Oma särk on ihule kõige lähemal. Rohkem kui eelarve kärped ja ülemaailmne finantskriis huvitab meid loomulikult see, kuidas muutub lähiaastatel palgasaajate igakuine sissetulek. Kas parema tuleviku nimel tuleb nõustuda palga kärpimisega. Aga kellel kärpida ja kui palju, kas võrdsete hulgas on võrdsemaid, kas solidaarsus on astmeline toimik number 97, mis saab palkadest? Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, ülekuulatav number üks Taliga Harry et Eesti ametiühingute keskliidu esimees, Ülekuulatav number kaks Veskimägi n amet, Tööandjate keskliidu volikogu ja mööblifirma standard, juhatuse esimees, menetlustoiming, number üks, vastandamine. Harri Taliga ametiühingute juhina naudite ilmselt olukorda sellist revolutsioonilist situatsiooni nagu praegu Eestis ei ole ammu olnud. Ja meie tänase saate teine külaline, Enn Veskimägi muidugi loodab, et ei tule ka mitte kunagi. No ega siin täna nautida pole midagi, kui majandus kukub ja, ja vastupidi selles mõttes nautida võis võib-olla seda viimast kümmet aastat, kui majandus pidevalt kasvas, palgad kasvasid 10 15 20 protsenti aastas ja inimesed olid õnnelikud. Täna on inimesed murelikud ja naudingust. No Harry, siis olid inimesed tööl, nüüd on praegu võimalik sõrmenips teha ja nad tänavale saada. Teil positsioon läbirääkimistel hoopis tugevad õlad on läinud kohe laiemaks. No ega siis läbirääkimisi väga tänaval ei peeta ja, ja ega meie eesmärk ei ole ka ainult paati. Meie eesmärk on vastupidi, täiesti läbi rääkida ja kokkuleppeid sõlmida. Aga selle juures on, on kahtlemata äärmiselt oluline just nimelt see seis, mis majanduses on, mis tööturul on palgaturul olnud. Mis, mis te olete ise ära teinud, mis teile tundub, mis olete teie ära teinud selle nimel või, ja, ja selle meie kõigi ühise eesmärgi nimel, et Eesti elu läheks paremaks, millega on ametiühingud hakkama saanud sellisega, mida, mida võite julgeb trumbina lauale lüüa? Me oleme hakkama saanud eelkõige sellega, et me olemegi püüdnud edendada just nimelt selle kokkuleppeta ühiskonda, sõlmida kokkuleppeid, mida mõlemad osapooled nii ametiühingud või siis töötajat kui ka tööandjad täidavad. Ja see on, on toimunud nüüd otseselt meie kahepoolsete läbirääkimiste kaudu Tööandjate Keskliiduga juba aastast 2000 2001. Ja, ja see on, on kahtlemata oluline asi, mida paljudes teistes riikides noh näiteks võin öelda kasvõi Lätis, Leedus täna veel ei ole. Et siin me oleme kõvasti nendest ees, aga samas kõvasti maas näiteks põhjanaabritest, soomlastest, rootslast. Harri Taliga, kas Eestis on palgad liiga kõrged? Ma ei arva, et nad oleksid liiga kõrged, nad on kahtlemata viimastel aastatel edestanud tootlikkust, aga see ei ole nüüd küll ametiühingute süü, tootlikkus ei ole piisavalt kasvanud, tootlikkus sõltub eelkõige ettevõtlus ettevõttest tööandjast ja, ja siin on see aspekt äärmiselt oluline. Teine faktor, mis kahtlemata on kiiret palgatõusu mõjutanud, on Eesti liitumine Euroopa Liiduga, see, et Euroopa tööturg on väga suuresti Eesti inimeste jaoks avanenud ja ja, ja see on, on tööandjaid sundinud teatud määral, et inimesi hoida, ka palku tõstma. See tähendab seda, et tegelikult kui praegu jätkuvalt olukord on avatud ehk situatsioon on selline, kus inimesed võivad liikuda Eestist ära, siis tegelikult surve palkasid hoida või neid ka tegelikult tõsta, sest et ega Eesti palgad ei ole ju Euroopa kõige kõige kõrgemad, on olemas, jätkuvad. No vastupidi, jah, hästi, palgad on Euroopa tööturul juhul kui me ühtsest tööturust räägime Euroopa liidu piires ikkagi viimases kolmandikus või alumises kolmandikus. Ma loomulikult. Me edestame Bulgaariat, Rumeeniat, Lätit, Leedut, aga seal on enam-vähem ka kõik. Nii et selles mõttes jah, palkade kasvuruumi kindlasti on. Teine teema on muidugi see, et tööpuudus kasvab igal pool ja majandus kukub igal pool, nii et kui mõni aeg tagasi Eesti inimene võiks tõesti öelda, et kui minuga siin inimväärselt ümber ei käida ja korralikku palka ei maksta, Ma lähen mujale, siis täna ei oota, ei oota kuskil pudrumäed ja piimajõed ja tööpuudus kasvab igal pool ja vabu töökohti ka meie inimeste jaoks ei, ei pruugi kuskil olla. Nojaa, aga ometigi see töötas, mis meil praegu on, ei ole ju midagi seesugust, mis halvaks täiesti riigi olukorra. No riigi olukordade loomulikult veel ei halva halva, aga kui töötaja läheb tööandja juurde täna palka juurde küsima, et tööandja ütleb, et kuule tänaval on 40000 inimest, eks ole, tööpuudus on. Jaanuarist tõusis üle 8000 uue töötu registreeriti, et, et, et, et kui aasta tagasi meil oli tööjõupuudus ja töötaja sai dikteerida teatud määral palgatingimusi, siis täna on töötajate ülejääki ja, ja siin pigem tööandja dikteerida, aga põhimõtteliselt teie nägemuses töötajal praegu peaks olema nii-öelda õigustatud põhjendus minna küsima juurde palka vähemalt, et palk säiliks sellisel kujul, nii nagu ta noolt. No kindlasti ei ole maailma majanduskriis iseenesest põhjus kõiki palku langetada, kuigi aeg-ajalt püütakse nagu sellist positsiooni võtta. Kõik sõltub sellest, mis toimub konkreetses ettevõttes, kui ettevõtte kasum kasvab palgad langema. Et, et kui, kui ettevõte turg ei ole, kui ettevõte toimib normaalselt, siis, siis ei ole mingit vajadust palku langetada. Möödunud nädalal justiitsminister käis välja suhteliselt niimoodi rabinal kasutagem sellist väljendit ettepaneku, mis millele pehmelt öeldes Harri Taliga sõna otseses mõttes maa sisse tagusid, tampisid ta kohe ehk siis jutu Rein Langi justiitsministri ettepanekust otsida võimalusi, mismoodi oleks võimalik palgataset langetada. Üldiselt kõigile korraga seitsme protsendi võrra. Mis selles idees nii halba oli, et isegi mitte mõelda hetkeks selle üle, et kuidas, kuidas seda seda ülla ülla eesmärgi nimel tehtud ettepanekut rakendada. Siin on terve rida asjaolusid, mis kõik on, on äärmiselt olulised alates sellest, et kui töölepingu seaduse mõte on see, et kaks poolt sõlmivad omavahel kokkulepp ja selle kokkuleppe ühepoolselt muuta ei saa siis justiitsministri ettepanekul, et aga kui tahame, siis ikka saame, eks ole, põhimõtteliselt vastunäidustatud. Teine teema on see, et Eestil on olemas siduvad rahvusvahelised kohustused, Eesti on ratifitseerinud rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO palgakaitse konventsiooni, mis ütleb, et ei saa töötaja palga kallale lihtsalt siis minna, kui, kui pähe tuleb, eks ole. Ja, ja minu jaoks on äärmiselt, et ÕL vastav ja tülgastav, et meie, justiitsminister ei tea, millised on Eesti rahvusvahelised kohustused ja ja ta on valmis sülitama rahvusvahelisel tööõigusele. Kahjuks ei ole see esimene kord sedasama me näeme riigiteenistujate streigikeelu puhul, aga noh, seal teine aspekt, kolmas aspekt on muidugi see, et probleem et majanduses võivad tulla tagasilöögid, kriisid ja nii edasi on on loomulikult olemas ja kui nüüd, et nii-öelda piltlikult võrdlust kasutada, siis ütleks niimoodi, et et justiitsministri pakutud seadusemuudatus tähendaks noh, ütleme peavalu, ravimit, giljotiini, ehk et probleem on olemas, lahendada on vaja, aga vahel on täiesti vale, aga praegusesse, et siis seadusandlus ei ole olemas sellist lahendit või vahendit, mis, mis lubaks erilistes erakorralistes rasketes oludes muuta. Tähendab, töölepingu tingimusi ühepoolselt muuta ei saa ja selleks ei ole ka mingit põhjust. Kui on tegemist ajutiste raskustega, siis tänane seadus lubab ka kasutada osalist tööaega, viia töötajad üle osalisele tööajale teatud ajaks, eks ole, on võimalik kasutada osaliselt tasustatavat puhkust või nõndanimetatud sundpuhkust, kui, kui inimestele tööd ei anta ja nii edasi ja makstakse 60 protsenti alampalgast, aga tegelik lahendus on see, mida kasutavad paljud arenenud riigid ja see ongi läbi töötukassale, töötuskindlustuse. Et juhtumiks, kui ettevõte on raskustes ja tal tal raha nii-öelda napib ja tal on vaja oma tegevust ümber korraldada, siis tõesti inimestele palka ei maksta, aga see juhtum on kindlustatud töötukassas ja siis hakkab töötukassa maksma inimestele öelda üldiselt töötushüvitist või kuidas iganes. Kui me seda ei nimetata, maksu tuleks hakata siis tõstma, tööandjad ja töövõtjad peaksid rohkem panustama normaaltingimustes töötava särkas töötukassa reservidesse kassasse tuleb selleks solidaarselt raha maksta, aga see on eelkõige tööandja risk ja tööandjate makse peaks olema, kust, kust need väljamaksed siis tulevad ja, ja loomulikult see on Saksamaal praegu, mida muudetakse mõõdetaksegi, seda, et see periood, mille jooksul töötukassa võtab siis tööandja kohustuse maksta nii-öelda palka. Kui tööandja palka ei maksa, võtab üle kohustuse maksta teatud hüvitist ühe aastani, ühe aasta jooksul võib selline periood kesta, sakslased nimetavad seda Kurts, Arbaid ehk ehk selline nii-öelda vähenemine või, või töölühenemine ja aasta aega kestab see periood, aga loomulikult selleks on vaja reservi. See jutt on ikka tore, et selles mõttes on, aga ma ei saanud ikkagi väga konkreetselt aru, mille, mille poolest on üdini halb idee in corpore kõigil kes saavad näiteks töötasu rohkem kui 8000 krooni, võtame kuskil see piir võib-olla kuskil teises kohas võib-olla 7000, võib-olla 6500, kõigil absoluutselt Aastooni õuntest punaseni müüakse maha seitse protsenti palgast, aga miks seda peaks tegema parandamaks Eesti nii-öelda konkurentsivõimet? Kui ma väga vabandan, minu palk ei sõltu Eesti konkurentsivõimelist, ütleme niimoodi suures suures laastus, kui minu palgast selle seadusega riik otsustaks maha võtta seitse protsenti, mis teil sellest paremaks läheb, mina ütleks. Selle kuskile, see, kes maksab teile raha, sinna jääb raha rohkem, alles sellega saab midagi. Jeerum. Hakkame alles siis selles mõttes, kui, kui minu palk väheneb, siis Eesti ametiühingute keskliidu sissetulekud saaksid faksimasina ja parandada Eesti ametiühingute tootlikkus. Küsimus ongi selles, et kas see, kas see parandab tootlikkust ja, ja vastupidi, mina väidan seda, et kui, kui kõigil nii-öelda pikalt Muuga üle valla lüüakse seitse protsenti palkadest munadest, sellest Eesti majandus kaotab, meie siseturu nõudlus langeb, meie ostujõuline nõudlus väheneb, kui, kui minu palk väheneb seitse protsenti või noh, mis iganes, inimese palk, see raha jääb ju majandusse, see ei jõua ju majandusse raha, siis jääb raha jää kuskile seisma nii-öelda taskusse, aga raha ei tule majandusse, sest et mis kasu on Enn Veskimägi sellest, kui mina ei lähe ja ei osta tema toodetud mööbel? Enn Veskimägi, te käest küsiti. Tahate vastata? Ma tuleks tegelikult selle jutu alguse juurde, kus siis et, et kas Eestis on liiga kõrged palgad, Kason on, mina ütlen, et on ja, ja minu argument selleks on see, et alates siin 2004.-st no just see, kuidas Harri Taliga ütles, et kui me liitusime Euroopa Liiduga ja, ja tööjõuturg nii-öelda avanes. Noh, see ei olnud võib-olla ainuke põhjus, teine põhjus oli kindlasti see, et meil meil oli ka sisetarbimise kohutav kasv. Meile tuli väga palju odavat laenuraha peale, ma mäletan, kuidas Viru keskuses oli Hansapanga nii-öelda laenuga autorid püsti pandud ja nädalavahetustel olid seal järjekorrad, et laenu võtta, tähendab tegelikult oli seda rahaturul nii palju ja ettevõtted ja ehitusbuum ja kinnisvara puhul kõik, mis sellega kaasas käisid, andsid tohutuva tohutu tõuke nii-öelda palga kasvule, sest sest töökäsi nappis. Ehitad ise ütlesid, et, et tulid inimesed nii-öelda neil kogu aeg oli vaja nii-öelda tööjõudu juurde, sest kogu aeg üha rohkem tuli uusi objekte. Tulid niisugused ehitusmehed, kes vaevalt suutsid kuus tundi labida najal seista, aga küsisid 20 ja 30000 palka. Ja, ja see palgakasv tegelikult kandus üle ka avalikku sektorisse. Ma mäletan, kuidas tol ajal kas oli 2006 või kui, kui, kui seal oli hästi suured palgakasvud avalikus sektoris seda põhjendati, et kuna erasektor konkureerib avaliku sektoriga, siis me peame tõstma. Tegelikult on täna Ehk teisisõnu tõsteti sellest labidamehe palk mööda lihtsalt sellepärast, et labidamees ei saaks rohkem Harri Taliga. See ei ole ju väga normaalne olukord. Jah, aga küsimus ongi selles, et kui täna labidamees vaevalt suudab Kuustundi labilanal ära seista, siis mille eest talle üldse raha maksta vähemalt nii-öelda augu sisse tekitada, seal? Jah, aga, aga sama riigiteenistuja ostis selle augu ja maksis kinnistata uskus, et palk tõuseb. Küsimus kindlasti, Henno jutus on see see tera sees, et kui ettevõtlusse tuleb odav raha sisse, siis, siis see sunnib või annab ettevõtjale võimaluse vastutustundetult käituda. Ta loodab, et see raha jääbki, aga seda ei pea pingutama selle selle raha, noh, ütleme siis teenimise nimel väga kõvasti. Ja, ja, ja see ongi võib-olla selle, selle pika 10 aastase majandusbuumi hukatus, et kõik hakkasid lootma, tekkis nagu üldine rahulolu ja lootused või usk, et nii nii jätkub igavesti, aga ilmselt niimoodi käitusid nagu ametiühingud, kes pidevalt on, on nõudot erinevates sektorites palgakasvu või, või alampalga tõstmist ja nii edasi, ka teie olete uskunud ja seda, et majanduses jätkuvalt on head päevad või ei ole. Kui ametiühing nõuab palgakasvu, siis on, on see elementaarne, sest elu läheb ju nagunii kallimaks ja, ja on väga selge, no kas läheb nagunii kallimaks teaduslik kirjalik kogu keha nõuda ka täna, võib-olla jõuame juba deflatsiooni käesoleval aastal 2009. aastal, kus hinnad võib-olla hakkavad kukkuma? No kukuvad võrreldes 10 protsendiga, võib-olla kukuvad tänavu nii palju, see, see, see, see hinnakasv pidurdub või väheneb, aga kui hind kasvab mitte 10 protsenti, vaid kaks protsenti, see on ikkagi hinnakasv ja ütleme, ametiühingute põhimõte ja loogika on selles osas väga selge. Kui elu läheb edasi, kui tootlikkus kasvab, kui hinnad kasvavad, siis peab töötaja oma palgaläbi saama sellest osa, kui, kui rahvuslik rikkus kasvab siis tulema kui töötajale, kelle tööga seda väärtust luuakse. Ehk see tootlikkuse kasv ja, ja elukalliduse kasv. Idame kokku ongi normaalne palgatõus, nii et teie ei ole mitte kunagi idealiseerida palgakasvu. Mida, mida tähendab idealiseerida ma olen selles mõttes, et te olete, oleks justkui uskunud ka, et palgakasv on alatine ja jätkub ja. Kuule, ma arvan, et tegelikult on, on, on riikidealiseerinud palgakasvu, sest sest viimased kolm-neli aastat kolm kindlasti on avalik sektor iga aasta tõstnud 20 protsenti avaliku sektori palka, no võib-olla siin kellegile tehti Läheme õpetajad võib-olla said, said võib-olla väga väikse osa sellest, aga riigiteenistujad said kogu aeg palgatõusu ja, ja need palgad kasvasid müstilise kiirusega. Me hoiatasime, Tööandjad hoiatasid juba kaks aastat järjest seda palgakasvu, et see, see ei lõpe hästi. Siis ja ma olen nõus paljude asjadega Harryga, eks ole, aga, aga samal ajal kui täna Palgad vähenevad, avalikud tähendab erasektoris siis miks avalik sektor ei tule sellele järgi. Et kõige rohkem, mis täna ettevõtjate niisugust õiglustunnet riivab, on see, et et samal ajal kui, kui hinnad langevad, näete, mis poodides toimub, 30 70 50 protsenti, nii-öelda reklaamid väljas, eks ole, tulge ainult ostke ja, ja, ja palgad erasektoris, no ütleme, et ta ei toimu üheaegselt kõikides majandussektorites, ehituses hakkas see eelmine aasta peale langetati, palkasin, ma arvan, et seal on juba kukkunud võib-olla kolm, 40 protsenti, võib-olla rohkem. Aga ta jõuab nii-öelda järgult teistesse sektorisse, näiteks näiteks mööblisektoris seda alles praegu tuleb sisse ja, ja kui nüüd erasektor igalt poolt, et täna pingutama, selleks, et otsida variante, kuidas ellu jääda, kas siis minnakse üle osalisele tööajale tehakse, korraldatakse siis nii-öelda kokkuleppel sundpuhkusi. Või siis kõige äärmine on muidugi see, et minna siis nagu palga kallale või koondada nüüd avalik sektor, aga kui vaatame, mismoodi käis siis seda nii-öelda eelarve menetlemine või Eikimiseks, kärpe-eelarve, kuidas see kokku pandi, siis samal ajal, eks ole, kellelegi tõsteti, kellelegi jäeti samaks, kellelgil võetakse maha. Kusjuures kohustust täitsa tuleb palga arvelt tegelikult ju ei ole. Ei ole ja ma nüüd tuleks selle juurde tagasi, meist Rein Lang välja pakkus, tegelikult ma olen ka suhelnud Rein Langiga ja Rein Langi nii-öelda mõte oli selles, et, et erasektor käitub nagu niimoodi, nagu ta nii palju, kui tal kassad raha on. Ei ole võimalik, et ettevõte maksab välja palka kui tal, kui tal ei ole, millest maksta, eks ole. Aga avalik sektor täna ju noh lisaväärtust ei tekita, tema jagab lisaväärtust tekitanud raha ringi, avalikus sektoris on täna see, et palkade seitse protsenti on naeruväärne summa. Tegelikult. Meie pakkusime välja 15, miinimum, tuleks tuleks avaliku sektori palkasid vähendada, mis oleks saanud eelarvele kuskil ligi kaks miljardit nii-öelda täiendavat tulu. Ärme hakka Harri Taliga arutama selle üle, kas avalik sektor tekitab juurde või ei tekita juurde, eksju, ma saan aru, et te tahaksite kohe pikalt rääkida sellest, aga põhimõtteliselt on ju Veskimäe õigus siis kui oli naelase sotsiaalse vastandamise hetk ja kus ametiühingud nõudsid just sellele samale turu olukorrale ja sellele sabale õnnetult õnnetule labidamehele toetudes, kes sai 20006 tundi seismise eest, eks ju siis see aeg on möödas, seda vastandamist enam teha ei saa. Nüüd tuleb vastandada, vastandada sellesama uue olukorraga. No ajad loomulikult muutud, aga tänasel päeval on ju küsimus selles, aga riigiteenistuja palk jääb, aga kes, kes seal midagi, see saab, nii, kahtlemata on riigisektoris inimesi, kes on ülemakstud, nii nagu erasektoris on inimesi, kes on ülematud ja kui me räägime erasektori palgakärbetest, siis mina tean ainult ühte-kahte juhtumit. Üks konkreetne näide oli juba esimene nii-öelda pääsukene tuli juba tegelikult vististi veel 2008. aastal, seal kus suur börsiettevõte teatas, et kõigi töötajate, sealhulgas börsiettevõtte nõukogu esimehe tasu kärbitakse 10 protsenti kõik absoluutselt, ja ühtemoodi kus me kui me kuuleme muidu erasektori kärbetest, räägitakse, kuidas töötajate palku kärbitakse, akas juhtide kärped on täpselt samasugused. Me me kuuleme täna, poliitikud räägivad, peab olema solidaarne, raske aeg tuleb üle elada, enda solidaarsust nad selles selles kontekstis nagu eriti Te ei räägi seal seal on rohkem nagu sõnadeks, kui nemad meile solidaarsust räägivad ja seal on ainult selleks, et nii-öelda maha müüa see ideoloogiat. Olge nüüd kuss, ärge nüüd midagi nõudke, ärge nõudke võrdset õiglast kohtlemist ja nii edasi. Ja kui me tuleme tagasi riigisektoris palka saavate inimeste juurde, kui täna päästeamet, jalutame pritsimees või, või tuletõrjuja kui politseinik, kui nende palk algab üheksast 1000-st kroonist bruto 9000. Kas see on normaalne palk selle töö eest, mida need inimesed teevad? Panite põlvega munadesse praegu Harri Taliga, kui lubate niimoodi väljendada, sellepärast see on tõesti kõige nõrgem koht, see on nii-öelda need mehed ja naised, kes seda tööd teevad, on selgelt alamakstud olnud kogu aeg, isegi nende palgakasvude juures. Jah, ja, ja see ongi see steitment või see seisukoht, mida, mida Eesti ametiühingute keskliit väga selgelt esindab, et et kui me räägime palgatõusust, me räägime nendest inimestest, kes ongi alamakstud. Me räägime sellest, et riigisektoris peaks olema väga selge, arusaadav, läbipaistev palgasüsteem, seal ei ole seda ja, ja sedasi. Ja mina olen ühed 11 aastat ametiühingute keskliidus valitsusega läbirääkimisi pidanud riigiteenistujate palkade üle, see jutt on endal võib-olla juba pähe kulunud. Ma olen jälginud seda rääkida. Jõuab siis ka riigikontrolör selleni, et oi ei saagi aru, mis palkadega toimib. Ja see on puhtalt poliitikute ja riigi enda küsimus, miks nad ei taha seda läbipaistvaks muuta? Ma saan aru, et see on koht, kus te olete Veskimäega, valmisime mõlemad koos õlled ja omab tegema, et, et see on see koht, millest aja nii-öelda rääkis nõusolek, aga põhimõtteliselt ei ole ju ainult politseinikud ei ole ainult pritsumehed, vaid seal on ka need tõesti, kes on nautinud kabinetivaikuses seda suurt palgakasvu. No kindlasti on, on seal leida, aga, aga ma tahan siiski öelda seda, et nii-öelda riigiametnike otseselt, kes nii-öelda ministeeriumides ja ametites institutsioonides istuvad ja tööd teevad, kuigi seal on neil väga erinevaid, on laias laastus 20000, võib-olla natukene peale selle rohkem üle 30000-l aga, aga näiteks seesama tolliametnik, kes istub piirid või seesama kodakondsus-migratsiooniameti ametnik sotsiaalkindlustusameti ametnikele juures käivad nii-öelda pensionärid oma pensionitaotlustega. Nende palgatase on on 6000 7000 8000 krooni bruto ess, neil ei ole mingisuguseid lisahüvesid, neil ei ole autokompensatsioone, riigi mobiiltelefone, mitte midagi sellist ei ole, aga nemad on need, kes seda tööd teevad. Aga muidugi Riga taset ei nähta ja räägitakse täiesti õigustatult, kritiseeritakse neid, neid ülemakstud tippe. Ja aga tegelikult mina näengi seda, et, et seal, kus on täna alamakstud niisuguses olukorras nihukeses majanduses, mis meil täna noh ütleme ikkagi on niisuguses kaheksa, üheksa protsendilise languses, oleks mõistlik neid madalapalgalisi säilitada, aga mitte kellelegi juurde maksta, see on see, et Eesti ametnikud saavad ikkagi väga kõrget palka täna. Ja mina tahaks öelda seda, et ega riigi eksistents ei hakka jalga peale ametnike heaolust, vaid lõpeb seal, kus riigi alamad nendes pettuvad. Ja, ja, ja täna on ikkagi see, et ega, ega, ja me ei saa täna võrrelda seda olukorda, mis, mis oli kaks aastat tagasi minu meelest seda kõige lihtsam oleks täna riigil võtta ette 2006. või 2007. aasta täna või permi 27. aasta eelarve ja jälgida sealt, sest see tendents, nii palgakasvus kui majanduskasvus hakkab sinna noh, nii-öelda sinna auku minema. Ja kui me sellega nüüd pikalt venitame, ütleme ütleme, et ootame veel, mis kevadine prognoos tuleb, siis meil tuleb võtta juba kätte 2006. aasta eelarve ja hakata sealt tegema võrdlusi, kuidas kärpeid teha. Kas nad oleksid nõus sellise ettepanekuga, lähme ajas tagasi, natuke, võtame sealt eelarveta. No isegi kui annetasid, oleksid nõus, siis ei ole praktikas ikkagi võimalik. Mida ma tahan öelda, ma tahan öelda seda. Praktikas ei ole võimalik, et te olete. Ei, praktikas ei ole võimalik tagasi minna, sest ühte jõkke ei saa, kaks korda astud. Mida mina tahan öelda, on see, et tegelikult see kärpeideoloogia ei arvestada ühte asja. Kuidas te seda omariiklus ongi suhteliselt kallis asi ja, ja kui me räägime lihtsalt, et on vaja kärpida, sest ei ole tulusid, siis me jõuame lõpuks selleni, et meil on raha ainult selleks, et üleval pidada 15 liikmelist valitsust. Sulle vajalik, sest riigikoguga kärbitakse pool riigikogu ära, noh, on 50 tüüpi riigikogus ja 15 tüki valitsus ja kui, kui riigiliik ütleb, rohkem tal raha ei ole, siis kas siis tuleb riigi õhemaks? Vastupidi, riiki on kogu aeg õhemaks tehtud, ainult et kui sul, kui sul tulemus ei ole tehtud, kui sul tulemuseks on see, et inimene, kellel on vaja, noh, ma ei tea, tõesti ennast kasvõi töötuna arvele võtta, tal kulub selleks neli nädalat, sest enne teda teda jutule ei võeta, sest et registreerimisega tegeleb piltlikult öeldes igas maakonnas Niivõrd absurdne olukord, kui töötute nii-öelda arvu kasv on viimastel kuudel olnud tõesti suur, siis tööhõive numbrid iseenesest muutunud väga samas taktis ei ole. Ehk teisisõnu olukord on selline, töötuks on võtnud ka need inimesed, kellel ka ennem reaalselt nii-öelda angažeeritust ja, ja tööd ei olnud, aga kes nüüd saavad aru, et tegelikult on õige ennast ära registreerida. No töötuks registreerimine on esiteks vabatahtlik kedagi selleks sundida, selleks on teatud tingimused, ehk lihtsalt niisama ei saa töötuks registreerida, töötuks registreerimisel on teatud nõuded, sa pead olema, sind registreeritakse töötuks, kui sa oled viimase aasta jooksul vähemalt 180 päeva teinud tööd või noh, nii-öelda RIDA tööhõive numbrid täpselt samasuguses kaares ju läinud ei ole, eks nad hakkavad kukkuma ja ikkagi nad nii-öelda siin ongi see asi, et registreeritud tööpuudus on, on väga selge mitte statistiline, vaid väga selgelt noh, nii-öelda Jüri mari, Maša klaas, eks ole, kes registreeritakse töötuks, kui me räägime hõive numbritest, sest see on statistilise uuringu tulemus, kus ei küsita, et kas Urmas, sina oled tööl või, või ka Sarri, sina oled tööl, eks ole, et see on nagu statistika ja, ja siin ongi tihtipeale probleem selles, et näiteks meie hõivatute arvus võivad kajastuda ka need Eesti inimesed, kes tegelikult töötavad Iirimaal või Soomes või kuskil välismaal. Aga, aga kui, kui tema käest küsitakse, et kas sa viimase nelja nädala jooksul oled olnud tööl ja ta ütleb jah, siis noh, Eesti riigi statistikasse kajastub, kuigi ta ei pruugi töötada Eestis. 45000 oli eilne tööturul ameti andmeid tähendab töötut registreeritud töötuid reeglina seda noh laias laastus korrutatakse kahega või väike miinus otsa, et et arvatakse, et see on kuskil ikkagi seitsme, 80000 vahel. Täna aga tegelik teema on muidugi see, et maksu ja tolliamet on, on see, kus on täpsed numbrid, sest seal on tõesti, kui, kui Harri Taliga on olnud, on olnud näiteks jaanuarikuus kas või ühe päeva tööl ja sellest on talle palka makstud, siis ta on saanud seda sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mille, mille, mis loetakse kokku tõesti inimeste arvestust. No see on täiesti arusaadav, et see näide, mille te praegu tõite, ei oleks võib-olla kõige objektiivsem näide selle osas, mismoodi riik on liiga õhuke, et ei ole neid inimesi, kes registreerivad, töötanud praegu, mis on need konkreetsed näited, kus te ütlete, et riik on saetud liiga õhukeseks, jätame välja ilmselt tuletõrjujad, sest seda olukorda ei ole olnud varem väga palju parem. Ehkki seal on muidugi ka nii-öelda käärid lõiganud otsast. Ja ka politseiniku osas, aga kus kohas on need konkreetsed asjad, kus riik on liiga õhuke? Kas või näiteks tööinspektsioon, meil on tööinspektsiooni koondatud, seal, seal tööinspektoreid on väga vähe, inimesed ei saa sealt enam mingisugust nõu, praktiliselt ainukene asi on mingisugune nõuandetelefon tööle pandud, mis iseenesest on väga positiivne, aga aga ma tean inimesi, kes seal, kes siin on püüdnud helistada ja ütleb, et kui sul ikkagi kolmveerand tundi laulab, et liin on kinni ehk ehk see tähendab, et koormus on väga suur. Ehk see näitab, et on olemas vajadused, mis on rahuldamata. Kuigi meie meie põhiseadus ütleb, et töötingimused on riigi kontrolli alltööinspektsioon ei jõua väga palju. Detailid, mis kohad on veel, mida te konkreetselt teate? Nii paugupealt on need Neid on raske öelda, kus ta õhukene on, minu meelest lihtsam on rääkida sellest, kus ta paksu Tooge näiteid teie vastavalt siis Gustaniga, maksan. No mina eeldan seda, et esiteks täna meil on omavalitsusi liiga palju, noh, see puudutab küll haldusreform, eks ole, me siin mingil moel üritame Tallinnat suuremaks teha, aga, aga samal ajal on üle 60 valla Eestis, mis on mis on väiksemad kui üks korteriühistu õismäel või, või Lasnamäel, et ja need ei tule, need ei ole suutelised nendega toime tulema, aga, aga vabatahtlikuna nad kindlalt ei liitu, eks ole. Et seal hoitakse lihtsalt kohtadest kinni, see on niisugune paks koht siis mis, nagu täna ettevõtjate õiglustunnet väga palju riivab, on see, et et just nende, nende palga, see, mida nüüd Lauces välja, eks ole ja lang ütleb selgelt avaliku sektori palkadest moodi ei ole võimalik piirata. Et kui avalik sektor täna saab käsu näiteks personalikulusid kokku tõmmata või tegevuskulusid hakatakse, seal võib olla bensiinile niite vähendama mobiilile mehitamine iganes mingi investeering jäetakse ära. Aga selge, et viimane asi on palk, mille kallale minnakse. Et mis täna mind nagu riivab, on see, mida ma täna veel kuulsin, et näiteks eripensionid mida ka ei vähendatud, inimesed, kes tegelikult on pensionil, saavad ikka endiselt ja neid ja, ja see, see maht on pool miljardit. Jah, riigi samal ajal. Enne riigikogu liige saab täna 75 protsenti riigikogu lihtliikme palgast pensionile kolme kuues praegusest palgast dollar praegusest praeguses sarjad see on õige, ei ole, noh, loomulikult me Eesti ametiühingute keskliit ütles, et see süsteem tuleb üle siin Me oleme öisel ajal poliitikud osas, ma kujutan ette, me oleme kõik ühisel meelel, nad saavad alati liiga palju raha jälgi, kulutavad liiga palju küsimusi ja selles, et nad saavad liiga palju raha. Nad saavad ebaõiglaselt selles mõttes, et kui, kui nemad ise loovad seadusi, mis annavad neile hüvesid, on needsamad palju räägitud riigikogu liikme kulu. Mitte ühelgi teisel inimesel Eesti riigis ei ole kui, kui n maksaks oma töötajale, kui Eesti ametiühingute keskliit maksaks oma töötajale selliseid kuluhüvitisi selleks erisoodustusmaksu alla ja, ja noh, mul oleks kõri kinni küll, minu eelarve seda kõike ei võimalda, aga, aga riik ütleb, et vot teile, palun 12000 krooni saavad nad täna kuus nüüd. Noh, ütleme siis niimoodi, et nutetakse, krokodillipisaraid öeldaks. Me oleme solidaarsed, me kärbime selle 6000 peale, Eestis on vähemalt 100000 inimest rohkemgi, kes, kes töötavad päevast päeva palehigis ja saavad 6000 krooni brutopalka. Räägime vahepeal natukene, aga ma tulen tagasi selle selle õhukese koha juurde. Asi, mida Eesti ametiühingute keskliit on ka juba aastaid rääkinud ja teema, mis tööandjatel harja punaseks ajas haiguspäevade ümberkorralduse reform, et, et tööandja peab hakkama maksma viite haiguspäeva töötaja peab istuma kolm päeva ilma rahata haiguse korral. See tähendab seda, et seal ei ole raha, sinna oleks raha juurde vaja, sest et on selge, ühiskond vananeb, kui tööhõive ei kasva, siis 13 protsendi sotsiaalmaksuga ei pea tervishoiusüsteemi üleval inimesed jäävad vanemaks, haigusi tuleb rohkem, meditsiin areneb, et nad suudaksid palju rohkem ravida. Sinna, sinna on raha juurde vaja, seda raha ei ole toodud mitte sentigi. Ja Larry, me tegime ettepaneku, eks ole, kuna kuna kõige rohkem riivab see täna tööandjaid, see see neli kuni kaheksa need viis päeva on tegelikult 500 miljonit ettevõtjatele, tänases olukorras. Ma olin detsembri lõpus oli meil Euroopa Tööandjate nõukogu koos, kus mida külastas ka Pariisis siis nii prantsuse president Sarkozy kui kui Euroopa Komisjoni president Barroso ja, ja see teema oli üleval, et niisuguses majanduslanguses nagu täna Euroopas on, ei tohiks ühtegi maksu tõstab, mis, mis nii-öelda pärsib ettevõtlust. Eesti põrutas nii-öelda noh, ütleme, et meiega arutamata, kusjuures Me üritasime viimase hetkeni üritada läbi rääkida ja pakkusime oma oma nii-öelda kompromissettepanekuid, et natuke seda koormust vähendada, meid ei võetud kuulda. No nii nagu meid kogu aeg ei võeta kuulda. Et selles mõttes on, on kindlalt liiga tehtud täna inimestele ja, ja, ja miks mitte, mida meie tegime ettepaneku, miks näiteks pensionär ja meil on täna vist kas 380000, miks me, miks pensionärid ei võiks maksta kas või kaks-kolmsada krooni pensionist nii-öelda seda ravikindlustus, sest nemad on täna kõige suuremad tarbijad. Kui on ikkagi kassa tühi või, või nii-öelda kassa ei kannata, no siis siis peame solidaarsemaid olema, täna on ju tegelikult see, et, et see see sotsiaalmaks, mille sees on 13 protsenti, siis ravikindlustust. See maks on ju tööandja maks ja nüüd pandi tööandjale veel siis nii-öelda täiendavalt viis päev otsa. On tõesti probleem on selles, et Eesti ravikindlustuses on, on täna selline olukord, et loomulikult pensionärid ei maksa ja lapsed õpilased ei maksa, eks ole. Ja mis tähendab sisuliselt seda, et kui, kui me võtame 100 100 protsenti on, on neid inimesi, kes saavad ravikindlustusest mingisugust teenust siis 52 53 protsenti on neid, kes maksavad ja ülejäänud ei maksa, sest nemad ei tööta ja, ja see on tõesti probleem ja, ja seda probleemi ei ole eile tekkinud probleem tekkinud probleem, see probleem on algusest peale olnud, aga senikaua, kuni majandus kasvas, kuni tööhõive kasvas, ei olnud seda Oramis poliitikutel pehmesse kohta hakatakse, eks ole, ja sunniks neid mõtlema ja mõtlema riigimehelikult, mõtlema tuleviku peale. Mis saab siis, kui kõike seda pidu ja pillerkaari enam ei ole see otsus veeretada nüüd vastutus tööandja olevatele inimestele on tehtud kiirustades, on rumal otsus, on vale otsus ja mina ütlen ikkagi, et kriis ei õigusta majanduslanguse õigust ta kiiresti lolluste tegemist. Enn Veskimägi, olete teie tööandjate esindajana nõus näiteks, et hea küll, võib-olla mitte raskel ajal, aga majandusõitsengu ajal, nii nagu meil siin mõned aastad on olnud. Et Tööandjad panustaksid rohkem nii nagu siin eelpool oli ka juttu, kasvõi näiteks sellesse töötukassasse rohkem kui, kui seni on tehtud, et kriisi ajaks oleks olemas suurem reserv. Noh, seal töötukassas on, tänane reserv on kuskil vist natuke alla kolme miljardi kahtlemata seal hakanud väga suure kiirusega vähenema, sest töötute arv suureneb iga iga kuuga. Esimesest juulist me tõstsime ametiühingutega kokkuleppel siis 1,5 protsendini, seda, selge on see, et kui häda on käes, me me tõstame seda jälle. Aga täna on ju noh, see olukord, kus tegelikult kus riigi taga on asjad, kust kust kokkuhoidu ja kärpeid teha. Et meie siiski seisukoht on täna see, et, et kõigepealt tuleks teha need kohad ära, kust on võtta noh, meid häirib see, eks ole, et kui, kui koalitsiooniparteid nii-öelda omavahel kokku leppisid, Kärtne plaanis see on kõik väga tore, et see kokkulepe saavutati, aga samal ajal ei puudutatud ühtegi oma lemmiklast. IRL jättis õpetajate palgatõusu, eks ole, sotsid jätsid pensionäride nii-öelda pensionitõusu ja Reformierakond jättis vanemahüvitise, mis, mis ka tegelikult õiglustunnet riivab. Et kas peab olema see lagi 30000, täna, kus, kus raha, ütleme, et see suurusjärk on, on liiga suur. Kas tööandjad ja ettevõtjad selles mõttes oleksid nõus, et see summa oleks allapoole? No oleks tore ju, ma kindlasti ka nii-öelda olete valmis seda Reformierakonnale ütlema? Me oleme öelnud seda, me tegime oma ettepanekud, mis, Ühesõnaga, te olete tööandjad, siis ettevõtete juhid on nõus ise saama väiksemat siis näiteks vanemahüvitist. No kuulge, kui täna me räägime Eesti keskmisest palgast, mis on siis ma ei tea kuskil 11 12000, eks ole, ja, ja vanemahüvitis on nüüd 30 ja, ja, ja me seda selles olukorras, kus me täna oleme, ei kärbi. Ma arvan, et natukene vastutust Mul on ka praegu mul jookseb juhe kokku, mul hakkab pea tossama, sellepärast ma ei saanud üldse arugi, keda siis Reformierakond selle nii-öelda ettepaneku ja nende nende asjadega esindab ise iseenesest ilusaid, ainult Enn Veskimägi. Põhimõtteliselt on ju tegelikult olukord selline, siis kui on hea siis nuumab lihtne tööandja ettevõtjat, ta toob talle kasumit ja, ja, ja mida, mida nii-öelda pöörasem ralli oli, tõusis natukene ka palk, aga põhimõtteliselt kasumid olid pöörased. Nüüd kui on olukord vastupidine, kus kasum kahaneb, kes maksab selle uuesti jälle kinni, jälle seesama, kes tegelikult kelle nii-öelda nahas kordakse seitse tihti ehk siis ehk siis töötaja. No ei kõla väga loogiliselt. No ettevõtja maksab selle kinni, täna on ikkagi võetud see ettevõtja taskust. Ettevõtja maksab selle kinni natukene väiksema kasumiga. No ma arvan, et 2009 ja 2010 üldse kasumit teenitakse täna ikkagi on suur osa ettevõtjaid, sest täna võitlevad sellest, et, et mitte uksi kinni panna. Sest sisetarbimine vaata, mis on Eesti viga, on see, et väga palju ettevõtlust Eestis tänu sellele odavale rahale ja suurele kinnisvarabuumile olid orienteeritud siseturule ka allhankijad, eks ole, võtame seesama volvo, näide, kus Eestis oli mingi 10 15 firmat, kes tegid puhtalt nii-öelda Allanget, Volvole pidid uksed täna kinni panema, et meie viga on täna see, et me oleme nii-öelda headel aegadel, ei ole õigesse, ei ole, tehnoloogiatesse ei ole tootearendusse investeerinud, ei ole üritanud minna eksporditurgudele. Jah, ma olen nõus, et ekspordiga. Tähendab metsad, ärimehe, kes ei sööda, on ikkagi ärimehed. Ärimehed on ise süüdi, ettevõtjad on ise paljudes süüdi, kes, kes olid orienteeritud siseturule kogu seda buumi nautides ja nüüd kui nii-öelda kui see, kui see buum nii-öelda kokku kukkus, kui enam ei ehitatud, siis väga paljud nii metalli kui, kui ka ütleme, et puidutööstus paljud hakkasid oma oma nii-öelda töötaskonda kokku tõmbama, sest ei olnud enam tellimusi. Aga, aga siis, kui räägiti sellest buumi ajal, siis keegi ei võtnud seda tõsiselt, et et eksport ja tehnoloogiate soetamine ja, ja konkurentsivõime nii-öelda kasvatamine, sest lihtsalt asja oli võimalik saada lihtsamalt ja odavamalt. Ta ei ole võimalik niimoodi, et ma nüüd pöörame, pöörame siis nii-öelda paadi teistpidi ja, ja hakkame põrutama siis eksportturgudele. Tänavuse eksporditurud ka langevad, on oluliselt raskem sinna minna, tähendab see õige aeg on maha magatud. Nii et ettevõtjad ise on kaevanud endale augu Osaliselt küll, jah, see ei puuduta kõike, ma pean silmas just neid, kes, kes, kes ainult nii-öelda nautisid seda siseturu nii-öelda kasvu loomul, tarbimine oli see, mis, mis tegelikult oli hukatuslik. See on, on õige, et eksport on kahtlemata eriti väikese riigi jaoks oluline, eks ole, sest siseturu maht on piiratud. Samas siseturul võib tarbida ka paljusid asju, aga noh, neid samu. Kuna kuna Eestis autotööstust ei ole, siis autotööstus saabki töötada ainult ekspordina, eks ole. Ja muidugi, kui maailma auto tur, autotööstus on täna väga rängas kriisis, siis, siis loomulikult on ka on ka meie autotööstusele allhanget tegevad ettevõtted suurtes raskeks, käisin ise detsembris Keilas, kus PKC Grupp teeb, teeb neid juhtmega hoidiseid ja nii edasi ja, ja tõesti olukord on kõike muud kui roosiline, aga kindlasti siin tuleb, tuleb üks hetk, tõus, aga tõesti küsimus on selles, et kui sa teed mingit asja täna võib-olla koduturule, siis mõtle, kas on siit võimalik midagi keerulisemalt edasi arendada selleks et seda ka välismaale müüa ja loomulikult vot see, see, see on suur väljakutse, see tähendab suuri investeeringuid, see tähendab turule minekut, mis kõik on keerulised, rasked, aeganõudvad aidata, aga muidugi see võtab aastaid ei ole ühe kahe aasta pikk aeg ja, ja see ei ole selles mõttes tänane lahendus, sest et noh, nii nagu ka Eesti pank ütleb, 10 Eesti tähtsamate ekspordipartnerid on täna kõik miinuses kui, kui, kui soomes kukub, kui Saksamaal kukub, kui Venemaal on kriis, igal pool on kriis, noh, kuhu me siis. Aga ühe asja, see, mida, mida te praegu nimetate härra taliga paneb mõtlema selle üle, mis küsimus saab olla nii-öelda madalates palkades, kui vaadata neid samu piirkondi ümberringi, kes toodavad siinsamas lähedal, siis seal keskmise töölise tunnihind või töötunni hind on kuskil 40 vastu neljakümmet krooni Eurot, vabandust, 37 eurot. Meil on see ainult 10. Mismoodi? Enn Veskimägi võib öelda, et meil on palgad liiga kõrged. Ei, ma pidasin praegu silmas just avalikku sektorit, sest sest erasektor tähendab need, kes Need, kes nii-öelda, kes on jätkusuutlikud ja kes on nii-öelda orienteeritud ennast eksportturgudele. No seal on konkurentsivõime küsimus, kui palju sul kannatab, eks ole. Ma arvan, et ega täna tööstuses ei ole väga madalad palgad. Aga, aga ma tuleks veel selle juurde, eks ole, mis puudutab seda, seda haigushüvitisi, eks ole. Et üks probleem, millest me ei rääkinud, on see, et, et kui nüüd tõesti töövõtja ja tööandja katab siis need esimesed kaheksa päeva, siis minul tekib küsimus, täna me, me oleme korduvalt rääkinud. Me oleme Harri Taliga koos istunud ka haigekassa nõukogus, teame seda probleemi, haiguslehti antakse ikka väga lõdva käega välja ja täna see, kui, kuid kui nüüd tööandja hakkab maksma, siis noh, esimene küsimus, mis ettevõtjate suust tuli, oli see, et kuidas seda hakatakse kontrollima, et niisugusel kujul, nagu teda siiamaani on. Et inimene telefoni teel helistab, et vot ma, mul on stress ja talle kirjutatakse leht välja, et nad niisuguseid asja ettevõtjad kindlalt ei aktsepteerinud. Kui nüüd tulla tagasi selle selle palgavahe juurde või ütleme, et noh, võrreldes Eestiga või ütleme, võrreldes Põhjamaadega on Eestis palgakulud neli korda väiksemad siis küsimus on siin tegelikult ju selles, et et Põhjamaad on selles väärtusahelas, kus luuakse lisandväärtust tunduvalt kõrgemal kohal kui meil ja, ja kui, kui inimene noh, piltlikult öeldes tunni ajaga toodab 1000 krooni eest, siis on talle põhjust maksta, võib-olla see seal viis-kuussada krooni, no võta palgakuluks, eks ole, ja kui inimene tunni ajaga meil toodab näiteks 250 krooni eest, siis ei ole ju võimalik talle sama suurt palka maksta ja küsimus ongi just selle, selle loodud kütuse- ja palgaomavahelises proportsioonis. Mulle tuleb selles suhtes väga hästi meelde. Meelis Virkebau tõi selle näite juba aastat seitse tagasi. Et Šveitsis on olemas tekstiilitööstust, räägitakse, tekstiilitööstus läheb Eestist ära, sest ei jõua konkureerida. Šveitsi tekstiilitööstuses maksti seitse aastat tagasi 30 dollarit tunnist palka aga nad tegid sellist kangast kuskil mujal maailmas mida Eesti ei suuda teha, mida Kagu-Aasias ei suudeta teha. See on selline tehnoloogia, see on nišitoode, aga nemad on nende käes, on see kogu maailmanišš ja, ja, ja nad toodavad seda tekstiilide Šveitsis olemas. Meil täna enam praktilist Seda on jälle süüdi on väga raske panna töötajale sellepärast et ei saagi panna, istub selle pingi taga, mis lubabki toota ainult kolm dollarit maksvad kangast, siis ei ole tal teha ükskõik kui hästi. Kui silmad punni ja ennast higiseks ta ei pinguta, siis resultaat on ikkagi sama täpselt. Noh, kui me võtame selle tekstiilitööstust nii Kreenholmi kui endist balti manufaktuuri, siis tegelikult ju selle Jeesus Peeter Esimese ajal Ja, ja, ja, ja ütleme, et selle ostsid ära ju välisinvestorid ja, ja tuleks nende käest küsida, miks nad siis ei investeerinud või miks nad ei teinud, nad tulid ikkagi siia võib-olla sellepärast, et siin oli odav tööjõud tol hetkel see konkurentsivõime kadus ära siin, noh, võib-olla mõned aastad tagasi. Mis ikkagi takistab, ma ei saa sellest väga täpselt aru, Enn Veskimägi, mis meid ikkagi takistab tegemast mingit teatud samme, on nii-öelda muutumaks sellest, et me oskame lihtsalt kruvi sisse keerata selleks, et me mõtleme välja, mida keerata ja kuhu keerata ja mismoodi keerata. Vastus on väga lihtne inimene hakkab ratsionaalselt mõistlikult käituma alles siis, kui kõik ülejäänud võimalused äraga Proovid teise tootjaid on lihtsalt laisad. Ei, ma ei ütleks, et me ei saa võtta ettevõtjaid, me peame, kahtlemata ettevõtjad peavad omale sellel teemal küll tuhka pähe raputama, aga see ei puuduta kõike, et ma loodaks ikka öelda, et meil on väga tublisid ettevõtjaid ja, ja väga palju neid sektorit, kus, kus meie nii-öelda see info meie kohta on ka, on ka kuni Ameerika jõudnud, võtame siis kasvõi IT-sektor, eks ole. Me ei saa öelda, et, et see puudutab kõiki neid kindlasti ettevõtjate hulgas on samasuguseid nii-öelda nii nii laisku kui kui väga-väga tublisid inimesi, nii nagu avalikkust. Aga siiski, mis on see takistav tegur olnud, miks ei ole siis ettevõtete teinud seda, et edasi viia oma tootmist, et olla konkurentsivõimeline, mitte ainult maid? Mõtlesin hindene mõttes, vaid ka tehnoloogilise sisu mõttes. No ma, ma võib-olla siis natukene võtaks ajas tagasi, et et kui me võtame siis sellest 90.-te algusest, kui, kui me tõesti olime noh, alustasime nullist, eks ole, ja, ja siis tuli see Vene kriis ja topelttollid, kus ütleme, et paljud ettevõtted, kes suutsid tol ajal Venemaale müüa, lõppes ka see ära. Vot siis oli tegelikult see aeg, kus, kus väga tõsiselt mõeldi orienteeruti ringi ja ja tehti väga palju investeeringuid, selle rikkus ära seesama puu, mis peale 2000 teist aastat läks nii-öelda meeletu tempoga ülesse. Siis oli võimalik siin väga kasumlikult ära elada siinsamas selle tarbimismulli sees. Süüdi on inimesed, kes tahtsid saada endale Lasnamäe korteri asemel maja kuskile Saku ligidale põllu peale. Absoluutselt mulle veel, see võrdlus on võib-olla adekvaatne, tore selles, miks kõik ümberringi oskab hokit mängida, aga meie ei oska. Üks küsimus nende inimeste rõõmuks, kes on selle sädemeid täis vestluse ära kuulanud, lõpuni prognoosiga Harri Taliga. Kõigepealt teie, mis kahe-kolme aasta jooksul meie palkadega juhtub või toimub. Ilmselt me sellest ikkagi ei pääse, et meie palka alandatakse. Noh, küsimus on kindlasti selles, et osa palk on tõesti langenud, sest on vähenenud kas või tööaeg kui ütleme piltlikult öeldes 2004 sügisel Eesti raudtee vedurimehed streikisid, nad tegid tollel hetkel kuningannat 260 tundi, igav puutöökuu normtööaeg on 170, loomulikult nad said ületunnitöötasu ja kõike seda, nende, nende palgad olid tollel hetkel suhteliselt kopsakad. Kui, kui inimene 220 tunni asemel teeb 160 tundi kuus tööd, siis loomulikult tema brutopalk langeb ja, ja see on, see on see teema kahtlemata. Nii et jah, ilmselt kui me räägime nüüd palga arengut, sest siis noh, kindlasti ei kasva statistiline keskmine brutopalk järgmistel aastatel 20 protsenti, nii nagu ta siin viimased aastad on kasvanud. Et ma usun, et läheb ikka kõvasti aega, enne kui me jälle hakkame nägema kahekohalisi keskmise palga. Kasvunumber see palk, mis meil praegu on, ilmselt jääb niikauaks, kuni tuleb euro ja sealt pead saab hakata Uuskastackima. Noh, millal see euro tuleb, seda ei tea, sest et see ei sõltu ju tegelikult meist mitte aga põhimõte, kui me koju, kui me räägime nüüd kogu sellest euro tulekust, siis mina viskan kindlasti kivi valitsuse kapsaaeda. Viis aastat. Euroga liitumine ei ole võimalik tänu meie majanduse eripärale ja, ja nüüd on siis tehtud otsustatud teha kannapööre 180 kraadi teises suunas välja autoga kihutanud enne ühes suunas. Full stop nagu meremehed ütlevad kannapööre ja tagasi, noh see see, see ei ole mõistlik käitumine, seda enam, et tegemist on klubisse pääsemise kuusk. Klubi otsustab, kas me võtame uusi liikmeid, ei võta, sa võid nii-öelda lati alt läbi käia või, või nii-öelda kriteeriumid täita. Aga kui öeldakse, et asi on nii hull maailmas, et me ei võta ühtegi uut liiget, siis Eesti pingutab, aga tulemust euroga liitumise mõttes ei ole. Enn Veskimägi, mis on teie prognoos, jätke nüüd valitsuse kapsaaed rahul, sest see on juba kive täis, sinna lisada enam ei saa. No ütleme, et euroga me olime üsna lähedal siin mõned aastad tagasi euroga liitumisele, vist 0,4 protsenti on meil puudu veerand. Aga mina arvan, et, et palgad siiski noh, kindlalt ei kasva, pigem kahanevad. Ja vähemalt lähema paari aasta jooksul, mis on, mis ma tahaks nagu võib-olla. Avalik avalikkusele öelda on see Sa oled ette, et riigi heaolu saab olla täpselt sama hea, kui on ettevõtete heaolu, kui läheb ettevõtetel hästi, läheb riigi lasti, kui läheb ettevõtetel halvasti, peab riik kokku tõmbama. Tahtmata laupäeva päeval seda teha, ajage inimestel silme eest mustaks ka hetkeks need inimesed, kes saavad praegu 16006 kätte, mis võiks olla see nii-öelda reaalne tagasilangemise tase. Ma saan aru, et see on selline õunte pealt vaatamine, aga põhimõtteliselt. No ma arvan, et see võiks olla 15 20 protsenti. Ülekuulamise toimik number 97. Mis saab palkadest toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.