Raadiopastor Kivisildniku 10. jutlus mõeldes kaastundega kirjaoskamatud ja umbkeelsete laiadele massidele on meie tänaseks kirjakohaks Leto Svet. Mida lisada sellele koomilisele teosele? Kõik, mida on võimalik ühe õnnestunud projekti ülistuseks öelda, on juba sõnastatud nagu mida heteroseksuaalide alandamiseks on võimalik välja öelda. Ka see on juba ammu meediasse paisatud ning unustatud. Kummaline on see, kuidas üks nali, millele iga normaalne inimene reageerib naeru turtsatusega on pälvinud mägede viisi analüüse, sõimu, paranoilise kahtlustusi eestimaine küsimuses ja serbia horvaadi trammijuhtide, kalurite võimaliku solvumise teemadel. Eks ta ole. Suu laulab sellest, mida silm näeb nagu stepi laulikul. Kuidas panna kogu ühiskond mõtlema ja rääkima Lissaboni lepingust. Täiesti kedagi ei huvita. Eks torkamata teinekord laulu sisse ja kohe hakatakse homoklubides ja interneti jututubades demokraatiaküsimusi arutama. Ehk sekkub ka riigikogu demokraatia ja sõnavabaduse teemal, on üldse viimasel ajal tehtud märkimisväärseid avaldusi. Kindlasti on kõige kaalukam nendest siseministri väide et vaikiv oleku põhjuseks meie ühiskonnas on anonüümsed netikommentaarid. See on tõsine süüdistus otsesest allikast. Rein Lang põhjendas oma seisukohta sellega, et Eesti riigiametnikud ei julge enam mitte ühtegi head ideed välja käia sest kardavad saada kaela netikommentaatoritest solgipange. Üldse olevat netikommentaarid alaarenenud ühiskonna tunnuseks. Lang kinnitas, et kunagi oli Rootsi kuningriik samuti niivõrd alaarenenud, et seal võis tähendada netikommentaare. Peagi tabas aga kuningriiki kiire arenguhüpe. Nimelt trahvis Rootsi kohus kommentaatoreid nii valusalt, et nad ronisid päevapealt puu otsast alla ja hakkasid kahel jalal käima ning on ilmselt eneselegi aru andmata teeninud välja Nobeli preemia meditsiini alal. Arengupeetusega isikut tuleb kohtu alla anda ja neid nii karmilt karistada, et arenevad lühikese ajaga normaalseteks inimesteks. Sama metoodikat saab rakendada ka arengumaade edendamiseks. Rootsi näitel areneb kogu riik juhul, kui kohus ainult piisavalt jõhkrust ilmutab. Võib-olla seadused piiravad arengumootorit liialt ning meil tuleb minna netikommentaatorite arendamisel Ameerika salavanglate ja õige asja nimel piinamise teed. Piinamine näib olevat heaks kiidetud kõigis Ameerika osariikides, Poolas, Rumeenias ja enam-vähem kõigis Lähis-Ida riikides. Siin on muidugi üks probleem. Võib-olla peaks, enne, kui kedagi piinama hakkame, selgitame välja, kes need kommentaatorid on. Üldlevinud arvamuse kohaselt on kommentaatorid, riigiametnikud ja koolilapsed, kellel pole ohtra vaba ajaga mitte midagi peale hakata. Kui tõesti üks ametnik netis teise solgiga üle kallab, siis ei lõpe meie heade ideede põud mitte kunagi sest iga piinamislaagrisse veetud ametniku asemele palgatakse kohe uus. Ja see hakkab omakorda kolleegidele siga keerama oma heade ideede käekäigu pärast põdema. Ehk oleks lahendus selles, et enne ametisse kinnitamist selgitame välja kaks asja. Esiteks, kas ametnikul üldse on häid ideid? Sageli on asi selles, et ametnik pole võimeline välja mõtlema ei häid ega halbu ideid ja otsib neid internetist kuid ei suuda vastu panna kiusatusele siin-seal natuke kommenteerida. Kui oleme heade ideedega ametnikud eraldanud halbade ideedega ametnikest ja ilmaid heidet ametnikest, tuleb välja selgitada nende solgitaluvus. Mis kasu on riigile rahval teenistujast, kes sõimu ja alanduse hirmus kõiki häid mõtteid vaka all hoiab? Siin aitavad treeninguid abiprogrammid. Ideedest pungil riigiametnikud tuleb õpetada taluma loomastanud rahvamassi sõimuja möla pole võimalik vodka kultuurientusiaste kolmekordsetest lahutada täpselt nagu ka räppi kuulajaid, neegrislangist. See on nende identiteedi, alusosa, kaaskodanike maailmanägemisest ja minapildist. Sõnavabadus on eelkõige kõigi inimeste vabadus kasutada kõiki sõnu. See tähendab, et me ei saa sõima rõvetsemist muuta kitsalt paari etnilise vähemuse monopoliks. See oleks vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga. Nii et väga austatud Rein Lang natuke fakohvi ja kui eelib jäädi, on see, millega sul tuleb leppida. Vähe sellest, sul tuleb ka multikultuuri ees müts maha võtta. Kas siis multikultuur ei olegi kirjeldamatult kaunis? On küll, aga lang ei saa sellest lihtsast asjast aru. Nii et demokraatia multikultuuri edendamiseks tuleb ametnikud igal hommikul üles rivistuda ja sõna otseses mõttes solgiiga üle valada. Pärast seda tundub neile roppude vihkamiskommide lugemine mõnusa ära olemisena. Aga mul on ka üks hoopis huvitavam teooria, mille kohaselt lollpead leiavad oma juhmusele alati õigustuse. Kordan, net külmand, teinekord kommentaator kärnas. Tegelikult on asi selles, et kõlupeadele pole kunagi ideid ning asjalik tüüp lähtub tervest mõistusest, mitte hetkeemotsioonidest. Minul isiklikult ei teki kunagi töö ajal netikommentaaride lugemisest, kontrollimatuid, raevuhooge.