Tere päevast hea vikerraadio kuulaja. Nii nagu ka varasematel päevadel, jätkame me ka täna reporteritunnis vestlusi uue valitsuse ministritega. Nende valitsemisalast ja tulevikunägemustest tuleb. Tänane saade ei ole otsesaadavaid lindistatud päev varem. Aga mul on hea meel tervitada siin reporterid loni stuudios uut kultuuriministrit Laine jänest. Tere kõigile. Mina olen saatejuht Lauri Hussar. Proua minister, te olete just muinsuskaitsekuu avamisel, et kuivõrd tõsine on teie hinnangul tänases Eestis muinsusväärtuste kaitsmine, see, et muinsusväärtuste kaitsmine jääb suurele rahale sageli jalgu? Muinsuskaitse on kindlasti üks erakordselt oluline valdkond ja ja ma arvan, et on väga hea, et see temaatika on esile kerkinud nii laial pinnal, et seda on arutatud küll ühelt küll teiselt poolt, päris selge on see, et kultuuripärandi kaitsmine ei saa ka olla ainult niisugune pimesi ühes suunas liikumine, kindlasti peab vaatama ka seda kuidasmoodi siiski vanad väärtuslikud hooned, ehitised või nii-öelda meie mälus sobivad. Meie tänapäeva, kuidas nad siin on kooskõlas kõige sellega, mis luuakse tänapäeval ja raha osas võiks öelda seda alles tulnuna kohaliku omavalitsuse tööposti otsast mõni aeg tagasi siis kõik see, mis puudutab muinsuskaitse taastamist või siis muinsuskaitseliste hoonete taastamist ja väärtuste taastamist kas nende esialgsel kujul või vähemalt autentselt sarnasel moel võtab omakorda palju raha, nii et tihtipeale on kurb see, et lihtsalt napib vahendeid, et tõepoolest taastada vanu väärtusi sellisena, nagu nad on seda ära teeninud. Mis puudutab seda teie küsimuse teist poolt ehk ehk seda, kuidas jäävad muinsuskaitselised hooned või et jalgu tänapäeva suurele rahale, siis see on niisugune erakordselt globaalne teema ja, ja ma arvan, et, et see arutelu ühiskonnas peaks jätkuma. Küsimus ei puuduta mitte ainult muinsuskaitset, vaid üleüldse erinevaid otsuseid. Tihtipeale tundub, et mõned ühed või teised otsused võivad tuleneda suurest rahast, aga selge on ka see, et ilma rahata ka midagi tehtud ei saa. Nii et, et raha küsimus on niisugune globaalne filosoofiline ja ma siin praegust üksikasjadesse ei, ei olegi võimeline laskuma. Kas oleks teie hinnangul veel kuidagi vaja seadusandlusega toetada muinsusväärtuste kaitset või on praegu heaks kiidetud seadused juba piisavad selleks? Ma kindlasti ei ole pärast poolteist nädalat tööl olemist valmis hindama seaduste täiuslikkust. Kui ma lihtsalt ütlen oma enesetunde või, või sellise teadmise pealt või väärtustamise pealt, siis oluline on see, et muinsuskaitselised väärtused oleksid hinnatud, et järgitakse teatud reegleid nende säilitamise ja taastamise osas. Et meie tulevastel põlvedel oleks ka aimu sellest, mis on olnud kunagi, kuidas on ehitatud, et oleks olemas seitsmeteistkümnenda või 19. sajandi näiteid, aga mõiskamite varemast ajast, kui me räägime arhitektuurist ja ehitistest üleüldiselt ja see, kui näiteks erinevaid asumeid noh, näiteks niinimetatud puit, linnakuid taastatakse sellisena, nagu nad on olnud eelmise sajandi algusel või siis 19. sajandi lõpus näiteks et mitte kasutada plastikut puitmajade juures väikese puu linna juures või siis kuidas taastada, restaureerida uksi või katusekarniisi ja nii edasi, nii edasi. Et need niisugused miljööväärtuslikud valdkonnad on ka kindlasti väga olulised ja ja hea on, kui nad on loomulikult seaduses sellisena kaitstud, sellepärast et. Me oleme vastutavad siiski tulevaste põlvkondade ees. Et kui meil vähegi on võimalik, kui see maja või, või ehitis ei ole nii ära mädanenud ja lagunenud, et noh, ta on lihtsalt eluohtlik, eks ole, siis tegelikult, et peaks selle siiski taastama nii palju kui võimalik ja noh, näiteks konkreetselt Tartus on päris häid näiteid selle kohta, me räägime Supilinna miljööväärtuse taastamisest. Me räägime Carlovast. Kindlasti on siin Tallinnas võimalik rääkida. Ma usun, kalamaja piirkonnast ka Viljandi linnas on, on selliseid puit ehitasid ja puitelamud au sees ja nii edasi ja nii edasi, nii et ma arvan, et see on meie rikkust Mida on meil õppida Sakala keskuse juhtumist? Sakala keskuse juhtumist on õppida päris mitut asja, esimene teema on informatsiooni aus ja õigeaegne väljaütlemine ja enne otsuste tegemist, nagu öeldakse, mõtlemine, nagu Eesti vanasõna ütleb, et et üheksa korda mõõda, üks kord lõika, tundub, et siin tehti lõige ära ja pärast mõelda üheksa või 90 korda. Ja kindlasti informatsiooni aus edastamine. Ta avalikustamine, et kogu protsess oleks, oleks jälgida tuttav ja et isegi kui midagi ei tehta seadusevastast. Et siis tõepoolest noh, tähendab, et ei jääks kellelegi sellist muljet, et kui midagi kusagil kabinetivaikuses näiteks ära otsustatakse, see võib olla ka väga täiesti seaduslike, kindlasti ongi. Aga kui inimesed sellest aru ei saa, siis see tekitab arusaamatus ning öeldakse, hirmul on suured silmad ja ja seetõttu kindlasti oluline asi, mida tuleb õppida, sellest protsessist on suhtlemine, suhtlemine, inimestega aval suhtlemine ja, ja teemakäsitlus. Kindlasti on oluline erinevate seisukohtade ja poolte ärakuulamine ja siis niisuguses protsessis ühise arusaamise jõudmine, nii et ma usun, et et siin on väga palju suhtlemisprobleeme olnud, mitte niivõrd neid seaduslik Külla vesteldes erinevate arhitektidega, siis on nad toonud välja ühe ühe väga tõsise probleemi, nimelt et igasugune linnaplaneerimine on ikkagi praegusel hetkel Eestis üsna käest ära ja arhitektide liidu esimees Ülar Mark on isegi öelnud, et väiksemates linnades ei ole ette võetud veel selliseid arhitektuurilisi liialdusi nagu Tallinnas ja Tartus vaid sellepärast, et meil ei ole veel piisavalt raha. Et kas te nõustute sellise seisukohavõtuga ja kas tuleks üldse näiteks linnaplaneerimise küsimustes kuidagi riigipoolselt ka mingisuguseid seadusandlikke akte vastu võtta, mis võiksid siin seda ruumi pisutki korrastada? Mida te mõtlete arhitektuursete liialdust all, täpsemalt Tallinnast? Ja ta on tallinnas, räägitakse, et Tallinnas on näiteks räägitud Viru keskusest sedasama Sakala keskus, Tartu puhul on sageli räägitud Tartu uuest kaubamajast ja nii edasi. Nii et, et neid näiteid on tegelikult küll. Linnaplaneerimine on kindlasti kohaliku omavalitsuse pädevus ja tõepoolest tuleb seal läbi mõelda asju terviklikult. Ma ei ole niivõrd kursis selle Viru keskuse teemaga noh, visuaalselt võib öelda, et majad on tõesti suured ja, ja esmapilgul harjumatud. Aga järjest seda Cityt siia Tallinna kesklinna siiski kerkib. Et võib-olla ei ole need asjad väga ebaproportsionaalsed, aga ma ütlen veel kord, ma ei ole arhitekt, ma ei ole spetsialist ja see, mida ma praegu nüüd ja praegu ütlen, on lihtsalt minu selline emotsionaalne niisugune arvamus, isiklik arvamus, mis puudutab Tartu Kaubamaja vaja siis siin ma võiksin rääkida pikemalt, ma ei taha seda saateaega kulutada, sellepärast et kindlasti soovitakse tutvuda minuga pigem kultuuriministriga kui endise Tartu linnapeaga. Aga linnaplaneerimise osas selles kvartalis tahan lihtsalt öelda seda. See, mida täna veel näiteks linnakodanikud ja linna külalised, et selles niinimetatud kaubamaja kvartalis ei näe, on need ehitised, mida alles ehitatakse. Ehk tegelikult ta ei ole ebaproportsionaalne, kui saab valmis terve see ristmik. Et ta on täna üksi, kui me räägime sellest uuest kaubamajast ja ta on täna liiga suur seal, kui ei ole tal kõrval ja vastas ja diagonaalis ülejäänud disi mis on sama suured või veel suurema, mis, mis on, võivad olla veel suuremad, sellepärast et, et nii-öelda see üldplaneering lubab seal konkreetselt kuut korrust. Näiteks kaubamaja neli, et oleks võinud olla veel suurem, õnneks ei ole. Ja tõepoolest on seal ka niinimetatud pläsku, sinna on kerkimas tigutorn, üle jõe on kerkimas seal jällegi hotell ja konverentsikeskus, nii et tegelikult üldplaneering näeb ette paljusid asju, mida linnakodanik sel hetkel ei näe. Kui üks nendest asjadest on valmis ehitatud, aga tulevad ka järgmised ja siis ma usun, et, et see moodustab niisuguse ühtsema kompleksi. Hästi räägime nüüd teie missioonist kultuuriministrina. Mida te sellena ennekõike näete? Minu missioon tegelikult võib-olla niisugune nagu filosoofiline, sellepärast et võib-olla on ka ette heidetud mul juba siin ajakirjanduses selle lühikese aja jooksul, et kultuuriminister ei pane nagu paika väga konkreetseid tegevusi, konkreetsed tegevused on paigas koalitsioonilepingus ja kindlasti kõik need tegevused peavad toetama tama seda missiooni, mis siis filosoofilises mõttes on. Ja ma arvan, et erakordselt oluline on alustada algusest, ehk siis noortest ja lastest. Ja selle missiooni juurde käib ka päris suur rahanumber ehk siis 2000 krooni ringiraha igale lapsele, et maast madalast võiksid siis lapsed vanuses kuus kuni 19 osa saada huvitegevusest, mis iganes valdkonnas, olgu see siis käsitöö, tuur, tehnikasport või, või siis mingisugused muud spordiringid. Ja läbi selle siis ühelt poolt sisustada oma vaba aega ja teiselt poolt valmistada ennast elus selleks ette, et kultuurne inimene ehk siis ta mõistab erinevaid kultuurisündmusi, tahab neid külastada või siis on ka ise tipptegija ühes või teises valdkonnas kunagisest noh, sa pead ju millestki alustama selle jaoks, et aru saada, kas üks või teine asi sind huvitab. Nii et see on üks niisugune filosoofiline ja suur ülesanne, mis on ka rahalises mõttes olles läbi mõeldud ja ma usun, et, et alates järgmise aasta eelarvest saame hakata läbi kohalike omavalitsuste Sis toetama mitte ainult neid lapsi, kes täna juba huviringides toimetavad vaid ka kõiki neid, kes täna mingitel põhjustel vanemate finantsiliste raskuste tõttu näiteks või, või mingitel muudel põhjustel ei ole saanud ringides osalema hakata. Et see on üks niisugune erakordselt suur töö ja kindlasti nelja aasta jooksul ei ole ma kindel, et saab kohe näha töövilju. Võib-olla me näeme natukene aktiivsemat osalemist huvitegevuses, aga ma usun, et need viljad tulevad paari-kolmekümne aasta pärast kui meil on lihtsalt rohkem juba täiskasvanud inimesi selleks hetkeks, kes huvituvad kultuurist. Kuidas on plaanis aidata ja Marendada seda valdkonda, kus inimesed loovad kultuuriväärtusi? Ma pean siin silmas süvamuusikat kunsti, arhitektuuri, kõike, mis nii-öelda sõna olla kunst käib. Kas siin on, on plaanis ka kuidagi nendele inimestele tähelepanu pöörata selle koalitsioonileppe alusel? Ja kindlasti ma usun, et, et väga paljud kultuuriinimesed mõtlevad täna oma niisuguste esmavajaduste peale ehk siis tegelikult on tegemist kultuuritöötajate palkade tõusu vajadusega. See on niisugune elementaarne küsimus, et lihtsalt elada elamisväärset elu ja luua siis meie kõikide jaoks ja meeleheaks seda kultuurilist emotsiooni, mida siis saavad need inimesed, kes just seda kultuurikultuurist osa tahavad saada pärast oma igapäevast tööd või, või siis selle vahepeal. Nii et Ma arvan, et see on üks erakordselt oluline teema ja seda ei maksa alatähtsustada. Kindlasti ei pea kultuuriinimesed elama õhust ja armastusest. Teil on koalitsioonileppes punkt, et seadustada selle, et üks protsent riigi poolt tellitud avaliku ruumina käsitlejad toovad ehitiste investeeringuteks mõeldud summadest kasutatakse siis kunstiteoseid disaini, sihttellimiseks, avaliku keskkonna rikastamiseks. Kas seda on võimalik täpsustada ka, millega on konkreetselt näkku ja kes võivad sind nüüd arvestada selle ühe protsendiga, mille nimel nad võivad siis tööd hakata juba tegema? See on idee, mis on saadud Skandinaaviamaadest, siin ei ole tegemist kindlasti jalgratta leiutamisega, küsimus on lihtsalt selles, et, et siiamaani pole sellist seadust, et nüüd Eestimaal rakendatud või siis sellist ettepanekut siin üleüldse tehtud. Tegemist on ideega, mis võiks ühel poolt pakkuda tööd eesti kunstnikele disaineritele sihtotstarbeliselt, tööde tellimine just nimelt hoonete ruumide siis nii-öelda kaunistamiseks, olgu need aknavitraažid, olgu see Maal seinal, olgu see skult tuur, mis pannakse fuajeesse või sissepääsu juurde. Olgu need disainielemendid, mis sisustuse juures kasutusel on ja see, millised need hooned on, need on koolid, need on raamatukogud, need on haiglad. Need on diaatrid, kultuurimajad, spordihooned. Ja see üks protsent ehitise eelarvest. Praegusel ajal küllaltki märkimisväärne rahasumma. Noh, ma võin siia võrdluseks tuua, et näiteks koolimaja ehitus kui alustada täiesti nullist, maksab kindlasti üle üle 100 miljoni, siis sealt üks protsent, eks ole. Meil on üks miljon ja Ma arvan, et see on küllaltki oluline rahanumber, kuidas täpselt hakkab olema, see töötatakse välja, tähendab, ei ole võimalik siiski seda niisuguselt üleöö öelda. See idee on olemas selle jaoks, et see saaks rakendatud kuni aastani 2011. Töö algab kindlasti peale 2007. aasta sügisel, nii-öelda ettevalmistuskomisjon või projektirühm hakkab sellega töötama, kindlasti on kaasatud sinna nii arhitektid, kunstnike esindajad kui juristid kui siis ka ametnikud ministeeriumitest, sest need hooned on täna nii haridusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi valdkondades ja, ja siin tuleb ka siis teha valitsusasutuste vahel niisugust horisontaalset koostööd. Ma usun, et aasta 2008 keskel oleme me valmis hakkama esitlema seda seadust sellisena, et et võiks juba aastal 2009 see asi hakata nii-öelda pilootprojektina nagu, nagu käima. Ja eks kindlasti see ei saa olla niisugune. Niisugune dokument, mis oli, on ja jää. Ta peab olema dünaamiline, ta peab arvestama nagu öeldakse, elu elu enesega ja, ja ma usun, et selle jaoks, et see saaks täiuslikuks, läheb veel aega, nii et ma usun, et selle koalitsiooni ja selle riigikogu ja selle valitsuse aja lõpuks 2011 peavad, peaksid küll asjad olema selged ja ma loodan, et ka juba rakendunud. Milliseid kultuurivaldkondi tuleks teie hinnangul Mesmo arendada? Ma tooksin tegelikult välja ühtegi alavaldkonda, ma arvan, et siin ei ole võimalik, et eelistada teisele kui mõelda nende erinevate valdkondade peale nagu arhitektuur, kunst, muusika, rahvakultuur, kirjandus, diaat, korter, ka spordivaldkond on kultuurivaldkond ja mõelda selle peale, kuidas kõik need alavaldkonnad veel omakorda jagunevad niisugusteks väga erinevateks suundadeks, siis tegelikult on erakordselt võimatu täiesti öelda. Ma arvan, et meie elanike hulgas on väga erinevad, et niisuguste kunstiliste ja kultuuriliste eelistustega inimesi ühele tundub, et, et peaks rohkem eelistama või talle meeldib muusika, teine tunneb, et kinokunst on see, mis tema emotsiooni täidab. Nii et ma tegelikult ei, ei saaks välja tuua, et nüüd üks valdkond tervikuna noh, kui me siin just nagu kinost rääkisin, siis noh, võib-olla tõesti siiski see Eesti film on, on üks, üks niisugune valdkond mis, mis tahaks ehk turgutamist ja võib-olla ka rohkem temast rääkimist ja tema esitlemist nii Eestis kui välismaal. Jah, et et võib olla. Tahavad kindlasti suurprojektid nagu nimed marmortahvlil millesi, mis panid tegelikult Eesti filmist tegelikult kogu rahva rääkima ja ja, ja kinos püstitas ega ju, päris omalaadseid rekordeid. Tähendab meil on, mille üle uhke olla, kui seda tehakse professionaalselt ja ja hästi ja meil on kindlasti võimekaid tegijaid, nii et kino on üldse üks niisugune valdkond, millest saab osa nagu väga palju rahvast, ta on niisugune kättesaadav, hästi, selline demokraatlik, nii et et see võib-olla on jah, tõesti see, aga ma usun, et ka teiste valdkondade inimesed, kes praegu seda saadet kuulavad ei tunne ennast solvatuna, sest tegelikult ei saa öelda, et on üks ja ainus, tegelikult on, on kindlasti tööd ja, ja toetust vaja ka kõikides teistes valdkondades. Koalitsioonileppes on punkt, mis näeb ette, et loomeliitude ja kultuuriseltside rolli tuleks suurendada sotsiaalses dialoogis, kuidas see peaks välja nägema? See algab, ütleme konkreetselt juba peale loodetavasti 23. aprillil, mis on järgmine esmaspäev ja jüripäev. Niisugune tore sümboolne päev, kui ka nii-öelda rahvakalendri järgi said alguse uued kokkulepped ja uued koostööd ja ma loodan siis kultuuriministeeriumis niisugusel tutvumisel kohata loomeliitude esindajaid, aga ka erinevate niisuguste ühenduste esindajaid ka spordivaldkonnast, olgu see treenerite ühenduse, Eesti olümpiakomitee, aga siis ka diaatri liit ja, ja, ja arhitektide liit ja Kirjanike liit ja interpreetide liit ja nii edasi, nii edasi, et esiteks siis uuendada tutvust, ma ei ütleks, et ma neid inimesi kõiki ei tunne, osasid siiski juba tunnen mõnede osas tõepoolest ütleme, uues rollis tuttavaks saades on kindlasti võimalik alustada niisugust normaalset dialoogi ministeeriumi ja nende alavaldkondade esindajate vahel, kes tegelikult ju ongi segu tuul, ega siis kultuur ei ole ministeerium, ministeerium juhib nii-öelda protsessi, juhib finantsvoogusid, aga kultuuri just, aga tähendab, tegelikult on ikkagi erakordselt oluline suhelda, kuulata inimesi, kuulata nende ideid ja küsida ka nõu, sellepärast et ega me ju keegi ei ole jumal või et kõiketeadjad. Arvan, et erakordselt oluline on ka tuua need loomeliidud omakorda niisuguse ümarlaua taha, tähendab, et ka nemad omavahel võib-olla ehk rohkem suhtleksid ehk kunagi oli kaunite kunstide nõukoda või midagi niisugust vist ministeeriumi juures ja. Ma arvan, et see võiks olla väga mõistlik otsus, niisugune nõuandev kogu taasluua. Ja ma usun, et see ongi väga hea sotsiaalne dialoog. Millal te viimati teatris käisite? Ma käisin nüüd hiljuti, eelmisel nädalal, ma käisin kontserdil, täna ma lähen tegelikult teatrisse on luigelend ja, ja ma olen küllaltki palju käinud teatris, Vanemuise teatris sai külastatud, et peaaegu kõiki esietendusi, sest sest kutsed tulid rõõmsasti laua peale. Võib-olla üks suurimaid. Viimase teatrielamusi on mul jällegi Tallinna linnas Trist kui Karini ja Indreku. Teost sai vaadatud, et see oli üks väga võimas elamus. Koalitsioonileppe järgi te olete üsna selgelt paika pannud, kuidas minna edasi professionaalsete teatrite rahastamisega, et teha seda läbipaistvamaks ja süsteemsemaks ja samas on ju väga palju ka selliseid vabakutselisi teatreid mis on projektipõhised, et kuidas nende finantseerimist võiks muuta kuidagi arusaadavamaks ja võib-olla ka nende tegevuse mõistes, oleks nad siis ka pisut motiveeritumad. Mina usun, et tegelikult kõiki teatreid peaks sarnase süsteemi järgi rahastama tulenevalt siis etenduste arvust, uuslavastuste arvust ja inimeste arvust, kes siis konkreetselt teatrist võtavad ja ma tean seda teatrijuhid on oma ümarlauas jõudmas päris heale konsensusele selle süsteemsuse osas ja ma ei näe mingit põhjust mikspärast, need erateatrid ei peaks sarnase süsteemi järgi saama toetust, nad on ennast täna tõestanud. Ja etendusasutuste seaduse alla kuuluvad ka nemad kõik, niiet et mina küll näen, et nad kõik pakuvad elamusi ja, ja nad annavad teatrietendus ja nendel on tarvis tehnikat, nendel on tarvis nii tehnika poole inimesi. Me noh, see, et neil on näitlejad ja lavastajad, see on elementaarne. Küsimus on selles, et erinevate žanride teatrid lihtsalt vajavad oma tööks erinevaid ressursse ja selles osas on teatrijuhid kindlasti ise kõige paremad otsustajad, nii et uus niinimetatud aita süsteem, mida ma ei hakka siin pikemalt lahti rääkima ja on, on teema, mis on jällegi idee saadud Soomest soome diaatrite tööst ja, ja tundub, et et see on paika loksuma, ei saa öelda, et ta nüüd täna on perfektne, aga ma arvan, et kõik teatrid võiksid olla ühes süsteem. Eesti rahva üheks selliseks absoluutseks kultuuriliseks suursündmuseks on laulu ja tantsupeo Öelge proua minister, kas laulu- ja tantsupeod peaks olema kuulajatele tasuta? Ei, ma ei ole selles väga veendunud, küsimus on lihtsalt selles piletihinnas, tähendab tegelikult ka inimene, kes tuleb sellele kontserdile laulupeo kontserdile läbi selle, ta ostab pileti toetab tegelikult eesti rahvust tuur ja miks ta ei võiks seda teha, tähendab, see on olnud nii alati ja ja see traditsioon võiks, võiks täitsa vabalt jätkuda, et siis öeldakse, mis tasuta see kasuta. Koorijuhtide ja tantsujuhtide sissetuleku kohta öeldakse, et need on sageli sümboolsed. Kas koori ja tantsujuhtide palgad peaks olema võrdsustatud näiteks pedagoogide omaga? Korja tantsujuhtidel on omaette klassifikatsioon ja kvalifikatsioonisüsteem ja Tarifitseerimine ja see on käinud läbi siis kooriühingu ja tantsuliidul on oma omad süsteemid siis nii et ma usun, et need on parimal moel paika pandud ja läbimõeldud, sest ega see koorijuhi töö, kui ma nüüd koorijuhina tohin paar sõna öelda selles mõttes sarnane, nüüd sõltub muidugi koorist, kui, kui koorijuht on on koorijuht, ütleme ühes üldhariduskoolis, siis on see tema töö sarnane nagu kooliõpetajad üldjuhul see töö, mis toimub seal kaks korda nädalas ja nädalavahetuseti on natukene teistsuguse metoodikaga, aga selge on see, et ka selle töö eest peaks saama väärilist tasu ja, ja siin on siis kokkulepet ka läbi kohalike omavalitsuste kooriühingu kaudu ja need asjad on välja tamisel, ma usun, et siin väga palju aitab kaasa ka see ringiraha, mis hakkab nagu läbi noorte käima, sest meil on ka palju noortekoore ja erinevaid noorte tantsuringe rahvatantsu ja nii edasi. Ja noh, näiteks ka kohalikes omavalitsustes ma tean, on, on see noorte teema kõvasti arutlusel, kas on siis vanuses kuus kuni 19, mõnedes omavalitsustes kuus kuni 26 vastavaks siis Euroopa sellele valgele raamatule, kus nooreks peetakse inimeste kuni 26 aasta vanuseni niiet et, et see rahavoog, mis riigi poolt tuleb juurde nüüd nendele huviringidele peaks tegelikult võimaldama kergendama kohalikel omavalitsustel toetada siis omaenda koori ja tantsujuhte Suur osa kultuurile minevast rahast on tulnud hasartmängumaksust. Te olete öelnud, et soovite selle sageli traagilise päritoluga raha osakaalu kultuuri rahastamisel vähendada. Miks. No see on üks niisugune teema, mis, mis tekitab nagu dilemmasid ja võib-olla natukene siukest eetilist küsimärki või kriisi. Ühelt poolt hasartmängudest tuleb protsent, mis on siis protsent sissetulekust, eks ole, toetab kultuuri, noorte ma tea huvitegevust ja sporti ja, ja erinevaid projekte. Teisalt me ju kurvastame selle üle, et kui rohkem tuleb raha sinna hasartmängujärelikult on rohkem inimesi, kes oma raha sinna jätavad ja läbi selle. On ise õnnetumad, jäädes sellest rahast ilma, rääkimata nende peredest. Ja siin peaks tegelikult liikuma selles suunas, et see raha liigub lihtsalt riigieelarvesse ja siis riigieelarves. Ja siis suunatakse raha erineva skulptuuri tegevuseks siis juba vastavalt, et siis valitsuse otsustele, et ma arvan, et niisugune hasartmängust otse noortele suunatud raha ühelt poolt justkui öeldakse, et kuulge, et rõõmustage, teil see raha on, teiselt poolt nagu on see see raha küsimused, et mis nägu see raha on, millega me siis toetame neid noori, nii et ma arvan, et et siin tuleks nagu see asi natukene üle vaada. Selge, tõenäoliselt siis läbirääkimisel uue rahandusministriga näete selle lahenduse leidma. Teie ministriks oleku ajal tuleb välja töötada ka skeeme Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehituse finantseerimiseks. Kuivõrd on võimalik, et see maja nelja aastaga valmis saab? Ma kardan, et aastaks 2011 see maja valmis ei saa. Loodetavasti on aastal 2011 teda näha selles mõttes, et ta et ta ei, ma usun, et ta siiski omandanud juba mingisugused suuremad vormid. Aga ega muuseumi ehitus ei ole ainult maja. See on ju siiski siiski kogu maja sisustus. Ja siis ekspositsioonid ja väljapanekute loomine, aga ka arhiveerimine, fondid ja nii edasi. Nii et see on üks erakordselt suur töö. Esialgne plaan oli, et maja saaks valmis aastaks 2009, kui on Eesti Rahva muuseumisse. Seda ma usun, et nüüd me võime aastal 2009 rõõmustada, et see töö on alanud. Selle maja ehitus, nii et loodetavasti maikuus saab siis sõlmitud projekteerimiseks niisugused lepingud, see on töö, mis on aasta otsa käinud ja ja on väga suur töö ära tehtud Eesti Rahva Muuseumi direktoriproua Krista Aru poolt, kes on suutnud, et umbes 100 miljonit läbirääkimiste käigus kokku hoida, ehk siis hinda alla saada. Ja see on keeruline ja suur ehitis, diskus tuleb kõik nüansid tõesti hästi läbi mõelda ja väljakutse on siin ka kohalikele omavalitsustele on Tartu linnale kui vallale mille territooriumitele ehk siis kahele territooriumile kogu see ehitis jääb ja, ja tegelikult terve selle piirkonna areng on erakordselt oluline tervikuna, nii et siin on väga suur töö ja siin ei saa rääkida ainult ühest majaga grupist, nii et ma usun, et siiski 2000. Võib-olla 12 on see ümber, kui me saame. No kuigi vaadates kasvavat majandust ja pidevalt ülejäägiga eelarveid, siis võiks ju tegelikult natukene pingutada ja ja võib-olla oleks ka nelja aastaga valmis Noh, siin ei ole tegemist mitte ainult rahaga, küsimus ei ole ainult rahas, vaid küsimus on ka selles, et erinevad projekteerimised, erinevad tööd nõuavad teatud seadustes ettenähtud hankeid teatud kordi, siis on tarvis olla valmis igaks elujuhtumiks, testideks ja nii edasi ja nii edasi. Need tähendab see ajafaktor enne seda, kui ehitama saab hakata, aga siis kui juba ehitatakse, siis vajab betoon nii-öelda ka oma aega, nii et siin ei saa kiirustada, ükskõik kui suur see või kiires rahavoog ei oleks. Vähem kui paari kuu pärast ei ole enam Eesti raadiote ja ETV, vaid on rahvusringhääling, keda näeksite meeleldi uue rahvusringhäälingujuhina. Siin on mul erakordselt hea meel tõdeda, et rahvusringhäälingu juhi osas korraldab kogu seda seda protsessi ja valikut rahvusringhäälingu nõukogu keda täna veel küll paigas ei ole, aga see ülesanne on täna riigikogu kultuurikomisjonil. Nii et, et ma usun, et kultuurikomisjoni esimees härra Peeter Kreitzberg suudab seda protsessi väärikalt juhtida. Mõned aastad tagasi heideti Kultuuriministeeriumile ette, et ministeeriumist on saanud spordiministeerium. Milline see pilt on täna? Vaat ma ei oska seda selles mõttes hinnata, et kui mõned aastad seda lihtsalt, et kultuuris ministeeriumi eelarve realt läheb väga palju spordi toetamiseks Noh, kindlasti ei ole need proportsioonid täna selliseid spordile läheb, läheb tervikuna rohkem kui kui kogu ülejäänud kultuurile. Sport on kindlasti oluline valdkond. Sport, seni tippsport kui ka harrastussport, kui ka nii-öelda liikumisharrastusse on tegelikult ju meie rahva tervis. Ja vaadake, kui uhked me oleme oma olümpiavõitjate üle, kui palju see rõõmu toob inimeste südamesse, kuidas hoitakse neile pöialt, et kuidas sajad tuhanded inimesed, et elavad kaasa meie võistkondadele, kui nad kusagil võistlevad, olgu see siis jalgpalli teema või olgu-olgu, meie suusatajad, tele ja kuidasmoodi võidu puhul tullakse tänavatele, madja raekojaplatsidele oma võitjaid vastu võtma. See tähendab seda, et Meie võitjad, meie olümpia peavõitjad, meie meie tublid tippsportlased on meie rahvale väga olulised. Teisalt järjest rohkem hakatakse tähelepanu pöörama niisugusele igapäevasele tervisespordile. Inimesed saavad aru, et ei pea 12 tundi ööpäevas tööd tegema, arvuti taga istuma või autoroolis olema vaided, et tuleb leida aega selle jaoks, et minna jooksma, suusatama, et aga sõitma ja ja praegu on liikumisharrastuse niisugune programm üks olulisemaid meie ministeeriumi töös ja kindlasti lähiaastatel, ehk need on terviserajad, polüfunktsioon, reaalsed, need on korralikud staadionid. Noh, et igas maakonnas oleks vähemalt üks korralik staadion polüfunktsionaalne, kus on siis nii nii pallimängud kui ka siis kergejõustikuvõimalused ja soodustatakse niisugust niisuguste rajatiste ehitamist, et mis, ütleme suurtest linnadest ei oleks kaugemal kui 10 20 minutit, et sa saaksid oma kodust lihtsalt, et sa ei peaks sõitma teise ilma otsa. Nii et ma arvan, et see on erakordselt oluline, et me olemegi oma rahva tervisele liiga vähe siiamaani tähelepanu pööranud. Eesti spordisüsteem on spordiklubide keskne. Millist tulevikku tõotab see spordikoolidele? Eks spordikoolide osas on see üks niisugune teatud looduslik valik ja olelusvõitlus järjest rohkem on siiski aru saadud, et see klubide süsteem ennast õigustab ja väga üksikud spordikoolid, mis tänaseks on veel alles jäänud, mõtisklevad siiski ka selle peale kuidasmoodi ennast reorganiseerida ja minna samuti ülaklubilisele süsteemile, nii et ma arvan, see on ennast õigustanud ja ei, ma ei tea ühtegi klubi, kes tahaks kooliks tagasi minna, sellepärast et seal on rohkem iseseisvust, nad on nii-öelda dünaamilisemad. Loomulikult oluline on see treenerite kvalifikatsiooni küsimus, mis aastal 2002 tegelikult käima lükati, sest see oli nagu üks niisugune võib olla kitsaskoht nende klubide juures, et kui spordikoolide puhul oli võimalik seal läbi õppekavade ja teatud treenerite kvalifikatsiooni nõudmiste nii-öelda nendele, et nad esitatud nii-öelda oma diplomi või kvalifikatsiooni, mida nad omavad, sa ei saa koolis muidu õpetaja olla, et treenerite pool võis tihti juhtuda, et oli lihtsalt tubli aeroobika inimene, kes võttis ja tegi ringi, eks ju, ja hakkas siis treenima ilma erilise kvalifikatsioonita. Siis siis nüüd seda võimalust enam ei ole, sest et kõiki atesteeritakse ja ka kohalikud omavalitsused rahastavad neid klubisid, kus eesotsas või kus tööl on siis treenerid, kes omavad vastavat tõendid selle kohta on seda teha, oskaks. Te rääkisite enne sinna olümpiavõitjate aupaistest kas olümpiavõitjate ja maailmameistrite premeerimist süsteem on teie hinnangul õiglane. Ma usun, et see süsteem vajaks täiustamist ja ülevaatamist ja ütlen ausalt, et just täna oli üks nõupidamine selleteemaline hea küsimus, eks ole ajakohane ja et selle valmistatakse ette parandusi, parandusi, täiustusi, sest tõepoolest ideed võivad head olla, praktikas vaadatakse üle, kuidas need asjad tegelikult käivad ja nendest kogemustest tasub kindlasti õppida ja kui on nagu selliseid probleemsemaid teemasid ja arutelusid, noh, ma ei ole valmis sind refereerima praegu kogu seda seadusandlust, aga selge on see, et see peab muutuma lihtsamaks, arusaadavamaks ja ka võib-olla veidikene ratsionaalsemaks. Ja samas makstakse elutöö preemiat kultuuritöötajatele 300000 krooni. Olümpiavõitjad on siiamaani kuldmedali saanud miljon krooni. No see on jällegi küsimus, mis mulle suurepäraselt meeldib, sest koalitsioonilepingus on on plaanis tõsta kultuuri elutöö preemia samuti miljonile kroonile, samuti nagu ka keeleauhind Wiedemanni au miljonile kroonile, nii et et ma usun, et siin ka see ebavõrdsus saab likvideeritud. Muuseas, kas te teate, et te olete juba nii kuulsaks saanud, räägitakse anekdoote. Oi kui tore, jänesest räägitakse kogu aeg anekdoote. Teda. Aga teist kui Tartu linnapeast ma kuulsin möödunud nädalal muuseas ühe Tartu lapse suust anekdoodi, mille ta oli tõenäolist kullad oma vanemate käest. Rääkige ja räägib sellest, et kui linnavalitsuses on juba nii meeleheitlikku olukorda, et enam enam mitte keegi mitte midagi ei oska, ei oska midagi ette võtta, siis siis tuleb linnapea Laine Jänes ja ütleb, et aga teate, mis laulab. Suurepärane sellise anekdoodi vastu saab olla, ainult rõõmustab mind. Optimistlik muidugi, mis siin ikka kurvastada, ega siis niisuguse nurutamisega ei, ei jõua eriti. Kelle ja, ja mul on nagu see põhimõte, et kui on tarvis mingi asi ära teha või on vaja midagi tegema hakata, siis esiteks tuleb öelda, jah, ma saan hakkama, tuleb tegema hakata ja läbi mõelda, kuidas seda teha. Tegelikult saab kõikide asjadega hakkama. Ja see, kui anekdoote räägitakse, see on juba küpse poliitiku tunnus. Väga tore, ei, see rõõmustab mind väga. Aitäh kultuuriminister proua Laine Jänes siia stuudiosse tulemast ja soovime teile siis palju edu eelseisvas töös. Suur aitäh ja kõikide teiega koos, kes te just praegu raadiot kuulate? Teeme meie kultuurielu paremaks. Selline sai siis tänane reportereid anud, mina olin saatejuht Lauri Hussar ja soovin Teile samuti ilusat päeva jätku.