Tere päevast, paidest võib saada viies linn, kus tegutseb Eesti kontserdikontserdimaja. Selleks tuleks 20 aastat tagasi püstitatud Paide kultuurikeskus kontserdimaja tarvis ümber ehitada. Lisaks tahetakse Pärnu ja Jõhvi eeskujul püstitada kontserdimaja külge muusikakool. Kontserdimaja rajamine paidesse pole kohapeal kuigi suurt vastuseisu tekitanud, kuigi Paide muusikakooli direktor Aarne Põder leiab, et ka praegusel majal pole häda midagi. Linnavolikogu opositsioonijuht Tarmo alt on aga seda meelt, et kuna linna laenukoormus on juba niigi liiga suur, ei suuda Paide linn olla Eesti kontserdile vääriline partner. Äsja alanud reporteritunnis saavad veel sõna Paide linnapea Kersti Sara vappu linnavolikogu esimees Ants Hiiemaa, linnavalitsuse arendusjuht Helena sapp, jõhvi vallavanem Tauno Võhmar ning Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe. Mina olen saate toimetaja Olev Kenk, head kuulamist. Me oleme Paide kultuurikeskuse direktori Ülle Mülleri, ka siin, Paide kultuurikeskuse ilusas jalutusruumis see maja küll alati juba üle 20 aasta tagasi, aga tegelikult näeb ju päris hea välja. Siin on tehtud sellist väikest remonti just konkreetselt selles ruumis. Aga miks ikkagi on vaja see paide väliselt ja ka seestpoolt ilus maja ümber ehitada kontserdimajaks? Esimene põhjus on muidugi, et see on nüüd suur maja mis kindlasti ei tööta hetkel võib-olla nii suurel võimsusel ja muuga, kui ta võiks töötada ja Eesti kontserdi tuleks sellesse majja kindlasti toogsele, oo, sellesse majja sisse. Ja teine põhjus on see, et iseenesest maja on ikkagi ju 20 aastat vana ja ehitatud sellisel ajal, kus siiski materjalid ja vahendid ehituses ei olnud sellised, mis tänapäeval tegelikult on maja siiski mitte heas korras. Ehk nii või teisiti on teil plaanis see maja korralikult kapitaalselt korda teha. See on ka kultuurikeskuse arengukavas kirjas. Ja sellega peab tegelema, sest niimoodi edasi minna lihtsalt ei ole võimalik. Öelge nüüd ausalt, kes kelle üles leidis, kas kultuurikeskus Eesti kontserdi või vastupidi? Päris ausalt siis tõesõna, oli nii, et kultuurikeskus hakkas koostama oma uut arengukava ning Aivar Mäe palusin siis juurde, kui sellise väga hea ürituste korraldaja väga hea silma ja olemise ja planeerimisega inimese, kes andis siis meie arengukavale nõu? Kelle idee oli see, et sellest majast võiks saada kontserdimaja? Ma nüüd täpselt ei mäletagi, kes selle esimesena välja Ütles selle mõtte, et paides kultuurikeskusest võiks saada kontserdimaja. Kuid kohe juba esimesel kohtumisel ütles Aivar Mäe, et mõtted peavad olema suured, Nemad vaatama peab kaugemale. Aga et kes ütles nüüd, et Paide kontserdimaja tuleb ikka Aivar Mäe ütles selle mõtte ju ikkagi. Tema pani selle asjale ikkagi konkreetse. Mõtte taha nii, aga liigume natukene edasi. See maja on ju üldiselt teada-tuntud teatrimajana, siin on väga hea teatrisaal pöördlavaga. Küll aga jätavad soovida need ülejäänud ruumid, väike saal on võrdlemisi ebafunktsionaalne, jalutusruumid on küll suured, aga, aga seda hoonet saaks palju paremini ära kasutada. Praeguste plaanide kohaselt, et mis on plaanis siis siin ümber ehitada? Noh, oleme planeerinud, et suur saal, väike saal suuremaks, et oleks tõesõna seda pinda siis sellist rohkem, et praegu on meil väikses saalis postid mis seda saali kasutust nagu takistavad tihti ning nendele saalidele on välja ikkagi planeeritud tõusvad põrandad, see annab nendele tohutult palju võimalusi juurde ja ka fuajeed on tulevikus võimalik kasutada, sest garderoob on nii-öelda ära kaduv. Ühesõnaga need võimalused, mida praegu planeerime, suurepärane, saab see maja olema. Ehk siis teisisõnu maja ehitatakse seestpoolt suuremaks. Jaht fassaadiosa võrra maja suureneb ning muusikakool on momendil planeeritud siia kohe külje alla. No need Paide linnakodanikud, kes on võtnud seda mõtet kritiseerida, on arvanud, et see paekivi voodervis sellel majal on väga kena ja see tulevikus kaob. See ei ole ju veel kindel, et see kaob. Seda kindlasti kasutatakse ka tulevikus. Paekivi on ilus. Kuuldavasti on Paide kultuurikeskus ainukene hoone Eestis, mis on sisekujunduse poolest lahendatud Eesti lipuvärvides. Kuidas on sisekujunduse värvid tulevikus? Ei ole ju ka veel teada. Nii et miks mitte sinimustvalge? Aga küllap on ka teie kõrvu kostunud linnakodanikke erinevaid arvamusi, mida üldiselt arvatakse ja millised on need kartused ja ohud, mida inimesed kardavad, et kui Eesti Kontsert siia sisse tuleb? Noh, on öeldud, tõesõna, et kas saab siis lasteaed tulla tulevikus Paide kultuurikeskusesse oma kevadpidu korraldama? Kindlasti saab, et uksed ei ole ju siis tulevikus kellegile suletud ja kui kardetakse kõrgeid hindu, siis turg paneb ju alati asjad paika, et ma arvan, et see hirm on asjatu. No praegu ju tantsuringid, laulukoorid käivad siin proove tegemas, kas nad saavad seda teha ka tulevikus? Ma arvan küll, tegelikult on ju asja eesmärk, et maja oleks võimalikult palju kasutatud tulevikus ka. Me ei ju ei ehita selleks maja, et saalid seisaks tühjalt. Ja siis on veel kohalikud teatrisõbrad avaldanud kartust, et kas need ideaalilähedased teatritegemise võimalused paides ikkagi säilivad. Ei, need lähevad ainult paremaks ja meil on lavatorn praegu olemas ja lavatorn säilib ja see tähendab seda, et suured teatrid saavad meile ikkagi tulla ka tulevikus. Ülle Müller, kas te ise ka usute, et see projekt saab teoks? Muidugi, Ozon, see saab kindlasti teoks. Eesti kontserdikontserdimajades on tööl kusagil üheksa 10 palgalist töötajat. Paide kultuurikeskuses on praegu töötajaid oluliselt rohkem. Kas see tähendab seda, et kõik need Paide kultuurikeskuse töötajad kaotavad töö tulevikus? Kui tuleb Eesti Kontsert majja, siis ta tuleb ju kindlasti oma meeskonnaga. Aga, aga mis puudutab Paide kultuurikeskus või Paide kultuuri, see on ju kindel, et jaanituled toimivad linna lauluvõistluse toimivad, et kõik see töö ja kultuuri eestvedajad peavad toimetama siin ikkagi edasi. Ja lõpetuseks, milline on teie arvates see peamine võit, mida üks Paide inimene või Järvamaa inimene ka eesti inimene veel ühe kontserdimaja tekkimisest võidab? See on jälle üks suurepärane koht, kuhu tulla kontserdile, kuhu tulla Trisse ja see Paide inimene ja, ja Järvamaa inimene. Nii nagu siin Aivar Mäega tihti ütleb, et see külastaja Tallinas tark Dust näiteks tõmbab kindlasti käima ka selle kohaliku kultuuri, tarbija ja inimese. Et me toome siia ju siis väärtult tuuri ja selle tarbijaskond. Kin suureneb. Kui tõepoolest Eesti Kontsert ehitab Paide kultuurikeskuse ümber kontserdimajaks, siis sinna juurde ehitatakse ka uus muusikakooli hoone. Aarne puder, teie olete Paide muusikakooli direktor, olnud nüüd juba 10 aastat. Millal te hakkasite tunnetama, et tema jääb väikseks? Tegelikult ma ei tunnetanud seda, et oleks praegu meile väikseks jäänud. Liiatigi veel, kui arvestada praegust majanduslikku olukorda, mil riigis, siis ma kardan, et lähiaastatel võib-olla meie õpilaste arv isegi väheneb. Eks ole näha, meil järgmine nädal on sisseastumiskatsed, ehk siis näeb, kui palju on tulemas. Aga, ja ma ei arva, et see maja oleks meile väikseks jäänud. Ma tunnistan, et see oli väikene krutsiga küsimus, aga samas ma usun, et ka teie unistate veelgi parematest tingimustest Mitte alati on uues ja kaunis majas parem töötada ja kui ruume on rohkem ja avaramad ja valgemad ja soojemad ja miks mitte. Kuid mind see teeb natuke valusaks see, et ma olen ka rääkinud jõhvi muusikakooli rahvaga ja kui meie eelarve on praegu aasta ajaloos on kuskil kolm miljonit natuke üle selle siis minu teada praegu jõhvi maksab juba Eesti kontserdile üle kolme miljoni Nonii aastas renti. Ma ei ole kontserdimaja vastu. Paides peaks olema kui üks korralik kontserdihoone. Ja et sinna mu muusikakool läheb, see on natukene noh, natuke kummaline, et meil on praegu tegelikult väga ja maja ja ja siin aasta tagasi pandi pool miljonit katuse alla ja teine pool miljonit pandi paar aastat tagasi akende vahetusse. Ja tegelikult noh, meil on oma mõnus kodu ja meelt on ka praegu meie õpetajad, kõik, et praegu me oleme omas majas, aga ma kardan, et siis me oleme rentnikud. Kuivõrd enne selle kontserdimaja idee väljakäimist teiega üldse nõu peeti, kas Eesti kontserdi või siis linnavalitsuse juhid, kas keegi käis teiega läbi rääkimas? Ei, me kõige vähem on olnud Eesti kontserdil muusikakooliga praegu pistmist linnavalitsusest jah, abilinnapea Piret sapp tema käest ma kuulsin, et tahetakse niisugust asja teha. Aga siis minu teada oli juba see kuu kaks juba ennemise info siin üle olla, ka muusikakool sai sellest üks viimasena teadelt. No selge see, et ilmselt on praegu üsna vara rääkida, mis sinna täpselt sisse tuleb ja kui suur saab olema saal ja mis marki klaver muretsetakse ja nii edasi suurde saali. Aga kas teiega vähemalt on nõu peetud, mida teie vajaksite juhul, kui tõepoolest uus muusikakool ehitatakse paidesse? Jah, mulle anti 24 tundi aega, et välja arvutada, kui palju on ruume vaja kui suured need ruumid peaksid olema ja ma kardan, et sellise väikse ajaga nii suurte projektide teostamise juures jäävad need projektid natuke kitsa rinnaliseks. Mis oludeste praegu siin Paide muusikakoolis töötate? Täitsa normaalsetes oludes meil on oma saal, mis ka eelmisel suvel sai remonditud ja ma võin julgusega ütelda, et praeguse saal on raekoja saali kõrval üks ilusamaid saalia kindlasti. Ja selle suurus mitt praegu täielikult rahuldab. Üks asi on ka see, et kui meil on oma saal, siis me saame seda saali kasutada, ükstapuha mis kell me ei pea ja kuskile ette teatama, et nüüd ma tahaksin sinna saali minna, kas seal kellale saab mingit graafikut tegema? Muusika on juba selline loominguline protsess, et kui õpetaja näeb, et lapsel on juba asi natuke küpsem, siis kindlasti tehakse saali proove ja need on niuksed, kaootilised ajad ei pea kellelegi praegu ette teatama, et noh, me töötame omas kodus nii nagu nagu iga perekond elab omas kodus, et kui ma tahan kööki minna, siis ma lähen kööki, kui ma tahan magama minna magama. Aga mis osas ikkagi teie olud uues majas siis paraneksid? Noh, eks ruumide väljanägemine, eks meie maja on ka, ah juba üle 20 aasta vana ja noh, kõike saab ju kaasajastada ka. Heliisolatsioon on ja jah, ja ruumide valgustus ja meil on ju need koridorid, niuksed, natuke hämarad. Sellest klassid on valged, et ei peagi olema niimoodi, et kõik kohata tuled põlevad ja me saame praegultki olemas. Arno Põder, kas ma võin järeldada meelevaldselt, et te olete uue maja suhtes pessimistlik või isegi selle ehitamise vastu? Ei, ma vastu ei ole. Kontserdimaja vastu ma ei ole. Aga et muusikakool peaks kolima omas majast ära, siis ma olen natuke pessimistlik ja kas te kardate ennekõike nende kõrgete rendihindade pärast ja esimene asi on kindlasti rendihinnad. Ma ei ole kuulnud kuskilt, et mingid summad oleks kokku lepitud. Kui tänase päeva seisuga Paide lapsed, jah, maksavad 300 krooni kuus. Kui meil ümbruskonna valdades on selline seisukoht, et nad maksad ainult pool lapse õppimiskuludest. Ja kui ühe lapse koolitamine maksab kuus üle 3000 krooni ja lapsevanemad peavad maksma sealt 1600 krooni. See on praeguste hindadega, ma kardan, et siis lükatakse hinnad veel kõrgemaks. Asukoht tundub, et on parem kui praegu kindlasti. Bussijaamale lähemal ja noh, see on avalik asi, et meil on ju peaaegu pool lapsi, sõitjad, lapsed ei ole Paide linna omad ja muidugi on kergem ja seal on koolid on lähemal ja. Miks mitte? Ja päris lõpetuseks, kui nüüd oleks teie otsustada, kas teie tõstaksite käe uue muusikakooli hoone poolt või siis mitte Vist pigem mitte, see tähendab kaaluda veel minu jaoks ja meie kooli rahva jaoks on see väga suur probleem. Olin alles hiljuti, olin koos ühe eesti tuntuma pillimehe Lembit Saarsaluga ja kui ma rääkisin talle ka, et niisugune asi on paides, siis tulekul, siis ta raputas pead ja ütles, et hoidke oma majas kinni, seal ei kodu. Eesti kontserdimaja parandamine paidesse on tekitanud ka õigustatud küsimusi linnakodanikes. Ajan juttu Paide linnavolikogu Reformierakonna saadikurühma esimehe Tarmo oldiga korraldasite lausa rahvakoosoleku, et teada saada siis inimeste arvamusi. Aga mis siis inimesi muretsema paneb? Mesi paneb muretsema ikka seesama kontserdimaja varasemaga huvi tundma ja osalejaid tegelikult meil rahvakoosoleku kohta oli päris palju, tavaliselt ega rahvakoosolekule üle 10 inimese kipu tulema, meil kippus sarv 20 juurde minema, nii et huvi oli suur ja see teeb ainult heameelt, et inimesed tunnevad asjade vastu huvi ja tahavad vastuseid leida. Eks mure on selline, et vana on ikka nagu hingele lähedam ja mis nad seda uut hakkavad tegema, milleks seda vaja on? Ja mis see veel maksma läheb, nii et need on sellised tavapärased küsimused, mis esitatakse, jääks neile, peabki vastused leidma. Ka ise käisin selle rahvakoosolekul kuulamas, teil endal oli väga palju küsimusi. Möödunud esmaspäeval oli Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe Paide linnavolikogu ees ja siis tal enam küsimusi olnud. Kas te olete saanud kõikidele küsimustele vahepeal vastased ega ei ole saanud eriti palju vastuseid juurde, küsimusi tõesti ei olnud, sest oli teada, et ka vastuseid täpsemaid ei tule. Ja Aivar Mäe oma esitluses need vastused, mis meid oleks konkreetselt huvitanud, ütles juba ära võimalike eelarvete kohta, nende eelarve summad nüüd küll kõiguvad küll 100 miljonit, küll 130 miljonit ja eks ongi praegu üsna laialivalguv teatud osas selliseid konkreetseid vastuseid, mis nagu asjad paika paneks. Hetkel ei ole võimalik tegelikult kelleltki saadagi. Mis konkreetselt teid paneb linnavolinikuna ja Paide linnakodanikuna muretsema selle kavandi juures? Mind paneb muretsema eelkõige linna eelarvekoormus. Nagu teada on, on Paide linn oma laenudega jõudnud üsna kõrgele järjele ja linnal on maksmisrõõmu päris palju. Ometi lubas rahandusministeerium hiljuti veel laenu juurde võtta. Rahandusministeerium lubas laenu juurde võtta ainult pool sellest, mis Paide linn taotles ja ükstaskõik, mida ministeerium lubaks, on see ikkagi nagu linnavolikogu otsus otseselt kas see laen võetakse või võeta. Kindlasti on siin tegemist projektidega, mida on omaette valmistatud ja mida ei saa nagu kõrvale jätta ja millel on vastukaaluks siis ka igasugused muud väliseurorahad, mis tuleb lihtsalt antud hetkel lõpuni üles korjata, mitte tagasi lükata, nii et see oli ka üks kindlaid ja selgeid põhjusi, miks see raha laenu võtmise võimalus linnale lõplikult kätte lubati ka. Aga nüüd kontserdimaja juurde tagasi, mida selle maja saamine linnaeelarvele tähendaks? Kindlasti püsikulude suurenemist. Loomulikult see maja ootab remontida, on vana ja ta ei ole sugugi kokku varisemas, ega mingit katastroofi ei ole toimumas, ta vajaks kenasti rekonstrueerimist ja see võtaks ka linna eelarvest ka selle oletatava 30 miljonit, nii ta nagu pandud arengukavasse meil kirja ligikaudu. Aga kuna kontserdimaja projekti puhul suurenevad oluliselt kubatuurid ka personali arv ilmselt suureneb, siis püsikulud ja püsikulud ongi need, mis linna viimasel ajal on hakanud pigistama küll läbi spordihalli kontserdimaja sinna juurde panna tuleb meil ju lasteaed-uus-vana maja ka alles, nii et need püsikulude igapäevane järjest suurenemine. Lõpuks võib selle linna eelarve üsna kitsikusse ajada ja loomulikult võetud laenude ka kontserdimaja puhul me peame minema laenamise teed võetavate laenude tagasimaksed on kõik suureks lisakoormuseks. Nii et see ongi nagu üks selline koht, mis teeb nagu ettevaatlikuks ärevaks, et mõnikord tuleb osata ka lihtsalt mõnel asjal ütelda ka ei, on räägitud ka sellest, mõtlesin, et kui kaasata kogu Järva maakond ehk siis kõik 12 omavalitsust selle projekti finantseerimise, mis ju mõnes mõttes on ka täiesti loogiline, kindlasti loogiline, sest ka praegu on ju Paide kultuurikeskus ikkagi Järvamaa jaoks oluline kultuurisündmuste toimumise paik ja ega siin paremat ja suuremat kohta hetkel kellelegi pakkuda ei ole. Mismoodi neid kaasata, kas me suudame need siin rääkida teistele omavalitsustele, kes vaevlevad oma majandusasjadega häkkida auku pähe? Olge nüüd ja andke teiega igaüks inimese kohta nii ja nii mitu krooni. Ma julgen selles sügavalt kahelda, kuigi ideena see ei ole sugugi mõeldamatu ja võib-olla ka näkkab, sest samas kontserdimaja projektil on omad ahvatlused, omad võlud mida võiks nagu julgesti lugeda heade külgede poole ja, ja need on liikuda. Kontserdimaja projekt võimaldaks meil Paide kultuurikeskuse rekonstrueerimine läbi viia ehk põhjalikumalt ja suurema perspektiivitundega kindlasti teatri kontserdietendust kvaliteeti paraneks oluliselt, ehk siis ka see konverentsiteenus Saksamaa kvaliteedile hoopis parema külje. Ma arvan, et minu loetelus asjale, kutsa, kuidas teie suhtute mõttesse ehitada ka muusikakoolile kontserdimaja külge ehk siis Paide kultuurikeskuse hoone külge uus maja? Hästi suhtuda, sest hästi südamelähedaseks pean sellist kodutunne ja ma tean, et muusikakooli rahvas peab seda kodutunnet endale tähtsaks. Vaat siin on selline koht, kus ma natukene kahtlen ja mulle sellised väga suured ühiskolhoosid ikkagi ei meeldi jäänud, kus kõik tormavad ühtekokku ja siis peaks nagu kõik hästi olema. Samas linnaeelarve seisukoha pealt ei oota ma siin ka erilist kokkuhoidu, ma usun, et muusikakooli ülalpidamine läheb kallimaks kui vanas majas. Ja lõpetuseks Tarmo alt, kuidas teie suhtute linnavolikogu liikme Andres Põllu välja käidud ideesse, et esitatagu uus kontserdimaja hoopis Mousse? Andresel on selliseid huvitavaid mõttele ja antud juhul see mõttelend kuulub isegi nende hulka, kus ütleks, et aga äkki asjal on iva, sest inimesed on sihuksed, laisad ja mugavad ja kui ühe korra mul abikaasa võitis näiteks Tartust hääletaja peale ühe üliõpilase, õigemini lõpuks ei võtnudki, siis üliõpilane soovis sõita Tallinnasse ja kui abikaasa ütles, et tema sõidab paidesse, siis üliõpilane küsis imestunult, mis koht see on? Näo lähedal, siis teati kohe üliõpilane ja seetõttu maha, kuna ta Paidet ei teadnud ja miks see üldse oli põhiline, kui ta Paidet ei tea. Nii et näol on kindlasti Eestimaa mõõdus oma võlu ja teine võlu oleks kindlasti see siis ehitaks seda. Paide vald ei võtaks ise laenu ja Paide linn pääseks sellest ära. Eesti Kontsert avas jõhvis kontserdimaja kaheksandal oktoobril 2005. aastal. Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar Öelge palun, mida kontserdimaja avamine on jõhvi linnale ja jõhvi vallale andnud. Noh, ta on su alla jõhvi nime heas mõttes Eesti kaardile tagasi toonud ja jõhvi nagu tuntuks teinud, et julgen nagu täna öelda küll, et see neljas hooaeg lõppemas, et see periood on olnud jõhvile väga edukas tänu selle kontserdimajale, meid nagu jällegi teatakse ja see toob meile positiivset mainet. Kas küsimus on ainult selles positiivses maines või on ka nii-öelda majanduselus märgata elavnemist? Majanduselus, võib-olla mingil määral ka ma niimoodi koheselt nüüd käigu pealt ei oska nagu seda võib-olla mõõta või hinnata, küll aga kultuurielus ja kindlasti, et arvamus, et siin kuskil ütleme ikkagi Venemaal, et ei ole nagu piisavalt publikut, kes hindaks kas klassikalist muusikat või balletti või muud sellist kunstilisi aastaid, et see ei ole tõsi, et meil on nagu saalid enamasti täis aastas käib seal 60000 külalist. Noh muidugi võib-olla see piirkonna eripära ka, et näiteks kui on mingi vene estraad, et noh, siis on saalid puupüsti täis, aga ka sellised klassikalised kontserdid toovad inimesi näiteks Lääne-Virumaalt siia, kelle jaoks on see mugavam, kui Tallinnasse sõita. Kui palju nüüd päris kohalikud inimesed kontserdimaja külastavad? Tunnetuslikult ma ütlen, et üsna palju need korrad, kui mina seal olen nagu käinud üritustel, on ikka kolmandik saalist on ikkagi tuttavad inimesed, kes on kohapealsed ja, ja nad on, ei ole nii-öelda, et ükskord sinna ära eksinud, vaid on ikkagi üsna regulaarsed käijad. Jõhvi kontserdimajas tegutseb ka jõhvi muusikakool ja küllap saavad seal tegutseda ka kohalikud isetegevuskollektiivid. Kuidas need suhted rahaliselt on siis Eesti kontserdiga teil jagatud, kui palju see kõik teile maksma läheb? Meil on lisaks muusikakoolile jah, kontserdimajaga ühes hoones eraldi diivana agaaga, noh saalid on ka nende kasutada siis kultuuri-ja Huvikeskus, kus meil käib üle 300 lapse, täna, kui alustasime, oli neid natuke pealt 100, nii et see on kolmekordistada laste arv ja islamile maksab, see on omal ajal Jõhvi linna poolt siis 2004. aastal siis juba sõlmitud kokkulepe, et kogu see kontserdimaja ehitus rahastati riigiga kahasse pool ehitusest maksis riik ja pool jäi linna kanda ja linna majanduskulud lepiti kokku sellesama lepingu ühe terviku osana, et neid kulusid meil ei mõõdeta niimoodi, et palju on tegelikud kulud näiteks küttele, elektrile ja et kuidas toimub kallinemine või kuidas see mõjutab, vaid see omaaegne kokkulepe sõlmiti tingimusel et liideti siis nende hoonete parandamiskulud kokku. Mis oli siis endine kultuurikeskus, seltsimaja, muusikakool, mille tegevus täna toimub kõik siis selle kontserdimajaga ühes hoones ja seesama summa arvestati selle lepingu ütleme investeeringukomponendile juurde ja see on stabiilne aastat ja see on kaks ja pool miljonit krooni. Nii et teile kontserdimajja kolimine kokkuvõttes kallimaks maksma läinud Et eelarve proportsioonid sellest ei muutunud, et kulud, mis ennem kulusid eraldi kolme majapidamiseks summeeriti kokku, on nüüd nagu ühes majas. No kui kaua see leping veel sellisel kujul kestab või olete juba pidanud Eesti kontserdiga aasta-aastalt läbirääkimisi? Ei ole aasta-aastalt pidanud, esimene kord oli siis see aasta neli aastat oli siis see kokkulepe kehtiv ja see oli lepingus fikseeritud, et see võimalus hindu üle vaadata ja läbi rääkida on jäetud leping ise. Kogu see investeerimisja hoonestusõigusleping on 25 aastane. Just mis puudutab seda majandamise poolt. Suurendasime sellel aastal 8000 krooni võrra kuus. Tauno Võhmar, no kindlasti olid kohalikel inimestel ka teatavad hirmud selle kontserdimaja tulekuga, millised need hirmud olid? Esiteks, et kas ta ei ole mitte jõhvile liiga kallis üleval pidada ja kas selle selle tõttu mingisugused muud valdkonnad ei kannata. Teine see, et kas ikkagi sellisel kujul, et, et me oleme kellelegi nii-öelda teise majandatavas hoones rentnikud, mitte omanikud, et me peame nagu arvestama ka kontserdimaja annab töörežiimiga ja sõlmida kokkuleppeid, et, et see tekitab sellist noh, hirm selle ees, et me ei ole siis nagu vabad, et me ei ole nagu omas nagu varem olnud, eks ole, omas majas peremehed see nagu pärsib siis tegevust. Ja need hirmud ei ole osutunud tõeks. Selles suhtes ei ole, et kui me just rääkisime majanduskuludest, et nii nagu olid aastal 2004 selles summas on nad ka täna ma ei ütleks, et see 8000 krooni kuus, nelja aasta viie aasta jooksul, eks ole, oleks need märkimisväärne tõus, teine asi, see investeeringukomponent seal ma tunnustan, seda oled julge otsus õige küll, ütleme, et ma saan aru, et kui küsimusi esitatakse selles valguses, et paidesse kavandatakse ka seda, et kas seal sarnased hirmud ja, ja mis saab teoks, et täna mulle nii-öelda tagasivaatajana tundub, et oleks võinud nagu see kokkulepe üks pool olla, mitte jõhvi linn üksi maakond tervikuna, ehk et asukohana küll jõhvis kontserdimaja teenindab maakonda, aga jällegi, et noh, teades seda olnud situatsiooni ja, ja andes aru, et, et see ei olnud tol ajahetkel võimalik, noh võib-olla see on nagu tähelepanek Paide lastele, et kui seal kokkulepete rääkimiste protsessina jõutakse, katsuge saada terve maakond ühte jalga astuma, et jõhvi elanik on ka ju ainult 13000 maakonnas on 170000 inimest, aga teenindage kontserdile tervet maakonda. Ja lõpetuseks Tauno Võhmar, öelge, mis on see peamine kasu, mida Jõhvi kohalik elanik taidleja isetegevus, lane on selle maja tulekuga saanud. Ta on saanud kas sellised tingimused, millest varem nagu unistada ei osanudki, et kui rääkida lastest, et lapsed saavad ju noh, ütleme, et siis maast madalast sellise lavatunnetuse kätte, eks ole, et neil ei teki enam hirm. Mu selle ees, et on midagi sellist eksklusiivset väljaspool kontserdimaja paistab ju uhke, eksklusiivne tavainimesel võib olla ütleme, et see ei ole nagu minu jaoks. Mulle tundub, et selle jõhvilase jaoks on see elu nii igapäevane osa, et see harjumus on tekkinud, et sellist väärtust osatakse nagu hinnata ja võtta loomulikuna. Inimesed harjuvad nautima head kultuuri. Paide linnavalitsusele ja volikogul ei ole mõistagi paidesse kontserdimaja rajamise idee sugugi enam uudne. Te olete üksjagu ettevalmistustöid kera teinud. Linnapea Kersti Sarapuu. Hoia need ettevalmistustööd said muidugi kibekähku tehtud, sellepärast et avanes siis koikava teine voor ja sinna me siis soovisime ka esitada just nimelt sellesama kontserdimaja projekti. Tegime kiiresti siis eskiisprojekti lahendused, lahendasime siis kontseptsiooni. Olemegi väga tänulikud meie kultuurikeskuse juhile Ülle Müllerile, kes siis arengukava tegemise raamides niisugusele vahvale ideele üldse tuli ja kaasas sinna Aivar Mäe. Ja nii see kõik alguse saigi. Linnavolikogu esimees Ants Hiiemaa, nüüd on ka Aivar Mäe linnavolikoguga kohtunud ja erilist diskussiooni ega küsimuste laviini ju ei olnud. Kas kõik on nagu leppinud sellega, et Paide Ilus kultuurikeskuse ümber ehitatakse? Jah, küsimusi väga palju ei olnud, aga tegelikult Aivar Mäe oli väga hästi ette valmistanud ja kõigile nendele küsimustele, mis linnas oli tekkinud varem, nendele aga ta vastas, nii et ma arvan tõesti, et see idee leidis ja projekt leidis aina rohkem ja rohkem pooldajaid ka volinike hulgas. Ta võttis ära aga väga suured hirmud, mis siis just olid tekkinud reaalvolinik ja on ka rahva hulgas, et äkki linn peaks hakkama kogu seda suurt kompleksi üleval pidama ja sedasama suurt kompleksi siis ka ehitama, et kui suured raskused linnale paneb ja Aivar väga üheselt andis ka mõista, et see on ikkagi Eesti kontserdiprojekt ja linn on seal kaasosaline. Kas Paide linn suudab olla Eesti kontserdile väärikas partner? Ma arvan küll, sest Eesti Kontsert juba iseenesest on niivõrd väärikas partner, kes on tõestanud, et ta suudab nii Pärnus kui ka jõhvis toimima, pandud suurte kultuurikeskuste najal tõestada, et ta on võimeline suuri projekte ellu viima. Ja loomulikult me püüame tal olla siis ka vastavalt väärilised partnerid siin kohapeal ja ma usun, me saame sellega hakkama. Arendusnõunik Helena Sapno, teie olite selle eelprojekti kokkukirjutamise juures, et mis siis võrreldes praeguse olukorraga kultuurikeskuses muutub, mis sinna juurde ehitatakse, mis sealt ära kaob? Ja kindlasti muutub saalide osa suur saal saab suuremaks ja ka väike saal saab suuremaks ja nende funktsioonid laienevad oluliselt. Lisaks tuleb juurde täiesti uus osa muusikakoolile ja loomulikult siis igasugused kaasnevad teenused, mida on võimalik siis ühes kontserdimajas teha. Need kõik täienevad ja lisanduvad siis ka, ütleme konverentsiteenuseks vajalikud inventari ja, ja tehnikat ja ütleme kaasaegne pool, kõik. Palju on kriitikat olnud sellel teemal, et vähem parkimiskohti linnas kuhu see tohutu mass kui 1000 inimest siia tuleb, kontserdil ära pannakse? Meie asukoht selle kontserdimaja jaoks on juba praegu suhteliselt hea, et ta on parkla kõrval, aga selle eskiislahenduse järgi tuleb parkimiskohti juurde. Kersti Sarapuu on siia maa, kõige olulisem on see rahastamise pool. Mis seisus see projekt nüüd tegelikkuses on, oodatakse mingisugust müstilist KOIT kava, raha, mis ikkagi tegelikult toimub? Rahastamisskeeme on mitmeid, üks kindlasti on KOIT kava rahade kaudu. Teine võimalus on see, et eraettevõtja, kes ehitab, investeerib nii, et tegelikult Kontsert on pakkunud välja ka selle variandi, mis tähendab seda, et linnakoormus investeeringu väga suur ei ole. Aga meie soov muidugi oleks, et see kontserdimaja ju puudutab kogu maakonda kogu Kesk-Eestit ja aina rohkem ja rohkem oleks osalisi. Kes siis selle maja ehitamisest osa võtab? Paide volikogus opositsioonis olev reformierakond ju väidab, et linna laenukoormus on ammu lõhki ja nüüd tahetakse jälle raha juurde laenata. Kersti Sarapuu. Jah, seda nad kahjuks väidavad küll, kuid ka täna võtsin rahandusministeeriumi koduleheküljelt välja Paide linna enda laenukoormuse, mis 2008. aasta lõppu 31. detsembriga on linnal 43,6 protsenti. Ja kui me räägime tegelikult üldse finantseerimisallikatest, siis ma kõigepealt ikkagi näeksin ära selle KOIT kava investeeringute taotluse rahuldamise ja siis me saaksime välja töötada finantsskeemid, sest ma saan aru, et Eesti Kontsert tahaks suures osas selle investeeringu ise praegu rahastada külla ka me teeksime siis pikaajalised lepingud, kus me siis näitame ära oma kaasosaluse kogu selle projektifinantseeringut, sest et kui me tänagi vaatame meie Paide kultuurikeskuse majanduskulud poolt, mis on kolm miljonit krooni, kui me vaatame muusikakooli majandamiskulusid, mis on miljon krooni, kui me vaatame siin ka nii nende teiste asutuste, kes võiksid siis leida oma tee sinnasamasse kontserdimajja, nende majanduskulud, siis juba sealt koguneb meil aasta jooksul viis miljonit krooni ja kui me paneme siis kõik sinnasamasse kontserdimajas, siis ma arvan, et meie investeeringu osalus on täiesti kaetud. Paide muusikakooli direktor Aarne puder on ju selgesõnaliselt öelnud, et tema arvates uut muusikakoolihoonet vaja ei ole. Meie arvame, et muusikakoolihoonet siiski on vaja, sest tegelikult Eesti Kontsert, tuues siia siis Väärt kontserdid, kuulsaid artiste, siis meie lastel on suurepärased võimalused kõigepealt nendega kohtuda, harjutada nendes ruumides, nii et kindlasti annab see juurde väga palju ka meie muusikahariduse edendamisel. Lisaks sellele praegune muusikakoolimaja, selle me saaksime ka siis maha müüa ja see oleks meil lisaraha jälle, mida saame investeerida siis kontserdimajja. Jõhvis on pisut üle 13000 elaniku, paides on üle 9000 elaniku. Jõhvi piirkonnas on 180000 elanikku. Järvamaal on 40000 elanikku. Kas te ei karda seda, et see tagamaa, kes on see potentsiaalne kontserdikülastaja, on Järvamaal ikkagi väga väike? Aga me ei olegi mõelnud, et sa ainult Järvamaa keskseks kohaks jääb, ma ikkagi näen seda ringi palju laiemalt, siia saame ju kõrvutada juurde kohe nii Viljandimaa, Raplamaa kui ka Jõgevamaa, kõigil on nendel ja liikuda niisugusesse kohta, kuskohas on võimalik head ja ilusat kultuuri nautida. Ja eks see on üks eelis selleks, et me saaksime sellised süvakultuurisid ligemalt. Ja muidugi see avardab ka meie oma kultuurikeskuse, oma huvialaringid, oma huvi kooride ja ansamblite esinemistel siin ja ka külastatavuse, sest et eks kõik need tingimused panevad ikkagi paika, kus inimene tahab käia, kus ta tahab osaleda. Helena saab kindlasti on ju väga oluline see, mida Paide linnal veel näidata on. Külalisele, mis siis on need pärlid, mis peaksid külastaja lisaks kontserdimajale veel siia meelitama. No kuna me tegeleme praegu ühe väga suure projektiga vallitornist ajakeskuse loomisega, siis see on ka otseselt suunatud külastajale ja nüüd loota tõrviku sellega, et kui päeval oleks tegemist Aja keskusest, siis õhtul on väga sobiv, eks kõrgkultuuri või heal tasemel kontserdielamuse nautimine. Et see aitab meil nagu pakett teenust välja töötada ja kogu linna tervikuna välja pakkuda. Kindlasti raekoda on meil vaatamisväärsus, meie vanalinn, meie keskväljak suvel ka järve ääres on ilus olla, et päeval neid tegevusi ühte teist siin jagub ja õhtune puhul oligi minu katmata, et see meile väga oluline. Me asume ju Kesk-Eestis nii et väga hea koht ja tegelikult Tallinnast Tartusse on sama palju maad, nii et me loodame ka Tallinna ja Tartu kuulajatele-vaatajatele. Aga kõige olulisem, mis me peame selle kontserdimajaga seoses, loodame, et kui Tallinn-Tartu maantee saab neljarealiseks, siis tegelikult seesama kontserdimaja on ka üks investeering sellele kohale, mis toob siia siis me loodame ja teeme selle nimel ka tööd, ettevõtjaid ja ka uusi inimesi, ka neid inimesi, kes siis vahepeal on Tallinnasse läinud, võiksid tulla Järvamaale tagasi. Aga lisaks inimesi, nii et tegelikult me juba aga töötame selle nimel, et ettevõtlust arendada siin aina rohkem ja rohkem ja kasutada aina rohkem ära ka siis seda võimalust, mida see Tallinn-Tartu neljarealine tee meile loob. Nii et läbirääkimised juba käivad ja meil on septembris mõte teha selline suur mõtte talgu ja tegevus lõplikult välja töötada, kuidas siis jätkata seda, et Paide ja, ja ka siis Järvamaa ja kogu Kesk-Eesti saaks olulisemaks ja tähtsamaks, kui ta on täna. Kuidas Eesti kontserdimaja tulek võiks mõjutada kohalikku majanduselu? Kui meil on siin midagi pakkuda, mille pärast üle Eesti klienti ootame, võib-olla ka üle piiri klienti, ootame sellega, suudaksime elavdada majandust ja seeläbi selle pakkuda ka meie oma inimestele teenuse kvaliteeti, see tõusu ja ka arengut käibe kasvasid. Millest siis tuleneb kogu majanduse elavnemine ja ka erinevate uute harude juurde tulemist, ehk me suudaks elavdada kogu elu paides? Ja lõpetuseks Elena Zopp, Kersti Sarapuu on siia maa, mida Eesti kontserdikontserdimaja maakonnale linnale tähendab. Pole lõpuks ära kasutada oma head asukohta, mis igal pool analüüsides on niivõrd tugev, aga ta on nii kaua nõrku nii võib-olla ära kasutanud. Nüüd on meil ka siin pakkuda, mille pärast siia kohale sõita. Kuigi meil on väga hea kultuuritase siin Järvamaakeskses ise olemas loodame selle peale, et see tõmbabki ligi, et me suudame pakkuda järjest kvaliteetsemat ja järjest mitmekesisemat kontserdielamust siin kohapeal kõik meie maakonna muusikakoolide, meie lauluga kooride esinejad saavad harjutada väga kvaliteetsel suurel laval ja uue tehnikaga, mis annab nendele kindlasti oskusi ja kogemusi juurte üks kord tulevikus kuskil mujal kaugemale esineda. Ja ma arvan ka, et Kesk-Eesti, mis vahepeal võib-olla ei ole nii väga oluline olnud, Eesti piiride järgi, siis linnavahel leiame, et kui see kontserdimaja siia tuleb, siis tõesti Kesk-Eesti saab üheks oluliseks tähtsaks piirkonnaks kogu Eestimaal. Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe, no mis on need argumendid, mis teid paneb uskuma, et viies kontserdimaja paidesse. Et see idee on hea idee? Aga ma arvan neid argument piisavalt palju ühest küljest geograafiline asend paides kus ta on ikkagi Eesti süda, Eesti keskpunkt, teisalt jälle riigisisesed arengud, mis puudutab magistraalide ehitust. Noh, kolmanda see, et Ühest küljest see majandussurutis on pisut halvav, teisalt jälle võib-olla mõistusele toov. Täna. Ja müügiketi üle Eesti saavad väga hästi aru, et tegelikult parim kohtumispaik regulaarseteks koosolekuteks, milleks iganes on tegelikult paide kust ükskõik mis suunas liikuda, on täpselt üks maa. Eesti kui ükskõik mis otsa. Teisalt, kui me vaatame, siis mida kujutab ennast regioon? Me räägime türist paidest, võib-olla ka pisut liikudes edasi, kuni Põltsamaani välja. Vaatame teest vasakule, Koeru ja Roosna-Alliku ja nii edasi, et kui me selle eeldatava inimmassi kokku lööme, kes võiks seda tarbida, seda maja siis. Ma arvan, et see küünib seal viie-kuuekümne 1000-ni. Et ma arvan, et see on piisav argument, et Eesti inimene ükskõik mis Eesti otsas saab kvaliteetset skulptuuri tarbida kvaliteetses kohas mida Pärnu ja Jõhvi kogemus näiteks näitab, kes nendes kontserdimajades käivad. Kogemused on täiesti erinevad. Kui me võtame kõigepealt Pärnu, siis tunnustegelikul sügis, talvperioodil Aarne kontserttegevuse puudus, kuna kontserdimajast Pärnus räägiti seitsmekümnendatel aastatel esimest korda, kui oli hilja, draiver, kultuuriosakonna juhataja Pärnus oleks aega, ehk üle 30 aasta, kui maja kerkis. Nii et sellist igapäevast akadeemilist kontserdi, kultuuri tegelikult Pärnus ei olnud, kontserdid toimusid ebaregulaarselt koolimaja saalides ja nii edasi, nii edasi, samal ajal pärnakad võtsid selle ääretult kiiresti omaks. Ja, ja minu meelest ääretult hea oli see, et me tõime sinna sisse ka muusikakooli, kus muusikakooli õpilased saavad mängida eriti pianistid kvaliteetsetele, instrumentidele ja, ja hea akustikaga saalis suurel laval. Need on väikse tulevase interpreedi jaoks väga olulised faktorid. Jõhvi juhtum on hoopis teistsugune. Esiteks me räägime ikkagi suures osas kakskeelsest regioonist. Teisalt see maja seal oli juba kaheksakümnendatel olemas. Ja võib-olla seal oli põhiülesanne, on see Moody akadeemilise kontserttegevuse sisse tooma joomine. Seal tuleb teine märksõna kontserdikultuur, kuidas kontserdil käia, kuidas ennast kallis üleval pidada ja nii edasi, nii edasi. Sellised märksõnad, kas kontserdile peab tulema täpselt või võib näiteks pool tundi hilineda, kas võib kõva häälega näiteks saalis rääkida, mobiiltelefoni keelasid pluss siis see ta ei muutuks majaks, kes pakub ainult vene kultuuri ja vastupidi, muutuks ainult Eesti elanikkonda teenindamaks majaks. Nii et seal tuleb väga täpselt balansseerida. Ma arvan, et nüüd, nelja aasta jooksul, mil see majal lahti olnud, on see väga hästi õnnestunud ja täna külastati seda maja natuke üle 120000 inimese aastas, nii et tol korral oli pessimist ääretult palju. Nii Pärnumaa pool kui jõhvi maja puhul oli veel rohkem. Aga täna on vaja ennast väga hästi õigustanud ja isegi tänases kriisisituatsioonis on hetkel väga hästi. Aivar Mäe paidesse tuleb kahtlustada nullist, kuigi me kõik oleme kuulnud, et Järvamaal on väga hea publik. Jah, aga, ja samal ajal, millised on need positiivsed argumendid veel, on see, et esiteks on Türi ja Paide, kes seal nii-öelda vaiksed liit, linnad sisuliselt omavad muusikakooli on tegemist, kultuurid tarbivate inimestega. Ega tänane Paide kultuurikeskus tegelikult ju teenindab teatreid teenindab vahest ka kontselt see. Nii et selles mõttes tegevus toimub. Eelkõige on Tänaku rendibaasil ehk kes siis mööda astub, käib niisugune sihipärast tegevust, päris ei ole siin pessimistid arvavad, et oh, kes sinna tuleb, niikuinii tänagi keegi ei käi. Aga, ja Jõhvis ja Pärnus kindlasti oli veduriks Tartu, Saaremaa ja Tallinna publik. Eestlane oli tuntud sellise uudishimuliku inimesena ja kui ikka päevast päeva autosid ümber maja kogu aeg hästi palju, siis ma arvan, need suuremad pessimistid paidest ka lähevad uurimata. Aga mis seal siis ikkagi toimub? Paide muusikakooli? Thorne Põder ütles meiegi saates just äsja, et Paide uut muusikakooli küll ei vaja. Ta pidas silmas uut hoonet. Kuigi linnajuhid on teiega samal arvamusel, et uus hoone tuleks ehitada just kontserdimäe külge. Ma ei ole Paide kooli direktoriga kohtunud, aga tegelikult nii Pärnu muusikakooli direktriss kui ka jõhvi muusikakooli direktriss arvasid täpselt samamoodi kui Paide kooli direktor. Ma arvan, et Paide kooli direktor peaks kindlasti ära käima Pärnus ja Jõhvis, vaatama neid tingimusi, mida lastele pakutakse ja neid võimalusi, millised avanevad nagu uue maja tekkega. Ja see üks argument oli, ei ole nagu oma majatunnet, et kuulub kellelegi teisele tega. Tänane Paide muusikakool kuulub ka linnale ja ka uus maja saab kuuluma linnale, nii et selles mõttes omanike vahetu aga positiivne on see tulevikus uus maja, valmis on siis Paide muusikakool saab tegeleda ainult pedagoogilise tööga ja millegi muuga tegelema ei pea, nii et need on täiesti inimesele loomulikud vastureaktsiooni, nii et siin ei ole minu jaoks nagu midagi uut. Aivar Mäe tänase reporteritunni, ükski intervjueeritav ei osanud otsesõnu öelda, kust tuleb raha Paide kultuurikeskuse kontserdimajaks ümberehitamiseks. Kas teil on see raha tagataskus juba olemas? See oleks suhteliselt hea, kui mul oleks nii palju raha. Aga ma võin lohutuseks öelda, et ka teised majad on ehitatud tühjade taskutega. Et ega raha ei ole ilmast otsa lõppenud ja, ja rahastamisskeeme investoreid on täna ka Eestis. Nii et ega siis raha ei ole nagu Eestist kadunud. Tänaliselt küsimus selles, et raha ei taheta välja käia, kuna situatsioon on keeruline ja kõik ootavad stabiilsust. Aga täna on aeg eelkõige lähteülesannet paikapanekuks tänane aeg projekteerimiseks. Noh, kui me võtame 29. aasta kriisi, siis see kriis kestis, no ütleme, kolm-neli aastat tegemist Ameerikast alguse saanud freesiga, siis isegi kui ta kestaksin kolm-neli aastat, umbes nii palju lähebki aega mõttetegevuseks maja planeerimiseks, läbirääkimisteks investori otsimiseks ja küllap see maja valmis saab. Ma ei ole nüüd selles mõttes nii suur traagika. Tavaliselt oli ikkagi kõik asjad kinni ideede puuduses. Kui on hea idee, küll siis tuleb ka raha. Kõik me ju teame, et Aivar Mäe juba lähitulevikus Eesti Kontsert enam ei juhi, kas pole mitte hirmu, et kase, Paide kontserdimaja idee pannakse lihtsalt kõrvale? Ma ei arva, ega me olev Eesti kontserdimeeskonnaga, kuigi meil on väike meeskond olemas arutanud ja me peame seda igati võimalikuks ja loogiliseks, et see maja sinna tekiks, nii et inimesed tulevad ja lähevad, ideed jäävad ja Eesti Kontsert ka jääb. Nii et ma loodan, et uus juht ei ole nii rumal, et häid ideid prügilast Mis te kohtusite möödunud esmaspäeval Paide linnavolikogu liikmetega ja erilist küsimustetormi just ei olnud, kuigi karta oli, et idee vastaseid on. Nii, et millised siis on järgmised sammud teiepoolsed, et saaks selle projektiga edasi minna. Menüüd, selle väikse aktiivse rühmaga, kes paides on, paneme praegu hetkel paika ajagraafiku, kuidas edasi liikuda. Ootame vastuseid septembris, mis puudutab eelnõu rahastamist, see on üks asi. Teisalt me peaksime praegu hakkama kohe peale peale kogu lähteülesande kokkukirjutamisega, mida me seal majas näha tahame, juba täpsemalt siis üks asi, eskiis kui palju inimesi, kui palju ikkagi saalis kohti, kuidas saalid omavahel haakuvad, kuidas paikneb seal muusikakool ja nii edasi, nii edasi. Kes on need üksused veel, kes sinna majja võiksid tulla? No neid on väga palju asju. Ja kui see on koos, siis tuleks alustada tehnilise projekti tegemisega, sest sellise maja projekteerimine ikkagi võtab aega ei vähem ega rohkem kui kaheksa kuud, vähemalt nii et see on pikk aeg. Ja kui järgmiseks sügiseks oleks tehniline projekt kaante vahel see oleks väga suur asi. Te kohtusite hiljaaegu ka peaminister Andrus Ansipiga, kes küsis, kuidas paides läheb. Kas see oli lihtsalt selline viisakusavaldus võidele. Mis te sellest projektis ka pisut pikemalt Evireks, pigem tegutseme Tartus esietendusel ja aga oluline on see. Ave on läinud ikkagi mööda Eestit laiali, et seesama, mida me nagu taotlesime, et küsimus ei ole täna paides või tülis või, või Roosna, Allikus, vaid küsimus on täna Paide kui Eesti keskuses ehk siis me ehitame Eestisse kontserdimaja, mis saab paiknema Paides ja täna ja ma arvan, et Eestis väga palju inimesi ei leidu, kes ei tea, et räägitakse juba mitmendat kuud Paide kontserdimajast see on väga oluline, et seda tehakse, siis ei tule ka hiljem üllatusi, mille avamine on. Ja see on spekulatsioon, see sõltub kindlasti uuesti vist, kes siia tuleb. Aga ma vist volikogus ütlesin, et see 2012 sügis on täiesti realistlik. Kõik sõltub teatud asjade kokkulangemist. Niisiis on Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe Paide kontserdimaja teemal jätkuvalt optimistlik. Otsest vastuseisu ei kostu ka ei Paide linna juhtida ega linnakodanike suust. Peamise argumendina loodetakse sellele, et uus kontserdimaja aitab pisut unisevõitu Kesk-Eesti ja paide uuele elule äratada. Tänane Reporteritund on lõppenud, tänan kuulamast. Saate toimetas Olev Kenk paidest.