Tere päevast, nüüd on siis närveerimise aeg lõppenud ja Tallinnasse suure laulukaare alla pääseb täpselt 26430 lauljat ja tantsumurule 8713 tantsijat. Pidu korraldava sihtasutuse perenaine Aet Maatee on rõhutanud, et kunstiline tase on laulupidudel alati väga tähtis olnud. Sesse pole pelk laulge kaasa, vaid pidu, mis on Unesco vaimse maailma nimekirjas. Laulupeo kunstiline juht Ants Soots on sama meelt, et pidu tuleb uhke ja kõik see, mis eelnes, tuleb üksipulgi lahti harutada edaspidi, kuid olgu kas või tänases rubriigis kõlavad helinäited tõestus selle kohta, et meie lauljad on laulukaare all toime tulnud igasuguse repertuaari ära laulmisega. Peab ütlema, et see ettevalmistus on väga tugev. See tekkis siin konkurents ja soovijaid oli tunduvalt rohkem, see tekitas väga tõsise töise õhkkonna. Kõik eelproovid saadi tegeleda väga sisuliste muusikaliste probleemidega. Proovid olid väga distsiplineeritud ettevalmistushea. Et on olemas väga hea eeldus, et tulevad väga head laulupeokontserdid. Tegeleme nüüd rohkem koori lauldud sisuliste väärtustega. Ja ma arvan, et kooriliikumisele on see aidanud kõva sammu kaasa. Igal aastal räägitakse, et eelolev pidu on uhkeim suurem, vägevam muusikalises mõttes parim, mis kunagi on olnud, mida selle. Peo kohta öelda kindlasti juba see on hea märk, et on tõusnud täiskasvanute kooride arv, sellest äkist aga pinge laulupeole pääsemisel. Et meil on uusi koore ja see huvi laulupeo kooriliikumise vastu. Et see on igati positiivne ja see kindlasti paneb oma pitseriga laulupeo õnnestumisele. Kui me näeme Neid kooride nimekirju, siis on väga meeldiv vaadata, kui väga pisikeste ja võib-olla mingi kohta, mida ei teagi kaardi pealt Acamuurima kui palju vapraid, koore ja orkestreid on mahtunud nimekirja. Nii et me ei saa öelda, et me toetume ainult suurtele keskustele, ei eestimaal, ühtne siin ei ole vahet, kas on tegemist suure keskuse või väga pisikese maakohaga rahvuskultuurile tervikuna koorilauluga üks väga oluline komponent rahvuskultuurist ja võib-olla üks mastaapsemaid ja rikkamaid rahvuskultuuri koostisosi, et see on heas seisus. Pidu peab tulema. Ja nüüd head kuulajad, on hea meel tutvustada, ma arvan küll ühte tegelikult kõige olulisemat inimest ka ühes hingamise peol, tema meditsiinijuht, Erik Vellerammi, tere tulemast siia saatesse. Tere. Tere. Kokku on ju üle 100 meediku nii laulu- kui ka tantsupeole kaasatud 100 on päris suur arv, kas ülejäänud Eesti piirkonnad peo jooksevad siis sootuks Ilmarssideta. Ei kindlasti mitte, et õnneks on Eesti küll väike riik, aga, aga meditsiinitöötajaid meil veel jätkub. Ja kindlasti nüüd see üks pidu, kõiki meedikuid sellele ühele üritusele kokku ei too, teised piirkonnad saavad ikkagi ka oma meditsiinitöötajatega ära kaetud. Et üle 100 on siis kokku nagu kõiki neid, kes meditsiinisüsteemis sellel üritusel osalevad. Et seal on nii arste, meditsiiniõdesid kui ka siis neid, kes alasse arstideks õdedeks õpivad ja nemad on siis need, kes osutavad esmaabi. Nii et selline hea praktika võimalus tudengitele ka kindlasti, aga lauljad kardavad alati kõige rohkem seda, et kui keegi minestab seal üleval laulukaare all abistaja, jõua sinna nii kiiresti jaole. Sellel aastal olen ma seda ette valmistanud selliselt, et igas laulukaare lüüsist meid on siis kokku viis lüüsi seisavad inimesed, kes on kollastes vestides jälgivad olukorda ja nemad on siis ka need, kelle poole ained lauljad. Juhul kui keegi peaks ära minestama, saavad koheselt pöörduda. Aga teil on eelmiste pidudega kogemusi, et on seal palju ehitaminestajad, sest ega õhku tuleb tunnistada, seal väga ei ole, kui 20000 laulab ja see katus on ikka suhteliselt suhteliselt madal peadligi seal üleval. Numbrid on niisugused huvitavad asjad, aga sellist konkreetset numbrit välja tuua on raske, sellepärast et kõik oleneb, palju on inimesi, milline on ilm, kui kuumaks läheb, et need numbrid on olnud igal aastal täiesti erinevad, et minu mäletamist mööda eelmisel noortepeol oli see number näiteks väga väike tantsijatele võib-olla niisugune nagu traumaoht, suuremat marrastused. Võib-olla mõni natukene väänab oma jalga ja selliseid nagu haigushoogusid, nendel ma usun, et tuleb vähem. Aga kas inimesed saaksid, kes tulevad? Peole 37000 on kogu see mass kokku, kus nad saaksid kuidagi ennast valmistada ka, et noh, seda jala vähenemist ei saa kuidagi väärata. Aga kindlasti, tegelikult ega inimene iseennast saabki kõige rohkem aidata ikka ise. Ja siin on kindlasti kõikidele, mitte ainult nüüd, nendele, kes tulevad esinema nüüd 37000, vaid ka kõik need, kes tulevad pealt vaatama. See on meeldetuletus lihtsalt kõikidele tuleb arvestada ilmastikuoludega. Kui päike ikka lagipähe paistab, siis müts pähe, kui pussnuga ja vihma alla sajab. Siis vihmakeebid ja soojemad riided. Kindlasti ei tohi unustada seda, et tuleb teda vedelikku ja kindlasti tuleb ka süüa, et kui tekib väsimus siis on oluline puhata ja need võib-olla nüüd esinejat, kes päev otsa harjutavad, siis õhtul väga pikalt ei tasu üleval olla. Tuleb mõelda, et järgmine päev on jälle harjutuskord ees. Kas te ise saate seda pidu nautida selle töö kõrvalt, üldse jääb seda aeg-ajalt kuulata laule või käia tantsu vaatama, sest no välihaigla hospidali panete püsti ja keegi peab seda nii-öelda seal ohjes hoidma. Noh, ma usun, et mõned mõned sekundid näpistan ja katsun kuulata lauluga kahju ei ole niimoodi peol viibida, et tegelikult nagu pidu ei näegi ennast. Küll aga näeb teise nurga alt, et näed, näeb kõike seda, mida teised ei näe, et võib-olla võib öelda, et või mida, sellist, mida teised näha ei taha, äkki kui meditsiinist rääkida, võib-olla ka seda. Aga iseenesest on kogu selles protsessis osalemine, mina olen nüüd kolmandat korda selles protsessis samas rollis ja, ja see on tegelikult omaette fiiling, et ma usun, et paljud, kes me selles korralduses kaasa lööma löömegi kaasa just nimelt selle fiilingu nimel, et see asi õnnestuks ja et inimestel oleks hea Nii et seda sadat, kes seda abi abivajajatele, kui neid on hakkavad osutama, oli lihtne kokku saanud inimesed olevat hea meelega kas või puhkus ajast välja. Jah. Õigus oli mõistagi neil, kes arvavad, et eelmisel nädalal meenutas oma esimest Eestisse saabumist pärast okupatsiooniaega dirigent Roman Toi. Küsimus ei valmistanud erilisi raskusi ja kohe keerleb ka loosirattas. Täna ei pea siis ehk kuue kuulaja küsimusega. Kauaaegne laulupidude korraldaja Ilmar Moss meenutab, keda helisignaali asemele tahame õiget nime teada. Püüan teda meenutada, siis ei olnud niisugune tulihingeline liider, kes ülienergiliselt kargab püsti, pea mõjukaid kõnesid veenab, läheb teinekord oma veenmis ägedaks ja nõnda edasi. Ei olnud üldse emotsionaalne, küllaltki napisõnaline, väga selle liitri leib sellises situatsioonis nõukogude ajal ka see ei ole ka kerge leida. Kui öeldakse, vastata on kõige lihtsam vikerraadio kodulehel, aga võite muidugi ka meile kirjutada seni ja teotust ja kuulmiseni jälle nädala pärast. Toimetaja Meelis Kompus tänab abilisi Akeraat neli teelat ja Olev Kenk.