Raadio kahes stuudios saate kõik puhuvad, külaliseks on saabunud jalgrattur Rene mandri, Renee, tere tulemast. Tere. Tere. Väga hea meel on näha sind, Me paneme kohe väärika tiitliga siia juurde. Ma usun, et sa ise hindad ka seda üpris kõrgelt, kõige värskem, mille sa saanud oled, ehk siis Eesti parim jalgrattur lõppeval hooajal? See kõlab ju kokkuvõttes hästi, ikkagi, eks. Nojah, eks ta ikka kõlab hästi ja ega see nüüd nii suur tiitel kajale, et mingi eesmärk omaette, aga meelitav sees diislit omada. No eks ta ikka on tähtis, ma arvan, et mehed nagu Janek Tombak ja Erki Pütsep on natukene kadedad, veidikene pahased ka ei ole vä? Ma ei tea, ei usu, et noh, kuigi ega mina ei tea, mis nende peas aga nagu ma ütlesin, et ega see ei ole eesmärk omaette, et eks igaüks salamis võib-olla soovis olla. Mis sa ise ütleksid täpselt, mis sai otsustavaks, mille eest see tiitel sulle kaasa anti? Otsustavaks sai kindlasti see, et ma suurtuuril Vueltal nõnda hästi esinesin ja MM-il Endomondo kõige parem oli, et mul ju tegelikult ei olnud selliseid võite ette näidata nagu Erkki Janakkusel. Lihtsalt tugevamas konkurentsis. Hea esitus. Hästi meeldejääv vähemalt ratta publikule, kui üks eestlastest suudab ka ühe nõndanimetatud suurtest velo tuuridest lõpuni ära sõita, eks. Jah, ega Erki suits ka samuti lõpuni sõita, tegemise lõpuni sõitmine ei ole eesmärk omaette samuti tegelenud. Et siin ikka minnakse, kas etapivõidu siis kokkuvõttes midagi tegema või? Noh, mul jah, noore mehe kohta tuli suht hästi välja, et võib rahule jääda. Me räägime kindlasti sellest Hispaania velotuurist, veidi hiljem veel, aga praegu René hea meelega läheks kusagile sinna sinu karjääri algusaegadesse. Sa oled pärit Jõgeva linnast nagu vähemalt ütleme, sealtkandist on pärit väga suur osa Eesti ratta pudest. Tombak on Põltsamaa mees, eks Erki Pütsep, Kurema mees siis, Lauri Aus oli Jõgevamaamees, Andrus Aug samuti. No praktiliselt see nimekiri on algusest lõpuni jõgeva meestega täidetud. Kas nende meeste nimed olid kuidagi sinu jaoks ka otsustava tähtsusega või, või oleks sattunud rattaspordi juurde hoolimata sellest või mis seal Jõgeval siis õigupoolest toimub, seal ju minu teada ei ole praegusel hetkel mingit hullu klubi, kes koolitab välja rattaproff. Ja seda on nüüd, viimasel ajal uuesti hakata siingi sisse puhuma seal sellele klubile kaela krite tegeleb seal noorte veel need nimed, nagu sa nimetasid sellise, et nemad olid iiduliteks siis minule või et ma nägin, nägin, kuidas mehed on tee sisse käinud, et kõik on võimalik, et samamoodi on võimalik kergi. Nad olid otseselt eeskujud. Jah, võib küll öelda, nii, et samamoodi Ratwordi uurimaksauni jõudu ka lisasellega tegeles ja tema minna eelkõige sinna trenni, viised. Ühesõnaga lapsepõlvest saati oled sa istunud rattasadulas, esimene ratas oli kolme rattaline, tüüpiline nõukogude aegne. Seda küll jah, aga no trenni maksnigemas kaheteistaastaselt. Ennem need sai niisama lõbu pärast. Isa Minni tagant kaljuga. Sõida, sõida neid, et lihtsalt üks hetk lihtsalt. Noh, et kui tahad, siis mine ja rattatrenni. No ma saan aru, et Jõgeva ei ole kunagi hiilanud oma spordialadega, mida seal võiks aga viljeleda seal vist on läbi aegade olnud populaarsed näiteks jäähoki ja Jõgevaga seostub kindlasti saalihoki, need ei olnud sinu jaoks mitte mingisugused variandid, mis asi sind rattasadulasse meelitas, noh üks asi, rääkisid, isa, onju, aga teisi ahvatlusi ei olnud spordis kas või. Ei olnud jah eriti noh, seal kohalike poistega Laiuse põhikoolis natukene korvpall jalgpalli mängitud ja sügiskrossi käidud, jooksma Anseni pikema oma jooksud, mulle sobisid hästi võhma, mul oli ja isa soosiv suhtumine sellesse sportisema, sinna viisid. Sa oled päris laiuse, kuid see mul meeles ei olnudki. Kuna ma olen ise sealtkandist pärit suhteliselt lähedalt, siis laiuse koolist on vähemalt kaks Eesti tipptasemel spordimeest olnud. Teine neist on Vallo Allingu, kes mängib korvpalli Tartu. Jah, Erki Pütsep on samuti seal koolis käinud. Mäletad sa oma esimeste treeningute sisu, kui pikad need olla võisid ja miks need sind maanteelt eemale hirmutanud, sest kui sa tahad ikka rattaspordis tegijaks saada, siis ei piisa sellest, et sa sõidad hommikul 10 kilomeetrit kooli või tööle ja õhtul tagasi, siis tõenäoliselt tuleb maanteel veeta, noh, kolm-neli tundi, viis tundi vähemalt. Noore poisina alguline treening on siiski lühemad, aga nüüdse esimeses treeningutes on mul siiani meeles, et ma arvan, et mul ei ole kunagi nii valusa nii raske olnud, et see natuke ülepingutatud oli ühistreening koos Tarmo Post sinna ja siis juba 25 kilomeetrit minu poolt minna, käisime vastas ja tulime uuesti tagasi ja läksime baasi ja siis treensenogee. Nüüd läheme, saadame kõik koos, Tarmo vennad uuesti ära, siis on pärast trenni annan, siis ma väikse poisina julgen öelda ka kohe, et no et ma tegelikult juba selle siin ära äsjamineja koju ja teine otsa osutus katastroofiliseks. Viimased 10 15 kilomeetrit oli küll nii et ma arvan, treener oli ikka päris palju, muidu ei oleks jõudnud. Ja see on hea ala, et valid mingisuguse punkti, sõidad kodust eemale, tagasi tuleb ju kuidagi saada ametit, jää sinna. Jah, noorema tihtipeale ikka see nii mind vaatasid tuulesuunajad, algul läksid vastutuult ära ja siis, kui ma tundsin, et jõud hakkab otsa saama alla tuld tagasi, oli lihtsam. Sul on Jõgeva maakonna teed ilmselt üpris ilusti risti-põiki läbisõidetud, eks seda, milline põhitrass oli, oli seal selline oma kindel lemmik ka seal ja kas olid sa maanteel ikka nii tihti, et autojuhid juba fikseerisid su ära ja kui tuttavat nägu tee ääres nägid, siis lehvitasid? Ei tea, kas auto juhib infitseerida maosõiduautojuhte Fidži vahel. Et üks ring oli küll põhiline, et seal Palamuse Kaarepere kandis väiksed tõusud, sa oled sinnakanti seibersiste käidud. Renee, rääkides tõusudest, üksvahe oli väga levinud jutt see, et Eestist ei tulegi selliseid rattaproff, kes suudaksid tõuse murda ja pigem ikka laugema mehed, kuna meie maastik on selline, eks Hispaania velotuur ometi ei ole ju mee lakkumine, et seal on ju ka väga, väga korralikke tõuse. See jutt siiski ei pea paika, see oleneb mehest, et tuleb Eestis, kui väga vaja on ka rattureid, kes saavad mägedest jagu. Loomulikult, et noh, omal ajal juba oli ju, Jaanus kuum oli näiteks sesse suits väga eduliselt. Toivo Reinold, vähemalt neid mehiks mägedes varem sõitnud on küll ja küll lihtsalt vahepeal on ära unustatud, kuna meil oli suur tegija Jaan Kirsipuu, kes võttis võite väga paljuvõitu grupifinišites ja samamoodi Lauri Aus ja Tombak ja need on kõik pigem sprintereid kui, kui mägedemehed. Aga nüüd minu järel, ma ei teagi, kas järgmine Eesti sprinter ei paista kuskilt, et kõikide saade mägede mäe teete. Kuidas sellele äratundmisele jõutakse, saad sa sellest kusagil varakult aru, panevad juba noorteklassi võistlused paika, et sa näed, et sinu võimet ei avaldu kõige paremini lõpuheitluses, vaid sa pead kusagil mujal asju teistmoodi otsustama. Jah, see oli ikka 70-st 18 aastaselt juba need ära, kui sa oled välja arenenud, et Seeba, milline kehatüüp sulama või nagu jämeda kondiga, et see juba päris palju paika siis kui sa ikka siin aeglane lihaslihaskiudgaasis seal ikka sprinterid, Tivoolita, sa võid olla natukene hulljulge finišis, nagu ma juba teine kord hea positsioonivalikuga, et suudavad seal suurtes finišites seal eesotsas on see, et aga see ei tähenda seda, et saad sõimelise sõit võitma, et üks mees ikka sinust lõpus kiirema, ükskõik kui hea positsiooniga seal ei oleks. Mida see hulljulgus grupifinishis tähendab? Kui seal ikka, tuleb võidelda päris palju, tihtipeale, et küünarnukid on mängus positsioonimängus, lenkstangi, lenkstangi vastased seal, kes julgeb rohkem tihtipeale trügida ja kes parema positsiooni valib, et siis kes seal eespool üldjuhul finišis on. Üldiselt kehtib seal ju ilmselt selline doominoefekt, eks ole, et kui üks kukub, siis läheb jah, kõik rivi, jah, enam-vähem. Nii ta on, et väga osavad vennad, kes, kes siis isegi kuku või eespool juba kukutakse. Me kunagi Raimoga lugesime rattafoorumist, me tegime ka rattasporti, see suvi sõitsime maastiku peal palju ja et neid mehi, kes ratturite hulgas jalgu ei raseeri, kutsutakse mesilastega, see vastab tõele või. No ma sellist väljendit ei olegi kuulnud midagi täitsa õhutaga Hildivil jahiga Öeldakse karvajalad lihtsalt mu midagi karva olen profisportlaste jaoks juba need, kes siis sõida harrastama, mis tasemel, et jälle see Sileti kätte võtnud, noh üldjuhul meie jalakarva võtame sellepärast et see on lihtsalt hügieenilisem juba noh, näiteks juba kukud siis haavasid on pallism lapli, kui need seal karvu eesiale ja teine asjana masseerijal on palju lihtsam oma tööd teha või iva õhtusin siiski masseeritakse, tuled sinna kahe sentimeetritesse Carrolisse susimasi, seega massaažist midagi välja ei tule. Kumba sagedamini teed, ajad habet või karvu jalgade peal? Noh ikka. Sest maleva vuntsimees väga ei ole, aga. Lisatakse sellele nalja ka tutvusringkonnas või on ikkagi sinu lähedased inimesed kõik sellega niivõrd harjunud ja see on niivõrd tavaline, et see ei tõuse, teemaks. Ei, see absoluutselt tõuse, teemaks, uuemad tuttavad ikka jällegi naeravad, aga kui see, kes juba teab ja ega seal midagi nüüd jah, teemaks siis ei tule absoluutselt. Igatahes meie Steniga saime aru, miks me ei ole väga palju saavutanud ratast. Ajame ikka nagu rohkem kalaga. Muuseas, praegu eks ole, on, on tall, sul on ratas kenasti garaažis seisab seina peal või teed sa ikka näiteks ka praegu välja, seal trenni hetkel teeks küll, jah, aga sest ma ei saa, kuna mas operatsioon oli ja ei, ei lubata enne 20 esimest detsembrit, minagi ta siis arst ütleb, kas tohin hakata? Ei tohi, et. No ei ole ilmselt eriline uudis, et sinu tasemel mehed sõidavad praegusel ajal rattaga, mis maksab 100000 keerumbeseks. Nojah, olenevalt olenevalt firmast, siis, et kes, kui kallist ratast toodavad Aga mis rattaga või kui palju maksva rattaga vormisid sina endast elukutselise sportlase? Kõigepealt, ma alustasin üldse näiteks tartus sosseega, saan vääratus hääli. Sinu ajal oli ka veel sellist ratast. Ja oli, oli see kõikides klubides, olid veel need virnas noored, kes tulid ainult alla, kuna lihtsalt ei olnud midagi muud anda, et siis juba kahe aasta pärast, mil isa ostis esimese läänega, et aga noh, see oli põhimõtteliselt sama sama Relmis stardsosseegeli lihtsalt lääne oma natuke töötas paremini ära. Ja hiljem juba jah, juba aasta-aastalt ratast paranes ja selle tulemused õigemini tulemused ja siis juba lubati paremat rataste tõi niipidi jäävad asjad ikka ratas on päris palju kinni siis enam, mis ta kinni ise mees olema sõitma ja kui juba tunned, et, et mitte ei ole see sinu võim, mis seda võitmisega paid võib-olla parema tehnoloogia juures oleks tulemast parem, siis tuleb lihtsalt parem parem ratas omale soetada. Mõtlen nendele vastutuult sõitudele, kuidas sina end, Rene motiveerid, võib-olla praegu ei ole see enam nii teema, see on sinu töö, aga, aga näiteks kunagistele treeningutel, kui tuleb ikka tõesti tunde ja tunde nühkida, siis millega sa endale selle isu jälle korda said, et et sundida ka ennast näiteks homme jälle sadulasse istuma, eriti, kui sul ei ole punti taga, on ju päris nüri ikka vasta. Nojah, et see on kahe otsaga asi, kuidas keegi sellesse suhtub, et mina juuniori peast alates siis seitsmeteistaastast alates ja mul oli kindel sihtprofiks saada ja noh, see kujuneski minema. 19 kui ma keskkooli lõpetasin, siis mul oli vallikas minna ülikooli või Prantsusmaale ja ma andsin nagu endale aega paar aastat, et lähen Prantsusmaale, proovin, et see oli nagu kindel eesmärk, see oli juba mu töö on ette võetud, kuigi ma alguses palka saanud, et pani ise rohkem raha alla, kui see tagasi tõi, aga siis mõtlegi enam sellele, et on raske või midagi, lihtsalt. Kui sul on eesmärk silme ees, siis heeritud selleni jõuda. Kui mõistvad omal ajal näiteks õpetajad selle teevaliku juures olid meelitati sind ikka koolipinki ka hoolsamini või ei olnud see sinu jaoks probleem, sa said, said kenasti hakkama ja selles mõttes tülisid ei tõusnud. Aga kui päris aus olla, siis tegelikult viimase klassi, siis ma läksin Otepääle Audentese spordikooli just sellepärast, et ma puudusin koolist nõnda tihti, et tavakoolis ei olnud võimalik lihtsalt neid järeltunde võtta, mida mul vaja oli, selleks, et vahepeal olin kuu aega järjest ära, siis õpetajad õnnelikud selle üle ei olnud ja seejäreltöödega tekkis probleem, et enam ei oldud nõus lihtsalt vastu võtma. Ei tuldud nii palju vastukaja, sving, võib-olla natuke peale spordi, Audentese spordi poissegi ilusti vastu sellistele asjadele ja seal oli õppeprogramme hästi-hästi sätitud rootslaste jaoks, et sai kas hilistel õhtu õhtutundidel minna ja teha ära kõik vaja oli. Amatööri aastat Prantsusmaal läksid sinu jaoks nii hästi, et ei tekkinud tagasivaatamise himu. No kuidas nüüd öelda, et hästi noh, võib-olla mõni teine vend, ma olen kõrvalt vaadanud mõni lööbki käega, et esimene aasta ma ei saaks öelda, et mu lillepidu oli ja. Mul ei tulnud nii suuri tulemusi ka, et ma vaatasin automaatselt kuhugi kõvasse tiimi, et mind oleks kohe kahe käega vastu võetud ja tegelikult veel järgmisele talvel ma olin ilma meeskonnata, kuna ma sinna on taaslavastanud, pöördujad on, ma nägin, et seal ma lihtsalt ei arene enam edasi. Paar nädalat enne hooaja algust ma istusin Eestis ilma meeskonnad. Õnnekombel mul 2004.-ks aastaks õnnestus saada siis üks teine Väiketiime Lõuna-Prantsusmaale Bereneedesse ja siis oligi paari päeva pärast olid juba lennukipiletid võetud ja lennukiga sinnapoole kui raske sellises stiilis üldse kohaneda on, sest kogu see keskkond on, eks ole, kultuurilises mõttes Prantsusmaa hoopis teistsugune. Tiimimeeskond iseenesest on ka kindlasti rahvusvaheline seal sõitjad teiseski maades koos, et kui lihtne sellist keskkonda on ühel Eesti poisil sisse sulanduda. Ei no tegelikult meeskonnakaaslane neljulaati sõbralikud sõnad suhteliselt sõbralikult. No üks asi, mis keelebarjäär tuleb muidugi ette, et kuna nemad ei räägi lihtsalt muud keelt, kui prantsuse keelt mõni mees tulebki, taob rusikaga vastu rindu, ma räägin inglise keelt siis et kui palju siis aspik inglis kogu tema inglise keel, aga muidu seal jah, nende väiksemate meeskondade treenerite ja bossidega on ikka suht-koht raske läbi saada, et seal enamus tüüpilisest aferist ka, et nad peavad seda tiimi juba sellepärast, et endale väikest Mutsukest kõrval teenindaja enamjaolt nad ise jagad Jagrat spordis tegelikult suurt ja midagi, et lihtsalt fanaatik neile meeldib see ja samamoodi seal sponsorite raha pannakse kõrvale tihti seal, et, et seal võib olla teinekord Hablemat isiksuste otsa sattudes võib suht ebamugavalt see aasta mööduda, nagu mul tegelikult esimesed kaks aastat möödusid, et lihtsalt tuleb ise ise mees olla ja august välja tulla, et tuleb lihtsalt tulemused välja sõita ja ükskõik kui kehvas meeskonnas olles ja hiljem juba läheb ladusalt. Jah, see õnneks ei ole näiteks ralli, kus autol võib kurat teab mis asi ära laguneda, et noh, kuigi ratas on ka selles mõttes tehnikaga. Aga sul, Renee, prantsuse keel on sellel, kuidas hääldatakse seda meeskonda profimeeskonda, mille värvidesse praegu sõidad, eestlased ikka ütlevad ilusti Jaageegaks r. Kuidas? Hans oli sel aastal nüüd järgmine aasta muutub see nimed prevojansse asemel Lamondial. Palun ütle veelkord asendis, Ellomondi all on siis järgmine aasta. Hea, et meile jääda niimoodi midagi. AV kaks R on natukene lihtsam, kuidas senine aeg selles meeskonnas kulgenud on, on ta siis seestpoolt vaadates või sõitjana vaadates ka kuidagimoodi eestlaste klubi, nagu nagu räägitakse, on seal kusagil klubi kontoriseinte peal ikka meie meeste postrid ilusti ära raamitud jaani või Lauri või nende suurte suuremate saavutuste märkimiseks. Ei, sika Lauri ja Jaan on saal, meeskonna saga lende legendaarse mehed, et mehaanikud ja treenerid ikka tihtipeale räägivad nende tegusid ja toimetused, millega nad hakkama said. No räägi mõni, mis, mis oli see kõige legendaarse Mõtmida, mõned mehaanikud räägivad sulle, hõõruvad nina peal, et vaata kui niuke, Jaan oli Heino keegi legendaarsemaid juttu rääkida ei saa, aga tihtipeale ikka räägid näiteks see, kuidas ikka mehed panid, tulid ja muidugi sinna teise teemasse minnes siis kiirelt kiirelt jalad jaani selles suhtes, et noh, et alati on näha, et see, mis ikka tegi trenni ja sõit puhtalt, et vanasti ikka ütleme need, mis vanasti üheksakümnendatel oli see dopinguteema selline, mida, mida nagu avalikkuse ees räägitud, aga tegelikult see eksisteeris tunduvalt suuremal kujul hetkel, et et siis siis nagu seda just mainitakse, et eesti mehed olid alati puhtad ja ei kassasse. See jutt on rattaringkondades päriselt olemas, et noh, ma ei tea, võtame, kes kunagised rattasuurused olid seal üheksakümnendatel näiteks, et oi, et Renee, vaatanud MiG lindu. Rain võitis Tour de France'i, ma ei tea, viis korda näidatud tol ajal oli ikka need jama värk, et selge see, et räägi. Öeldakse, et see läks isegi nii kaugele minema, et siin see hiljutine seitsmekordne võit, temagi tema Kimberly spekulatsioone on päris palju, et noh, antud juhul nad jäävadki kõik spekulatsioonideks, niikaua kui mehed ise üles ei tunnista, nagu sel aastal näiteks endid telekomirattureid uuris ja saab jälle haldage edasi. Jama värk tegelikult on ju? Ei, no jama või mitte, et noh, selles suhtes hea, kui mehed ise üles Tõnis saavad ja üritatakse neid seda parandada, et ikkagi dopingu dopingukontrollid on palju tõhusamaks muutunud ja kõik üritavad juba selle poole püüelda, et noh, kas just kõik, aga paljude pööritud selle ikkagi Ratspord puhtaks Ajaxet. Sest siin on näha, sponsorid hakkavad juba tagant ära kukkuma, et asi läheb jamaks. Jama on ta just selles mõttes, et sa ei saa ühtki, ma mõtlen rattaspordifännikoha pealt ühtki meest endale lemmikuks valida. Nii kui ta tipus midagi suuremat korda hakkab saatma, nii on kohe küsimärgid üleval ja ei lähe kaua aega mööda, kui ta sealt kolinal alla kukub. Taanlasi, meenutades näiteks ja, ja sellesuviseid sündmusi. Ja no nagu ma ütlesin, et spekulatsioone ja viimasel ajal nii palju, et tegelikult see Rasmusseni lugu, mis oli, see juba oli ju puhtalt spekulatsioonide näolt, mees tõmmati pilvedelt maa peale tagasi, et kus suitsu, seal tuld, suitsu, seal tulla, aga samas ei olnud ühtegi fakti. No nagu ma ütlen, et need spekulatsioonid spekulatsioonid ajalt juba maha hakatakse mehi võtma, et see, see näitab selle asja farsi tegelikult. Et tegelikult muutub juba absurdseks. Aga samas võrdlused mees pani mägedes. Samamoodi nagu omal ajal trekisõit saigi, see, see see oli väga jama, et noh, see nagu silmaga näha, et midagi on valesti, aga no ma ütlen, et kui ei ole, siis ei ole ka tõestust selle kohta midagi teinud on, et see on ainult spekulatsioon ja sel juhul mina näiteks ei tahaks kedagi kõrvalt tembeldada. Aga noh, selge nagu jama ikka, mingid mehed sõidavad lihtsalt tõuseb kaks korda kiiremini kui teised on ühtemoodi põhimõtteliselt valmistatud ja professionaalselt sellesse suhtuda. Kas see dopinguteema kuidagi sind ka mõjutab või segab või? Või näiteks, kui tihti tulevad need dopingukontrollid sinu poole niuke karbike purkidega kaasas? No mina olen väiketegijaid, minu poole käiakse Änsku, võistlustel on vaja, teinekord loositakse välja, kes on põiele minna või siis meeskonnalaagrites tehingud tehakse üllatusvisiite, minu koju pole tuldud, aga aga nüüd järgmine aasta läheb asi päris karmiks. Esimesest jaanuarist alates näiteks peame iga nädal siis ette planeerima ja mida me järgmine nädal teeme selle uut siis teavitan miskit ärkame, kus kohas palju trenni teeme ja nii edasi, et et võimalikult kättesaadavad oleks siis nendele dopinguküttidele antud juhul kui midagi valesti kirja paned ja sind sel hetkel seal ei ole kuss olema, pead paberi järgi siis kohe hoiatus, hoiatus ja seal nagu Ma arvan, saanud antakse kaks hoiatust ja kolmandaga juba on köömes, et et selles suhtes nagu nalja ei ole, et iseenda elu peab päris palju planeerima hakkama, et põhimõtteliselt nagu vangis istumine, et et selles suhtes on vaja asi jamaks läinud, aga no mina olen samas selle poolt, et see on pralt üks nendest võimalustest, kuidas neid petiseid siis pidurdada, et eks see ole, kas siis kasu ka toob? Velo tuuridest Renee, kas see, et sa Vueltal sõitsid Hispaania velotuuril, näitab tuleviku osas ka väikese vihje kätte, et see võiks olla noh, nii-öelda tööpõld, kus sa hakkad lammutama või on ikkagi Tour de France, prantsuse velotuur, see, kuhu sa ihkad ka peale saada ja siis seal särada. Ta Chiro antud juhul siis ongi nagu Eeemma eel maiguks Tour de France'il. Et sa, tuur on samamoodi etappi on samamoodi rasket põhimõte on kõik sama lihtsalt Chirolja Vueltal, siis on see sportlaste tase natukene natuke madalam kui Tour de France'i, kuna kõik lihtsalt tippvormis olla, sest kõigi medatiseerituma tuur üldse ja kui seal hästi esineda, särama, et see raha, mis sellega kaasnenud, on palju suurem ja antud juhul sellepärast ka kõige rohkem neid dopinguafääri, Tour de France'i väe seoses tekib. Kas see uudis, millest suure häälega siin kõneldi, mis lõppkokkuvõttes selgus, et noh, vaata, et ei olegi uudis, et Eesti võiks Tour de France'i proloogi või esimest etappi, mida iganes siis võõrustada kõigutas sind kuidagiviisi või, või oli see sinu jaoks kohe läbinähtav mäng, et see ei ole päris reaalne maailm? Ei noh, kui ma seda uudist pealkirja panna ja siis ma hakkasin kõva häälega muidugi naerma, et lihtsalt logistiliselt minu arust ei ole veel tänapäeval võimalik, et võib-olla tõesti 10 aasta pärast on juba lennukid, mis lendavad siit Prantsusmaale poole tunniga muutus võimalik kaks, aga hetkel ei ole võimalik, et eks ole tulevikus näha, et muidugi oleks suurepärane, kui selline võimalus streigiks Eestile seda etappi korraldada, et see oleks super. Sa oled mõõtnud asfaldimeetreid praktilist igal pool, eks ole, Euroopas. Kui sa võrdled Eesti ja Prantsusmaa teid näiteks ja ma mõtlen ka mitte ainult asfalti, eks ole, vaid ka seda liikluskultuuri, kuidas autojuhid käituvad jalgratturiga, siis mis see pilt on võrdluses Eesti, Prantsusmaa, kas meil läheb juba paremaks ka natukene maad ja ma ei oska küll öelda, paremaks on midagi läinud, kuna liiklus on tihenenud viimase aastaga ikka Eestis tunduvalt ja ja seda agressiivsemaks muutunud, et paremaks ja kindlasti ei ole viimasel ajal minu arvates vähemalt et meeldukum Prantsusmaal trenni lähen, siis ma seal rattur nagu liikluse üks osa, et autojuhid kõik arvestavad sellega või no vähemalt suur enamus, et nemad võtavad ratturid võrdset autole, et ja samamoodi on seal tegelikult ka palju rattateede ehitatud, et et sind autoteedest siis eemale viia. Aga Eestis sa oled siiski hinnangu džunglisse lahti lastud, kui sa lähed trenni, et eriti Tallinna siis Tartul ligilähedases, et kes siis mina olen trennis käinud, et Tallinnas on täiesti hullumaja sees rattur, siin on autojuhi kõige suurem vihavaenlane, tekib teinekord selline kihitavused ikka siis me ei tohigi liikluses olla, et et vähemalt autojuhid siis teede kasutada. Mõnikord tundub, et need, kes lendab rohvemalt, treenivad noh, on justkui selles mõttes hull, julgurdataks, et neil ei ole kiivrid peas või, või midagi sellist täiesti liikluse vahel, eks ole, sõeluvad. Ja muide, seda ma olen ka tähele pannud, et Eestis näiteks maastikusõiduässasid ma olen ise näinud Tallinna tänavatel, sõidavad ilma kiivrita, mis on nagu ikka hulljulguse tipp. Küll jah, et samasime, naljatame omavahel, mis see kiiver päästepaati, kiir pähe tuleb rekka selga, vaiba päästad, sellesse surevad ratastooli seal lõpuni, et see nagu naljatamisi pooleks, et noh, tegelikult on kiiver peas, ei ole noh, selge see, et ratturid peavad ise ka Leaks korralikult käituma ja liikluseeskirju jälgima, aga pahatihti on ikka selliseid juhtumeid, kus auto tuleb, otsustab lihtsalt, et ta, tal ei ole vaja sinna ratturi taha seisma jääda 30 kilomeetrit tunnis, et tal on vaja sõita 100-ga sellest mööda millimeetri pealt, et et selliseid Likid tegelikult ei ole vaja teha. 30 kilomeetrit tunnis on see, millega sa kulged tavaliselt trenni ajal Jah, 30 kuni 40 on selline tavaline treeningkiirus, et kui sa lähed sinna pikemat maad sõitma, et kiiremini, kiiremini trennis pikema. Sõidad saega või kilomeetrit kokku? Kuidas kunagi, et noh, üldjuhul ikka kilomeetrit, et siin pikemad otsad tulevad üle 200 kilomeetrike-le, seitsme tunni läheb ära, see on järjepanu järjepanu ikka vahest hügita grillis kinni, pea. Ei noh, ikka peast kinni, janu peale tuleb lähedaste samale siia juurde, teinekord saab isegi ära taskusse pandud ja kuskil võib-olla läheb mõne väiksema pundiga kuskil korraks maha istutud 10-ks minutiks, väike kohvi tehtud, aga üldjuhul ikka jah, kui üksi lähed, siis vaatad oma trassi valmis, mis teed ja kus, kus mida sõidad, et kus siis mis tõus võtad ja lähed välja läbitsee treenima. Terve selle pika aja jooksul kuulad sa looduslikke helisid või on midagi kõrvas. Möödumineutrekad, looduslikud helid, Shakese Eina näitasin, käin suht harva siiski rennis suht suht harva ajastul on siin, aga Prantsusmaal otsisid vaiksemat teed välja, kus, kus seda liiklust väga ei ole, saab rahulikult sõita ja mulle kõrvaklappe ei meeldi panna, aga et muusikat ma kuulasin aeg, et ohutuse, mõtlesin juba tegelikult parem.