Tere päevast, mina olen Mart Ummelas ja eetrisse läheb maikuu esimene reporteritund. Kena alanud töönädalat kõigile loodetavasti pisut puhtamaks ja paremas Eestis. Tore, et laupäeval tuli ligi 50000 Eesti elanik kui eri rahvusest eri vanuses ja erineva sotsiaalse taustaga inimest ühiselt oma maad puhtaks rookima. Toimunu taustal jääb loota, et sama edukaks kujuneb ka meie rahva üksmeele ja teineteise mõistmise arendamine aasta taguste muret tekitanud sündmuste järel. Üks tõsine daatum möödus juba rahulikult ent ees on teisigi päevi ja sündmusi, mis võivad vanu haavu veel avada ja varjatud vimma välja tuua. Seepärast tuleks meil kõigil mitte ainult riiklike programmide ja kõlavate sõnade varal vaid eelkõige igapäevase suhtlemise, ühise töö ja ühiste harrastuste abil kahandada neid veel esinevaid mentaalseid ja erineva ajaloomäluga seotud barjääre mis eri keelt kõnelevate ja eri rahvusest inimeste vahel meie ühiskonnas paraku ette tulevad. Parim moraalne kannustas, selleks on tutvumine mõne tõesti positiivse näite ka sellise rõõmsameelse ja ühtehoidva töö perega kus pärit, olulised ja keelelised erinevused on pigem rikkuseks kui konflikti allikaks kus ühine keel leitakse alati, olgu selleks siis eesti, vene või ka mõni muu keel, aga igal juhul üksmeel, kus ühist köit veetakse ühise eesmärgi ehk parema teeninduskultuuri nimel ja seni väga keerukalt. Ja veel oli üks põhjus selleks vestluseks, et kokk Scheniast ei kujuneks Eesti vene rahvusest kokkade võrdkuju. Meie tänane Reporteritund läheb eetrisse küllaltki kummalisest kohast kost, ilmselt enne ei ole reporteritundi tehtud vanalinnas ühes väga suures majas ja nii nagu taustast võite kuulda, käib siin elav ja tegevus. See koht on restoran, viir, Haus-restorane ja söögikohti. Tallinnas on palju väga erinevaid rahvusi, kellega ja Eesti köögiga ja rahvusvahelise köögiga. Aga piirhausi teeb eriliseks see, et siin on praegu juba Tallinna ainukene oma õlle valmistamine. Kuid siia on tulemas õige pea ka teised rahvusköögid. Eelkõige on piirhaus omapärane selle poolest, et selles majas töötab väga erinevatest rahvustest inimesi. Ja minu andmetel nad töötavad kõik sõbralikult koos. Aga ma küsiksin seda nüüd inimeste enda käest ise ja ma alustaksin praegu selle maja peakokast. Dmitri roosist, ma küsin õietit. Mis rahvusesse teise kuulut? No mina olen, ma arvan, nagu väelanema ja elan Eestis, sündisin Eestis, tema on, oleks siia loodava korsari peaaegu nime järgi, võiks arvata, on ka venelane või? No mina olen segu, mul on ema, eestlane, isa venelane, mis te ise arvate, kumb te olete rohkem? Kui ma siin sündisid, siis ikka eestlane. Ja seal laua otsas on veel üks mees, tema on meetri turvaülem. Kes teie olete? Minu isa on ukrainlane, aga ema selline siin minagi olin siin siin siis ma ei oska venelane või eestlane, ukrainlane. Või rohkem. Ja võtame siis seekord mehed esimesena. Teie Keit, olete siin kelner, mis rahvusteie olete minu perega, seda niimodi on venelane, isa oli eestlane ja segu. Aga no mis te ise arvate, mis teile lähedasem on? Võib-olla ikka rohkem venelane, sest et nüüd on mehed, on kõik olnud nii poolenisti venelased, et kas keegi eestlane ka siin seltskonnas on daamid siis võib-olla õllemeistrist, alustame ene islamiga puhasest, lõhesid, pingviin nii, ja teisel pool lauda on meil siis Hiina ja administraator. Tiinale puhas eestlane ja räägin makatelegi. Nii, ja siis meil on ka reklaami ja PR-liis mida Liis räägib meile omale väga raske öelda, vanavanaema oli lätlane, kes ei õppinud mitte kunagi päris puhtalt eesti keelt rääkima, aga siin põlvkondade viisi on asi arenenud, nii et ikka arvan, et olen eestlane. Väga huvitavat siin on, mehed on nagu rohkem venelased, naised, rohkem eestlased, et kas see on kogemata nii välja kujunenud või on see äkki kohalik personalipoliitika, selline, kes oskab öelda? Ei, ma ütleks, et see poliitika on, see lihtsalt tuleb niimoodi üldiselt me töötame kõik nii palju korralikult koos, et me ei tee absoluutselt vahet, kes on eestlane, kes on venelane, kuna me räägime kõik valdavalt kõiki kumbagi keelt eesti keelt kui vene keelt, et ei olegi meie kollektiivis ühtegi sellist inimest, kes, kes ei oskaks eesti keelt üldse rääkida või oskaks vene keelt niimoodi, et meie ei tee sellel rahvusel mingit vahet. Me oleme üks tore suur perekond ja saamegi ääretult sõbralikult läbi. Seda on tore kuulda, sest me teame, kui palju meil räägitakse siin, et üks kogukond hoiab eraldi teisest kogukonnast ja nii edasi. Ma küsiksin nüüd jällegi Dmitri käest, kes on ju ikkagi peakokk ja ühes restoranis kõige tähtsam mees ja kuidas siis kokandusmaailm on, kas seal tehakse vahet, ütleme, eri rahvustest kokkade vahel ma vaatan, et viimasel ajal Eesti kõige paremad kokad ei ole küll mitte eesti rahvusest või vähemasti mitte põhiliselt Eesti rahvusest. Ümar on, ei ole mingit vahet, kas sa oled eestlane või venelane, sa oled. Ma ei tea, ükskõik kust riigist. Sa pead olema inimene ja sul peab olema maitsev. Siit tulebki. No aga seal köögis on teil kindlasti mitmest rahvusest inimesed, mis suhtluskeel on. Kui ka eesti keel kui ka vene keelt, et mul on ka köök nagu ja avamises restoranis karssaris tuleb, seal on üldse mingi viis. Rahvusvahelise hinnangul tuleb ka, meil on osan pikist inimene meile, eestlasi asemel tuleb kita eesti inimene Indiast inimene, no võib-olla oleks siis, kes saab selle Karzary peakokaks natuke räägib veel lähemalt, mida see Porsar endast kujutama üldse hakkab, mis köögid seal on? See on segu köök, seal on igalt maalt munud inimene annab oma maitset ja siis me teema minagi ühtlasi sellist tugevat menüüd. Aga mis keeles sealses suhtlema hakatakse, kas inglise keeles eesti ja inglise keeles jaa. Nii et tegelikult siis on teil siin restoranis õige mitu keelt, et eesti keel on ja vene keel on ja inglise keel on ja on veel mõni keel või? Mida õllemeister ütleb, saksa keel näitab elu Sauma ja tähendab, erialane kirjandus on saksakeelne ja tegelikult muidugi vist Austriast on seal jah, aga seal on saksa keel ja, ja alustasime me ikka siis oli väga palju saksa keelt. Aga aga nüüd on, no suhtlemine on küll jäänud samale tasemele, aga meili vahetame siis nii saksa kui inglise keeles täpselt sellel hetkel, kui siis endale sobivam on, jah, aga, aga teisest küljest jälle, kui me võtame Tallinna vanalinna restorani, siis siin peab ilmselt soome keelt oskama, mida kelner arvab? 10 oskama kliendiga me alati leiame, suurte käib. Eks siis klient poliitSudegelt küll, meie teenindajad oskavad nii eesti kui soome kui inglise ja nii ma küsiksin turvaülema käest ka, et, et kes siis need hullemad kliendid eestlased või välismaalased ja kuidas te hakkama saate nendega? Ma ei oska öelda, kes meie mõel tulevad erinevate rahvustega inimesed, et siin hästi aega veeta ja nautida oma suhteliselt suhteliselt ja atmosfäär. Meie ülesanne on selle atmosfääri loomine ja sisse korra tagamine ja välja tõstma ka peate kedagi vahel. Tuleb ette jah, selge, et ega ei taha öelda ühegi rahvuse kohta, sest inimene on inimene, mis rahvusest tahes. Aga nüüd teie liis olete selle reklaami ja PR-i peal, et et kas teil on nagu teadlikult tahate luua oma sellest majast sellist kuvandit, et see on selline rahvaste kohta see paik? Põhimõtteliselt küll jah. Mis nüüd otseselt mäletan, on lisaks sellele, et meil on superköök ja, ja väga erilised õlle siis juba umbes 10 15 aastat tagasi ju turundamiseks läks hästi moodi selline asi nagu taldrik valemi, mis tähendab seda, et lisaväärtusena me pakume siin ka kultuuriprogramm. Ja, ja hästi vahva üritus oli meil esimest korda Oktoberfest mullu oktoobris. Ja see oli šnitti ja võtsime Müncheni Oktoberfestist. Aga tuli välja niisugune tõeline rahvaste sõpruse pidu. Sest et siin nii sakslased, inglased kui ka norrakad niimoodi rõõmsalt möllasid, et seda oli lust ja rõõm vaadata. Kohalikud loomulikult ka. Ja mitte ühtki intsidenti ei olnud, see kestis meil viis päeva ja mitte mitte ühtki jama. See on vahva, selline omamoodi rahvaste sulatuskatel, et tegelikult ka ju omanikud on rahvusvaheliselt, et ei ole ainult Eesti omanikud, et kas kuidagi pitserit vajutab sellele tööle siin, et te tunnete, et te olete nagu sellises internatsionaalses keskkonnas. Noh, ei, ei nagu ma juba enne ütlesin, et meil ei ole mingit vahet, mis rahvusest keegi on või mis keelt keegi räägib, teinekord kuna mina olen puhas eestlane, ma teinekord isegi mõtlen vene keeles. Et, et seal ei ole vahetama, ei märkagi seda, et meil ei ole, meil ei ole sellist vahet. No aga ikkagi, ma tahan natuke norida, et mehed on teil kenad pikad toredad mehed, kuidas nagu need suhted niimoodi sugude vahel ikkagi teel siin on, et olete te ka võib-olla mõne abielu siin sõlminud või on keegi kellegagi käib, et niukene natukene isiklikum plaan selles suhtlemises. Ma peaks ütlema, et kõik saavad, ma mõtlen läbi nagu sõbrad vabal ajal nad tegelevad spordiga, käivad koos võrkpalli mängimas, keeglit mängimas vahetuste kaupa. Aga et keegi oleks abiellunud, ma arvan, et liiga vara veel, aga kes teab, mis tuleb, kui maja valmis saab? Nojah, maja valmimine on alles ees ja kindlasti tuleb noort rahvast siia juurde. Kui nüüd ikkagi rääkida selle maja nagu arengus paned siia on tulemas igasuguseid muid suuri uusi restorane ja te tahate kujuneda kultuuripealinna üheks tähtsaks Tallinna esitluskohaks, et kui nüüd te mõtlete, kes võiksid olla teie põhilised kliendid siin, keda te siia ootate, tegelikult alustaksin õllemeistrid, sest tema peab nagu seda õllepoolt üleval, et kas te tahaksite, et see seltskond läheks rahvusvahelisemaks või peaks seal olema? Olgem eestlased, aga ma arvan, et siia võiksid tulla need inimesed, kes armastavad õlut ja oskavad õlut nautida. Nüüd me oleme selle meister Evega jõudnud ühe sätendava äike vasktünni juurde, selline kõrge, ütleks niimoodi kolm, neli meetrit kõrge, mis tünn see nüüd siis on, kas see on nagu õller restorani süda? See on nüüd see, jah, südasin kaks tünni tegelikult kõrvuti siin nüüd keedetakse õlut, jah, kuidas teda keedetakse, et kas tooraine tuleb kusagilt mujalt või peate te siin ise ka neid õlle praadima? Selle asja juures on kõik asi rahvusvaheline eesti vesi. Eesti tööjõud, linnased tulevad Austriast, humala tulevad Saksamaalt, pärm tuleb Saksamaalt. Kui palju see õllekatel siis või õllepruul toodab, võimsus on? No ega me tagavarast midagi ei keeda, see, see on selline väike õlletehas. 1000 1000 oli ja me iga päev keedame jah, mõni päev päevas ja läheb ära iga päev ja vahel isegi kaks suvel rohkem ja nii te ütlesite, et see on rahvusvaheline tooraine, aga retseptid, esimesed retseptid olid pärit Austriast, kui me alustasime siin 2002. aastal. Kuna see tehnoloogia on ka Austria oma seal nagu välja töötatud ja tehase paigaldasid austerlased. Ehk siis esimesed retseptid, aga kuna praegu meil on juba seitse sorti, siis hilisemad on juba siin kohapeal välja töötatud. Ja selline omatehtud õllega restorane on Tallinnas Eestis vist ainult Tallinnas ja Eestis ainus ja praegu küll rohkem ei ole. Jah. Nii et olete konkurentsitult parimad klientide külastatavus, näitab seda, et, et tõesti parimad ja mitut sortidel siin seda õlut seitse on praegu seitse on ja ja need on siis igasugused nii heledad tumedad üks kangem son, preemia õlu ja üks on siis tegusam meie elu. Kuhu on lisatud Eesti kohalik mesi? Ei saa jätta küsimata, kust te õppisite õlle meist Austrias, Austria Meistrite koolitus ja, aga mis erialal te ise olete nagu enne ei olnud üldsegi muus tööelus ja muust elust nii nagu elus ikka juhtub. Kõik on juhuste kokkusattumus ja olete rahul. Ma saan aru. Kui ma olen juba nii kaua siin olnud, siis järelikult ma olen rahul ja aga selle jutu lõpetuseks tahaksime teilt ikkagi küsida, et see on õllerestorani, on selge, eks ju, et põhiliselt. Ega toitu praegu sinna õlle juurde me kohe hakkame rääkima ka teie peakokaga. Et kas aga ka nagu vajutab teie meelest pitseri selle Marani menüüle, kuna õlu selline, mis nõuab nagu natukene rasvasemalt ja tugevamat toitu ja kindlasti need asjad käivad käsikäes ja et need toidud, mis on piima siin välja mõelnud, need on ikkagi mõeldud õlle juurde. Nii, ja arvan, et see õllerestorani mõte ikkagi on. Et põhiline on ikka õlle joomine siin, aga kui inimene tahab süüa, siis ta saab ka seda toitu või ta tuleb siis ainult õlut nautima ja võtab neid snäkke sinna kõrvale, et ta nagu praadi võib-olla ei taha. Ja jah, aga see, see on juba ikka Jaagustaltima rida ja kliima on selle peale mõelnud, aga kuna meie põhiteema oli tänase rahvusvaheline kollektiiv ja siis võib-olla lõpuks võiks ka öelda, et kas õlu on teie meelest niisugune jook, mis mis sobib kõikidele rahvastele? No elu ju seda näitab. Saksamaa, Austria kõik Euroopa riigid, pea õlleõlu ju liigub järjest rohkem siia ida poole. Eestis ise mäletate, 20 aastat tagasi, mis meil oli üks Sigulikene ainult peksu ja kui palju nüüd on sorte ja meie õlled on juba mujal väga tuntud ja väljamaalt, kuidas ma ütlen, austerlased, kolleegid käivad ja nad on väga maitsega rahul ja neile väga meeldib ja vot õllemeistri amet on selline, et see on ka tegelikult rahvusvaheline. Et ega selliseid inimesi on ju väga vähe ja omavahel suhtleme, et kui Austriast tuleb või Saksamaalt tšehhist või tuleb õllemeister, kes samasuguses kohas töötab, see on sihuke tsunfti värk, eks ju, seal on küll rohkem nagu pere värkse, mitte nii nagu meil siin veel, aga aga ta ikka tuleb mu juurde ja ütleb, kesta on, ta tutvustab ja ta ütleb, mida ta minu õllest arvab. Ja, ja see on väga meeldiv kapsast tagasi, mul käis ameeriklane siin, kellel oli ka bostonis omal selline väike tõi isegi oma õlle kaasa mulle tegelikult elu on selline tõeliselt rahvusvaheline joon. Ja ma arvan küll jah. Aga nüüd ma küsin ka teiste käest meeste käest, et mida nemad arvavad sellest, kui neid rahvaid tuleb aina juurde ja juurde ja küll kollast nahavärvi ja musta nahavärvi. Ja meil ju näeme siin naaberriikides on see rahvas juba üsna kirju, Eestis on ikka enam-vähem kõik sellised kahvatud. Mida te arvate sellisest arengust? Esiteks ütlevad, on Business ja Business ei tee vahet, inimene peab õlut armastama, sellest võib mis tahes rahvusest inimene sisse astuda. Ükskõik oleme nagu tere tulemast, ütleme kõikidele, mida kokad ütlevad, et me teame, et mõned rahvad oskavad ka kunsti paremini hinnata kui teised, noh et kui prantslased tuleksid ja, ja võib-olla siin veel mõned põhjamaalased, eks ju, need oskavad teie kunsti rohkem hinnata kui ütleme selline keskmine inimene tänavalt ka nagu eriti vahet ei ole, paremad tuleks muidugi kohaliku veel rohkem ja turistide ka, et no kogu aeg rahvast juurde, noh see on ükskõik, et maja tuleb väga suure. Kogu kontseptsioon on, niimoodi tuleb viis restorani, korsarbiir paus, Vene köögi restoran jaapani köögi restorani tuleb eesti keelest ära. Et siis me ootame kõike. Nüüd räägime selle maja kõige tähtsama mehe peakokaga on seal restoranis kõige tähtsam post. No ikka on, on ka tähtis kogud personal, et peakokk võib-olla hea, kui ei ole inimesi, kes temaga töötab, siis siis sa ikka ei jõua midagi teha. Et ikka personalist tuleb hästi palju meetri on kõnelusi ka konkursile osalenud, et milline see saavutus oli seal õlle lühikesed ja selle kantakse veerema, osalesime füüsiduri konkursil labasuse sellel konkursil, nii et te olete nagu enne ka ikkagi tubli kokk olnud, et siia Piahausid, oleke see oli nagu võib-olla natukene teine maailm kui, kui enne Pacersi peale moel. No ikka teine maailma piinas saanud. Aga kui mõelda selle peale see minu probleem ja siin Hombiaalsed rohkem vormeelik toidu tegemine ja töö on versus ja tuleb hästi palju restorani ja seal ma saan oma Howli teostuda töösse. Tulev illus, gurmeerestoran, Carfaar praegu varsti läheb laste ja sealne mõttena leiga kõik koos nagu ja kõik need lahedad poisid, kes on veel tööl Aafrikast ja kitarrist. Me mõtleme kõik koos ja me teeme ühe suure sügiseni, mis, ma arvan, õnnestub päris hästi viseksingee veel selliste lemmikretsepti või mis on see toit, mis seal kõige rohkem edu toonud, seni on liiga palju nagu leeme prioriteete, kõik toit on hea ja rohkem, mis kala, liha, milline liha. Kalasemalaneer purskama väga hea kala ja siis on hea kala, aga merekurat on väga hea kala, mine merekeel, kui võtta kalasse. Kui võtta lihastesse, mina saan lammast ja väga meeldib lambalihavasikas. Aga kui nüüd Beer House'i menüüst midagi soovitada? Virhausumine soovitaks. Kui me nüüd ära proovida mõnusad õlletoidud siuksed ja kes isegi õlut ei olda, võib leida ka endale, mis nagu noh, nii et peale õlle võib osta muidugi muidugi vea, ainult sellega ei tea ja, ja nii, et nüüd jääme siis ootama, kuni Beer House laieneb ja maitsete oleme Kossovi õhtu tasapea ja te muutute siis tõeliselt rahvusvaheliseks restorane ja see on eesmärk lisaks valekeelega toitude osal muutuda internatsionaal. Küsime need ka daamide poole peal, peaadministraator on ju see, kes tegeleb Ajad külastajaskonna loomisega ja planeerimisega ja nii edasi. Et kuidas need on see teie kontseptsioon, see senine piirhausi kontseptsioon üldse läinud peale, et kuidas see on omaks võetud siin Tallinnas. Ma peaks ütlema, et hästi on, kõik on igast rahvusest, on kohalikku eestlast, venelast, kes üldse elab, meil on välisturiste, kes võtavad kaugekõned ja broneerivad kohti. Ja siis kui maja on juba päris teid, siis on kohalike isegi väga õnnetad, aga äkki me ikkagi mahume ära lõikama alati mahub ära, meil ei ole nii, et kedagi ära ei mahu. Et kohti on antud hetkel 450, noh, seisukohti on kolm korda niipalju. Et, aga alati leiab inimene koha, kus ta istub ja sööb ja tunneb ennast hästi, nii et keegi ei ole meil kunagi ukse taha jäänud. No siin meetri ütles, et kavad on suured, tulemas on viis restoranide ja rääkisite, et siin on juba korraldatud või õieti Liis ütles, et siin on korraldatud ka kultuuriüritusi, et kas te siis tahaksite nagu muutuda tulevikus selliseks meelelahutusasutuseks sele, laias mõttes? No ikka loomulikult, siin on ju kõike. Siin on hea õlu, siin on neetult hea, et siin on väga head programmid, mis meie marketingi osakond organiseerib, et, et see on tore, kui inimene ta tuleb, sööb, joob ja näeb seda meelelahutust kõike korraga, kõik ühes kohas. See on väga hea. See on väga hea, sinnani teostab aga ikkagi, et noh, kogu see pilt ei jääks nagu väga roosamanna ja väga ilusat, et kas on ka mingeid probleeme, ütleme sellises siiski mitmerahvuselise kollektiivis ma ei taha öelda, et need on midagi ületamatut, aga, aga kuidas ikkagi see kollektiivi sisseelamine käib, et kui siia tuleb näiteks noor inimene tööle no ütleme, mitte-eestlane, kuidas toimub see tema kasvamine selle kollektiivi liikmeks, et mis moodi see asi asi käib, kuidas seda kujundatakse kellel on kindlasti kogemust kui peakokal ka võib-olla teistest kohtadest, kus ta on töötanud? No mina ei näe vahet selles, et kas ta tuleb eestlane või venelane uueks kokaks, nagu ta alustab tööd täpselt samamoodi noh, teda kuidagimoodi kasvatate ja kasutama, kõiki kasvatanud. Kokk on kokku ja no me oleme näinud telerist igasuguseid filme meister kokkadest ja nende restoranidest, et kas teil on ka umbes selline õhkkond, et meisterkokk on see, kes muudkui kärgib ja ütleb, et keegi ei oska süüa teha, kõrveta põhja ja, ja kõik ligadi-logadi, et kas kokk peab olema peakokk, niisugune kõva mees, autoriteet? Jah, ta peabki olema. Te olete sihuke ikka pole siin ühtegi teist kokka küsida, et kuidas mitri Dmitri on peakokana võib-olla, et siis olek oskab kõrvalt öelda, kuidas ta hindab teda kui kolleegi Dmitri minu ammu juba hea kolleeg ja me elame nagu sõbrad. Ma ütleks. Siis me olime mõlemad siin kurjad. Nii et vahel olete omavahel ka nagu veidikene tülis vä? Absoluutselt mitte, töö käib, töö on töö, nagu kui töö on kõik okei, siis on nagu kõigugi. Seda küll jah, aga ma saan aru, et iga kokku on nagu peakokk eriti on nagu omaette mees ja tal on oma eelistused, et kas teil on ka, ütleme toitude osas mingeid eelistusi, et keegi on rohkem kalakokk ja teine rohkem lihaga. Köögis on kindlasti humal kokal oma positsioon oma ülesanne, mis ta peab tegema, jäme mitri kontrollib need ja mina kontrollin restoranis Konsaarisid, see toimiks. Nii et ei ole erimeelsusi, see on nii tore asi, peab toimima ja kokad on ikka tublid. Ja noh, kui juhtub midagi, siis noh, selles soodi. Tublid, no selge, ma saan aru, et ei ole põhjust suure rahvahulga Es hakata teineteist arvustama, aga eks käigus niikuinii läheb. Aga ma küsiksin ikkagi nüüd teie käest, Eve veel, et kuidas ikkagi eestlasena töötada sellises palju rahvuselises ja suuresti venekeelses kollektiivis, et meie kuulajate hulgas on kindlasti inimesi, kes ütlevad, et nemad küll ei taha sellises kohas töötada, numa jutt? Ma ei usu, kui ta ei ole kunagi töötanud. Ja siis ta, võib-olla ta midagi siis kardab, aga ma ei oska öelda küll, mida ta karta võiks, sellepärast et et noh, ma ütlen. Ma töötan siin küllaltki kaua, ma näen siin maja algusest peale, ma ei ole senini kordagi selle peale isegi mitte mõelnud sellise probleemi tekitamise või küsimuse tekitamise peale isegi mitte peast läbi käinud. Nii et, et ma ei saagi teile selleks selle küsimuse peale vastata, sest mind see asi ei häiri. Me küsime siiski Tiina käest ka peal, et noh, ajakirjandust kui jälgida ja ka inimesi tänavalt, siis on palju selliseid probleeme, millest teie arvates need tekivad, need niisugused eriarvamused ja vastuolud ja selline umbusaldus. Sellele ei oska isegi vastata, tähendab, minu meelest on see ääretult rumal. Minu meelest on see täielik rumalus, et, et nüüd millelgi vahet teha, nüüd peaks tulema erimeelsusi, on ka ühe rahvuse vahel kahe eestlase vahel võib-olla ka ääretult palju erimeelsusi jana. Kui me teame, teine eestlane on teise eestlase lemmiktoit Täpselt niimoodi ja nii on igal pool ja, ja, ja nagu öeldakse, et inimesed on ju erinevad, tähendab iga rahvuses on eri inimesi ja samamoodi erimeelsus tuleb kahe eestlase vahel võib tulla kahe venelase vahel, võib eestlase vene vahel lase vahel tulla, et see on, kuidas keegi omavahel kokku sobib ja, ja miks meie majas neid erimeelsusi niivõrd vähe on ja siis tuleb välja, et me oleme kõik tulnud siia need inimesed, kes omavahel sobime. Teenindustöötaja peab olema see inimene, kes kõigiga suhtleb. Kes on avatud, kes räägib, palju siia ei tulegi tööle selline inimene, kes, kes oleks, mõtleks teisiti või kaks nurkas, ta ei sulandu kollektiividesse. Et ja sellepärast ongi, meil on üks, üks suur suur perekond, eks meiega vahel riidlema, et siis kui vaja, siis kallistame teineteist, kui kõik hästi on ja siis, kui tööpäev on läbi ja vaata töötajatel silmad säravad veel peale rasket tööpäeva, siis see on hea tunne. Päev on korda läinud. Et mina tulin siia majja töövestlusel eelmise aasta 15. augustil ja töövestlus oli pikk ja huvitav ja mind valdas nadi poeetiliselt talle väga eriline tunne. Mul tekkis tunne, et ma olen jõudnud koju. Ma ei teadnud siin, ma ei tundnud siit mitte ühtki inimest aga selle maja fluidum on selline eriline, et ta on ilmselt tekkinud just nimelt sellest sõbralikust seltskonnast, kes siin iga päev toimetada. Ja nüüd, kus ma olen siin üle poole aasta töötanud, et siis see, mis Tiina päev ütles, et tõesti, me oleme üks suur pere minna poliitiliseks, siis Pierhos võime öelda ülbelt, et me oleme riik riigis. Taotle autonoomiat. Aga meie, meie rahvusMe oleme kodanikud. No ja ma arvan, et iga sisseastuja kee saab sellest aru, sest teie kujundaski praegu rõhutab seda, et tuleks nagu sellisesse väikesesse sõbraliku külla, kus inimesed elavad oma majakestes ja siis ühiselt käivad külaplatsil õlut joomas, on see nii täpselt nii. Saates kuulsite rääkimas restoranide piirhausja korsar tublisid ja üksmeelseid töötajaid. Need olid peakokkade Meikari roos ja oleksatšov peaadministraator Tiina Kuitel õllemeister, Eve Toomela reklaamijuht Liis Pajupuu, turvaülem Dmitri blonskija, kelner, keik Keremäe toreda töö pere jutu kuulastamise laua ääres reporter Mart Ummelas. Eri režissööritöö tegi Anna-Maria korrel kena kevadet ja muidugi head isu.