Kuid nüüd tulevad lavale eelmistest 20 aastat nooremad mehed Tallinna 10.-st keskkoolist ansamblist rattur emm, kellel pole poniemiga midagi ühist peale Emmy. Kõlab uus laine. Uus laine on toonud vahepeal niivõrd tühjaks mõttetuks ning loiuks jäänud rokkmuusikasse taas värsket verd. Ta on vähenõudlik, ei ole vaja kalleid võimendussüsteeme, süntesaatorid. Vajalik on vaid nooruslik särts, mõttetihe tekst, paar kitarri ning trummid. Kõlab ansambli ühislooming, käed. Meie peaesineja sai sujuvalt sissejuhatuse juba selle loo eelrääkija Hendrik oli, kes oli Aarne Saluveer minu meelest ja tutvustatavaks bändiks generaator M, aga see tähendab originaalis peaks justkui olema väite Remm, aga oli ikkagi generaator. M oli generaator n ühe aa'ga sellepärast, et sai anarhiamärgi ilusamini joonistada. Kas anarhiamärgi kõrvuti ei oleks võib-olla avaldanud nii vägevat muljet? Ja ise siis tundsite tol hetkel ka, et te olete uus laine. White ei, punk lihtsalt oli keelatud sõna sellel ajal siis öeldi, uus laine, see New Wave oli tegelikult kinod selleks ajaks ka välismaal, et et see oli selline päästerõngas kohalikule muusikasõbrale, et sai öelda New Wave või uus laine, siis ei pidanud ütlema punk ja ja said vältida KGB-ga kohtumises. Niimoodi me jätkame Eesti muusikamaastiku kaardistamist aegu tagasi, Hendrik Sal-Saller, kes veel ära ei tundnud, on meie külaliseks Hendrik, kohtuda. Tervist, tervist. Ja kui vana Hendrik sa siis olid, kui valmis see lugu, käed? Ma arvan, et 16 umbes ta peaks hakkama, ei ole täpselt Tarvutama, aga 16 minu meelest genekat tehtud, nii et oli seal kohe algusotsas ka. Ega ma rohkem löönud selleks hetkeks, mis sinu muusikaline taust oli, kui palju sa jagasid matsu? Matsumas muidugi, omaväelast jagasin jubedalt, aga aga ega mul mingit muud tausta ei olnudki, kui lihtsalt enne seda. Mul oli paar Niukest kummalist bändi, millega me olime teinud iseseisvaid keldrikontserte ja esinenud sõprade sünnipäevadel ja ja muidu koosviibimistel mänginud eranditult muidugi ka punki ja Niukest staffi üks bänd oli punk hetsi ja teine bänd oli onu Reemus ja Moning tripper. Kuidagi ma ei tea, miks nad kõik niuksed, pool inglisekeelsed nimed olid. Aga, aga üks pool eesti pool, inglisekeelsed nimed, naljakas genekas tegelikult tekkis sellest, et mind kutsuti. Ma käisin tollel ajal kümnendas keskkoolis, mis on praegu Nõmme gümnaasium ja see oli üks äraütlemata kõva pungi kool Tallinnas. Mind kutsusid vanemad poisid korraga ühel ilusal päeval. Et nad olid mind kuskil koolipeol laulmas näinud, ma laulsin nimelt juhise Leskinen'i lugu, siga ja see oli vist nääripidu või midagi muud sellist. Ja siis järgmine päev suured poisid minu juurde ja ütles, et kuule, et meil on siin üks bänd on, ansambel on koolis rokkpohmell. Et kas sa ei tahaks liituda nendega, no ma siis Läksin sinna proovi ja liitusin nendega, mängisin mingi Q2, vaatasin, et sellest asjast asja ei tule. Peksin sealt niuksed, mittevajalikud vennad välja, sellest bändist moodustasin uue grupeeringu kiiresti ja niimoodi saigi generaator M alguse. Täitsa rokkpohmell mängis niukseid igasuguseid Covereid jäigast, noh neil nagu oma mussi ei olnud ja mul oli jällegi nagu selge nägemused, punki tuleb teha, kui palju sa oma toonasest elust bänditegemise alla kohe mõtlesin, et kas millesse tulid, kas sa ei viitsinud õppida, sa ei viitsinud ka linna peal hulkuda või noh, miks sa suunasid kogu energia just selles liinis ja kui tõsiselt sa tegid seda? No ma tõsiselt tegin väga tõsiselt, sellepärast et bänd ei ole mingi naljaasi saadud tõsiselt teha, et nad on muidugi olnud vendi, ma olen kohanud, kes teevad bändi sellepärast et see on jube lahe nagu niisugune ajaviide või et saab ühte või teist rohkem ja, ja saabki nalja ja lõbusad. Aga minul oli väga, väga niisugune tõsine asi, ma viitsisin õppida küll ja mul polnud üldsegi kehv õppija sellel ajal, aga kogu oma vaba aja siis sajaprotsendiliselt ma selle bändi peale paaning, et ega mul midagi muud pealsel bändi ei teinud üldse koolis muidugi, ega alguses juhtus niimoodi, et mõned tunnid siit ja sealt läksid selle bändi nahk, aga hiljem kui me ansamblist sai korraga populaarne, siis lausa päevi läks kaduma, et me olime kuskil mängudel, et me käisime üsna palju ja hiljem esinemus, mis oli nagu tolle aja kohta täiesti fenomenaalne pull. Kas bänditegemine siis sinuvanuste poiste seas oli papp, et kas kõik tegid bändi igal teisel oli bänd või olid sina harukordne nähe? Ta vist veel? Ei olnud nii popp, ma küll ei mäleta, ikeks koolides bände tehti, aga no Niukest nagu. Ühesõnaga, kast Õppa tundides nende tapitaja karpide asemel poisid salaja tegelikult vineerist juba kitarri. Seda ei, seda ei tehtud ikka nagu kõne niisugune teema ja vasta ei olnud, et pigem ikka oli populaarsem kuskil trennis käia, kui bändi teha, sest et noh, ega tegelikult väljundi leidmine oli ka küllaltki rasket, tehti küll, aga tehti siis niimoodi, et mängiti kuskil harjutud koolis koolis harjutanud toritud koolis ja siis on võib-olla ühel aktusel võimalik mängida üks lugu näiteks mingisugusel hetkel. Aga õpetajad olid soosivad ja meiega küll täiesti üllatuslikult soosivad jah, et ma küll ei mäleta mitte mingisugust, mingisugust vastuseisu on nende poolt, et me saime ikka rahulikult toimetada oma asja bilitsad ja kooli poolt me saime jah, osaliselt kooli poolt, et jazz on küll hiljem rääkinud seda legendi, et noh, terminaator tekkis sellest samast koolis, kus kus generaator M nagu lõpetas ja ta on rääkinud seda legend, et kui nad esimest korda pilliruumi ukse eriti tegid, seal võtme said, et siis nad leidsid sealt ainult sellised tühjad kastid ja noh, valjukaidki ei olnud sees ja kõik oli puruks, pihuks ja põrmuks, aga kindlasti see pilt neile nii avaneski, aga see ei olnud puhtalt ainult nagu meie teema, sellepärast et meie koolilt saime algselt mingisugust nipet-näpet. Aga ütleme siis, kui me ikkagi nagu genekat juba tõsiselt tegime. Ehk me olime juba mingi bänd, kes ei olnud enam kooli, panime, kasutasime kooliruume, on nagu proovi tegemiseks, aga meil olid ikka omad pillid. Et ma mäletan, et ma ostsin selleks ajaks, mul oli kindlasti juba vist kas teine või kolmas nagu oma pill, et midagi proovisin kukalt parema vastu vahetada ja ja bassimehel ja trummaril oli hangitud mingi oma kola, et kui genekas nagu tööle hakkas, siis tekkis meie kooli veel mingisuguseid grupeeringuid ja ja formeeringuid, erinevaid kest musitseerisid ja nende tegemistest me siis nagu ei tea suurt midagi. Aga, aga iseenesest jah, et alguses oli kindlasti nende koolipillidega, aga see sai nagu üsna selge üks teema kiiresti, nagu omad asjad, tuleb hankida. Kus need Pille hangiti? Väga lihtne see ilmselt ei olnud. Ei olnud jah, vot ma ei tea, keegi kellelegi kaudu kuskilt müüs midagi alatut. Sa isegi, ma kujutan ette, ei olnud nii-öelda harilik letialune kaup, et see oli ikka nagu veel videole. Nojah, midagi täiesti müstilist selles suhtes, et noh, et kui sa ikkagi omale musiima kitarri saat, mis ilmselt on toodetud kuskil teede ERR-is või ma ei tea mingis muus idabloki maad et see oli juba kõva sõna, et ta ei pidanud uraaliga, mängi moraali, jõhker relv selles suhtes, et selle peale nagu käed sinna kaela peale mainisin, oli niisugune tunne, et verd hakkab lendama igalt poolte vene pill oli nagu suhteliselt võimatu mängida siis niukseid ida idabloki niuksed, kuumemad, hitid, musiimade Yolanad, need olid juba ikka tase oma, et neid SAISis ilmselt kuidagi niimoodi, et äkki nii-öelda see professionaalsem pillimees, kes meil Eestis oli, et kui ta jälle hankis omale kuskilt mingi päris välismaa pilli, et siis ta müüs selle Yolana jälle mingi väikse raha eest minema, mis ta oli, nii väike raha oligi, aga ma arvan, et sedamoodi need liikusid, et ega ma väga täpselt seda seda olukorda ei mäleta, mingi sahkermahker seal pidi käima. Olite te sinu enda arvates hea live bänd ja ja mis aitas generaator M-il noh, nii-öelda nagu sa ise kasutasid väljendit päris bändiks saada, et miks te pinna leida, seal on mitu põhjust, tähendab live bänd. Nüüd on raske tagantjärgi öelda, siis me muidugi siis me arvasime kõik, et me oleme üldse väga kõvad mehed. Aga ei, ma ei tea muidugi, mis päriselt see olukord oli, aga aga mis meid aitas, kindlasti aitas see, et metsik entusiasm ja täiesti nagu läbi seina läbi ükstapuha mille nagu pea ees kogu aeg ja me käisime teles sedasama lugunud, oligi kunagi teles üles võetud, kahe taktisaade oli seal ja see teleandis meile ilmselt seal niukse nagu hüppelauakooli bändist nagu päris bändikategooriasse. Ja siis juhtus selline huvitav asi, et pärast seda telehakkas meile nagu tekkima mingisuguseid mänge igale poole siia-sinna ja võtsime korraga ühendust. Selline sellel ajal kuulus diskor Eiki Soome ütles, et vot poisid, et mul on disco, kogu aeg käib, ma panen mööda vabariiki ringi mida ta ka tegi. Ja tulge minuga koos, maksab meile kõik mingisuguse väikse papi selle eest lausa ja meil on vaja ainult mängida iga diskovaheajal, kui tema umbes puhkab või ma ei tea, mida iganes teeb. Pange oma mingi pool tundi või 45 mind, sinu ja nii me kütsime ja täiesti uskumatuna. Me sõitsime terve Eesti sellel ajal ikka läbi otsast otsani. Mängisime kõikides võimalikes kultuurimajades ja koolides, kus nad muidu meiesugustele vendadele oleks olnud, mitte mingisugust võimalust üldse. Absoluutselt. Mees oli suur plakat oli seina peal igal pool tõmmatud diskot, kompuuter ja siis oli väikselt kirjutatud ja generaator M. Mis need lood olid meile vahele, te mängisite, mäletad sa mõnda sellist? Niisugune lugu oli, ma jälestasin sedasi täiesti kohutav, seda tuleb siiamaani aeg-ajalt paraku kuulama ja no ma ei kujuta ette, mis veel igasugused Boney M ja. Ausalt öeldes ma muidugi proovisin selle musa olla niimoodi, et ühest kõrvast sisse ja teisest välja, et et ega ma seda väga ei tahtnud, et nagu endasse lasteaia ma ei pidanud ka sellest väga, et mõned asjad mulle jäid ikkagi meelde. Pull oli ju selles ka, et meie generaator MI triost nagu kaks ülejäänud venda, nagu nagu mäng läbi sai, tuiskas kohe saali tüdrukutega tantsima. Mina olin selline mees, kes võttis oma pilli ja läks taharuumiaks uusi lugusid harjutama, mõtlema, et meil on vaja teha seda, teist ja kolmandat, et selle võrra nagu mõnda lugu ikka tean, Sestata mõned lood jäid nagu meelde. Läbi kogu selle sagin, aga jumala abiga on sattunud meie kätega salvestis laiv salvestis aastast 81, ühest loost, mis ma loodan paljudele kuulajatele, tuleb tuttav ette, laseme fragmendid kuulata, kuidas 27 aastat tagasi üks eesti bänd live is lava peal kõlas. Kvaliteedi üle Hendrik vaidlema ei hakka, ikkagi 81 vähemalt kiljuvad tüdrukud on väga selgelt kuulda ja selline mulje jääb, et nad olid valmis lava peal tükkideks rebima ja nagu ma juba ütlesin, et kaks ülejäänud meie bändi liiget olid valmis ennast tükkideks laskma kiskuda, aga aga ei nojah, et eks see hakkas kõik sellel hetkel tekkima. Tuli praegu selline naljakas seik meelde, et meie nagu põhiprobleem, mis meil Mängudel oli see võib, et noh, mis me mõtlesime, et mis meie eesmärk saada inimesed nagu saalis püsti seisma, et nad ei istuks toolidel, see oli kõva sõna, et kui keegi tõusis püsti ja hakkas noh, kas siis tantsima või mida iganes hüppama ja selgem, et see, ma mäletan, oli niisugune eesmärk omaette. Aga geneka viimane kontsert, mis toimus Nõmme kultuurimajas aastal üks ja kaks oli ikka nii vägev juba, et seda võib võrrelda ükstapuha mis niukse välismaa punk slaidiga, kui seda keegi oleks suutnud nagu pildis näidata tulevatele põlvedele, siis see oleks olnud küll üsna niisugune huvitav ja vahva niukene meenutus, sellepärast et seal oli seal inimesi nii palju, et, et sinna ma ei tea kuidagi selleks hetkeks me olime vist selles omas maailma põrandaaluses genes nagu kuidagi nii kõvaks bändiks muutma tulnud, et, et kuidagimoodi plakateid ega midagi kuskil väljas ei olnud, et me nagu esineme või niimoodi, aga aga kui sul on ikkagi sama palju õues veel publikut, kui seal majas sees, et siis see näitas, et huvi selle bändi vastu oli millegipärast olemas, Nõukogude noortele läks peale Nõukogude Eesti noortele läks peale oligi see reklaamitud lahkumisetendus või kujunes lihtsalt sellest viimane? Me see oligi, pidigi olema sellepärast et meie trummar Sven läks sõjaväkke ja noh, me otsustasime, et me enam ei mängi koos kogu geneka pull hakkas nagu vaikselt ära ära kaebuma ja ja tagantjärele tundub, tundus aeg jube lühike, aga siis mulle tundus, et me olime seda bändi teinud juba jube kaua aega ja noh, nagu minu ja Sveni nagu musa maitse hakkas ka kujunema hoopis teiseks ja tekkisid niuksed mootor Heedid ja ja AC DC rohkem kõrvade vahele kui et et oleks läinud sinna teed keeennelise liinile jätkama, et pump muutis ka juba nagu oma suunda üsna palju sellel ajal meie jaoks. Et, et noh, mina olin niisugune vend, kes alustas oma oma värki üldse nagu Sex Pistolsi ka see on niisugune bänd olnud mullal läbi aegade nad, kui ma seda esimest korda telekas nägin, siis ma sain aru, et et inimesed võivad rääkida, mida nad tahavad, aga see on see, mida mina teen. Ja, ja siis oli klass, eks ju, need on kaks nihukest tõsisemat bändi, mis, mis on nagu mind mõjutanud jubedalt ja pärast, kui sa pungi nagu nägu ja tegu hakkas olema rohkem kõik sinna nagu Teet geenedes, minu meelest selle täiesti selgelt nagu selle suunamuutuse tekitaski, sealt tulid kõik hiljem, siis nad igast hoidja, ma ei tea, mis asjad. Et siis nagu minu huvi selle vastu lõppes ka ära, et noh, teed, Kennedy esimene plaat on väga sünge plaate, see mulle meeldib väga täis suurepäraseid lugusid, aga aga jah, sealt edasi jäi mul seal pungiga nagu olukord sinnamaani, kus ta mul siin selleks hetkeks oli jõudnud. Kas need võõramaised nimed, mida sa nimetad, tulid teeni kätte lihtsalt või on need nii-öelda juhuslik valik, mis Donald sattus ette ja sellepärast tead sa neid nimetada ja on nad sul nii-öelda olnud eeskujuks nende järgi oled sa sihte seadnud? Ei eksinud. Teadlikult kuidagimoodi neid neid saeme, no ütleme näiteks Sex Pistols siga kohtumine leidis aset läbi Soome televisiooni ja kõik see muu, mis sealt edasi arenes, on ikkagi nagu väga teadlikult otsitud, et Eestis oli ikkagi olukord sellel ajal selline, et kui sa, kui sa millestki olid huvitunud, siis plaate liikus ja kuskilt tuttava tuttava tuttava kaudu saidi plaadimägi eksisteeris ja kõik niisugused asjad, et see oligi nagu see geneka lõppaega, see oligi juba selline aeg, kui ma käisin nagu jube aktiivselt plaadimäel ka ja selle tõttu nagu musa olukord minu jaoks nagu laienes, et see ei olnud nagu kindlasti ainult üks ja see sama, vaid tekkis nagu kõrvalt igast huvitavaid, et noh, uusi stiile, uusi bände, mida võib-olla ennem kuulnud noore vastuvõtliku mehena ma loomulikult tundsin huvi nagu igasuguste asjade vastu. Et see, mida tollel ajal võib-olla ekslikult hakati heviks kutsuma, räägime kas või AC DC plaatidest kuni 80. aastani või noh, tegelikult räägime KFC teistest üldse AC DC vist sama kaugel, kui kui mina Järva-Jaanist praegusel hetkel, et noh, see, see on nagu niuke rokkmuusika sama pädeb tegelikult mootor heli kohta, niuksed. Sellest kõigest võib rääkida tundide kaupa, et, et mis on rock ja mis on Evi ja mis seal midagi, kõike muud, aga aga tegelikult jah, et sellel hetkel siis ilmselt räägiti, kuna hevi oli nagu sellisel tõusulainel siis kõik bändid, mis kõlasid vähegi karmimalt ja oli veidikenegi nagu selgemini mängitud, kui punksis siis liigitati kohe Evi metali alla. Kui genekas oli viimast korda laval, siis kas sinu peas oli Hendrik kuus plaan valmis? Eks mul vist oli, jah, me tegime tegelikult paralleelselt geneka lõpuaegadel juba sellist bändi, mille nimi oli väga lihtsalt joonistatav. Bändi nimi oli küsimärk, see oli esimene bänd, kus ma näiteks kohtusin Mihkel rauaga see tegelikult see bänd oli niisugune väga huvitav bänd, et et me käisime koos. Tegime mingit täiesti arusaamatut musa, mis siis tegelikult oli nagu ütleme, mingi Pavlik imidž, limited, eestige, eestikeelne niisugune versioon ja vaste nagu jaa. Meil oli nagu selles suhtes huvitav bänd, et üks mu sõber laulis seal noh, tema oli võetud lauljaks puhtalt sellepärast. Ta ei pidanud viisi absoluutselt ja tal on veel selline huvitav omadus, et ta tähendab iga kord, kui ta näiteks ühte ja sama laulu laulis kas või kaks korda järjest see noh, see viisipidamatus varieerus nii tugevalt, et ta ei suutnud seda isegi nagu viisi pidamata samamoodi kahte korda järjest nagu ette kanda. Tal läks kõik see rütm ja kõik asjad läksid segamini. Võrratult huvitav mu jaoks ele, pluss et meil oli selles bändis ka üks vend, kes mängisid, muidu mängitakse bändis ikka kitarre ja trumme ja mida iganes. Meil oli üks vend, kes mängis selles bändis malet, tema tuli alati proovi, panin male hauale, mängisin malet üksinda. Et see oli selline huvitav vändaga küsimärk, kahjuks väga kaua ei eksisteerinud. Et sealt edasi me tegime igast huvitavaid rühmitusi ja, ja nendest kahjuks ei ole jäänud vist küll mitte midagi alles. Tähendab, ma mõtlen, et mingeid salvestisi ei ole, sest sellel ajal sa salvestamine oli kuidagi niisugune keeruline, miks genekat üldse nii palju on, nagu teda on, on lihtsalt see, et see me lindistasime ühe sõbra juures kodus niukse tavalise lindimaki peale lihtsalt oma lugusid hullumeelselt, aga no teine hullumeelsus tegime me ometigi ei teinud ju nendest lintidest koopiaid, vaid see üks ja sama, käisin ühe ja teise ja kolmanda-neljanda venna juures ja siis kui kellegi juures oli pidu siis seal int muidugi mängis seal peoleo, keegi kallas sinna vana Tallinnat peale, oligi nägemist pidi jälle minema sellesama sõbra juurde uuesti neid lugusi hakkama lindistama ja see kõik, mis sellest, et järgi on jäänud, ongi need mingisugused arusaamatud lindid. Sellest kummalisest perioodist. Oh küll, on lahe Krediiti. Mingi kassiideest oli õudne mära mina algust ega lõppu ära, kõik noored tants ida rüütlusega aeg-ajalt tegid koti kargas lava peal, karjud imelise korrusele ja siis ma mõtlesin, et vaatan vähe ja varsti lihtsalt ära läheb. Ja. Veel. Hakkasite eksima, aparaadid avavad südameatakk, tema mõju nende. Kuula. Jama. Neutraalsus Madis, kui andis need õiget mõnu, tunnen ainult. Kuidas elu edasi veeres tolle hetkeni, kui sa astusid siis uksest vanem õde. No ma astusin uksest sisse, vanem õde seoses sellega, et Kersten tiris mind sinna lausa vägi vägisi ja väevõimuga käis nagu uni mulle peale. Ma olin just sõjaväest tulnud tagasi ja räägib mulle, et tal on ikka jubedalt lauljat vaja, mina ütlesin, mina ei laula. No ma ei oska laulda ja ei taha laulda, ma tulen, mängin kitarri, kui sa tahad sinu bändis, siis ma läksingi sinna vanemasse võtta. Mängisin seal paar käikkadki, Darja siis kuidagi sujuvalt ühel ilusal päeval seal üldse niisugune bänd, et sa kunagi ei teadnud, kellega sa bussis kohtud. Sellepärast et nagu bändiliikmed vaheldusid, üsnagi. Noh, kui just mitte öelda nüüd iga päev, siis no tegelikult võib öelda, et iga päev vaheldust sa tõesti seal sõideti lihtsalt erinevate vendade juurest läbi vaadata, kes vaba on, see võeti peale bussis käis siis nagu lugude kordamine ja ja õhtul oli mäng see käisin päris pikka aega niimoodi korraks põikan tagasi sõjaväeaega, kuidas sina selle ja enda jaoks nagu mööda saatsid, pääsesid sa pillimehena kuidagi orkestrimehena sealt või olid autojuht või pidid ikka tõsiselt kaevikutes möllama? Minu jaoks läks suhteliselt okeilt selles suhtes, et see väeosa, kuhu kuhu ma sattusin, oli kõike muud kui okei, et see oli spets naasia ja kõik muud niuksed asjad sinna juurde ja ma pidin napilt minema isegi Afganistani. Aga siis minu õnneks. Meil oli seal veel paar eesti poissi, kes siis ärgitasid mind kuidagimoodi mingi suitsupausi ajal suitsuruumis mängima kitarri ja siis kõige naljakam selle juures on see klišeed, mängisin muidugi Tseeppelinisteer, Veedu Hewenit. See ajab mind ennast ka siiamaani naerma, aga tänu sellele tulid jällegi suured suured mehed minu juurde. Järgmisel päeval ütlesid, et me siin kuulsime, et sa oskad kitarri mängida. Tule siia ja siis viidi mind nagu sellisesse väiksemasse rühmitusse üle. See rühmitus oli nagu selles suhtes huvitav, et et me olime üheaegselt tuletõrjujad, puhkpilliorkester ja bänd. Ja kõigele sellele lisaks pidime veel jooksma kaevikutes ja kõikides muudes kohtades ka mitte küll nii palju kui, kui võib-olla teised, aga aga ütleme, et noh, mul läks selle võrra paremini, et ma sain ikkagi esimesel aastal mängida pilli niimoodi noh, ütleme võib-olla nädalas ühe korra või nii, et kui oli ette nähtud lugude omandamine, aga teisel aastal meil oli prooviruum ja seal sai juba ajada nagu oma asja. Vanemasõdurina juba valisin ise omale proovi ajada, et see selles suhtes, et see auk minu jaoks ei olnud nii suur ja sain esinemas käidud külades ja ohvitseride kohvikutes ja ma ei tea, mis asjades veel, et noh, nagu ikkagi niukene nagu live tegevus minu jaoks ka ei jäänud seisma, mis oli väga hea selles suhteliselt ootav hunniku vene musa hankida. Härra õnneks laulma ei pidanud, aga nad mängisid seal seda ja, ja noh, igasuguse muda mängime ühe lõppkokkuvõttes ilmselt tuleb inimesele kasuks, mis bändi nimi oli kuldne sügis vene keeles selle pärast, et meie tempel oli sügisel oodata ja sellepärast panime oma bändile nimeks kuldne sügis, on sellele vene muusika mängimisele kokkupuutel kuidagi otsene või kaudne seos ka hilisema vaneme repertuaariga, et sealt lood jõudsid, siin ei ole absoluutselt, ma lihtsalt eks ma muidugi teadsin seda vene vene repsi ka, aga need, mis siis mingist perestroika hullusest tehtud lood, Need olid ikkagi mingi ja ja Kersten pekki genereeritud, kogu see süsteem, et noh, minu minul lõppes nagu vene värk selle vene sõjaväega kohe otseses mõttes ära. Aga aga vanemas eas ma siis sealt sõjaväest tulin, skerstanlikkunud vedas ja ja kuidagi mingi peale umbes kolmandat neljandat mängu ma juba korraga avastasin, et nüüd ma laulangi selles bändis ja siis kuidagi tekkis sinna sihuke püsivam kooslus ka, et terve selle aja, kui mina vanema sõjas olin, siis oligi meil niimoodi, et ikkagi tekkis selline bänd, et seal oli halvistamingist passija Liinev mingis kidra ja Vincolija Kerstambekt, meil oli nagu päris bänd, et siis me nagu hakkasime mingisuguseid lugusi isegi tegema ja ja see oligi see, et kui roosa Aak läksid Grapsi bändi ja krapsil oli Venemaal nii palju keikat, et noh, nad ei saanud nagu sealt kõrvalt seda vanemat tõde enam teha, et nii, nii meil siis bänd niimodi püsima jäigi, oligi lahe, sellepärast et ikka on tore, kui sa lähed, astud, bussivad Needsamad vennad, kellega eile sai lahku minnes lähed uuesti peale samade vendadega, see oli nagu kuidagi mõnusam. Ma. Ei arva. Batoolite kauni. Aga elumaal ma talle. Hendrik teil oli ikka tollal imetabane oskus ühte laulu kokku saada, mitu klassikalist hipi Siitne, tundsime ära vähemalt kaks Ko jaami nõu ja lõpus juurepess ainuke ountaanite ja see oli seal oli. Ma arvan, mingisugune moder, Tolkingu lugu ka seal eespool, aga see, see pidi olema peen huumor, sest see oli kõik, kõik need, kõik need lood olid sellised, mis ajasid iiveldama kohutavalt, ja see kogu elu armastan sind teema selle juures, noh nagu, et see oli meie meelest väga, vägagi peen huumor. Ja ta Täna ta muidugi kõla enam sellisena absoluutselt kuule, kas vanem õde oli tänapäeva mõistes nagu süldibänd või või? Ta ikka noh? Põnev nüüd mõelda, et kumb ta tegelikult oli, sest et noh, iseenesest ringil, kes on selle bändi nagu hinge süda ja mõistus ka veel kõigele lisaks mingil oli nagu väga selge nägemus, et mida ta teeb ja mida ta tahab teha, siis sealt teiselt poolt oli see Kerstenbekkes müüs kümnekopikalist kahe kopikalistega meile mingisugune neli kuni viis mängu telefoniputkast igaks nädalaks tal kodus telefoni ei olnud üldse mees nimega mina olin nagu teises käes ja siis seal nad kahekesi omavahel nagu balantseerisid ja nagu Jing ja Jang nii-öelda. Ja siis meie ülejäänud olime seal vahel lihtsalt niuksed mehed, kes käisime ja ütlesime vahest võib-olla üht koma teist, aga aga et kui kellegi selja taga minul oleks pidanud või tähendab, et kui, kui mul oli vaja joonduda, siis ilmtingimata on see sõber vingist Sargele selja taha. Mina sellel hetkel läksin mu meelest nagu see ideeline pool ikkagi oli selles vanem kusjuures olemas nii ilus või kole, kui see muusikaga ei ole. Mis need põhilised kohad olid? Kes oli public koolid peamiselt. Aga me mängisime üsna palju tollel hetkel ka igal poolasutuste suvepäevadel ja no põhimõtteliselt mida iganes võid ette kujutada, et sellises Nõukogude Eestis üldse võib teha noh, koole, ma mäletan, et neid oli jubedalt näinud, mängisime neid, sai teha nagu nädala sees ja nädalalõpud, siis olid mingisugused muud peod, aga siis olid sa täies mahus juba muusik, mingit kõrvaltööd ei olnud, sellest elas ära põhimõtteliselt. Nojah, ega ma olen ausalt öeldes kogu aeg olnud, ehkki nagu täies mahus muusikat siis kui mul ei ole võimalus olla nagu ära elada, noh siis ma olen kuidagimoodi pude mida teinud, et ega ma nüüd ei saa öelda, et midagi väga muud oleks teinud, kui musa üldse oma elus, et okei, minu ellu mahuvad mingisugused aastad, plaadipoes ja mingisugused aastad stuudios, aga aga tööraamatule, kus arvel tööraamat oli mul arvel isegi ühes Tallinna koolis, siis ma olin seal ansambli juhendajana sain sellest kuus, ma kujutan ette, kas mingi kuus rubla või oli 16 rubla, mingi kuuega number oli, aga mitte mingil juhul rohkem. Aga see võimaldas jällegi jällegi teha seda, et, et mul oli prooviruum selles koolis ja see oli jõle oluline asi, et seal selles samas koolis hakkasime me tegema bändi nimega Babach mingil hetkel, aga aga noh, seal ma olin noorte ja andekate meeste ansamblijuhad juhendajad kirjas ja noored ja andekad mehed näiteks. Kõige naljakam selle asja juures on see, et ega ma neid seal väga juhendanud, sellepärast et nad olid nii noored ja andekad, said ise hakkama, et üks põhimees Kes seal nagu ikka liider oli, tuntakse seda tänapäeval Sullivani nime all, nii et et igast huvitavaid vendianna eludes läbi niimoodi jooksnud. Mitut bändi või, ja millist neist, Hendrik, pead sa päris oma bändiks sellele, et see oli minu bänd või see on minu bänd, Smilers niikuinii, aga kas näiteks genekas ja midagi sinna vahele mahtunud oli veel päris sinu bänd. Genekas, ja tegelikult kõik, mis mis sealt edasi olema klippenud, ütleme ausalt välja, sest et golem oli ikkagi mihklil juba ennem ammu olemas, kui mina sealt hakkasin võtma, jaga olemisse. Mihkel kutsus mind lihtsal põhjusel, et ta arvas. Ta ei taha ise laulda, et talle ei meeldinud see, mismoodi tema laulis. Ma rääkisin talle küll, et kõik on väga fain, aga ta ikka ajas peale. Tule, tule, sest me tegime mõned projektid taga, esinesime näiteks tyypi rokiklubis, tegin mingi sabati kava seale, mingeid nipet-näpet mänge oli, aga, aga mitte väga palju. Viimane koleni mäng oli võru mingisugustel ka mingid hevirokipäevad kunagi aastal äkki 80 nelile, kas pärast seda Mihkel Colemit enam edasi tegi? Colemiga meil oli veel üks, ei ole põnev seiklus. Me käisime tollases Leningradis esinemas. Mihkli vend õppis seal kõrgkoolis sellel ajal ja kutsus, et näed, et tulge siia, et meil on siin, satab mängida üliõpilastele. Me pakkisime muidugi oma trummid ja kitarrid kõik rongi peale. Sõitsime Leningradi seal palju nalja, kõike muud kui mängida, et et selgus igasuguseid tõsiasju, et küll ei olnud seda teist ja kolmandat ja siis jäigi mäng ära. Aga siis me vaatame korra, suur plaagataelased evonia kultuurimajas või mingit varetz, misiganes mingi palee oli, esineb Gunnar Graps, grupp. Läksime vudinal muidugi sinna. Ah, kui neil oli seal mingi sounds käima, sest parasjagu ja ütlesin, et näed, et meie bänd ei ole lahe, et kuule, et me teeme ka paar lugu. Muidugi poisilt hai teete, soojamullad mul siin ongi täna kaks käikate, kõik jõle lahe, tulete panete. Siis anti meile ka võimalus seal nagu pillid üles seal ajal panime oma ühe loo nagu sound checki säraja pärast seda, kui nüüd teeme niimoodi, et tulge peale kontserti minu juurde, et siis näeme et sellega lõppesid kuulsusrikkas esinemine Leningradis, aga, aga kunni hotellitoas oli vägev pidu ikkagi pärast pärast seda kõike, nii et selline reis oli meil selle ansambliga Leningradi, kas on kohane küsida, et milline nägi välja vägev hotellipidu tolle aja moodi, selline nagu seda kõik terve Eesti meedia tahaks, et see praegu välja näeks kõikidel rokkstaaridel sellel ajal Venemaal Gunnar Grapsi täiesti oli olemas, aga joogid, söögid ja naised ja suured Ta ei pea just midagi umbes sellist, et, et jah, et kunn oli sellel ajal ikka jube kunn Venemaal päriselt, et seal räägiti täiesti müstilisi lugusid sellest, kuidas tema fännid öösel noh, tal oli mingi samas majas näiteks mingi kaks kontserti päevas ja näiteks neli päeva järjest, et terve linn saaks minna Gunnar Grapsi kuulama. Et siis ta ööseks oma esinemisriided muidugi jäätis, garderoob ja siis mingid hullunud naisterahvad murdsid sinna kuhugile paleesse sisse ja tegid pilti kunni riietes panid omale punased tunked ja valge sallija ketsid jalga ja tegid pilte. See oli ikka müstiline värk sellel ajal, nii et et Gunnar Graps oli räige räige isa, venes vana maja uksest sisse astuma, sest me rääkisime, väljaastumine, mis selle taga oli, sai ühel hetkel villand. Sa tahtsid ikkagi päris oma bändi jälle? Jah, tegelikult mul oligi. Aga nagu niisugune jutt, et ma teengi oma bändi juba nii kui niigi ette, et ma võin siin maailmasõjas enam-vähem veel dollardada natuke aega, et aga katsu omale uus lauljale. Et siis me hakkasime juba mihkli ja sellesama geneka põhjaga ehk siis Ženja kitsaga tegema seda Bachi pianosse. Muusikaline orientatsioon oli ka hoopiski teine, kui, mis oli vanemal, õel ja ja, ja üldse noh, mida sellel ajal Eestis mängiti, et et Eestis on läbi aegade pillimeestele meeldinud mängida hästi keerulisi lugusid. Ja see tehniline oskamine on olnud selline, ütleme A ja O. Aga minu nägemus rokkmuusikast oli pisut teine ja selle tõttu noh, Babach kõlas sellel ajal nagu üsna üsna teistsuguse bändina. Ja lugu sellest ajast, kui mina hakkasin juba kaela natukene kandma ja oli päris põnev, meeldis küll, aga tol ajal olid ses mõttes kehvad lood, et ei saanud internet ette võtta ja lüüa, siis ma tea, Sal-Saller vaipa vah ja vaadata, kus ta parasjagu on või mis ta teeb, et tänapäeval on see lihtne aine ja selle ansambli aeg jäigi väga lühikeseks, nagu ma uduselt mäletan ja tõesti piirdus. No aga mis on sellesama vinüüli peal, mille sa siia tõid? Tegelikult ta ei piirdunud, kahe lood on, meil oli terve nagu kontsertkava iseenesest olemas ja ma just mõtlesin selle peale, et seal oli päris lahedaid lahedaid lugusi. Ma arvan, et me tegime neid mänge üsna vähe, ma usun, et neid oli kahe käe sõrmedel võimalik üles lugeda, üldse kokkumis Bubachi ajaloos oli ja nendest kolm mängisime Soomes. Et see firmaaegse Joose ja Jorma, kes tegid idiooti Kakslased, nende firma nagu andis välja koos samal ajal, kui tuli Villulsed tere, perestroika JMKE, ega, ja siis meie seal Babahhi singel ilmus nagu samal hetkel ja see oli nagu nende firma, kui esimesed kaks Niukest toodet nii-öelda, siis nad sebisid meid mängudele, kaadne, mängisime tavastial, mängisime Vanhale, mängisime dinosaurus rockis. Mis toimus vist Mikkelis, kui ma ei eksi Tallinnas me mängisime ka kuidagi nende mingit. Faking World käis siin Soomest, Me mängisime nendega nagu koos kuskil Kosmose kinos, ma mäletan sõpruse kinos mängisime. Et noh, need olid nagu niuksed, lahedad Jondid, kus sai, sai tõmmata, et noh, tegelikult ilgelt mõnus Koht rokk-kontserdipidamiseks ja Nõmme kultuurimajas võib-olla nipet-näpet kuskil veel, et noh, et väga-väga pikalt me seda ei teinud. Jah, sellepärast et ja seal veel toimus muide olukord nimega koosseisu muutused, müüja Raudkats tulid ühel hetkel bändi ja, ja Sven kits lõpetasid üldse musa tegemise, sest noh, kitsega oli keerulisem proove kokku leppida ja ja ja Sven nagu ka lõpetas vist üldse sellel hetkel selle kogu selle mängimise businessi ära, et ta ei, mul on sellest kohutavalt kahest jube lahe trummar oleks tast saanud, ta oli siis juba nagu hoopis teistsugune vend ja. Ta ei olnud küll tehniliselt mingi mingi julm äss, aga, aga tal oli lahe nägemuse jube hea rütmitaju. Kus see Soome side tuli, see tuligi niimoodi täiesti juhuslikult, et Joose ja noh, see oligi niisugune aeg, et nad käisid siin, ma mäletan. Me käisime Joosega veel. Ta oli kuidagi huvitunud ilmselt sellest nagu Nõukogude Eesti musa Scenest nii-öelda Georg Ots käis ka tihedamini Ots käis ka ja, ja me käisime. Ma käisin, ma mäletan veel wanna proovist, aga üldse hängisime igalt poolt ringi mingites kummalistest kohtades ja kuulasime neid bände. Ja ta oli muidugi sellest nagu punk värgindusest jõle huvitunud ja siis ta läbi kuidagi sai Villuga sealtkaudu tavaks ja röövel, ööbik oli ta suur lemmik sellel ajal? Mat, röövel ööbikuga ja ind käega me kuidagi niimoodi vaheldumisi käisimegi nendel käikudel, et mingisugune aeg oli. Aga jah, et Need said, said oma oma esimesed välis välismängud tehtud tänu Justi osaleja Jormale, kes olid nagu hästi-hästi huvitatud, ma olen aru saanud, et Josen siiamaani nagu väga aktiivne eesti musa sõber, et ta käib siin ja ma vaatasin isegi metroolehes on tal niuke väike jupp, kuhu ta kirjutab. Et küllap see huvi nagu selle kohaliku tegemise vastu, ma mäletan seda ka, et kui me seal tegime neid igasuguseid raadiointervjuus asju sellel ajal, et noh, nagu keegi teadnudki Eestist suurt rohkem midagi, kui et see on üks niisugune Venemaa osa, kus elab mingi kuradi kummaline kamp kasakad, kes joovad viina ja et see, et seda, seda on nagu Soomest saanud rääkida päris mitu korda, päris mitmele inimesele tollel ajal aastaid tagasi või noh, tänaseks ilmselt nad kõik teavad, mis Eesti on, aga siis oli küll niisugune pidid ikka seletama, et ei, me oleme ikka hoopis meil on oma keel ja meil on oma rahvas ja meil on oma kultuur ja meil on kõik teistmoodi. Nende arusaamine sellest eestist oled nii armunud, sinna Georg Otsa istusid nii pooligi, see kohusepime, auk oli üks suur Nõukogude Liit ehk Venemaa nende jaoks. Kas Babach lagunes sellepärast, et sa läksid Soome või läksite sellepärast Soomet, Babach lagunes? No ta pigem ikka lagunes sellepärast. Ma läksin minema ja, ja jube keeruline need Soome mingid viimased mängud, mis me tegime, oli ikkagi juba niimoodi, et no sisuliselt ma enam siin ei olnud bändi niimoodi sellel ajal teha oleks olnud väga-väga keeruline ja, ja me ei näinud nagu sellel hetkel Eestis mingit võimalust, et asja edasi teha ka, et noh, ütleme mingi üks, kaks mängu võib-olla oleks saanud kuskile kokku leppida, aga noh, mingit nagu siukest kõlapinda nagu asjale väga ei olnud. Et kuigi mingisugusel imekombel nagu meie bändi teati ja kui meil kontserdid olid, siis ikkagi sinna rahvast tuli ka, aga ma ei tea, üks segane aeg-ajalt. Ma ei mäletagi, et kas Mihkel hakkas siiski üsna kohe tegema juba tegelema minister Loonentsiga nagu pärast selle Babahhi lagunemist ka, et tal hakkasid ka samamoodi tekkima nagu hoopis teised, äkki teised huvid ja teistsugune nagu musa ja müüa Raudkats niikuinii nüüd tegid. Ma arvan, muid bände ka sellel ajal ja siis on olnud ju olemas ka veel Singer Vinger nagu paralleelselt, kus on nii Mihkel kui kui Raudkats mänginud mingitel mihkel küll kogu aeg, ilmselt sellel ajal, aga Raudkats mingitel etappidel ma ei tea, kas ta praegu, kuidas praegu vist ei ole, kõigil oli palju tegemist ja omad asjad ja ei, ja kuidagi läks ja lagunes ja.