Uus nädal on alanud ja on aeg taas järjekordse reporteritunni saate käes ja täna oleme jällegi teema valinud esinejate järgi, sellepärast et meil on taas naispoliitikute tund ja tänased naispoliitikud on kõik kas seotud tänasel päeval või on olnud varem seotud tihedalt Tallinna linna juhtimisega. Ma alustaksin kõigepealt tervitustega Tartu poole, kus peaks olema Tallinna endine linnapea Ivi Eenmaa. Tere. Tere Ni Ivy, kuidas siis võrus läheb küsildaarsena? Kas Tallinna kogemused kuluvad seal ära? No ma arvan, et võrus läheb hästi ja igasugune kogemus kulub marjaks ära. Ja üldiselt see on see atraktiivne teema, millest me siin rääkima hakkama, aga mul on üks palvemat ja nimelt see, et ärge mind siis siia Tartu stuudiosse ära unustage, kui te seal Maimu Berg ja ja, ja, ja Liisa Pakosta kõvasti rääkima hakkad. Ei unusta, ei unusta jaksa saada, et taas sekkuda kaasjutusse, kui aga vaja on ja tõesti, nagu iili juba tutvustas stuudios on täna Tallinnas ka kaks praegu Tallinna volikogusse kuuluvat poliitikut Liisa Pakosta, tere. Tere. Ja Maimu Berg, kes on meie naispoliitikute saates. Vana veteran tere terviseid räivide täide, sama teile. Siis sellest teemast tähendab teema on tegelikult kitsam ja laiem, kitsam teema on see, et Tallinna linn peaks saama kõigi eelduste kohaselt Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011. Ametliku taotluse esitamine Brüsselisse on detsembris, kuid ma arvan, et siin mingeid probleeme enam sellega ei ole, et Tallinn ei oleks üheks kultuuripealinnaks aastal 2011, teine kultuuripealinn on siis Soomest ja see on Turu linn. Aga laiem teema on võib-olla see, missugune on üldse olukord praegu Tallinna ümber Tallinna vaimuelu ümber Tallinna. Võiks ka öelda Tallinna maine ja Tallinna seisundi ümber meie Eestis Eesti riigis, kus väga palju niisugusi, arusaamatusi, kummalisi otsuseid, skandaale liigub küll mitmesuguste mälestusmärki Gide, rajatiste detailplaneeringute ja kõige muuga. Ja kuna hetkel on Tallinnas võimul tõesti ühe erakonna koalitsioon, siis me otsustasimegi, et selles saates me pakume nagu alternatiivi, et see oleks nagu opositsiooniline naispoliitikute tund. Pärast sellist pikka sissejuhatust ma kõigepealt loeksin ette Tallinna linna koduleheküljel kultuuripealinna ala. Leheküljel on selline tekst. Tallinn käsitleb ettevalmistust kultuuripealinnaks ning 2000 üheteistkümnendat aastat kui protsessi, mille jooksul peavad linnakeskkond, kui linnakodanikud oma arengus läbima olulise kvalitatiivse hüppe. Ja Tallinn peab esmatähtsaks luua inimeste loomingulist aktiivsust, algatusvõimet arvestav linnakeskkond. Selleks tuleb linna arengusuundade väljakujundamisse kaasata kõik tallinlased, kel on selleks tahtmist, oskusi ja kogemusi. Oluline kuulata linnakodanikke linna külaliste arvamust, et luua keskkond, kus võimalikult suur arv inimesi tunneks end hästi. Kuldsed sõnad, aga nagu konkreetsust jääb väheseks, aga meie üritame nüüd siis pakkuda seda konkreetsust. Alustame vast. Liisa Pakosta, kes on esimest korda meie naispoliitikute, saatis. Jah, tõepoolest ilusad sõnad ja kui ma lugesin neid lubadusi, mida Tallinna linn siis 2011.-ks aastaks tahab realiseerida, siis üldiselt need lubadused petavad, sest ei ole võimalik kolme aasta jooksul näiteks terved, kalamaja restaureerida või mis seal kõik veel välja pakutud oli, et sõda oli selles mõttes natukene piinlik lugeda. Aga mis puudutab kultuuripealinna asja, siis seda on võimalik teha ka erakordselt ebakultuurselt on võimalik üles ehitada terve Potjomkini elus ja, ja kõik asjad teha väljaspoole ja minu arust see on kõige suurem oht, mis Tallinna kultuurielul täna on väga palju energiat suunatakse selliste suurte sümbolite peale, oh siia purskkaev ja, ja siia Kalevipoja kuju, aga see, mis nagu igat inimest puudutab noh, näiteks kas või võimalus raamatukogus käia või, või üldse kultuurile suunatavat raha, siis seal me näeme tegelikult drastilist vähenemist protsentuaalselt võrreldes sellega, mis ta aastaid tagasi on olnud, näiteks 2000. aastaga võrreldes on kultuuritegevuskulud langenud praktiliselt poole võrra osakaalus linna eelarvest ja selline ühe ühe kuju ja ühe purskkaevuga nagu linna ei päästa, et tegelikult see kultuursus algab peale ikkagi sellest, mis iga päev toimub ja mida iga päev investeeritakse. Mitte niimoodi, et tsirkust ja leiba ja sedagi natukene. Nonii Maimu Berg on ju esitanud ka järelepärimise linnavalitsusele sellesama kultuuripealinna küsimuses. Jah, nii sai tehtud küll ja nad vastasid väga põhjalikult. Noh, esimene esimene vastus oli see, et asi pole veel otsustatud, aga me teame, et kui ütleme erinevad linnad on kandideerinud kassa olümpialinnadeks, siis on selle linna tänavapilti juba väga sügavalt tunginud see soov selle linna soov saada selleks olümpialinnaks. Mina ei lähe Tallinnas praegu muudkui seda minu meelest väga ebaõnnestunud plakatid seal Vabaduse väljakul, millele ma oma pärimises ka tähelepanu juhtisin, aga sellele ma vastust ei saanudki, et miks ta peab seal sellisena olema, see on nagu mingisugune vahel tundub, et seal mingisuguse nagu sara Organisatsiooni asi, mida aetakse selle kultuuripealinnaga, et seal on mingid inimesed, kes kannavad seda märki rinnas lausa aja, kes siis käivad koos. Aga, aga mingid komisjonid, kes istuvad, kes koostavad programme. Aga me ei tea ju sellest palju midagi. Kui me loeme, ütleme, neidsamu võimsaid sõnu koduleheküljelt, siis see ju ka palju meid ei aita. Et ma sain siis vähemalt oma arupärimisele vastuseks selles selliseid asju, et Tallinn on kutsutud näiteks Brüsselisse detsembris jõuluturu aukülalisena, kus ta saab nagu promoda ennast kultuuripealinnaga jääd, käib ka väga hea koostöö Soomega kunagise kultuuripealinna, Helsingi ja, ja siis partne kultuuripealinna arvatava turuga. Aga noh, niisugused no ütleme, kui loominguliste liitude inimestega rääkida, siis, siis põhilised momendid, mida me teada saame, on just see, millele lisatähelepanu juhtisid. Vaimus olid ka ülekohtune, sa said ju avaldada arvamust purskav asukoha suhtes reaalsed arvamuspurskava asukoha suhtes, aga mind see üldse ei erutanud. Mind erutas tegelikult hoopis see, mis hakkab juhtuma Sakala keskusega, mis on ju ka ometigi skulptuuri asutus olnud siiani vähemalt ja mis mille kohta Kaarin alas Paula tuli minu meelest väga hea ideega välja, aga nüüd on vist 12 tunni küsimus, kas seda hakatakse täna juba lammutama või homme lammutama? Igal juhul ma olen teinud Tarmo lausingule niisuguse ettepaneku, et ta kutsuks kui ruttu kultuurikomisjoni, kus Eesti paeliit Eesti Arhitektide Liit, kelle nägemus asjast on teistsugune kui linnaametnikel, saaksid siis linnaaednike käest kuulda, mis tegelikult toimuma hakkab ja noh, neid probleeme, mis kultuuripealinna, muidu ma mõtlen koga kivi sinu peale, et sa kohe saad sõnaga. Aga, aga jällegi, need on nii palju, et ütleme, kui kultuuripealinna tsentrumis läbivad ohtlikud veosed või kui seal laetakse, laaditakse mingeid vaguneid öösiti või lükatakse neid koosseise kokku suure mürina kärinaga, siis kultuur hakkab peale ikkagi ju niisugustest asjadest, mis, mis on kõige suuremad number üks asjad, mis vajaksid lahendusi. No nüüd ma tahaksingi anda Ivy Hennole sõna, sellepärast statiivi on olnud Tallinna linnapea, ma ei tea, kas tollal juba kõneldi sellest võimalikust kultuuripealinna staatusest. Kuid kuidas nüüd tundub, vaadates Eesti väikelinnast, mis ka ei kandideerinud, kultuuripealinnaks see Tallinnas toimuv, kas sinu meelest on need ettevalmistused seni olnud õigesuunalist? Aitäh. Ma tahan öelda kõigepealt tegelikult juba 90.-te aastate lõpus räägiti sellest, et Tallinn võiks olla või isegi peaks olema üks kandidaatidest tulevikus Euroopa kultuuripealinna tiitlit staatust saama. Aga ma läheks nagu natukene ajas tagasi ja kui nüüd mõtelda, et 85.-st aastast on ju see kultuuripealinnade selline traditsioon olemas, kas sai see pihta ju algus, kas siis tegelikult alguses ei olnud? Pealinnas oli ju, Ateena oli esimene ja Berliin oli seal, aga oli ka Firenze ja Amsterdam ja, ja noh, kui me võtame nüüd siis Polumbril, siis 2006 on patra ja 2005 oli oli korki ja 2007 on Luksemburg, eks ole, ja nii edasi siis tegelikult see ideoloogia kultuuripealinna lähtus hoopis teistest printsiipidest, kui tänaseks on välja see suur pealinnad, Euroopa pealinnade möll sai alguse ikka milleeniumist. Enne seda püüti ütleme sellise kultuuripealinna staatuse andmisega ka väikelinnadele tee nagu juhtida tähelepanu terve suure regiooni arengule ja kui võtta nüüd Eesti siis see vaidlus, mis käis, ütleme, Tallinn-Tartu tugivahel ja Tartul on muide väga hea programm oli, siis ma olen nagu omamoodi kahestunud rollis. Ühtepidi on loomulikult mul hea meel, et Tallinnas ütleme, tuleb selline suur tore aasta on, seisab ees ja teisalt on mul on väga kahju, et siiski nagu ei läinud läbi, ütleme Tartu poolt pakutud kontseptsioon, mis haaras tegelikult meid kõiki. Käisin. Ja üks asi on kuhjatas, eesti kultuur ja kunst ütleb mingiks hetkeks mingiks ajaks Tallinna erinevatele väljakutele kohtu. Kui aga uskuge mind, kui ütleme, seto naised lõõritavad või, ja teevad seda Obinitsas, siis värk on hoopiski midagi muud, kui on see ütleme, Tallinnas toimuks ja sama toidu kohta ja ütleme, iga asi sobib ikkagi hästi oma keskkonnas. Ja Tartus tuul oli väärikas programm välja pakkuda, kuigi, kui võtta veel kolmas variant. Mitte keegi ei arutanud näiteks niisugust varianti, et miks mitte oleks võinud ju kulutada näiteks isegi Narva Narva, mis on seisab just nimelt kahe kultuuri kahe väga erineva kultuuri nagu keskmes ja selle kaudu selle kultuuripealinna staatuse kaudu oleks võinud arendada koguste Ida-Eesti regiooni. Noh ikka meeletult hästi, aga tundub, et see on nüüd läinud rong ja tuleme siis tagasi Tallinna juurde. Ma ütleks. Ja ma isiklikult minu seisukoht on siin, et kas me jõua mõne tänava veel rohkem kütitud või mõne väljaku korda tehtud, tähendab, see ei ole üldse primaarne. Primaarne on teine, mida Eesti saab tervik, kuna sellest, ütleme, kui aastal 2011 on Tallinn Eesti või Euroopa kultuuripealinn ja minu arvates ütleme kõrvuti teatud noh, objektide siis korrastamist, sega ja, ja nii edasi, nii edasi, sellega tegelikult peaks hakkama piht tegelikult Tallinna koolides, aga miks mitte üle Eesti terve suur õppimisprotsess. Et me oleksime valmis 2011. Et me saame ütelda, et me, noored, meie inimesed teavad, tunnevad nii oma kultuuri, sest tundmata seda ei ole võimalik tegelikult mõista teiste rahvaste kultuur. Ja, ja selles mõttes on siinike, topeltõppimise protsessi ühtepidi oma kultuurilugu, sele süvendatud õppimine ja teistpidi muidugi kogu Euroopa kultuuriloo parem tundmaõppimine. Tean, väiksed kohad tegelevad sellega ja tõepoolest on tore, kui Väike-Maarjas kusagil niukestest eraldi kohtades ütleme sellised asjad toimuvad. Aga Tallinn võiks üles ehitada või välja pakkuda sellise märksa suurema kontseptsiooni noh, euroopa kultuurist ja sellest, milleks me valmis peame olema. Aitäh. Tegelikult iimil on selles mõttes ka õigus, et selle aasta kultuuripealinn on ju suhteliselt laike patrase linn. Kreekas Kreekas riski suhteliselt suuruselt kolmas lilled ta nüüd Tallinnaga võrreldes on, on väga suur linn, aga aga kreeka kultuuri regiooni vähendamise nad on rohkem siiamaani tõesti tuntud olnud, võib-olla tööstuslinna sadamalinnana, et et see patras, need tuuakse esile kultuurikeskusena Ateena kõrvale. Kindlasti edendab väga palju selle piirkonna enda arengut ja turismi ja mulle väga meeldis Iivi selline väga viisakas vihje Võrust Tartust Tallinna, et oma kultuuri tuleks kõigepealt tundma õppida, et mina näiteks ka ootan pikisilmi seda päeva, kui kui Tallinna istuv linnavalitsus võtaks siis näiteks rahvuseepose Kalevipoeg ükskord kätte ja loeks sellega läbi. Et seal ei ole küll täna nagu ühtegi inimest, kes sedasama. Läbi lugenud Kalevipoeg meres sellesse Et kui nüüd, kui nüüd meelde tuletada koolilapsed, seda ma usun, teavad täna paremini kui, kui võib-olla linnavalitsuse liikmed, et et veega on ju Kalevipojal suhteliselt halvasti läinud ja. Kui üldse, siis paneme ta Peipsi järve ääres, jah, ma mäletan, ma sekkun siit vahele, aga tegelikult see kalevipoja see jutt Kalevipoja nii-öelda kuju püstitamise ümber sinna Soome lahte käis ju sel ajal, kui mina olin Tallinnas ja meie kuidagi kultuurikomisjoniga suutsime selle küsimuse tõstatasite vesitesedasal pareerime, no see tuli skulptor kanga Soome poolt hakkas asi pöiapakkumise peale tuli ta nagu Ljudiste linnavalitsus jõudis ta kultuurikomisjoni ja ja too toonane linnavalitsus arvas küll, et ei peaks niukseid asjadega kiirgustama. Mina ei tea tänane selle kalevipoja mõõtmeid, aga ma tean seda tol ajal kuidagi nagu läbi arvuti. See oli päris kindel, et see Kalevipoeg on tore vaadata, kui sa istud autos ja sõidad lahest mööda. Tallinn sihuke paras junn oleks jäänud sinna, noh, tähendab ütleme, et sa istud autos ja räägid midagi suurt, aga kui sa juba autost tuled välja, siis noh. Nagu poleks, ma ei tea ka minu jaoks ammeldusse kalevit, kuna teema täielikult selle artikliga mine Toomas Rein viimases sirbis avaldatud, see oli geniaalne ja see selle peale ma leian, et ei peaks Tallinna linnavõimud enam sellel teema juurde üldse tagasi tulemagi pärast, see on ikkagi asjatundja arvamus. Väga peen. Pilge, aga seal oli kellelgi oli veel kontseptsioon, et Kalevipoeg peaks aeg-ajalt vee alt üles kerkimas jälle pahinal vette vajuma, seal üllatused, nagu ma tulen, ütleme, rootsist käima kord Eestis, siis rääkida laste lasteaias, ma nägin seal vees tõusvat Kalevipoeg, ma sattusin just sel momendil Tallinna. Ja saada selle asja kahtlemata. Aga ma nüüd pean vahele. Mulle meeldis maimu see seisukoht, et las spetsialistid otsustavad, kuigi näitaksite meil Võrus kui räägi veel nüüd siis ütleme kultuurist ütleme meil on ju mitu aastat, et ütleme, tegeldakse ju Eesti ema skulptuuri püstitamisega nende probleemidega ja noh, on käinud, kus seesama Toomas Rein teised väga nimekad arhitektid ja skulptorid vaatamas, et kuhu see eesti emas paigaldada. Ja noh, meil on tõesti olemas tore Kreutzwaldi parkija Kreutzwald. Ta on väga väärikas ja, ja noh Amandus Adamson on ju suurmeister, mis iganes, kõik õige, aga selles pargis on veel kaugel kaugel ruumi küll ja leiti, et see on see kõige ilusam, kõige rahulikum koht ka võimaliku Eesti ema skulptuuri nii-öelda paigaldamiseks, kusjuures et ühele poole nad ei anna, teineteisel ei ole, isegi nagu öeldakse pilgule. Lõpetuseks no ma ei kujuta ette miski möll, eks Võru linnas lahti kui kuidas, noh, peaaegu et seda nimetati kohe Kreutzwaldi pargi rüvetamiseks, kui näiteks ütleme Riho Kulla ja arhitekt Jänese poolt valmistatav skulptuur veel ütleme sinna Tamulakalda lähedale nagu paigaldatakse, tähendab, ma tahan ütelda, et see, kuhu mingi skulptuur paigaldada, mingisugune mälestusmärk, see on ikkagi eelkõige mitte niivõrd avalikkuse kuivõrd spetsialistide küsimus ja annaks jumal meile mõistust seda järgida, aga noh, kõik arvavad, et on asju, mida me teame paremini, kõik teisiti. Ma tahaksin siinkohal ka sekkuda, nimega Ivy ütles selles mõttes, et noh, midagi ju Tallinna linnast siiski hakkab muutuma, nagu näitab see viimatine linnavalitsuse hoone arhitektuurikonkursi ärajätmine või selle katkestamine läbikukkumine jah, läbikukkumine ja selle tõttu nüüd asjade tagasikerimine, aga ma tahaksin nüüd tulla tagasi selle patrase või õieti kreeka juurde. Mõned Kreeka linnad on juba mitu korda olnud Euroopa kultuuripealinnad, samal ajal kui Kreekal ei ole vist vaja ennast propageerida, kõik ju teavad, et kreeka kultuur on olnud Euroopa kultuuri aluseks. Aga vot nüüd küsimus ongi selles, et kui meie nüüd Tallinnaga isegi Soome on Euroopas ja tuntuma, tuleb Tallinna esimese niisuguse Baltikumi linnana sinna, et milline peaks see sõnum olema, mille me anname Euroopale, et kas see peaks olema lihtsalt euroopalik keskkond, mida meil siin üritatakse kujundada või peaks see sõnum ikkagi olema midagi sellist, mis nii-öelda paneks meid paika? Helsingi nägisele vaeva ju ära, eks ole, 2000 olid nemad. Selle meeni neid identifitseeritakse Euroopa. Linn ja nendel oli see, et neid toetasid nagu teised linnad, see oli mitme kultuuripealinna aasta üheksa või kuidagi ühtpidi nad nagu kadusid sinna ära, aga teistpidi oli neil kergem ka jälle ennast eripära ka välja tuua, sest neid muid eripärasid oli seal ümber rohkem. Ja nemad võtsid ka niisuguse kursi, et nad ei teinud koostööd mitte ainult Soome linnadega, vaid ka Tallinnaga väga tihedalt. Et mina Soome Instituudi töötajana siis olin väga täpselt informeeritud ja me jagasime neid ülesandeid nii ka, et, et, et see, see, see nagu regioon laienes, et see jäänud ainult sinna Soome lahe põhjakaldale. Aga kui sa küsid seda kontseptsiooni, siis vähemalt selles vastuses, mis mina oma arupärimisele saime, konkreetset kontseptsiooni küll välja ei lugenud. Küll aga on jah, see, millest Kivi rääkis, et et see peaks nagu olema üle-eestiline, siis sellel on küll mõeldud, et siin on erinevate Eesti linnadega juba koostöölepingud, Ramose paljudega tahetakse neid teha, aga aga nüüd, kas see Tallinn peaks esindama Tallinna Tallinna vanalinna eestid Lasnamäed, vot. Logost paistab, nagu oleks vanalinnale tehtud põhiline. No mis seal siis on muidugi kurb, sellepärast et mis seal Helsingi puhul ju tegelikult äärsed tšikk oli, see, et nad tõid sellise modernse urbanistliku kultuuri väga jõuliselt esile, kõik selle garaažidest välja ja väga julgelt panid, panid selle teistele vaatamiseks ja iseendale vaatamiseks, et et Tallinnas siin praegu keskendumine, ma ei tea, purskkaevule skulptuurid ja vanalinna seal natuke selline 19. sajandi teise poole lähenemine, et vahepeal on kultuur maailmas 150 aastat arenenud ja ja leidnud palju põnevam neid väljundeid ja palju noortepärasemaid väljundeid. Ja me ei peaks neid sugugi pelgama ja noh, mis misasi on see, mis teeb keskkonna euroopalikuks, et võib-olla see on hoopis see, et iga tallinlane loeb enne aastat 2011 läbi vähemalt viis raamatut ja, ja tuleb hommikul välja kodust heas hea tujuga avatuna, kõnetab tänaval turisti, kui ta näeb, et see kaardi pealt Ta otsib ja see annab võib-olla palju rohkem. Euroopaliku linna Tallinna linnas vist üks ei saa enam kedagi kõnetada. Vene keeles ei räägi inglisekeelseid vastuseid praegu veel rohkem. Ja minu merega. Mõned selle vaat sedasama Lasnamäe ja muud niisugused absurdsed ja tegelikult ju idaeuroopalikud nii-öelda jutumärkides väärtused, et kindlasti annaksid Ast päris huvitavalt eksponeerida, kui leitakse see õige lähenemine ja ma olen kuulnud, et niisuguseid lähenemisi on juba otsitud, aga. Aga missugune jah, see Tallinna eripära, et missugune see tema identiteet nüüd lisaks sellele hansalinnale võiks olla, mis noh, iseenesest nüüd noh, ütleme Euroopa mastaabis ei ole ju midagi väga erilist. Aga kas võibsiltice valutu poolt ka tähenda Tartumaalt Võru poolt justjust? Ma tahan ütelda seda, et tegelikult on Tallinn on olemas üks asi, mida, millest millegipärast vähe räägitakse, see on küll hilja toodud nagu lagedale ja sellest oli ka mõni päev tagasi. Oleks eelmine nädalalõpul toimus kohaturunduse konverents, mis oli väga huvitav ja oli ütleme, arutati ka kõikvõimalikes sõnumid ja logosid ja mis iganes sellega, kuidas oma linna müüa. Aga Tallinn ei ole seni kasutanud, miks julge Tallinn välja ütelda, et tegelikult on ta Euroopas ainukene linn kus on säilinud keskaegne linn ja selle kohta on ka vastav tunnustus olemas, mida meil karta on, sest et mina olen nõus, et võib ka pilvelõhkujatega ja ju me teame väga hästi, mismoodi arhitektid tegid Ameerika ära, kui need arvasid, et Pariis on madal linn ja jääbki ja peabki olema, noh, tehti need kolakad siin ära, ega see pole armsaks kellelegi saanud ta ikkagi Pariis armas siis on mingite muude asjade pärast seesamamoodi Tallinn. Ja kui me räägime Tallinnast endast kumi, kontsentreerume ütleme, et Eesti kui tervik, see on, ütleme, sõnumi küsimus tuleb kokku leppida siis siis kui on Tallinn, siis mitte üheski Euroopa linnas ei ole euro, üheski Euroopa pealinnas ei ole säilinud keskaegset linna, Tallinnas on see olemas ja sellest oli kõneldiga Tarvu Pärnu konverentsil, muide ja keegi ei saa aru, et miks istriks polnud seal minu Tallinnast, keda kohalgi. Aga kahjuks, aga, aga see võiks olla üks sõnumitest kindlasti. No see on vaieldamatult üks sõnumitest, me ei vaidle, Ivy sulle vastu, ma annan kohe maimule sõna, aga küsimus on tõepoolest selles, et meil on olnud viimastel aastatel probleeme siinsele Unesco staatuse säilitamisega, et me teame, et meie see vanalinn enam ei ole nii erilises seisundis, nagu ta veel mõni aeg tagasi oli, kas või mõtleme selle Viru poja juhtumi peale, aga nüüd Ei, ma tahtsin rääkida sellest, mis minul on südamel ja mille kohta ma juba teist eelnõu lähen ketrama sinna volikokku on see Harju tänav millest tehakse mingit tivoli aeda, et kui rääkida sellest, et me oma linna väärtustame keskaegse linnana siis see kontseptsioon, et keskaegse linna peaväljakule raekoja platsile tõid kitsad tänavad, suletud tänavad kindlal tänava joonega ja seda nüüd, kus on ära ostetud kalli raha eest. Harju tänava krunt oli niisugune lootus, et ometi tehakse siis sinna midagi niisugust ajaloolist peale, aga ma vaatasin neid planeeringuid. 99. aastal oli tehtud korralik detailplaneering. Noh, see, et ma mäletan seks ära seda ütle, seda maa seda alustati minu ajal selle tegevust Nimelt, aga mis nüüd on kahe 2004. aastal või oli see juba 2003, hakkasid erinevad käskkirjad seda kontseptsiooni lõhkuma, kuni tehti uus detailplaneering, nimetatakse seda memoriaali yks meil on memoriaal ja lõpuks saab oh kui palju enam ei teagi, keda me kõik memoreerime, aga, aga vanalinna ilme on ikkagi minu meelest oleks võinud siin ikkagi paindlikumalt või õigemini mitte just paindlikumad, vastupidi väga järsult lähened asjale, tehase linn siis nüüd kui on juba see raha pandud krunt ära ostetud sinna peale, nüüd pannakse liuväljade ja ma ei tea, mille rajamiseks tohutud summad. Ma ma ei näe sellel mõtet. Pean ütlema, sulle teadsid ühe niisuguse, kui sa näeks mu nägu, siis sa näeksid. Ma kergelt muigel seepärast, et kui siis arutati võimalikku detailplaneeringut ja tõesti tagasi ütleme selle tänavafrondi loomist sinna ja noh, A la tähendab siis oli siis tegelikult üks sulle väga tuttav maja, Harju, üks sealsed väga lugupeetud inimesed olid väga kangekaelselt selle vastu, sest üks ütles, et tema on harjunud oma koera pissitama seal ja teine ütles, et talle kai sobiseks ta, tema noorus on ikka, et seal on olnud avarus ja rohelus, teadlik üks kõige suuremaid, selle ütleme taastamise vastasid, oli Harju üks. Iivi eema tunnustuseks tuleb muidugi seda öelda, et ta oli tõesti väga vapper linnapea tollel hetkel seda projekti nagu läbi surumas, et Harju tänav tuleb siiski hoonestada ja ja põrkas kõikides nendes diskussioonides vastu Ventraga suutis läbi suruda, mida ei ole suutnud hilisemad mees linnapead sugugi mitte. Nüüd, kui keskajal oleks tulnud mõni raehärra ja öelnud, et kuulge, teeme siia linnamüüri sisse ühe rohumaa, siis oleks ta otsekohe hullumajja saadetud, et sellised asjad keskaegse linnamüüri sees on nagu karjamaa või rõhuma või roheala, ükskõik kuidas teda täna nimetatakse, ei ole ikkagi üheski vanaaegsust taotlevas vanalinnas ja meenutagem, et sedasama detailplaneeringu peale, millest siin jutt käib ja mis siis üldiselt räägib seda vanaaegsetes mõõtudes võiks selle tänava taashoonestada, toimus Tallinnas 2002. aastal ja suur rahvusvaheline Esko konverents, kus siis väga palju Tallinna linna kiideti selle töö eest, mis oli tehtud ära Harju tänava taashoonestamise ettevalmistamisel ja tohutult kahju on, et kõik see aastatepikkune suur inimesi spetsialist, naabruskonda haarav töö lihtsalt põhja lasti ja ja sinna nüüd karjamaad. Küsitlus rahvaküsitlus oli ju minimaalse rahvahulga kaasatusega kaasa, et see on üks võimalus nagu, nagu valetada vaatamiseks on, on selliste rahva väga et on asju, mida ei saa niimoodi otsustada, ta ütles ju siin ja ma olen täiesti 100 protsenti nõus, et on asju, mida otsustavad spetsialistid, me ei saa kõike linna kujundada, rahva arvamust saab muidugi ka rahva arvamust küsida, et mulle hästi meeldib näiteks osades riikides, kus on ju põhiseadus, näeb ette teatud küsimustes rahvaküsitluse korraldamise ja kus siis küsitakse ka niimoodi, et kas me võime suhkrule aktsiisimaksu tõsta juhul kui kogu seal, et aktsiisimaksu tõstmisest laekuv raha läheb haiglate, koolide ja tervishoiu toetamiseks 90 protsenti inimestest vastab jah, et seal oleks nagu küsimuse küsimuse esitamise esitlemisel. Aga kui me nüüd püüaksime, kallid daamid, edasi mõelda sellest Ivy pakkus välja, et vanalinna kui terviku väärtustele, nagu me näeme, siin on küsitavusi küllalt tõsiseid küsitavusi, et kas me ikkagi ka näiteks Unesco maailmapärandi nimekirja ütleme, kui me siin teeme hoolimatuid liigutusi, aga me teame, et meil on Tallinnas küllalt samasuguseid lõpmatuid probleeme, siin Skoone bastion Vabaduse plats, Vabadussamba püstitamine ja nii edasi ja nii edasi, et, et noh kui me ei suuda nagu ka sisemiselt kokkulepe selle jõuda või endale selgeks teha, kes me oleme, et huvitav, kuidas meil see peaks õnnestuma, siis Euroopale selgeks See sissepoole minek on minu arust ainuõige lahendus või ainuõige valik sellest, sest noh, esiteks on, on väljapoole eputamine või pingutamine kultuurist selle nimel tohmis meist väljaspoolt arvatakse on ju tegelikult ebakultuurne, et kui kultuuripealinnaks saamine hakkab tähendama seda, et toimuvad uhked vastuvõtud kuskil kitsastes saalides, pikkadele kleitidele ja linnarahvas ei kuule ega näe sellest midagi, siis me oleme saavutanud vastupidise efekti, et inimesed võõrduvad kultuurist. Et tegelikult see kultuuripealinnaks minek võiks tähendada murrangut just nimelt nende inimeste jaoks, kes elavadki seal kalamajas ja Lasnamäel ja, ja kes võib-olla pole aastaid ühegi kultuurisündmusega kokku sattunud, et kultuuripealinn peaks muutma seda olukorda Tallinnas, kus kus kultuur on palju. Keila Tallinna kultuuri-kultuurilinnak jah, kultuursed. Inimeste kultuurilinnaks ja, ja selles mõttes on väga hea see mõte, et tõesti tuleks alustada koolidest, aga mingil juhul ei tohi ära unustada kõiki teisi vanuserihmasid, sellepärast et nagu me tõesti näeme, et kui täiskasvanud inimesed, kes on isegi väga kõrgetel kohtadel poliitikud ei ole viitsinud ennast kultuuri elementaartõdedega nagu kurssi viia, et siis minu arust on see olukord nagu kaunis kur Kas võib jälle siit võrust ja ma tahan ütelda seda, et ega see kogu see üritus kukub läbi, kui me ei kaasa kodanik. Ja just nimelt tallilinesi kui meie äri, neid on ta noor või vana. Sest tema on see, kes ütleb, kuhu minna, kui talle tulevad külla sõpradega, ma kujutan ette, et nende kultuuri ütleme, pealinna ürituste ajal ei tule ju ainult välja valt inimesi üle Eesti sõidavad Tallinnas inimesed sellisel juhul kokku parajasti ei toimu mingit muud asja oma kodukohas igaüks küsib, kuhu minna, mida teha, selleks tuleb tunda, ei pea alati giidi võtma, et seletada ära seal mõnegi vana tänava või mõnegi vana maja noh, elulugu või keda kus kummitab ja mispärast noh, see on naljaga öeldud ja kahtlemata tuleb osata või ütleme, näidata ka seda, mis on uut mulle, ma ei saaks olla skeptiline, iga uus purskkaev, iga uus ilus asi tegelikult väärtustab igal juhul linna ja mille üle mul on tegelikult ma ei tea nendest hoovadest või tagamaadest, mis on seotud Vabaduse platsiga ja ka ühte asja, mina soovin Jüri Ratasele jõudu, et ta selle Vabaduse platsi teeks korda ja teeksid, ta ei oleks kivis plats omal ajal, kuidas mind oldi valmis risti lööma selle nimel või selle eest, et ühesõnaga, et keelata ära seal ütleme, parkimine. Nii kui ma olin linnast länni, oli kohe esimese nädala ajaga oli parkimine tagasi lubatud ja ütleme, need lillekastid ja kõik see oli üldiselt ja sellepärast tegelikult ei tulnud mitte ühtegi head ettepanekut selle kohta, missugune see Vabaduse plats võiks või peaks olema ja seepärast sai alustatud uue detailplaneeringu noh, nii-öelda koostamine. Ja kui nüüdse ütleme asi jõuab lõpuni tõesti tuleb Vabaduse plats on esindusväljak, siis ütlen seda, et ainult jõudu, ainult jõudu on see Jüri Ratas või kes iganes, et selline muutus Tallinna kesklinnas tuleks, nii et ma ei oska öelda, ütleme, ma ei tea, teatud mingitest muudest tagada oma maadest, aga ise enesest Tallinna linnale on see vajalik. Ja heli täiesti nõus ja need tagamaad jätame praegu siis hea küll kõrvale, et kui me räägime kultuuripealinnast, siis kas, kas te olete mõelnud, kui paljud Tallinna üldse on pealinn, et mis teeb Tallinna pea Lindlikuks ainult see teadmine, et seal on valitsused, seal, riigikogu, et seal on president, aga kas on veel midagi, kas on mingi traditsioon kõige juurdunud Tallinna traditsioon, kui ma mõtlen, on, mis on pronkssõdurile lillede viimine niisugust võrreldavad traditsiooni rahvusliku või, või ütleme, kasvõi militaarset vanasti oli näiteks Eesti vahtkonna vahetus Toompeal, inimesed teadsid seda oodata, igal neljapäeval läks orkestriga vast fantoompeole, seal vahetati seda pidulikult ja siis jälle orkestriga, teine paatkond läks tagasi, et et mis, mis teeb sellest pealinnad, kui me räägime kultuuripealinnast, hea küll, aga kas ei oleks aeg ja just seesama Vabaduse väljakul tehakse. Ja, ja minu meelest see, see planeering iseenesest, mis on praegu välja pandud ja me võime tutvuda, on hea, see on õnnestunud seda kohta ei ole paha öelda, et, et me peaksime muutuma üha enam pea lindikumaks, mis teeb Viru keskus, ei tee meist peale, kui meenutatud Se Vabaduse väljaku detailplaneering oli ka valmis 1009. Ja ma tean, ühel endale muide. Seisnud kolka lets kolka Simm selle kohta, et midagi peaks nagu Tallinna linnas muutuma, et, et kui, kui kuskil on mingisugust kavad, millega üldiselt ollakse nõus, võiks neid ka realiseerida ja mis puudutab seda pealinnaks olemist, siis noh, tõsi, Eesti 64-st muusikakoolist on Tallinnas tervelt neli, et meil on nagu arenguruumi. Aga ma tahaksin taas sekkuda. Mulle tundub, et Ivy Helmad tõstatas tegelikult väga õige tähelepanek õige õige asja selles mõttes, et kui Ivy oli linnapea, siis tõesti ta üritas lähtuda kultuurse linnapeana Tallinna imidžist Tallinna mainest ja vabastas Vabaduse platsi autodest, eks ju. Ja niipea, kui sa olid läinud selle koha pealt, siis tulid auto tasemele, see on minu meelest näitab eelkõige seda, et Tallinna juhtimises Aku endiselt jäme ots noh, ütleme raha ja ärikäes autojahtidega. Tegemist ei ole aga kinnisvara, aga kinnisvaraarendajate ja ütleme ikkagi mingisuguste noh, ütleme mammona jõudude käes ja selles mõttes nagu see Tallinna kultuuripealinnaks saamine on nagu natukene küüniline, sest et me peaksime ka linna juhtimisel muutma kultuursemalt senini. Küüniline on ka see, kuidas tõepoolest kinnisvaraarendajad saavad tegutseda, eks ole. On olemas piirkondi, mis on tunnistatud miljööväärtuslikuks ja siis hakatakse sinna peale joonistama planeerima majakesi, ühte parki ja teise teise rohealasse ja kolmandasse õue ja neljandasse ja ja kellelegi ukse alla ja, ja minge vaadake siin Kadrioru staadioni juurde, kus tõenäoliselt täiesti ankurdamata seentega barakke löödud püsti, eks ole. Kas see kirikute renessanss probleem? See läheb kenasti edasi läheb ja see tähendab just suits. Särav asi ja, ja võtame sinna, ega siis täiti pealinnaks olemist, ikkagi. Võtame oma koolid, kõrgkoolid, kõik, kes on olemas Tallinna ülikool jõudsalt vaimselt. Ei, ma mõtlen seda visuaalset visuaalselt. Ilusa väljakult autodeks. Näiteks ütleme, see on küll ilus, et vanasti oli see vahtkonna vahetus Toompeal ja ütleme, kui ma mäletan veel seda aega, kui ma vaatasin ühe teise suure maja aknast, mis toimustavalisti üheksanda mai hommikul või mis hakkas pihta, siis ausalt öeldes see on tõesti üks kõige enam kestnud, kuidas öelda lugu. Ja veel hiljemgi, eks ole, tegelikult, mis mulle teeb selle juur, selle kogu selle pronkssõduri problemaatikat. Väga murelik, mind teeb väga murelikuks see tegelik, kusjuures me ei anna endale aru, et üks põlvkond õpetaja vene koolidega pette tuuakse lapsed klasside kaupa iga aasta selgitamaks ja see on käinud aastaid ja see käib edasi. Kas selle koha pealt ma tuletan meelde, kui sai välja kuulutatud seesama Vabaduse platsi detail Praveriks? Muide, see hõlmas ka Tõnismäel ja enne seda me olime andnud väga suured rahad siselinna kalmistule, et teha drenaažitööd, värgid, kõik ja kõigi noh, idee oli, milles idee oli selles, et kõigi auavalduste saatel viia üle see mälestusmärk hoopis teise kohta ja miks mitte, ütleme sinna alla ehitada kasvõi maa-alune park klaas, sest tegelikkuses nali naljaks sellest ajast peale, kui hakata esitama Rahvusraamatukogu, oli tegelikult valmis eskiisprojekt maa-aluse parkla ehitamise kohta, seal, kus on täna Kolu loogiliselt ilmselt üsna sobiv ongi. Raine. Pill, kellest on hiljem tehtud ma tea, punane mis iganes, arhitekt kõik, tegelikult olime me kõik kristlane juures nõupidamisel, kus toites lausa välja oli, tema oli esimene, kui küsiti, et kuhu tulevad, kuhu hakatakse autosid parkima Rahvusraamatukombel ta ütles, et väga lihtne lugu, teeme parkla maa alla, selleks tuleb viia muidugi see pronkssõdur ära. Nii pronkssõdurit saab ära viia siis, kui Eestis ei ole enam nõukogude võimu ja see aeg tuleb ja ta. Kus siis püsti ja lõpetas nõupidamise ära? Need ei ole ühtegi uut ideed, nende asjade lahenemist, kõik. Ristlaane vaimses elab endiselt, tahtsin tulla. Kuna sa ütlesid Raine Karp siis uuesti veel Sakala keskuse juurde, et kui sa kultuuripealinn käte kirkad kirved, ma ei tea, mis asjad ja hakkab lõhkuma seda nõndanimetatud Carli katedraali, siis mis on iseenesest päris huvitav paehoora ja mille, mille idee see kaarin, halase ideed teha sinna, seda linnavalitsusel on isegi parkla olemas. Noh, ma ütleks selle kohta, et mul oleks kahju, kui see ka nii-öelda Karla katedraal kaoks, eks ta omapärase, väga huvitava arhitektuuriga majarahvas raamatukoguga Seda kummalisem, et samal ajal me nii kangesti tahame säilitada, eks ju. Linnahalli tervikut. Aga mis ma ei tea, kus on Karin Hallas ja kõik targad naised varem olnud, kui 12. tunnil öeldakse täna teeme nii. Ega samamoodi on olnud ignial linnavalitsusele ütleme, asukoha otsimisega näiteks minu jaoks, ma ei saa tänaseni aru, miks on ära lükatud eemale admiraliteedi basseini äärde selle pealt. Muidugi linnavalitsuse hoone puhul ära otsustada, et kui suurt seda Leonhard Lapin väga õigesti õigesti sõnastaski, seda küsimustikust. On üldse vaja on, seda vaja on ja seda on, aga, aga ma olen selle poolt, et seda on vaja, aga see võiks olla admiraliteedi basseini ääres kusagil seal ja panna ikka linnavalitsus ühte otsa teise tiiba volikogu ja. Seal olevat mingi maa probleemid eramaa ja nii edasi. Seda siin ei suuda lahendada ilmselt nüüd linnavalitsuse hoone asukoht ka kultuuripealinna. Mõneks minutiks tagasi tulla ja oli välja kuulutatud ka konkurss, kuhu laekus 71 tööd, mida siis nii-öelda korraldada nende kultuuripealinna ürituste raames ja nagu ma siit välja loen, ikka sealt samalt Tallinna linna kodulehekülge, et siis oli väga ebaühtlased, olid need tööd ja ausalt öeldes välja toodud on ainult üks konkreetsem positiivne projektsel rahvusvaheline koolinoorte kaasaegse kunstibiennaal, mis võiks toimuda 2011. aastal, siis spordiüritustest show korvpalliturniir. Oh ja rohkem asi nagu ei läinud, nagu läbi kukkus konkurss, et 71 tööd, aga järele jääb ikkagi väga vähesest on jälle palju üldsõnalist juttu. Too rahvakultuuri ja kunstivaldkond oli esindatud, elektrooniline muusika, moderntants kirjandusfotograafia, noh ühesõnaga kõik kunsti alad on üles loetletud, aga ma ei näe ikkagi ühtegi niisugust, noh, tõesti sellist projekti või ettevõtmist, mille puhul võiks öelda, et seal nüüd Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna oma Mina ei ole sellist inimest Tallinna linnas külges, ütleks, et me tahaksime, et selle aasta suurüritused oleks need ja need ja et inimesed meenutaksid veel aastakümneid hiljem seda ja seda ja seda me teeme suurelt ja seda me teeme väikselt ja niimoodi me jagame need üritused üle linna ja niimoodi me jagame nad maakondade vahel. Et selline elementaarne planeerimistöö on tegelikult täna tegema asju kultuuripealinna kandideerimise ette valmistab projekti meeskond, kas on kellelgi aimu, kes sinna projekti meeskonda kuuluvad? Kunagi oli juttu sellest Peeter rebasest, kes nüüd lammutab seda Sakala keskus. Kas ta on endiselt. Seda linna mina lugesin koduleheküljel, kellelt seda, et sihtasutus moodustatakse, selleks kuulutatakse välja konkurss, et leida sihtasutuse juhte. Seda omale projekti mees, ega vist täna ei ole sellist, võib-olla me oleme. Natukene ajast ees, et võib-olla me oleme natukene liiga valvsad kodanikud, et me üritame nendest asjadest rääkida liiga vara, teisalt, ega seda väga hiljaks kajata, sest nagu öeldud, praegune volikogu ju töötab 2009. aastani, nii et seal eriti enam aega pärast seda suunamuutuseks või kursimuutuseks ei jää, nii et me peame hiljemalt järgmise aasta jooksul ikkagi üsna selgelt paika panema, mis siia tuleb. Sime, sest rahvusvaheliste projektide puhul me ei saa arvestada kuidagi alla kolme. See on kindlasti peaks Kalin ütlema, et missugused on need erinevad projektid, mida ta üleüldse ootab, sest tegelikult võib-olla mingisugune memmede käsitööring, see, mis ka kvalifitseerub nendele toetustele, kui ta teeb oma näiteks rahvusliku käsitöö müük. No ma ütlen teile, siin oli paar päeva tagasi, laupäeval oli, oli üks väga tore lindora laat. Kuulge, kui ma vaatasin seda käsitöövärki, mis seal setu naised ja kõik teised ütleme meie rahvakunstimeistrid pakkusid kogu see Lõuna-Eesti kanti, mis kõik kära teeb siis ma ütlen, ainuüksi nende asjadest, kasvõi valiku tegemiseks on vaja ikkagi Amisjoni nokas just komisjoni, aga professionaalset seltskonda. Üldiselt on tõesti Tallinnal viimane aeg selline noh, kuidas öelda teisest tööst vabastatud meeskonna kokkupanemine küll, kes hakkab seda tööd konkreetselt ja no tegema linnaosas, aga kindlasti ka koordineerima terves riigis ja veel kord ikkagi tulen seda, et see õppimine. Me Enn meie isee nii enda kohta ja enda kohta ütleme informatsiooni selline noh, kuidas öelda noh, teavitamine ja teisalt muidugi Euroopa paljumisest Euroopaski Teamis palju meis endistki palju meis endis. Tõesti, sellist avatust on väga palju ka sellest puudust ka muuseas, mis puudutab isegi neid kinnisvarainvesteeringuid, et ega Tallinna häda ei ole mitte selles, et keegi tahab siia ehitada, vastupidi, meile tahetakse liiga vähe ehitada, meil ehitatakse seitse korda vähem kui Helsingis elaniku kohta, mis on, mis on tegelikult suur õnnetus ja häda on selles, et meil puudub kultuurne linnaplaneerimine, et mina ei süüdistaks mitte kinnisvara arendajaid. Mina süüdistaks neid inimesi, kes ei ole Tallinna kaardi peale valmis joonistanud, et vot selle punase ruudu sisse võite teie ehitada kultuurimaja siia rohelise ruudu sisse sobivad viiekordsed, elamud, lilledel aladele, tohite ehitada kahekordseid, elamuid ja kõik olete väga teretulnud siia ehitama. Seda linn, mitte kinnisvaral. Mida otsustab, kallid daamid, ma arvan, et see on uue teema alustuseks rääkida sellest, miks Tallinn laialivalguv näiteks tahan kangesti toetada Liisa Pakosta selles mõttes, et tõepoolest me võime küll süüdistada kinnisvaraarendajad, kuid teisest küljest linn ei ole ju ikkagi seadnud ka omama Adele ju igale poole nii-öelda konkreetselt detailplaneeringuid, eks ju, selle asemel tallinlased peaksid kusagile võpsikusse kolima, võiks ju nii mõnedki elada küll Kopli poolsaarel, küll mõningatel muudel aladel, mis on seni täielikult kasutusele võtmata. See on omaette probleem, selle juurde tuleme kindlasti kas samas või, või teistsuguses seltskonnas tagasi. Täna ma tänan Sis Ivi Eenmaad, eelkõige, kes võrust sõitis Tartusse, et meie saates osaleda, võib-olla järgmine kord kohtume juba siin Tallinnas Maimu Berg ja Liisa Pakosta, Tallinna volikogu liikmed ja loodame, et ka Tallinna linnavalitsusest keegi seda kuulas ja saame ka teada, siis. Kalevipoeg on müügil poes, et kui kellelgi ei ole täitsa osta või laenutada kunagi teada, millal lisaks purskkaevule Pojale siis mida on veel plaanis ikkagi Tallinna Euroopa kultuuripealinna staatuse kinnistamiseks, saatejuht Mart Ummelas kuulmiseni.