Uudisplussi külaliseks on kolleeg Eesti päevalehest treintsik, tere, tere. Kutsusin sellepärast sind meile taas külla siia stuudiosse, et seal Virumaal tehakse seoses Eesti vabariigi 90. sünnipäevaga jälle imetegusid ja nüüd tehakse üks kollektiivne kingitus. Õige pisut on sellest ka Eesti raadioeetris räägitud, aga räägi veel kord. Oleme üle, mis see on, mida te kavatsete ette võtta? Ma hakkan pihta sellest, et mul on kogu aeg teinud natuke meelehärmi see, kuidas me tähistab Eesti vabariigi sünnipäeva. Milline siis on Eesti vabariigi sünnipäev ühe tavalise inimese jaoks, kes elab maal veel? Hommikul ärkab ta ülesse, siis vaatab televiisorist paraadi, seejärel vaatab võib-olla natuke ka jumalateenistust, siis saab kõhu täis ja õhtul vaatab pingviinide paraadi ja sellega piirdub Eesti vabariigi sünnipäev. Ja pidu on inimesel hinges. Nojaa, aga see nagu ei paista välja nagu ei paista välja ja loomulikult ega aastaaeg ka ei soosi seda. Ja kuidagi hakkas siis minus ja mu sõpradest võrsub mõte. Kui meie armas isamaa saab nii vanaks kui 90 aastat, siis me võiks nagu ise oma käte jama peadega talle midagi kinkida ja mitte ainult ise, vaid kaasa kutsuda ka sõbrad-tuttavad, tuttavate tuttavad ja nii edasi. Ja nii sündiski mõte kirjutada üks regilaul, sellepärast et eks ütleb ju regilaulu textki seda, et ajalehest võid sa ajalehte võite sattuda, sealt pääseb ikka välja, aga kui laulu sisse satuvad, siis sealt välja ei saa. Ja kirjutada sinna regilaulu sisse siis kõik see meie isamaa ilu, valu ja võlu. Ja sellise üleskutse me esitasime enam kui poolteist kuud tagasi ja oh imet, inimesi saadab oma regilaule üle Eesti eile see, mis toimus minu elektroonilises postkastis, oli täiesti hullumaja. Laule tuleb ja tuleb üle Eestimaa on kokku tulnud enam kui 1000 rida regilaulu, mille siis 24. veebruaril kell üks Rakvere kirikus kannavad, et Eestimaa kolm kõige tunnustatumat regilauluansamblit ja seda, et need kolm on kõige paremad, on öelnud Veljo Tormis ei ole minu enda tarkus ja need on siis Lahemaa Rahva muusikud ning Tingadinik Kadrina kadrid. Et selline oleks siis virulaste kingitus Eesti vabariigile. Ja see kingitus ei ole mitte lihtsalt tegemine, vaid ka üheskoos ettelaulmine. Siin on nüüd niipalju uudist, et kõigepealt mind huvitab ikkagi see, et kas see laul, mida inimesed saadavad, on ikka tõeliselt regilaul või ta kaldub kergelt ka sinna lorilaulu kanti, sest ega inimene ju ei ole õppinud regilaulu laulma ega tegema. Kuidas ei ole, mina koolis õppisin, mina koolis õppisin ja mul on meeles, et kuna mul tuli see kuidagi hästi välja, siis ma tegin veel oma elu esimese äri kirjutasin kopikas rida regilaule. Oskavad kirjutada ning ma arvan küll, et oskavad ja kui inimesed ei oska ja inimeses on suur tahe sees. Toon näite Tõnis Sakk, tuntud mälumängur, kes rääkis seda. Ta tahtis hirmsasti laulu kirjutada, võttis ette kalevipoja, luges, luges, luges nii kaua, kuni see kaheksasilbiline regilaul hakkas tema sees nii kõla maheda kirjutas valmis 150 rida. Loomulikult on võimalus minna, lorilaulud ei ole ka. Aga selleks on meil tublid laulu kokku seadjat. Just need nimetatud kolm ansamblit, kes siis vaatavad, et millise kingituse meie Eesti vabariigile teeme. Et kas me kingime üheksakümneaastasele juubilarile lori või kingime seda, mis tuleb südamest. Aga kasvõi selleks, et jõuda ilusa Regini võib alustada lorist. No ma tean, et Rakvere on kuulus selle poolest, et seal üks aasta loeti ette terve Kalevipoeg, ehk et see ongi ilmselt kõige pikem regilaul, mis üldse on olemas. Et kas kõik need riigilaulud, mida inimesed saadavad siis kas Eesti Päevalehe ajakirjaniku rentsiku postkasti või Lääne-Virumaavalitsusse, kas need kõik pannakse Ta ja kantakse ka nende kolme ansambli poolt. Mitte kõiki ei saa lihtsalt füüsiliselt ette kanda, sellepärast et praeguseks on viru rägi pikkuseks arvestatud 40 minutit. Kui mõelda kasvõi eeslauljate häältele, siis rohkem ei pea vastu. Ja, ja see on ka inimeste jaoks paras aeg, et kaasa laulda, kaasa mõelda. Küll aga liiguvad mõtted, et kõik need saadetud read publitseerida ühel, teisel või kolmandal kombel kas panna paberile või sellele DVD või CD-le, mis sellest ühislaulmisest ilmub, et sinna lisada failina juurde kõik need laulud, mida inimesed on teinud, sellepärast et võib-olla ühest võetakse pool teisest, võetakse rida kolmandast tuhkagi. Aga samas, nii palju, kui mina olen laulukirjutajatega rääkinud ega nende jaoks, need ei ole ilmtingimata tähtis see, et nad pääsevad sinna sisse. Kui inimene istub või seisab või sõidab autoga ja mõtleb ilusaid mõtteid oma isamaast, mis, mis võiks ilusamat olla juba ainuüksi selle tunde pärast, inimesed kirjutavad seda. No sellel nädalal, kaheksandal jaanuaril peeti Rakveres maavalitsuses virur riigilaata, see on ka kuidagi selle üritusega Jah, sellepärast, et nagu küsisite ja alguses, et kui tahaks kirjutada, aga ei oska, siis olid kokku kutsutud tõesti meie regilauluspetsid ja teiselt poolt siis inimesed, kes tahtsid kirjutada ka võib-olla hästi ei osanud ja siis hakkas pihta see regilaat loomulikult regilaulmisega. Ja seejärel räägiti sellest, et kuidas kirjutada, mida kirjutada ja viimane mõte, mis on laulu tooriku kokku kirjutajal, Viivi Voorannal on see, et kui me suudaksime kirjutada laulu nii, et sealt jookseks läbi iga Virumaa valla- ja kihelkonna nimi siis oleks lõpmata ilus, ses mõttes, et oma kodupaiga nimi oli inimesele tähtsuselt teine nimisõna. Esimene on loomulikult iseenda nimi, ütleme teine võib olla abikaasa nimi ja laste nimed, aga kolmas on kindlasti kodupaiga nimi ja see on üks igavesti tähtis asi. Et nüüd, 20. jaanuar on see tähtaeg kuhumaani, võib neid regilaule saata. Et selle ajani me ootaks eelkõige selliseid laule, kus lipsaksid läbi just nimelt Virumaa kohanimed, aga ka tähtsad sündmused, aastad, inimesed. Aga kirjutada võivad ju kõik, mitte ainult virulased. Loomulikult ma olen saanud teatega Austraaliast, et Austraalia eestlased on mõelnud selle peale kirjutada ja teatavasti eestlane selline pika vinnaga, eks ju, algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama, et ma kujutan ette, mis toimub minu postkastis nii elektrooniliselt kui ka päris postkastis kusagil 20. jaanuari paiku siis hakkab juba süda nagu valutama, verd tilkuma, sellepärast et tegelikult, kui kõik need regilaulud üksteise otsa panna siis sellest võiks juba selline pool kalevipoega tulla. Nii et kuni 20. jaanuarini võib veel saata, kus aadressil oma väga ilusat regilaulu Eesti vabariigi 90.-ks sünnipäevaks. Kõigepealt elektronpost, see on siis virupunkt regi ät meil e-ja tavapost Tallinna tänav 15 Rakvere ja peale Viru regi. Nii ja 20. jaanuar on see kuupäev, kui kell kukub ja rohkem saata ei saa, aga ütle palun veel kord, kus kirikus, kus linnas, kes kannavad ette selle 40 minuti pikkuseks lihvitud kingituse. See on siis Eesti vabariigi 90. sünnipäeval, 24. veebruaril kell üks Rakvere kolmainu kirikus. Astuvad rahva ette, keda kirikusse mahub 700 inimest. Eestimaa kolm tuntuimad regilauluansamblit Sis Viivi Voorand ja Lahemaa Rahva muusikud. Kaid hingas ja ting Tingadi ning Kadri Mägi ja Kadrina kadrid ja laulu kannavad ette Nemad koos kõigi 700 inimesega. See ei ole mitte kontsert, see on ühine sünnipäeva soov me kõigi poolt. Ma arvan, vanem, noh, muidu seda ei teeks, kui vägev ei tuleks, peame pöialt.