Pikne Riine Pajusaar suhteliselt noor helilooja, sünniaasta alles 1971. Juhatas uudidel. Riina Paju seeru ja Riine Pajusaar. Kes tuleb nüüd ka ilmselt välja kutsuda? Aplodeeritakse küll ja Riina Pajusaar on siis autor, kes suure avalikkuse ette tõusis tunamullusel eurolaulu konkursil saades teise koha looga, mida esitas iiris Vesik kunagine raadio laululaps ja Riina Pajusaare Meka, tirin dirigendipuldis. Aga Riine Pajusaar on õppinud muusikaakadeemias ja ta on õppinud mitut erialad, on õppinud klaverit noppinud klavessiini kompositsiooni. Loodetavasti temast me veel kuuleme. Rein Rannap Ott Arder inimene õpib. Dirigent Lydia Rahula Poisid armastavad häda, seda on kuulda reaktsioonis. Ja Rein Rannapi nimi ütleb igale eestlasele midagi. Ki hullutab ta igal suvel meid oma tuuridega ja paneb selga imelikud tiivad ja muud asjad klaveri peal, aga Ruja. Asutaja ja Ruja. Juhataja liilia rahula hello ja Rein Rannap. Kogu see koor kummardas publiku poole ja Rein Rannapi jooksusammul liigoka dirigendipuldi poole. Teda oodatakse ja kutsutakse, poisid aplodeerivad, lipud lehvivad, jaga väljakul. Aplaus on tugev. Ja kallistab dirigent Lydia Rahula, et sa pole neil esimene kord nimodi puldis kohtuda ka kaks aastat tagasi. Need ei vaata tagasi oli see hetk, kui need kaks said seal puldis. Kui aga Marge on nüüd mikrofoniga jälle platsi peal väljas Olen platsi peal ja olen kokkulepitud kohas kohtuda Riine Pajusaarega. Aga paraku ma ei märka teda, ma ei tea, kas ta on unustanud meie kokkuleppe või ta lihtsalt ei suuda läbi suurte masside tulla ja mul on väga kahju, et see jutuajamine temaga. Võib-olla praegu? Jääb ära, aga vaatame, mis meeleolud siin on. Mis meeleolud. Aga kuulsite, meie külalised Saksamaalt on väga õnnelikud, siin sekverymatš. Kuidas on tuju, kuidas on tuju, lähme vaatame, siin on järgmised seltskonnad. Kuidas on tuju? Vägev, väga võimas on, mis asi on võimas, oskad sa kirjeldada see ühistunne ja just see, et kuidas kõik hingavad sama asja nimel teevad samu hääli ja tunnevad seda tihedat koosolemise tunnet seal lava peal, aga see ometi mõnus ja nii hea on seal kitsas kõrge kaare all olla koos kõrvuti ja laulda. Sa oled tegelikult natukene muusikataustaga, olen ise õpin dirigeerimist, õpetaja, just praegu juhatav. Sa peaksid kindlasti jälgima praegu vaata, et ma, ma lasen su silmanurgast vaadata, ütle, kas noore dirigendi hakatise unistus on kunagi ise dirigeerida, sellel suurel suurel peol on ma juba arvutasin välja, et siiski tuleb 150, siis, siis on ehk siis juba minu kõrki. See on tõesti unistuse, mille poole püüelda. Kas tänapäeva teadlik dirigendi peadirigendi ameti omandaja mõtleb välja ka selle kooriliigi, millega ta tahab tegutseda? Ma arvan, et see kujuneb, et sõltub, kui on, kui on koor, kellega tööta maha on võimalik hakata, siis siis kindlasti tekib oma selline armastuse, et näiteks mulle meili segakoorid ja, ja siis on juba see tunne, et nende, et oleks kõige parem minna, et seal on see just see materjal, millega mina soovin töötada. Et ma usun, et me niimoodi vaikselt vaatame küll, et mis, istuge, mis meeldib. Kas sul on juba enam-vähem mingisugune väikegi kogemus selja taga ja mul on ja mina ise tunnen ka, et see segakoorid, kus mehed ja naised niimoodi kõrvuti üheskoos kaks erinevat sugu, see on tõesti, see on võimas ja see hästi üht need mul väga meeldivad. Kas sa oled praegu siin kui lihtsalt laulja, kui ikkagi juba natukene dirigent natukene dirigent ka, et, et tõesti iga, iga laulupeoga üha enam tekib see tunne, et tahaks ka juba sinnapoole tehakse nende suurte dirigendiga kambas ja kõrvuti koos tähed. Ma usun, vaadates siniseid silmi, et me kohtume järgmine kord juba nõndamoodi, et sa tuled sealt dirigendipuldist alla, ma soovin sulle edu ja tänaseks okkad kurku, ole tubli tüdruk. Aitäh praegu Marge, Piret Rips ja Heiki Vilep on kirjutanud isad ja pojad ja Hirvo Surva on dirigendipuldis praegu. Autori Pirektrip Heiki vilet. Heiki Vilep on siis see mees, kes eelmise laulupeo põhitekstid kirjutas ja suureks suureks lemmikuks lauldud ilmapuu lävel ja ka puu on puude kõrgune, oli tema sulest ja nüüd taas laulupeol, kaks aastat hiljem koos Piret siga, liiguvad nad praegu jälle pulti. Hirvo Surva ärgitab lauljaid tervitama oma laulukirjutaja. Lehvitavad lauljatele jällegi lilled, lilled, lilled. Ja sellega ongi tegelikult poistekooride ette aasta lõppenud. Hirvo Surva. Lilled lendasid poistele publikusse lauljate hulgaga. Heiki vilets saadab oma lilled teele. Ja kolmik nihkub, praegu liigub puldist alla. Meeskordid peaksid nüüd lavale jääma ja poistekoorid on oma etteaste siis sellega teinud. Meeskoore on umbes pool sellest hulgast, kes praegu laval on. Poisid lähevad suure jooksuga tuletorni poole, nüüd ära või siis vahekäiku toimub selline ümberpaiknemine. Ja ma loodan, et äkki nüüd väljakul Marge on üles leidnud lõpuks Riine Pajusaare kassa, Marge, praegu kuuled neid. Kuulen, aga ma ei ole leidnud, Hei, siin vikerraadio, kuidas laulda, naaber sea oli täna, mis kõige rohkem meeldis, mis laul? Mulle meeldis kõige rohkem mõtlengi võib-olla ise, isad ja pojad. Kas sul on ka lemmikdirigent? Aarne Saluveer? Kuulsite, mis laul sulle meeldib, kõige rohkem. Isad, pojad. Miks laul sulle meeldis? Ma ei tea. Kas võib-olla sellepärast on niisugune tempokas laul ja sellepärast ka. Kas sul on lemmikdirigendi ka? Ei ole? Ei ole selge, lähme otsime edasi. Need olid mõned üksikud mõtet poiste suust, kes just lavalt vudisib kiiresti minekut ja ei leia oma praegu Riinet. Aga küsime veel meeleolusid. Kuidas on tunne praegu? Lahe oli, tore. Palju sa oled kooris olnud mitu aastat? Teine aasta, mis kooris laulad, poiss Põlvama. Poistekooris oli veel pikk tee siia, oled ammu Tallinnas juba käite proovides ja magada siin kuskil koolimajas. Reedel tulime, kas pahandusi ka olnud? Ei, kõik on hästi. Väga hästi ei ole, aga, aga mis on siis pahasti? Ei olegi väga pahasti. Kas kujuga natukene igatsed? Ei igatse, väga Tallinn meeldib. Olete käinud juba vabadussammast vaatamas? Jah, eile käisime, oli siis suur ja uhke või üleeile ma ei tea, kuna Me käisime. Meeldis olgu, minge nüüd, aitäh teile ja annan ta sõna üles. Praegu on nüüd see ümberpaiknemine toimunud tegelikult väga-väga kiiresti, meeskoorid on natukene allapoole nihkunud ja valmiski kohe laulma. Ja tegelikult meeskooridel on esitadagi ainult neli lugu, pärast mida juba linnulaulu saatel peaksid naiskoorid lisanduma, et siis koos meestega laulda. Ja lauluväljaku kõrval on naiskoorile ka vaikselt hakanud juba rivisse võtma. Publikut muide tuleb aga lauluväljakule üha ja üha juurde. Mõni hetk tagasi ma käisin ka siin raadiotorni katusel ja vähemalt oru väravast oli näha väga suurt rahvatulva endiselt jaga merevärava poolt liikus veelgi rohkem inimesi. WC järjekorras, aga mis kuuldavasti eile olevat ka juba väga pikaks veninud ja paber olevat veetsest otsa lõppenud. Seda ma praegu ei näinud, kui palju inimesi järjekorras oli, aga seest oli väga pikk, saba siinsamas raadiotorni küljes oleva pangaautomaadi taga. Mulle noogutatakse, et ka praegu WCs avad on pikaks veninud, sest inimesi on tõepoolest väga palju lauluväljakul, nõlv on täiesti täis, ei ühtki rohelist. Rohelist platsi enam ei paista, ainult rohelised puud. Meeskoorid. Aleksander Läte, Ado Reinvald, Kuldrannake juhatab laulupeo kunstiline juht Ants Soots. Puldis on siis selle laulupeo peameespeadirigent, võib nii öelda. Ja Margeli on praegu nüüd väljaku peal mikrofoniga. Ja olen leidnud selle massi hulgast ühe helilooja, kes just käis Illi vastu võtma dirigendipuldis Riine Pajusaar. Teie laulupoisid väga armastavad, kuidas laul tegelikult sündis, kas te oskate kahe kahe sõnaga öelda? See laul sündis ühel talvisel ööl seistes oma armsa seene tänava kodu rõdul, mida mul enam ei ole. Ja, ja tänav muutus seoses vastasmajast vilkuva teleri ekraaniga kord pimedaks, kord valgeks. Seda vaadates tekkiski laul, tänav on vaikne. Praegu nüüd vaatate meeskoore, kuulate. Me peame hetkeks lõpetama, aga võib-olla jõuad ruttu öelda, kas mõtlete ka meeskoori peale, kui kirjutate laule ikka alati. Kena, loodame, aitäh teile. Ilusat pidu. Alo Ritsing dirigeeris siis päris iseenda kirjutatud laulu Lydia Koidula sõnadele, teretus oli selle pealkiri. Tehakse nalja autori väljakutsumisega autor, kes tegelikult puldis seisab, lehvitab lilledega oma lauljat. Tuudur Vettik, Anna Haava, see oli siis dirigent Peeter Perens. Juhatas Peeter veereng. Ja nüüd ongi saabunud hetk, kus meeskooridel on laulda oma viimane laul. See on tuntud lugu, Jüri Rent peaks tõusma dirigendipulti. Gustav Ernesaksa loomingut taas eesti rahvaluulele. Hakkame mehed minema, see on lugu, milleta meeskooride ühtki laulupidu lihtsalt ei saa mööda lasta. Ja dirigent on jõudnud pulti, Jüri Rent, nagu öeldud, annab kohe meestele hääled kätte. Juhatas Jüri Rent. Me oleme siia meie väikesesse improviseeritud stuudiosse palunud härrasmehe, kes kahel päeval kõlava muusikalise valiku eest on hea seisnud pikka aega. Ants Soots, ma kõigepealt küsin täiesti sellise juba natuke labase, küsin teie teie selline hetkemeeleolu või hetke hetke tunne, praegu, kui te vaatate neid meeskoor, kes väga ilusti praegu lõpetasid ja seda tohutut rahvast Jah, mõni aeg tagasi ma ütlesin, et tundub, et on kujunenud hea eeldus, et tulevad muusikaliselt ette kandelise, tead head etteasted ja nüüd on seda rõõmu tunda nii eile kui tänad. Et tõesti kõik see töö ja harjutamine, mis selle heaks on tehtud, sega realiseerub, mõne puhul isegi rohkem realiseerub, kui kui arvata. Kuidas eilse kontserdiga võib rahule jääda? Jah, see vihm ikkagi emotsionaalselt sinna mingi pitseri panijad sellise atmosfäärile, selle, see seevastu jälle kooride ja orkestrite ettekanded, need ei, ei küll ei kannatanud selle all sugugi. Nad olid tõesti head ja noh, kuivõrd niimoodi üheskoos neid valid, koore sai ju siin alles tunda, siis oli meeldiv tõdeda. Et küll need koorid kõlasid hästi nad on heakõlaliselt ilusakõlalised ja muusikalise paindlikud, need vaatamata vaatamata vihmasele olustikule ikkagi kontsert tehti vapralt tõusvas joones, viimased numbrid väga emotsionaalselt lõpuni. Just nimelt tegelikult oligi tõusvas joones ja ja viimane tund aega, mis oli, see oli isegi pisut kaldus müstika valdkonda, sellepärast et ma vaatasin, kui süttisid prožektorid ja inimesed sealt ülevalt nõlvade juurest Naaldusid nende aedade najale, mis siin olid ja said osa kogu sellest kaunist muusikat, sest tegelikult mis lavalt tuli äärmiselt professionaalses esituses, me peame siiski tõdema. Kõik, noh, see, see oli vaikus. Aga ikkagi, kas süüdi oli vihm või veel midagi. Et inimese nii palju, ikkagi lohkus, vihm, mina usun, aga mida teie arvate, õndsad? Ma arvan siiski, et eeskätt vihm, sest et teda tuli. Järgemööda ikka väga tugevasti ja mul oli just mõni nädal tagasi kogemust laulupeol, kus seesamamoodi võib-olla isegi hullem. Ja ma püüdsin ka kuulata, aga mingil hetkel Ta ikkagi hajutab tähelepanu ära ja sa hakkad rohkem mõtlema. Kuidas kuidas seda paremad on, selle peale, kas mul on hea olla ka 100 kuuletuseks tekib tõesti. Ütleme, ühtki sellist küsimärk ikkagi repertuaarivaliku osas esimesel päeval midagi väga palju, muide internetikommentaariumides praegu kirjutatakse, et ei, asendaks. Kuum teema praegu mis asetaks? Küsimärki esimese päeva repertuaarivaliku kohale. Ma julgen väita, et see valik on tehtud väga, väga pikkamisi, väga kaalutletult ja selle järjekorda ja erinevaid kooriliike. Ma pidasin tähtsaks Etka kutselised koorid ja kutseliselt orkestrid oleksid eraldi Abišeerid. Sest see on üks meie kultuuri osa. Ja läbi selliste repertuaarivalikute. Ma tahtsin kaad, kutseliselt koorid, oma suutlikkust ja oma väljendusvõimalusi näitaks. Sellepärast, et juba eesti kooriliseteratuur on nii rikas, et siin jätkub iga erinevate suutlikkusega ja tasemele kooridele ja tahtsin just seda repertuaari laiendada, mida näidata, kuulata. Te ennist mainisite, et te panite ka ise tähele, et need koorid, kes on nüüd ette valmistanud, et nad on teinud seda võib-olla isegi rohkem kui, kui oleks oodanud. Kas te arvate, et see kerge paanika, mis siin toimus kevadel suur kisa ja kära nende ettelaulmis teie repertuaari küsimuses, et see tegelikult soodustas selle repertuaari õppimist reaalselt kooridele, pingutad? Ilmselt pingutate rohkem, teades, et tema ettelaulmisest ja tema oskustes tasemest sõltub tema edasine suvine saatus. Ja seda näitasid ka eelproovid, et tööd tehti hoolikamalt püüdlikumalt tulemuslikumalt. Et kogu küla oli siiski oli parem. Oli parem, seda mainisid ka üldliikide juhid, et, et oodatust hoopis ületas eelproov seda, mida, mida oodati või mida ka pisut kardeti. Mis te arvate, mis näoga vaatab laulupidu järgmisse oma ütleme jah, tsüklisse. Öeldakse, et kui, kui pidu on nagu väga-väga suur, et siis ta kas peab astuma sammu tagasi, et olla taas suur, sest seekord tõesti kogeme, et pidu on väga suur. See ettevalmistus on olnud pikaajaline ja see ootamine on olnud niivõrd niivõrd pikk, et kas me nüüd natukene anname sammu tagasi või, või nagu täna hommikul ka viker Raadios oli arvamus. Laulupidu siiski läheb samas suunas väga, väga tugevalt veel edasi. Jah, et me peame nüüd jälle püüdma järgmiseks korraks püstitatud uut rekordit, eks mõtlemisainet. Aga ma tahaksin rõhutada tulevastele tegijatele, et nad lähtuks, nagu et see on koorimuusikapidu ja meie Rahvuskultuuri väga oluline osa. Et me läheksime nagu koorimuusika, ka arenguteed, me peaksime silmas arengud, aga mitte ka püüdma, hambad ristis, mingit rekordit püüdma. Seda realism peab väga tajuma ja vaatama, kui palju siit annab läbi uute repertuaariga ja uute nõudmiste kujundada, aga põhiline, et ta jääks laulupeoks koorimuusikapeoks. Aga neid piire jällegi põnev kombata. Aarne Saluveer siin kaks aastat tagasi sama tooli peal istudes ütleski, et no nüüd on võib-olla seal lagi käes, kust enam edasi lähe? Nüüd me läheme, tuleme jälle uue, uue, uue lae, kui kõrgele veel, kui kaugele nad ei ole võrreldav, sest noorte laulupeo ta seab endale natuke teise atmosfääri ja teised eesmärgid võib-olla ja täiskasvanud peavadki peavadki nagu jälle oma nägu hoidma ja sest et nende vastutus ja tähendus kultuuripildis on natuke teistsugune. Teine kui noortel. Nii et nende nende heade mõtetega ongi meil passika lõpetada ja veendume, et laulupidu jätkub, aitäh teile. Üks küsimus, millist laulu te ise kõige rohkem veel ootate? Tänaselt kontserdilt naiskoorile laval ennast rivistanud. On mõni lemmik. Ma ootan kõiki laule põnevusega, sest et üks on see, mis on proovides kogetud, aga suure, selle nüüd tegelikku ettekandega ja tegeliku väljaku peal on seda väga huvitav põnev hakata ootama, mis, kuidas jälle sünnib siin nüüd hoopis. Ood armastusele on need muide järgmine lugu. Ja teadvustas juba kõlab. Raul Talmar tuleb dirigendipulti. Urmas Sisask ja Anne Kahro ood armastusele ja naiskoorid on meestele nüüd lisandunud. Dirigent. Raul Talmar ja solist saavad austatud samuti lilledega ja Urmas Sisaski järjekordne teos kõlas praegu siin lauluväljakul. Aga punase mikrofoniga peaks Tarmo olema kusagil platsi peal. Ja me oleme päris dirigendipuldi taga ja, ja vaatame, kuidas Urmas Sisask nüüd üles pulti läheb rahvale lehvitama Raul Talmar, Urmas Sisaski pikaaegne sõber ja võitluskaaslane muudelt aladelt, kui lihtsalt koorijuhtimise alal on läinud talle poolele teele vastu ja nüüdsest idas. Ma arvan, et kahekesi koos lähevad ka pulti. Sisaskil on see tee juba sellest laulupeost nii tuttavaks saanud, et et läheb või, või silmad kinni, sinna üles ära ja nüüd nad seal kõik koos on ning raul jääb poolele teele ootama. Ehk siis pidu on täies hoos, Sisaskiskav, lilled ka publikumi ja on väga õnnelikult siin siin laulukaare ees, igal juhul. Siin on läinud ostuga rahuldatud. Marile, et saada teda meie mikrofoni juurde ja küsida siis tema käelt paar sõna selle kohta. Kas sellel laulupeol ka midagi erilist ja tähelepanu väärset on, mida meelde jätta ja mida näiteks lastelastele rääkida ütleme 20 aasta pärast, kui juhtumisi keegi peaks Talmaril küsima, et mis sellel peol erilist oli? Nii Raul kohale, tere halli habemega Raul Talmar. Oled jälle selle ära teinud? Nemad tegid, aitasid ka ju natuke kaasa. Sisask tegija Anne Kahro tegija. Tüdrukud ja poisid ehitasid Urmas Sisaski muusikat, on sellel laulupeol tähelepanuväärselt palju esitatud. Miks see niimoodi on? Sisaski sees on selline ürgne jõud ja tema kõik, mis ta kirjutab, on põletada. Kummalisel moel. Lauldav alati. Ja ja natuke nagu nõiduslik või natuke samanistlik temast siukest nõida. Selles mehes on. Sisaski muusika selline laiatarbekaup ei ole, kindlasti. Ei ole seepärast, et, et Urmas kasutab alati ka seda teksti, mis, mille mida ütlema, tähendab ma arvan, et laiatarbemuusika on tihtilugu see, kus nagu ei ei pea mõtlema teksti üle peab lihtsalt nagu jalga keerutama või, või kuidas öelda nagu diskotantsija. Raul Talmar me panime tähele, kätlesime neid, esinesid rivis olevaid kauneid daame, kas see on selline oluline rituaal? Ei, ei, tegelikult oli see president, kes kätlesime, oleme ühtemoodi riides. Te olete suht ühtemoodi ka pealagi paljas ka mõlemal. Aga mul oli hea meel, et, et president ütles minu kord tüdrukuid. Sa oled juba, võib öelda kogenud laulupeo dirigent, mida tähendab sellisele mitmekordsele olijale taas kord laulupeoks valmistumine? Tegelikult seda küll, see siis see, ma ise ise loodan, et see nagu ei muutu ka. Tegelikult kuidas ma ütlen, sabin on kogu aeg seesama. Ja, ja see on lihtsalt ongi väga hea. Ja nüüd on veel mitu 1000 naisterahvast ka sinu käe all sinu juhatada, lööb süda selle võrra tugevamini, vanal mehel muidugi kohe palju tugevamini. Suurepärane kena peo lõppu sulle, ole tubli ja meie täname Rauli, saadame ta omi kohustusi täitma ja anname suurima rõõmuga sõnajärje üle Margele meelisele. Siit tornist paistab praegu niivõrd hästi kätte see, kuidas naiskoorid on ennast üles rivistanud. Tütarlastekoor Ellerhein on oma traditsioonilise koha saanud nüüd sisse võtta pärast seda, kui meeskoorid on lavalt lahkunud. Ellerhein paistab kaugele ja seisab oma mütsikestega päris laululava esimeses reas, dirigendipuldi ees. Ja naisi on laval palju, peaaegu et terve lava on neid täis üleval. Ta on natuke tühja ja äärest natuke tühja, kus seisavad kümned ja kümned sinimustvalged lipud. Mehed liiguvad vaikselt lavalt eemale mööda vahekäiku, läksid nemalt keskme poole ja siis kahele poole ära, nii et need vahetused on tõepoolest väga kiiresti toimunud. Mõned hiljaks jäänud naised, Kaaveli jooksevad lavale siit raadiotorni poolt ja tuletorni poolt. Näha, kuidas mõned veel oma kohad kiiresti sisse võtavad, et hakata esitama kokku tegelikult veel nelja laulu. Veljo Tormis. Eesti rahvaluulelauliku lapsepõli eeslauljat Piret süte Kristi Baumann, Jaanika Kuusik Vahelauljad saale Konsap, Jaanika Kilgi, Anet Vaikmaa, Kätli hein, dirigent Merike Toro. Laulukaare all on naised kaasa võtnud kümneid ja kümneid sinimustvalgeid lippe samamoodi ja Merike Toro kummardab nii publikule kui ka lauljatele ja näis, kas Veljo Tormis ka välja kutsutakse. Veljo Tormis oli. Ja tõenäoliselt naised aplodeerivad helilooja ka välja. Merike Toro saab palju lilli lauljatelt. Mitmed lilletoojad on olnud puldis praegu. Ameerika toru lahkub praegu dirigendipuldist. Oblodeerimine laulukaare all ei taha mitte lõppeda. Teda oodatakse. Kas ta tõuseb kusagilt püsti ja kas ta läheneb dirigendipuldile, on ta täna siin? Ei paista vähemalt praegu, aga eesti rahvaluulet kõlab õige kohega naiskooride esituses veelgi. Anatoli Karsnek Eesti rahvaluule jaanitule löö naiskoori süüdist Peipsi laulud. Dirigent Andrus Siimon. Juhatas Andrus Siimon. Gustav Ernesaks Ernst Enno kojuigatsus. Dirigent Triin Koch. Mõni aeg tagasi Eesti parimaks dirigendiks valitud treeningu võetakse ka suure aplausiga vastu. Noorema põlvkonna üks tegijaid ja tõenäosust. Ka tulevikutegijaid on Triin Koch ja valmis Gustav Ernesaksa loomingut jälle juhatama.