Ülekuulamine. Eesti vabariigi taasiseseisvumise esimestest päevadest on käinud tuline vägikaikavedu kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhtkonna vahel. Kas kaitseminister Jaak Aaviksoo san tuua ministeeriumi kantsleriks kolonel Riho Terras on märk kodusõja lõppemisest. Millises seisus on Eesti kaitsevõime noore kantsleri arvates? Millised on Eesti kaitsestruktuuride väljakutsed majanduskriisi tingimustes? Ülekuulamise toimik number 92 kaitseministeeriumi värske kantsler kolonel Riho Terrase ütlused Eesti kaitsevõime kohta. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustad. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks terras Riho sündinud 1967. aastal. Õppinud jõhviga gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis ajalugu, helis Bundes veri ülikoolis, sotsiaal- ja riigiteadust. Alates 1991.-st aastast on ta teeninud erinevatel ametikohtadel kaitseväes, muu hulgas kaitseliidu peastaabiülemana ja kaitsejõudude peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülemana ning kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja operatiivalal. Terras on olnud kaitseatašee Saksamaal ja Poolas. Terras teenis Iraagis NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitjana. Teras alustas kantslerina tööd 2008. aasta esimesest detsembrist ning tema ametiaeg kestab viis aastat, kuni 2013. aasta 30. novembrini. Riho Terras, mis kõige rohkem praegu ministeeriumis teie tööaega võtab paikad, murrangu, lubage pakkuda, äkki see on üks selline klaasist klaasist mask, mis peab valmis saama õigeks hetkeks. Klaasilt paistab igal juhul õigeks hetkeks valmis saama, aga ta ei võta mu tööajast nii suurt osa, nagu, nagu paljud seda arvavad. Tegelete sellega, tegelen sellega niipalju kui sellega selleks on vajadust. Ma arvan, et, et see on normaalne protsess, mis lõpeb Ilusa ja eesti rahvale meeldiva olulise sambaga ja ei midagi muud. Ülle kulutab teraste, arvate teie ametist, te peaksite teadma, et sealsamas saab õigeks ajaks valmis kõik need köie ja koni jupid, mis sa väidetavalt sees on. Klaasist ta välja sealt võetakse, kaovad. Tean, et seal ei ole köie ja koni juppe sees ja ma loodan, et et mingisugusedki protsessid ei mõjuta, sest et mina ei ole ka vanajumal, et ma kõike peaksin teadma täpselt, aga ma tean, et lepingu järgi on meil kohustus see valmis teha. Kuulge, aidake niipalju veel järele, lihtsa kodanikuna on mul läinud lihtsalt meelest ära, mis hetkeks nüüd valmis peab olema, mis hetkel saab minna ja, ja Eesti ajalugu austate seal. Ma arvan, et pärast üheksa-aastast pikkust pingutamist Paar lisakuud ei ole liiga pikk aeg. Ei ole liiga pikk, aga ma olen täitsa veendunud, et võidu võidupühaks on. Meil on meil ilus sammas seda suvisel ajal. Millal ta valmis saab, seda, seda, see sõltub sellest, sellest, kuidas me töödega edasi jõuame, aga võidupäeval avame ta igal juhul. Tšehhidega on praegu kõik korras, nendega mingit, no aeg-ajalt ikkagi ilmuvad mingid lood, kus on mingi vaidlus, mingi tšehhid ütlevad, et nendel ei ole umbes enam kristalli kui eestlased raha juurde jääma ja nii edasi ja nii edasi. Jah, on küll korras, aga see on rohkem nagu kunstlikult tekitatud, ma arvan, see see diskussioon sellel teemal ja näete juba tänasest saatest võtab see minu töö eest rohkem, kui see tegelikult riigikaitse. Inimesega rääkides peaks võtma ja põhjenda seda oma igapäevategevuses jälgida, et kaitseministeeriumi põhiülesanne on tegeleda riigikaitse arendamiseks. Mul on väga hea meel, et te seda ütlesite, olen sellest teile väga tänulik, kas see tundub teile ka nii, et see ei oleks pidanud olema muinsuskaitseministeeriumi asi? Ei, see oli valitsuse otsused, sellised tehti ja, ja kellele see ülesande andis, tuleb, peab selle valmis tegema. Ei ole meil ühtegi sellist ministeeriumit, mis Vabadussambaministeeriumit, kus, kes seda peaks tegema. Ja kuna kaitseministeeriumil oli see võimalus ja, ja ülesanne anti kaitseministeeriumi, siis tuleb täita või? Ei mina ei näe sellel mingit arutelu, teevad. Läheme järgmise nii-öelda päeva teemaga edasi kaugele on jõutud Herman Simmi asja uurimisega kaitseministeeriumi sees. Kaitseministeeriumi osa selles on tänase päeva seisuga meil on moodustatud komisjon, vaheraportit siin refereeritud, põhiline on õnn on see, et me peame hindama kahju materiaalse kahjumisse, mis Herman Simmi väidetav tegevus on, on Eesti riigi riigikaitsestruktuuridele infrastruktuurile teinud et anda nagu mingisugune rahaline number selle kohta, kui suur see mõõdetav kahju võiks olla, seda on väga raske hinnata. Ja kuna Herman Simm ei ole ka veel süüdi mõistetud, siis, siis ei saa ka öelda, et nad, et see nüüd on täpselt nii, aga aga vähemalt me osaleme ilmselt tsiviilhagiga selles kohtuprotsessis tsiviilhagi ana kohtuprotsessis, et seda suhteliselt suurt mahtu infrastruktuuri tekitatud kahjuga kuidagi talt väljendada. Kas sellel, kui ta, kui ta süüdi mõistetakse, kas sellel komisjonil on mingid kontaktid ka piiritaguste jõustruktuuride ja süsteemidega? Ei, ei see uurim kogu kogu selle asja uurimine toimub ikkagi ikkagi selgelt Kaitsepolitsei juhtimisel ja meie roll on siin siiski hinnata seda, mis, mis on tehtud nii-öelda reaalset kahju Eesti Eesti riigi poolt arendatud infrastruktuurile. Noh, ma võin siin mainida mingisuguseid raadiumast, turvasüsteeme ja nii edasi, mis, mis on siin, millest me räägime? Nii et reaalselt Herman Simm siiski ei kirjutanud üles Balti jaamas rongi, aeguvad ikkagi triaalselt info, mis läks, on üsna oluline Eesti riigi jaoks. Seda, missugune info läks, peab selgitama juurdlus, et seda, seda mina ei oska. Milline riik on kõige rohkem praegu Eesti riigile otseselt kaitseministeeriumile nii-öelda peale põrganud või kõige suuremat nördimust avaldanud, et selline asi on saanud juhtuda ja et selline isik on saanud nii kaua tegutseda ja sellist infot ja sellist infot jagada? Minul ei ole keegi midagi sellel teemal, ma olen ilmselt liiga vähe olnud ja sellest põhi põhimomendis ei olnud siis veel ametis. Ei ole keegi öelnud see, et kahju on tekitatud. Juhul kui leiab tõestust see nii-öelda süüdistus, siis see kahju on, on oluline Eesti riigile. Aga parketi nii-öelda vestlustes või aastalõputikuvõileivad atašee vastuvõtt, kes kõige kõige nii-öelda punasemate silmadega teiega puges ja Marvahetes Ma arvan, et enamus riike peavad ka endale otsa vaatama, selles küsimuses me me siiski vaatamata sellele, et selline asi on aset leidnud, me saame siiski öelda, et tänu intensiivsele, koostöös oma partneritega me oleme, on see probleemkale lahendamisel selles mõttes, et see avastati, see, see näitab tegelikult ka seda, et, et ka Eesti riik hakkab täiskasvanuks saama. Millal te selle all mõtlesite, et enamus või paljusid riigid peavad iseendale otsa vaatama? Küsimus ma arvan, et noh ma arvan, et siin on olnud Raskeid hetki. Mõnel riigil, kus, kus Herman Simm väidetavalt on olnud luuranud ka teiste riikide, mitte ainult Venemaa jaoks, aga aga see on ju ajakirjanduse levi, et ma olen, ma arvan, et sellised asjad ei tohi jõuda, ajakirjandus selles mõttes, et et tõestamata faktid lihtsalt räägitakse, keegi ütleb kuskil, et see ei ole pädev, tegelikult peab ootama ära kohtuotsuse ja siis me saame. Kas maja sees väga, väga selliseid ühest küljest kaitseministeeriumit tundvad, teisest küljest teid teie maja mõttelisest leideks isikuna kritiseerinud inimesed tegid etteheiteid selle osas, et miks ja kuidas selline asi üldse toimuda sai. Kas mingid sellised protseduurilised muudatused on ka töökorralduses, mille eest vastutavate ministeeriumis teie tehtud, et uusi nüüd ütleme väikeste tähtedega Herman Simm ei saksa tekkida? Et tehtud on, teatud muudatused on tehtud, teatud muutus on tegemisel, me kindlasti see komisjon töötab teil ja see üks eesmärk on, on leida need kitsaskohad ja leida need lahendid, mis, mis ei lase ühel inimesel liiga palju kogu informatsiooni vaadata. See, ütleme julgeolekuasutuse struktuur vaadatakse igal juhul lähiajal ümber, sellega me tegeleme veel selle kohta ei oska veel praegu midagit. Need inimesed, kes kuulavad, muretsevad ja õigusega muretsevad, et selline asi meil juhtus, saate teda neid rahustada ja öelda, et kaitseministeeriumis praegu ühtegi sellist toru ei ole. Mis Peipsi taha olulist infot. Ma saan öelda, et minule teadaolevalt ei ole, ma ei saa väita asju, mida ma ei tea, minule teadaolevalt ei ole ja meie õiguskaitseorganid teevad kõik, et see ei oleks võimalik ja, ja see on ikka väga selgelt küsimus kapo peadirektorile, tema käest tuleb küsida, kas on või pole, see ei ole kaitseministeeriumi pädevus, aga ma väga loodan, et ei ole. Ülle kulatav Terras, milline on järgmine sihtriik, kuhu meie väed lähevad välismissioonile? See on küsimus, mida tuleb esitleda eesti rahvaesindajatele sest et kõik välismissioonid on, on teema, mida otsustab Eesti vabariigi riigikogu. Jah, aga neile pannakse paber nii-öelda ette, nemad ei saa mõelda, et mis oleks, kui läheks sinna. Meile teeb vabariigi valitsus ettepanekuid otstarbekuse järgi. Tänase päeva seisuga on praegu hetkel ei ole ühtegi sellist arutelu, kuhu peaks järgmisesse riiki minema, et see ju ei ole nii, et Eesti sõdurid või Eesti Riigikaitses soovib või tahab kindlasti sõdida ühes või teises kohas, vaid et me täidame ülesandeid, mida peetakse neile välispoliitiliselt olulisteks. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. Postimees pealkiri. Eestit kattev Nato vihmavari kipub mitmest kohast lekkima. Aeg kaheksas november 2007. Välismissioonidega koormatud NATO riikide kaitseministrid on otsustanud koomale tõmmata kiirreageerimisüksuste suurust. Just Need üksused peavad sõjaohu korral esimestel appi tulema ka Eestile. Senise 25000 mehelise üksuse asemele peaks jääma endiselt kõrges valmiduses tuumik, millele ülejäänud üksused lisatakse hiljem vajaduse tekkides. Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul on üksuse selline kärpimine Eestile problemaatiline, sest pikeneb aeg, mille jooksul jõuaksid reageerimisjõud täismahus Eestile kriisi korral appi tulla. Hea küll, me ei saa valida, kuhu me läheme või kuhu ma tahaks minna. Kaua me Iraagis Afganistanis olemas? Kui ma tahan, lihtsalt, ma arvan, väga ilusa, sellise nagu mingid võrdlused on, kui ma mäletan, kui Iraagi sõda algas, siis üks Ameerika ajakirjanik rääkides Eestist, ütles, et Eesti on tõenäoliselt see riik, kes jääb Iraaki ka siis, kui Ameerika väed on ammu juba lahkunud sealt. Ja kui praegust pilti vaadata, siis tundub, et, et prohvet võiks olla nagu justkui rääkinud. See näitab muidugi, et meist seal siiski lugu peetakse, et väike riik on teinud sellise panuse, et mõni Ameerika ametnik on meid tähelepanud. Huvitav fakt on see, et me oleme olnud Iraagis viis ja pool aastat algusest kuni tänase päevani ja kogu aeg täpselt ühesugused tingendiga ja selliseid riike ei pea. Peaaegu ei ole veel Ameerika Ühendriikide, kes on nii-öelda hoidnud sama taset, kõik need aastad ja ja samasugust ka poliitilist toetust sellele operatsioonile. Täna on olukord selline, et, et Iraak on meie käest palunud palunud meie jätkamist Ameerika Ühendriikidega, Austraaliaga Suurbritanniaga on sõlmitud ka juba lepingud. Meie oleme sõlmimas lepingut. Aga me tahame, et Iraak aktsepteeriks meie jaoks samu tingimusi, mis ta on Ameerika Ühendriikide jaoks aktsepteerinud meie sõdurite staatuse koha pealt. Ja, ja siis see on koht, mida millest alla anda ei luba meile riigikogu riigikogu mandaat, mis ütleb, et peab olema leping ja peab olema kutse. Nii et see, sellest, seda me jälgime. Täna praegu veel on Iraagiga käimas läbirääkimised, pean tunnistama, et araabia maailma läbirääkimiskultuur on teistsugune, kui, kui seda on, ütleme. Väljakujunenud Euroopa kultuuriruumis. Mis see tähendab, mis seal teistmoodi on, mille tahan asi jäänud seisma? Lihtsalt mitte alati kõikidele kirjadele ei vastata täpselt õigel ajal, kirjade sisu on, on tõlgendatav meie kultuuriruumis, nende jaoks on see asi selgelt välja öeldud, kui nad on midagi natukene noh, ütleme ümber nurga kirjeldanud, aga enda jaoks väga selgelt oma arust öelnud, et nad tahavad meie jätkamist. Aga, aga me, me püüame siin jälgida oma meile ette antud reegleid ja, ja ei taha siit kuidagi nagu tagasisammu astuda ja seetõttu on see läbirääkimine. Üks põhiküsimus on siis see, et Eesti sõdurite üle ei saaks Iraagi kohtus hakata. Ta gooti, tema üks põhiküsimus on see, et meie kaitseväelasi Iraagis käsitletakse sama samade reeglite järgi nagu meie koalitsioonipartnerite kaitseväelasi Iraagis. Põhitingimused on siis kohtlemisel, see leping on sama paks raamat, kui te siin lauale, et, et seal on väga palju erinevaid nüansse. Aga jah, et, et ka kohtumõistmine toimub samade reeglite järgi, kui toimub see Ameerika sõduritele ehk meie koalitsioonipartnerite. Miks see oluline sellepärast et anda meie sõduritele parim võimalik kaitseriigis, mis endiselt ei ole kõige kõige rahulikum piirkond maailmas ja kui ma sealt ära tulin ja ma perspektiivis väitsin, et ma loodan, et asi läheb oluliselt paremaks? See perspektiiv on olnud progressiivne kindral Petroiuse tulek ja lisavägede saatmine Iraaki oli mõjus kogu kogu riigi julgeolekule. Siiski väga suures suures osas rahustavalt ja tänase päeva seisuga kaheksa protsenti rünnakutest on vähenenud ja väga palju peab olema nüüd Iraagi enda valitsuse, Iraagi enda julgeolekujõudude osa, mida nad peavad täitma ja seetõttu koalitsiooni roll iga päevaga väheneb. Ja ühel hetkel peab iga riik kutt ma juhtimisel riigis enda kätte. Kus see täpselt see koht on, seda peavad otsustama, ma arvan, Iraagi Iraagi inimesed ise. Miks meil on oluline osaleda välismissioonidel, kus me saame seal testida mõnda oma uut relvasüsteeme, mida me kodus testida ei saa, annab meile mingi kogemuse. Iga operatsioon Eestil on oma relvasüsteemid olemas, vabandust, ma. Loomulikult on Eestil oma relvasüsteemid olemas. Relvasüsteem laev on meil üsna viimane hange. Väga suuremahuline hange, mida, mis on seal näiteks laev, on ka relvasüsteem või relvahulga relvasüsteemide kooslus. Ühesõnaga, meil on vaja ka selle jaoks seda, et inimesed saaksid õppida seal peal. Aga selleks ei ole meil Kindlasti ja alati ainult missioone vajavaid, pigem osalemine rahvusvahelistes operatsioonides, selleks, et täita oma kohust oma partnerite, oma liitlastega, et jagada ka nii-öelda kohustusi, mitte ainult nii-öelda positiivset, mis, mis meie liidust tuleb ja, ja lootuses, et siis, kui ühel hetkel on vaja, siis on ka meil piisavalt abi loota ja saada. Või teadmisest tegelikult mitte lootuses teadmises, et siis, kui meil on abi vaja, siis meid aidatakse ükskõik millist liiki või laadi katastroof peaks ees ootama. Kuidas teile tundub, kui te nüüd hindate inimesena, kes on nii-öelda olnud selles süsteemis mõlemal pool, niisiis kaitseväe kui ka ametniku pool, kas Eesti on, olen noppinud maksimaalsed viljad? Selle paljude arvates kindlasti suurema, teiste arvates vähema negatiivse kõrval mida me oleme pidanud maksma selle eest, et oleme teeninud koos ameeriklastega nende huve Iraagis. Ma arvan, et see on väga oluliselt positiivselt mõjunud meie julgeolekule päris kindlasti veendunult võin seda väita, eriti pärast Gruusias toimunud konflikti oli seda toetust nii poliitilist kui ka spetsialist tasemel toetust näha NATO poolt ja, ja, ja selle taga olid kõik liitlased ka. Ja see, et meie panustame Iraagis, Afganistanis ja Balkanil, on näidanud meid võrdse aktsepteeritud sama tasemel partnerina, mitte väikese vennaga. Ja meie sõdurid on oma tegevusega näidanud, et nad on maailmatasemel sõdurid täidavad ülesandeid nagu iga teine sõdur. Aga millega ma nõus ei ole ühe poole ja teise poole, et kaitseministeeriumi puhul ja ohvitseride puhul tegelikult me oleme kaitseministeerium ja ohvitserid on ühel poolel. See oleks poolt vahetanud. Ma ei tea, kas me nüüd jõuame sellest rääkida, omamoodi pikem jutt mulle tundub, sellepärast et kaitseministeeriumi ja kaitseväe vahel see on ju Eesti nii-öelda uuema aja ehk siis selle, nüüdse Eesti vabariigi aja klassika juba, et et need läbisaamised teineteise vahel kõige paremad ei ole. Vähemalt jääb selline mulje nendele süüdistidele, kes vaatavad asja eemalt poolt ajakirjanduse vahendusel. Juba viimane aasta-poolteist ei ole mina täheldanud konflikti kaitseministeeriumi et töötavate ja kaitse kaitseväe peastaabis töötavate inimeste vahel Aidake mõista, mis selle nii-öelda musta kassi, mis selle kahe struktuuri vahel kahtlemata sibas ringi, nii nagu võib aru saada teie enda sõnadest mis nii-öelda selle likvideeris, mis kassimatis. Kas ei olnud süsteemide vaheline ja inimestevaheline, ilmselt oli arusaamade vahel? Toimus kuskil ühine saunapidu? Ei tee, ma arvan, et, Kõik said aru, et, et lihtsam ja otstarbekam on, on tihedalt koos töötades vaielda rasked küsimused läbi nii-öelda positiivses võtmes, enne kui nad tulevad lauale kuskil kirjavahetuse tulemusena üksteisele ebameeldivaid kirju saata. Jagage verbaal organid, kes selle taga seisis. See on kõikide mõlema maja ühine tahe, seal ei ole isikut, seal on kindlasti teatud roll. Teatud roll ka kaitseministri ja kaitseväe juhataja omavahelisel heal heal klapil. Nii et ette said õiged mehed, kes suutsid ühe laua taga olla kauem kui 15 minutit, ma arvan. Mehed oleksid seda suutnud. Päris kindlasti kavatsen seda tahtnud, oleks. Ühesõnaga, ta ei ole valmis ütlema, et kuskil toimusse murre ja kõik oli ühine tahe, nii nagu me tahame, eks ju. Detsembris tuleks meile kõigile jõuluvana ta tulebki ja täpselt samamoodi kaitseministeerium ja kaitsevägi tahtis, et saame paremini läbi järsku saivadki. See on protsess, mis võttis aega või võtab aega. Kaitseväe peastaap oli olemas, enneministeeriumit algselt peaaegu aasta aega ja oli, oli kaitseväe pea stab olemas, enne kui ministeerium tekkis ajalooliselt kujunemist. Noh, ma ei ole seda nii lähedalt sellele veel näinud, et ma olen viimased ütleme 98.-st aastast, olen ise ka nagu seda protsessi näinud, lähemalt pealt. Just see, mis puutub ministeeriumi ja kaitse, suhed, suhtumist seal olnud raskemaid aegu, aga aga ma, ma täna loodan väga, et see aeg on möödas. Teie taust siiani peamiselt oli seotud just kaitseväega. See, et te nüüd kaitseministeeriumisse saite, on see selline nagu keskajal saadikute vahetus. Omavahelise leppimise märk, et sõjakirves on maha maetud, teineteist ründama ei hakata. Noh, seda võib ka võib-olla niimoodi vaadata, noh mul on, mul on igal juhul raskem oma endiste kolleegidega kohe konflikti minna, see ei ole nagu mõistlik ja otstarbekas ja, ja ma ei näe sellel mingit vajadust. Aga ma arvan, et ka iga teine ei, kantsler, kes seal funktsioon on, ta tal oleks olnud ainuke võimalus on, on tihe koostöö, sest need on need majad, need, need organisatsioonid on nii ühe asja eest väljas. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. Postimees pealkiri Eesti elanikud soovivad ajateenistuse säilimist. Aeg 10. aprill 2008 60 protsenti vastanutest peab sõjaväeteenistusele läbimist kindlasti ning 30 protsenti pigem vajalikuks. Seega on kokku 90 protsenti vastanutest hinnanud sõjaväeteenistust vajalikuks. Eesti elanikud sobiva Turu-uuringute AS-i uuringu tulemuste järgi ülekaalukalt noormeeste sõjaväelise ajateenistuse jätkumist. Sellest kõrvalehoidumist mõistetakse hukka. Kaalukas osa, tervelt 77 protsenti elanikkonnast toetab ajateenistusest loobumise asemel olukorda, kus säilib praegune süsteem, kus on kombineeritud kutseline kaitsevägi. Ajateenistusega 84 protsenti toetab riigikaitseõpetuse tundi koolides. Ülevaatajad, härra Saar, on teie sõnasabast on kui ühe asja eest väljas kaitseministeerium ja kaitsevägi, kuidas teile tundub, kas selle sama asja eest väljas? Laiemas laastus on ka teised ministeeriumid ja eesti rahvas tervikuna. Ma loodan väga, et nii on. Seda te peate ütlema, see on töölepingus kirjas. Ei, seda ei ole tellinud. Aga aga kindlasti annab, annab üht-teist üht-teist paremaks teha. Eesti riik hakkab täiskasvanuks saama, aga minu minu arusaam asjadest on selline, et riik riigikaitse mitte ühe ministeeriumi asi ja kaitseministeeriumi asi on riigi sõjalise kaitse organiseerimine. Küll aga, aga riik peab iga igas iga igal tasandil valmis olema sõjaks, mis ma olen ka kuskil seda enne väitnud, mis on, mis on riigi jaoks kõige raskem kriis? Kõige raskem katastroof, kõige suurem katastroof. Me valmistume võib-olla mingiks looduskatastroofiks ühtemoodi. Aga, aga sõda on kindlasti hullem katastroof, kui, kui ükski looduskatastroof kunagi saab olla. Küsisin valusa küsimuse, kas Eesti teie arvates on selliseks katastroofiks, mille ja kõige suuremas kriisiks mille nimi on sõda tegelikult valmis. No peab olema, ehk et igal igal igalühel on roll, igal Eesti pangal on roll. Eesti pangal peaks olema sõja eelarve, mis on, mis on valmis, mida ei ole vaja välja mõelda, on meil ma ei oska seda siin praegu. Võib-olla õigemini ma ei tohi seda siin kommenteerida, see on salajased dokumendid, aga aga, aga peab olema ka väga palju sellist mõtlemist, et aru saada, et koolid peavad töötama või mitte töötu, mis siis nende koolilastega tehakse, haiglad peavad töötama. Sest et iga sõdur on ka haigekassa maksumaksja tahab omale haigla kohta siis kui sõjaks läheb. Ja nii edasi, et. No mida te soovitate teha praegu minust veel või ei ole, kas ma peaksin minema turule ja, ja tumedate tüüpide käest ostma endale mu sketi ja paar granaati, et, et nii-öelda teie sõnadele joonud, valvel võtta ja isamaad tõesti? Päris ausalt ma soovitan käituda selle järgi, kuidas Eesti vabariigi seadused seda nõuavad, seetõttu musketi ostmist ma ei pea otstarbekaks. Selle eest võib vangi minna. Küll aga soovitan astuda kaitseliitu ja soovitan astuda kaitseliitu kõikidel kõikidel kodanikel, kes tahavad Eesti riigikaitse jaoks midagi teha ja keda selleks riik oma poolt kohusta kohustada kohustada ei saa joosta, ma ei pea. Teiseks, teisalt soovitan kõikidel noortel meestel, kes on gümnaasiumis täna mitte karta Eesti kaitseväge, minna oma ajateenistusse meelselt vabatahtlikult, anda pärast ajateenistuse läbimist ka tagasiside öelda, mida võiks paremini paremaks teha, mida võiks paremini paremaks muuta, võtta võimalikult vähe laenu enne ajateenistusse minemist, teha ära ülikoolieksamid, aga jätta siis ülikoolis õppimine pärast ajateenistust, sest et elu on näidanud, et lihtsam on teha noorest noorest peast asju, mida ütleme, kui on juba loodud pere tekkinud töökoht on palju raskem teha, täita kohustus riigi ees heal meelel ja nii kiiresti, kui otstarbekas olla. Kuulge, aga kuhu me peaksime praegu näiteks jooksma, kui tuleb rünnak sealtpoolt, nemad tulevad, hakkavad meid pommitama siis kuhu me peame jooksma, sest ega seda infot ju meil ei ole, kuhu te soovitate inimestel põgeneda, pageda, kes kas ei taha või ei saa püssi haarata, aga tahavad ellujäämisega Eesti riiki ja rahvast toetada. Kui Nad ei naerma, aga mina ausalt öeldes kardan. Ükski sõda ei alga sõrmenipsu peale, see ei ole võimalik, iga asjaga tuleb ette valmistada, selleks tuleb, selleks on olemas informatsioon, teatakse ette teatud perioodi ja siis kõige paremad, pöörduge lähima teile teadaoleva kaitseliitlase poole, küsige ta käest, mida tema siis teeks. Ja. Te tahate öelda, et te näete, tsiviilkaitsesüsteemid on olemas, aga nad on praegu lihtsalt varjuloori all ja parem on, kui me neid rahuajal olukorras, kus me ei tea, et kohe peaks meid seda ähvardama. On parem, kui me neid süsteeme ei tea, paikasid kohtasid võimalusi, ma arvan. Et ma arvan, et see on üks ala, kuhu, kuhu peab veel investeerima nii aega kui, kui ressurssi et see tegi, ehk see teadmine tekiks täna lihtsalt see akuutne oht riigi, ka Eesti riigile ei ole jõudnud sellisesse staadiumisse, kus see, kus selles seda peaks nüüd nii iga kodaniku kohta igale kodanikule meelde tuletama, kui konflikt eskaleerub. Kui. Liitlasmehaan, ütleme julgeolekumehhanism, mis mingi, milles me elame muutub julgelt, keskkool muutub, siis hakatakse sellele rohkem tähelepanu pöörama. Täna akuutne sõda, oht Eesti riigile on puuduv. Seda on rõõm kuulda, aga siiski minu küsimus on selles, et kas meil korralik tsiviilkaitsesüsteem on olemas, kui see akuutne sõjaline oht tekib, nii nagu te nimetasite, et Eesti pangal peaks olema olemas oma sõjaeelarve, kas on see koht, kuhu ma pean, jook, meil on pääs. Amet, kes tegeleb Eesti kodanike kaitsega sel määral, nagu, nagu nad seda teevad ja see ongi seesama mehhanism, mis seda taga siseministeerium tagab. Kodanike kaitse. Ka päästeamet tagab selle, et kui on midagi juhtub, siis inimesed inimestele tagatakse see, et nad on kaitstud ravitud pärast seda. Te räägite nagu seaduse tekst, aga ma küsin, kas see ka päriselt on olemas? Jah, muidugi küsige seda päästeamet päästeametilt ka, see on nagu mõistlik küsida sealt kindlasti kindlasti nad on, nad on süsteemselt seda välja töötanud juba terve Eesti vabariigi taasiseseisvumise ajanit. Ma jälgisin, muidugi on olemas sellise inimese arvamus, oleks vaja mingeid selliseid tsiviilkaitse õppusi või tsiviilõppusi Eesti vabariigis, kuidas teile endale tundub? Ma arvan, et kooli keskkooliprogrammidega Tavaesmaabi kõikidele Eesti kodanikele ehk et ja mitte ainult kodanikele kõikidele Eesti inimestele peaks õpetama põhitõdesid esmaabist, kuidas käituda tule korral, kuidas käituda uppumis uppumisohus, kuidas liikluses käituda selles mõttes ära, et kui sõita 100 80 kilovatt-tunnikiirusega vasta puud, siis see võib olla tappev. Seda kahjuks mitte kõik ei ole see koolist kaasa saadud, seda informatsiooni. Kuidas käituda suurtükitule all, kuidas käituda, nähes sinu poole suunatud tankikuulipildujat? Jumala abiga seda ei ole praegusel hetkel küll Eesti riigis koolis vaja õpetada, kuidas käituda suurtükitule all, sest sest see on ikkagi asi, kus me millele, mille vastu peaksid seisma Eesti Eesti kaitseväes, seda õpetatakse kaitseväes. Tsiviilelanikkonnal ei ole, ei ole selleks otstarbeks vaja eraldi õpet enne kui, kui tõesti keegi, keegi tuvastab reaalse suure ohu akuutse ohu, Eesti riigi turvalisuse siis hilja juba ei ole. Ma arvan, et ei ole, siis ma veel kord ütlen, et iga iga kriis eskaleerub aja jooksul, et see ei ole mingi ühelt päevalt teisele, tekib konflikt. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. Eesti Päevaleht Pealkiri aruanne paljastab ajateenijate hädisuse aeg 20. aprill 2007. Aruande järgi vabastati 2006. aastal 357 ajateenijat, ennetähtaega teenistusse kutsutud arvust moodustab see 15 protsenti. Kolme esimese teenistus kuu jooksul ei pea paljude ajateenijate füüsis ja psüühika lihtsalt reaalsele teenistuskoormusele vastu, kommenteeris kaitsejõudude peastaabi operatiivja väljaõppeosakonna sõjalise valmisoleku ja mobilisatsioonijaoskonna ülem kapten Kaido sirmann. Täielikult kõlbas 2006. aastal tegevteenistusse vaid umbes neljandik kutsealustest. 13,2 protsenti määratleti kõlblikuks piirangutega ning 28 protsenti ajutiselt mittekõlblikuks ehk suunati edasistele uuringutele. Iga viie kutsealuse kohta kahel tuvastas arstlik komisjon lihas-luukonnahaiguseid. Igal kaheksandal esines aga psüühika- ja käitumishäireid viis protsenti kutsealustest pääsenud armeesse hingamiselundite haiguste tõttu. Peale kulutanud ära räägime ajateenistusse minekust. Paljud noormehed siis praegu kõrvale jäävad, mis see protsent umbes on, kes ei sobi teatud parameetrid tõttu kaitseväeteenistusse. Iga aasta võetakse kaitseväeteenistusse 2500 ajateenijat. See on see, mida me suudame vastu võtta. Ja see suutlikkuse piir on, on läbi, läbi meie ressursivõime tagatud, ehk me ei suuda rohkem praegusel hetkel mõjutada ja välja õpetada ja see valim peab olema maksimaalselt kasulik Eesti riigile ja siinkohal mina olen veendunud, et me peame võtma teenistusse kõigepealt neid, kes selleks vabatahtlikult soovi avaldavad, ehk et me ei tohi kõrvale jätta neid, kes tahavad teenida ja kõigil, kellel on kohustus, me teame ka võtma, aga siis valima nende hulgast juba juba parimad, sest Eesti riiki peavad kaitsma parimad. Kõik, kes kehaliselt võimetelt on, on võimelised ja ja seadusega peavad tulema kõiki, tuleb läbi vaadata. 2500 tähendab seda, et kõik niikuinii ei pääse, sellepärast et ütleme, keskmine aastakäik Eesti rahvaarvu vaadates ka nendel kõige nadimatel aastatel ikkagi ütleme, üks paarteist, 13000 tuli ära, teeme selle arvu keskeltläbi pooleks, iga aasta kohta võiks olla umbes 5000 6000 poissi. Väheneb, kahjuks jah, aga see see valim väheneb, aga, aga mis seal salata, tervisega väljalangemine on, on väga suur ja, ja ka väga palju noh, on, on seal on teatud reeglid, mis on kehtestatud kriminaalkorras karistatud ega, ja nii edasi. Ehk et ega seda valimit enam nii ei ole, et samm valida tegelikult peaaegu, et enam-vähem kõik taha, kõik, kõik saavad teenistusse. Tahavad ei, üle ei jää, et seda muret ei ole ja, ja eesmärk on tegelikult, kui täna on niimoodi, et me võtame 22500, siis tegelikult eesmärk peaks olema 2500 kaitseväelast või ütleme, ajateenijat läheb reservüksusena reservi, ehk et see väljalangemine perioodi jooksul peab, peab ka sisse arvestatud olema, et me keskeltläbi paar-kolmsada meest langeb ajateenistuse jooksul tervislikel või muudel põhjustel välja ajateenistuse käigus. Ja, ja see, see, see vahe peaks olema nagu ka tagatud selle sissevõtmisega. Et, et see, see on, see on umbes see, millega, millega me suudame ka Eesti riigikaitse arend arendamist tagada, et see, see 2500 lehega täna. Meie kasutada on kaks juhtumit, kus arstlik komisjon on osutunud parajaks proovikiviks täiesti tervetele noormeestele, sest et arstid on pakkunud neile võimalust kaitseväeteenistusest pääseda, ühel juhul siis küsinud, kas teil pea ei valuta ja teisel juhul on siis pakkunud võimalust noormehele öelda, et ta on poistele ja siis selle kaudu saanud siis kaitseväeteenistusest pääseda. Kuidas te kommenteerite neid juhtumeid, miks see nii on, et ikka jälle kõlab seesuguseid juhtumeid, kus noormeestele pakutakse võimalust sealsamases arstlikus komisjonis, et öelge, et teil on midagi viga? Kui, kui, kui ma sellise teabe kuskilt tõestatult kätte saanud, kasvõi kui te ütlete, et teil need andmed on, siis näidake mulle näitasid sellistel arstidel ei ole Eesti riigikaitsesüsteemis. Aga mulle tundub see kummaline selles mõttes, et need arstid mingi osa ju välja selekteerima, noh kui on 2500 kohta, ainult siis nad ei saanud, peataks 1500, nüüd neist kõik ei ole kriminaalid. Tahan päti, läheks 500, on kuidagi saanud, mingi paragrahvi 2000 tuleb veel välja sortida. Ei, see ei ole sorteerimise probleem ja kõik ja arstid ei ole kindlasti arstid, need, kes ei ole, meil ei ole numbrit ette antud, et te peate nii palju kõrvale ja katsugu nad neid, et ma ütlen Et ma kindlasti ei ei saa seda aktsepteerida, et see ei ole arstide otsustamine ja, ja see näitab tegelikult seal kuritegelik ja, ja, ja ma ütlen, Eesti riigi vastane tegevus ja, ja seda ma käsitlen ka selliseid, kui see kunagi peaks mul minu minu silmadele jõudma sellisena, et ma seda saan kontrollida, tõestada, siis, siis on see kohe päris kindlasti kriminaalne Eesti riigi vastane tegevus ja seda ma ei saa aktsepteerida. Kuidas praeguse kontrollisüsteem on üles ehitatud, kas praegu kontrollitakse neid arste, kas praegu kontrollitaks seda süsteemi, et seal ei toimu seal riigivastast tegevust, nagu te ütlesite? Ei no kindlasti kaitseministeerium kontrollib oma pädevuse raames ja kui on vaja, siis seda kontrolli tuleb tõhustada ja seda, seda teemat ma igal juhul tahan. Nagu süvendatult vaadata, et siin ei ole mingit kahtlust Aga teil on, see teema on üleval, see on ka ministeeriumist selles, selles mõttes. Et see teema, et ajateenistuse kvaliteetajateenijate kvaliteet tõuseks, on üleval läbi minu eelmise töö, ma olen näinud kaitseväes kaitseväeosas, ma olen ise olnud väeosa ülem, ma olen, olen valimid läinud, ma olen näinud, kuidas on, on lahendatud, mina arvan, et see kogu see võtmine peab muutuma isikulisemaks, et ta ei tohi olla kantselei töötaja peab olema tööinimestega, suhtlemine inimestega. Kui sa oled õppinud kolm aastat meditsiini Tartu Ülikoolis, siis sa ei tohi minna kolmandaks miinipildurite kuskile, vaid sa pead saama oma erialaselt kasutatud ka ajateenistuses kuni selleni välja, et kui sa oled juba valmis arst, siis ma ka siis ma teen selleks kõik, et sa saaksid ohvitseriks. Sa tahaksid reservohvitserina arstiks arstina panustada või sa oled eriala spetsialist mingil muul spetsiifilisele erialal. Mida, mida kaitseväel on tarvis, siis tuleb seda kasutada ja aga see tagatakse ainult siis, kui muudetakse nii-öelda kantselei ametnikust reaalselt nii-öelda värbajaks isikuks. Värbamiskeskus, mis, mis loodi eelmisel aastal on just nimelt sellist isikulist lähenemist praegusel hetkel kasutanud ja tarbimiskeskmised tulemused on sellised, et elukutseliste kaitseväelaste värbamine on on läinud väga palju paremaks viimase aasta jooksul. Isikuks isikuliseks tuleb minna ja arstid peavad aru saama, et nende ülesanne kontrollida, kas ta on terve, kas inimene on terve või haige. Ja, ja, ja. No igal juhul on praegu, ütleme sõjaväest hoidumine ei ole keeruline töö sest et sõjavägi ei saa kõiki vastu võtta, no kuskil Taha seda ei ole ju Eesti riigile ka mõistlik nagu kasutada, sellepärast et miks ma peaksin endale võtma neid, kes mulle vastu töötavad. Kui ma saan, võtan neid, kes tahavad. Aga ma loodan, et nende hulk, kes tahavad, muutub nii suureks, et me peame hakkama tõsiselt mõtlema ka ajateenistuse arvu suurendada. Mis teil selle nimel teate mida me teeme, me teeme riigikaitsekasvatust koolides, ma olen ise olnud riigikaitse õpetaja. Koolis ja kaitseministeeriumis on terve terve büroo, kes tegeleb riigikaitse õpetuse organiseerimisega koolides, mis ei saa minu arust muutuda kohustuseks koolides, nagu seda on räägitud aga see peab olema tekkima kõikides koolides, muutuma võimaluseks. Lähiaastatel te peate muidugi hoidma kolleegidele pöialt, et nende töö väga tulemuslik ei oleks, sellepärast et riigieelarve küsimused kindlasti ei lase neid kohti väga palju juurde tekitada. Kas ta teras, mis on need kohad, kus kohas kaitseministeerium on pidanud kõige rohkem kärpima, mis asjad on need, mis jäävad praeguse nii-öelda majandussurutise ja eelarve vähenemise tõttu tegemata? Kaitseministeeriumis, ma pean tunnistama, et kaitseministeeriumil on, on võrreldes. Ülejäänud riigisektoriga läinud läinud paremini põhjusel, et valitsus ja Eesti riik on, on teinud kõik selleks, et pidada oma lubadust, mis anti NATOga liitumisel eesmärgiga saavutada kaks protsenti SKP-st aastaks 2010. Meile selle aasta eelarvesse jäeti nii-öelda lubatud SKP prognoosist 1,9 protsenti, mis tegelikult meie reaalset eelarvet väga palju ei kahandanud. Et meie, meie põhilised kokkuhoidmise alad on kindlasti tegevuskuludest, administreerimiskuludest ja põhitegevustest, me tänase päeva seisuga siiski väga palju ei pea tagasi tõmbama ja teine oluline Riigihangetesse õhu õhemaid sokke nii-öelda ette ei kirjutata selle nimel rahuga. Ei, ei ja ja kuna, kuna kogu konjunktuur on muutunud, siis väga paljudes infrastruktuuriprojektides me eeldame, et ka seal on teatud, kuid tekkinud, kuna kuna ehitamine on läinud odavamaks Jah jah, kuigi odav ei saa Ämari projekti kohta kuidagipidi öelda, sest et seal on väga-väga suur hulk rahvusvahelist raha ja, ja, ja ka Eesti riigi raha paigaldatud ja väga olulise projektiga. Teised sellised sarnased projektid on praegu ajatatud edasi lükatud. Ei, meie meie projektid, mis me oleme tänase päevaga plaaninud ja mis olid arengukavas 2000 902011, on endiselt seal kavas on, ei ole praeguse hetke seisuga pidanud ühtegi neist projektidest peatama ja ma väga loodan, et seda me ka ei tee, sest et noh, mõistetav on muidugi riigieelarvekõikumised, aga, aga riigikaitse on selline asi, kust kokku hoidmine võib, võib tulevikus negatiivset mõju avaldada. No praegu rääkisime projektidest, mis on allkirjad, templid kõik saanud, eks ole, räägime nendest projektidest, mis ei ole veel allkirju templeid saanud, aga mis on nii-öelda planeerimisjärgus, et neid tuleb hakata rakendama siis järgmise arengukava perspektiivis sealt hakata kokku hoidma juba. Ei, me me veel kord ütlen, et tänase päeva seisuga on Eesti vabariigi valitsus pidanud oluliseks sisemajanduse kogutoodangust 1,9 ja 2010.-st aastast kahe protsendi eraldamise Eesti riigikaitsele. Sellest lähtuvalt on tehtud kõik meie plaanid. Neid plaane me ei ole muutnud. Me tegelikult see number väheneb ainult tänu sellele, et meie sisemajanduse kogutoodang on, on vähenenud, et seda vahet me peame vaatama ja ühtegi projekti ei tahaks ära jätta, vaid pigem on see maja ehitamine selline, et kui me seda Neid viimaseid Tuve ei saa valmis selleks ajaks planeerinud, siis me lihtsalt teeme nad valmis pärast seda planeerimisperioodi ära riigikaitsest on raske midagi jätta, sest et siis ei ole siis ei ole see maja tervik ja järelikult ei saa seda seda tervikuna käsitleda. Nii et ühtegi tankikolonni aastal 2020 ei ole nii-öelda koomale tõmmatud 100 pealt kümnedalastiilised. Tankikolonn 2000 jah, ta tankikolonn on suhteline mõiste lisaks muidugi olemas. Soomussoomusmanöövervõime arendamine on täna plaanides sees. Kui vabariigi valitsus sõjalise riigikaitse arenguplaani 2009 2018 kinnitab, mida mul on põhjust arvata, et seda tehakse, et siis on see soomusvõimearendus seal selles plaanis selgelt sees ja, ja see tähendab seda, et et mingisuguses perspektiivis on, on, on mingisugust, tankid tulevad, tank on selline noh, ilus öelda, aga, aga, aga soomusvõibolla soomustransportööri võib-olla lahingumasin võib-olla tank, seda peavad otsustama tõesti kaitseväeeksperdid, milline on kõige otstarbekam hinna ja kvaliteedi suhtelt? Lahendus on ikka tahaks kui päris ausalt üteldes, mina, päris kindlasti endise kaitseväelasena arvan, et tank on kõige parem tankitõrjevahend. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlusi. Ütles, et kui homme peaks olema sõda, te olete nõus haarama relva ja minema Eestit kaitsma, mina lähen. Ja mina ei oska midagi teha. Minu meelest ikka haaran kahju ainult vales suunas lasta. See on see, mida iga kodanik peaks tegema. Muidugi kindlalt või Eesti riik ikkagi tuleb kaitsta, mida ma ei kujuta ettegi, mis oleks. Ma ei taha, ma usun küll. Me oleme 15, pigem üheksandast klassist, tramboleb. Ja kui see aeg kätte tuleb Kindlal kahe kogemuse kätte ma läheks ka, kus on põhimõtteliselt lähedalt sest et ma ei taha haiget teha kellelegi teisele. Sama probleem on olnud pidevalt erinevate riikide vahel. Praegu on Iisraelis, eks ole. Aga see ei tööta. Selline piis nagu mina, nagu riigi Est ei seisaks. Relva haarama, aga miks ka mitte tülitada? Aga tegelikult, kui ma nüüd teaksid, tuleks sedasi. Tuleb ma arvan, et niidaks ära millegipärast. Et tundub liiga kohutav. Ma ei tea, ma arvan ka, et kui sa seda nagu päriselt käes oled, siis põgeneksid paljud härrasid. Pole vist nii suurt nagu ma ei tea, patriootlike tunnetame, kui ma kujutan ette, nagu sa ütlesid, et sulle tundub nii kohutav, et ma arvan, jääd läks minema. Paraku. See on, ma arvan, kodanike koos praegusel Kadriorus ja annaksin teile. Oled sõjaväeteenistuse läbinud? Ei ole, ma alles lähen veebruaris, komisjonilt kurat ikka peab minema, ei saa muud moodi ju. Ma olen käinud Scoutsrännakul ja, või noh, seal siis Scoutssõdurid on juba piisavalt hea väljaõppega. Ma arvan, et nende kõrval läheksin igakeelsete. Ülekuulamise toimik number 92 kaitseministeeriumi värske kantsler kolonel Riho Terrase ütlused Eesti kaitsevõime kohta. Ülekuulamine.