Uskumatu, kuid kaks aastat on mööda lennanud ja viimane aeg hakata jälle biojuttu rääkima. Juubelilaulupidu ning tantsupidu kobistavad ukse taga ning ilmapuu lävel heliseb veel ainult hella kajana. Meie hingedes. Teisest viienda juulini kestva ühes hingamiseni on jäänud tühised kaks ja pool kuud. Tantsijad on oma esimesed sõõrid talvistel ülevaatustel ette näidanud ning lauljad värisevad selle kindla kuupäeva ees maikuus, kui selgub, kes laulab sel korral kaare all ja kes kajab vastu Lasnamäe nõlva peal. Aga kuidagi harjumatult palju on olnud sel korral sõnasõda kellele on laulupeo lood liiga rasked, kes pole laulikuid õigel ajal kätte saanud ja kes on lausa lubanud protesti märgiks peole üldse minemata jätta. Et eks igaüks ise teab, sest laulupidu on ju lõppude lõpuks südameasi, nagu rõhutas ka president Lennart Meri 10 aastat tagasi laulukaares kõneldes. Laulupeo muusikatoimetaja Ave sopp ja kunstiline juht Ants Soots ütlevad, et ega tegelikult neid pingeid nii palju olegi, kui ajakirjanduses üles klopitud on. Uskuge mind, see 300 eelproovi paigutamine nendesse vähestesse kuudesse siis peaasjalikult veebruar, märts, aprill, see on tegelikult väga raske ja sellepärast oligi vaja võtta natukene jaanuarit, natukene Maydia, keegi kindlasti tunneb ennast diskrimineeritud sellepärast et tema peab näiteks laulma oma kava ette juba märtsis, aga teine aprillis. Aga see on sudoku mäng, mida me oleme nende 300 eelproovi paigutamisega teinud. Meil kõikide liikide laulikud igal juhul said nagu valmis kevadel, ehk siis mõni varem, mõni hiljem, et osad koori kindlasti juba tegid tööd eelmise oma koori hooaja lõpus. Meenutagem, et 1869 esimene laulupidu esitasid meeskoori 26 laulu. Tõsi, nende hulgas väga krõbedaid ja need laulikud valmisid veel hiljem, et 140 aastat hiljem võiksime olla sama totrad ja saada hakkama. Ma olen siin juba kuskilt puudutanud, et ma käisin Läänemaal ja see lastekooriproov olin, oli nii ilusat, hakka nutma. Ma nägin isiklikult seda, et väikeste koolide koorid laulsid seda lastekoori repertuaari lihtsalt suurepäraselt. Aga siin on ka viidatud näiteks täiskasvanute kooridele naiskooridele, et memmede koor, kes nooti ei tunne ei tule enam toime. Loomulikult jah, laulupeo repertuaar on alati raske olnud ja see on psühholoogiliselt mõistetav, et suures õppimise käigus tekib selline surnud punkt. Aga kui see barjäär suudetakse ületada ja tihtipeale ühte väiksemat puuristavad ületada seda teistega koos lauldes ja siis nad hirmu kaotavad seal üks asi, teine asi. On küll seda jah, et üle Eesti on koore, mis on aastakümnetega kahanenud, kahanenud, kahanenud, nende suutlikkus langeb, võib-olla seal polegi enam tegusaid, hääle, rütmi või hääli, siis pole midagi parata, see tõesti käib üle jõu, aga kuivõrd laulupeol ülesanne on kanda koorimuusika väärtusi, siis me ei saa lähtuda ainult nagu osalusest. Täiesti mõistetav, kas me saame konkreetsemalt võib-olla arvude keeles praegu rääkida, kas on teatatud sihtasutusele, et tõmmake meid maha, ei tule enam. Stockholmist neid näiteid on ja neid näiteid on põhiliselt lasteaia mudilaskoolides, kus on olnud siis probleemiks repertuaar. Aga tegelikult täiskasvanute koore on kaloobujaid seal võib-olla hoopis teisi probleeme või ka rõõme, nagu just on mitu koori, keda ma tean, lihtsalt dirigendid on läinud lapsepuhkusele ja ongi nii, see ei ole lihtsalt see, et nüüd repertuaari pärast kindlasti neid on. Aga noh, ma ei tea. Võrust on meil nüüd telefonil koorijuht Helga Ilves, tere päevast. Tere, kui mitme kooriga teil on kavas minna laulupeole sel korral välja? See oli korraga väljaminek kolmekooriga naiskooriga juba ette ära lauldud, loodame, pääsesime. Ja mudilaskoori ja lastekooriga on meil 24. aprillil ettelaulmised. Helga on, mida te ütlete näiteks naiskoori kohta, kuidas teil läks ettelaulmine? Ega siis kõige paremini läinud, aga lihtsalt meil oli see probleem, et meil oli kolm tundi ees troovia juba vanemad häälet natukene väsisid ära selle kolme tunniga ja siis ettelaulmisel liigi laulaks päris kenasti oksaga viga ühendkoorile lugu läks natukene aia taha. Kas teie dirigendina muidu tunnetate praegu seda, et ei kipu nii hästi külge jääma, need laulud, kui näiteks viis aastat tagasi laulupeol? Jah, et ei taha hästi külge jääda, aga kuigi tegelikult naiskooriga on, see oli, siin on ojad objeti väga raskeks, aga tegelikult me saime selgeks selle. Aga teised lood olid meil juba varem nagu õpitud Türi naislaulupäevale, nii et seal me juba saime hakkama. Aga mudilaskoor ja lastekoor, kuidas nendega on? Nii mudilaskooril on nüüd niimoodi, et muret teeb just kõige rohkem ühendkoorilaulud Mu isamaa on minu arm on mudilastele, kui seal iga teise kolmanda klassi laps hästi kõrge. Aga kuidas laste kooriganne? Lastekooril on täpselt sama moodi, et kui on hästi häid lauljaid ja hästikõlavaid selgeid, just esimest häält, siis nagu ei teki probleemi ja muidugi taevateel oli praegu natuke rasked need rütmid, et neid hästi pihta saada. Võttis natukene aega. Kuidas te muidu Helga Ilves oma lauljaid, nii naiskoori kui ka siis neid lastekoore ette valmistate selleks otsuseks, mis peagi saabub, olgu see siis kas jah või ei. Me oleme teinud ikka need päris kõvasti proove, meil isegi lastekoor käib pühapäeviti koos laulame kaks tundi pühapäeviti. Aga olete igasuguseks otsuseks nagu valmis? Oleme igasuguses otsuses valmis, lapsed on ka sellest teadlikud, et kui ebaõnnestub midagi teha, pole, jääme vaatajate hulka. Kutsu toimetaja Kadri Tiis ja tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht räägivad vähem sellest, kas tantsud on kerged või rasked, sest tantsuvägi on aastate jooksul igasuguse raskusastmega autoritantse harjunud komisjoni ees ette keerutama. Kalevi staadioni tribüünil seistes kangastub neil aga juba praegu jutustus merest, mis on metsa taga ja praegu valitsevad veel rahulik kaldalainetus. Tormis läheb teisel ülevaatusel, sest siis selgub, kes tornist välja pääseb ja kes ei pääse. Kui elan nagu öelnud, et kogu see ettevalmistustsükkel on üheksa laine siis me praegult oleme neljanda laine juures ja nüüd siis, kui ta Eneli proovisis on neljas laine ja teine. Nii mõistujutt, aga kuidas ikkagi, kuidas ettevalmistustase ikkagi on? Tehniliselt on Euroopa parima peoni veel kaks pikka sammu sisusega, hingeliselt annab tuba valmis. Millal see viimane hetk solvub, kui enam nagu loomingus selliseid suuri muudatusi teha ei saa? Praegu? Aprill juba, eks me iga kord mõtleme, et kõik asjad taks varem saama ja me oleme mõelnud ka, et nüüd on see hetk lukku lüüa, aga ma kujutan ette, et see on selline elav organism. Et pidu lukku saab siis, kui on etendus. Kui palju? Ülo teil on selliseid ideid, mis jooksevad kasvõi keset ööd pähe, et vot tahaks veel selle ellu viia, kas jõuab, jookseb, aga ma olen, mitte ma ei püüa olla, aga ma olen realist ja annan endale aru ja püüan oma meeskonnale ka selgeks teha, et alates 15.-st maist kõik ideed, mis tekivad, riiulisse järgmisel peol realiseerima, tähendab võib muuta jah, kaheksa paariga muuta kaks minutit enne etendust veel ühe koha, aga 200000 ega see Tjumine allagi. Kadri on olnud igal peol see, kes peab olema natuke selline vahetalitaja, nii loomingulisem meeskonna abiga siis muu organisatoorse poole juures, et kui palju selliseid ideid praegu veel jookseb. Et mida võiks muuta ja mida teistmoodi teha. Niivõrd lennuk, et nad on niivõrd loovad ja ilmselt selle südametunnistuse asi ongi siis neid nagu jälle maa peale tuua, et eks ma. Peabki olema selle loovate inimeste reaalse maailma siis niisugune kokku viia, et raske ei ole, see on jube tore ja see on nii huvitav, et ma tulin siia staadionile ka täna ja ma mõtlesin, et issand jälle on nii tore pidu tulemas ja nii lahedad inimesed, et see on iga kord on uus. Et mis siis, et me räägime, et peod on kestnud juba juba kui palju aastaid, eks. Aga ta on iga kord uus ja uute inimestega. Tuulekool. Ma siin nei ilgi Su. Kolm suur küla. See ei saaks. Ju. No. Kuule, see me eriiga Une hele. Haiks ma. Et. Ta seal. Igal nädalal Kunibiooni välja toome Teieni põhjatust, raadio arhiivist lõike nii laulu- kui ka tantsupidudelt rongkäigust, intervjuudest, üldjuhtidega peetud kõnedest ja palume teil üht-teist ära arvata. Tänane ülesanne on väga lihtne, täida lüngad. See lõik, mida te nüüd kohe kuulete, on pärit 10 aasta taguselt peolt ja president Lennart Meriga. Nüüd on moes rääkida et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et siinolekuga selle lolli jutu olete ümber lükanud. Laulupidu ei ole kunagi moes olnud. Laulupidu ei ole laulupidu. Nagu isegi aru saite helisignaali tasemele Peate leidma õiged sõnad ja saatma vastuse kas vikerraadio koduleheküljel või siis hariliku kirjaga Tallinnasse Vikerraadiosse aadressil Kreutzwaldi 14 ja ma võin öelda, et pingutada tasub, sest auhinnad on välja pannud laulu ja tantsupeo sihtasutus. Ülesanne on täida lüngad. Nüüd on moes rääkida et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et siinolekuga selle lolli jutu olete ümber lükanud. Laulupidu ei ole kunagi moes olnud. Sest laulupidu ei ole laulupidu. Ja kõigi õigesti vastajate vahel loosime tuleval nädalal välja perepääsme peole. Täna aga tõmbame peo jutuotsad kokku. Ühes hingamistoimetab Meelis Kompus ja suur aitäh Age roole helideedlale ning Toivo makile. Ja päris lõppu jääb nüüd kõlama kahe aasta taguselt noortepeolt. Poiste ja noorte meeskooride laul. Need ei vaata tagasi. Dirigendipuldis oli siis Lydia Rahula.