Tere, Te, kuulete Rootsi raadio eestikeelset pool tundi Stockholmist. Täna on eetris meie viimane saade, mitte selle kuu viimane ega aasta viimane, vaid päris viimane saade. Rootsi raadio alustas eestikeelsete saadete edastamist viiendal detsembril 1988. aastal. Alul oli tegu viieminutilise uudiste kokkuvõttega, mis hiljem muudeti veerandi ja pooletunnisteks saadeteks. Eesti ja lätikeelsed saated loodi omal ajal demokratiseerimist protsessi toetamiseks Balti riikides. Nüüd on ülesanne täidetud. Lõppenud on niisiis 17 aastat kestnud eestikeelne uudistevahendus Rootsist Eesti suunas. Lõppenud on päevad, mil me saime olla koos. Ja viimases saates olemegi stuudiosse kogunenud toimetuse viimased töötajad, Kadri Land. Mine, Anu Kaupmees, Martin Pärn jahivad ihunova, aga samuti meie truu kuulaja Holger Kaljulaid. Ja vestlust juhib ning vestlust alustab Martin Pärn. Eetris on siis raadi rootsi viimane eestikeelne saade ja olen kutsunud siia stuudiosse viimased toimetajad ühe päeva kindla raadiokuulaja. Sina, Kadri ja Anu, olete mõlemad viimasena seal nii-öelda palgal ja siis tööle, et mis tunne on viimaseid saateid teha. Kanu. Et iga asi saavutab teatava küpsusastme ja siis ta peab ära närtsinud ära kukkuma, et siis nagu ruumi on ta uutele viljadele, see on nagu looduse seadus on oma töö teinud, ma loodan, see meie saade. Omamoodi kurb oli ikkagi, kui otsus tuli kuigi tunda, oli seda ju ammu. Rootsi raadio on ju viimane eestikeelne välisraadio, mis on Eestis kuulda olnud. Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa. On ju juba jah, varsti kaks aastata kinni mõlemad. Nii et tegelikult oli ju seda tendentsi tunda, et et see nii läheb. Aga sina, Martin ise ja Eeva, te olete raadios ju nadi, vahelduva eduga on milline, mis tunne teil oli? Mina näiteks ei saa öelda, et mul oleks kurb, et raadiojaam see kinni pannakse, sellepärast et mulle jäävad alati head mälestused sellest ajast, kui ma seal töötasin, siis ta oli minu esimene meediaalane töökoht üldse ja seal ma sain õppida, et kuidas üldse, kuidas see asi kõik käib. Ja ma arvan, et Martiniga koos olid meil päris huvitavad. Päris huvitav võimalus õppida niimoodi, et katsetada, et meid visati nagu, nagu kassipoega ette hakkasime seal ulpima, et kas, kas siis jäämäe vee peale või ei jää ja, ja ma arvan, et me saime enam-vähem sellega hakkama või kuidas? Ma arvan küll, et see, see aeg oli hästi-hästi lõbus kindlasti, kui me seal neid reportaaže suve suveti tegime, sest peamiselt olime suvel seal, kuigi ka mõnel ajal ka sügisel ja talvel siis vähem. Aga kas noh, kindlasti mu mingis mõttes kurb, sest et see all olema ju nii palju mitut mitu suve olnud, aga, aga teisest küljest nagu ütlesidki, et iga asi saab ükskord läbi ja ja täpselt mälestused jäävad. Ja siis meil on ka siin kuulaja, nagu enne mainisime, mismoodi, ütle sina, et kas on see nüüd hea või halb või mis tundega võtad vastasele uudise? Minul on kahtlemata kurb sellest kuulda ja sellest rääkida ja mul ei ole ka sellist tunnet, et sa raadio ära lõpetama oma töö, aga ehk siis järgmine aasta siis näitab, kas kas saated jätkuvad, ei jätku, siis tuleb selle tõsiasjaga leppida. Miks ei ole sellist tunnet? Kõik tundub nii lõbus siiamaani ja kõik tundub nii tore ja nii elav, selles mõttes võiks saada täiesti jätkuda nädal sellist. Sellist lõpu märki nagu otseselt veel ei ole. Miks sina üldse kuulama hakkasid, neid omal ajal? Ilmselt oli see selline õige aeg, kui Rootsi raadio pidi häält tegema hakkama, sest Rootsi raadiot Rootsi lavad eesti saate toodeti juba ammu. Kui nad siis hakkasid, siis pole midagi imestada, kui kuulajaid leidub. Rootsi raadio oli hoopis teistmoodi raadio võrreldes tema teiste eestikeelsete välissaadetes tee lastega. Sest et, et Tal oli koostöövalmidus Eestis juba nii suured Rootsi Raadio duetti kõikide kätega vastu ka siin nagu Eesti raadiovskidest, kuid varem Eestis tegeldi sellega ametlikult, tegeldi sellega takistate kuulamist, siis Rootsi raadio esimene raadio, kes sündis kohe sellesse hetke, kus teda tema kuulamisi takistada. Ja sellepärast on minu arust ka Rootsi raadio paremini integreerunud eesti raadiosaadetesse. Teda on lastud erinevalt Vaba-Euroopa raadiost Ameerika häälest teistesse Eesti raadiosaadetesse sisse tähendab teie hääled, teie saatelõigud olid seal nagu eesti raadio oma saated. Aga kuna Ameerika hääl või vaba Euroopa raadio said, tegid ainult oma nime all oma formaadis seda koostööd Eesti raadioga. Kas sa leiad, et see on olnud hea või halb, et Rootsi raadio on olnud eraldi nagu Eesti raadios lõikudena sees? See on kindlasti hea selles mõttes, et kuule, Ühed on sel juhul rohkem olnud, teisest küljest võib-olla on siin näha ka Eesti raadio. Konkurendi karvast kätkes ei tahtnud kes kasutada esiteks teie pakutava oma saadete paremaks tegemiseks ja samal ajal hoidis teid ka piisavalt vähe kuuldaval kanalil ainult Tallinnas ühel rahvusvahelisi vaateid vahendaval vahendavas vahendusprogrammis 103,5 on megahertsi, mida Eestis keegi Tallinnast keegi eriti ei kuula peale, võib-olla siinsete välissaatkondade eesti konkurent. Eesti raadio konkurent oleksite toonud sel juhul, kui oleksite enda nimel oma formaadis kuskil programmis ees olnud, siis siis ei saa. Samal ajal ei oleks teie saatelõikega kasutada niimoodi, nagu kasutati. Need saatelõigud olid ja Eesti raadioprogrammis sees aga terved. Nad saavad vaid Tallinna tunne praktiliselt Eesti Raadio programmi põhikuulajale. Aga samas võib öelda, et seesama fakt, et need tervikuna kunagi Eesti Raadio programmi nagu ei pääsenud, sai meile endile hukatuseks. Sellepärast oleksime olnud nagu näiteks lätikeelsed saated selles Eesti raadio põhiprogrammis, siis võib-olla oleksime me kauem ellu jäänud, aga see pole kindel, sest lätlased olid seal, kukkusid koos meiega. Lätlased pannakse kinni Poliiti poliitiline otsus tehti, seisis teisel taseme tasemel, arvestamata kuulajatega. Tegelikult oli ju Rootsi raadioeesmärk see, et see programm jõuaks ju Eesti raadio eetrisse või õigemini on niimoodi, et eesmärk oli see, et kõik kuulaksid teda lühi- ja kesklainel, mis on tegelikult niisugune üsna utoopiline mõte, sest sealt on teda raskem kätte saada. Ja, ja kui oleks ikka väga vahetud, võib-olla oleks saadud sinna Eesti Raadio programmi ka, aga aga sellega jäädi minu meelest liiga hiljaks. Lihtsalt aeg läks nii palju edasi ja eesti rahval ilmus nii palju teisi allikaid, kus seda informatsiooni saada ja, ja Eesti raadio lihtsalt leidis, et ei ole nagu motiveeritud üks programm ainult ühest riigist oleks me suutnud, ei oleks meil antud võimalust ja, ja luba teha näiteks kogu skandinaavia kohta puudutavaid saateid, siis oleks võib-olla meie eluiga pikenenud. Aga ma tahtsin seda, kuidas sa sattusid nende Rootsi raadiosaadete peale, kas see oli juhuslik või, või kuidas sa üldse neid välisjaamasid kuulama oled sattunud? Hea küll, vajaste Ameerika häält satuti kuulama otsiti läbi raginaga Rootsi raadio, nagu sa ütlesid, tuli juba ajal, mil Eesti võttis ju vastu kõike, mis väljast tuli. Kuna ma olin välisraadiokuulaja, nii nagu vähemalt kolmandik eestlastest, siis siis Rootsi raadios sünnihetkel oli olukord nii palju muutunud, et et ma ütlen, nüüd, tähendab ma ütlen uuesti, et sellele saatejuhid õieti piisavalt reklaami teistes teistes välismaalt tulevates saadetes, omamoodi Rootsi raadio saksakeelsetes. Ta ütles venekeelset saadet, suhtlesime kuulamast ja reklaami, et eestikeelne saade on tulemas, nii et selles mõttes minu jaoks kui välisraadio kuulajaks oleks mingi üllatus. Kuid oli ka teisi tavalisi kuulajaid, kes ei olnud nii kes ei olnud niivõrd kindlad ja suured välissaadete fännid. Nüüd kuna te sulandusid lõpuks ikkagi Eesti meediasse niivõrd hästi, tulen hilisema aja juurde, kui teie olite raadiost, siis siis nägin, et need, kuna teid kasutati ja te jõudsite seal olid need ikkagi Eesti meedia kaudu parem, kui, kui rootsi raadi oma kanalit lühilainel või kesklainel, siis siis väga palju märke sellest, et te sulandusid ja nii hästi siiani näiteks tuline kellelegi kellelegi pool. Ja ma vannitoas oli, pesumasina juures oli suur laiali ajalehest, kus räägiti, võrreldi pesumasinaid ja nende nende mark, räägiti nendest ja see oli raadiost pärit kadrilandi saatelõik Rootsi raadiost, mis oli Eestis mingis Päevalehes ist Postimees oli ümber trükitud säilitada seina peal, nii et see on hea näide selle kohta, kuidas, kuidas, kuidas see sõnum oli tähtis, sõnum jõudis kohale ehk inimesed on teadvustanud, et rootsi raatlust nendega räägib Eesti raadio programmi vahendusel või ma ise olen seniseid utilitaarsete teemasid võõristanud raadiosaadetes Ameerikas, seal tegi seal lautu autorubriigi ja siis minule näiteks ei meeldinud, aga muidugi teadsin jälle inimesi, kes, kes olid sellest armsast, arvasid, et sedasi peabki raadide keetma ja näiteid on selle kohta, et inimestel oleks korda. Nojah, siin on huvitav kohe võrrelda, et või mõelda tagasi, et miks Rootsi raadio eestikeelsed saated üldse üldse käima pandi, siis põhjus oli ju selleks, et kaasa aidata demokraatia arengule nendes riikides ja siis mõelda jõuda pesumasinatele masinate, niisiis siis et sealt me jõuame nii pesumasinate, nii kui üldse selle saate lõpul lõpuni, miks, nagu saade kinni pandi just sellepärast, et otsus oli poliitiline, et leiti nagu ülesanne on täidetud ei olnud enam võimalik motiveerida, et miks üks Euroopa Liidu liikmesriik saadab nüüd teise Euroopa Liidu liikmesriigi keeles need saateid nagu demokraatia oli saavutatud, meie olime kaasa aidanud sellele loodetavasti ja ülesanne oli täidetud. Aga on selliseid teemasid, millest võiks täitsa vabalt rääkida, edaspidi ka niimoodi noh, Rootsi võiks anda eeskuju Eestile, noh kasvõi see sallivuse teema, et kõik need gei probleemid Immigratsioonipoliitika ja nii edasi. Aga siin me jõuamegi selleni, et jah, kes maksab ja et kui suures ulatuses, sest et ega see on suhteliselt kallis lõbu tegelikult ju Rootsi riigile olnud. Et ka neid eestikeelseid saateid teha. Just sellepärast, et see saadete tegemine on olnud suhteliselt kallis, olen mina alati mõelnud, et miks Rootsi raadio ei ole pannud siis natukene rohkem kopikaid selle asjaga reklaamimiseks näiteks mina seda varem ei teadnud ja teised välis välissaated on teinud meile kunagi alguses reklaami. Mina ise mäletan konkreetselt, kui ma kuskil 90, ma ei tea. Viiendal või kuuendal aastal läksin Rootsi raadio majandusülema juurde ja küsisin, ma ei tea, paarkümmend krooni selleks, et panna kuulutus eesti lehtedesse, meie saate kohta ei saa. Sest politsei on niisugune, et Rootsi raadio peab nagu müüma oma saadet iseenese headusest või need saadetavad olema nii head, et nad ise müüvad niisugust reklaami kui niisugust seltsi. Siis ei käinud asja juurde. Ma tahtsin teilt küsida mõlemalt, te olete nii Anu kui Kadri, töötanud ka teistes välisraadiotes, sina Eesti raadio välistoimetuse, et kuidas te võrdlete neid erinevaid jaamu, seda, et sina teed siis Eesti raadio rootsikeelsetes saades, nagu vastupidi Tallinnas tegid rootsikeelseid uudiseid. Ja no see oli muidugi selline omapärane aeg, see nõukogude aeg ja eesti uudised tulid meil ju telefaksiga Moskvas ajal, mida me pidime siis rootsi keelde, eks ole tõlkima ja aga see, mis lõbus paralleel nõukogude aegsete Eesti raadio, rootsikeelsete saadetega ja ja siis demokraatiaaegsete, Rootsi raadio eestikeelsete saadetega on see, et mõlema jama puhul ülemused ei saanud aru, mehed tööst ja produktist, eks ole, ei saanud Eesti naisülemused aru rootsi keelest, nad said aru soome keelest inglise keelest, eks ole. Esperanto keeles oli ka sel ajal välissaated, seal mul seisukoht puudub. Kas nad said aru? Aga Rootsi raadio üle või need Rootsi raadio ülemused ei saa kahju aru paljudest keeltest, mis nende alluvusse kuuluva ja meie saate ka ju konkreetselt on viimasel paaril aastal on me oleme ju aeg-ajalt arutanud oma saate teemasid ja nad on ka kuulanud intensiivselt meie saateid. Ja siis pärast arutanud, aga see on jah. See on olnud niisugune nagu omapärane ja huvitav, et. Praegune ülemus võib-olla natuke rohkem saab aru kui eelmised, kes on ju soomlaneelsetav, pole midagi, saab aru. Aga otsene programmiga kokku puutub, on lätlane, sakslane, kes pole aru saanud ja me oleme nii mõnigi kord tõdenud. Et jah, ega nad vist väga selgelt aru ei saa, mis me seal teinud oleme. Samas teisest küljest on see andnud meile ju teatud vabaduse kvanitest. Martin, sa küsisid selle Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa kohta Vaba-Euroopas Ma olen vabakutselisena läinud nii Ameerikast kui Rootsist, aga Ameerika alles ma olen töötanud siis Ameerika hääles oli see kontroll tugevam küll, et mida tehti. Selleks oli siin Tallinnas saatkonnas olemas eraldi inimene, kes eesti keelest aru sai ja kes ikka kuulas ja see oli nagu tajuda seda, et et kontrollitakse, mis programmis läheb. Kontrollis, toon näite see välja. Minu, seal need aastad, kui ma töötasin paaril korral tuli tagasi see Tallinnast ja aga me saime vaibal käia. Probleemid siis üks kolleeg oli natuke terav eetris ja intervjueeris suursaadikut, kes kritiseeris Ameerika Ühendriike, Eesti suursaadikut. Kritiseeris Ameerika Ühendriike nende Nende arvamuste suhtes Eestisse ja NATOsse ja see oli, seda me selgitasime ja tõlkisime edasi-tagasi mitu korda. Ja see, see oli päris paks pahandus, sest et ei olnud. Ei olnud ette nähtud, et Eesti suursaadik kritiseerib Ameerika valitsuse raadiojaamas Ameerika valitsust. Sammas Rootsi raadios. Ei oleks ilmselt see mitte kunagi probleemiks tundma. Ma just tahtsin öelda, et mina ei ole küll Ameerika hääles töötanud, aga mul on ka selline mulje jäänud, et et Ameerika hääl väljendas rohkem valitsuse arvamust, aga samas ei ole kunagi nõudnud Rootsi raadio eestikeelsetest või üldse välisükskõik miskeelsetele saadetele. Et me kuidagi kaitseks või kiidaks Rootsi valitsust, vastupidi, pääson saab vasakult ja paremalt, nii kui lehed midagi kritiseerivad, kohe võtame meie selle teema üles. Kellelegi ei tuleks pähegi öelda, et te peate kuidagi Rootsi joonud ja rootsi suhtumist, küll aga, et sa valitsust või võiks kritiseerida. Ameeriklased, jah, valitsust võis kritiseerida, aga seal oli korraga, kes kritiseeris, et ta oli väga palju rangem oli, seal oli ka saate ülesehitusel olid väga ranged nõuded, seal olid valitsuse juht kirjad mis näiteks eetrisse läksid. See, kes valitsuse juhtkirjaga läks eetrisse, ei tohtinud selles samas saates olla eetris mitte millegi muuga. Selle valitsuse juhtkirja ette ei tohtinud öelda. Kes on see, kes selle juhtkirja eetrisse loeb, sinna ette käisid kaks spetsiaalset muusika kõlli järele, kaks spetsiaalset muusika. Külli ja neid juhtkirju pidi olema saates nädalas saates vähemalt kahel korral. Et see oli väga, väga rangelt. Aga Rootsi raadios ei ole ju mitte midagi sellist olnud, et ta nii jäigalt paigas oleks, et kui suur peaks olema uudise plokk ja millised need muud osad on. Aga ma ei tea, ikkagi nüüd jälle taas raadiokuulajale tulla, kas, kas kuulaja jaoks on, on see vahe olnud olemas, et just välisjaamadest rääkides Ameerika Vaba-Euroopa, Rootsi raadio? Vahe oli olemas, aga see tulenes ilmselt sellest Rootsi meediamentaliteedist Rootsis rootslased, rootslased on natuke teistmoodi ja ilmselt see jõudis ka saatesse. Kuna te peate nii või teisiti siiski Rootsi avalikku arvamust taastama siis tundusid need saated teistsugusena kui Ameerika hääle või rääkimata VabaroParaadiumast, kes tegutses ju alternatiivse raadiona, justkui ta oleks Tallinna raadio ja pidi sellist programmidega, mis oleks MISA inimesed võtaksid kodu raadioprogrammina või Ameerika ajal, kes pidi küll rangelt valitsuse juhtkirja ette lugema kuid samal ajal oli Paremini kõrgemalt hinnatud perioodil olid nad ikkagi väga tähtsad eestlase sõnumi vahendajad Rootsi raadiole. Esiteks ei olnud ei poliitilist survet ka sellist eestluse lippu kõrgel hoidmise nõuet, kuigi see ei tähenda, et nad seda ei teinud, sest et Rootsis toimusid sel ajal üpris olulised sündmused Eesti jaoks, nagu need esmaspäeva miitingut, kus kajastati, kus toetati balti riikide iseseisvust, mis toimusid läbi mitme aasta. Minu arust Rootsi raadio kahtlemata rääkis juba sellepärast, et seal käis just sealhulgas palju eesti külalisi ja siis intervjueeriti neid ja ja selles mõttes ka Rootsi laaduri tähtis siin tähtis eestlase sõnum edasi anda. Aga kui tulla neid näiteks selle tavatöö juurde, siis ma tahtsin küsida, et mis on nagu sealt rootsi raadist töötamise kõige sihuksed lõbusamad või helgemad hetked. Alustame Evaga kindlasti kõigile. Täitsa sõna saanud. Kuna meie Martiniga töötasime enamasti suvel, siis tulemusi polnud, oli anti suhteliselt vabad käed. Ja esimene asi, mis ma, mis mulle kohe meelde tuleb, on see, kuidas me Martiniga käisime. Esimesel võttel koos meil anti kätte, me ei teadnud eriti, kuidas seda kasutada. Ja kaks noort ka ei küsinud ka, mõtlesime küll me hakkama saame ja siis läksime. Ma isegi ei mäleta, mis üritus see oli. See oli seksuaalmeil mingi, ma ei tea plaat või olla Stockholmi Lindsay mingi vanu, 707000 aastat seitse 50. Igatahes kui me jõudsime sinna sinna kohale, siis istusime maha ja ei osanud seda makki tööle panna ja tegime mitu reportaaži otse nagu rääkisime asjast ja enda arust lindistasime, siis kerisime tagasi, mitte midagi peale jäänud, rääkisime täpselt sama juttu uuesti. Enda arust jälle lindistasime ikka ja peale me tegime seda umbes viis-kuus korda. Ei, aga lahenes, ma arvan, et me läksime tagasi, tegime uuesti või midagi. See päev ma ei saanud midagi, ei saanudki seda makki käima. Ja siis teine asi, mis mulle meelde tuleb, on see, kuidas me käisime. Ronisime mööda aeda ja mingi üritus oli läbi aiaaugu läksime ühele üritusele kuhu meil oli ununenud akraditeerimata ennast ja siis me Panime estraadis välja hõisanud, et homme tuleb sellest reportaaž. Olime siis veel väga hädas, et keegi meid sisse ei lase ja leian aiaaugu. Vaatasime läbi ja siis sattusime kogemata lavale. Stockholmi staadion oli rahvast täis ja. Turvamees võttis meid kinni ja ütles, et sealt, kust tulite, tagasi Eeva keeldus, säiliks seljalt. Kuidas ma ronin passilt tagant? Muusikasaates sai, huvitab mind, alati, mõtlesime välja ja panne saime ju selle Rootsi televisiooni produtsendiga kaubale, et kes võttis meid niimoodi kõrvalevis ilusti pressi sinna osakonda ja siis saime kohvi ja teed ja pärast lõpuks ikkagi loo tehtud kokkuvõttes Petroom ja kõik oli hästi, vaatasime, kuidas kaisa Pärklist hüppas. See on ka muidugi näide jälle sellest rootsi vabadusest, sest võimalusest teha võrreldes nüüd jälle Ameerika häälega, et et noh, niisugust vabadust, et sa lubad välja teed midagi. Seda on ikka Rootsi raadio väga palju, mis on ju tegelikult toonud õudselt positiivne pluss asendajate töölevõtmine. Kui võrrelda just seda Ameerika häält ja, ja, ja Rootsi raadiot, siis Ameerika hääles ei olnud ühtegi asendajat, tegemist oli valitsus raadiojaamaga, mis tähendab, et kõik, kes seal töötasid, olid läbinud korraliku taustauuringu, minu enda taustauuring võttis aega. Kui ma õieti mäletan, kaks kuud ladunud öelda, ET marsi alla poleks sealt läbi saanud või? Ei, ma ei taha seda öelda, aga ei oleks saanud lihtsalt tööle võtta niimoodi, et nagu, nagu te mõlemad tulite sisuliselt kopputasite uksele, küsisite, et kas me tohiksime proovida ja öeldi, et jah, muidugi loomulikult tulge, proovige. Põhiline, et hääl väga ei kähise ja nagu isegi poleks kähiselt, poleks ka nagu midagi häda olnud, eks ju. Kõigile anti võimalus proojalt, kas sa oskad rootsi keeld või kas sa saad üldse ajalehe tekstist aru, mis keegi kunagi küsinud näiteks? Üldise diplomikas üldse mingi haridus on, kas üldse lugeda, kirjutada oskad või niimoodi mina tulin ajalehekuulutuse peale, tänavalt täitsa tundmatu inimene. Aga ega meie näiteks keelt Martiniga kumbki eriti ei osanud, kui me sinna jõudsime. Tööintervjuule ei saanud aru, mis mult küsiti. Mina tegin roppu moodi. Ärkasin paar tundi varem üles ja hakkasin lappama sõnaraamatut tõlkima kõiki ajalehti, samal ajal, kui ma tööle sõitsin, ühest linnast teise, et nii ma selle keele omandasin ja ma olen väga rõõmus selle üle. Mina peaksin suured tänud ütlema Anule. Kui ma jälle mõnda sõna ei teinud, siis mul oli alati elav sõnaraamat kohe võtta, siis aitas mind hädast välja. Aga tahan selle lõbusate teemade juurde tagasi tulles meie evad, nüüd rääkisime ära, aga, aga kuulaks teie lõbusaid lugusid? Reisid võib-olla on alati lõbusad olnud, minu jaoks oli küll paar joone taha kuskile kiirunasse, no niisama vabast tahtest sinna põtradega jooksma ei lähe, eks ole, aga siis sinna satud siis. Mina näiteks sain teada, et kogu Põhja-Rootsis elab üksainus moderaate, ainukene parempoolsete vaadetega inimene, kõik on, aga kõik on punased. Kas põdrakasvatajad punased ja kõik need, need raketibaasid ja tähendab saju olek tavainimene nagu või eriti sisserännanud ei usu, et seal teisel pool polaarjoont üldse midagi toimub. Nii et nendel reportaaži reisid on muidugi väga, väga nisukesed, arendavad sa tuled nagu sellest lehtede lugemisest välja ja nagu elu sisse. Ma tahtsin küsida veel teie kuulajate kohta, et kui palju teil oli kuulajaid koha peal Rootsis, kui tähtis oli See saade oli mõeldud Eestile, et selles mõttes kohalik Kuhu ta eriti ei kuulanud, seda esialgu esialgu oli, ülekanne oli siiski olemas? Jah, aga, ja see suur Stockholmi kattis, kattis igaõhtuse. Sel ajal, kui saated veel iga päev oli, siis oli ju Stokkamisele kuulda. Väikse rõhk vist natuke, nii palju, kui mina olen aru saanud, on selle 17 aasta jooksul on see rõhk nagu läinud Rootsis olevalt Eesti kuulajalt järjest rohkem üle Eestis olevale Eesti kuulajale, et esialgu, kui see saade algas, oli. Ma usun, et sul suureni oli kogu aeg pidevalt mõõdika eesti kuulajale, Lumbrjakud loomulikult ja see on suu traagikat, seda ei ole isegi meie oma töötajad vahest aru saanud. Et, et noh, mis, millised saated või milliseid teemad siis valime ka seda, mis on, mis on huvitav eestlastele, Rootsis või eestlastele välismaal, aga just see, et see saade ju loodi selle mõttega, et need saated on Eestis elavatele eestlastele ja kahjuks isegi nii palju, kui mina olen kohanud eestlasi. Väga vähesed, kes on sellest aru saanud, kõik arvavad, et need saated toimuvad loomulikult eesti keeles eestlastele, kes elavad Rootsis, aga meie enda kuulajaid helistas ju ka tihtipeale Rootsis olevaid eesti kuulajaid, et miks te ei räägi sellest või teisest Eesti asjad? Jah, viimastel aastatel küll enam mitte, sest siis oli see sõnum nagu väga palju selgem ja siis sai ka neile seletatud, et saade ei olegi tegelikult nagu teile mõeldud, et te kuulete, aga meie eesmärk on, see on poliitiline otsus, nik saade, miks toimetus loodi ja, ja saade on mõeldud lastele Eestis ja selles on olnud üsna palju vaidlusi isegi nendega, kes helistavad, sellepärast et nemad on ka aru saanud, et et noh, kui on ikkagi Rootsi raadiol raha selleks, et teha oma toimetusi oma oma saated seal Rootsis elavatele Su maalastele ja kurtidele ja miks siis mitte võiks olla eestlastele, kes on samamoodi oma osa andnud, eks ole, ühiskonna ülesehitamisel. Aga siis tuli nende suureks pettumuseks öelda, et asi ei ole päris niimoodi. Nii et välissaated koosne siis koosnesid siis siiamaani nagu maailma suurtest keeltest nagu inglise, saksa vene-eesti-ele. Sina Holger, oled uurinud välis ja mõtlesin, et kas äkki sina tead, palju, meil oli kuulajaid, et ma tahaks väga teada, et palju meid kuulas inimesi. Tal oli kindlasti rohkem kuulajaid, ta oli kuulajate arvu poolest seiskuda, tegutses kolmandal kohal välisraadiote seas, selles pole mingit kahtlust, sest sel ajal, kui rootsi laadi tegutses, oli kokku vähemalt erinevatel hetkedel võis olla kuus raadiot kokku. Ja Rootsil ja see oli kolmas, esimene esimene oli Ameerika hääl, teine oli vaba paraadi Nad muidugi vahetasid positsioon, aga ütleme pikemalt ja pikema ajalooga. Seal on muidugi esikohal on juba selle tõttu, et ta kuulajaskond on. Kuulajaskonna traditsioonilisem ja, ja ülejäänud kohad siis läksid järjekorda tähtsustamata, läksid siis vibra raadiole, mis Karzadis Rootsist kuni 90.-te aastate alguseni ja Trans World reidile, mis saatis Monte Carlost ja praegu kustutakse sele saated Eestis, nii et ta pole traditsiooniliselt traditsiooniline, väris raadio. Ta saadab ta Rasa raadiojaam külla Leningrad. Vabandust Peterburi juures, aga aga saatis, kustutatakse juba Eestis. Nii et selles mõttes Rootsi raadio oli? On, oli ja on praegu viimane eestikeelne välisraadio. Vatikani raadio ei ole regulaarse teistmoodi teha, ei anna. Ja kuulajana ma tahaksin öelda, et suured tänud Rootsile Nad ei ole, sest et tema on tema erines ka teistest saadetest, mis välismaalt tulid eesti keeles selle poolest, et ta oli väga kuulajasõbralik ja ja hoidis endaga kontakti, jälgis vastukajasid ja korraldas viktoriine teatud ajani ja sai sai nendelt siis ka siis nagu ametlik mad vastava ja kui palju see oli Rootsi raadio ametlik poliitika või, või toimetuse heatahtlikkus selle üle mina ei saa otsustada, aga aga. Te kuulsite Rootsi raadio viimast eestikeelset saadetes Stockholmist. Aitäh kuulamast ja head uut aastat.