Kõigepealt peab ära mainima, et likvideerimisele läks siiski vaid üks osa Tarmeko nimelisest mööblitööstusest liimpuitdetaile ning spooni toodavad kaks väiksemat üksust Tartu lähedal siiski edasi. Samuti jätkub pehme mööbli tootmine. Miks aga puidutöötlemise ja täispuitmööblitootmisüksus kinni pandi, selle kohta on Tarmeko juht likvideerija Jaak Nigul Postimehes öelnud, et see oli otseselt seotud Eestis viimastel aastatel valitsenud metsapoliitikaga. Puidu hind on Eestis paarkümmend protsenti kõrgem kui Soomes, Rootsis ja mööblit ei ole enam lihtsalt võimalik toota. Seda kinnitas ka Eesti mööblitootjate liidu juhatuse esimees Juho Toomik, kuid lisas, et põhjuseid on siiski rohkem. Pigem on siin turgudest küsimused täispuitmööbel, eriti männimööbel turul hästi enam ei müü Euroopas nagu turud nõuavad vähem kaupa, siis paratamatult osa tehaseid tuleb kinni panna. Need on lihtsalt tehnika küsimus, et kes suudavad oma tehaseid ümber orienteeruda teistele toodetele või selles väheneva kaubatingimustes, ütleme, et oma kaupa edasi pakkuda loomulikult seda siis võib-olla kohendades turu nõuetele vastavaks ja, ja nii edasi, et, et see oli paratamatu, et osad tehased pannakse kinni. Samas on Eestis ju ka teisi väiksemaid täispuitmööblitootjaid, kuidas nemad siis praegu sellel konkurentsitihedal turul hakkama saavad? No väga erinevalt, kes on suutnud oma kaubamärgi luua, müüvad võib-olla pikemaketiga otse ja nad on suutnud oma hindu tõsta, siis nad on suutnud ellu jääda ilmselt vintsi võib-olla heaks näiteks Suwemi tuua tiksoja puidugrupp kindlasti. Võib-olla ei olegi see oma kaubamärk nii oluline, aga efektiivsus on kindlasti oluline. Aga kindlasti ka mõned niisugused väiksemad, kes on puhast allhanget teinud ja, ja kellega paljud ostjad suured Euroopa ketid on ikkagi pikaajaliste lepingutega seotud nendega, et, et sa ei saa vahepeal hinda tõsta, siis kui tore hind kerkib kuni 50 protsenti ja sul toote hind jääb samaks ja sul tooraine osakaal tootes on 50 või enam protsenti, siis on seal ainult kuude küsimus, millal see tootja peab poe kinni panema, seal ei ole teist varianti, loomulikult saab vahetada, paljud on hakanud Eestisse tegema, praeguse seisuga on Eestis konkurents siis siseturul tõenäoliselt kõrgemaks läinud, aga aga kui on lihtsalt üle ja turg ei võta kaupu vastu, siis paratamatult mõned pannakse kinni ja loomulikult edukamad jäävad, seal ei ole midagi teha. Kui aga nüüd veel tagasi tulla toorme ehk puidu hinnatõusu juurde, siis mis on olnud selle hinnatõusu taga ja põhjused, küsisin seda Eesti metsatööstuse liidu tegevjuhilt. Andres Talijärvelt. Palki, nii nagu iga muu kauba hind ikkagi sõltub sellest, milline on turul nõudmine ja kui turule nõudmine väga suur, siis kindlasti läheb ka end ülesse ja ja need, kes ei suuda seda kallis väga tore, et osta, need peavad oma tootmist siis kas kokku tõmbama või ära lõpetama ja miks see hind üles läheb, seal tõesti võib süüdistada riiki oma metsapoliitika ajamise juures, et noh, siin on mitmeid tegureid, mis takistasid eelmisel aastal, kui nõudlus palgi järele oli väga suur puidu metsast, väljatulekut. Me oleme pidevalt valitsusele meelde tuletanud, et eelkõige erametsades raiete tegemist takistab maksuseadused, maksu seadus tuleks läbi vaadata, aga kanu miskipärast ei taheta seda kuulda võtta. Ja nüüd need tulemused hakkavadki vaikselt kätte jõudma, et et noh, ei, see on jah. Aga noh, põhiline hinna üles kruvi on ikkagi turg ja turul valitsev defitsiit. Pärast aprillisündmusi on mainitud ka, et puidu sissevedu Venemaalt on olnud raskendatud. Kas see on olnud ka üks põhjus? Ma arvan, et see nagu väga palju meil asja ei mõjutanud, sest et see Venemaalt sisse ostetud puit oleks sama kallis või vaata et kallim, kui veel olnud, kui seesama Eestit in puit, aga, aga noh, me, me ei ole mingisuguses suletud ruumis, eks ole, me oleme siin Euroopa Liidu oma regioonis ja, ja kõik see, mis siin lääne ümber Läänemere ümber toimub, see mõjutab ka meedia, kui kui Läänemere ümber on palgi hind kõrge, siis tähendab, et ta on ka Eestis kõrge ja kui Läänemere ääres palgi hind hakkab langema nii, nagu ta täna seda teeb, siis ta langeb ka Eestis turu. Noh, nagu ühendatud anumad on siin, et siin ei saa olla nii, et et ühes kohas on palk väga kallis ja teises kohas on ta väga-väga odav. Muidugi erand oli see, et Rootsis oli, tõesti oli eelmise aasta lõpus oli palk odavam kui Eestis, aga noh, seal oli tomat tegureid, mis seda mõõta. Mis siis annakse kas riiklikult või muul moel ette võtta, et siis seda hinda alla saada, kui on üldse vajalik, on juttu olnud ka siin. RMK riigimetsa majandamise keskuse raiemahtude suurendamisest. Raiemahud on üks asi, aga teine asi muidugi, mis majandus praegu nagu takistab, on ikkagi see, et riigi poolt on kehtestatud või ette jäetud kehtestamata sellised regulatsioonid, mis sooduv soodustasid ettevõtluse arengut ja teistmoodi me ei vähendaks nende konkurentsivõimet konkurentsivõime puhul. No kasvõi üks selline lihtne asi, et Tartu maanteel on praegu keelatud reedeti autodega kaupa vedada, noh see tähendab seda, et iga tihumeeter, mis tuleb kuskilt teist teed mööda vedada, selle vedamine läheb tegelikult ju lõpuks kallimaks ja ja noh, see kajastab ka lõpptoodangu hinnast. Sama lugu on Edelaraudtee otsusega kaubavedusid, mitte enam teha, et, et raudteega enam puitu ühest kohast teise seda raudteed mööda vedada ei saa ja siis tuleb veel autotransporti kasutada, mis on tunduvalt kallim. Noh, siuksed detailid moodustavadki sellise pildi kindlasti noh, meie ettevõtted on vähem konkurentsivõimelised, kasvõi tänu sellele, et, et meil on puidu vedamine on kallim, et me ei saa kasutada pikalt neid autosid, nii nagu meie naabrite juures tehakse. Nüüd RMK raiemahtude suurendamine, no ega seda lõpmatult suurendada ei saa, sealt võib mõni aasta natukene rohkem saada, aga meie arvad nagu põhiline takistus praegu siukses normaalseks metsasektori arenguks on ikkagi, tuleneb sellest, et et erametsi nii vähe kasutatakse ja erametsaomanike põhiliseks takistuseks metsi kasutada on see, tal puudub selline motivatsioon või teisisõnu öeldes, et kui ta oma metsa majandab, siis pärast maksab kogu selle tulu, mis ta sealt saab maksudeks, Pöörane maksupoliitika tegelikult on, on valusalt löönud praegu metsasektori pihta. Millised maksud siis tähendab, tulumaks on ju meil alanenud, ettevõtete tulumaksu ei ole? Ja noh, siin on erametsaomanike puhul on selline huvitav lugu, et et meie teiega maksame tulu tõesti tulumaksu, eks ole, selle konkreetse tulu pealt, mida me saame. Aga kui nüüd metsaomanik näiteks oma metsas mingisugust tööd teeb ja selle tulemusena puitu müüb, siis tegelikult tema ei maksa mitte selle tulu pealt tulumaksu, vaid kogu käibe pealt tulumaksu ja eriti just hooldusraiete puhul see, see käive ja tuluvad, need on peaaegu et ühesugused ja lõpptulemus võib olla selline, et, et kui nüüd ausalt käituda, siis siis metsaomanik võib miinustes jääda, et maksustatakse metsaomanikel käivet ja see on, see on väga vale lähenemine. Ja kokkuvõttes jõuab see asi siis ka meie mööbli tööstusteni välja ja mitusada inimest peavad tööta jääma. No mitte ainult mööblitööstuses siin eelmisel aastal, esimene selline signaal tuli Pärnumaalt, kui Sauga saetööstus lõpetas oma tegevuse ja väiksemad saeveskid on siin ka praegult ju juba seisma jäänud, nii et et see kindlasti nagu riik nüüd tahaks seda sektorit aidata, siis ta peaks väga tõsiselt mõtlema oma oma oma maksupoliitika ja, ja võib-olla ka metsaseadusest tulenevate kitsenduste peale. See on takistuseks tõsiseks takistuseks, aga noh, turg muidugi mängib oma oma mänge ja siin väga palju nagu kaasa ei saa rääkida siseturul, küll aga aga kuna Tarmeko ikkagi oli suur eksportöör see tegelikult noh, ilmselt on ka seal välisturgudel oma kauba müümine ei läinud nii hästi, et oleks suutnud selle kallinnaga puitu sisse osta.