Tere päevast, vikerraadio vajame, alustame tänase reporteritunniga ning jutuga tuleb objektiivset ajakirjandusest ja sõnavabadusest. Seejuures uurime, kas Eesti ajakirjandus on kallutatud ja teenib vaid ühe ühiskonnagrupi huve või püütakse sellelaadsete süüdistustega hoopiski suukorvistada ühiskonna valvekoera. Seda teemat on siia stuudiosse tulnud lahkama kultuuriminister Raivo Palmaru, tere päevast. Tere ja sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin, tere päevast. Tere. Ja mina olen saatejuht Lauri Hussar. Ja esimese küsimusena ma tahaks kõigepealt selgeks teha mõisted, millest me rääkima hakkame. Professor Lauristin, mis asi see sõnavabadus õieti on? Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna inimeste põhiõigus. Ja see tähendab seda, et kedagi ei saa takistada selles, ta avaldab vabalt oma arvamusi avalikult, teistele vis kalikutele. Härra minister, te olete viimasel ajal rääkinud palju kallutatud ja sellele vastu kaalus olevast objektiivsest ajakirjandusest. Kuidas te teete vahet kallutatud ja objektiivsel ajakirjandusel? No hakkame kõigepealt sõnavabadusest pihta, noh, sõnavabadus on defineeritud vähemasti Euroopa jaoks novembris 1950. See on Euroopa inimõiguste konventsiooniga sele kuulus 10. artikkel, kus asjad on väga selgesti paika pandud. Sõnavabadus koosneb kahest asjast. Esiteks arvamuse vabadusest, mis tähendab, et igalühel on õigus vabalt avaldada arvamust ja väljendusvabadusest. Igalühel on õigus otsida. Tarvitada tahtmine edasi anda ükskõik millist informatsiooni, ükskõik millisest allikast andsin, tuleb silmas pidada seda, et tegu on vabadusega. Vabadusel ja õigusel on üsna oluline vahe, sellepärast et vabadused alati vabadusõiguse, noh niuke idee on, et tema on seotud kohustuste ja vastutusega vastutusega ja me näeme nii selles Euroopa Inimõiguste konventsiooni kümnendas artiklis kui ka Eesti põhiseaduses, et arvamusvabadus on täiesti vaba, nüüd sõnavabaduse teine pool võimalus arvamusi edasi anda on seotud. Konventsioonis on seal vist viis punkti, Eesti põhiseaduses on ka terve hulk neid, aga põhimõtteliselt kaks asja, see on ühiskonnas kord julgeolek ja teiseks on teise inimese vabadused, eriti au ja väärikus. Need on kaks asja, millega sõnavabadus on piiratud. Nii, aga nüüd see, mis puudutab teie küsimust, siis te küsisite, et kas meedia on Eestis. Ei, ma küsisin kõigepealt, et kuidas teha vahet kallutatud ja objektiivsel ajakirjandusel. Selle juurde me veel jõuame. Ega seda ei olegi? Noh, väga keerukas seda vahet teha üldiselt seda vahet tehakse sisuanalüüsi abil ja, ja kõige kõige lihtsamad sisu, analüüsi, sageduse või väärtustamise sageduse abi. Neid uuringuid on hästi palju, muide ka metoodikas võimetutoloogias just sageduse analüüs ja just mis puudutab seda, Baya sõit on ainuke ainuke koht üldse meedia uuringutes, kus saab piirduda ühe muutujaga. Et seda on suhteliselt lihtne. Tähendab ma pean siin tunnistama, et minu väitekirja teema me oleme kaitstud 76. aastal analüüs ja, ja tõesti, see meetod on pärit 50.-test 60.-test oli väga popp ja tänapäeval siiski on väga palju muid võimalusi ja peale usaldatakse rohkem ka mitte arvusid vaid inimese mõistmisvõimet. Ja noh, mina küll ei ole nõus sellega, et ainult arvudega varustatud uurija saab vahet teha objektiivse, müttavad see ajakirjanduse vahel. Mis kriteeriumi juurde? Ma ei, ma tahaksin seda, ütlesin me võtame sellega inimesel endal lugejal või vaatajal selle õigusega selle võime, et tema ilma igasuguseid numbreid kasutamata saate tegelikult aru, kas tegemist on objektiivse või kallutatud sõnumiga puhtintuitiivselt ja, ja siin on tegelikult siiski rohkem kriteeriumi kui ainult see niisugune noh, numbriline võrdsus. Sest numbrilise võrdsed, aga võib mõnikord olla väga tugev kallutatus. Ja näiteks võib-olla niiviisi, et noh, numbreid on kõik võrdsed näiteks üks pool on suurem sõnameister kui teine. Ja ja selle tõttu noh, kui tulla nüüd teaduslike uuringute juurde siis Kaivo 50. aastal tehti kindlaks, et näiteks isegi kui tekstis on mingisugune üks selline väljend mis on väga tugeva sellise psüühilise mõjuga inimestele, siis see hakkab värvima kõiki noh, nii seda ühte tekstiga mitut järgnevat, mis saakski reklaami panna, eks ole kas või noh, niisuguse kohta, kus pärast tulla ka faktiline saada, aga juba see reklaam ise, kui seal on mingisugune tugev kujund, ta keerab inimese meeli ja see niisugune tasakaal, mis on numbrites, on sagedasti illusoorne, sellepärast et kui te näitaksite panete 100 minutit sellist teksti, mis nüüd räägi, kuule, aga seal on väga palju võõrsõnu ja kõik muuseas andud tohutu suur ülekaal ja teisel annate saavad viis minutit, siis ma arvan, et sa säravad viis minutit rohkem kui see 100 igavad. Seal on ainult ainult osaliselt nõus, loomulikult intuitiivselt, et saab inimene aru, kõigis Intatiivsus võib petta, aga ka loomulikult on tekstis väga selgeid tunnuseid, mille järgi saab aru, et, et tegu on näiteks kallutatud uudisega, kui on täiesti selgelt kasutakse Braimingut Freimingut alates pealkirjast, siis on selge, et ta on kallutatud. Aga ikkagi, kui te väidate, et on teel või on mingeid nui on muid, on see kallutatuse kindlakstegemise meetodeid, siis te peaksite üldiselt ka uuemat metoodika, metodoloogia, õpikut. Ümber Ennuga, me ei hakka ometi praegu mütoloogia vaidlust vaidlust harrastama, ma lihtsalt ütlen seda, et nii nagu iga inimene saab lihtsalt tekstist lugedes aru kas lihtsalt eesti keeles öeldes autor on erapooletu, erapoolik, sest mida see kallutatus muud siis tähendab loomulikust nii täpselt ka on muid meetodeid tänaval kasutaks ju hoopis rohkem kui sellist pulkade lugemist või numbrite vaatamist näiteks diskursusanalüüsi kvalitatiivset tekstianalüüsis, millal me, no ei, see ei ole siis analüüsi meetodeid. Aga, aga see on veel eraldi meetod ja, ja selle tõttu see läheneb palju rohkem sellele noh, tavalise inimese tavalisele tekstist arusaamisele. Ja minu meelest siin ongi kõik Need sisulised probleemid. Toimetajal on väga lihtne tegelikult kontrollida, et need pulgad oleks paigal. Aga kuulaja-vaataja lugeja võib ometigi saada informatsiooni, mis ei ole objektina näiteks kasvõi see kriteerium, kas asjast räägitakse kõike, kas on ammendav informatsioon või mitte võib-olla just nagu väliselt, aga objektiivne. Aga kui seal on mingid olulised momendid puudu, Nad on täiesti võrdselt puudu, siis tegelikult ikkagi ei ole tegemist objektiivse informatsiooniga, sest inimene ei ole saanud tegelikkusest seda pilti, mis jah, annaks talle võimaluse ise otsustada. Minu meelest on sedasama objektiivsuse noh selles mõttes ka mitte kallutatuse kõige olulisem pool just inimese puhul see, kas inimesele antakse võimalus asjade üle endal otsustada, selles mõttes kasutada seda infot, mis talle antakse, see on piisav selleks, et ta ise hindaks See on just see, mida ma näiteks 11. Riigikogus rätsin. Just see kahjuks ei olnud. Stenogrammid on aga olemas. Järgnevad lugenud. Ka loomulikult, aga, aga nüüd, mis puutub pulkade lugemise, siis loomulikult ei tähenda see noh, absoluutselt, võrdsus sellepärast et toimivad on erinevad sõnumid on erinevad. See on, see on täiesti selge. Ma tuleks nüüd natukene võib-olla sellele teemale lähemale, millest me täna rääkida tegelikult tahame. Kui siin just räägiti pulkadest, siis tegelikult mulle meenub erinevad vestle, meenuvad erinevad vestlused avalik-õigusliku ringhäälingutöötajatega, kes on rääkinud, et alati, kui olukord läheb riigis pingeliseks enne valimisi korraga tullakse rääkima, et, et keegi on kuskil istunud stopperiga ei mõõtnud täpselt aega, et kui palju siis kellelegi on nagu aega ühes või teises uudistesaates antud. Et põhiline probleem seejuures on see, et, et keegi on rohkem aega saanud kui teine ja oleme siis jõudnud sellised, nii et just, aga millegipärast seda ikkagi tehakse ja, ja siin jõuame ikkagi selle selle küsimuseni, et kas Eesti ajakirjandus on kallutatud või mitte. Ärme nendest stopperi asjadest räägime, aga räägime sisust, et härra minister Te olete korduvalt öelnud, et Eesti ajakirjandus on, on kreenis ja seda laev oleks kuidagi kuidagi uuesti ajada juhtida. No vot, see on nüüd just seesama diskursuse küsimus ja tõlgendamise küsimus. Ei kogu see lugu hakkas peale 11. septembril, kui ma pidin Riigikogus vastama arupärimisele. See arupärimine põhines ühel Eesti Päevalehe artiklile mis ei vastanud absoluutselt tõele ja ma tõin seal näiteks veel terve rea muid artikleid, mis elementaarselt lihtsalt ei vastanud tõele. Ja noh, sedasorti asjad on, on jätkunud jälle just minu etteheide või minu probleem või see, millele me tähelepanu osutan, on see, et Eesti ajakirjanduse ülemine minevikust, tänapäeva on jäänud liiga poolele teele selle 15 aasta jooksul. Ja põhihäda ongi just teatud ideoloogiliste eelistuste domineerimine informatiivse usaldusväärsuse üle. See tähendab just seda, millest, mida Marju Lauristin äsja ütles, et ei usaldata inimest, ei usaldata, auditooriumi usaldata kuulajat või vaatajat lugejat. Tema peab saama sellest infost endale arusaamise või noh, nagu demokraatiateoorias nimetatakse valgustatud aru saama. No siin on jälle võimalik asjale mitut moodi vaadata. Sellepärast et no näiteks, kui meie teiega suhtleme siis ma arvan, et me saame 11 palju paremini aru, kui vaidleme. Aga, aga näiteks kumbki meist räägib niiviisi kuskile ebamäärasesse objektiivsus, niisugust väga kuiva informatiivset monotoonset pikka juttu siis ega ei ole suurt tahtmist pingutada, et aru saada, inimene saab paremini aru, seiskuda, tahab vaielda. Ja siis on inimene aktiivne, siis ta otsib tõesti noh, oma teadmisi, mis tal on omi põhjendusi, vaidleb, võrdleb mõtteski, sest no tegelikult on ju kogu meie mõtlemine, dialoog sagedasti, me oleme ise ka, eks ole, isegi üksi toas me mõtleme dialoogis. Niiet vaadates nüüd teiselt poolelt tegelikult on ju ajakirjanduse, võib-olla kõige olulisem roll demokraatia seisukohti just nimelt see, et ta loob selle avaliku ruumi, kus erinevad arvamused saavad põrkuda, tekib dialoog ja sellega aktiveerib seda inimestes, mis on neil endil olemas. Sedasama teadmist ja tänavakäsitlus ajakirjanduse mõjust on selle tõttu palju, palju, võiks öelda, keerukam kui see vaade, mis nõukogude ajal oli väga domineeriv ja nõukogude ülemused lootsid. Ma arvasin, et noh, kui me ikka paneme täiest torust, eks ole juhtunud ja seal ka kohe ja muud kaamerdamisest, siis oli veel see Ameerika 40.-te 50 30.-te hammerdamise mõiste oli väga populaarne ikka, kuid kah, paneme haamriga kogu aeg pähe sellele vaatajale või kuulajale lugejale, küll ta siis hakkab mõtlema nagu meie, aga noh, me kõik teame, et tegelikult ei hakanud. Nüüd ma küsin. Ma küsin kohe siia juurde siin paar nädalat tagasi räägiti väga tõsiselt sellest, et ütleme ühe poliitilise tiiva poolt, et presidendi tegid ära röötav Kadastik. Oi kui tore oleks kerge presidenti teha. Et kuidas, kuidas sellisesse väitesse need nagu selle jutu taustal suhtuda? Mina arvan, et presidendi tegi antud juhul siiski väga palju sara eesti rahvas. Sellepärast et see oli täiesti, ma arvan paljudele ootamatu, et nende valimiste puhul, millest eriti oodatud niisugust rahva suurt huvi, kuna tõepoolest oli ju teada, et mitte rahvas ei vali, pole otsevalimisi ja nii edasi, et lõpuks kujunes siiski niiviisi, et väga aktiivset rolli hakkas mängima see niisugune avalik häälestatud ja vot siin tekibki küsimus, kuivõrd kohaliku häälestatud Sis manipuleerisid need nimetatud härrased vanem toimetajad ja kas rahvas on nii kergesti manipuleeritav või on inimestel endal ka mingisugused hinnangud, arvamused? Tähendab, mina väidan seda. Et. Olulist rolli mängisid teatud sündmused, mis olid tõepoolest inimeste jaoks olulise märgilise tähendusega. Inimesed hakkasid sellest äkki muidugi tänu sellele, et ajakirjandus naist ka kõneles, sest muidu poleks ju Nad saavad sellest teada. Näiteks kui oleks vana nõukogude aeg, eks ole, siis poleks keegi teada saanud ühte või teist või kolmandat, eks ole, isegi keegi näiteks need ordeni nimekirju lugenud. Aga, aga, aga nüüd, kuna olid teatud asjad teatud sündmused lõiganud, teadnud esinemised muutsid meediasündmuseks, siis tekkis see aines, mille ümber järjest enam kujunes ka diskussioon. Ja tegelikult noh, ma arvan, et praegu veel natukene ja meil ei ole veel ilmselt olnud piisavalt aega rahulikult analüüsida kogu seda protsessi. Ma loodan, et mul on siin järgneda seminare, andsin magistrantidele sellise ülesande analüüsida presidendikampaaniat just nimelt sellel seisukohal, missugune vahekord oli, kus toimusid tegelikult sündmused ja, ja mismoodi siis hakkas kujunema ümber tehtud tähelepanu ja, ja noh, kuidasmoodi see kogus, avaliku arvamuse protsess kujunes, ma arvan, et see, see oli üsna huvitav. Huvitav protsess. No ma toon kas või noh, peale selle siin on need niisugused noh, tegelikult sündmused näiteks seesama ordenit, ordenit, lugu, mis tegelikult oli selle kampaania ja esimene niisugune võiks öelda eelsündmus väga paljus, mis häälestas väga palju juba inimesi. Aga ka teatud meediasündmused võtavad ja kusjuures need sündmused tavaliselt ootamatut tähendab nende mõju ei ole see, mida kavatsetakse. Ja minu meelest üks suurimaid meediasündmusi naljakaid meediasündmus oli ju see kuulus seesama liistude juurde jäämise lause minu meelest Freilane näinud, kusjuures seda, et tema, see lause muutub lendsõnaks, seda kõik kordavad, eks ole, noh tõepoolest ükskõik, kus järgmine päev läksid, eks ole, ja, ja see kujunes väga paljus kogu seda diskursust mõjutavaks ja vot selliseid asju tehti järjest ja ma arvan, et siin noh, ajakirjanikud loomulikult võimendasid ühte või teist seda noh, mis oli näha, et see pakub inimeste jaoks kõneainet, see on ajakirjanik, alatine soov ja, ja ka nende uus roll, eks ole. Aga seda, et toimetajad oleksid suutnud nii hästi neid sündmusi välja mõelda ja režissöörid, režissöörid avastada. Oi, ei, nad jäid palju alla ikkagi sellele kuidasmoodi, need tegeliku elu ja tegelik poliitikute noh, tegelikult sõnad ja tegelikult teod seda mõjutasid muidugi teiselt poolt nagu ma ütlesin, analüüsima peab seda, mis roll siin siis ka oli tegelikult nendel samadel noh, ajakirjandus, kommentaarid ja nii edasi, aga, aga see põhi põhinoh, nii-öelda mootor kogu selles asjas ei olnud ajakirjas. Noh jah, kahjuks pean ma vastu vaidlema ja kusjuures vastu vaieldes ma ei väida, et ajakirjandus nüüd niuke süsti tegemise meetodil mõjus. Probleem ongi just selles samas, mida te enne ütlesite diskursuses viisis, kuidas asjadest räägiti. Ega te ometi arva, sündmused, mida edasi anti antitäie täis sündmus, igasugune see, mida edasi anti, anti ikkagi diskursustes. Ei noh valgusti, põhimõtteliselt valgustati asju ühelt poolelt ja mingid teised pooled jäid varju ja kujunes diskursus, aga ma ei ole, ma ei ole presidendivalimiste ekstra vaadelnud, mul on kogu aeg muud tööd olnud. Aga, aga nüüd mis puudutab kallutatust külmaga mõtlesin teha ühe väikese septembrikuuEi eesti lehtede kolme suuremale sisuanalüüsi, kuidas valitsuse liikmeid on kajastatud ja näete, need tulemused on siin jäänud kõveraks. Kõigepealt natukene kolme ma ma kiirelt üle vaatasin, m3 värvi on, on rahvaliit on Reformierakond ja on Keskerakond ja siis on näidatud, kuidas neid on nagu kajastatud erineval skaalal kas positiivselt või positiivselt, negatiivselt, neutraalselt ja väidab siis skaala siin kõige negatiivsemat on kajastatud Keskerakonna tegemisi kõige positiivsemalt kajastatud Reformierakonna tegemisi ja rahvaliidu tegemised on jäänud. See on kirjutanud. Kuna minu käes on siin konkreetselt ministrite nimed, kui siin kolleeg minister lubab kolleeg selles mõttes, et ka tema teatavasti meediaprofessor siis ma ütleks ka need nimed, mis siin on. Siit tuleb välja, et kõige positiivsem, kõige pikem positiivne pulk ja ühtlasi suhteliselt madal negatiivne joon on Andrus Ansipi taga. Noh, ma ei tea, see on vist loomulik, et peaministrist räägitakse kõige rohkem ja põhiliselt räägitakse temast tegelasena tegevuses, mis alati on positiivne. Alaga. Seal ei ole mitte märkimise sagedus, vaid seal Aga ma lihtsalt ütlen siia väiksel väikse väikse niisuguse noh, sulgudes märkusena, et kui me räägime sellest, mis emotsionaalselt mõjutab, siis ma usun, et mõni sedasama paroodia kui nädala Ansip mõjutab imagot rohkem kui need kümned kümned, niisugused tõsised positiivsed märkused nüüd aga teiselt poolt tõesti tippnegatiivses mõttes on Edgar Savisaarel aga tal on ka järjekordselt pärast Ansipit tipp positiivses ja vot see iseloomult üldse Savisaar, Savisaar on üldiselt pildil ja, ja ta on alati olnud väga vastuoluliste hinnangutega ja tõepoolest aktiivselt on tal pooldajate aktiivselt positiivseid ja aktiivselt ka negatiivset, nii et seal on väga tüüpiline Savisaar. Pildil on kogu aeg just erakondade juhid. Ja no aga samas nende väärtust ja on erinev täpselt. Ansip on selline noh, hallis soliidses ülikonnas positiivne. Savisaar on aktiivne, vastuoluline ja anti ja Reiljan kui on domineerivalt negatiivne ja mis teha? Istuda ja kas te tahate öelda kogu selles massis? Siis on kogu aeg ainult et ühed on ainult positiivse palju seotud positiivse sündmustega, teised negatiivse vot siin me tulemegi selle juurde. Küsimus ei ole selles, et kas on toimetajat mõjutanud või keegi teine küsimus on just selles skulptuuris sellest tähenduse andmise süsteem mis on Eesti meedias ja mis on Eesti avalik. Ei, ei, see ei ole ainult Eesti meedias on üks niisugune ülimalt lihtne mudel, mida on väga paljude maade peal proovinud üldistatud son, kaldungi ruuge õutis, väärtuste mudel ja seal teatavasti päris 60.-test ja töötab nagu vana vanker eksimatult. Ja see, see on mõned niuksed, olulised asjad, mis asi läheb läbi sündmustest alati see, kus on tuntud isikud, no tõesti, erakondade esimehed, rohkem komitee esimehed, eks ole, kus võib olla tegemist mingisuguse konfliktsus, ega Savisaar, palun väga ja kus on tegemist ootusega ja vot tõepoolest ootusega on niiviisi, et teatud isikud loovad enda ümber teatud ootusi ja kahjuks kahjuks Villu Reiljaniga juhtus see, ta ise ise väga selgelt just väga selgelt rääkida. Ja mida ma eeldasin, et räägi lause lõpetada tohiks, tähendab, tahtsin lihtsalt öelda seda, et, et see on igav poliitika jaoks väga suur nud seda lõks või oht, kui ta ei kontrolli seda, missuguseid ootusi ta ise loob omaenda käitumise omaenda sõnade televisioonis, muide ka mitte ainult noh sõnadega vaid sagedasti ka oma ilmetega ta hakkab, ta hakkab kujundama teatud tüpaaži, teatud persooni ja kui see on loodud, siis tegelikult ootab publik, et ta jätkab nii, nagu näitlejad lemmiknäitlejad toodetakse, eks ole, millal aplodeerida ja täpselt samuti ootavad ajakirjanikud, kas ta jälle teeb sedasama. Professor Lauristin, just jah, mehed hakata rääkima seda, ütleksin, et ta rääkima hakata seda, et on olemas objektiivset sündmused ja need inimesed ongi sellised. Seepärast ma võtsin kaasa terve rea artikleid, kus ma näitan, kuidas sündmused on konstrueeritud ja kuidas need Tartustamised on. Tuginevad väga suures ulatuses üldse tõele, mittevastavale informatsioonile või täiesti selgelt kallutatud informatsioonil. Selleni algul ütlesite, et nagu materjalile peale vaatad, saad aru, et, et ta on sisult kallutatud. Näete, siin on esimene lugu. Mis ei vasta tõele, siin on teine tüüpiline näide primingute ja nii edasi tsitaatidega, mis üldse ei vasta tõele. Näete, siin on alg, algtsitaadid tegemist massilise nähtusega, iste. Kulla, kulla, kulla kolleeg, vaadake, asi on selles, et raadiokuulaja paraku ei saa kui neid tekste lugeda ja seepärast ei saa praegu arendada asjakohast diskussiooni. Nii et jätame selle järgmiseks nii-öelda võimalused siin näha ka tekstid võib-olla siis televisioonis või online'is, kus teksti saab lugeda, oleks päris huvitav teksti üle, aga meeles on rahade kuulaja suhtes natukene nagu need on üsna üsna kindlad juhul tegemist on massiliselt. Et need väärtustamised ei tugine ainult ja kaugeltki mitte ainult reaalelusündmustele vaid neile filtritele, mis ei ole paljuski teadvus teadvustatud kultuuriliselt muidugi sellele valikule. Aga ma küsiks härra minister, teie käest, kui Edgar Savisaar annab avalikkuse ees täiesti teadlikult selliseid vastakaid signaale ja ta mängibki mingil määral sellele sellele nii-öelda vastandumisele seisukohtade vahel ta teab, et tal on väga selge toetajaskond, kes kes on tema seisukohalt on ja teisel ja teisel pooldajad teab, et see teine, see pool üldse ei tolereeri, siis siis paratamatult tulebki see vastuolu välja Edgar Savisaare seisukohtade interpreteerimisel. Kui Edgar Savisaar ütleb, et nelja aasta pärast on Eesti ametnike keskmine palk 25000 krooni, siis paratamatult see tekitab ühiskonnas sellise reaktsiooni. Seda ei saagi vältida ja paratamatult väga suur osa. Kainelt mõtlevas ühiskonnas suhtub sellesse seisukohta väga kriitiliselt. Ainult see näide, mida, mida te tõite, on jälle näide skeemist. Eks te toote ühe näite? See on, või mis, vastab teie teie skeemidesse, te näete seda, mis on vastavuses teie kujud. Ei, me rääkisime siin laiali. Ei, ma tahaks, ma tahaks, ma tahaks küsida nüüd lugupeetud oponendid või, või vestluskaaslaselt kas teie saate tuua iseenda kohta, kuna asjad on noh, nii-öelda väga, väga hästi läbi mõeldud iseenda kohta. Kuidas teie võtate väljast tulevat informatsiooni vastu, nii et teil ei ole mitte mingit skeemi? Ei, ei, see ei ole võimalik, ainult et küsimus on selles, et millised need skeemid Ja millised nad on, kas, kas on võimalikud sellised skeemid mis tahes inimesel milles täielikult puudub hinnanguliselt? Ei ole, sest kõik sõnad on jah, alati ikkagi konnotatsiooniga, aga nüüd normaalse niukses. Demokraatlikus ajakirjanduskultuuris selline eelistus lootus ei ole võimalik. Miks ei ole, ei ole võimalik see ole? Ei noh, kui ühe erakonna negatiivsete väärtustamiste protsent läheneb 60-le riigi väärtustamist näitab teise oma positiivsete väärtustamist protsent läheneb ka 60-l. See näitab tüüpilist postsoveti mentaliteeti. Liite, mis koosneb ainult mustvalgetest ainuld, vastandid. Ei, see oleks siis, kui oleks 100 ja null, 60 40 siis on siin päris hea. Teadlasena Ottetud sotsiaalteadustes ei ole niukseid funktsionaalseid seoseid, vaid need on ikkagi tõena, aga vaadake, luba see näitab lihtsalt seda, et on välja kujunenud ilmselt, et nende erakondade tegevuse suhtes tõepoolest üsna kindlad stereotüübid, üsna kindlad ootused, üsna kindlad koodeid, üsna kindlad vastased ja tõepoolest ajakirjanduses leiab kajastust ja vot siin me tuleme selle juurde, et kui me kui seal lehematerjal midagi, millest räägitakse siis siis lehematerjal on paratamatult seotud sellega, et lehte ei tehta, et kultuuriministeeriumile, eks ole, lehte tehakse lugejale ja, ja siin on tõepoolest nad oleks väga huvitav moment, sest meil on oma niisugune andmestik küllalt detailne selle kohta kuidasmoodi meie kolm suhtele päevalehte praegu on platseerunud. Ega meil teisi ei ole, kuidas nad platseerunud praegu sellel noh, nii-öelda maailmavaatelisel väljal või, või ühesõnaga, mida nende lugejad eelistavad mitte lehest, vaid elus. Ja, ja see on iseenesest väga huvitav, sellepärast et tegemist on ju kommertslehtedega selles mõttes, et nad on eraettevõtted, nad tõesti arvestavad oma sihtrühmi, nad peavad müüma oma lehte nendele, kes seda lehte loevad, eks ole. Ja tuleb niiviisi välja, et Postimehe Päevalehe ja Õhtulehe lugejaskond nüüd nende aastate jooksul on küllaltki selgesti eristunud ka oma niisugustelt, väärtushinnangutest ja maailmavaateliselt leeritustelt jagu. Muide erakonda helistustelt ja tegemist ei ole, võid sellega, et parteilehed vaid tegemist on sellega, et tõepoolest lugeja otsib omale vestluspartnerit, kellega tal on mingis mõttes sama väärtusmaailm ja Postimehe lugeja on mõnevõrra ja teistsuguse, nii sotsiaalse struktuuri, teistsuguse nii-öelda kogemusega kui päevale oma õhtulehe oma kolmat moodi erinev, nii et selles mõttes iseendast on väga-väga huvitav see, et me saame selle tasakaalustatud pildi ainult siis, kui vaatame kolme koos. Ja, ja see ongi see, räägime meedia väljast, ajakirjandusest kui tervikust, iga inimene võib ju lugeda ühte, kahte kolmelehte, aga see, et mehed ise juba eristuvad, minu meelest see halb Kui remargi korras, võin ainult öelda vahele. Kolme kolmekand Bildsama siin ei ole eristamist, teiseks siin tekib ikkagi muna ja kana kanaprobleem. Kumb on ees? Kumb annab avaliku arvamuse tooni, kas annab lugeja nõuab lehelt või on vastupidi see on suur diskussiooni küsimus. Kolmas kas see, mida te rääkisite, tähendab siis seda, et noh, mida kahjuks raadiokuulaja naha ei saa ka, kus on tegemist täiesti ilmse informatsiooni muundumisega isegi võltsinguga? Siin on neli või viis, lugu on näidetena toodud, kus on näidatud nende pätid. Kas nüüd need eelistused õigustavad selliseid asju? Ei silma räägiks küll väga selgesti eraldi arvamuslugudest ja uudistest kui mõnel uudistest, siis nagu ma ütlesin, need tekstid väärivad eraldi analüüsi ja siin ma olen täiesti nõus, et meil on uudistes väga palju seda, et meil on tõepoolest fakte, hinnang segamini ja eriti foto pealkiri pealkiri sisaldab otse hinnangut ja see on asi, millega me oleme, olen ülikoolis väga palju võidelnud, sest tõepoolest uudis peab olema noh, nii-öelda täpselt selge, täpne ja kallutamata, aga räägime nüüd sellest uudiste valikus, näiteks mis on ühele või teisele huvitavam, mis on vähem huvitav. Siis me ju selgelt saame aru, et õhtulehelugejale on ühed uudised tähtsad, eks ole, ja ütleme, päripäeva lugejale teised uudised, räägime aga arvamustest siis arvamuste puhul, tegelikult on loomulik see, et arvamused on alati subjektiks ja siin tekib nüüd küsimus sellest, kas arvamuste kogu nisugune tendents, kas ta pakub võimalusi erinevate vaadete välja tulemiseks, on see küsimus. Küsimus ja mina väidan küll, et praegu Eesti ajakirjanduses seal on teatud valged laigud, aga need ei ole mitte niivõrd nii-öelda poliitilist liini pidi. Mina ei näe mitte siin seda probleemi, sest poliitilist liini peavad üleval nii-öelda poliitilised liidrid. Ja, ja siin noh, mina ei näe küll, et siin toimuks mingisugune noh, ühe või teise diskrimineerimine igalühel on võimalik oma autoritega ja seal on professionaalse probleem ja see on aga teised poolt, mis on minu meelest hoopis olulisem ja mis tõesti on väga tõsine ja väga halb probleem on see, et meil on sotsiaalsed, suured valged laigud, et meil on tervelt elanikerühmad, kelle, kelle elu, kelle mõtte, kelle arvamus, kelle mured kelle omad tartlased, nad tegelikult kas ei pääse üldse ajakirjandusse või noh, siis mingisugust väga spetsiifilises saates kus on juba väike niisugune noh, juba haletsuse märk juures, eks ole. Nojah, nii nii sotsiaalsest pornost, eks ole, ja nii edasi tähendab, kus seda näidatakse, kui mingit niisugust noh. Ütleme sellele hästi elavale viksile ja toredale lugejale väikse niisuguse noh, nii-öelda sentimentaalse haledus, näed, seal on keegi teine, kes saab väga halvasti tähendab, minu meelest see on probleem ja, ja see, et tõepoolest noh, mehed on ja üldse meie meedia on palju pööratud ühiskonnas noh, selle võiks siis aktiivse tarbija poole, mis on majanduslikult mõistetav, aga mis sotsiaalselt tähendab seda, et tegelikult ka kogu ühiskonnas selline empaatiavõime väheneb, tähendab, võime aru saada, et inimesed elavad erinevalt ja nendel on erinevad probleemid ja nad on kõik väärikad inimesed ja nad kõik peavad olema sellega normaalsed ja see, see on minu meelest Kui tohib, ma paar sõna loomulikult on Eesti ajakirjanduse üks põhiprobleem ongi selles, et mina ei ole kunagi väitnud kirjanik peab olema täiesti kiretu, erapooletu ja noh, sellised inimesed on võib-olla taevas. Aga selgelt peavad olema erapooletud või professionaalsetele kriteeriumitele vastavat uudia. Ei tohi, ei tohi oma arvamust sisse panna, iseasi on arvamuslood, loomulikult lehtede eelistused tulevad välja arvamuskülgedel, ainult et siin on edasi, on küsimus selles, et siis oleme OP. Page tähendab, mis seal Oppasid ütluseid, et nii ta on jah, et, et tõesti mitmel pool ja mis Eestis probleemiks on, ongi see esiteks kodanike informeeritus sedasorti meedia toime tagajärjel ja teiseks avalikkuse sfääri toime see, et, et Eestis on tekkinud 15 aastaga suhteliselt keerukas ühiskond ja see avalikkuse sfäär piisaval määral ei toimi. Muidugi, kolmas probleem on veel. Ja see puudutab inimeste au ja väärikust. No sellega jama, et see on omaette teema, ma arvan, et me jõua sellega tänasega tegeleda. Aga mis puudutab, nüüd tuleme selle avalikkusele on tõesti väga oluline moment, mina olen andnud oma tudengitele selliseid harjutusi noh, vaadata meie ajakirjandusväljale, küsida, kes on puudeks peitepildid, eks ole. Et kes on olemas ja kes on puudu. Ja siis tulevad välja mõnikord päris ootamatu üheks muidugi esiteks muidugi tuleb see välja, et, et meil nagu see noh, nii-öelda aktiivne, kaasatud või rääkiv sõna- õiguslik osa rahvast on vanuseliselt väga piiratud. Mina olen muidugi suur õnneseentest tale olla, olles juba vanur, eks ole, üle 60-ga ta üldiselt niiviisi meil peetakse selliseks noh, peaaegu nagu debiilistanud passiivseks vasaks elanikkonnast. Ja neid erinevaid käitumishäiretega ja mina saan, eks ole, noh nagu vaatamata kõrgele eale siiski näete tänagi siin esineda, aga noh, see ei tähenda mitte seda, et üldiselt inimesed, kes on selles ütlemises eas juba, mis ei pruugi olla veel pensioniiga aga ka töötajatena vanemad, noh, nende nende nägemisviis, ütleme, seesama põlvkondade küsimused, vanema põlvkonna, mitte ainult need sotsiaalsed mured, vot sellest räägitakse. Ma räägin just nimelt sellest, et vanem põlvkond, ainult sotsiaalsete murede kandja, vanem põlvkond on kogemustekandja, tean teatud arvamuste kandja ja vot seda niisugust dialooge nooremate ja vanemate vahel näiteks mina tahaksin rohkem näha või, või siis noh, teine asi, mis on väga üllatav, kui mul on läinud üliõpilased analüüsi, noored on puudu. Noored on puudu kui tõesti sellised arvamuse ja teatud omaenda maailmakandjad, Nad surutakse kas mingisse hiphopi tavalisse, eks ole, sellisesse noh, oma liivakasti või siis räägitakse nendest vot siin täiesti meil on tehtud kontentanalüüsi siis kui midagi on lahti on, ma ei tea, kuskil on keegi autoga, eks ole, täiesti avarii teinud või noh, muidu need nii-öelda noh, probleemsed, aga, aga ka seda, mis on tegelikult praegu selle päris noore põlvkonna noh, kasvõi arvamus sellest, mis Eesti vabariigis toimub, eks ole, seda tegelikult nagu ei arvestataks täiskasvanud inimeste arvamust on isegi siis, kui nad juba on, eks ole, noh näiteks tudeng on ikka suhteliselt täiskasvanud inimene ja, ja vot see minust on ka üks põhjus, miks pärast noored ei tule valima ja kusjuures nad ei tunne, et noh, nendel on palju midagi teha ja, ja, ja see on olnud päris päris üllatav ja muidugi kolmas asi. Noh, kui me räägime naistest, palun väga, eks ole, siis täpselt samuti, kui me hakkame vaatama, missugune on siis seal see noh, nii-öelda meeste naiste tasakaal, tasakaal, siis tuleb niiviisi välja, et naiste naisteajakirjad, eks ole, koduperenaine ja kõik nihukesed toredad asjad ja siis öeldakse, et kroonikate, kõike, aga see, mis on siis niisugune, võiks öelda jällegi teatud arvamuste pinge mis on erinev suhtumine maailma ja poliitika ja majanduse muudesse asjadesse. Selle nisugune, naiste meeste dimensioon tegelikult. Sõnavabaduse probleem on nagu selles, et minnakse kaaslasele mainstreami. Äärmused kõrvale. Meinstriiviga, kusjuures mitte noh, naised, äärmus noored ei ole ka äärmus, küllalt suured rühmad, ühesõnaga mainstream on väga kitsas, ta ei ole mitte mainstream, vaid tan, närav striim. Vot see, see on minu meelest see probleem. Jah, või noh, avalikkuse sfäär on ju see sfäär, kus ühiskonnas tegelikult kujuneb konsensus ühtemoodi arusaamine asjadest ja see on üsna-üsna kehva, kui mingid olulised ühiskonnarühmad on sellest protsessist väljas. Ja, ja, ja siin on ka, ma ikka tahan tähelepanu juhtida sellele võte. Algul ütlesite, et et kuidagi mind huvitab kontroll või ei huvita just ongi ongi see, et meediat täidaks oma demokraatia funktsiooni. Et toimiks avalikkuse sfäär ja ma näen ka üsna tõsiseid, tegelikult kultuuriprobleem. Aga tuleme nüüd ikkagi selle demokraatia juurde, seal on kõik väga hästi praegu meil kõneks ja seoses kontrolliga. Tegelikult ma ikkagi tahaks küsida ministrilt küll Andresen tõestiku ministrilt kuidas teie seletaksite nüüd mulle ja Eesti rahvale, mis viisil hakkab soodustama sedasama demokraatiat? See, kui te tahate uue ringhäälingu seadusega panna Eesti Raadio, Eesti Televisioon ehk kuue, siis Eesti rahvusringhääling nii-öelda ainult poliitikute kontrolli alla ja veelgi hullem valitsuskoalitsiooni kontrolli all Kolguse valitsuskoalitsioon kestahes, sest et kui ma lugesin sellest samast eelnõust, mis nüüd see oli ees ka, et ringhäälingu nõukogu koosneb parlamendierakondade esindajad, sest kusjuures võrdeliselt nende kohtade arvuga Parlamendis siis lugedes lihtsamalt võiks selle saada paragrahve sõnastada. Ringhäälingu nõukogusse kuulub nii-öelda kontrollpakk valitsuskoalitsioonil ja, ja noh, ma ütleks küll, et see on vastuolus mis tahes demo vaatliku meediaprintsiibile. Professor Lauristin, kas see arusaam tekkis teil suhteliselt hiljuti, oi ei, see ei ole mul soovi. Või siis ma ei saa nagu probleemist väga hästi aru. Tähendab nüüd inimesed, kes asub kõigepealt, ma pean selgitama seda, et eelmise aasta oktoobris ma esitasin ühe teise eelnõu, mida ma ei kuulnud ei teid ega kedagi teist toetamas. See oli see eelnõu variant, mis nägi ette tsiviilühiskonna esindatuse, administratiivpoodi ja teised teised veel sedasorti asjad. Seletan teile kohe, oodake ja pärast seda, kui see oli põhja lastud. Jah, tekkis teine eelnõu. Nüüd inimja seal oli Rein Langi esitatud. Ei, see on minu esitatud eelnõuga, aga see on valitsus, eelnõu, mida valitsus arutas ja võttis need seisukohad kolmel korral jaanuaris-juunis ja 13. juulil esitas valitsus valitsus selle, selle eelnõu. Nüüd inimesed räägivad, et seal on toimunud tohutud muudatused. Seni see olukorraga võrreldes minu meelest petavad avalikkust. Räägi, et see lahendus on minu isiklik eelis, aga, aga ma ei saa ka kaasa minna nende hinnangutega, mis antakse. Esiteks Eesti ringhäälingu nõukogu on alati olnud politiseeritud, kaasa arvatud praegune sellel ajal, kui teie olite ringhäälingu nõukogus, oli ringhäälingu nõukogu esimees. Koalitsiooni juhtpartei ehk peaministripartei parlamendifraktsiooni esimees tõlite selle liige te olite ühe koalitsioonierakonna parlamendifraktsiooni esimees praeguses häälingu nõukogus on neli viiendikku liikmeid, tegelikult erakonna liikmed. Nii et see on asja üks Ei ole päris nii, et ei ole muutunud midagi, esiteks ringhäälingu seadus sellisena, nagu ta praegu kehtib ja selle alusel moodustatud hingele nõukogus täiesti tavaline, kus mina olen olnud ja ta ei ela olnud. Oli moodustatud sellisel viisil, et seal on pooled, ütleme jämedalt jänese pooled on erakondade või fraktsioonide poolt esitatud fraktsioonide liikmed ja teine pool on spetsialistid ja kultuurikomisjon, kuhu minagi kuulusin, sõelus, muide see oli, vaatad konkurss, selle avatud konkurss ja kultuurikomisjon sõelus, Need aplikandid vägevad põhjalikult läbi just nimelt nende sellesama nii öelda erialase aspekti. Seisukohad, kusjuures igaühega tegid pikad intervjuud. Enne seda oli nii-öelda personali intervjuud firma poolt tehtud, siis oli, eks ole, komisjoni poolt tehtud pikale intervjuud ja, ja tulemusena formeerus tõesti nõukogu, kus mina pean ütlema. Oodake, oodake, oodake, oodake mind, mina räägin sellest, noh, mis on kogemus, teised ütlevad, et, et noh, tegelikult peab olema, ma räägin seda, mis toimus tegelikkus ja siis mis toimus selles ringhäälingu nõukogus, ma pean ütlema, et ringhäälingu nõukogu esimeheks salajasel hääletusel salajasel hääletusel täiesti selles mõttes ka konkurentsihääletuse, sest seal oli mitu kandidaati. Valiti tookord tõesti Tiit Sinissaar, kusjuures Tiit Sinissaar ei valitud sellepärast, et Taali fraktsiooni esimees faktiks. Aga vaadake, küsimus on muus. Ta sai usalduse inimestel, kes tema poolt hääletasid just selle tõttu, et temast sedasama nii-öelda kah professionaalsed ja objetiselt pilti ja pilku usuti ja oodati. Ja tõesti, ta toimis, ma arvan, et te võite küsida mistahes ringele nõukogu liikmed, kes ei ole erakonna liige. Ta toimis väga objektiivse neutraalse juhina ja see on väga Te räägite praegu pikalt vastu, vastuväide oli juba alguses nitro Luumanil on üks väga huvitav raamat, mille pealkiri legita. Emotsioon Turtherfaaren see on protseduuri kaudu, legitimeerib nüüd te püüate protseduuri kaudu seda õigustada. Aga, aga see ei muuda asja, et praegu nende olemasolev ringhäälingu nõukogu. Jaak Allik Eestimaa Rahvaliit, Igor Gräzin Eesti Reformierakond Peeter Kreitzberg Sotsiaaldemokraatlik Erakond. See on küll Keskerakonna Tööõnnetus, Peeter Kreitzberg sele. Küsimus ei ole, kelle tööõnnetus, küsimus on põhimõttes, et räägitakse püti, esiteks püütakse jätta muljet, et varem ei ole midagi sarnast olnud, aga nüüd jubedal kombel juhtub. Ja teine, teine asi. Nüüd vaadake, siin on üks ülevaade sellest, kuidas avalik-õiguslikud ringhäälingute poput Euroopas moodustatakse. Soomes on ainult parlamendiliikmed, Itaalias. Kaks tükki nimetab minister edasi neli, valitsuskoalitsioon kolm, opositsioon BBC pooldavad kavandades 12 kümneliikmeline, nimetab kultuuri-meedia- ja spordiriigisekretär Põhjamaades. Teate, kuidas moodustatakse nõukogud Taanis, Norras, Islandil. Vaadake, härra Palmer moodustaksime üles radionõukogu või BBC nõukogu, siis ma arvan, et see kõik võiks olla täiesti käest, et ma räägiks. Täiesti ebanormaalseid ma räägin, et aval, kas saate kuulata ühe lause lõpuni, kui ma räägin see, mismoodi moodustatakse väga vana ja väga tasakaalustatud poliitilise kultuuriga maades, mis tahes kogusid on nende asi see, kuidas moodustatakse, meil kogusid, on meie asi ja mina ütleks niiviisi, et see noh, tasakaalu printsiip, mis oli võetud, et on pooled on poliitikud ja pooled on nii-öelda ekspertiisi kaudu võetud see tagas selle, et ka poliitikud pidid arvestama, et ekspertiis paraku olid hääletused näiteks siis poliitikud ei saanud üksinda väärata ühtegi hääletust. Ja peale selle püüti üldse jõuda konsensuseni. Nüüd mis puudutab liikumiste muutust, siis ma pean ütlema, et ma olen väga paljudel meedia konverentsidel Euroopas pidanud kah vastama küsimustele, et miks me üldse poliitikud tähendab, küsimus on pigem sedapidi, miks meil üldse on poliitikud ja, ja seetõttu liikumine minu meelest peaks olema pigem just selle poole, et suurendada ekspertiisi osa mitte suurendada poliitikate osas peale selle, see eelmine konstruktsioon ei võimaldanud saada seda nii-öelda valitsuskoalitsiooni etteantud domineerivat positsiooni, see ei olnud võimalik. Praegu sisse, kirjutatakse valitsuskoalitsiooni põimmeediale. Need on ainult õigusse. Asi on selles, et ükskõik kuidas kultuurikomisjon või keegi teine ei toimet toimeta ei muuda see tõsiasja, et kogu see praegune nõukogu on seotud võimu ehk antud juhul parlamendi usaldusega, nii oli ja nii, kui tahetakse tõepoolest tuua sisse ekspert, siis need kogemused on Euroopas olemas. Need on näiteks olemas Prantsusmaal, vot need on tõelised segamudelit Euroopas kasutatakse, kuulake, palun, kasutatakse kahte mudelit. Üks on võimu moodustatud mudel, kus need ringhäälingu nõukogud moodustavad Parlamendi, kas me isegi kohati presidendid valitsused, koguni ministrid ja teine on tsiviilühiskonnamudel? Eestis pakuti tsiviilühiskonna mudelit, see ei võetud vastu, nüüd rünnatakse seda teist. Väga hea, aga mida tasemele. Nii mina tahaksin teie käest siiski küsida, ma ütlen teile tõepoolest noh selle praktilise kogemuse järgi, mis on praegu selle seadusega, on ringhäälingu nõukogu, seal ei ole võimalik see, mis praegu parlamendis, mis on ka parlamendikomisjonis kahjuks, et valitsuskoalitsioon sisuliselt ei astu dialoogi, vaid surub nii-öelda jõuga läbi omad positsioonid praeguses ringhäälingu nõukogusse võimalik ei ole. Kuidas te väldite seda, et kui Leland uue, selle seaduse järgi ringhäälingu nõukogu juba nii moodustatud, et parlamendienamusel on ka ringhäälingu nõukogus enamus, et sealse sama koalitsioonisisene eelnev kokkulepe, nii nagu ta on praegu komisjon siga põlvkonda parlamendis igasuguse võimaluse demokraatlikuks aruteluks välistab peale selle igasuguses demokraatlikus noh, avaliku sfääri korralduses need, kes on võimul ja kes selle tõttu on nagunii domineerival positsioonil, avalikkuses on tasakaalustatus sellega, et läbi selle nii-öelda mittepoliitikasfääri läbi meedia läbi kultuuri on rohkem võimalust tuua välja ühiskonnas kriitikat. Habermas Habermas ütleb sellesama avaliku sfääri kohta, et see on kriitiline arutelu ühiskonna asjade loomulik, aga mida me praegu näeme? No ta räägib sulle kodanlikust avalikkuses siis oleme nõukogude. Edasi. Ja siis ta ütleb, et alates 19. sajandi lõpus, 20.-te algusest on toimunud avalikkuse sfääri muutus, nii, aga seal toimunud teist Mis nüüd on aga lugu niisugune, kui meil on praegu üheks põhiliseks probleemiks Eestisse sama poliitiline korruptsioon, seesama ülierakonnastamine ja, ja meil, eks ole, avalik-õiguslik ringhääling, mis seni tõesti on olnud selle seadusega nakatanud laide liugu seadusega muutma nahaasjadega muud kullakene mitte, aga sellise seadusega anname jämeda otsa valitsuskoalitsiooni asjadega. Kuidas see võimalik? Ja kui ta on ju siiamaani olnud. Nii väites tegelikult räägiti, et ei saa aru, mismoodi parlamentarism toimib, või parlamendis, kui parlament otsustab moodustada mingi siis on vaja parlamendis häälteenamust, täpselt sama häälteenamust, mis on vaja panna, mis enamus paneb paika ka valitsuse. Kui te väidate, et see kogu ja nüüd see enamus, kes ta paika paneb, et need on kaks ise asja, no siis lihtsalt mujal maailmas ei mõisteta, millest ta kõneleb. Et mõistetakse väga hästi, sellepärast et küsimus on muidugi jah, selles, kas parlament peab panema ringhäälingu nõukogu kokku, mitte aga, aga teiselt poolt ka selles, kui ta paneb siis mis alusel, sest praeguste aluste juures on niisugune lugu, et see ei muuda muuda vaatleja puhul protseduur on 75 protsenti ja ärge rääkige, mulle protseduur ei muuda ja kui nüüd rääkida sellest teie niinimetatud tsiviilühiskonna mudelist siis vaadake sele tsiviilühiskonna mudelile on see häda, et see, nagu teie tema tegite, see meenutas mulle natukene seda nõukogude aegset tööliste, talupoegade riiki. Samasugune on näiteks Saksamaal, Saksamaal just ja Saksamaal seal töötab suurepäraselt, sest mida me teame Saksamaalt, seal on võimsad ametiühingud, seal on võimelised kodanikuühenduste liidud, seal on tõepoolest olukord selline, et ükski poliitik ei saa endale lubada seda, et ta istub kolme teise poliitikuga maas ja lepib kokku, eks ole, siis tagantjärgi saavad needsamad kodanikeühendused teada, mis kokkulepiti seal toimub asi alt ülesse. Meil seda kultuuri ei ole, meil on mõned väga kurvad kogemused selle kohta selle mudeli kohta, mida te pakkusite paraku noh, näiteks kas või haigekassa nõukogu mudel, kus on sees poolest heas usus, needsamad kodanikeühendused on seal pensionärid sees on seal kõik sees, aga nad ei toida ja nad ei toimu sellepärast. Teiseks tahate, et ei taha seda, ei ta teist. Kogu see vaidlus tegelikult käib ikkagi kontrolli üle, mida see seadus tegelikult väldib. Ja Ma väldin täpselt niimoodi. Lugege tähelepanelikult, millised on ringhäälingu nõukogu funktsioonid ja millised protseduurid seal on tehtud. Küsimus tegelikult kogu selles vaidluses on, et ikkagi see vahe eelnõu, mille ma lükkasin 2005 aprillis kõrvale, et see uuesti käiku panna, ja seesama eelnõu, mille lang laskis ju selle aasta jaanuaris viimati auklikuks kõik ringhäälingu nõukogu poolt ja mujalt tulnud ettepanekud on tegelikult ikkagi nende seisukohtade sisseviimine, mille kohta seesama Rumporst kui käis Tallinnas, ütles, et noh, et, et need inimesed lihtsalt ajast maha jäänud. Kui te pakute mingit uut mehhanismi, siis seda saab loomulikult arutada, aga lihtsalt lahmida, et see on politiseerimine ja selle varjus tahta tagasi teha seda eelmist. See ei ole produktiivne. No mina väidan küll, et praegune süsteem on parem, ta siiski hoiab ära sellise juba ette valitsuse domineerimisringhäälingule ja, ja selle muutmine selles suunas, nagu teie teete, on puhtalt ringhäälingu allutamine poliitiliste erakondade diktaadile, kusjuures nimelt valitsuserakond Kui ta oli neli viiendikku ringhäälingu nõukogu liikmest on praegu erakondade liikmed siis millest te räägite? Mina räägin sellest kulla härra palmaru et on kaks erinevat asja, kas inimene ametlikud esindab, ta on valitud sinna kui erakonna nii-öelda seisukoha esindaja või ta, seda ei ole ta Vaidud sinna kui ekspert. Ja kui teie tahate mulle väita, et näiteks hagi Šein õunadega väga hästi ja kes oli seal veel kord spetsialist jah, tõepoolest kuulub Mõõdukate erakonna lihtliikmena, et ta sellepärast spertena mõtleb teistmoodi, siis te eksite kindlasti hagi Šein mõtleb eeskätt ja ringhäälingust mõeldes. Kui ekspert ja täpselt samuti teised inimesed seal ja mina võin teile öelda, aga enda kohta ma ei tea, kuidas teie oma ülikoolis õppejõuna töötasite, käitusite näiteks minu kõik, ma kutsun praegu läbi eetri kõike tudengit tulistama, et kui mina töötan õppejõuna ja olen seal ekspert, siis absoluutselt on ükskõik, mis erakonda kuulub. See ei ole absoluutselt sellega seotud. Minu poolest ei lubanud seda ja täpselt sama oli ringhäälingu nõukogus on praegu ka, sest kui sa oled sinna valitud kui ekspert ja kui on antud ringhäälingu nõukogule selline noh, nii-öelda mandaat, et ta peab arvestama ekspertide arvamusega ka enda sees, siis ei ole võimalikud sellised poliitilised mängud, nad ei ole seni välja tulnud ja nad sellepärast tahetakse nüüd muuta seda, et need mängud ei ole sellisena välja tulla. Jah. Kahjuks te räägite praegusest või eelmisest ringhäälingule. Ma räägin sellest kooslusest, mida mina nägin, millest suur osa on ka praegu. Noh, kahjuks see koosseis jõudis poliitilisse ametisse nimetamiseni. Millal te mõtlete, mida raekoja raadio praeguse juhi ametisse nimetamist see on täiesti tüüpiline poliitiline ametisse nimetamine, mis on riigimeedia üks tunnuseid. No vot, siin on asi selline, et ma arvan, et, See kahjuks see jah, need diskussioonid ringhäälingu nõukogu moodustamise põhimõtete üle jätkuvad tõenäoliselt kus meil hakkab Et ma olen nõus sellel teemal diskuteerima, kui keegi näitab, et millist varianti siis Euroopa ja kogu maailm tunneb kahte varianti ja nende segavariante ei ole sena, ei ole segavariant, ei ole segavariant. Variant on Prantsusmaal, kus nimetab eksperdid. Ringhäälinguregulaator. Sellega sellega me täna lõpetame, stuudios oli kultuuriminister Raivo Palmaru. Aitäh tulemast ja sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Ma loodan, et see diskussioon jätkub ka edaspidi, kuidas ringhäälingu nõukogu kokku panna? Esmaspäeval on siin stuudios kolleeg Mart Ummelas ning siis tuleb juttu veelgi tähtsamast tõsisemas teemast tuleb juttu inimõigustest. Meie soovime teile siit aga head nädalavahetust.