline see, kus sa seal seisad, kas see rikub väga ära? Ei üldpildist ja loomulikult ei riku, sest see massihääl on ikka massihääl. Aga sul võib endal olla ebamugav, eriti kui sa noh, võib-olla ei ole tugilaule, ütleme nii, kui sa oled see laulja, kes vajab, et su kõrval on sama hääleri. Et sul on oma kindel sõbranna või laulukaaslane, kellega koos oled harjunud, kellega sa toetud, võib-olla sul on mõned hüpped, niuksed, natuke ebamäärased ja muud sellised asjad, et siis sul võib endal tekkida nagu väikene segadus, sellepärast et. Mata jääda ja ütleme, kui suur sopranite mass ütleme siis ühe teise oldi seal sisuliselt surnuks, laulab. Ei surnud alla muidugi, aga noh, kas see Alt nüüd jälle ise ennast hästi tunneb seal, vot see on nagu küsimus, et kui sa tahad ikka, kui sa tahad ennast hästi tunda, siis sa pead olema ikka oma sõpradega koos ja, ja nendega koos nautima seda tunnet ka. See mass on väga suur, kes peale tuleb, nüüd hakkavad baritonid lähenema, neid mehi on tegelikult rohkem, kui ma arvasin, neid tuleb sealt laulukaare alt tagant järjest lähemale, lähemale sinna silmad ei ulatu, aga nüüd ma seda lõppu peaaegu vist näen, aga neid on endiselt väga palju. Üks suur silmapaaride kaabude meri üliõpilasmütsid ja meri muidugi hästi palju üliõpilaskoore noortemeeskonna viimastel aastatel juurde tekkinud, mis on selline väga hea tendents, et ei ole ainult vanad mehed. See on väga hea, sellepärast, et alles mõned aastad tagasi ju meestelaulu selts oli, oli väga kohkunud sellest faktist, et praktiliselt mees kooridesse enam ei tulnud juurde lauljaid. Mis teeb raskemaks ka selle repertuaari, ütleme, uuendamise ja põnevamalt. Okei, võimatuks tegelikult, et kui, kui lauljad kogu aeg vananevad, siis sa ei saa enam noh, raskeid asju üldse kavasse võtta. Aga nagu ütles Hirvo Surva, kesin eile, väärtused on muutumas ja, ja üks väärtus on ka see, et hinnatakse seda, mida sa ise oskad teha. Hinnatakse seda, millel võib-olla ei olegi rahalist väärtust hindama. Ja üks asi on just see, et ma, et ma teen midagi, ma loon midagi. Ma käin laulmas, müün, ma käin tantsimas ma, et ma olen kellegagi koos ja ma teen midagi toredat, mis, mis võib-olla muudab midagi paremaks. Et ka laulmine on võtnud väga palju hoogu ja see laulupeole saamise saaga on väga mitmetel kooridel olnud ühesugune. Nii et täna tulevad siia tõesti tähistama iseenda üle võitu ja, ja, ja võib-olla noh, ikkagi väga-väga suurt rõõmu ja, ja õnne nautima selle pärast kindlasti magan. Selle altari eest siin täna lauldakse, muideks Taani lipp paistab keset seda istmete või seda VIP ala nii-öelda ja üks suur Jaapani turistide grupp istus oma giidi saatel siia kusagile keskele maha. Näis, kui kaua nad seda eestikeelset koorimuusikat siin naudivad või kas lähevad varsti kusagile toidusabasse ka või? See on muidugi ei tea, mis krõpson seal ikka mõni koor olla, kes on väga teadlikult siia tulnud. Ma usun seda, et Eesti muusika on esiteks väga ilus ja, ja eesti keel on väga ilus ja eesti keeles laulda on väga hea, et, et igavene kindlasti ei hakka ja seda enam, et tegelikult täna pärast seda ühisblokki on oodata ka ju noh, natukene nagu maailmamuusikat päris võõrasse ei ole ja noh, Ma kujutan ette, kui ma näiteks läheksin korea laulupeole. Tegelikult jah, täitsa lahe oleks ju kuulata ja, ja osa saada sellest kultuurist, aga ma usun kindlasti, et need inimesed, kes ei ole võib-olla üldse Eesti päritolu ja kes siin täna on tulnud spetsiaalselt seda seda luksuslikku etendust vaatama, et siis see võib neile isegi täitsa ehmatav olla. Ma tantsupeol sain lihtsalt sellise kogemused, pärast esimest etendust tuli mõned Ameerika turistid, olid need ja kuulsime, vahel arutasid, et kuidas on võimalik, et nad teavad, kuhu poole kõndida, kuidas on võimalik, et nad sammu ühtemoodi teevad ja siis kolmas nendest ütleb, et kuidas see võimalik on, et ühel väiksel rahval nii palju erinevaid rahvariideid on. Et see on, see on see, mille me oleme jälle niimoodi igapäevaselt ei mõtle aga tõesti, millised küsimust, kõige lihtsamad küsimused tekivad nendel, kes elus esimest korda näevad ja ja nad vaatavadki seda ammuli sui ja pärani silmi. Jah, no tegelikult meie see kooriliikumise kultuur ja, ja ka laulupidude kultuur, see on ikka väga-väga erilisel tasemel, see on, see on väga kõrge tase ja seda näeb tegelikult alles siis, kui vaatad, mis väljaspool toimub. Näiteks siin need mõned aastad tagasi, kui oli Soomes oli see laulupidu, siis see oli täiesti uskumatu ja ja meie mõistes täiesti korraldavate laulupidu, et meil ei tuleks kõne allagi, et mingisugust niisugust asja üldse läbi lubada, ütleks, et meil on nagu, meil on kuidagi kõik paigas ja, ja me teame, kuidas seda teha, me oleme seda varem teinud just ja, ja tõesti seal tekkis see tunne, et me võime rusikaga vastu rinda taguda, et me oskame vähemalt ühte asja maailmas võib-olla, et kõige paremini ja see on just meie laulupidude niisugune ülesehitus ja tegelikult ka logistiline plaan. Et see on väga tähtis, kuidas see kõik kulgeb, et kõik oleks rahul, et kõik oleks terved. Et kõik saaksid tegelikult siis sellest peost ka osa, et ei juhtuks mingeid viperusi. Aga mehed tulevad ja mehi on palju oimu. Euroopa eestlaste koor tuleb nüüd peale ka kaugemalt, on eestlasi jälle koju saabunud mitte ainult siis Euroopast, vaid ka Kanadast on ju minu meelest, kas kaks kuuri peaks olema vähemalt? Mõned taiblikumad on taibanud nende noh, sinna laulukaare alla üles ronima, nüüd ka natuke istuda, et lihtsalt jalgu puhata, et et need, kes siin marssisid otse lavale, et neil kulub see marjaks ära, et nad lasevad hetkeks ennast natukene pingest lahti. Aga mõlemat kätt muudkui rahvas voogage voogab peale lõppu veel ei paista. Ja muide, mul on hea teatada, et see meeste kolonn, mille lõppu masin ootasin, sellele järgneb veel üks naistekolonn. Nii et neid muudkui tuleb ja tuleb ja tuleb. No aga las nad tulevad, vaatame nad siis kõik üle ja ja ootame neid huviga. Naiskoori esimesed supportid on nagu igatahes väga on pressitud küll kokku, see, aga mulle tundub, et natukene vähe pressitud, kui mõelda, et esimene sopran peaks veel kuskile mahtuma. Esimest sopranit teatavasti kui kõige rohkem ja viisipidajad hääldia. Ja Hirvo Surva muidugi ütleb seda, et 26000 on see lagi, aga siia rohkem väga ei mahu selle korral siis on ka tegelikult plats juba pooltäis, nii et näis-näis nad muudkui tulevad. Ja neile järgi ka rahvast, ilmselt siis need, kes on nüüd ka siis rongkäigu nendest alguspunktidest hakanud kohale jõudma, leiavad varsti koha sind. Väljak on täiesti inimesi täis, õnneks on, on täna nõndamoodi, et ei ole ka sellist tõesti lauspäikest või mingit otse silma pimetavad, kuigi ka see päikeseloojang jääb kaare taha. Aga on niisugune mõnus rahulik, ei tohiks nagu halvasti mõjuda see värske sõõm õhku siin ja, ja see ootamise aeg ja see ongi üks suur ootamise aeg ja nüüd muutuvad ka inimesed natukene ärevaks, sellepärast et noh, oodata on nüüd midagi erilist. See nüüd nagu kohe tuleks ja ikka veel venib. Et. Aga lipud jällegi lehvivad siin väljakul. Mõned üksikud õhupallid on pääsenud oma omanikke pihkudest lahti ja torn on endiselt pime. Kustunud. Ootame seal otsas on mõned fotograafid, kes seda erilist kogunemist ja näed, jälle kontrollitakse, kuidas on hääleri mad laval ja lavaliigutajad teevad oma tööd väga hoolega. Väga hästi. Rühmadega siin vasakul pool koore all, nüüd tõusid kõik nagu üks mees olla, näädin, suunatakse, terve grupp suunatakse vasakule, ära sinna vahele. Isegi mahtuma ilmselt siis nendest meestest äkki keegi või kes peavad ka nüüd trepist üles ronima. Ega nad moodustavad ju vähemalt kaks rida ühele astmele, eks ole. Ja, ja kindlasti kui mitte rohkem, isegi siin eespool pressivad rohkem. Et on nii-öelda kahe rea vahel, on ka veel kuskil keegi seisab. Tuult on natukene muide väljakul ma vaatan, et siin on sellised tuulekettad või sellised, millega Tallinn Marsseys, need käivad päris põrinal ringi praegu. Aga ongi hea, las laseb lõigul puhub, et õhk liigub ja ja ei ole siin probleeme. Ja see tulemine on raske ja raskeks teeb ta ikkagi asjaolu, et neid inimesi, kes kaare alla peavad ära mahtuma, neid on tohutult palju. Muidugi need ühend, ühendkooride eelproovid ja ikkagi niimoodi, et alati on inimesi, kes sinna ei ole jõudnud mingil teatud põhjusel ja on suisa isegi mõningaid kollektiive, kes teatud põhjustel ei jõua need, need läbimängud nendes eelproovides ei ole ka 100 protsenti alati need, mis, mis siis tegelikkuses on. Nii et selliseid natuke peata inimesi võib siin siiski olla selle massi sees. Seda esiteks ja teiseks, kui kui see mass ei ole kõik korraga peal käinud, siis on väga keeruline neid püüda suunata, sellepärast et kui nad oleksid eile kõik sellest täies olnud kohal, siis võib-olla. No silma järgi, kas eile nii palju inimesi oli vä? No oli aga, aga seda see selgub siis, kui noh, siit on näha, palju siin ees on see siin ees on ju ka terve suur rida inimesi, kes lihtsalt ei mahu nende astmete peale. Rahvast muudkui tuleb lähemale, endiselt naiskoorilauljad tulevad ümber selle nurga ja hakkavad oma kohta Varstasingaarial leidma. Ma vaatan, et need müügiputkad, mis on siin teisel pool üles sätitud, on samuti rahvarohked. Inimesed ootavad oma, võib olla äikest, sooja sööki või kuuma joogi, kes seal on järjekorrad küllaltki sellised korralikud praegu, aga mitte liiga pikad, nii et kui keegi veel praegu läheb sinna, siis ta tõenäoliselt enne kontserdi algust jõuab tagasi. Kindlasti jõuab ja, ja see selline liikumine võtab alati väga palju aega, nii et siin tuleb lihtsalt varuda kannatust. See tasub kõik ootamist. Lydia Rahula muide, suunab ka siin isiklikult on dirigent rahva seas ja lehvitab kõigile ja suur kätemeri tõusis ja palju sinimustvalgeid lippe, mis koos nende naislauljatega lähevad praegu lavale, muide, kaasa on samuti siin lehvimas. Vaatepilt on suurejooneline. Ja teiselt poolt täpselt samamoodi lõputu jada, nüüd lasti ka nii-öelda viimane sektor vabaks siis kuhu saavad minna peale aldid? Muide, üks kooriliik, keda me ei ole maininud, on poistekoorid, nemad hakkasid nüüd alles paistma, munesid vasakult käelt, nii et nemad tulevad ka veel. No loomulikult tulevad kõik tulevad, kogu see meeskond tuleb peale, kes siin, kas täna või homme või siis täna ja homme esineb. Aga ehk siis tegelikult lauljate pidu käib juba mitmendat päeva, sest neljapäeval, kui need proovid hakkasid, siis tegelikult laulupeotunne algas juba siis ja eile, kui siin olid ühendkoorid, siis siis oli ja isegi väljakul kuulates proovi, oli juba selline tunne, et see kõik juba käib, see kõik juba noh, on tulnud, see on kohal. Ja, ja noh, tegelikult need inimesed, kes ei ole üldse kunagi puutunud kokku kas kas mõne koori tegutsemisega või mõne ansambli lauluga, siis noh, nendele tundub see võib-olla nii mõistetavaid, tullakse kokku ja lauldakse ja saadakse hakkama. Aga tegelikult on see väga suur töö ja, ja nõuab päris palju vaeva. Äkki me peaksime rääkima kaks sõna nüüd ka sellest tänasest kavast ette rutates, et mis muusikat me siin täna nüüd kuulama võtame, algus on traditsiooniline Hika koithümn, presidendi kõne, siis laulu algus, kantaat. Mu isamaa on minu arm küll kuni leiu esialgne või esimene variant sellest. Ja siis läheb tava edasi natuke teistmoodi, kui võrrelda nüüd teise päevaga. Ja no tänase tänase päeva noh, päris päris tippnumbrid on ka kohe päris alguses nimelt Aare Kruusimäe temalt tellitud teos, maailma avastamine, spetsiaalselt selleks laulupeoks kirjutatud teos. Jaan Krossi sõnadele ja selle teose kohta on ta ise öelnud, et aastal 1000 90990 19 10 aastat tagasi laulupeol olles olevat mõelnud, et küll oleks kunagi vägev, kui ma kirjutaksin mõne teosel laulupeol esitamiseks ja nüüd, 10 aastat hiljem on see kätte jõudnud. Muide laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht Aet maade olevat Talle pakkunud nad Jaan Krossi sõnad ja sellele ta siis hakkas seda teost looma, et see on selle teose sünnilugu, seda tuleb täna ettekandele. See tuleb täna ettekandele ja teine asi, mis on, on on ka väga suurejooneline. Urmas Sisaski oratoorium Pro Patria ja kui ma nüüd, kui ma nüüd ei eksi, siis minu meelest ta kirjutas selle teose üheks kodanikupäevaks ikka päris tükk aega tagasi, ma loodan, et ma ei eksi ja, ja selle teosega avati vabadussõja võidusammas just nimelt ja tänasest oratoorium vist ei tule küll kogu oratooriumi ettekandele, vaid kõlavad kaks osa ja kaks väga toredat osa, mis iseloomustavad väga hästi eestlaste sellist ajaloolist kogemust ja, ja võib-olla ka natukene sellist allasurutuse ängi ja sellist visadust ja edasiminemist ja see on väga toredate sõnadega ja niuke väga meeleolukas, seal on 201 on siis selline helge ja ja ütleme nagu kodusoojust kuva. Ja teine on siis tõesti see sõjakäik ja vabadusvõitlus ja see kogu aeg enese noh, nagu alalhoidmine just nimelt. Ja siis me jätkame väga toredate eesti heliloojate koorilauludega, mis helisevad siin kaare all sinna Lembit Veevo üks väga-väga ilus koori ballaad, suvine tuul, mis Veevo muusika üldse kuulub koorikooride repertuaaris suhteliselt raskesse kategooriasse, tal on nii palju nagu nõudmisi lauljatele. Et võivad suhteliselt vähe, lauldakse, aga siiski viimastel aegadel jälle rohkem ja, ja on mõned sellised hittlaulud, et kui lauldakse, siis lauldakse teda ja täna. Sky meie pära praegu lauluväljak tõusis, püstises saabus president Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves. Nad lehvitavad nii lauljatele, kes Kaarel oi kui palju sinimustvalgeid lippe. Kus need kõik välja võetud? Ei tea. Väga ilus vaade, Moldova ei tea. Igatahes kui koorid ei ole veel päris täielikult julgel sellelt lavale saabus presidendipaar ja tervitab. Lehvitavad rahvas võtab neid juure meeleheaga vastu ja no ikka ja, ja muide, lauluväljak gongi jalgel tagumised ilmselt tõusid sellepärast, et mis nüüd juhtus, aga esimesed nägid, kes siia saabus, aga praegu on jah, tegelikult on veel tulemata poistekooride esimene hääl seal päris kaugelt ja nad tibusammu haaval liiguvad lavale. Ma ei kujuta ette, kuhu need inimesed ära mahuvad, nad peavad veel rohkem ennast kokku surma veel veel rohkem. Mahuvad ikka väga kenasti mahuvad, väga ilusti on praegu täidetud väljak või vabaduste, kaarealune ja ka väljak. Aga kaare alusel on näha, on veel, et on ruumi, nii et tegelikult siia veel mahub. Tulge aga. Aga kavas siis veel René Eespere samuti Eugen Kapi, Alo Mattiiseni, nii et tõesti seinast seina eesti muusikat, aga sealt edasi kutselised koorid, kellest oli juttu, need olid siis rahvusooperis Estonia Vanemuises Eesti rahvusmeeskoor ja. Eesti filharmoonia kammerkoor, nende nende esituses on ka väga suurejooneline valik ja nagu ütles ampsu, kes on laulupeo tänavune kunstiline juht, et siiski laulupidu ei ole laululahing, vaid laulupidu rõhuks sellele et kooris laulmine on noh, ikkagi suur töö ja et kooris laulmine tahab kultuurselt nagu siukest rasket korralikku, klassikalist koorilaulu ikkagi nagu austada jalgadega trikke, tänasin loba eil maal, loodan et sellised rumalused jäävad siiski ainult telestuudiosse. Vabandust, aga. Aga tõesti, ma ei kujutaks ette, kui Tobiase Tobiase laulu saatel keegi liigutaks, mine tea? Ei no nii loll nii seda asja ma tahaks küll näha. Ei inimesed on suhteliselt isade oma traditsioonidest ja peavad neid korralikult kinni. Nii, ja need algab siis selline lehvitamise, selline väike hüsteeria, kus hakatakse närvid lihtsalt ei pea vastu ja tahate seda tuld nõudma ja häälerühmade kaupa oma valmisolekut näitama. Niisiis kutselised koorid, täna voodi, meie vesi, dirigendid on puldis Risto Joost, Daniel Royce, filharmoonia kammerkoori peadirigent Vello Pähn, Mihkel Kütson ja Eri Klas ja Eesti riiklik sümfooniaorkester pakub meile täna väga toredat teose kreegi psalmi 104. Ja samamoodi siis Vaik, naiskoorid, meeskoorid paguvad seal kõrvuti Richard Wagneri ja popsilkati, tema muusika on kõlanud ennegi laulupeol, et tema ei ole päris esimest korda. Verdi Orph ja lõpetuseks René Eespere küllalt vanad teosed, aga mida, mida on väga-väga hea laulda, need on nagu sellised laulja sõbralikud laulud, kaks jubilatsiooni, need on siis tänase kava lõpetused. Aga lavameistrid on väga püüdlikud ja, ja katsuvad kuidagi turgutada oma naljadega ka nende inimeste tuju, kes nüüd kes nüüd seisavad seal üleval laulukaare päris päris all. Ausalt öeldes ma kujutan ette, et seal võib päris õudne tulla olla, seista. Ei ole kusjuures ja tead miks või sest nendele peavad kuivaks inimesed panevad keep selga ja tibutab Tallinnas. No lausa öelnud, eks ta, eks ma öelnud, no jah, no mis sa teed, kui vanajumal, lätlane, siis ei ole midagi teha, aga no loodame, et ainult tibutab. Aga ma mõtlen seda, et näiteks kui, kui mina oleks seal üleval kaare all, et kui meil midagi juhtuks ei teeks, loodab ainult ühele sõbrale, kelle kõrvaldada, tõenäoliselt oled ju keegi hoitud ja ja tuletan meelde ja näen ka ise siin neid kollaseid veste ikka paistab vist ka, et lüüside juures on kollased vestid, need on siis need esmaabi andjad, et et tegelikult valmisolek on olemas, aga natukene nad nihutavad ennast ja otsivad endale vihmavarje ja, ja keepe polevat selga, sest tegelikult see vihm vihmaks nimelt ei ole see ütleme noh, see ehmatab kui kahetseda seal lihtsalt jah, selline lihtsalt vastik, see lihtsalt ebameeldiv, et kui ta tuled ja oled ja oled Niilundi ära settinud ja, ja oled valmis sellest tulest ja kõigest, no näed ja tehaksegi, mõne vihmavari ka tehakse, vihmavarjud on kõige hullemad, sest siis sa varjad täiesti kõikide silmnägemise. Ja tegelikult vihmavari trummeldab hirmsasti minu meelest, et nad segavad palju rohkem kui need keebid, mis kuidagi. Väga sõbralikud jah, sellised vabaõhukontserdil tarbimiseks, aga ikka tuleb veel neid laule. Ka tulen, ma vaatan siit, et kui nüüd poistekoor on mööda läinud, kellest ma enne rääkisin või kohe mööda minemast, siis nende taga on mudilaskoor ja veel üks hulk ja nemad tulevad. Kuhu need mudilased tantsivad, sellest? Vaata, nemad hakkavad täpselt presidendi ees seisma, aga sel tingimusel, kui kaameramees oma tehnikaga sealt ära läheb ja fotograafid oma aparatuuriga Aga juba lavaliigutajad läksidki nendele sinna, jah, nii ongi, liigutasid kõigepealt kaamerate eest ära mudilad, toituvad presidendi, minul niikuinii laulmas. Ja, ja vaata nüüd tuletorni, tuletorni juures toimub liikumine seal tuletorni juurde siis kogunes nendest gruppidest inimene, kõik inimesed, kes ma juba ütlesin vabandust, väljendusin kuidagi valesti, kogunes grupp inimesi, kes on auvalves erinevatel korrustel ja nemad lähevad võtma siis oma positsioone. Igal korrusel on siis kaks inimest. Mingisugune teade anti, mis sellest suurest Meie kõrgus praegu küll mööda, aga igatahes suure rõkkamisega vastu. Ma loodan, ma loodan, et öeldi, et varsti saame peoga alata sest see rõõmustab ka praegu kõiki. Ühesõnaga praegu on juba kolmele korrusele jõudnud auvalves seisjad ja need, kes seisavad auvalves, need on siis inimesed, kes on seotud erinevate tantsu või laulukollektiivide tööga. Jah, ja tule süütamise juures viibivad muide koselt pärit rahvamuusikagrupi pillipiigad kaks tüdrukut ja nad valiti sinna välja tegelikult selle järgi, et neil on Muhu rahvariided, Nad tahtsid Muhu rahvariideid ja need kaks Kose tüdrukut on siis selle hetke juures, kui tuli nende pea kohal seal torni tipus sütti mitmekümne meetri kõrgusel kõikide meie kohal siin. Et tüdrukud on pärit Harjumaalt koselt. Nii nüüd on juba kuuendal, kuuenda korruse rõdul on olemas kaks inimest, kes jäävad tule tõrvikute kummalegi poole, kui tõrvik sinna jõuab. Tähistama selle tule üles minemist ja inimesi tuleb nüüd mudilaskoori teel on vaja mahutada siia päris ette, kujutan ette, et need lapsed võivad päris väsinud olla, kell on ju varsti pool üheksa ja, ja neil on olnud ikka väga pikk päev selja taga ja nad on ka veel piisavalt väiksed, et mitte võib-olla päris täpselt saada jõudu nendest teistest asjadest, millest näed, ülejäänud seltskond saab jõudu. Lained, meretantsupeo on õpitud küll ja see peaks kõigil käpas olema, sest ja laulukaaralune lainetab. Lainetas siis on selline asi, kus need lauljad tõstavad käed ja siis need rahvariidevalged valged kätised, varrukad paigaldas väljak, kõnelja, vorste vastav. Loodame, et aegunud, ei viitsi midagi vastata, sellepärast et praegu nad hoiavad oma vihma vääride pärast läheb tuju paremaks, siis nad kindlasti. Igatahes laululava lainetab täiega. Kohe on ka lõpp, on lõpp, lõpp on käes, siis lastekoorid. Mudilasega on seal lepp ja mudilaste lõppu, aga mina näen neid on üks võib-olla ligi paarsada veel ja siis peaks olema nad kõik laval ja väga palju sinimustvalged jälle. Rohkem rohkem 10 10 10 kuidagi jah, väga tore, tore asi võetud kaasa ja neid on hoitud kuidagi põlle all peidus. Ja nüüd Kaarel lehvitab, ma vaatan, et sealt laulukaare ülevalt üks ähvardavalt lähedal minna, pilk peale pidama, vaata mujale, pole vaja siin. Teeskleme, et seda ei ole praegu kätte. Ta näinud aga mudilastele on siin raske praegu liikuda, siin oioi. Nad hoiavad oma kätest kinni, et üksteisest mitte kaotsi minna. Siin üks juhendaja. Ma saan aru, et ta ütleb, et miks ta käest kinni ja paneb lastel käed kokku, hoidke kinni, ütleb ta neile, kuuled, mis ta aimab? Oodatakse, oodatakse laulu algust, dirigente oodatakse, tuld, oodatakse peo algust. Poolteist tundi tagasi oleks pidanud algama aga igat algavat taie. Kui see inimene nüüd juba siin all on, näed see inimene, kes juba siin all lainetab, see ei lähe siit kuskile, enne tornina tuli olnud nii, et ootame, no tornis on praegu näha ainult fotograafid, ma arvan, või on need turvamehed, pigem siiski fotograafid. Seal üleval, see peaks olema äkki isegi rahvusringhäälinguoperaator kaameramees, kes võtab sealt ülevalt pilti. Jah, ilmselt ongi jah. Kas seda võib nii ja mudilased on niisama hästi kui kohal nad on siin värava vahel lükatakse veel kokku, lükatakse neid siia lähemale, üks juhenda, seisad seal nõutud näoga oma lastega, kas ta mahub või ei mahu, ei lähenevad siiski nad ei anna alla ka eestlased, nad ei anna alla. Väiksed, aga juba eestlased ja väiksed eestlased liiguvad. Nüüd mudilased kaarele. Lähen sinna peab jätma tõesti niukse väikse käigu koridori, ainult kuskohast saab liikuda dirigent, kes jookseb siis peale ja alles dirigendid vahelduvad ja samuti peab ju kuskilt saama liikuma ka president, kui ta läheb oma oma kõne. Sinna on jäetud selline väike käimis kulinal välje käike, väike koridor on olemas. Nii et president pääseb küll kõnet pidama siis, kui on koitja hümni ära lauldud. Ja seal on, ma näen, et ka üldjuhid ja lavaliigutajad on läinud kõik appi, et seda koridori seal säilitada, et, et lapsed ei lükkaks seda lihtsalt massiga kokku, et säiliks mingisugune rada, mida mööda siis saab kõndida. Kui palju neid lauljad nüüd see võib ikkagi kokku olla, kui palju neid kokku on 28000 ja need andmed on niivõrd erinev. Nüüd on 34 35 lausa no sinna 37000, kas sa mitte koos tantsijatega ei olnud 37? No igatahes tegelikult mis tahtsin, seal on kümneid ja kümneid tuhandeid, on siin praegu väiksed tuulegeneraatoreid, mis on rongkäigust kaasa toodud siia Kaare olla, Garrett Need liigutavad usinasti, kui sina saaks väikese sellise anduri taha panna, küll võiks olla see elektrit toota ja tegelikult kõige rohkem elektrit saaks toota selle inimeste sisemisest põlemisest, energiast, kes siin on, kui selle saaks kuidagi rakendada enda teenistusse. Põle põleksid pirnid, päevad. Nii on. Tolon Uilgovio lainetab jälle, Uiga lainetab ja valmis on ka, ma näen kiirabiauto sokus ja värava juures, et juhul kui nüüd kellelegi midagi juhtus või igaks juhuks on ühesõnaga kõrgendatud valmisolek olemas. Tegelikult tõesti selle selle massiga siin ei ole nalja. Ja välihaigla on igaks elujuhtumiks ka siin kaare alla valmis, siin lained. Ma ei kujuta ette, kui nüüd, kui nüüd hakkab peale, siis mismoodi see hakkab, see on nii-nii uhke väga uhke. Nii siin lapsed veel otsivad raadiotorni all oma kohti, aga tegelikult nagu kohti on, aga miks nad ei liigu, ma ei saa aru, kas keegi ei ütle neile, et nad peaksid edasi liikuma. Sest et siin siin seda lõtku veel nagu on, kus nad saaksid seista. Lained haaravad kogu selle kaare aluse kaare ees seisvad lauljad. Need on tõesti palju, tõstetakse käed üles, tõstetakse lipud üles. Ilus, väga ilus vaaterajoone linnas. Väga ilus, seda seda ei oskagi nagu kirjeldada või seda uhkust ja seda seda õnne ei oskagi nagu võib-olla. Kirjeldada, mis, mis siit vastu paistab? Orkester on ka oma kohtadel juba valmis, kõik on väliskõik, on valmis. Viimased lapsed sisenevad. Kuulete ja viidi rahva eta õliga sate kõrgemale kõrgele, kui palju sinimustvalged ja traadikera kartsa sadu erakordselt palju ongi nagu sinimustvalge meri aga marga vaata sinna väljakupoolele, kas seal on neid rohkem kui arvasime keskelt? Tegelikult on väga palju trikoloori kaotavad nad Eesti lipu aasta on ju ka tegelikult. Puhasta ja siin oli väga nutikas putka ka müüdi, nii et kellel veel ei olnud, sai muretseda ja näe, nagu ma ütlesin, kui hakkab lind laulmas, inimene jääb vait. Taotluseks. Linnulaul loomulikult mitte päris lind ei ole puuris, vaid on salvestatud ja kuulame seda linnulaulu. Kuula laulupeo tule saatis teele torr ning Veljo Tormis. Vahetekste loeb siin Anu lamp, nagu ta häälest ära tundsite. Ja tuli on hakanud liikuma torni poole, tuli, liigub ja tollel on saatjad. No vaatame, kas suudetakse moodustada koridore, et saaks, tuli liikuda, need tõesti ka tornini. Aga inimesed annavad aupaklikult teed. Ei saa siis kuidagi, ikka saab püssi älja kangesti austust avaldamas sellele tulele, mis on kõrgel peade kohal, tõrvikud, nagu ta aastakümneid on olnud. Leedo, tule teekond, mis asi see praegu on, ütle, mis paneb näinud seda, seda tuld nõndamoodi vaatama. Tema sai. See ongi see tuli, mis meis, põlev, see ongi see, mis meid tegelikult siia tagasi toob iga viie aasta tagant see tuli vis põlemiseneses tõrvikutuli, tegelikult on selline lihtsalt üks tulin, sümboolne, sümboolne tuli ja tähtsam on südametuli, mis nendes inimestes. Aga väga ilus on, see tuli natukene nagu natukene. Muutunud ka natuke pilvisemaks ja tuli paistab hästi silma. Nii tuli läheb uksest sisse. Tuli on tornis, läheb esimesed sammud üles ja jäävad ukse juurde. Seitse korrust on veel läbi käia, enne kui tuli jõuab siis päris nähtavale seal üleval väli rõdul, kust ka süüdatakse. Laulupeo 2009 signatuuri saatel seda tuld üles viiakse. Tasuvad teele, sest nad peavad asuma teele ja kõik jõuavad mingil määral pärale. Kolmas korrast, kolmas rõduses Kõikide pilgud on suunatud ainult sellele tornile. Viies kuues, seitsmes kaheksas siis on torn kinni ja siis ongi raibe üleval rõdul. Väli rõdul, alguses süüdatakse katusel, siis kuues. Lähenevad veel viimased pealtvaatajaid, jooksuga tulevad muide seal kohal veel leida tähtsat hetke, mitte maha magada. Viimane rõdu enne seda, kui torni tuli jõuab torni katusele, nüüd natukene veel kannab. Tõsi ja me süütame selle tule. Ja tõuseb dirigendipulti Kuno areng. Oma väärikal sammul. Tan lauljate ees. Nonii läbi akende paistab juba tõrvikukuma. Natukene on veel jäänud. Nii kummaline, terve Eestimaa praegu vaatab sinna. Kahe põleb kahe, tuleb see tervik juma, paistab Kuno areng püüab endale heli hargis praegu häält. Kuuleb ka midagi. Pole ta midagi. Näed tuli on kodusel tulija katusel. Laulu lõpmatus juba aplausi. Laulupeotuli head vikerraadio kuulajad on süttinud, tuhanded fotoaparaadid sähvivad Tallinna lauluväljakul ja kuna ilm on natukene pimedamaks läinud, paistab. PUR lehvivad lipud suuremad-väiksemad kestnud Mihkel Lüdigi, Friedrich Sumberg vaip, maestro Kuno areng. Laulupeotuli süttis 20 viiendat korda. Ja dirigendipuldis on nüüd Aarne Saluveer. Kõlas Eesti hümn, dirigendipuldis Saluveer ja nüüd on käes hetk, kui kõneleb president Toomas Hendrik Ilves. Laulupidu tervitab Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. President teeb oma pöördumise sealtsamast dirigendipuldist näoga küll väljaku poole. Seisma. Lauljad ja tantsijad. Hea eesti rahvas. Täna on päev, mil oleme kõik siin, oleme taas kõik kohal. Täna on päev, mil keegi meist ei ole üksi. Täna ja homme on kogu maa ja rahvas siin üheskoos tantsides ja lauldes, olgu siis jalgade, suu, silmade või mõtetega. Need on meie suvise rõõmupäevad meie ühise koosolemise ja keskmis keskmiseks jõu ammutamise päevad. Meie ühes hingamise päevad. Meil on hea kerge hingamise päevad, olgu need ka hingamise päevad ses mõttes, et olgu sa meile vahelduseks puhkuseks argistest, muredest. Kuidas Henn, kuulad, lauljad, kõik koitu rõkkavad, endal murekorts kolmudel. Kuidas sa, hing vaatad imelisi rahvariideseelikuid mööda rohelist muru libisemas, endal süngus, südames. See on puhas rõõm. Laulupidude tähendus meie olemise tuumas ei saa mõõta. Seda saab mõista, kui püüda kujutada eestlust ette ilma selleta. Seda me ei saa, sest see on kujuteldamatu. Laulupidude ja tantsimise tähendus on ajas ikka muutunud. Me oleme laulnud ennast eestikeelseks ja rahvaks. Me oleme laulnud ennast vabaks. Me oleme kõige oma kanguse ja jonniga laulnud vastu endale, kes seda on meil tahtnud võtta. Me oleme nendele vankumatu veendusega meenutanud. Mu isamaa on minu arm. Sel kõigel on olnud tohutu tähendus. Aga ometi sel korral võiksime mõelda, et täna me ei laula ega tantsi mitte selleks, et midagi kellelegi teisele või ka iseendale tõestada. Me laulame selleks, et me seda tahame. Et me tahame üksteisega koos olla. Laulu ja tantsupidu on positiivse koostegemise märg, siin oleme koos alati millegi poolt ja enam mitte kunagi millegi vastu. Just mitmehäälsus, nii laulus kui elus, annabki sellele koosolemisele sära ja võimu ja vormib terviku. Just sellest kõneleb see tohutu vaimustus, millega kümned tuhanded siia laulma ja tantsima tahtsid tulla. Ja teame hästi, et tahtjad oli enamgi kui tantsuplatsile või laulukaare alla iial mahuks. Me Suviste pidu ütleb, et me oleme vaba rahvas vabal maal. Meie laul tuleb meie südamest. Me tants, tule, meie elurõõmus ja nii. Pead öist hingamist. Elagu Eesti. Te kuulete otseülekannet Tallinna lauluväljakult ja just lõpetas oma kõne tervituskõne pidulistele. Vabariigi president. Presidendile ulatati lilled ja antakse veel ja ta liigub oma istumiskohale ja taas linnulaul mis väga hästi mõjub ja kõik muutuvad kohe ärksaks ja tähelepanelikuks. Kontsert aga peaks nüüd jätkuma. Esialgu küll liiguvad lavalt ära õige kohe mudilaskoor, keda on 3000 lauljat ja poistekoor, keda on poolteist 1000 1500. Jah, lapsed lastakse natukene siit suure massi juurest ära ja, ja see ongi alati olnud ka üks selline ülesehituslik element, et kui see kõik see mees hakkaks korraga lavalt ära tulema, siis juhtub õnnetus. Aga et neil lastakse nagu tagasi. Ei tea, mis kuldseid aegu. Ma tahan olla õnnelik siinsamas ja just praegu. Ja nõnda väga õnnelik, kui sültse jaksab olla. Ma tahan olla õnnelik või üldse mitte olla. Ei taha mina tagasi noid kaugeid kuldseid aegu. Ma tahan olla ise just siinsamas ja just praegu just praegu siin just õnnelik. Just mina tahan olla just mina siin, kes praegu siin? Jah, armastada olla. Ilus, ilus. Ilus on maa. Ilus on maa, mida armastan. See oli siis vaheklipp, mis juhatab sisse järgmise laulu. Järgmine laul on mise kantaat, laulu algus Hando Runneli tekstile ja. Dirigendipulti on oodata Hirvo Survat ja praegu veel me peame pisut kannatama, sest mudilaskooride lastekoorid liiguvad rahulikult ära. Tuletame meelde, et on õhtune aeg, jaa, jaa, kõike tuleb teha rahulikult, pikk päev on selja taga, et ärme nüüd päris päris sõgedad lähed, see on väga tore, et lapsed saavad turvaliselt nüüd minema. Nende päev on olnud väga pikk ja lapsed on olnud väga tublid ja erakordselt erakordselt toredad. Aga endiselt jäävad lavale siis segakoorid, naiskoorid, meeskoorid. Kas keegi on ütlemata praegu lastekoore? Kindlasti, eks hulkvel poistekooride mudilaskoorid tulevad maha. Kantaat laulu algus on tegelikult ju 41 aastat vana teos. 1968 Veljo Tormis selle kirjutas, kui lähenes 100 aasta möödumise hetk esimesest laulupeost. Ja ja Runneli käest ta palus tookord teksti ja, ja ta tahtis kirjutada kantaatlemist, oleks hästi lühike, mida. Vabandust, mida kõlbaks siis nagu laulupeol ette kanda, et ta ei ole liiga pikk ja veniv ja Taasnede kannatamatuse lained. Et lapsed liiguksid kiiremini? Eks õige kohe dirigent peakski pulti tulema, sest tegelikult see äraminek on läinud märksa kiiremini. Asi on selles, et üks osa nendest poistekoorides mudilaskoorides läksid ära ka keskmist vahekäiku pidi, nad on need peaaegu siis väljaku keskel. Ja teine osa nendest liigub siis sama tuldud teed tagasi. Üks osa nendest siis tuletorni juures, teine raadiotorni alt aga lauluga Hare oluline jälle lainetab. Ja see kantaat, mis nüüd on, on juba peaaegu et pool sajandit vana, tegelikult on aktuaalne ka täna ja nagu Runneli enamik tekste on, see on see väga mõistetav ja südamelähedane igale eestlasele ja pajatabki see kantaat, et sellest, et kuulata ja vaata ringi ja näe, mis ümber toimub, kuulata ei saa aru, kust pärinevad su juured. Kust miski tulnud midagi ei teki, vaid keegi? Tegelikult algas meie laul, küsib see kantaat, aga plats on juba peaaegu puhas siin ees ja ja, ja õnneks on nüüd tõesti niimoodi, et koorid saavad nagu ära minna kergemini, sest massi ei ole selja taga ja suurt rüselemisi jões ei ole nii et kenasti saab liikuda ja turvaliselt. Kuigi see on juba ükskord paluti arsti, et midagi laval on ühend, kaarid. Veljo Tormis, Hando Runnel. Daat laulu algus dirigent Hirvo Surva. Ilmselt üks populaarsemaid dirigente lauljate seas. Kindlasti, aga tema populaarsus ei ole nii-öelda odav sest tema populaarsusele on tulnud väga, väga suure tööga ja ta on väga nõudlik dirigent ja sellepärast seda armastatakse, ta nõuab palju palju nõuda, siis saad ka palju kätte. Jaa, kantaat Laul algus siis, mida on korduvalt laulupidudel esitatud, tuleb nüüd jälle ka sel aastal ettekandele. Ja kuulame siis Suurepärane esitas kantaat laulu, algas. Ja, ja panite tähele, mis missugust tööd tegi dirigent, see see oli nagu selline puude lõhkumine, kõik see peaaegu viis noodist selle füüsiline, see oli tohutut energiat nõudev, et see kogu see rahvamass võttama näpuotsa. Nonii, autorit ootame. Ta on kindlasti siinkohal muidugi on loomulikult välja välja loositakse välja nagu oma mees ongi koorile olete armeel ja. Kas nad juba nägitada, mina ei näinud. Ta on seal üleval, on üleval? Jõudis ülesse, saab oma. Väike poiss koputab selja peale tükk aega onu välja. Võta nüüd lilled, alun krahmalt poisi kaenlasse. Ja järgmine laul on muide Eesti koorimuusika kullavaramust. Mu isamaa on minu arm, Aleksander Kunileid esimese laulupeo üks juhte oli tema juurde. Peol kavas olnud laulus laulavad meeskoorid nagu 140 aastat tagasi. Aleksander Kunileid, Lydia Koidula Mu isamaa on minu arm. Dirigent Alo Ritsing. Esimene üldlaulupidu oli 1869 tartus ja tookord Ta oli siis 822 meest, kes laulis laulsidki ainult mehed ja kavas oli tookord 12 vaimulikku laulu ja 14 ilmalikku laulu ja lisaks oliga keisri õnn. Aga tegelikult võib öelda, et kõik laulud olid eesti keeles.