See lugu ei sattunud meie jutuajamise sissejuhatuseks üldse mitte juhuslikult, tead Reimo, niisiis kui pisike poiss olin, siis ma arvan, et see oli üks nendest lugudest ja peamine nendest, mis aitas mul vene keelt õppida. Sa haarasid ema siis peeglikapilt mõne juukselakipudeli või juukseharja ja laulsid kaasa vee käes. Ei, ma laulsin küll kaasaga ilma lakipudelit, aga vene keelt aitas ta ses mõttes õppida, et mul sõnad olid enam-vähem selged selle loomad, aga ma ei jaganud mõhkugi, mida nad tähendavad. Efekt lihtsalt oli selline, et vist enam-vähem igas nõukogude kodus oli olemas vinüülimängija ja kui seda ei olnud, siis no plaadid olid kindlasti olemas. Anne Veskemalt kindlasti Anne Veski, meie külaliseks ongi tere tulemast. Meil on väga hea meel teid siin vastu võtta. Anne, ma vaatasin, teil hakkas endal ka jalg tatsuma, muusikaga kaasa. Tuhanded mälestused, ma kujutan ette miljon korda laulu lauldud miljonite inimeste ees. Kas ta nüüd miljon kokku tuleb, aga üks üüratumalt? Ma ise ka ei tea, tegelikult kui mitu korda laule laulnud olen. No vene keeles on ta tegelikult alguses sündinud, eks ju. Ja võib öelda, et see laul mingi ime selles laulus kokkuvõttes, nii nagu ta üles võetud oli, samamoodi nagu ta lindis meil välja tuli. Mingi värske tuulepuhang, see oli nii, et kõik kohe märkasin, ärkasid ja ühel kenal päeval olid seal nõndanimetatud peaaegu tehtud mees. Aga no eesti keeles on seda raamatut ka päris kõvasti, nii et ma ei tea, miljonit kokku ära tulnud, aga muidugi ma tegin selles mõttes riigadele, andke andeks, et ma oleks tahtnud, et seda oleks miljonid. Miljonid inimesed, seda teavad, seda ma võin küll. LV. Aasta siis oli, kui see venekeelne versioon valmis 1983 Anne Veski oli tol hetkel Eestis, kes ja idapiiri taga, kes, millises staatuses. No Anne Veski tegelikult populaarseks kõigi 78. hakkas nagu laulma lauljakarjääri nimetan 78.-st siis kui ma lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi, kõigi, ma laulsin tallates aga professionaalseks nonii, et see sai minu tööks kuskil mujal elus pole tööd teinud, siis algul esimesed aastad sai laul, aga see populaarsus loomulikult tuli siis, kui ma läksin vitamiini ja kas ta nüüd oli 80 või 81, seda pant biograaf mina ei mäleta, mis aastal see Rose tuli, aga et 81.-ks olin ma ikka Eestis juba nõndanimetatud armastatud ja populaarne laulja. Siis kui me räägime nüüd 83.-st, siis lihtsalt Eestimaa sai risti-põiki, läbisõidetud, kõik külaveod, kõik kolhoosiveod, kõik liikus, peod olid juba kümned härra mängitud ja siis tekkis nagu võimalus minna natuke kodumaalt või eestimaalt kaugemale. Ja loomulikult see oli ainuke variant oli minna Venemaale kaugel Nõukogude Liidu üle suure. Ja kuna selle esimesed pääsukesed olid juba Jaak Joala ja Tõnismäe näol ees, siis tuligi, nagu öeldakse, tee sinnapoole seada. Ja kuna meie kallis Eesti televisioon tegi selleks ajal sellel ajal kesktelevisiooni jaoks toredaid muusikafilme ja ühes nendest oli siis ka nõndanimetatud laul, mida praegu kuulasime, tegeles Veski, jalutas Pirita muuli peal, nii et mängisime sügisel suve, sain seal pea kopsupõletikku, tegime kaks päeva, käisin, et päike paistab, tegelikult tuli umbes vihma korraga kaela suve Kleinikesega ja kuidagi sära, oleme liim ellu jäi ja võiks öelda, et see laul tõesti sai selliseks, mis tegi ukse lahti igale poole, ka kesktelevisiooni see on, see on juba kabi. No ütleme, Nõukogude Liidu selleks tuntuks saama. Tuntuks saamise koha pealt on veel natukene uurida, kui tänapäeva keeles öeldes nii-öelda staariks saamise tolleaegne ilmselt mõõdupuu, üks oli see, et millal esimest korda hakkas letialust kaupa saama, kas Anne Veskit mäletate, mis võis olla see esimene asi, mille puhul tänu oma nimele ja tuntusele võisite vabalt nii-öelda poodi jalutada ja te teadsite, et noh, selle saate. Pole probleemi tuli Anne Veski voodi, noh võib-olla ma olin selles suhtes natuke ära rikutud, kuna mu ema töötas ise ka kaubandusvõrgus ja see letialune kaup oli Eesti piirides mul ikka enam-vähem nagu kättesaadav kaubandustöötajad ikka vahel vahetasid, aga no loomulikult, Nõukogude ajal oli see tore aeg, kui sa läksid ükspuha millisesse linna ja mida kaugemale põhja Siberisse, seda rohkem oli selliseid nõndanimetatud kaubandusfaase. Mis olid siis nagu on nende jaoks, kes olid kaugesse põhja tööle läinud, nendele nagu väikseks eeliseks loomulikult nende ladude uksed meile avanesid. Siis kui me käisime pommi peal, siis loomulikult pommi peale oli toodud siis köited rikal Amuri suurt raudteed, siis oli ka nendele inimestele, kes olid läinud siis oma noorust sinna raiskama. Tehtud suured laod, kust sai paremat saineid, eks endale tubli olnud, kasta sai, mees ostis bloki valvur sigarette. Tubli Honka muidugi sunnib kohe mind vahele segama, mis asi see on? Mis asi on tubli olnud ka vanasti, seda nimetatakse tegelikult lambanahkne kasukas. Türgi variandis muidugi on ka, Eestis on valge kasukas sellest. No aga see on lihtsalt niuke juba nagu kultuursem variant mis oli suur sõna, kui sul selline asi ikkagi seina seal, sest et kumas Abbott'ist sain nagu endale ka päikseraha preemiat, siis ma ostsin endale ka Poolast sellise kasuka. Olin väga uhke sell. Läheme 70.-tesse aastatesse tagasi siis kui käsil olid noh, praeguses mõistes põhikooli klassid kui palju anneteis oli teadmist, mis tulevik toob teile. Te mainisite midagi muud peale lauljaameti te kunagi proovinud pidanud palga teenimiseks ei ole, aga nõukogude noor mõtled ikka, ma loodan ja usun, suunati kuhugi poole või mõni teeninduskool numbriga. Kusagil täiesti vale arusaama, see oli kindel, et kõrgkooli ma lähen, kuna ma õppisin koolis üldiselt hästi, nelja nelja mul kunagi tunnistusel ei olnud. Käisin füüsika isegi olümpiaadidel, matemaatika, isegi juhtumisi keemiaolümpiaadil, ma ei tea, kuidas ma sinna sattusin. Matemaatika mulle väga meeldis. Ja see tuli mul välja ka see, et ma kuueteistaastaselt alates meil oli kooliansambel oomega, mis oli sellel ajal ikkagi tuntud ansambel, see ma laulan, see oli see, kuhu läks nagu see vaba aeg ja, ja millest ma sain nagu rõõmu. Et ma õppisin hästi sele, teine asi, järelikult tuleb minna kõrgkooli konvendi valija, see iga noor tahab ja peab tahtma kõrgkooli minna ja siis ma ei teadnud kuhugi minna alguma külge, tahtsin paberid viia konservatooriumisse ja siis kuidagipidi mul silme ees kogu aeg, kui ma seal korranud konservatooriumi ära lõpetan, siis saab minust lauluõpetajaga laulu õpetamine mitte üks põrm olla ei tahtnud. Ja siis ma läksin Tallinna polütehnilisse instituuti, kuna seal sõbranna tuttav inimene juba õppis ja tegelikult oli tööstuse planeerimisse väga kõva konkurss. Kuhu ma sain siis õnnelikult sisse ja selle kooli. Mis lõputöö teema oli? Oi, see oli nii keeruline, ma igatahes olin põllumajandusministeeriumi asjaajamise täiustamine oli muidugi üks lihtsamaid, mida andis seal välja mõelda, ma mäletan, kui ma seal ministeeriumis ütlesin ja kallistasin ja käisin ja tegin ja aga põhimõtteliselt ma võin keevitada ja möllab kõike. Olen õppinud. Kõik on ära tehtud. Meil on hariduselt oli seesugune, et võisid olla, eks ole, raamatupidaja, samal ajal väljaõppinud No kuna meil on tööstus planeerima ja siis ma mäletan, meil oli metallide tehnoloogia ja siis ma reisin ühe kuuse välja, siis me valasime ka mingisuguse spiraali ja nii et üht-teist on ikka tehtud. Üliõpilasi valimas käinud ja elavdada, inimene peab oskama ikka naela seina, peab löömaks inimene armees kindlasti joigu, naine oskab. Kas keegi lapsepõlves oli eeskuju ka selles mõttes sees, et kui see laulmine oli selline lõbus tegevus, seda sai tehtud oma vabast ajast, aga, aga olid ka nii-öelda eeskujud ees, kelle moodi tahtis olla. Ei, mina ei oska öelda, et minu jaoks kellegi mooli tahtnud olla. Estraadis tollal muide Heli Lääts võis olla kõva sõna. Ei, minul oli, siis oli vanasti surmak komeetar, ma ei tea, kas te olete näinud toredad, suured suurte ketastega ja see oli, see oli suur sõna, kus oli ka kodus oli kommeta. Kui saabus, siis oli meil suure toa põrandal ja ja siis minul oli lindistatud, põhiline oli Merl, mida ma miskipärast lindistasin, ma olen nii õnnelik, ma kuulasin seda eesti muusikast, võib-olla siis Merle veel mõned nimed, keda ma siis kuulasin. Ma tean lihtsalt, et ema õpetas mind kuulama Georg Otsa, aga ma ei taha, ma ei saanud öelda, et ma siis 16 aastaselt sellest veel õieti hästi oleks aru saanud. Uks vitamiini avanes tänu millele? No eks ma juba olin filharmoonias solistina tööl ja aasta otsa mööda Eestimaad Venemaal käinud ja ju siis kuskil oli, meil oli ansambel Mobile ja võib-olla siis vitamiini vaid olid kuskil näinud, ma ausalt öeldes ei teagi, ma ei mäletagi, mis mullad mind kutsuma tulid, aga kuna võin öelda, et tolleaegne abikaasa ütles, et siis sa võib-olla rohkem kodus, sest et jumal, filharmoonia ajal käisime ka juba kaugel Venemaal, et siis oled rohkem kodus ja siis sinna vitamiine, valiksin mingit imet seal ei olnud. Vahetult selle perioodi enne vitamiiniastumise perioodi kõige kõvem hitt teil oli, mis. Ei, no siis nad ei olnud hitid meiega, salvestasime, siis oli see esimene diskoaeg ja meil oli selline ansambel, kus koos sai isegi Jüri Makaroviga lauldud ja kogu selle asja süü, et mina olen lava peal, on sviidi tegelikult minu vend, kuna meie koolis Rapla keskkoolis oli ansambel loome käigus, oli esimene koosseis, kus mängis minu kallis vend, mängis bassi, Tõnu Susi mängis trummi, aga kuna meie tänava peal nii Tõnu vend kui minagi, Matti õde, me kõik olime kogu aeg neil sabad seljas ja siis, kui nemad lõpetasid üheksa, 11 klassi ära siis kellelegi see ansambel nagu üle anda ja kõigil olid olemas juba õed-vennad, kes pandi kohe platsi ja ma alustasin oma karjääri teinekord klahvpillimängijana, kuna ma olen lõpetanud lastemuusikakooli klaveri erialal, siis pandi mind mängima klahvpille, mitte laulma üldse 16 aastaselt. Ja siis ma selle Younast oli mu esimene pill seal 20 korda 30 sentimeetrit, kolm klahvi oli meid ikka kaks oktaavi peal ja paar nuppu, kus sa juu vene. Ja siis sealt minu karjäärakas, aga siis kui juba mulle Vermoona orel või klahvpill, kuidas teda siis nimetati kätte anti, siis ma hakkasin juba nagu mängima. Ja siis tegelikult oli meie ansambli solistiks Aivar Tomingas, meie tuntud näitleja, kuna me kõik õppisime ühes klassis ja bassimeheks sai siis ka meie klassivend. Nii me selle oma peaaegu ühe klassiga seda punti edasi tegime ja Aivar oli nagu põhisendist, Aivar mängis kitarril ja siis mina sain siis natukene distantsilt keralt laulda ja kuidagi siis asi läks nii et lõpuks lasti isegi minul laulda ja, ja ütleme, kui me üheksandas klassis hakkasime, siis üheteistkümnendas klassis olin ma Aivaril juba võrdväärne solist. Ütleme niipidi, siis kui ma Tallinna polütehnilises instituudis õppisin, siis oli minu vend juba ammu juba tulnud ka Tallinnasse ja tema oli Tallinna pedagoogilises. Ta õppis ansambli Orku koorijuhtimist ja tal oli jälle ansambel, nii et kui ma tulin teibi kooli, siis ma tegelikult pidevalt laulsin ja siis oli meil ansambel nurgas Jürima karmavlist temaliga ka laulumees, siis siis me tegime kast soul ja bankid kolm toru ja ikka päris niuke äge mutt, pidevalt on tehtud erinevate muuserendidega, nii et siis, kui ma lõpuks selle Tallinna Polütehnilise Instituudi ära lõpetasin, siis ma juba juba oli teada, et ega musterilist ökonomisti ikka ei saa ja filharmoonia kutsus mind nagu palus enda juurde tööle ja põllumajandusministeerium, kuhu mind saadeti tubakavabrikusse leek. Anti mind rahulikult vamaksin ja esimesest päevast peale olen ma end Tallinna Eesti riikliku filharmoonia, siis ta oli selline selle nimega tööd teinud. Aga ikkagi jälle vend oli juba filharmooniaansambel Mobile ja sinna ma jälle järjekordselt laulma läksin. Esimest korda oma jala peal hakkasime liikuma pärast mobil, et olin ma vitamiini siia pärast vitamiini tuli Muusik Seif seal, kus mõnu vennas mängis koos Tõnis Mäega ja Venemaa olema nii sattusingi rohkem kui meil oli vitamiini kogus Eesti nagu öeldnud sünniturul juba nii läbi mängitud, et seal ei olnud enam ühtegi kultuurimaja, kuhu minna ja sellest kõigest saab ühel päeval nagu isu täis. Kui sa teed kolm tantsumängule päevaga, siis see on ikka midagi päris suurt ja kohutavat. Esimesed salvestused, asetan siis küsimuse sel viisil, mis võiksid näiteks reaalselt siin kõrval stuudios tehtud olla, millest on jälg maas, mida me saaksime mängida, mis need võisid olla, mis lood? Esimesed lootsest salvestatud tegelikult Eesti televisiooni mikrite hoidmise ruumis ma nii väga mäletan, see oli 50 sentimeetrist 50 sentimeetri. Kui, siis salaja öösiti, nii nagu teil siin stuudios ei menetletud mikri kapika Gabist kuskilt laulsin. Aga need nüüd on teil siin olemas, seda ma kardan küll, mitte. Kui jõudis kätte see moment, mil kolmest esinemiskorrast päevas Eesti mõnes kultuurimajas siiamaani sai, püüdke seda emotsiooni kuidagi kirjeldada, mida see tähendas hommikul tõesti ei viitsinud enam voodist välja tulla ja tuuribussi astumisest oli ikka on niivõrd suur siiber ees, et nutt tuli kurku. Kuidas ühele noorele inimesele sel viisil mõjuda võis? Loomulikult tuli vitamiiniga esimene populaarsed, tulid esimesed aplausi, tulid telesaated ja kõik juba tundsid ära. Aga eks see töö oli ränk ja raske, kui te kujutate ette seda bussi, mis võis olla, ma tea, nõukogude ajal öeldi selle kohta baasik, kui kütet selles bussis eriti ei ole ja kui sa öösiti ei ole ju, telli ka, kui me magasime, näiteks. Tore moment oli, ütleme, et pidu lõpeb ära, te ise kujutate ette, mis on pärast seda, kui on süldilaua pidu, kui seal on kõikvõimalikud alkohoolsed joogid, kui muud ja kui see pidu ära lõpeb ja kõik see on juba siis nagu öeldakse laiali ja siin sellessamas klubi juhataja toas on see pidu veel jätkunud kitsas ringis ja sina lõpuks heidad magamiskotis siia põrandale maha ja ootad siis seda hommikut. Hommiku lähed kaevule pesema ja siis püüad veel ilus selle juures välja näha ja siis paar korda niimoodi, et oli niivõrd külm selles bussis sõita ükskord lihtsalt bussi aken läks katki, õnneks siis meil olid needsamad tubli Ankad, mäleta meiega kallis ürimit, vitamiinijuht, tema oli kuskilt. Ma ei tea, kust need hankinud siis kui need laulud lumes salvestus ja siis me saime need kasukad nagu omale ja see kuluski väga ära, sellepärast et kui sa ikka 30 kraadiga õues sõidad, kui bussil agent jälle midagi rohkem tahta tahad. Aga me olime noored ja vallatud, ega meil see siis me nagu ei kurtnud selle üle. Aga vitamiiniga töö juures oli minu jaoks kohutav, et mitte need pikad mängud, aga see, et ega ma ju laulsin. Tegelikult mul oli neli, viis laulud ja mina laulan seal kõige toredamad laulude võib-olla rahvale mällu jäänud. Aga kus sa selle nelja tunnise tantsu jooksul ootad oma nelja laulu, see on palju hullem tegevus. Kui kõva vabandan oma sõnastuse pärast juba ette. Peomutt oli noor Anne Veski tol ajal, kui ansambel pärast kontserti näiteks sealsamas kitsamas ringis napsi võtma Te saite valesti aru, tähendab see vitamiini see oli väga karm kord, tegelikult vitamiini ei olnud üldse sugugi selline peo ansambel, vaid lihtsalt selles toas pidas pidu, ütleme seesama kultuurimaja raha, et meil ei olnud, me pidime ootama nüüd ära lõpetada, et me saaks lõpuks magama, sest mujale polnud minna, kui sinnasamasse põrandale. Tol ajal oli ikka Eestis. See ei olnud mitte iga päev muidugi, aga te küsisite drastilist, et ma sellest drastiliselt vitamiini, see oli väga kõva kord, sellepärast et kui sa pead nii palju tööd tegema, siis keegi saanud ennast nagu lõdvaks lasta. Ja teiseks tervis ei pea vastu, eks muidugi meiega vahel lõõgastusime, aga, aga peod ansambliga vitamiin sugugi nimetatud. Selles mõttes oli Jüri mitte oli väga kõva kord, seal oli ka trahvid igasuguste asjadest jäid sa hiljaks, midagi tegid küll tegemata ja kohe rahast maha ja egas muud moodi ei saanud ju. Aga te olete ikkagi, eks ole, A-kategooria selles mõttes tarifitseeritud ansambel. Tähendab pärifitseerimine oli sellel ajal, kui mina olin keskkooli ansamblis Omega, siis me käisime Tarifitseerimistel vitamiine inimene hääl ei olnud, Tarifitseerimist enam ei olnud. Siis oli põhiline Survale vaheli, must tooreks nimetati seda muud muud muud võimalust ei olnud unes. Kolhoosi esimees kutsus korruseliseks. Kuidas te Eesti inimestele ära ütlesite, siis kui jälle jõuame tagasi, see siibri koht või kõrini moment kätte jõudis, et nendest kultuurimajadest oli villand. Ma usun, et pakkumisi ja ettepanekuid ikka teile tehti, aga te vaatasite ringi mujal. Kuidas äraütlemine käis Eestist tuuritamisest loobumine. Seal oli ju väga järsk üleminek, kui ma vitamiinist ära tulin, siis ma läksin muusik seifi kust põhisolistiks oli Tõnis Mägi, mina oleksin teiseks solistiks ja nemad käisid sellel ajal ainult Venemaale. Ka Tõnis Mägi. Mina ei tea, kas ta nihukest nõndanimetatud süldimuusikat üldse teinud ongi, kuna nemad olid ikka kontsertansambel juba mööda Venemaad ja mina sain nende kõrvale, asusin kogema, mis tähendab Suurel laval, kuidas see saamine käis, muusik seifi, et praegu tundub rääkides, et see kõik oli nii lihtne, eks ole. Te ei pannud mind tähelegi, oli alul ees juba jälle minu end. Veidi minu ellu. Et kui ma peaksin tänapäeval tulema mingi komisjoni ette hakkama, nii kaua siin superstaari omad nullist pihta, ma kardan, et ma ei oleks kunagi sinna läinud. Ma pole sellist iseloomu, aga. Ühesõnaga, vend rääkis ülejäänud bändimehed pehmeks, ütles, et õde on mul hea laulja. Õde oli siis juba ülipopulaarne laul Eestis me ju räägime pärast seda rida, ministril ei olnud kellelgi vaja midagi tõestada vaid see oli selge, kuid kahelgelvast. Ja see koht nii-öelda oli bändis selles mõttes olemas teisi laule kohta mõtlen. Eks muidugi tänu vennale, mõnes mõttes, aga teisest küljest ma ausalt öeldes tuli sealt kunagi küsinud, et mis tema sellest arvas, aga kuna sellel ajal oli ikkagi Venemaal kombeks teha kolm kontserti päevas ja kui sul on kedagi abiks, siis sul on ju lihtsam seda vastu pidada. See on juba üks asi. Kontsertide iseloomu mõttes see maailm, mis nõukogude liidus koos muusik seifi ringi rännates avanes, oli totaalselt midagi muud, mida siinselt süldi pead endast kujutasid. No loomulikult seda ei annagi, neid ei saa võrrelda mitte halvas mõttes. Kui meid on ainult väike miljon-poolteist, siis on seal iga linn praktiliselt Milhjad ja sellel ajal, kui staadionipilet maksis kaks rubla või kolm rubla igas linnas, sa staadionid on seal viis, 10000, no siis sellel ajal Eestis oli võib-olla ainult lauluväljakul. Ja sa olid ikkagi kontsert, artist sa tulid lavale, sulle plaksutati, ma ei halvusta tavalist, meie tantsupidu, meie teeme siiamaani seda tööd, Eestis on üks töö, aga kontsert suurel laval kontserte ja mida see on hoopis teine, kui hästi te mäletate esimest Venemaa kontserte? Nii-öelda sellepärast, et ma ju pärast tippi kooli esimese aasta mobilaga käisin juba ka Venemaal, aga ma ei olnud nagu veel nõndanimetatud tuntud artist, ma olin lihtsalt artist. Tõnismäe kõrval hakati mind juba natukene nagu tähele panema seda, kui laulud lumes ikkagi. Ta tegi oma töö. Ma peaksin jälle ütlema Eesti televisioonile, suur aitäh, kui mõtlesin selle peale. Kui teie seda filmi olete muidugi näinud, siis seda näidati üsna tihti ka, kes televisiooni ekraani peal ja see oli midagi uut. Ja ta on tõesti siiamaani vaadates ikkagi see on nagu terve video videorida, mida iga päev nagu ei tehtud ja ma sellega hakkasin kohe nagu silma. Pärast seda tuli ka kohe Pasodiku toi Pavarotti, aga see salvestus on samamoodi tehtud ju Eesti televisiooni poolt kesktelevisiooni jaoks nagu muusikafilmina. Ja see nõndanimetatud ilusalt öeldud, hirmutas mind nagu estraadi taevatega, kes televisioonis järjest hakkasid tulema nagu kutsed erinevatesse saadetesse ja tegelikult on siiamaani Venemaal või üldse siin Eestis ka, kui sind meedias või televisioonis ei ole olemas. Sa võid laulda nii hästi kui tahes, seal keegi lihtsalt ei tea. Ja kui sul hakkasid juba kutsutama sind tähtsamatest saadetesse, mis olid, no siiamaani ikkagi uue aasta saade on igal pool tähtis saada Venemaal, siis olid igal neli kord aastas oli aga njuk nagu kust kutsuv tuluke, eks kaheksas märts-maipühad siis tulin novembripühade ajal uusaasta, Nendes olid, järelikult sa juba olid kedagi sellepärast et sinna lauljaid valiti ikka väga tõsiselt ja teiseks ka repertuaar, vot nüüd ma olen niuke. Siis ma olin noor ja rumal, eks ju. Siis ma arvasin, et mul on vaja mingit änksi maine Runki või diskot või ma ei tea, bankitan aga seal oli kindel, kui oli heliloojate liidu liige, nii sõnade autor, muusika autor ja kui see kunstinõukogu oli selle loo ära kinnitanud ja siis esitajaks pakutud sind ja sellise närlols, siis sa said sinna, saad kui sa olid nende artistide hulgast, keda sinna üldse näha taheti, nii et seal ei olnud midagi mõelda ja tänu sellele on nii mõnigi. Mulle on jäänud ka eluks ajaks peale, võib-olla pasad. Pavarotti esimeste kolme hitti, mis mul oli, on see ainuke lugu, mis me nagu ise tegime, teised olid ikka juba toimetajate poolt pakutud, nii et see oli kindel kaup ja kui see ära näidati. Ja nüüd aeg on näidanud, et tegelikult need olid head lood. Võib-olla mina ei saanud aru, et see on ja ma mõtlesin Laule laulda ühesõnaga väga paljude valida repertuaari osas tollal siis ei saanud. Nendel tähtsatel telesalvestustel Aga need suured kontserdid koos muusik seifi ka paljudel oli seal nii-öelda sõna õigused, mida teie laulate või kui paljude laulate. No eesti artistidel tegelikult sõnaõigust oli väga palju või tähendab, minul ei ole kunagi keegi keelanud laulmas seda või teist või kolmandat laulu, loomulikult me elasime nõukogude ajal, loomulikult me teadsime seda, et me ei hakka midagi laulma sellist, mida tegelikult tõesti ei tohi laulda, kuna mina olin naisterahvas, May laulnud midagi riigivastast, ma olen ainult elupäeva armastusest laulnud ja olen õppinud ära paar laulu nagu rahust, töösti õnnest, seal on lihtsalt niuke tore pabermajandust, sa pidid selle kava ära kinnitama kava esimeses osas olid rahulaul üks laul, võib-olla seal mingi sõjast natukene ja edasi tuli juba esimene kolm-neli lugu, kui need olid kirjas, ega keegi neid kunagi kuulata ei tahtnud, seepärast need tuli lihtsalt vaatusel üks kord võib-olla esitada, kui keegi seda kuulda tahtis ta tavaliselt keegi küsinud, ju sai tervet kava läbi jäänud, vaid võeti valikkused numbrid. Sest et nõukogude ajal oli jah, kunstinõukogu temal selle kava ära kinnitanud, siis oli kõik juba korras. Ja tavaliselt, kui sa kuskile läksid, siis olid juba paljudes kohtades. Ma tahtsin öelda, et ärge neid kindlasti laulda ka edasi. Laulge noh, ma ei saa öelda, et mind oleks keegi sundinud midagi laulma ja oleks võib-olla rokkansambel ja pikajuukselised ja nendel oli rohkem probleeme, aga minul, minul ei olnud. Milline on teil olnud endal ka nii-öelda lemmiklaulumeistrit, kelle laule, et teil on meeldinud laulda, et te tunnete ära, nende looming on teile sobiv? No need lood, mida mina olen laulnud nii Eestis kui Venemaal, nuudli nüüd on kõik nii erinevatelt autoritelt, et ma ei saa öelda kedagi, et mul oleks mingisugune ihu ihu autor olnud, et paljudel on, kes laulavad ühe, kui ma ise looks laule, oleks lihtsam, aga sellist, kes oleks need minu peal pühendunud. Aga kas ühel hetkel masinavärk läks tööle niimoodi, et toodeti hitte, superstaar Anne Veski jaoks? Ei no loomulikult oli see aeg, kui saaled ka ülipopulaarne, sul on, iga kontserdiukse taga on kari noori heliloojaid, kellel on lood, lindid, kõik kaasas, palun laulge seda, palun on ka seda, palun laulge seda siis sa korjad selle kokku ja kui sa sealt mõnegi läbi mütsid kuulata on ju see ka saadud ka väga toredaid heliloojad, näiteks kui te teate, on olemas Leningradis või saanud Peterburis selline tore laulja nagu helilooja Igor karnelukest praegu väga palju ka tuntud filmidele muusikat. Ja see oli samamoodi, meil oli olnud mitu kontserti tolleaegses Leningradis ja jälle kõik tahavad midagi sulle pakkuda ja siis oli, tema oli viimane. No et ma mängin, mänginud näiteks jumal jälle viitsi, kuulatakse laiali, istu maha, kui ta mängima hakkasime, tund aega kuulasime, kuidas ta laulis, ma teadsin juba ette, et ta tuleb endalt lauljast ja väga suur helilooja ja ta on tõesti jätnud suure jälje ja mina laulsin ka tookord mingi, ma ei tea, viis või 10 lugu tema omi, nii et noh, on juhuseid, et sa saad toreda heliloojaga, kui ta oli noor poiss, erinevaid teid pidi, sa tunnetad ära, kas selle inimese muusikast midagi saab, sest ta ütles, kui sa laulad noorel eelile ja muusikat, siis sa pead seda kuidagi läbi oma tutvuste pressima, pidid seda ütle, eetrisse võetakse tuntud heliloojad, kirjutasid laule ja sulle anti siis oli kindel eeter, aga kui sa tahtsid midagi oma läbi suruda, siis vahel sa ikka läks õnneks ka. Kas Anne Veski ise on kunagi ka võtnud paberi ette, et ma kirjutanud ühe laulu? Ma olen ühe laulu kirst seal ja Artur Alliksaare luuletuses tuur mul siis pähe tuli, mõned sõnad olen ma veel ise kirjutanud, aga ma ei ütleks, et ma mingi üürikirjutajale Nii et lihtsalt mõnele on antud, mõnele mitte ja, ja. Ma ei saa nii-öelda, et mul laul Eliseks hinges hommikul ärkan üles, tahan tema paberile panna, vahel midagi heliseb, aga ma ei oska seda paberil niimoodi panna. Hommikuks on läinud kuul. Seda, et teie karjäär väga hästi sujus, näeme me tänasel päevalgi, aga, aga kas tookord anne tuli kaigaste kodaratesse loopimist ka, kas leidus inimesi, kes töötasid ühel või teisel viisil vastu, et kellele ta millegipärast ei meeldinud ja kellel oli piisavalt võimu, et käsi ette panna? No loomulikult on naljakas rääkida, et kõik on elus nii tore, ilus, aga mul on lihtsalt selline ajuehitus antud jumala poolt, et mul halb läheb meelest ära ja otseselt kaikaid võib-olla kindlasti keegi kuskil midagi, aga ju see tank on nii tugevalt läinud, see juba levinud eriti häirinud. Mulle lihtsalt ma otsin inimestega koostööd, kes minu jaoks on ühed nagu valged, teised mustad, see valge tahab muga suhelda. Ma olen sinnapoole. Ma ei hakkagi sellega üldse kaigast vedama või konflikti arendama, et ta võiks mind millegagi segada ja see, kui keegi midagi kuskil loopis, ma ei pannud tähele, võib-olla. Kuidas teie tipphetkedel Venemaal või N liidus tähistati edukaid kontserte või, või mismoodi toimus nii-öelda kulissidetagune elu, kui me näiteks Gunnar Grapsi kohta oleme kuulnud üht ja teist ja sellised rokimehed ja sellega käib kaasas kohe kindel kuvand. No juuda ikka seal hotellis ja bussis ja möll käis. Kuidas teie? Pühakud meid keegi ei ole, väike viinavõtt käib ikka, kui on edukad kontserdid olnud ja ja väiksed blanketid ja, ja tegelikult ju on teinekord väga raske isegi nii-öelda, sest et kui te kujutate ette, et kui staadionitäis rahvast välja müüdud, siis oli see nagu nagu rahvavene keeles nagu Kuljanka, kõik tulevad kokku, siin müüakse saia. Siin sai naabrijutuga, ühed panevad õlut, ega sealt mingit suurt viina joomist ei olnud, ma ei räägi, see selline nagu meil nagu laulupidu ümber selle platsi on kõik kõik tulnud oma müügiga, millega said inimesed tulid kokku inimestele imelikud ja loomulikult venelased, selles mõttes on iga kord, kus sa kuskil lähed enne kontserti juba loomulik, et kas siis linnapea või, või klubi juhataja või kes seal kõige tähtsam on see, et ta võtab sind vastu viisakalt, et tal on väike laud kaetud, see on külalislahkuse, et võib-olla tal teinekord on täidetud põrsas sinna tehtud ja selle ümber on loomulikult antakse ka alkohoolseid jooke, see on külalislahkus, see tähendab seda, et me pidime ennast silmini kuskil seal tõmbama. Aga kui see sul oli juba kolmas kontsert ja ikka ühte samamoodi ja no eks võib-olla siis kuskil hakkas mõni päev, aga kui tavaliselt ühes linnas oli, vahel olid nagu ütleme, mingi kümmekond kontserti ühes ühes linnas, siis pärast seda loomulikult tehti bankett ja loomulikult istuti ja loomulikult peeti piduja ansamblid, vahetasid muljeid ja said hästi läbi. Meil olidki omad Eesti kontserdid selles mõttes, kui näiteks mitu eesti ansamblit sõitis kas siis kuskile simmer linna või kuskile kaugemale või Eesti kultuuripäevad loomulikult, et alati on alguses ja lõpus on pakett lihtsalt nii käib. See on arusaadav ja igati mõistetav, aga aga ma pean elu all silmas ka seda, et kuivõrd lastel rahulikult oma eraelu elada, et fanaatilisi fänne, inimesi, kes jälitasid või, või kasvõi heas mõttes käisid, tõid fännamas ühes linnas järgmises linnas, kolmandas linnas sõitsid kaasa selliseid tekkis ka. Ei, no üks kindel trump oli mul loomulikult Moskvas, need olid üks selline noorte noored neiud ja noored, aga nad olid loomulikult need fänne. Mina olen osanud nendele inimestele endale midagi kuskilt nagu puudub, mitte halvas mõttes. Et kas nad on lastekodust olnud või, või purunenud perekonnad ja nad leiavad nagu väljund selles, et nad hakkavad nagu fännavad seda ühte artisti ja nendel tekib oma sõpruskond ja siis oli seal mingi kümmekond noort inimest, nad käisid kõik kontserdid, mis meil seal üldse olid. Nad pidasid kaklusid, kui mingi teine rühmitus, üritus ka öelda, et me oleme nüüd nagu Anne Veskit näeb muidugi kontserdile, siis nad läksid kallal. See on meie artist ja kogu lugu, siin oleme meie tähtsamad, aga lõpuks nad kasvasid nagu suurteks ja, ja olid täiesti soliidsed inimesed ja tulid juba näitasid oma abikaasasid ja lapsi. Nii et sihuke pisike pätipesakond, nagu nad olid nagu nimetasid, tulid väga soliidsed ja tõsised inimesed, kes siiamaani käivad veel kontserditel, nii et eks on muidugi koju sõidetud, mu ema juurde sõidetud ja on kohvri ukse taha tuldud ja ja kümmet asja, aga see on nagu lõbus, nagu see käib asja juurde. Kui kallis oli tulla, anna s-i kontserdile, palju see pilet võiks maksta või oli see info teie jaoks üldse olemas? Ei, no nõukogude ajal ikka kolm ja neli ja ma ei tea, palju neid rublasid seal staadionil oli palju ja me saime ju me olime ju kõik riigi palga peale, meie palk sellest ei sõltunud, kas sellel staadionil mingil määral, kui pillimehe punkt nõndanimetatud oli 10 rubla, siis staadioni peal sai ainult 20 rubla nagu kahekordne, mida suurem saal? Noh, eks see oli ainuke, võib-olla minul oli ütleme, kõige suurem vene keeles stab ka see tähendab, et kui sulle sinu laulja, ma ei tea, kas oli 18 lubasid staadioni peal sain kaks korda 30 rubla siis ma sain selle juurde veel 50 protsenti sellest, et ma olen väga meisterlik, siis ma sain selle eest juurde, et ma Ma olin nagu see sõnameister ka lavale teadvustasin oma laule, nii et kokku lõpuks tuli mul mingi 54 rubla ja see oli väga kõrge värk. Ühe kontserdi. Millised teie kokkupuuted toonaste võimumeestega, kellega te kokku puutusid, toonasest võimu seltskonnast? Karl Vaino ütles mulle küll, aitäh, kui ma siin meie ohvitseride maja laval laulsin ja temaga tuli pärast kõnet pidama. Ega suured parteijuhid, ega nendele nii väga ligi ju ei saa, seal ju ikka terve suur turvasüsteem ja et me nüüd me saime ikka rohkem kokku kohalike linna juhtkondadega kohaliku linna partei esindajatega ja selgub, et Leningradi praeguse Sankt-Peterburi kuberneri mad vimkaga saades veel üritusel lihtsalt kokku, ta tuletas mulle meelde anne, kas sa ei mäleta kunagi Kasahstanis selgus, et siis ta oli Kasahstani oli ta esimene komsomolisekretär ja loomulikult siis meie laulsime ja meil oli olevat ühine õhtu olnud ja aga katsu sa kõike mäletada, eks ju. Nüüd on nii suured inimesed. Et selles mõttes mul on raske öelda, kellega ma olen kokku saanud, kellega ei ole, sest et siis me olime kõik noored ja ega, ega meie otseselt ju partei juhtkonnale kui ka nemad ei tuld meiega rääkima minuga rääkima. Millega te väitsite seda aega, mis jäi tuuri bussidesse siis, kui ta ühest Venemaa otsast teise sõitsite Mingit pikki bussi ja rongireise meil ei olnud, sellepärast et sellel ajal lendasid ka lennukit ja sõitsid ka rongid ja linn on nii täis tikitud, et sellel ajal D väga kenad marsruudid, et nagu öeldakse, ühe piirkonna töötasid läbi, siis oli kõik see plaan tehtud ühe piirkonna peale, siis sa tulid koju tagasi, et me mingeid pikki, et ma sõidaksin siit rongiga Vladivostoki siukest asja pole kunagi olnud. Seal, seda tehakse lennukiga ja hotellid anti siiski selle aja kohta parimad, mis neil anda olid. Nii kaua, kui sa oled populaarne artistist, leitakse kõik sinu selles linnas, mis paremat olema nüüd on, nii et ma ei saa öelda, et mul oleks ajudele hakanud. Loomulikult see oli füüsiliselt väga raske, sellepärast et kui sa, see oli tavaks, no et mitte ainult mina, vaid lihtsalt ütleme reede laupäev, pühapäev, kui sul on iga päev kolm kontserdi soolokontserti, mida sa ikka laulad pillimeestega mängida, see võtab lihtsalt võhmale ja võtab hääle ära ja siis me põhiliselt kui oli 10 kontserti läbi, siis ma läksin jälle kuskil arsti juurde, siis mind turvutatiiv alati midagi kurku. No ja siis panid jälle 20 tükki. No kõige rohkem olime määra 12-st, kuut 10 aga see ei tähenda seda, et meil oleks olnud igav, meil iga kord olime kuskil noh, näiteks kuskil Garaganud taas 20 spordihalli kontserti. Sa ei jõuagi, sa hommikul ja lõunaks lähed jälle prooviale, õhtul jälle leib ja kaks või kolm kontserti. Ja me olime siis nii noored, et see oli kõik nii tore ja kui sul ikka kogu aeg plaksutatakse, mitte keegi, mina ei usu neid inimesi, kes ütlevad, et ta ütleb sellest karjäärist ära, sellepärast läheb kõik plaksutavad. Mul sai isu täis, isu saab millestki muust täis. Kuusindiga kätel kantakse sellest vaevalt kellelgi nii väga isu täis saab. Kuidas sa tüüpiline Kawasel Garagandaal spordihallis välja nägi, kuidas kõik pihta hakkas ja kuidas see lõppes? Keegi konferentsee oli, kes tutvustas, nüüd tuleb see artist või see ansambel või? No see oli, kuidas sa ise tahtsid, ei, tavaliselt oli olemas jah, konsonant see sellepärast, et see andis sulle natukene puhkepausi nagu mõnes mõttes on nagu naljamees puhastas kontserdil, siis sa siis sa tegid seal ühe bloki ja siis ta tegi seal vahepeal nagu oma paar Suljetoni ja siis sa vahetasid riided ära, nii et tavaliselt oli mul kolm kostüümi kolm kordama, neid vahetasin ja nende kahe vahepeal siis kui ma seda tegin, oligi conference laval ja lõbustas rahvast naljadega ja. Vastavalt kohale siis vastav repertuaar. Ei, Me tegime igal pool ühtsama repertuaari, praktiliselt tähendab repertuaari kujuneb sellest, mida sa laulad, kui palju sul juurde tuleb laule, mis saavad klaarseks ja need, mis on juba populaarset ilma nendeta sa ei saa, selle peale rahvas tuleb, kuigi sina leiad, et võib-olla ma olen seda laulu juba 100 korda laulnud, aga inimesed ju ei ole sind kuulnud, need, kellele nad praegu oled. Nii et Villem oleks tükk aega, kui ma sellest aru sain. Sinu kullafond on sinu kullafond, ei ole õnnelik, palju sul neid on, seda võid sa laulda iga päev ja iga kell jo kuni oma surmatunnini. Eks aastatega lihtsalt neid laule kogu aeg lisandus ja alati lükid sisse ka midagi uut ja vaatad, kuidas rahvas sellele reageerib, nii et see ei ole, et sa teed igal pool erinevad kava, Anne Veski laulab seda, mida tema laulab ja seda, mida temalt oodatakse, mida nad tahavad. Ja see ongi Anne Veskit. Kui pikalt teie periood seal N liidus tuuritamisemas kestis, see oli oligi taasiseseisvumise nii välja, kas siis tuli teie jaoks paus sisse või või te suutsite selle momendiga niimoodi sujuvalt ületada? Elu koosneb erinevatest etappidest. Eluliselt muutub, kui küll jah, 90.-te alguseni, kui me ennem käisime mitmetreileriga ja täis bändiga ja, ja kevadel-sügisel käisime vähemalt kaks-kolm korda välismaal esinemas pool maailma läbi sõidetud, siis loomulikult siis kui see liit lagunes, siis ju tekkisid rasked ajad, kõigil läks kõik nii kalliks, et ta ei olnud võimeline enam kogu seda ansamblit ja tehnikat ise tassima. Teeks iial loomulikult, et ei tahtnud mina seda, et minu publik, kes mul on selles laias Nõukogude liidus järgi, et nad mõtleksid seda, et ma nüüd jäängi ainult Eestist istuma ja kogu lugu selle jaoks tuli. Ma ei ütle, et see nüüd noh, eks ta natuke raskem muidugi oli, siis tuli niivõrd palju uusi telekanaleid nagu meil Eestiski olnud mitmeid siis tuli võtta jalad selga, esimest korda õppida, ennast müüma, uhkus maha suruda. Mina ei usu seda. Aga tulid ju kohale noored nagu teie, kes võib-olla mõtlesin, et me oleme juba muldvanad pole meil häda midagi. Ja siis tuli kõigi nende kanalitega nagu ise suhet luua, kohale minna ja, ja sidemeid luua. See oli võib-olla kõige raskem aeg. Ka see sai kõik läbi tehtud ja ja siis tuli varsti kätte see aeg, kus kõik noored tegijad said aru. Seda nimetatakse seda nüüd Retla Raileks, et igal põlvkonnal on oma lauljad ja nad oli, on ja jäävad ja, ja see põlvkond kasvab koos nende lauljatega ja mõttetu on neile selgeks teha, et need uuenda, nemad nendel on oma arusaam asjast, aga niikaua kui need noored tegijad selle närvid siis jõudiski kätte nagu retrolaine mis annab tööd ja leiba siiamaani, nii et kõik telesaated loomulikult on palju vaadatavam vaadatava maantee kui seal on esinejaid igale põlvkonnale, kui sa tahad, arvates on kõik juba statistiliselt kindlaks tehtud, nii et tuli jälle aeg, kus siis ei pidanud pakkuma, vaid jälle telefonil. Kui jälle lähen, kas uus aeg Venemaal uus rikkuse aeg Venemaal on pakkunud ka väga ekstreemsusi, on kutsutud miljard ääride erapidudele esinema võib-olla kasvõi ühe laulu pärast, et, et nii-öelda, millal näär näeb ette, et tema sünnipäeval või tema erapeol noh, need üks väike, ehk siis on see, et või tuleb kohale suur staar, šahlunud ühe looja lahkub praegu ekstreemse näite, ma kujutan ette, aga ma ei tea, kuidas tegelikult. Ei no eks need pidusid on ju erinevad ja küllakutseid on erinevaid. Lihtsalt siis, kui see Nõukogude liit lagunes ja tuli nagu uus aeg, siis oli ka väga palju selliseid kriminogeensus seltskonda, kes esimesena nagu selle rahakoti juurde sai, kuidas ta sinna sai, see polnud minu asi. Aga oleme esinenud majades, kus on isiklik loomaaed, karud, hundid, no ütleme, et kohalikud loomad siis juba 90.-te alguses juba olid oma tallid, külalised võisid kõik ratsutada, enne kui pidu peale hakkas. Mis siis oli noh, meie poolt näinud, et inimesel lihtsal inimesel äkki nüüd on sellised asjad. Nüüd on juba kõik inimesed ühtemoodi toredad siis oli aru saada, et see raha pole võib-olla kõige ausamalt toodud, aga aga olen ka, kuidas ma nüüd ütlen, esinenud peol, kus, nagu öeldakse, nõndanimetatud nagu kriminogeensus, inimesed saavad kokku ja peavad nõu ja siis neljal seal lauldakse ja mõnime kui minu vastupidistes pillimesed. Kuule, aga kui nüüd see teine rühmitus võtab relvad välja ja sihib siis täpselt EP. Aga kõik läks rahulikult ja siis selle pealikuga nõndanimetatud härrasmehega kutsus meid ansambliga veel edasi öösel diskoteeki ja siis tekkis küll nii naljakas olukord, kuna kõik ju teadsid, kes ta on siis tema otsustas kutsuda mind tantsule. Ja siis kujutad ette, keset kõik see rahvas läheb selle disko põranda äärde, seal tekib ring turvameestest ja mina kaheksa temaga seal siis tantsin. See oli küll natuke naljaks, aga noh, järsku neljandad. Olete te kunagi jõudnud kahetseda oma lase lauljakarjääri kõrval sest sa saad isikliku elu on sedavõrd vähem olnud klassikalises mõttes kodus istumist, perekonda palju, palju lapsi ümber ma just mõtlen seda osa, et ikka palju ratastel olete palju lavadel, et seal röövib seda teist aega kvaliteetaega nii-öelda ära. Elu on elu, eks ju, kes teeb tööd ja kes kasvatab lapsi? Eks iga ameti peale on erinevad inimesed. Nüüd tagantjärele loomulikult, võib-olla oleks pidanud lapsi rohkem olema, minul on üks tütar õnnelikult suureks kasvanud ju vaja. Ja et oleks võinud võib-olla olla, aga siis oli selline aeg, et ei olnud võtta kuskilt neid lapsehoidjaid nii palju. Nüüd ma vaatan. Uuel põlvkonnal on lapsehoidjad kaasas ja sõidetakse igal pool maailmas ja ka esinemistel võetakse kaasa. Kas siis lihtsalt sellist asja ei olnud? Ma ei too seda vabanduseks. Lihtsalt nii on elu läinud. Võib-olla ainuke asi üldse, mida ma elus kahetsen, et mul ei ole teist last, ülejäänud ma küljega. Kuidas Eestis reageeriti sellele, et siit nii palju eemal olite siin meie kohta räägitakse ikka, et et eestlase lemmiktoit on teine eestlane ja vaadatakse naabri või mõne tuntud inimese edule natukene viltu. Ma kahtlustan, et see tunne on teile tuttav läbi aastate olnud. Vaatamata sellele, et meie esimene väga palju Venemaal tegime me alati ka Eestis tööd ja kontserte, me ei ole kunagi eesti publikumi, on unarusse ja sellist noh, kindlasti olid mingid marurahvuslased, kes kaugele oma kaugemale oma mätast ei näe. Kes kellele ei meeldinud, see paljud artistid käisid Venemaal moosi. Aga oli ka neid, kes leidsid, et see on väga tore, et meie artistid kuskil käivad ja midagi teevad. Ja me ei ole jätnud kunagi tuuri peale tegemata. Isegi selle nõukogude ajal kõik meie klubi, no mitte kõiku pidu, ütleme suuremad. Me andsime ikka kontserdi, nii et meie kunagi nagu eestlaste jaoks kadunud, ei olnud seda mingisugust suurt vastuseisu endale, ma ei ole nagu kunagi tunnetanud, need on võib-olla mingid üksikud inimesed, aga see on juba nende enda. Nüüd me oleme teinud lihtsalt tööd kahel rindel, aga see, et kas keegi nüüd kadestab, et kas mul on midagi rohkem või vähem maa, pane niuksed asja üldse tähele. Aga vastupidi, on teil olnud probleemi Venemaal ükskõik, kas siis nüüd nii-öelda uuel ajal või varem, et te olete Eestist. Võib-olla ma olen vale inimene, kelle käest küsida. Esiteks ma ei liigu üldse sellises seltskonnas, kes, kellel jääks ajutegevusest natuke puudu kunstiinimesed ja kogu see artistide seltskond, kes Venemaal eksisteerib, nad on kõik väga eri rahvustest arvates kluse kindlasti, sest kuni vot eestlastena ja lätlased ja kõik ja kunagi ei ole artistidel, keegi ei ole sulle ette heitnud, et näed nüüd sa minema Eestisse tagasi, sellist asja ei eksisteeri, siis nad peaks kukkuma, artistid laiali saatma, sest et puhast venelast tähendab seal otsida kõik on kas kellegagi sekkunud või kuskilt on pärit, teisest liidul oleks, kunagi on tulnud enamasti loomulikult Moskvasse elama ja business tegema, aga see jääb ikka rohkem poliitiliste tegelaste või kes, kes need seda maailma siin nagu öeldakse, niimoodi üles ärgitavad ja käritavad. Normaalne inimene ei mõtle seda, kui tal see laulja meeldib siis ta tuleb sellel laule kontserdile, see on jällegi kitsas ringkond, kes teeb endale karjääri selle pealt poliitika pealt, aga ei ole nii, et iga inimene hommikust õhtuni ainult mõtleb selle peale, et näed, kui need eestlased on pahad. Seda on rõõm kuulda, mis teie mälestusväärsemad hetked muudesse riikidesse reisimisest on teie enda jaoks olulisemad. Kui ma esimest korda käisime, siis kui oli hall nõukogude aeg ja ei tulnud selle pealegi, et iga teine võimleja Taylamis puhkamas meile tundus, et me sõidame kuule ja tegime siin Viru varietees, siis nagu videot selle jaoks, et ja sellest, et kohaliku kolmas kanal televisioonikanal miskipärast tahtis Nõukogude Liidust esineb. Ja siis mina olin parasjagu see nii tore ja ilus ja populaarne. Ja kui öeldi, et kui videomaterjali saadate, siis ühe ööga me tegime selle siin praktiliselt valmis ja saadeti sinna ja siis me sõitsime sinna, Taylandi kallid inimesed, me ju sotsmaades Mik olime näinud, aga aga nii kaugele pole kunagi käinud ja juba see Bangkoki hotell ja siis meil oli selline õnnetus, et me võtsime meile keegi öelnud, et välismaal võib ju aparatuur kõik olemas olnud. Ikka võitsime kõik ise kaasa, ikka terve oma suure või ma ei tea komplekti, mis meil siis oli, Piivi saadud, me olime nii õnnelikud, et meil on ka välismaa aparatuuri, siis kui me hakkasime siis õhtul kontserdi tegema, siis suurune sest küsimus nagu, kus see lava, kus ärkan ja meil pole ju enne seda ka näinud, et kõik toolid võeti põrandas. Tähendab, need lava tehti põranda seest välja, sest et üles ja siis meie omad ütles, et teate, et meil nagu midagi on puudu, valgust, värki, ja siis kui viidi poisid sinna alla keldrisse, siis oli seda asja seal nii palju, ei osanud iganenud seal nimegi anda, muidugi paid näit näpuga, seda teist ja kolmandat. Tossu tuli pärast, nii et me ei saanud ise ei näinud lava pealt välja, aga see selleks, aga tegelikult see kolmanda kanali omanik või ma ei mäleta, mis ta nimi nüüd ma võtsin kõiki külalislastu haihhai kõik ukse peal kõigile õieti, pluss šampust, siis meil olid tehtud. Et saalis ei olnud mitte toolid, vaid saalis oli tehtud neli või viis täiesti kunst, basseini, seal olid, ujusid kalakesed sees, seal olid värvilised tulukesed, talkul kalakesed, siis oli tehtud palmi suur palm palmi jalge ja siis olid lehed ka siin keskel seisis siis pääst toonekurg. Ja kui see kõik oli niimoodi nagu ilusti valgustatud, siis kõik nad tulid lehitseda, Fays panid omal seda šampust, tulid vaatama ilusaid, vist venelasi, ma kardan. Sellepärast, et reklaam, kuigi meie saatsime oma videoreklaamid, aga siis telekas näidati ikka tegelikult mingit puhvaika viltidega, mees jooksis. Venelased tulevad, eks me nende jaoks ikka natuke venelast, kui see kontsert toimus, siis algul noh, eesti, noh, rääkisime vene ja inglise keeles, muidugi. Ja pärast, kui see läbi sai, see oli sellise hinge pingega, ma ütlesin, ma ei kujutanud ette, nad ei tea ühtegi laulu mitte midagi teha, mida me teeme, me laulsime ikka mingit kolmil laul inglise keeles ka pärast, kui nad nii pikalt meile plaksutasid, küll me siis olime õnnelikud. Ühesõnaga, see oli kõik nagu imedemaa meie jaoks. Korraks käis jutust läbi, et teie Eesti otsib superstaaristiilist, saatest läbi ei läheks või seda teed ei katsetaks oma ise loobuda. Ma ei tea seda, mida ma ei tea, võib-olla kui ma läksin uue aja, noor, võib-olla ma käituksin teisiti, aga praegu nii mõeldes tagasi ma küsin ühte. Ja teiseks, see on muidugi seal võimalus kõigile ennast näidata. Aga on ka palju artiste, kes nagu kasvavad artistidega, ütleme aga kui sa sellel momendil läbi põrud seal mingi kolm komisjoni liiget, kellel on igaüks, on ise maitse. Sa neile ei meeldinud ja ütlevad sulle, kuule, sinu koht ei ole laval, see võib rikkuda inimese noore inimese psüühika väga ära. Mitte halvas mõttes. Aga, aga teine tööga areneb, areneb, areneb näiteks ma iseenda kohta võin öelda nii palju, et kui ma kunagi ei saanud sõna suust minu jaoks oli kõige katastroofi, mis on see, et laval kahe laulu vahel peaks kolm sõna ütlema, olin valmis Lauma tundide viisi peast, mitte midagi ei peaks alati ütlema, aga nüüd on mul nagu öeldakse, see kõne pid avaldusele. Et see on kõik elu ja Ta muudab meid, nii et, aga et kui sind kohe eos keegi ära materdab, et see võib teha teinekord karudele Aga võistlusi mingisuguseid oligi omal ajal ka. Mina olen rahvusvahelise laulukonkursi Sobot 84 m2 jah, selle esimese preemia laureaat, et need ei, no tegelikult talle elus mul selles mõttes enam lehma rohkem pole käinud kui kahes taktis, kus ma ka esimesed vurr rohkem meelde jäi ja teises voorus sain nagu finaalist kuskile ja järgmine oligi kohe Supati lahusti. Rohkem konkse pole kunagi. Et mingisugune võistlejanärv ikkagi oli olemas, nii palju kui seda sellises lauluvõistluses seda emotsiooni, feelingut või olukorda meie jälle ei oska, ei ole adekvaatne kirjeldama ise. Eks mu võistlejahing loomulikult olen, ega ma pole mingi kaotaja hing, aga see lihtsalt ei. Te küsisite sellise superstaari kohta, kus sa pead seisma tühja saali hakanikelegele laulma, seda ma ei kujuta, hästi. Aga samal ajal, kui sa istud seal ees, ma olen ise paljudes riides loomulikult istunud, et tegelikult sa näed mingil määral siiski ära, kelles on seda miskit ja kellel ei ole seda miski. Me oleme igasuguseid, müütasin täna ja legende kontrollinud teie peal enamasti olete ümber lükanud üks, mida ma ei saa jälle jätta küsimata, on räägitud. Teie igipõline vastasseis Marju Länikuga, kui tõele see vastab ja kui palju sellest sisu omal ajal tegelikult oli? Meie vahel arusaamatusi ise olla, seepärast Marion, minu venna esimene naine ja möllmlast soolased ja ma olen marjulegi seda öelnud, et temal esimene näitama hulgas panni peal liha praetakse, ma polnud sedagi elus näinud. Kokka ei ole siiamaani. Aga. No eks see on rohkem kellelegi poolt nagu välja mõeldud, vaid me pole omavahel otseselt kunagi minu arust isegi mitte kakelnud, see on lihtsalt võib-olla konkurentsi, kuna elus sattus nii, et mina olin Esa Marju, tuli kogu aeg sinnasamasse järel, kus ma alles olin olnud ja, ja mida tema nüüd mingis mõttes, seda ma täpselt ei tea. Aga pole kunagi kakelnud, aga ega me ei saa öelda, et me oleks kaks naiste raamatki õudsalt tahaksid teineteisega koos kohvi juua. Kõik inimesed lihtsalt ei sobi kokku, aga tegelikult mingit riidu pole kunagi. Konkurentsis üldse räägime, jätame ilusaid riiult praegu kõrvale, siis kui te mööda nõukogude maa avarusi või siis Venemaa sõitsite, kas, kas siis oli olemas nii-öelda noh, teile tollal te ise tundsite, et noh, nii-öelda võrdväärne konkurent, keegi ka naisartist, kes kes noh, väärselt tõmbab publikut ligi käega, mõnes mõttes ma tea, kas heas või halvas natukene kadestasite. Siis oli ju selge, Pugatšoval esimene rattaaru on teine ja siis juba vahel mingi aeg oli veski see siis tulid juba uued ja kolmandad, nii et need kaks esitähte on olnud kogu see aeg, mida mina Est raadius on olnud. Ülejäänud on kõik tulijad tulevad ja minema. Kas nemad olid alati teiste ees? Nemad olid alati minust. No mis see nende nõks oli, et nemad seal sees olid? No esiteks olid nad juba kauem laval olnud ja natuke vanemad ja nendel oli juba selline kõva alus tehtud, aga nad olid ka fantastilised artistid selles mõttes, kes suutsid laval olla suudavad Laalal tunni tänase päevani, arvestades et nad on minust veel 10 aastat vanemad. Katsu sa järgi teha, egas need on lihtsalt unikaalsed inimesed, kindlasti maaga jälgisin, mida nad teevad, ja vaatasin neid respekti tundega. Mis teie enda silmade läbi on olnud? Strateegiliselt kõige tähtsamad lood teie repertuaaris läbi aegade? Asi olla strateegias, vaid asi on selles, et elu on näidanud, sa, kui sa tuled ja sind märgatakse, siis need esimesed lood, millega sind märgati, need jäävad igavesti. Sa võid pärast teha imet maal. Ikkagi on need esimesed, kõige toredamad, kõige armsamad ja kõige paremad. Nii on mul Venemaal kolm lahoiani, on mul Eestis on veel kolm laulu, mida laulan, ma arvan surmatunnini ja jumal tänatud, et see nii on, mida kõik peaksid teadma ja nad on, no Eestis ikka öeldakse, pilet, võtmed ja Roosi näed võtmed rosel. Tähendab roosiaia kuninganna, jätke võtmed väljapoole ja, ja kõik need, mis vitamiiniga tehtud, said sealt, et siis oli need, kuidagi jäid, eks ju. Aga Venemaal on ikka loomulikult juba võrut, Vazinimine raadavad seal sees nii, need on niuke kolm. Need ülejäänud võtsin ümber joonistada mida tahes, kui need kolm ära laulvat lubavikkonnast. Kas teil on õrnemad ka ettekujutust, kui palju on läbi müüdud teie plaate suurel Venemaal just eelkõige ilmselt tänasel päeval selle üle peetakse piinlikult arvestuste ja number on enam-vähem teada. Aga siis, kui oli see klassikaline vinüülide aega ja 80.-te periood on teil ettekujutus nendest numbritest. Absoluutselt ei ole minul ettekujutus nendes numbrites, sest nõukogude ajal keegi mulle ei kandnud ja ema ei küsinud ka seepärast, et minu palk sellest ei sõltunud. Ja praegusel Venemaal, kui ma teile ausalt ütlen, mina müün plaadi materjali ja lepingut mind pärast, teda ei huvita paljude neid müüte, kas te üldse neid müüte? Sellepärast et sellel järge hoida taga, see on võimatu ja mõttetu tegevus. Aga seda ikka teate, millal viimati album teil Venemaal välja tuli? Millised teie plaanid Eestiga seoses on? Siin hiljuti ilmus laiv CD kontserdist, mille te andsite kevadel linnahallis. Mida teilt veel oodata on? Kui täpselt plaanid selles osas on? No ma peaksin digiboksile plussile ütlema, suured aitäh neid selle eest, et nad korraldasid tõesti suurepärase, kuna sai 30 aastat juba nagu laval täis olnud, eks ju, kui me võtame 78 sellist pidupäeva. Korraldades mulle sellised ilusad kontserdid, vaevalt et lähipäevil sama ilusasti vormistatud kujundatud. Panid oma käe alla ja kõik tuli väga ilusti välja ja ansamblile veel kord suur aitäh ja kõigile. Et vaevalt, et ma nüüd kohe selliseid kontserte tegema hakkan, aga tahaks ju teha ainult selliseid, see on teinud juba elu raskemaks. Sama pundiga lähme loomulikult Moskvasse, teeme ka veebruaris kontserte, meil on nüüd saanud traditsioonis Moskva estraaditeatris teha iga veebruar ka kontsert aga lihtsalt, et nii ilusti, nii nagu see oli linnali laval. Vaevalt et ta välja hakkab nägema, aga peaaegu sinnakanti. Ei, tegelikult me tahaks pundiga käia veel Venemaa suuremates linnades, see oleks nagu minu unistus, aga kõik oleneb sellest, kuidas meil esimene kontsert läheb veebruaris. Kuidas ajakirjandus selle vastu võtab, kuidas organisaatorid seda näevad? Igas tekib neid, kes oleks huvitatud sellepärast et. See kõik maksab raha. Kui inimesed leiavad, et see on kasulik, siis nad võtavad selle ette, nii et see ongi minu plaan teha umbes sedasama, mida tegelikult sai 30 aastat tagasi skoor tehtud. Praegu on teil olemas ka pakkumine mõnest vene telekanalist mulle mõne saates mõnes saates osalemise osas. Et te teate ette näiteks, et 2009 maikuus olete te telekanali ekraanil või peate osalema mõnes projektis. Ja kas näiteks aasta lõpp on teil ära broneeritud esinemiste mõttes? Eetris me olime pidevalt mingite saadetega, aga eelmise aasta sügisel oli selline fantastiline projekt, tõi superstaar, ETV on selline kanal, eksju, kus ma terve sügise olin Moskvas ja osalesin selles shows, mis ausalt öeldes muidugi andis jälle suurt tuult tiibadesse. Jälle nagu ma pean ütlema, et väga oluline, et sa oled kogu aeg ekraanil ja praeguse plaaniga läheb kevadel edasi uus superstaari erinev variant sellest, mis oli meie oma kuu praeguse seisuga ma olen jällegi osalema kutsutud, ma ütlesin siiamaani ja sellest, et mulle see asi meeldis, see ongi nagu kõige suurem projekt kevadeks, aga uue aasta esinemised? No selle kohta, et ma olen iga aasta esin Tallinnas kõik need hotellid meil siin läbi ja see aasta mina otsustasin, mina pean väikse pausi, ei saa kogu aeg ju ühte sama asja teha ja vaatan pärast Tahtad, küsite, mida ma tegin. Tööpuudust ei ole, ärge seda nüüd muretsege, ma lihtsalt tahtsin midagi teist natukeseks leida. Me paneme selle jutamise lõppu mängima täiesti uue loo. Selle kohta loodaks Cap väikse kaasa sõna saada, mida see endast kujutab, kuidas valmis saanud, kelle poolt? Ma just nimetasin, et käisin sellises projektis nagu sina superstaar ja see oli laul, mis kõige rohkem minu esituses sai kõige paremaid hindeid. Ja nüüd on lihtsalt see on eestindatud variant ja laulu pealkiri, ingleid. Anne Veski oli meie külaliseks, raadio kahes oli suurim rõõm teid siin vastu võtta ja natukene aidata siis ennast järgi teatud küsimustes, mis Anne Veski isikut Eesti ja Nõukogude Liidu popmuusikas puudutavad. Ma soovin teile toredat aasta lõppu. Teile mõtlesime, suured tänud.