Tere. Mina olen Roy Strider ja te kuulate uunikumi. Roy Strider on vahelduva eduga pilli mänginud ansamblites vennaskond ja ultramelanhoolia muusikukarjäärist enam tähelepanu on ta ehk pälvinud aga hoopis kirjatööde eest Eesti päevalehtede arvamuslehekülgedel, kus ta on näiteks sõna võtnud ühiskonna Bornastumise ülemäärase tarbimise ja globaliseerumise vastu. Roy Strider on protestinud G8 vastu, ta on elanud Nepaalis ja kirjutanud raamatut Tiibeti kogemustest. Täna räägib ta muusikast, mis talle hinge läinud. Minul on olnud oluline või, või on mind päris palju mõjutanud sellise ansambli nagu svaid lugu Trauners, mis pärineb nende 92. aasta Ta debüütsinglit ja see lugu on kuidagi kuidagi mulle sisse sööbinud. Ja kuigi kuigi selle loo lüürika ei ole eriti, ei ole eriti massiivne, et see on üsna selline nappide sõnadega laulupala, et ta ikkagi on, on kuidagi oma fiilinguga jätnud minust mingi tunne, mida on raske unustada. Et minu lugu võiks siis olla tõepoolest šiiidi Raunas. Seda kuulsin seda, kui mu mälu mind ei peta, siis kuulsin seda voodis. Ta oli sõbrannaga voodis ja olin šveidi plaadi hankinud ja panin mängima bändi avastasingi, tegelikult. Täitsa samal samal hetkel, et et enne 90 teist aastat ma ei olnud Šveitsist mitte midagi kuulnud, kuna nad ei olnud mitte midagi mitte midagi välja andnud enne seda. Ega seda plaati Eestis vist ei tulnudki ametlikult tol ajal müügile. Et siis oli tegelikult veel päris kassetiaeg ja siidisiidialbumid olid. Olid üsna haruldased veel, et keegi oli selle singli kasseti peale ümber võtnud ja ja panin selle endale mingil moel hankinud, kuidas täpselt, seda tõesti enam ei mäleta, et eks aeg on ka omajagu mööda läinud. Ma kuulan jah, veidi siiamaani on jäänudki üheks lemmikutest. Ja kuulan ka meelsusti šveidi tuntumate liikmete põleta endalt. On pöördunud Batneri sooloprojekte ja nad on teinud ka šveidi järgselt sellist ansamblit nagu satiir. Ja kuulan sedagi. Ja noh, ikkagi ta ei, ta ei ole niivõrd nostalgia, kuivõrd ta on minu jaoks täiesti kuulatav ka ka tänapäeval täpselt nii nagu toonad. Inimesena ehk olen mõnevõrra muutunud, aga aga lugu on samamoodi kuidagi oma elu hakanud elama ja arenenud ja ja tänapäeval kostavad teised nüansid välja, kui, kui, siis ja minu meelest väga hea, kui, kui lugu on, on. On kuulatav läbi erinevate ajastute. 80.-te lõpuaastatel startinud šveidist kujunes printimiseks edukamaid rokkgrupp üheksakümnendatel. Juba algus oli paljutõotav. Muusikapress nimetas seda lootustandvaks seltskonnaga. Seltskond kogunes kahe mehe ümber, need olid Sanderson Justin Fresh man. Teine liikus hiljem Teimonolbouni kampa, et teha edasi plööri, kuid Henderson jätkas veidi rida. Krikmanni asemel sai teiseks fantanniks Bernard Fazer. Bändi debüütsingel Trauners, mis ilmus 1900-le 92. aasta kevadel, saavutas briti singlite tabelis 49. koha. Kuigi tabeli edu mõttes andis soid hiljem välja ka tugevamaid palu, on Trauners jäänud mingis mõttes nende kaubamärgiks. Svaid sattus kohe avasingliga, näiteks Morris sei soosingu osaliseks. Endi nendes mütsi täht esitas oma kontsertidel singli B poole. Pala Ma ei palu, on Traunersistan oma versiooni hiljem teinud mainiks Street Breakers. Kui ajakiri Melody meikar, nimetades neid parimaks uueks briti bändiks, olid uksed valla 1993. aastal ilmavalgust näinud debüütalbum šveid, mis ainuüksi avanädalaga üle 100000 koopia Ameerikas sõid, läbi lüüa ei suutnud ja seda hoolimata ühisturneest megapopulaarse kränberisega, keda toetas MTV lõpetas tegevuse 2003. aastal.