Parlamendi 736-st kohast kuuele istuvad Eestist valitud saadikud. Mis saab europarlamendi valimiste peateemaks, keda parlamenti valida? Milline on europarlamendi mõju elule Eestis? Järgmine, 2009. aasta toob Eestisse valimisralli toimik number 90 Euroopa Parlamendi valimistest. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks Reinsalu, Urmas amet riigikogu liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja põhiseaduskomisjoni liige. Eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel 2004. aastal kogus 4717 häält. Erakondlik kuuluvus Isamaa ja Res Publica Liit. Urmas Reinsalu, Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2009. aastal, mis kuupäeval, kas teate, seitsmendal juulil? Saab minna valima, kaheksandal on vist päris päev, kui ma ei eksi. Õige on see, et see väike mänguruum on riikidel ise määrata. Üheksas juuni on siis see ametlik tähtpäev ja eelvalimised hakkavad enne seda ja ma loodan, et parlamendis on praegu menetlemisel ka seaduseelnõu, et e-valimiste aega pikendada kahele nädalale enne valimiste päeva ja ma loodan, et see võetakse vastu. Olete te enda jaoks selgeks mõelnud? Miks oleks vaja minna valima, sest olgem ausad, Euroopa parlament on meist kaugel, ta on hariliku inimese jaoks, kes igapäevaselt ei ei mõtle poliitika peale või ei puutu kokku poliitikutega väga kauge ja abstraktne mõiste. Mõned inimesed, kuus tükki praegu eestlasi, seal on, aeg-ajalt nad käivad, kodumaal teevad koduvisiite, mingid teemad tõstetakse, aga mis ta tegelikult on ja mis kasu ta annab? Arglik inimesest? Joary aru ei saa? Ma arvan, et on kaks põhjust. Üks põhjus on see, et Euroopa Parlamendis ta ei ole nagu tavaline parlament, mis teeb seaduse, millele on väga kaalukas roll riigi otsuste kujundamisel. Aga tema tähtsus on selles, et on foorum, kus erinevad ideed välja öeldakse, jäävad mingid seisukohad peale või kõlama, et ta on. No kriitikud on öelnud, et hästi suur jututuba, aga ega see sõna parlament tähendabki Parlee ehk rääkima. Ja ma arvan, et Eesti jaoks on seal tähtis, et Eesti jaoks halvad seisukohad seal kõlama jääks, et pigem on Euroopa Parlamendi olulisust see, et mingeid rumalusi ära hoida. Ja teine tähtsus on. Ma usun Euroopa Parlamendi valimistel. Kindlasti me näeme, et teemad, mis tulevad pilti, on paratamatult seotud majanduskriisiga ja siseriiklike probleemidega. Ja mõneti kujunevad küllap Euroopa Parlamendi valimised ka teatud vahevalimisteks vahe referendum üks nende poliitikate vahel, mida ajavad erakonnad kodumaal, sellest ei pääse ükski riik mööda ja eks seda ei olegi mõtet peljata, et minu meelest on mõneti kätte jõudnud jälle Aecus. Heas mõttes iga iga inimene peaks olema poliitik, et need, kas rumalad otsused või otsustamatus, mida Eesti poliitikutena langetavad, võivad väga vahetult tutvuda Eesti inimeste käekäiku majanduslikus mõttes, kas 10 20 aasta jooksul, et seetõttu on kindlasti oluline, et inimesed oleksid valmis oma sõna kaasa ütlema ja üks vaheetapp, kus seda sõnaga nii-öelda otsustama saab kaasa öelda, on just nimelt need valimised. No te teate väga hästi, et ega Euroopa Parlamendi valimistele tulebki neid noh, ütleme iga iga nelja väga-väga pessimistlik arvamuse kohaselt nende hulgast, kes võivad valima tulla optimistlikud ütlevad võib-olla iga noh, ma ei tea, kolmas hädapärast. Aga mis asjad need on olnud, mida foorumi korras Europarlamendi nii-öelda selles jututoas on siis algatatud, mida me võiksime kõik peast teada, mis need head asjad on vähemalt selle viimase koosseisu osas näiteks. Ma arvan, üks asi, mis kindlasti oli meile, mis asi on seda üks asi, mis on väga oluline. Tegelikult seotus selle aprilli mässuga ja pronksimäsu ka ja siis Eesti parlamendisaadikud algatasid ühe resolutsiooni, mille puhul algselt küll sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liberaalide fraktsioon ei pidanud seda sellisel kujul täiskogus menetlemiseks vajalikuks, aga tänu tänutunne Tunne Kelami tööle sai see otsusena vastu võetud Euroopa Parlamendi seisukoht, toetus avaldamisest Eestile ja ma arvan, et see oli ka põhjus, miks Euroopa Liidu populaarsus väga kõvasti tõusis. Et see on üks teema ja ma usun, et, et välispoliitika küsimused ja kahepoolsed suhted rahvaliidu ja Venemaavaldkonnas on see teema, kus Eesti esindajad on kiiduväärselt olnud selgelt ühe tiimina tegutsemas ja see on andnud ka tulemusi. Te ütlesite, Urmas Reinsalu, et Euroopa Parlamendi valimised on nii-öelda sisepoliitika, test või vahereferendum ka sellisel juhul on meil seda mõtet üldse korraldada valimisi, ehk oleks mõttekam kui lihtsalt parlament siis meie, riigikogu on see, kes otsustab, kes on need kuus inimest, kes lähevad meid sinna Euroopa parlamenti esindama. Noh, ma ei tea, mis iganes lauset öelda saaks ka teha, võtame või kasvõi lihtsalt puhtalt fraktsioonide alusel igast fraktsioonist üks lihtsam vastus või ütleme, vormilisem vastus oleks, et see oleks võimalik, kuna nii on Euroopas kokku lepitud. Olgugi et algselt ühenduses, kui Euroopa ühenduse parlament loodi, tegelikult see nõnda käiski, nende üldisi valimisi ei olnud. No ma siiski usun, et et niisugune Euroopa poliitikas on väga oluline ka see avaliku auditooriumi mõiste, et need esindajad selguksid ka läbi avaliku diskussiooni valimistel. Ja seetõttu on kindlasti oluline ka, et kui ratsionaalne see debatt on enne valimisi, et mida erinevad kandidaadid esindavad, et inimestel oleks ka teatud ülevaade sellest mis saab olema erinevate kandidaatide mõjujõud. Euroopa Parlamendis tegutsedes ei ole mõtet muidugi illusioone teha, et on päris selge, et kuuel saadikud konkreetselt ühel saadikul oleneb palju rohkem sellest persoonist ja sellest tema fraktsioonilisest kuuluvusest. Milline on tema autoriteet erinevate ideede väljapakkumisele. Üks tähtis toode Euroopa parlamendil lisaks sellele, et parlamendi liikmena võtavad sõna esitavad küsimusi Euroopa ametimeestele, on just nimelt need niinimetatud resolutsioonid ehk avaldused parlamendi poolt, kus parlament võtab siis seisukohti mingites üle euroopalistes või teemadest. Ja, ja seetõttu on kindlasti oluline, et valijad ka mingit pidi annaksid oma hinnangute saadikud tehtud saadikute tööle, kes, kui palju revolutsioone või neid on võimalik väga selgelt ka kvantitatiivselt mõõta parlamendiliikmete nii-öelda resultatiivsus, tseni. Teeme ühe asja veel enne selgeks, kui me edasi jätkame ja läheme nagu süvitsi asjad ise kandideerite, mitte. Ma arvan, et ma ei kandideeri arvata, ma ütleme nõnda, ma olen kindel selles mõttes, et kui ma vaatan seda tiimi, kes meil täna ühenderakonnas on et Isamaa ja Res Publica liidus, siis ma usun, et me saame nii korraliku tiimi välja panna, et et kindlasti see oleneb ka sellest, milline on valimissüsteem, et tahaksin toetada neid tugevaid kandidaate. Marko Mihkelson ei tunne kella mitte. Kes, ma loodan, on seal edurivis meie nimekirjas. Väga hea kuulajad jätavad selle meelde, arvestavad teie juttu praegu kuulata sellega, et nad saavad niivõrd sõltumatu analüüsi, kui üldse on võimalik. No vaatame korraks sellele Euroopa parlamendile otsa, tegelikult on ju nutikas riigi seisukoha pealt välja rääkida seda, keda on üldse eestist mõtet valida. Sellepärast et prognoosin, et rohelistel, Euroopa Parlamendis, noh, heal juhul, kui palju neid seal üldse praegu praegusel hetkel on, kui suur nende fraktsioon seal üldse kokku võib-olla. Kelle hulka nii-öelda Eesti roheline võiks sattuda? No eks neid ikka paarkümmend inimest on paarkümmend inimest, 600-st järelikult on täielikult homseks, eks ju, valida sinna rohelist Eestis. No küsimus on selles, et õige on see, et Euroopa parlament on nii suur seltskond, 700 üle 700 liikmed, kui me räägime sellest, et kas valija tahab, et tema valiku kaudu oleks tal oleks suurem mõju siis kindlasti on ratsionaalsem toetada kahe suurema Euroopa Parlamendi fraktsiooni siis kuuluvate erakondade kandidaat ja need on Euroopa Rahvapartei, kuhu kuulub, et IRL ja need on sotsiaaldemokraadid, kuhu kuulub siis Eesti sotsiaaldemokraatlik partei, et need liberaalid meil on tegelikult ju kaks Eesti siseriiklike gallupi järgi suuremat erakonda, Keskerakond, Reformierakond. Tuleb öelda, et nemad on siiski mittetooniandev poliitiline blokk, Euroopa parlament. Kui palju neid on seal enam-vähem proportsioonis, ma arvan, et ikkagi ei ole ka alla 100, pigem poolsada, Urmas, siis ütleme, kui te mõtlete ja vaatate asja nüüd riigimehelikult, siis põhimõtteliselt nendel valimistel ongi vaja otsustada ainult, kas toetada IRL-i saadikut või sotside saadikut, on mul õigus. No vaadake, palun riigimehelikult. Kuidas ma nüüd ütlen, ma ütlen nõnda, et see oleks ratsionaalne valik, aga valimistel on alati väga palju emotsionaalset, kellele meeldib üks kandidaat, kellele teine partei ja kindlasti inimesed langetavad paljuski valikut ka nii-öelda irratsionaalsete argumentide alusel. Ratsionaalne kindlasti on selline, et kui Eestil on kuus esindajat, siis seda jõudu on oleks asjakohane koondunud. Nii et ei ole mõtet, satun kuskile tagumistesse ridadesse, eksju, kus isegi nii-öelda prožektorid ei ole nende peale, et nad ei saa isegi püsti tõusevad, siis telekaamera pilt neid lihtsalt ei näeks. Tehnilises mõttes? No praeguses olukorras on kindlasti asjakohane, kui me mõtleme ka sellele, et Euroopa Rahvapartei positsioon ka suhetes Venemaaga on olnud see teistest fraktsioonidega võrreldes kõige selgem ja ühemõttelisem, ma arvan, on meile kindlasti olemas vajalik tugev esindatus Euroopa Parlamendi suurima fraktsioonis, Euroopa rahvaparteis ja loomulikult ka esindatud sotsiaaldemokraatide fraktsioonis. No see ei saa kindlasti üle kanduda sellest, et ma ütlen, et valijatel otsekui saaks olla ainult kaks valikut. Te saate seda öelda, olge rahulikult seda. Ma ütlen seda, et see oleks arukam valida nende kahe lähenemisnurga vahel, sest paratamatu minu käsitlus on selline, et olgugi öeldakse, et Euroopa Parlamendi saetakse nii-öelda kitsalt ütleme oma maailmavaate asja või oma partei programmi ees ja ma arvan, et väikse riigina meie saadikud peavad ajama, minu meelest on nad enam-vähem korralikult seda ka teinud, ajama tegelikult nii-öelda ka Eesti asja ennekõike ja seda on võimalik teha kõige tõhusamalt läbi nende kahe suurema fraktsiooni. Urmas Reinsalu, mis võiksid olla 2009. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste põhiteemad, mille üle meil tegelikult oleks vaja siseriiklikult asju arutada ja, ja selle järgi teha otsuseid, millised maailmavaated, parteide seisukohad meid võiksid huvitada. Lähtudes sellest, et need inimesed lähevad Euroopasse, kes, kes valitud saavad. Ma usun, et need on kolm märksõna, esimene on majandus, Euroopa majanduse tulevik, sealhulgas ka eurotulev, ma arvan, kõik mitusada 1000 laenu võtnud peret järgivad väga suure tähelepanekuga, mida te Euribor, millised on need kursi muudatused? Milline on Euroopa poliitika, saab olema siin rahaturgude suunas, milline saab olema ka Eesti võime eurot kasutusele võtta? Ma arvan, et välispoliitika, kahepoolsed suhted Venemaaga globaalses majandus ja julgeoleku kontekstis, Euroopa roll. Kolmas teemade plokk, ma usun, mis on meie jaoks oluline, on energeetika, et ametist lahkuv komisjon on andnud väga siukse võimsa ambitsioonika plaani selle kohta, kuidas Eesti energiasüsteem lülitada Euroopa energiavõrkudesse ja on valmis siin sinna ka panustama. Euroopa Liidu vahendid ja kindlasti meil on oluline, et eestlased Euroopa Parlamendis oleksid intelligentsed ja mõjukat, kes suudaksid seda lähenemisnurka kaitsta, sest on selge, et seda tekki eriti majanduslikult keerukates olukordades hakatakse rebima ühele teisele suunale, sest nagu alati raha hulk on piiratud. Kas valimistel võivad esile kerkida ka teemad a la suhkrutrahvi ja see, kuidas näiteks siis Euroopa Parlamendi liikmed suudaksid Euroopa Komisjoni nõnda mõjutada, et Eestile ei määrataks seesuguseid rasva või rattakomisjon ei kaebaks Eestit kohtusse hinnanguga. Nendel päevadel teame Euroopa Komisjoni jälle seda teinud seoses sellega, et me ei ole suutnud oma seadusandluse vastu võtta siis kohaldada Euroopa õigusakte, on neid teemasid, on, ma usun, tohutu hulk, et eks selles mõttes ongi need valimised keerukad, et üleeuroopalised, poliitilised debatiteemad või ka nii-öelda vormiliselt Euroopa elemendiga teemad. Neid on niivõrd palju eripalgelisi ja igal kandidaadil on ka oma arusaam oma tugevust, mida ta soovib siis eksponeerida. Et eks seetõttu meid ähvardabki teatud pihustamine, et seetõttu ongi oluline, ütlen ka, et ka meedia roll oluline nagu suutelised põhiteemat välja tuua, et kandidaadid suudaksid seal anda oma arusaama ja ka teatud garantiisid, nägemusi, kui tõhusat on võimelised kaitsma neid seisukohti, et et eks rääkida või käsitleda võib absoluutselt kõike ja aga kindlasti ka see, mis puudutab tõesti praktiliselt Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriigi Eesti suhteid, siis Euroopa Parlamendi liikmetele on siin oma võimalustest, Euroopa parlament peaks paberite järgi ja noh, mingit pidi ta seda ka teeb, teostama järelevalvet organisatsioonidele, eks sealhulgas ka komisjoni üle, kes sedasama trahvi asja, siis on siin ajal teie jutustusest praegu aru saada, et ka Euroopa parlamenti võib nimetada kummitempliks. Ütleme nõnda, et Euroopa parlament ei ole seadusandja, Euroopa parlament on küll ainukene valitud Euroopa Liidu institutsioon aga Euroopa liidu seadusandja tegelikult on Euroopa Liidu ministrite nõukogu liikmesriikide Ministrite esindused. On üks institutsioon, mis on väärikas, aga mille puhul tuleb arvestada sellega, et niukseid vahetu otsese mõju on pigem selline moraalne kaal. Urmas Reinsalu, andke valijatele kodanikele praegu üks võti või, või andke sõel, kuidas mingi valem, kuidas ära tunda valimistel need teemad, mis reaalselt on Euroopa Parlamendi teemad ja need teemad, mis ei ole ehk et valijatel jätkataks udu ajama, räägitakse kokku üht või teist, lubatakse üht või teist nii-öelda, eks ole, piimajõgesid ja pudrumägesid samas nagu me praegu oleme jutust aru saanud, siis ega Euroopa Parlamendi kasutada ei ole ühtegi piimajõega pudrule. Ma arvan, et üks oluline asi, mida peaksid ka avalikus debatis ning konkureerivad poliitikud kui ka meediaväljatoom, on see, et kui kandidaat mingisuguse idee välja käib nimetada kui konkreetselt see praktiline samm, mida ta selle realiseerimiseks kavatseb ette võtta kas ta kavatseb algatada mingisuguse arupärimise või sama resolutsiooniprojekti või või esitada muudatusettepanekuid Euroopa Liidu õigusaktide, mis tulevad kaasa otsustamisse siis Euroopa Parlamendis, et üks asi on niisugused noh, teatud deklaratiivsed positsioonid või et asja tuleks muuta või sotsiaalprobleeme, tulekski seda olulisemaks muid teemasid. Küsimus on selles, et milliseid praktilisi samme peab see kandidaat võimalikuks saavutada ja, ja siin, ma arvan, on tegelikult üks asi, on sõnad, aga teine asi on oluline, aga mõõta seda tegu meil on olemas. Euroopa Parlamendi kodulehel saavad kõik huvilised vaadata tegelikku resultatiivsus kuue Euroopa Parlamendi saadiku poolt, seal täpselt numbritena kirjas, kui palju keegi on sõna võtnud, kui palju keegi on esitanud neid revolutsioone või arupärimisi, et nende kiretute numbrite eest kuhugi pakku minna ei õnnestu. Tuleme Eesti seaduste juurde valimisseaduse ja valimiskorralduse juurde, muuhulgas järgmisel aastal on vabariigis kahed valimised ja juhul kui noh, juba juuni alguses juhtuks olema ilusad ilmad, siis me teame väga hästi, eks ju, millised need numbrid peaks olema, kas Eesti võiks olla valmis, kuidas teile tundub, selleks, et muudaks valimas käimise kuidagi millegi kast sõltuvaks? Viiks sõltuvusse lõhna, oleks küsimuse täpne formuleering. Kumbapidi, et kui on ilus ilm, siis ei tohiks valida. Pole ilmast aga. Teisisõnu, mõningates riikides Euroopas. Austrias näiteks on tehtud nõnda, et valimised on kohustuslikud kui sulle ja kui sa ei osale seal ilma põhjuseta, noh piltlikult öeldes arstitõend vä piletid, et olid välismaal, siis, siis võidakse väärteo korras trahvi maksma panna nagu kiiruseületamisest. Ma ei arva, et see, et see oleks tegelikult nii-öelda Eesti demokraatiale nagu mingisugune kohane lahendused valimised on vabatahtlikud kui inimesed meie väikses ühiskonnas, kus on valijaid alla miljoni kui inimesed arvavad, et nad ei taha valida, isad peavad aru andma, et nad annavad teistele valijatele lihtsalt selle võrra kahekordse häälegaalu. Teisisõnu, kui eelmistel Europarlamendi valimistel käis seal valima Ligiga suures plaanis veerand valijatest, see tähendab, et siis oli nagu neljakordne mõju või kaal, oli valijal. Et ma arvan, et valimistelt kõrvalehoidmine, et see ei ole nagu oma riigi suhtes aus, et poliitikute suhtes ja poliitika suhtes peab olema nõudlik ja on seda kriitikat jagub ja see kriitika kindlasti Poliitikutele üldiselt meelised rahvas valimas ei käi selles mõttes, et käivad ainult need, keda keda on võimalik prognoosida küsitlustulemuste puhul, mida vähem tuleb neid, keda, kes tunnevad üldiselt sellist ükskõiksust ja kellel on savi vabandust väljenduse eest, siis, siis loomulikult teil kui poliitikutele see olukord Ütleme nõnda, et kui enamik, et inimesi neil on ükskõik kes nagu valimistel kas võitjaks osutub või nende üldine foon kujuneb välja selliseks, et tegelikult poliitikud kõik teevad sigadusi siis selle üldise meeleolu varjus on tõepoolest võimalik teha üsna suuri sigadusi. Aga mis oleks, kui me seoksime valimas käimise tulumaksutagastusega ehk et kui Maaomaniku kohus on täidetud, siis on sul ka õigus riigilt tagasi saada, seda. Kui annad riigilisi, annab kariks olla? No küsimus, ma arvan, täna mõneti olukord selline, et et noh, nagu see Kennedy küsimus oli, et mida saaks Eesti kodanik täna riigi jaoks raskes olukorras teha Eesti riigi jaoks, siis ma arvan, et nagu ma ütlesin enne, et esimene ülesanne on, et mõneti nüüd on jälle jõudnud see aeg kätte, kus nagu iga inimene peaks olema mingit pidi poliitik, sest need otsused, mida poliitikud langetavad, et nad peavad olema tugeva avalikud, kui dispuut ja kriitika all, et nende otsuste kvaliteet oleks parem ja nad poliitikuid sunnitakse otsustama, et minu meelest on oluline küll see, et valijat nendel mõlematel valimistel osalevad. Nad julgevad välja öelda asju, mida peavad oluliseks välja öelda oma seisukohti erinevates vormides, kus seda on võimalik teha. Et see eemal ütleme, erinevad need maksuvõimalused, no need on niisugused mänguliselt võiks nendega tegutseda, aga ma arvan, et nad ei oleks nagu väga ausalt, sellepärast et nii-öelda raha eest rahalise karistuse moel ei see näitaks, et me oleme oma riigi ikka päris halvas seisus. Peaksime niisugusi meetmeid rakendama, et oma riik ei ole ka kohustus. Oma riik on meie oma vaba tahe, mida me oleme määranud. Ja ega meie ei ole, ma ütlen ka seda, meie ei ole täna siin elavad inimesed ja valijad ei ole tegelikult ju ka ajaloolises mõttes eesti rahvas. Meid vaatavad ka pealt need põlvkonnad, kes enam elus ei ole. Jaga meid tulevikus, saavad ka meie tegusid hindama need põlvkonnad, kes veel sündimata on või kes on veel koolipingis. Ja seda me oleme ka nende valikuväärilise erakordselt ilusamate suruta. Urmas Reinsalu, öelge lõpetuseks ja säilitades nii-öelda oma riigimehelik joon, mitte Isamaa ja Res Publica Liidu liikme parteipiletit taskus hoida. Dioode vastandub, kes eeloleval Europarlamendi valimised võidab. Eestis. Ütlen nõnda, et kui valimisaktiivsus on normaalne kui debatid Kui normaalne on siis 25 protsenti? Ma arvan, et me võiksime seada sihiks tegelikult vähemalt kolmandik rahvast tuleb valima. Ja kui debattides me saame kolm, neli olulist märksõna, mida me saadame nii-öelda kogu valijaskond, saadab nii-öelda seljakotiga nendele saadikutele, kes valituks saavad ja kui me saame normaalse esindatuse kahest suuremast fraktsioonist, siis on need nii-öelda Eesti jaoks korda läinud valimist. Aga kes olid kohapeal hoidnud, mille partei kogub kõige rohkem hääli. Noh, kui ma ütlen nõnda, et praegu ma vaatan senist olukorda siis ma usun, et sotsiaaldemokraatidel ja Isamaa ja Res Publica Liidul võiksid olla päris head šansid. Ülekuulatav number kaks Simson, Kadri amet Riigikogu liige, riigikaitsekomisjoni ja korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liige. Eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel ei osalenud. Praegu on oma erakonna sisevalimiste tulemusel nimekirjas seitsmendal kohal erakondlik kuuluvus. Eesti Keskerakond. Hallo Kadri Simson kuule. Te olete seitsmendal kohal oma erakonna sisevalimiste tulemusel oma erakonna Euroopa Parlamendi nimekirjas, mis tähendab seda, et ega teil tegelikult ju suurt tantsu suurt üldse elus on. Euroopa parlamenti saada ei ole. Keskerakond on ainuke erakond, kes on tänaseks päevaks juba sisevalimised läbi viinud ja, ja seitsmendale kohale platseerus tänase valima. Süsteemi puhul ei peaks mul mingit šanssi olema, sest Eestil on ainult kuus kohta Euroopa Parlamendis. Minu seitsmes koht siis isegi nagu totaalse valimisedu korral mulle kohta Euroopa Parlamendis ei garanteeri. Aga samas Isamaaliidu innustusel ja Keskerakonna toetusel on praegu parlamendis eelnõu, mis muudaks taas kord meie eurovalimistesüsteemi, nii et et valimis päeval seitsmendal juunil saaks iga valija anda häälekandidaadi poolt, mitte erakonna nimekirja poolt, nagu see on täna kehtiva seaduse järgi. Kuidas teile tundub, läheb teil kahe peale see asi asi parlamendis läbi? Ma olin mõni aeg tagasi väga optimistlik. Täna olen ma kuulnud nagu selliseid sõnumeid, et isamaa ja reform on omavahel teinud kokkuleppe, et isamaa ei taha, et reform lõpetaks välireklaami keelu ja reform ei taha, et Isamaa teeks nimekirjad eurovalimistel avatuks ja nad on siis kokku leppinud, et ei üht ega teist. Minu optimism on, on lahkumas. Urmas Reinsalu tagasi ei tahtnud sellest midagi meile rääkida ja ju me ei osanud küsida ka. Nad ei osanud midagi küsida ka ja no lõppkokkuvõttes kõigega nagu seal poliitikas on, et eks aeg näitab, aga, aga mina ei ole enam selle seadusemuudatus nii optimistlik sellele vaatamata oma seitsmendal positsioonil, siis kui, kui see mulle kohta europarlamendis ei too, tahan ma ikkagi kampaaniasse tugevalt kaasa lüüa just selle jaoks, et, et siis nimekirjas eespool olevad inimesed saaksid, saaksid viia ellu europarlamendis neid põhimõtteid, mida mina toetan. Et küll me oskame ka seda küsida ja Urmas Reinsalu singa nõustus meiega, et põhimõtteliselt on Eestis siiski rumalus valida näiteks Reformierakonna saadikut või siis Keskerakonna saadikut, rääkimata juba roheliste saadikust, sellepärast et hääl, see või see inimene satub sellisesse. Võib-olla pisikene nagu liialdus, roheliste puhul küll sobiv, aga, aga liberaalide puhul siis sellisesse mõõdukasse seltskonda, kus väga palju europarlamendis jõudsalt kaasa löömiseks võimalusi ei ole. Olete sellega päri? See on täitsa jama jutt, sellepärast et vastupidiselt meie vaesed isamaalased satuvad seltskonda, kus on Lõuna-Euroopa konservatiivid, kes ei ole üldse sarnased meie isamaalastele, nende vahel on suur ookean, paraku suurriikide konservatiivid on enamuses, nagu massilised enamused teie juures liberaalidel on, on väga tugev, näiteks keskerakonda peavad plokk on Soome keskustest, on, Rootsi osakonnast on meile väga sarnaselt Briti liberaaldemokraadid Liptemid. Nii et seal on tugev meil meie seisukohta sarnane jõud. Ja, ja lõppkokkuvõttes, kui nende fraktsioon Nonii, Euroopa Parlamendis on 100 100 inimeste peale siis on väga oluline, et sinu sõnum sellest sinu enda fraktsioonis kõlama jääb. Et sa ei oleks mingi väike, marginaalne rühmitus. Ja ja põhimõtteliselt arvata siis sama rohelistele võtad häält anda, aga ei ole ka mõtet Isamaa ja Res Publica liidule häält anda. No ma ei saa ju nagu inimesi keelata tegemast oma valikuid nii nagu nende süda süda ütleb, et paraku on eurovalimistel nii, et inimesed lähevad valima väga palju, ei tea, mis, mis ootab neid kuute meest või naist Euroopa Parlamendi sees teevad suuresti valiku selle põhjal, kuidas need erakonnad on siin Eestis endast mulje jätnud. Kadri Simson seletage ära, miks Euroopa Parlamendi valimistel käib nii vähe inimesi valimas kõigest seal 25 protsenti umbes. Jah, 2004, kui meil olid esimesed valimised, siis tõepoolest, et igast neljast inimesest, kes oleks võinud valima minna, läks valima ainult üks. Ja ma olen püüdnud mõelda, et miks oli nii, leidis, et ikkagi esimest korda oli võimalik üldse valida nii suurde esinduskogusse, Eesti esindajad. Ma arvan, et väga kaalukas argument oli see, et et meie valijatele jäi mulje, et keegi saadetakse kuhugi kaugele ära, sinna ta jääbki. Et ega ilma Ta ei kutsuta irooniliselt europarlamenti poliitiliste elevantide surnuaiaks. Et sinna lähevad inimesed, kes on teinud oma suurem osa oma elutööst juba ära ja tagasi tagasi neid väga ei oodata. Aga see ei pea nii olema, et meil on väga hea näide kohe meie põhjanaaber juurest võtta, kellele väga särtsakad puuri jõudvaid koalitsioone sõlmib uus välisminister Alexander Stubb vohama koolituse saigi tema noore poliitikuna europarlamendist. Et sa ei pea olema nii, et europarlament on auväärsete poliitikute karjääri viimane aste. Võib-olla ka selliste noorte ja tegusate ütleme, üleeuroopalise haarde saavutamise koht. Kadri Simson, kuidas tundub teile see idee, et ehk tuleks teha valimised kohustuslikuks siis mitte ainult Euroopa Parlamendi valimised, vaid ka kõik muud valimised ja näiteks kui inimene ei lähe valima, siis riik ütleme ei tagasta tulumaksu, mida muidu harilikult ikka tehakse. No on mõni üksik riik, kus valimised on kohustuslikud, aga, aga näiteks Hollandi näitel siis ruulivad ka väga sageli täiesti arusaamatud protestiparteid, kui inimene peab midagi sundis sunniviisiliselt tegema. Ei pruugita teha sellisest protistes Pöide arukamaid valikuid pidades silmas nagu riigi. Et ma arvan, et mina Nende suhtes valijaid püüaks saada valima ikkagi pigem prääniku kui piitsaga, et teha selgeks, et mis nende valikus sõltub keda valitakse, sellepärast et siin peab oma valikutes ka ootused ootuseid erinevalt seadma, et väga erinev, kas minnakse valima oma vallavolikogu või minnakse valima Euroopa parlamenti. No vot, siin me jõuamegi küsimuseni, et mis siis ikkagi inimese häälest sõltub sellepärast et me peaksime hakkama siis üle vaatama ja analüüsima, et mida, Need neli eelmist aastat, kus on olnud Eesti saadikud Euroopa Parlamendis tegelikult Eestile andnud, on, olgem ausad, me ei suuda meenutada, et üles lugeda mitte ühtegi sellist asjaolu, mida võiks öelda, et vaat selle on Eesti jaoks on meie jaoks ära teinud Euroopa parlament ja just eesti saadikud. No ma arvan, et et kui me ikkagi püüaksime, meenutades selle kamba peale välja, mõtleks. Aga see, see häda ongi, et kamba peale ainult ja kui me püüaksime mõelda, et nii-öelda esmapilgul kohe ju midagi ei meenu No ma arvan, et esimene asi, mida nad on teinud, on see, et see 785 europarlamendi saadikut on saanud kuulda Eesti seisukoht mõnel kriitilisel hetkel, et üks väga oluline asi ongi see, et see on üks väljund, kus, kus meie poolt valitud esindajad saavad, saavad seista ja sellised Eesti seisukohti kõigile oma kolleegidele ülejäänud liikmesriikides. Ja, ja ma ise olen mõelnud, et tegelikult me ei ole oma uue europarlamendi saadikud või üldse mitte kõige õnnetumad seisus. Tehti üks üleeuroopaline uuringus, küsiti tavalistest euro Euroopa Liidu riikide kodanikelt, et palju nemad jäävad eurosaadikuid ja keskmine number oli kaks. Aga ma arvan, et Eestis ma olen käinud paljudes koolides, laste tuleb ikka päris kiiresti kõik meie kuus saadikut meelde. Nii et noh, kui me nüüd nagu lohutama ennast, et vähemalt tunneme saadikuid, järelikult on nad toonud ka koju niiski sõnumi, mida nad seal teevad. No need on lihtsalt poliitikud, keda me kuule millestki rääkima, see, kes on pildilt ära ju siis nad on. Parlamendis võib ka niipidi seda arutada ja mõelda ikkagi, millised on need teie arvates olulised teemad, vaadates järgmise aasta valimistel, aga just eraldi Europarlamendi valimistele, millest peaks juhtuma, või millest peaks algama see debatt, mis selgitaks inimeste jaoks välja need inimesed, keda Euroopa parlamenti valida. No ma arvan, et neid valdkondi on palju, et hästi paljude jaoks on ju Euroopa Liit eelkõige majandusele ja kannab endas majandussõnumeid ja kannab ka seda sõnumit, et läbi selle majanduse piirdub, Euroopa Liit olid ümber nii-öelda rahu ja stabiilsuse tsooni ja majanduse üks valdkond on kindlasti ka põllumajanduspoliitika, et ma usun, et kõik eesti saadikud lähevad ikkagi selle sõnumiga, et nad tahavad, et sest põllumajanduspoliitikat, kuhu läheb suurem osa Euroopa Liidu rahast ei kujundatud ainult suurde põllumajandusriik nagu Prantsusmaa või Poola järk Eesti, Eestimaa eluga ka omakasu ja, ja noh, nüüd ma ei taha väga rehepaplik kõlada, aga, aga Euroopa Liit on meie inimestele nagu võib-olla kõige rohkem tuntud tänu sellele, et Euroopa liidul on suured struktuurfondide aastatel praegu kestvate aastatel me saame sealt üle 50 miljardi abirahasi, et siin juba kõik sõltub sellest, et kas Eesti suudab seda ära kasutada. Kas me suudame panna selle raha oma kutseharidust ja teedesse ja nii edasi. Aga, aga järgmise perioodi rahad otsustab just nimelt järgmine europarlamendis. Nii et ka ka need inimesed, kes sinna valitud saavad, peavad seisma Eesti eest. Noh, ja rääkimata sellest, et, et Euroopas on väga suur selline sotsiaalne turvalisus ja, ja kui meil siin täna näiteks üritatakse lisa maksustada inimeste vaesust ja vaeva ja isegi surmad siis võib-olla mõnes mõttes me võtaksime Euroopa Liidu standardid ja kõlab nii õõnsalt, onju, aga mõned üle võtaksime, siis võiks meie enda elu muutub sellest ka väga palju nii-öelda paremaks ja turvalisemaks. No Euroopa Liidu saneritud viivad meilt kapsa kurgiturult. Noh, ei midagi kapsast ja kurki ja isegi isegi kõverat kurki võib jälle jälle müüa, et on, need standardid on väga veidrad mõnikord. Ja sealt tulebki nagu sellist. Kainet silmavaadet säilitada, aga, aga väga palju Neist vajavad ka Eesti riigikogus nii-öelda ülesehitamist, nii et me ei pea kõik 100 protsenti üle võtma. Mõnes mõttes nad jälle näitavad, kui palju tuleb seaduseloomet Euroopast. Ja muuseas. Mul on parlamendil, on väga suur mõju. Mida näiteks iseloomustab see, et sinna on ametlikult Euroopa Parlamendi juures töötab üle 1000 lobisti. Järelikult, kui erinevad rahvusvahelised organisatsioonid ja majandusettevõtted on leidnud, et seal tasub Globeerida. Seal peab mingi Ülekuulatav number kolm Strandberg, Marek amet riigikogu liige, majanduskomisjoni ja julgeoleku asutuste järelevalve erikomisjoni liige. Eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel 2004. aastal kogus üksikkandidaadina 5372 häält. Erakondlik kuuluvus. Erakond Eestimaa rohelised. Kuule Marek Strandberg, kuidas Rohelistel seis on? Aasta lõpus olete järgmise aasta esimese suur valimise ootuses nimekirja paika pannud. Nimekiri on põhi on paika pandud ja ootab siis saatmist sisehääletusele. Täpselt nii ongi. Kas kausta sisse võib juba piiluda, kes esimesel kohal? Juhatuse hääletuse põhjal on? See ei ole juhatuse põhjal, vaid tegemist on. Tegemist on erakonna üldkogul paika pandud järjestusega kus, kus olen esikohal, mina. Kuule üllatus, eks ju, noh, meeldiv, selline kolleegid usaldavad Marek Euroopa Parlamenti sattumine on rohelistele väga tõenäoline. Lubage niimoodi ennustada, sellepärast et uue parteina olete ennast jõudnud Riigikogus ka ju tõestada, näidata. Olete valmis Euroopa Parlamendi minema juhul kui see häälte kogus peaks kokku saama? Ja täpselt nii, see on ka meie jaoks küllalt oluline, nagu just sellepärast, et ega noh, kui me vaatame nagu siiralt selle peale, kui palju muutusi ütleme siis Eesti keskkonna asjades Eesti majanduskonkurentsi või sotsiaalse õigluse küsimustes on nagu toimunud meie nii-öelda ise tahtis ja kui palju siis tegelikult siis Euroopas oh seaduse jõul siis Euroopa seaduse õun on toimunud oluliselt rohkem positiivset, kui me seda ise tähendab sama perioodi jooksul tekitada oleksin suutnud nii et selle tõttu külmik, eks ole. Hetkel ei ole see Euroopa Parlamendi teab mis nagu väga tugev mõju, aga ikkagi on ta kanal, mille kaudu mitte ainult Euroopa üldist eesti kohalikku poliitikat väga palju mõjutada. Marek Strandberg, teie oponendid ütlevad, et rohelistel on Euroopa Parlamendis väga vähe mõjuvõimu ja häälevõimalus, sest et need inimesed ennast roheliseks peavad või rohelist maailmavaadet esindavad, need on väga noh, ütleme nii, et neil ei ole väga palju ka kohti, leidis, et puhtalt juba füüsilises vähemuses olnud seal. Nii see on, nii on lood jõuga tegelikult, eks ole, Eesti Parlamendis samas ütleme, ega need ajad nii Eesti poliitikas kui Euroopa poliitikas kui maailma poliitikas, kus võim, Eliksis hääle hulk loeb, ainult hakkavad vaikselt ja tegelikult aina rohkem ja rohkem, kui Eestis kogeme, omab tähendust, võime lahendada küsimusi, pakkuda välja lahendusi, mis kõik, eks ta siis kasutuses võtab, me näeme täna seda, kuidas, kuidas pisitasapisitasa kõik erakonnad on vaikselt üle võtmas sedasama rohelistele, vaarikad, mõtteid ja põhimõtteid, mis ma ei lähe. Ja ega Euroopas on täpselt sama kokku, et inimesed ei ole ju mitte hääletavad isegi rääkivat, kirjutavad ja mõtlevad ja, ja selles ongi nagu väike erinevus mille tõttu võib-olla vanade poliitiliste oludega harjunud harjunud erakonnad arvavad, et sääse ütleb Ilujutu sisu siiski. No mis jutu sisuks nendel valimistel roheliste loeti kokku, leppinud selle, mis on teie lipukirjaks? Õllelipukiri kindlasti veel ei ole kokku leppinud, küll aga on väga selgelt teada need teemad väga selgelt teada need teemad noh, on selgemaks muutunud nüüd ka selle majanduskriisiga seonduvat. Ja üks on loomulikult see, et, Meie meie igivanad teemad, mis on siis nii-öelda energiatõhususe ja keskkonnahoiu nimel meetmete parandamine, kuna inimene väljaspool ökosüsteemi, kas me tahame või mitte elada ei suuda. Teine, küllaltki oluline teema, mis on ka nüüd Euroopa ulatuses, väga selge, on meie jaoks ikkagi ühise põllumajanduspoliitika põhimõtet revideerimine sellisel moel, et kõigil kõigil selles tegevuses osalejate seal oleksid ikkagi reaalselt võrdsed tingimused nii tootmisel, turustamisel, noh täna on võib-olla võrdsed tingimused purustamisel küll, aga mitte tootmisel. Ja kolmas valdkond, mis puudutab nii-öelda finantssüsteemi, noh, seal on ütleme, selline rohelise mõttevõimalusi nagu hästi palju üks või mõned, mida ma siin välja tooksin näiteks noh, võib ju oletada. Paljuski selle finantskriisi üks põhjusi on tõepoolest olnud see, et raha on üleilmselt saanud nii vabalt liikuda nendest palju tähendab erinevateks sisututeks paberitega kõikidel maailma börsidel. Ja me peame hakkama kaaluma keegi muuhulgas ka rahale käibemaksu kehtestamist ehk nõndanimetatud Tobini maksu kehtestamist, et raha leiaks endale väljundit konkreetsetes riikides, mitte ei rändeks riigist riiki otsimas parimat spekulatsiooni võimalust. Me peame kaaluma seda, et hakata muutma vabakaubanduslepete reegleid selliseks, et nii-öelda nendesse oleks sisse kirjutatud keskkonna humanitaarstandardit. Noh, ei saa olla vabalt kaubeldav Hiinas Wanna inimeste tervise ja lapse tööjõuga toodetud kaup samavõrd kui Euroopas oluliselt kõrgema keskkonna humanitaarstandardiga toodetud kaup, noh see on loomuvastane ja see tekitab paratamatult probleem. Nii et neid teemasid on üksjagu palju, see ei puuduta ainult Eestit, vaid Eestit just nimelt Euroopa kaudu, nii et ma arvan, et nendest ja tõenäoliselt debattides nende teemade üle puudust eelolevatel Euroopa Parlamendi valimistel ei tule. Marek Strandberg, te usute, et need teemad toovad inimesed valimispäeval seal juunikuu alguses siis ka kastide juures ja olgem ausad, valimas käib ju kõigest veerand rahvast. Jah, aga küsimus on ka selles, et ega meie põhimõtete hulka ei kuulu ka nüüd see, et me leiaksime teemad, mis inimesed valimiskastide juurde tuleb, loovad, et paratamatult me peame leppima sellega, et teemad, mis on Euroopa ühised teemad on võib-olla mõnevõrra keerukamad, mõnevõrra raskemini mõistetavad ja rohkem seletamist nõudvat. Ja meie üks põhimõtetest on see olemas oma valijate ees ausad, eks, ütleme ei ürita kindlasti mitte leida mingisuguseid nii, nagu me ei hakanud leidma see nii-öelda sisutühje teemasid. Riigikogu valimiste ajal noh, nagu praktika näitab, kõik need teemad, mida me tõstatasime, on tänases Eesti ühiskonnas akuutset kesksel kohal ja nii ei tee me seda ka Euroopa Parlamendi valimistele. Valimised ongi ju tegelikult nii-öelda sellise rahva usalduse mõõt ja lähme usaldust või toetust siis küsima nende asjade peale, millest me aru saame sellest Su nii, kuidas me oskame. Et me tõenäoliselt ei mõtle välja ühtegi läbi murdellis loosunglik, mingit lühidalt hüüdlauset. Ma ei tea, et kogu Euroopa rikkus Eestisse või ma ei tea, mis vaip. Me üritamegi rääkida nii, nagu asjad on ja minul isiklikult on väike kogemus sellest olemas, sellepärast ka nelja aasta eest neile poole aasta eest, kui olid eelmised Euroopa Parlamendi valimised siis täpselt sellist nii-öelda sõnumit ma üritasin edasi anda. Juba toona tekitas märkimisväärse hulga hääli. Ja kui eesti valijaskonnas ei ole toimunud mingit väga põhjapanevat muutust, siis tõenäoliselt on see Kas valimised võiks teha kohustuslikuks näiteks nii-öelda trahvida inimesi sellega, et nende tulumaksutagastus, muide Nate pikisilmi aasta alguses maksuametilt loodavad ja ootavad saada, et see jääks ära, see jääks riigile, juhul kui inimene ei lähe valima ükskõik kas siis Euroopa Parlamendi valimistel tulemusena kohalikud valimised, õige pea pärast neid Euroopa Parlamendi valimisi ja, ja siis veel ju, eks ole ka ju kohe need riigikogu valimised. No ma ei oska öelda, kas oleks tulumaksutagastusepõhine, see võiks olla mingisugune valimismaks, mida isikud maksavad, kes valimas ei käi. Aga valimised on teatud mõttes õigus, aga mõistlik kontsert saab pidada ka teatava kohustusena, et ma arvan, et mingit nii-öelda demokraatlikku häiret ei tekitaks, sellepärast et noh ega sellepärast palju raha kokku ei korjataks, aga oleks ta mingi märtsil loomul. Ta ei ole minul midagi selle vastu. Šveitsis see niimoodi toimib ja küll mitte selle tõttu, ainult aga kõikide asjade koosmõju tulemusena on öelda Šveitsi elanikud oma riigi käekäigu pärast oluliselt nagu agaramalt valimas kõikvõimalikel viisidel. Kui Eesti omadega võrrelda. Marek Strandberg Euroopa Parlamendi ka juba tema õiguste ja võimaluste juures ja neid hinnates on ikkagi peetud paigaks, kus, kus noh, nii-öelda pukus läheb sanatooriumis inimene, vananenud poliitik või poliitmaastikul ära kasutatud frukt, kui nii lubate jõhkralt väljastada. Usute te, et, et siin on järgmisel koosseisul võimalik opositsiooni parandada ja mõjuda Euroopast tehtavale poliitikale kuidagi vahetumalt kui, kui on seda suutnud teha ilmselt koosseis. Ma seda loodan, vastupidisel juhul ma nii-öelda sellist, kui see oleks nii, nagu te kõnelesite ehk et tegemist on öelda Seadusandliku võimu neil ei ole nad ei, nad ei saa kirjutada sealsete seadusena vastu võtta nii-öelda seisukohti ja jagada neid ja siis esitada. Olge tähele panema siis ega need seisukohad, et seisukohad siiski ka suhtluskomisjoniga finiiski kirjutab ju Euroopa parlament, Euroopa Liidu eelarve ja ainuüksi see nii-öelda see asjaolu on ju on ju see, millega on juba selle koosseisu puhul peetud Euroopa komisjoniga nagu kõvasti vaieldud ja loomulikult noh, minu ettekujutluses võiks nii-öelda Euroopa Demokraatia siis nii-öelda riikide esindatuse kaudu Euroopa parlamendis veidike edeneb ja, ja kui ma seda ei usuks või ei loodaks, et siis ma nagu seda panustas, ta ei kavatseks üldse teha, nii et kui see oleks tõepoolest niimoodi ka mu enda nägemuses, et eranditult kõik nii-öelda isikut seal on sellised nii-öelda pensioneerunud või resineerinud sellised olendid, kes on lihtsalt seal ennem, kui nad nii-öelda poliitajalooriiulile visatakse, siis ei pakuks see tõepoolest mitte mingisugust huvi absoluutselt mitte mingisugust. Noh, samas kui me vaatame, ka enda Euroopa Parlamendi saadik võttis nende hulgas on ju terve kiirgusspekter. Et ütleme, on tegusamaid ja täiesti seotuid. Et ega, ega inimesed ongi erinevad inimestest sõltub inimesest, mõtetest ja hoiakutest. Ja noh, loomulikult kui see osutub selliseks, et seal nii-öelda aasta või paari jooksul ei toimu mitte mingit läbimurret, noh siis tõepoolest on Teil õigus olnud, mis teha, tuleb ka seda hetke Marek Strandberg, paneme paika need selle skaala praeguse kuue Eesti Europarlamendi saadikukoha pealt, kes on kõige tegusam olnud teie nägemuses ja kes on seal teotu? Mina olen tegusana näinud energeetika ja, ja, ja majanduse teatud aspektides, kes on tõepoolest nagu jõuliselt väljapaistvad, on Andres Tarand. Ülejäänud selle kohta on mul väga raske midagi öelda, sellepärast et nende puudutavad teemad, nii palju, kui ma seda jälginud olen, on moel või teisel lõplikud. Noh, on ta Tunne Kelam, kelle, kelle püüd nii-öelda seda kommunismi temaatikat muuta ikkagi ikkagi Euroopa kultuuri osaks ütles, et nii-öelda kommunismi, Euroopa kultuuri osaks vaid probleeme. Nüüd on selline selline kommunist vabal ajal nagu tekitas ja ka see on väga tänulik. Aga ütleme ausalt, et, aga noh, see on isegi hea kolmandik saadikutest on olnud nii-öelda nähtavalt tulemuslikud, ülejäänutel on olnud mingi muu roll. Ei, ei, kindlasti on veel mingisugune loll olnud, ega ma ei oska öelda, et ma ei tea seda nii täpselt, aga see ei ole mulle silma, torkab nii, et noh, ütleme nimetame siis ikkagi kolmandik saadikutest on olnud väga aktiivsed, noh, seda me ju näeme ka Riigikogus kolmandik saadikutest on moel või teisel aktiivselt, see on paratamatult statistikat teha. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Seitsmes juuni 2009 järgmised Europarlamendi valimised, kus te lähete hääletama? Ma arvan, et lähen alati käinud igal pool hääletamas, no aga kui ma jääk ja siis lihtsalt äratavad keegi teised ja võib-olla mulle ei meeldi, seda, peab päris tõsiselt mõtlema. Aga ma arvan, et ma lähen, loodan, et ikka miski aeg meil hakkab nagu, nagu paremuse poole ka minema, et et võib-olla peaks andma selle eest mõele. Ma olen iga kord käinud, aga teate, see niuke ümmargune asi. Sellepärast et noh, erakond on, on kah ümmargune. Ja, ja see poliitik üldse esiteks mind eriti ei huvita ja teiseks ma tunnen, et ma olen juba pensionär, et ma nagu ei ole mõtetki niisuguse asja üle teadmiseta valima, ma lähen küll. No ma ei tea nagu harjumuse asi. Vot Vene ajal oli see nagu sunduslik, aga nüüd olen Need on kuidas sõitlejatud minema. Loed selle asja läbi ja läheb. Ma arvan, et lähen ikka kodanikukohus lihtsalt sellepärast ärida. Kui on võimalus, siis tuleb küsida, kas ma olen kodanik, kes on minu võimalus avaldada arvamust. See on ikkagi nagu päris oluline vastutus, kui on demokraatlike keskkondades, sulle antakse nendele kõige suurem õigus või üldse ma arvan vist selles ühiskonnas minna nagu hääletama üleüldse, mis alates siis on ükskõik. Jumal hoidku, me oleme Euroopa Liidu liige. On teada, kes, kes Euroopas Eestit esindab. Aga see on ju võimalus kaasa lüüa ühiskonna arengut Euroopa Liidu asjades. Nii et näe, predilines, luteri Eesti kui palju usumegi. On ma ei tea, kui kõik hääletavad kindlasti ma lähen. Ülekuulamise toimik number 90 Euroopa Parlamendi valimistest toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.