Tere kuulama järjekordset reporteritundi, mis tõepoolest valminud reporteritöö tulemusena suuresti tegeliku elu keskel ja koos selle vahel häirivate taustade kõmisevate ruumide ja võõrkeelsete juttude tõlkevajadusega. Eks see ole ju raadiosaadet üks eesmärke ja võimalusi tuua meie kodudesse ka helipilte toimunust vahendades mitte ainult sõnu ja mõtteid, vaid ka toimunu atmosfäär ja reporteri enda tundeid sellega seoses. Viimaste osas võiks küll täiesti siiralt kinnitada, et olin sügavalt liigutatud meie põhjanaabrite erakordsest huvist Eesti dema inimeste siiatuleku ja eestimaiste kaupade vastu 25. novembril Helsingis toimunud mardilaadal soome keeles Martín markinatel. Julgelt võiks öelda, et üle 10000 inimese käis Helsingi suurimas kultuurikeskuses, milleks on endine Nokia kaablitehas ühe laupäevase päeva jooksul osa saamas sisulisest huvist ja julgen öelda tõelisest armastusest Eesti ja eestlaste vastu. Ühest küljest tundsin selle üle muidugi rõõmu. Teisalt mõtlesin aga nukralt ka sellele, kas miskit taoline oleks veel võimalik ka siin, Eestis. Kui palju on üldse enam neid eestlasi, kes mäletavad, et täna on Soome vabariigi rahvuspüha iseseisvuspäev millele tänase reporteritunni pühendan? Minu nimi on Mart Ummelas. Me oleme nüüd siin Helsingi kaabeli teht taas ehk siis kaablitehases kuhu on tulnud Soome üks suuremaid kultuurikeskuse ja just täna avati siin 25. novembril järjekordne 23. mardilaat. Ja ma seisan siin kaablitehase suure halli keskel, kus on maha joonistatud hiiglaslik Eesti kaarti ja siin kõrval mängib lõõtspillimees ja rahvast on kogunenud siia tõesti palju, võib öelda, et tuhandeid ja tuhandeid inimesi ja tõepoolest ka pakkumine on väga suur, väga palju erinevaid tooteid ja mitmesuguseid teenuseid. Turismiteenuseid pakutakse, pakutakse informatsiooni ja tervise parandamise võimaluste kohta ja nüüd seisan ma siinsamas sellel kaardil hiiglaslikul Eesti kaardil koos meie Eesti ettevõtluse arendamise sihtasutuse esindaja Ülari alametsa ja Eesti turismi edendamise keskuse esindaja Tarmo Mutso kaja küsiksingi kõigepealt, et kust selline hiiglaslik kaart siia saadi, see kaar. Ta on meil laenuks võetud ja suurendatud kolleegide käes mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuses. Et mõni aasta tagasi, kui nad tegid atraktiivsed õppematerjali Eesti kohta, mitte eesti keelt rääkivatele eesti lastele, siis kaardifirma, Regio ja kunstnikega pandi kokku selline A4 formaadis Eesti kaart, kus on joonistatud hästi palju atraktsioone, loomi, ehitisi ja nii edasi ja, ja meie, kes me käime Eesti turismivõimalusi tutvustamas märkasime seda ja palusime luba suurendada see kaart selliseks, et selle peale oleks võimalik kõndida ja selle peale väiksed turismiinfo punktid panna. Nojah, iga sammuga umbes 10 kilomeetrit lihtsalt ära. Tõepoolest, soomlased kõnnivad mööda kaarti, aga soomlase jo kõnnib Eestimaa pinnal ju iga päev ka tuhandeid ja kui nüüd rääkida üldse Eesti ja Soome turismisuhetes, siis on ju täiesti selgelt nagu kaalukauss soomlastega. Mida teie arvate, Tarmo soomlaste osakaal meie turismiloomulikult tuntav ja kui on räägitud, et viimasel ajal on probleemiks tekkimas see, et Soome turistide osakaal on langenud siis me oleme pigem seda nimetanud stabiliseerimiseks. Ja Me muretseme nüüd pigem seda, et me suudaksime pakkuda Eestis kvaliteetset toodet Soomele, soomlastele ja me oleme näiteks sellel aastal välja valinud Spaa turismi, mille tutvustamise kampaania toimus novembrikuus ja mille kohta meil on ka väga hea tagasiside nooliga spetsiaalne seminar selle kohta enne mardilaada. Alguses jah, see oli nüüd ennem, kus Spaa liit, Tallink turismiarenduskeskus ja Tallinna linn tutvustasid neid võimalusi, kuidas Tallinnasse tulla, aga Mills puhkamise, Spaa puhkamise võimalused Tallinnas või Eestis on nii, et turismi osas peab ilmselt jah siis diferentseerima ja rohkem huvigruppidele või sihtgruppidele suunama seda selline massiturism võib-olla tõesti väheneb. Ja siin tuleb riike näha erinevalt, on õige kohti, kus me peame veel tekitama võimalust sealset inimest Eestisse tuua. Soome On see maa, kus me peame turistile pakkuma mitte enam transpordi võimalust, vaid toodet, mida ta saaks Eestis tarbida. Ülari noh, Eesti ja Soome on mõlemad need Euroopa liidus ja nagu võrdväärsed partnerid. Teisalt tundub nii aeg-ajalt tõesti, et ka majandussuhetes on olnud nagu jäme ots, ütleme Soome poolepealsest Soomest on tulnud Eestisse suurel hulgal investeeringuid, aga kui nüüd vaadata EAS-i pilguga, kuivõrd nüüd Eesti kapital või Eesti investeeringud, on ka Soome tulnud. Eks nad on tulnud, aga kindlasti mitte võrreldavas mahus suurusjärk, kus, kui Soome kapital Eestis. Et minule meeldib see turismivaldkonna näide ikka, et et see on ju väga kasulik, kui rohkem soomlasi käib Eestis kui rohkem eestlasi Soomes ja seda nimetatakse turismiteenuste ekspordiks. Aga see käitub natuke teistmoodi ja teistpidi kui kaupade eksport, et täna täna Mutso nimetas, eelmise aasta andmetel käis 737000 loomeinimest, kes ööbis Eestis see on väga suur number. Ja loomulikult selleks, et need Soome inimesed Eestisse tuleksid taas ja taas tuleksid, on ju oma ärid püsti pannud siia Soomes päris paljud reisikorraldajad, päris paljud organisatsioonid. Ja, ja see on ka ju tegelikult eksport. Pikemas perspektiivis loomulikult me tervitame kõiki, ka Eesti teiste sektorite ettevõtete jõupingutusi, et jalg ukse vahele saada oma kaupade toodete müügiga ja loomulikult EAS-i huvi on, et need ei ole ainult lihtsalt kaovad, et need oleksid üha rohkem teadmispõhised. Uutel tehnoloogiatel põhinevad asjale. Selle peale tekkiski mõte kohe, et mardilaat on nagu kultuurialasest koostööst välja kasvanud, et võib-olla oleks aeg mõelda ka eesti laiema esitluse peale Soomes noh, just nii kõrgtehnoloogia kui meie ettevõtluse kaubanduse aspektist, et selles suunas võiks nagu see mardilaat areneda, minu arust. Me oleme täiesti nõus siin eilse ja tänase päeva jooksul on juba partnerid Tuglasse, eurost ja, ja teistest organisatsioonidest nimetanud, et järgmine aasta võiks teha ka sellesama Martina markinate raames eraldi osa, kus me räägime Eesti innovatiivsetest uudsetest, lahendustest, toodetest, kaupadest viime kokku teadus-arendusasutuste inimesi, et andagi sellele kultuuripinnasest välja kasvanud üritusele, aga selline moodne ja, ja võib-olla kaasaegne tehnoloogia jume juurde. Seda kindlasti ja lõpuks küsiksin, et siin tuli ka Monika Sooneste veel turismi arendamise keskused, et millise Eesti osa vastu on ehk siin kõige rohkem huvi üles näidatud, kui nüüd turismist rääkida võib-olla selle kandi kohta, mida nagu soomlased siin nii vähe on külastanud mulle siin üks laadakülaline ütles, et tema on näiteks huvitatud Ida-Virumaast. Ja Ida-Virumaa on tõusev trend, et sellel aastal elliti, kuna Avatiga laevaliin Kotka-Sillamäe või vastupidi Sillamäe Kotka meie poolt vaadatuna Ida-Virumaa vastu on tõepoolest suvi suurenenud ja meil on hea meel selle üle, et ka nii-öelda kaugemad maanurgad arenevad ja mitte ainult turismi mõttes, vaid ka igasuguse kaubavahetuse ja, ja muude teenuste osas. Aga huvi tuntakse enamasti Tallinna linnapuhkuse vastu ehk puhkus Tallinna linnas ja teisest küljest on kõige popim toode siiski ja kõige tuntum kaan Spaa toode soomlastele ja nende sõnumitega me olemegi siis tugevalt nii-öelda välja tulnud ka siia laadale, mis siis läbiska meie eilsel päeval olnud seminari ja on siis ka tänasel laadal näha, et neid pakkumisi on praegu kõige rohkem toodud siiani jäika küsitakse. Eestis küll vahel arvatakse juba, et meil on liiga palju spaasid, aga Tarmo, kas on tunda siin, et nõudlust oleks veelgi? Sellealast konverentsi vaadates julgen mina küll öelda, et Spaa turismile on jätkuvalt perspektiivi, sest huvi oli eile väga suur. Nii et Eesti ettevõtjate ehitaja käega vaatasid ja soomlased tulevad jätkuvalt. Kindlasti, aga need peavad olema vil parema kvaliteediga, kui nad täna on see pürgimine kõrgema kõrgema kvaliteedi poolest maasektoris, see on kindlasti tulevik. Sest küllap ka Soomes Spaa turismi areneb. Ja kindlasti see ka tutvunud Soome spaadega ja olen põgusalt küll, aga siiski olen ja hea meel on just selle üle meie spaa toode on Soome omast siiski erinev, nii et meil on põhjust Eestisse vaatama tulla. Ühe värske jõuna, siis hakkab Eesti turismi edendama siin õige pea toomas tärk tutvustage paari sõnaga ennast, millega olete seni tegelenud? Kuidas sattusite selle ala peale? Soomesse tulin elama aastal 91 ja siis aastast 93. Olen olnud tõtt-öelda link firmas siin Soome pool ja tegelenud viimasel ajal meie jällemüüjatega turis firma firmade neile müügiga ja kuna siis Tallink firmas nii nii pikalt olnud, siis lihtsalt uus väljakutse tundus sedavõrd huvitav, et, et nüüd kavatsen hakata müüma kogu Eestit, ütleme siis niimoodi. No Tallink on ka siin soomes suur venestus tarina nagu ütlevad soomlased ja kindlasti ka Eesti on olnud siiamaani, aga aga küllap mõned asjad, mis liiga hästi lähevad, kipuvad rutiiniks muutuma, et küllap oleks vaja vist ka jälle. Uusi ideid, nii ta on, nii ta on, kui vaatame turismimaastikul, siis võib-olla mida, mille peale praegu on keskendunud, rohkem on, on nii-öelda vahendid, et ühesõnaga siis laevad ja ööbimisasutused Eestis, et kuidas sinna saab, aga nendepäraste turistide astumata ei tule, turistile on vaja vaja seda nii-öelda kultuuripinnast rohkem eestist kätte tuua, et Eestis on väga palju huvitavat pakkuda, aga lihtsalt see teadmine siin Soome pool nii meie jälle müüjate kui ka kui ka otse tarbija suunas on on olnud siiamaani vähemalt põhjusel või teisel lihtsalt vähe kättesaadav, hoolimata sellest, et naabrid olema, aga, aga Tallinnast väljaspoole väga palju soomlast ikkagi Eestist ei tea, et ma näen oma oma põhieesmärgina ja nüüd lähimate lähimate eesmärksõna just seda, et tuua tuua kätte seda kogu muud Eestit ja seda väikest asja, mida eestist leidub ja mis on väga huvitav ja väga meeliköitev. Jah, sest küllap see hinnaerinevusele või eesti odavusel põhinev turism hakkab tasapisi ennast ammendama. See ammendab ennast kindlasti ja saab, saab aeg ümber ka, et tarbimine jääb kindlasti ja eks eks Eestis Eestis käies ostetakse nii kaasa üht kui teist, aga, aga see pole ainuke põhjus, milleks sinna tullakse või ütleme niimoodi, et varsti see pole põhjus üldse, et see on nagu ka kõrvaltoodet, et tuleb lisada seda, seda nii-öelda põhjus, miks, miks inimesi Eestisse saada, kuna kuna nii hotelle kui kaubandust. Neid on igal pool maailmas. Et me peame, peame välja leidma selle oma hea ja meeldiva asja, millega me suudame sellesse nii-öelda Soome turisti kas või siia Eestisse kohe otse otse meelitada. No öelge siis lõpuks, eks hea idee, oma vihje, kuidas tuua võib-olla neid soomlasi Eestisse, kes Eestit veel ei tea, teavad ainult noh, ütleme ekraani kaudu või tuttavate sugulaste juttude põhjal. Hea vihje on see, ütleme siin siis kohalikke jälle müüjaid, nendele neid ideid puistada, et siis reisibürooletis, kui soomlane ostab endale reisijaid, siis talle osataks seal hästi pakkuda seda Eesti, ütleme siis kasvõi Ida-Eestist oli äsja juttu, et Ida-Eesti pärleid või siis ka meie saarte või Lõuna-Eesti neid väikseid koht ja vaikselt talled, mida sealt leidub eelkõige oskuses teadmises, on minu meelest see meie jõud. No ma ütlen lõpuks ühe hea vihje, et Soomes on alati räägitud edela matkasta, et nüüd siis võikski edelam matka tähendada ka reisilõunasse. Ja nii ta, nii ta on, ja seda ka siin on väiksel viisil kasutanud. Nähtavasti kõik vähegi Eestiga tegelevad firma firmad ka niimoodi rõõmsalt rõõmsalt ära, et edelamatkal aga ei, ei ole vaja minna sinna nädalaks, nagu tavaliselt minnakse Hispaaniasse vaid edele, matkal võib käia ka päevaga ära, mis tegelikult annab argises elurütmi väga palju juurde, kasvõi kui päevaks saada, pääseda Eestisse, käima seal ja päevaga jõuab Eestis teha ära väga palju. Me seisame nüüd siin Saaremaad tutvustava leti ees ja miks ei tee alati killustunud juures Saaremaast? Ta läheb Mardemarkina sõrme, kehe käe ju ka ei olisi, viron irosse käänettai, ta ei ole, Viroiust debamutab mutta just nüüd küsidest, matkal, helistamisest on üksi Tergembia, Davoteida tähele nüüd Martín marki alata. Mige viale Virosse olla sel aasta kiinostavam saaremman ja saaremon walk in ja ja Tallinn on torni ja lisäksi. Jostnud viiele myyjeti mehingasin saaremman lähel poiss suvama laine matkusta muhuliseksi. Ma ikka nüüd joogile Veroosas, loodan, et väeosa Saaremaa asukas toonias Saaremaa poksi juures sain kokku ühe kena prouaga, kes ütles oma nimeks Heini ja kes ei mõtle puhkusele Saaremaal, vaid hoopiski töötab sealsamas Muhu saarel. Uurisin temalt, mis siis teeb Eesti soomlase jaoks huvitavaks ja missuguseid kohti. Lisaks muhule võiks üks soomlane sealkandis külastada. Vastusest selgus, et Saaremaa ja üldse Eesti puhul veetlev soomlase eelkõige rahu ja loodusmida nemadki oma firmast pakuvad rahu looduse keskel. Lisaks kutsus ta üles külastama Saaremaal muidki toredaid paiku näiteks Sõrve poolsaart, kus linnud, loodus ja rahu on ikka midagi muud kui Soomes. Ka kogu Saaremaa ajalugu olevat väga huvitav. Kui provotseerisin, et väidetavalt suure osa saarlastest on juba soomlased väitis ta mulle vastu, et ega asi nii hull veel ka pole, pigem noored pered tulevad just Saaremaale tagasi. Aga soomlased omakorda pakuvad oma teadmisi ja kogemusi metsade hooldamisel. Ja see on ka tähtis. Veel muljeid mardilaadakülalistelt järgnevas intervjuus küsimused minu poolt soome keeles, aga vastuselt olulaselt esalt eesti keeles ja need ei vaja kindlasti tõlkimist. Kerro nimes salaääre, nii sa oled tulnud tänna, mardi markinale aina aulustasa Ena naine alati, aga sõjas teinekord, kui mul on siin teinekord teinekord on nii tähele, näete olevat torela valge on väge olla. Mudemielda, olla tomat, kaiki nagu endise. Meeldib eesti kultuur, palju Eesti rahvakultuur ja, ja nagune muhu naiste tantsud. Näiteks ma näen, et need ükskord paremini kui kuus aastat tagasi oli Muhumaal jaanilaupäevapeol. Naiste tava arvestate teenustega mida saavat Astana juht, no ei oska midagi, aga nüüd ma. Ma vaatasin, et ostan seda leiba Saaremaa leiba, mis on seda suitsuliha sees eelne ja mis, mis te seal muude johtused suvamalased tükke Viromaalsustele inimesteni kogu see on neil samasugune samasugused elemendid kui meelgi oru rukis ja nii nutta kuidagi loodate, et see on puutassi? Asja kui mulle müüakse viina, mis ei ole valmistatud mingi õiges tehases et külla sisse viinakanala, siis õhkida olla vara ja, ja seda ma ei osta. Nagu kuulsite, Esa Oulust, on siis aus mees ega osta eestist hämarat viina vaid piirdub pigem eesti rukkileivaga. Ja küllap on see üldse tunnuslik eesti sõpradest soomlaste jaoks. Et nemad pole kahtlemata mingid vodkaturistid, vaid hoopis vastupidi, teinekord eesti algupära suhtles nõudlikumadki kui meie, eestlased ise. Me tulime nüüd sellest laadamelust veidikene kõrval, ühte kaabel ei tehta või siis kaablitehase sellisesse kõmisevasse ruumi. Koos kultuuriminister Raivo Palmaruga. Raivo, kas sa oled esimest korda mardilaadal? Jah, mardilaadal olen ma küll esimest korda. Aga mida sa enne teadsid üldse sellisest sündmusest või üritusest 23. kord on ta ikkagi nii et peaks olema nagu mingisugused mälestused või kuuldused. Ma pean ausalt tunnistama, et minu teadvusesse jõudis ta alles esimest korda eelmisel aastal, kui ta oli paisunud ikka hästi suureks ja sellest siin-seal räägiti. Jah, ja noh, Eestis on nüüd oma mardilaadad ja Soome toimuvat Eesti mardilaata vist Eestis ikkagi üsna vähe tänaseks teatakse. Aga kui me nüüd vaatame üldse Eesti ja Soome suhete ja eriti kultuuris arengut viimase 15 noh, ütleme 20 aasta jooksul. Sest ka Tuglase selts saab nüüd järgmisel aastal 20 viieseks. See siis selles arengus on olnud nagu mitu etappi. Alguses oli Eesti poolel tohutu huvi soome vastu teataval põhjusel. Nüüd paistab, et kaalukauss nagu teise äärmusse läinud Noh, ma ei tea, kas ta on teise äärmusse läinud, selge on see, et, et noh, soome keel oli meile kõige lähedasem ja, ja ka Helsingi ise ja Soome geograafiliselt kõige lähedasem ja Soome oli ju tegelikult see, mille kaudu taasvabanenud eestlased läksid Euroopasse. Ja see ei olnud mitte ainult füüsiline minek, vaid ka noh, nihukesed, arusaamad, käsitused, mõisted. Need tulid paljuski soome ja soome kultuuri kaudu ja siit me oleme paratamatult läinud. Edasi ja eestlased, nüüd mulle tundub, et rüsinal avastavad puud Euroopat Saksamaalt, Šveitsist, Prantsusmaalt, Inglismaalt ka edasi juba Ühendriike. Aga Soome meile jätkuvasti tähtis igal juhul kas või majanduslikult, aga, aga majandus ei olegi siin kõige kõige olulisem, õigemini majandus ise on ka muutumas. Meie kujutlusmajandusest on niisugune 19. 20. sajandi majandus, kus niuke masstootmine kõik sellised asjad, müük on üha olulisem ja masstootmist läheb vaja üha vähem. Üha rohkem on muutub oluliseks ainukordsus, mis on-ga seotud kreatiivsust kultuuriga see on, see on asja üks külg ja teine on see, et ega me oleme ju tegelikult mõlemat nii Eesti kui ka Soome tegelikult Euroopa äärel euroopan tihedasti asustatud niuke võimsal poolseeruv. Ja ma ei usu, et see ei Eesti ega Soome eraldi on rahvaarvult, jäävad majanduslikult võimsale Lääne-Euroopale oluline, et ma arvan, et me peaksime üha rohkem ka majanduslikult, aga ma enne teineteist käsitlema ühtse piirkonnana ja ka tegelikult kultuuriliselt, kuigi kultuuriliselt asjad ei ole ju nii-nii head või, või, või noh, nii lähedased või see müüt ei tööta, mis, mis tavaliselt räägitakse, et niuksed, sugulasrahvad ja nii edasi. Soome sild on küll oluline, aga, aga meie ajalugu on tegelikult erinev keele taga olev niuke mõista, aparatuur on veel üsna tugevasti erineb, aga, aga ma arvan, et, et meil on suur šanss Soomega koos edasi minna. Seda kindlasti ja nüüd siin mõeldakse juba selle peale, et mil moel seda edasi teha, sest noh, teisest küljest tuleb küll tunnistada, et vist soomes ilmub tänasel päeval rohkem eesti kirjandust kui Eestis soome kirjandust ja ja ütleme, soome kultuuri vastu Eestis kahtlemata on huvi, aga see ikkagi on küllalt kitsa fenofiilide seltskonna seas, et kuidas sina nüüd näeksid just sellise mardilaada mardi markinate põhjalt või aluselt kultuurisuhete arendamist, mida oleks siia lisaks Troidele ja, ja puust esemed tele ja eesti leivale veel vaja tuua, et, et see kanduks laiemalt ühiskonda. Noh, siin ilmselt on vaja seda üritust teisi laiendada selles mõttes, et kandepinda laiendada, et ta ei oleks ainult müük, aga, aga noh, mida on selleks kohustaks vaja, sina oled vist praegu ainuke Eesti ajakirjanik, kes on siin? Jah, ei ole küll kohanud. Meediat oleks tegelikult rohkem sedasorti asjadele vaja. Et need asjad kajastuksid, et Soome oleks ka meie jaoks oluline, noh loomulikult soome kultuuri, soome kirjandust ka soometeatrit, noh, teavad eesti intellektuaalid, aga, aga mitte lai eestlaskond. Soomlastega on vastupidi. Eks soomlased puhkavad hästi palju Eestis käivad Eestis hästi palju ringi ja, ja ja tõepoolest, praegu Eestit tuntakse Soomes rohkem kui Soomet Eestis. Mis minu arvates ei ole ja see ei ole meile kasulik. Ja lõpuks küsiks sinu käest, et kas sa kujutad ette, et Eestis võiks korraldada mingi taolise ürituse, mis oleks nagu Soomet tutvustav Soomet esitleb Soome kaupa ja, ja teenuseid propageeriv. Võib-olla oleks, ma ei ole sellele mõelnud, kuigi noh siin on. Noh, kes on selle mardilaadakülalised, noh ta on siinsamas Helsingis on ju umbes 20000 eestlast pist noh, lisaks kõikvõimalikud estofiilid ja, ja siis ka muud inimesed. Soomlasi, noh, niuke ajutiselt on ju Eestis kõvasti rohkem, et ma ei tea, kas ühe üritusega saaks midagi ära teha, aga, aga ma arvan, et me peaksime Eestis märksa suuremat tähelepanu pöörama Soome kultuurile. Ma ei, ma ei räägi niukestest, intellektuaalide kultuurieliidist. Ma räägin just nihukesest, keskmisest eestlasest ja siin on tõesti suur roll etendada ajakirjandusel. Ja et hajutada ka veidikene seda pilti, mis meie ajakirjanduses on soomlastest kujunenud, kui vodka turistidest. Ei nojah, nagu ma, ma usun, et seda, seda vist enam ei ole, et, et need on pigem noh, seda müüdid on mingisuguse alaväärsus, kompleksi või, või selliste asjade avaldused. Minu meelest me oleme nüüd juba iseseisvad küll 15 aastat olnud ja võiksime täiesti rahulikult võtta kõiki teisi inimesi sellisena, nagu nad on. Teie Merle Pajula olete nüüd tagasi siin Soomes, nüüd suursaadikuna. Aga te olete olnud kaua seotud Soomega Eestit esindades, vahepeal käinud ära ookeani taga. Kuidas oli tulla tagasi siia taas seltsiks? Ühest küljest väga tuttav ja kodune ja teisest küljest täiesti üllatav. Kodune on keskkond ja üllatav on see, kuidas 10 aasta jooksul Soome on avanenud ühiskonnana. Ja kui on meil nii-öelda põhjustajat, ehkki ta Euroopa Liidu väga heast mõjust, siis siin on kindlasti see olemas. Jah, tegelikult on ju nende 10 aastaga nagu Soome ja Eesti veidi rolle vahetanud Euroopas, et meie oleme nagu Euroopa kõige dünaamilisem osa ja ja Soome on nagu mõnevõrra konservatiivsem olnud, aga ilmselt ka nüüd muutumas. Kui me nüüd räägime Eesti ja Soome suhetest riikide tasemel ja siis, kas siin on ka mingisuguseid uusi nüansse või uusi arenguid olnud viimastel aegadel? Lihtsalt toon näiteks, et meie presidendi ütlust põhjadimensiooni kohta on siin Soomes küllaltki noh, ütleme valuliselt vastu võetud või on töötud seda ümber lükata, et kas meie, Eesti ja Soome suhetes võiks ka olla mingisuguseid probleeme. Tõepoolest, ma ei näe probleeme, tähendab igasugused erimeelsused tegelikult viivad asju edasi. Kui on põhjust rääkida, omavahel vaielda, mõelda läbi parimaid lahendusi, siis igal juhul tagab Parema tulemuse. Et meie suhted on niivõrd laiad ja niivõrd mitmekihilised, siis põhimõtteliselt alati on mingisugused küsimused, milles ei olda ühel arvamusel. Aga ma kordan iseennast, et põhimõtteliselt vaidlus viib edasi. Ja see, et Euroopa Liidu liikmesriikidena Me toetame teineteise ettevõtmisi. See on pigem reegel. Kui nüüd rääkida ikkagi sellest tavakodanike suhtlusest, siis noh, see on ju väga massiline siinsamas praegu mardilaadal me näeme ju tuhandeid tuhandeid tavalisi soomlasi, kes on huvitatud Eestist ja mitte ainult muidugi koobast, sellepärast et seda võiksid nad ka tulla Tallinna ostma või osta siit mujalt kauplustest, aga millest see tuleb, et ikkagi see Soome huvi Eesti vastu on püsinud nii kaua? Ja ütleme eestlaste huvi Soome vastu võib-olla on mõnevõrra vähenenud? Alustan tagantpoolt põhimõtteliselt maailma avanedes on eestlastel olnud väga palju võimalusi ja väljakutseid mujal. Ma arvan, et see huvi vähenemine Soome vastu võib-olla teatud mõttes ajutine. Kui ollakse käidud kaugemal ja võrrelda maksevõimalusi, siis kindlasti tullakse uuesti ka Soome ja selle ütleme, omavahelise suhtluse võlu on selles, et me oleme väga lähedased ja samas äärmiselt erinevad oma oma valikutes oma eelistustes oma maitses ja see noh, ütleme niimoodi, perekondlik sarnasus tegelikult hõlbustab suhtlust, mis siis lõpuks avaneb oma erinevates võimalustes ja see on põnev. Aga. Vaatame ikkagi selles mõttes tõele silma, nii nagu ka minister palmaru mulle eelnevalt ütles, et noh, näiteks Eesti ajakirjandus ei ole siin esindatud seekord mardilaadal noh, ütleme peale minu, aga varem on siin käinud noh näiteks Rein Sikk on olnud suur entusiast, aga see kõik nagu põhineb entusiasmil, et ikkagi Eesti ühiskond on nagu pisut kaotanud selle Soome kui naaberrahva, kui hõimurahva ja kultuurisild Ma siiski loodan, et see on ajutine ja teades seda, et üldiselt need valikud on tihtipeale juhitud lihtsalt rahalistest võimalustest ja prioriteetidest, mis muutuvad, siis ma arvan, et võib-olla see, et sel aastal on pressi huvi väike olnud, toob järgmisel aastal kaaslasele suurenemise. No nii, me siin ühte hetke tagasi arutasime ühise laua taga seda, kuidas mardilaat peaks arenema, missugune on teie nägemus sellest, mismoodi võiks mardilaat, mis nüüd on juba nii populaarne saada ka veel sisu poolest ja kvaliteedi poolest paremaks? Ma olen täiesti nõus nendega, kes ütlevad, et mardilaada tulevik võiks olla seotud töötubadega erinevatel teemadel arutamisega ja see, et tullakse kokku valdkonniti ja mõeldakse sellest, kuidas piirkonnas suuremat mõju avaldada. Et me ei piirdu ainult oma kahe riigi vahelise suhtega, vaid vaatame ka laiemalt ringi. Vahepeal kutsuti mind kaablitehase allkorrusel olevasse vaiksemasse ruumi, kus kohvilauas arutati selle üle, mida mardilaata vaata ka järgmisel aastal ikka edasi teha, mil moel võiks soomlaste seas nii populaarsed ettevõtmist kasutada Eesti elu ja kogemuste laialdasemaks tutvustamiseks põhjanaabrite juures. Jutuajamist juhtis kogu ürituse peakorraldaja, Tuglase seltsi juhataja, kirjanik Juhani Salokannel. Talle sekundeeris, et kultuuriminister Raivo Palmaru, välisministeeriumi kantsler ja eelmine Eesti suursaadik Soomes Matti Maasikas ja praegune suursaadik Helsingis Merle Pajula aga ka näiteks Viljandi kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalajal, Soome haridusministeeriumi esindajad ja mitmed teisedki. Kõlama jäi, et tuleval aastal peaks mardilaat muutuma eestimessiks selle sõna otseses mõttes, kus esitletakse ka meie riigi ja majanduse innovatiivseid lahendusi, oleks võimalik pidada ärilisi läbirääkimisi ja sõlmida otseseid majandussuhteid. Seekord aga püsis Mess siiski endiselt kultuurikontaktide vahenduspaigana, nagu see on olnud ka 22-l aastal varem seda üsna mitmes kohas aseHelsingis asutustes, koolides vanasadama, messikompleksis aga siiski üha kasvava eduga. Seekordki oli üks populaarsemaid kohtumispaiku laadal kirjanduskohvik, kus sai jälgida intervjuusid Eesti välisministeeriumi esindajatega, tutvuda kulle raigi ja Pekka Liljaga, kes on andnud välja raamatu Urho Kaleva Kekkoneni suhetest Eestiga. Kohtudes setu eepose Peko tõlkija Seppossuoneniga ja Aino Kallase seltsi aktivistidega. Soome roheliste erakonna poliitik Heidy haudala intervjueeris meie Imbi Paju seoses temaga raamatu ja filmiga tõrjutud mälestused ning Heiki Raus maa Tuglase seltsist Soome vabadussõja ajaloo uurijaid. Lõpuks astus üles ka Nõukogude Eesti elu kajastavate populaarsete raamatute autor, siit kodumaalt Enno Tammer. Üks kõige popule väärsemaid kohviku kohtumisi oli aga kahtlemata Soome välisministri Erkki Tuomioja ka, kes teatavasti hella voolijogi kella Murricu tütrepoeg. Tema raamat häi vähel just punaste ehk õrnroosa on valitud seekord soome esinduslikuma raamatuauhinnateabe Finlandia kandidaadiks. Arvasin minister Erkki Tuomioja, olete juure olled andamas. Kirjaidox lülitlesin siis alustuseks minister Tuomioja sel puhul, et ta on valitud Soome prestiiž sõima, kirjandusauhinna teatmeFinlandia kandidaadiks. Ja küsisin ka, miks see raamat on Soomes kujunenud erakordselt menukaks laine kirja. Erkki Tuomioja avastas Hella pool joogi on Soomes alati äratanud tähelepanu eelkõige oma näidenditega. Võib kinnitada, et pidevalt on Soome teatrite mängukavas mõni tema näidend. Oma loominguga on ta murdnud soomlaste südameisse sisart, aga ta oli ka väga värvikas ja mitmekülgne isiksus. Ja temaga on seotud palju salapärast ja seletamatudki, mis jätkuvalt äratab tähelepanu. Tema õde küll tuntakse soomes vähem, ehkki ka tal oli toonastes sündmustesse märkimisväärne roll. Põhiliselt tegutses ta küll Inglismaal ja seepeale küsisingi. Kuuldavasti kirjutasitegi selle raamatu algselt inglise keeles. Miks. Tõsi, ta on vastase Erkki Tuomioja käsikiri oli algselt inglise keeles, sellest tõlgiti see omakorda Soome ja siis eesti keelde. Põhjuseks oli see, et paljud allikmaterjalid olid inglisekeelsed. Pealegi oli nõnda lihtsam leida inglise kirjastajatest soomekeelseid teatmeteoseid tõlgitakse võõrkeeltesse harvemini. Aga mida tähendab teile härra Tuomioja, et teil on eesti juured? Sellele küsimusele vastas Tuomioja ümber nurga vanaema kaudu. Hella puhul ei ole, tähendasid eesti juured üsna palju, ta pidas ennast alati pooled eestlaseks ja alustaski eesti kirjanikuna kirjutades algevuses eesti keeles ja alles 1930. aastal soome keeles. Ühtaegu säilitas ta emotsiooni rahanduse suhte lisaks Soomele ka Eestiga. Eestlus jäi temast välja paistma ka pärast seda, kui ta õppis täiuslikult selgeks soome keele ja hakkas selles keeles näidendit kirjutama. Ja kõnes säilis tal ka siis tugev eesti aktsent. Seda kuulis kogu Soome rahvas igas kodus. Pärast seda, kui temast sai üles raadio peadirektor jahellowoolio sageli eetris. Lisaks küsisin Tuomioja, miks soomlased on nii huvitatud Eestist ja endiselt rohkearvuliselt külastavad mardilaata. Soome välisminister vastas, et Eesti on nende lähim naaber ja nad usuvad, et saavad alati eestlastest aru, mis olevat muidugi pisut ohtlik arusaam. Sest nagu ütles Tuomioja, on ta ka isehakanud eesti keelt õppima ning märganud ometigi, et see polegi nii kerge, kui võiks arvata. Ja vana sugulussuhe tõmbab ka teineteise poole. Aga siiski küsisin veel Tuomioja alt, kui välisministrilt, kui me oleme koos Soomega Euroopa liidus kui lähedased ikkagi on suhted meie maade vahel selles Unionis. Selle peale arvas minister Tuomioja, et Põhjamaade ja Baltimaade vahel on kujunenud juba üsna rutiinne koostöö. Enne Euroopa Liidu tippkohtumisi püütakse omavahel kokku saada ja mulgi viisil kontakti pidada. Nii et on tekkinud üsna loomulik Läänemere riikide koostöörühm millest on kasu olnud nii Soomele kui Eestile. Martín markinud on ka selline koht, kus võib kokku saada mõne mehega, kellega aastaid oled küll tuttav olnud näiteks globaalse interneti kaudu, kuid keda silmast silma võiks juhuslikult kohata ehk külvaid mardilaadal. Kuna siin mardilaadal võib kindlasti kohata kõiki neid soomlasi, kes vähegi Eestiga sidet peavad, siis ei ole muidugi mingi imega siit leida eest kuulsaimat soomlaste Eesti internetis ja, ja võib-olla kuulsamat eestlast Soome internetis, sest Margus Largo virda, kes on tuntud interneti nime all, Margo on kindlasti selline mees, keda noh, tuhanded eestlased on interneti kaudu ära õppinud, aga. Margus, kas sa ise oled nagu elus ka sama eestihuviline, kui sa internetis oled, kus sa kommenteerid Eesti sündmusi ja eesti uudiseid? Ja internet on ainult suhtluskanal ja seal on, mida ma seal kirjutan, see ongi kaaguvatelus. Tänasest ei saa olla nii, et oleks üks virtuaalne elu ja siis päriselu eraldi. Sina oled selles mõttes ka suur erand, et sa oled üks väheseid soomlasest Eesti ajakirjanike liidu liikmeks ja järel ei ole siiski siiski mitte ainus, aga siiski ja Sa oled selline, kes vabalt sõltumatult oma väljaannetest ka Eesti elu kommenteerib. No ütle, missugune on sulle Eesti sündmustes nagu viimasel ajal kõige rohkem noh, ütleme, tähelepanu äratab. Tänud või küsimusi tekitanud. Aga eks need küsimusi on nii mõnestki valdkonnast kasvu nüüd. Keskkonnaministeerium, kas seonduv? Kõik need kuritegevuse korruptsiooniga seonduvad asjad negatiivsest küljest? Jälle positiivse külje pealt võiks nimetada IT-valdkonda ja seal ütleme, loomingulist ja innovatiivset rakendamist? Aga sa oled niivõrd hästi informeeritud Eesti asjadest, et noh, Soome ajakirjandus, ma ütlen trükiajakirjandus, aga ka muud meediad ju eesti asjade vastu niivõrd huvi ei tunne, ei tea, millest see on tingitud. No see on võib-olla kaaslane loomingulisuse külje pealt, et need materjalid on ju igaühele olemas ja siin Helsingis ei ole üldse raske nägu teha, nagu sa oleksid Tallinnas paiknev ajakirjanik. Et siin on näha ETV saated, raadiot saab kuulata meie eetriku interneti kaudu. Kõik, mis ajakirjanduses ilmub, on käeparrast ja sidet pole ka raske pidada, kas või Skype'i abil. Ma siin nädalases õnnestus, mul aetakse ühte riigikogu liiget istungi ajal saalis usutada Skype'i ühenduse läbi, et, et see on võib-olla Soome ajakirjanik loomingulisuse seal midagi puudu jäänud. Aga kui me nüüd ütleme selle turismipeale, mis on siin nagu mardilaadal viimastel aastatel olnud kõvasti esile, siin on ka esitletud mõningaid selliseid uuenduslikke raamatud nagu otsaganda korbi trammiga mööda Tallinna. No sina oled ise ka trammiga Tallinna sõitnud, et kas äkki ka selles turismi vallas peaks nagu mõtlema uudsemata alternatiivsemate suund. Selle peale ma mõtlesin, et just seda kanda korpi raamatut nimetad, siis tabas mind nagu retrolaine, sest mul kuskil 90.-te alguses kõik toonased Tallinna trammiliinid läbi sõidetud ja paljuski just nagu see, see kanta Porbyraamat maid nüüd kajastab. Ja kahju, et mul tookord tulnud tema hea, mõtle mõelda, et ise oleks äkki kirjutanud ka midagi sellest. Kahtlemata Ta on nii, et mardilaat ongi just selline koht, kus saab uusi lähenemisi tutvustada ja testida turgu nende osas. Sellepärast et siin käib ikkagi see kontingent, kellel juba on mingisugune huvi eesti laisamisel vastu olemas, peale selle olla turismi. Kuule, ütle siis lõpuks hea vihje mõnest Eesti kohast kuhu tavaline Soome turist ei satu, aga kuhu ta võiks ehk. No see tuleks kindlasti olla kõigepealt ta väljaspool Tallinnat võib-olla väljaspool Harjumaad, kui on näiteks teatrihuvilised ka tegemist, miks mitte minna Rakverre, seal on ju remonteeritutus, tore teatrimaja, kui, kui paar aastat oodata, siis saab ta Endla teater uue kuue endale. No aga võib-olla veel mõni päris eksootiline No päris eksootiline koht võiks olla näiteks Põlva linn, kus on turvata vaikset kõrtse. Margus Largo virde Largo jutu jätkuks siiski veel ka lühiintervjuu mehega, kes Eestist ja Tallinnast kirjutanud kõige ise äralikumad reisiraamatud Otso, Gando Korbiga. Ta on avaldanud nimelt soomekeelseid reisiraamatud pealkirjaga kangelast turisti nõukogude Tallinn ja kangelasturistina trammireisil Tallinnas. Need on omalaadsed nõukogude nostalgiast aga pigem irooniast selle üle kantud reisijuhid neile soomlastele, kellele ei piisa vaid turumajandusliku Tallinna tüüpilistest edukatest turismiobjektidest nagu Viru keskusest, ööklubidest või Estonia operetist. Kas sa räägid sama hästi ka eesti keelt, kui sa Tallinnat tunned müüdvani piirale. Nonii, keenustuse ori, sihenneuku ajan Tallinna õppijale, kes ta nõuka aega Meuku aega loeke lüüakse, see laine keemiastunu. Otseselt küsisin, millest siis ikkagi huvi nõukogude aja vastu, millele ta vastas, et huvi ei piirdu loomulikult vaid nõukaajaga vaid Tallinn selle nii-öelda särava turistliku klantspildi taga. Ma jätkasin, et mardilaat on suuresti Eestisse suunduva turismi edendamisele suunatud ettevõtmine. Oleme seni uurinud populaarsete objektide lisaks võiks soomlastele põnevamat ja väljakutsuv omatena pakkuda näiteks siis, kui soomlaste massiturism Eestisse hakkab kunagi vähenema. Otso meelest tööstuse ajalugu võiks olla üsnagi põnev. Näiteks vanade tehaste ja tehase töötajate elamute külastamine, astudes vahepeal seal äärelinnas sisse mõnda veetlevasse väikesesse äärelinna kohvikusse. Kirjas. Ja edasi küsisingi, missugust tagasisidet on otsa saanud oma ebatüüpilistel ja mitte väga turistlikele reisiraamatutele. Selle peale arvas too tüüpiline Soome suur ja kogukas mees vastuga ja on olnud tegelikult väga positiivne. Vanad härrad ja prouad on käinud selle raamatu juhiseid mööda söömas kiluleiba kuskil Kopli poolsaare väikeses toidubaaris. Ja võiks öelda, et kõik see on pakkunud lausa liigutavat tagasisidet. Näiteks teeotsaga Kopli lõpp-peatuses oleva väikese baari, kus tehakse kohapeal pelmeene ja selle lähedal on vanad laevatehase puust tööliskorterid. Merel ujuvad luiged ja laevatehase endine peahoone ehk praegune tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoone on ju ehitatud kaunist Eesti paekivist, sinna soovitas ta minna. Samuti võiks istuda endise Kopli surnuaiapargis ja koos vanaprouadega sööta kulusid. Lisaks saime teada, et otsa kanda korbil on kavas kirjutada reisiraamat ka Tallinna trolliliinide kaudu meie pealinnaga tutvujatele ning just päeva võrra varem said aga rõõmustav teate selle kohta, et Soome kirjanduse välja andmist toetav sihtasutus on andnud raha selleks, et ka tema ülipopulaarne raamat kangelasreisija Tallinna trammis võiks peagi ilmuda tõlgituna eesti keelde. Sedavõrd, siis lühiintervjuusid jäi seekordsest külaskäigust Helsingisse minu reporteri salvestisse. Soome on alati minu jaoks olnud lähedane ja tuttavlik. Kahjuks enamiku eestlaste jaoks kaugeneb Soome oma rahvakultuuriga meist üha kiiremini. Soome tähtpäevad ja selle riigi ning rahva saavutused lähevad paljudele meist eriti nooremale põlvkonnale juba üha vähem korda. See on kurb ja isegi traagiline, sest küllap on Soome ja tema rahvas ainsad, kellel on tõesti sisuline ja siiras huvi meie riigi ja rahva edu vastu. Seepärast tahaksin jääda siiski optimistlikuks ja loota, et Eesti suudab vääriliselt hinnata oma hõimurahva ja naaberriigi senist toetust ja abi meie identiteedi taastamisel. Ning meie omakorda suudame kas tänutundest veel paremaga, ajaloolist ja geograafiliste realiteetide tajumisest väärtustada oma suhet Soomega. Vähemasti samavõrd nagu Soome on väärtustanud meie naabrust ja keele ja kultuurisugulust. Järgmisel aastal täitub 90 aastat Soome iseseisvumisest riigina. Tahaksin loota, et senisest tõrjuvast hoiakust hoolimata suudetakse Eestis ja ka tema ajakirjanduses meie naaberrahva suurpäeva väärikalt tähistada ja lahti mõtestada siis ilma Soome iseseisvus eta. Vaevalt oleks kunagi teoks saanud ka Eesti iseseisvus. Tänan Tuglase seltsi abi eest selle saate teostamisel ja Soome rahvale. Soovin tõeliselt rõõmsat iseseisvuspäeva eesti rahvale, aga pisut enam ausust ja südametunnistust soomlaste rolli hindamisel meie iseseisvusvõitluse toetamisel ja ka tänases edus. Saate pani kokku Anna-Maria korreli abiga toimetaja Mart Ummelas.