Tere õhtust, võtame mõned tänased sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Haigekassa nõukogu lükkas raviteenuste hinnakirja muutmise otsuse edasi kaheksanda maini, et osapooled saaksid kokku leppida. Haiglate liidu juht Urmas Sule kahtlustab, et teema on laiem kui see, millest seni on räägitud. Europarlamendi suurima fraktsiooni Euroopa konservatiivid, kristlike demokraatide konverentsi Tallinnas keskenduti turvalisusele ja julgeoleku küsimustele, mis puudutasid nii Läänemerd, küberkaitset kui suhteid Venemaaga. Mitu sõda koolinoort üle Eesti kogunes Väätsale lasteaia koolinoorte pärimusmuusika festivalile. Serbia president Boris Tadić külastas Kosovot. Ajakirjanduse andmeil ei tahtnud Kosovo võimud selleks luba anda, kuid nõustusid lõpuks USA ja Euroopa Liidu surve tõttu. USA tervitas Kuuba president Raul Castro valmisolekut pidada Ühendriikidega kõnelusi ükskõik millistel, sealhulgas ka inimõiguste teemal. Homme on pilves ilm, kohati sajab vähest vihma ja lörtsi ja sooja tuleb üks kuni neli kraadi. Haigekassa nõukogu kogunes täna arutama raviteenuste hinnakirja, mis oleks haiglad jätnud ilma 50-st miljonist kroonist kuid otsuse tegemine lükati edasi kaheksanda maini. Sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees Hanno Pevkur. Kor ütles Riina Eentalu-le, et pole õige teha ühepoolseid otsuseid ja nüüd hakkavad osapooled läbi rääkima. Niisiis peavad haigekassa, sotsiaalministeerium, haiglate ja arstide liit kaheksandaks maiks jõudma kokkuleppele, kuidas eelarve muudatused teha nii, et haiglatele planeeritud raha neile tagasi jõuaks. Hanno Pevkur. Ma usun, et see kokkulepe leitakse seal selles valguses, et haiglatele ette nähtud vahendid tuleb teiste ridade peale siis tagasi tõstajat palgakomponenti lubaduse täitmiseks tuleb vähendada ja suurendada siis ravijuhtude ostmist summa suurusjärk 50 miljonit, see jaotub kõikide Eesti haiglate peale laiali, et kaks Eesti suurimat haiglat siis Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikum moodustavad sellest valdava enamuse Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla nende puhul me nägime seal olla 10-st miljonist ja, ja kõik teised väiksemad haiglad siis väga väikeste summadega. Küsimus on selles, et juulist kehtima hakkav töölepinguseadus muudab ära praeguse erisuse, mis puudutab radioloogia anestesioloogia, operatsiooni, õdesid. Nende puhul tuleb nüüd kokku leppida töölepingu muudatused. Küsimus on selles, et seadus muudab tava erisusena radioloogi anestesioloogi olnud kuuetunnise seitsmetunnise tööpäeva kaheksatunniseks ööpäevaks aga haigekassa rahastamine on täna olnud sama moodi, et kuus tundi makstakse ühe tunni hindega ja ületunnid makstakse teise tunni hindega, nii et seal lihtsalt seadusest tulenev muudatus peab kajastuma ka haigekassa hinnakirjades. Haigekassa nõukogupoolne suunis haigekassa juhatusele oli siis selgelt see, et, et selleks, et seda muudatust teha, on vaja haiglatega kokku leppida, kuidas need rahad, mis on eelarves planeeritud, haigete ravimiseks, haiglateni tagasi jõuaks. Haiglate liidu juht Urmas Sule on rahul, et arupidamise aeg võeti kuid tal on kahtlusi. Aga mulle isiklikult tundub väga, et selle otsese taga pigem on rahandusministeeriumis jõudnud arusaamine, et kõige mõnusam teha kärpeid sealt, kus on kõige vähem lärmi ja loomulikult kõige vähem lärmi teevad kõige haigemad inimesed. Mul on niisugune tundmus, mida ma hetkel ei oska ühegi faktiga rikastada, aga see teeb mind väga murelikuks. Tundub, et probleem on suurem kui see, millest meil on siin nädala juttu olnud. No aga ma hetkel ütlen, et kuna minul seda teavet ei ole, mis on olemas rahandusministeeriumis on võib-olla olemas sotsiaalministeeriumis, siis selleks me tahamegi kokku saada, et arutada, milline see probleem tegelikult on. Ja mis siis annab teha selleks SEST patsiendid ei kannata. Nii et, et pelgalt see, et see 50 miljonit haiglatele kuidagi tagasi tuleb, ei ole veel kogu probleemi lahendus teie meelest? Mulle tundub väga niimoodi olevat just Tallinnas lõppes täna Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa konservatiivide ja kristlike demokraatide kahepäevane konverents. Uku toom käis kohal. Koos fraktsiooni juhid ja ka rahvusriikide delegatsioonide juhid Eesti kasutab juhust, et oma sõnumeid kuuldavaks teha. Üks ürituse korraldajatest Tunne Kelam nimetab seda õnnestunuks. Ta on sisuline üritus, ta keskendus neljale olulisele teemale, aga läbivaks teemaks on Euroopa Liidu kodanike julgeolek, nii energiaalane, julgeolek, poliitiline ja sõjaline julgeolek kui ka sotsiaalne ja majanduslik julgeolek ja me arutasime selle käigus eriti Läänemere strateegiat ja suhteid Venemaaga. Ma usun, et olles Eestis sai niisuguseid juhtivad poliitikud palju parema ettekujutuse, mis tähendab Euroopa Liidu ja Vene suhete tegelik olukord. Eilses arutelus ütles üks eurosaadik neid probleeme vaagides, et küsimus pole Venemaast. Küsimus on Euroopa liidus, kes ei ole järjekindel ja ei suuda omavahel Venemaa poliitikas kokku leppida. Parlamendi väliskomisjoni liige britt Christopher biilsusli tsiteeris aga nende suurmeest Winston Churchilli. Ei ole midagi, mida Venemaa vihkaks rohkem kui nõrkust ja midagi, mida taustaks rohkem kui jõudu, eriti sõjalist jõudu. Kui me kaotame valvsuse, satuvad ohtu kõik riigid, nii väikesed kui suured energiaprobleeme ja Läänemere julgeolekut puudutas oma sõnavõtus kavitavatašhansbergis. Ta ütles, et kui Gazprom paneb oma vara Läänemere põhja, ei saa keegi takistada, kui ta seda oma laevastikuga kaitsta tahab. Näiteks Eestit terroristide vastu. Majandusminister Juhan Parts, kes rääkis täna osalejatele eesti kavadest majanduskriisist jagusaamiseks tõi aga selle kohta, kuidas Eesti europarlamendis kõlab kohe ka näite. Ja järgmine nädal parlament hakkab arutama niinimetatud telekomipaketi ja seal on väga huvitav vaidlus puudutab otseselt Eesti ettevõtteid, Eesti töökohti, effi, Skype'i ka võimalus kõikides telekomioperaatorite poolt täna on vaidlus üleval, suured telekomifirmad tahavad endale võimalust õigust piirata erinevate internetiteenuste kasutamist side infrastruktuurides. Ja noh, küsimusele ainult Skype'is töökohtades siin tema arengus, mis huvitab otseselt Eestit, vaid küsimus on ka mõneti selline testküsimus, et kas me jätkuvalt esiteks usume innovatsiooni. Me jätkuvalt tegeleme sellega lahendada siseturgu sisuliselt mitte jäämaks maha tegelikult et Euroopast väljapoole vaadates nii Ameerika poole kui Hiina poolt. Ja jätkame välisuudistega. Vallo Kelmsaar. Serbia president. Boris Tadić külastas Kosovot Tadić on korduvalt öelnud, et Serbia ei kavatse Kosovo iseseisvust tunnustada ja peatada jätkuvalt oma lõunaprovintsiks. Mul on rahusõnum nii serblastele kui ka albaanlaste, läheb kõigile inimestele Kosovos, meie Serbias, ütles Serbia president oma tänase lennu kohta Kosovos asuvasse kloostrisse. Kirjanduse andmetel keeldus Kosovo valitsus esmalt Serbia presidenti Kosovosse lubamast, kuid loobus sellest USA ja Euroopa Liidu tugeva diplomaatilise surve tõttu. USA tervitab Kuuba presidendi Raul Castro lähenemiskatset, kinnitas Ühendriikide välisminister Hillary Clinton. Castro teatas täna, et Kuuba on valmis kõnelusteks uueks saaga igasugustel teemadel, sealhulgas Inimõiguste poliitvangide ja sõnavabaduse teemal. Osa suhtub Castro avaldusse väga tõsiselt ja kaalub, kuidas sellele vastata, ütles USA välisminister. Valgevene president Aleksandr Lukašenko on saanud kutse mais Prahas toimuvale Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisele, ütles Valgevene välisminister Sergei Martõnov. Lääneriigid on varem süüdistanud Lukashenkot kodanikuõiguse eiramises ja veel möödunud aastal teda Euroopa liitu ei lubatud. Viimasel ajal on Euroopa liit oma suhtumist Lukaženkost muutnud ja peab kontakte temaga siiski vajalikuks. Rootsi Ringkonnakohus mõistis failivahetussaidi Bayrad Bei asutanud neli meest aastaks vangi. Süüdistuse järgi aitasid neli Rootsi kodanikust kohtualust kaasa autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslikule kopeerimisele. Tollased end ise süüdi ei tunnistanud, nende sõnul vahendas Baerapei ainult linke ega säilita ise andmebaase. Kohtuprotsessi kriitikud Rootsis on öelnud, et võimud hakkasid asjaga tegelema ainult USA filmitööstuse surve tõttu. Mitusada koolinoort üle Eesti kogunes Väätsale lasteaia koolinoorte pärimusmuusika festivalile. Kuna festival kannab pealkirja regilaul uues kuues, olid mitmed esitatud regilaulud teravalt. Sotsiaalkriitilised. Olev Kenk käis kohal. Kui äsjakuuldud ansambel segasumma Tahkurannast esitas regilaulu nii-öelda traditsioonilises võtmes siis kohe laulma hakkava Varbola kooli ansambli regilaul oli üsna sotsiaalkriitiline. Mida koolinoored ise regilaulust ja selle laulmisest arvavad? Et ei ole mingit hääleseadet, et see nagu laulad nii, kuidas sulle meeldib ja kuidas tahad on see, et erinevaid ville saab kasutada ja mis asi see on, see, kui üks laulab ees, teised laulavad järgi. Kuidas tõusta õpetaja kaudu temaga, me oleme nüüd siin käinud neli või kolm aastat juba. Mida ta sellisest festivalist arvata? Väga huvitav, saab kuulata seisja esineda teistele. Ei tundu liiga selline vanaaegne värk olema. Ei tunda, pigem uues kuues. Mida tähendab regilaul uues kuues teie jaoks, et regilaulu tehakse kaasaegseks tänapäevaseks, et pannakse sinna liigutusi asja juurde, et mitte ei ole vanasti, et lihtsalt lauldi. Neljandat korda Väätsa koolis peetud laste ja koolinoorte pärimusmuusika festival regilaul uues kuues meelitas muusikaõpetaja Ulvi Tamme eestvedamisel kohale 18 muusikakollektiivi üle Eesti. Folklorist Ingrid Rüütel oli nähtust-kuuldust lausa vaimustatud. Regilaul uues kuues tänane sündmus ongi selline sündmus, kus regilaul on uues kuues. Siin võidakse vanadel viisidele teha uusi sõnu, nagu vanastigi on tehtud, siin võidakse teha pillisaadet juurde liikumist, mida iganes. Mis te arvate, kui kaua Eestis selliselt lauldakse? Praegu paistab see asi erinevatest on nagu muutunud populaarsemaks viimastel aastatel? Originaali pärast ei muretse, minu süda muretseb alati. Aga praegu küll väga pessimist eemaldatakse olla. Olev Kenk paidest. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, puhub loodetuul kaheksa kuni 13, puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on pilves ilm, kohati sajab vähest lörtsi ja vihma. Puhub loodetuul kaheksa kuni 13, kohati 18 meetrit sekundis ja õhtul tuul nõrgeneb veidi. Sooja on homme üks kuni neli kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja, kena õhtut.