Unustamatud tere, head kuulajad. Tänases unustamatute saates viib Jaak Oja Kärdeid Brasiilia muusikaradadele teejuhiks Sergio Mendez, kes on paljuski vastutav selle eest, et sedalaadi muusika on juba möödunud sajandi 60.-test aastatest kogu maailmas niivõrd populaarne. Sissejuhatuseks võib öelda veel nii palju, et saates saab kuulda ka tema enda arvamusi nii muusika kui mu kohta. Ja üks ühislaul on ka veel ootamas see kõik salvestatud 12 aastat tagasi pori ja tsifestivalil, kus ta oma järjekordse ansambliga menukalt esines. Aga alustada tuleb ikka algusest, ehk siis Nende Se puhul sünnid aatomist, mis on 11. veebruar aastanumbriks 1941. Nagu tihtipeale juhtub, lootsid vanemad temast tulevat klassikalist pianisti ja seetõttu ka tulid konservatooriumi õpingud. Aga morfi seadusel on ka oma jõud ja nii polegi imeks panna, et veel enne kahekümneseks saamist mängis nendes juba klaverit ööklubides ja sugugi mitte shop pääni. 50.-te lõpp oli just see aeg, kus tuule sai tiibadesse bossanova ja džässimõjutustega. Samba. Mendesel õnnestus mängida nii koos Antonio Carlos šoviniga, keda ta peab oma mentoriks kui ka paljude Ameerika muusikutega, kes Brasiilias tuuridel käisid. Ansambel, mille ta ise kokku pani oliseks detoobossario aastal 1961. Plaadistas selliste kuulsustega nagu käänu pool Heather lei Harbimen ja 1964. aastal läkski elama Ameerika ühendriikidesse kus järgmisel aastal moodustas oma esimese neist kuulsatest vrasiil nimega ansamblites ehk siis pära seal 65. See küll ei äratanud suuremat tähelepanu. Brasiilia 66, seevastu kui Mendez vahetas Capitoli plaadifirma ei EM vastu. Ja seal oli muide ees ootamas tema tulevane partner Albert läks kõik too ülesmäge. Plaat Luka round müüs hullupööra hästi ja seetõttu võiks siinkohal kõlada ka üks pala sellelt plaadilt. See on tegelikult number üks selle plaadi peal, kui vaadata ja see on tuntud Lennoni ja McCartney laul biitlite repertuaarist, aga hoopis teistmoodi tehtud. Kui kuulata Sergio nende see plaate, siis võib ju tekkida küsimus, et miks ta ise ei kirjuta nii palju ja esitab kogu aeg teiste laule, nii nagu praegu äsja kuuldud Lennon ja McCartney laul. Aga vastuse andis ta ise oma intervjuus ja see on üpris lihtne. Ma olen lihtsalt liiga laisk, et ise laule kirjutada. Arranžeerimine, see on teine asi, samuti nagu bände kokku panna ja salvestada, nii et lõpptulemus oleks võimalikult hea. Nii ütles Nendes ja tema tagasihoidlikkuse juures ei maksa siiski unustada, et ta on kirjutanud ühe väga suurepärase laulu mille leiame samuti sealt Brazill 66 heliplaadilt lucker round. See kannab nime Saumeni staarse ehk nii palju tähti. Kui noppida veel üks lugu Brazil 66 heliplaadilt Luke raund siis peaks see kindlasti olema pöördpäkaRäkija häll, Tavidi laul, Lukov, lav, mis sai veelgi populaarsemaks kui Oscari nominatsiooni saanud Springfieldi variant filmile kasiinorajal. Muide, huvitav on märkida, et samale filmile kirjutas muusikat ka tuntud trompetis Europe Albert kellega Sergio Mendez hiljem tihti kokku puutus. Ja võib-olla ongi huvitav kuulata kõigepealt veidi seda Alberti teemat ja siis juba börsil 60 esituses eelpool mainitud laulu. Serbia meelde, seal oli nagu mingi kinnisidee, tema ansamblites peavad alati olema kaks naislauljat. Ja praeguses versioonis Me kuulsime vokaalis, siis esinemas Chanis, Handelit ja lääni hooli. Muide lääni hoolist sai hiljem Alberti elukaaslane, nii et siin on ka igasuguseid seoseid. Seltsi Jomendes läks hiljem Eyend MI plaadifirmas, mille omanik oli Albert. Aga no nii või naa, läheme nüüd ikka muusikaga edasi. Tuleme veidi tänapäevale lähemale ja kuulame kõigepealt Sergio Mendez arvamust selle kohta, mis on ladinaameerika muusiku olemus ja miks ta eelistab seda näiteks rokkmuusikale. Ma arvan, et ladina-ameerika muusika on väga eriline, seal on alati midagi värsket ja uut. Rock n roll on minu jaoks ausalt öeldes igav, liiga palju kordusi, igav harmooniliselt ja rütmiliselt. Seetõttu ongi brasiilia muusika nii edukas. Sergio lisas veel, et Ladina-Ameerika muusikas pole viharütmid, on nii fantastilised, et sa võid laulda, tantsida ja olla rõõmus mitte vihane kogu maailma peale. Ja peale seda olekski tore kuulata üks kontsertsalvestus pori jazzsilt aastast 1997 kus tundus küll, et publik seeridžame endese vaadetega muusikale igati, nõustus. Jomendes ütles küll juba oma tänusõnad, aga meie läheme siiski selle saatega edasi ja läheme ajas tagasi. No umbes pool tundi enne seda kontserti, mida praegu sai kuulda, nimelt kuna seal Jomendase näol on ju tegu brasiillase ka siis ma ei suutnud kuidagi hoiduda küsimusest, kuidas ta suhtub jalgpalli. Kas tal on ka mõni lemmikmängija, tuletan meelde, et vastus on antud aastal 1997, aga üks üllatus tuli siiski. Nagu selgus, on Sergio Mendez suur jalgpallihuviline ja toona oli tema lemmik Ronaldo. Üllatav oli aga see, et tema hea sõber seal on ei keegi muu kui jalgpallikuningas. Pelee. Nendes mainis veel seda. Brasiilia jalgpall sarnaneb Brasiilia muusikale. Innovatiivne ind proviseeriv mitte kinni mingites kaanunites. Vaba ja mõnusalt huvitav, nii nagu ka muusika Sergio Mendez plaatidel. Ja nüüd mängin mõned lood aastal 1983 ilmunud plaadilt millel õigupoolest nime polegi. Lihtsalt see Jomendes ja kogu lugu. Mu meelest siiski päris tähelepanu väärne plaat, kust pärineb ka hittlaule Never Let Go ei saa iial sind minna lasta. Autoriteks Barry männi ja sind veel ning vokaalsolistid on jov, pid soolo ja Liisa Miller. Ja nüüd on aeg üheks ühislauluks, mis toimus kaunil suveõhtul, pori jazzifestivalid, aga uues aastal 1997. Osalejad olid Sergio Mendez elukaaslane Grazin ja Leparaashampser Jomendas ning kolm külalist Tallinnast Anne Erm ning Valter ja Jaak Ojakäär. See laul on muide üks minu lemmiklaule, aga kuna kratsinial läksid poole pealt Nad meelest ja minul samuti, siis mõned sekundid pakun seda lahedat olemist seal õues ja peale seda juba korra. Alen Shan forti ja särge käin sporgi laulust mais, Sammer lav ehk minu suvine armastus, solist endiselt rassiniaal, Leparaache koos maiksem Vello käia loomulikult Chamendase ansambel. Ja nüüd veel üks pala sellelt nime tulp plaadilt. Nii-öelda nimetatud sellepärast et Sergio Mendez on selle nimeks, aga aastal 1983 on ta ilmunud ja seal on veel üks väga huvitav lugu, mille nimi on LAV-is waiting. Selle autorid, Don frii mändavinud tooja, Jenny betoon. Ja Ma olen vist natuke vähe rääkinud Nende Se kaaslastest pillimeestest. Loeme siis siin neidki üles. Don friiman, Rovi, Ghana on. Siis on Nathan ist Võnnikolai Uta ja sti Forman. Sebastian on Neeto Mikelsem, Vello oioi, siin tuleb neid päris palju tuntud nimesid. Los Angelesis, muide nagu Jomendas mulle ütles, tema baseerub ja eks sealkandis need muusikud ka tegutsevad. Tänases saates pean ütlema suur tänuga heale tuttavale Priit Hõbemäele kes on varustanud mind oma plaadikogust mõnede plaatidega ser jommendeselt. Ja üks neist on selline, kus see Jomendes? No need on juba sellised 20 esimeses sajandi plaadid, kus ta esineb koos mitmete teiste väga tuntud artistidega ja valisin siit välja ühe loo, mille nimeks on luus, ens. Ja siin on siis Justin Timber Lake samuti osaline. Ma usun, et see nimi ei ole paljudele tundmatu. Aga ma pean siis meil Maryllota kaamega, Bora Chaneb istuval tüdruk liitidel nooreageerin. Kristliku ka saab, et sa räägid pikk ja ütlen teile. Ja nüüd üks üpris uus pala, mis näitab seda, et Jomendes ei palgaga itaaliakeelseid lauljaid ja see on üks tema viimaseid plaate, ent kanto aastast 2008. Ja solistiks on meil siin romanoppi Tänases saates sai juba räägitud leni hoolija Alberti omavahelisest suhtest ja sellest, et nähtavasti seltsi on Mendez sai sellest kõigest üle, kuigi Lemi hool oli tema ansambli esilaulja päris pikka aega. Aga nii või teisiti aastal 2008 kutsustaniilani hooli, kui hõõrbelberti uuesti oma uue albumi salvestusele. Ja lugu nimega riimer ongi sealt pärit ja. Selline oli tänane unustamatut saade ser jommendesest. Jaak Ojakäär soovib teile head jätku ja siia lõppu sobiks mängida veel üks pala aastast 1997, kui Jomendes oma ansambliga esines pori jazzifestivalil. Ja ma usun, et kõik raadiokuulajad lähevad sama hästi selle palaga kaasa, kui tollal seal lava ees viibinud kõige head.