Venemaa välispoliitiline aktiivsus Eesti suhtes meenutab üliaktiivse naabrinaise käitumist, kes ei jäta kasutamata ühtegi võimalust sekkuda. Kahed eelolevad valimised lubavad suuremat show'd idarindel. Millises seisus on Eesti Venemaa poliitiline duellis? Toimik number 101. Eesti ja Venemaa poliitiline duell. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, ülekuulamisele kutsutud järgnevad isikud, ülekuulatav number üks Oviir, Siiri amet Euroopa Parlamendi liige keskerakond. Ülekuulatav number kaks Ojuland, Kristiina amet riigikogu liige Reformierakond ülekuulatav number kolm Mihkelson, Markko amet riigikogu liige. Tänase ülekuulamise põhiteema juurde asudes enne veel, kui me jutujärjega sinuni jõuame, Kristiina Ojuland, teie kandideerite koht üks või kaks mitmest tuleb nimekirjas reformierakonnas. No praegu toimub reformierakonnas sisehääletus. Nii et selles mõttes, et ta võib-olla ei ei pääse üldse nimekirja, ma saan aru. Ei no ma arvan, et ma nimekirja ikka vast pääsenaga, 29. märtsil otsustab erakonna üldkogu siis lõpliku järjestuse. Aga lepime tänase saate kontekstis, kuna meil on kaks number kahte, siis oleks väga hea meel, kui te jääksite number kaheks, nii et siis siis on nagu kõiga graafiaga hiljem. No ma ei ole sellega nõus, aga, aga noh, teie võite arvata, kuidas tahete Ole hea välispoliitika ja eriti see, mis toimub nii-öelda Venemaa suunal, on Eestis alati erakordselt oluline. Kõik see, mis Venemaal puudutab, nokitakse alati ühes või teises olukorras väga kiiresti üles. Kui me teeme hästi väga konkreetselt vastuseid, ootan konkreetseid mõtteid. Millises seisus teie arvates praegu Eesti-Venemaa omavaheline suhete seisund? Kahepoolsed suhted on minu hinnangul praegu nisukesed tasakaalukas seisus. Ma ei ole täheldanud viimasel ajal erilisi teravaid rünnakuid ja pigem on selle aasta algusest toimunud mitmeid huvitavaid kahepoolseid visiite ja kohtumisi alates välisministeeriumi tasandil, lõpetades kultuurivaldkonnaga. Marko, ma arvan, et midagi erilist on raske nagu öelda, et selles suhetes oleks nagu midagi kuhugi pole liikumist olnud. Et on märke sellest, et tõepoolest mingis osas võib-olla on soovi natukene edasi liikuda ja rääkida, aga tulemusi kui selliseid ju ju ikkagi ei ole, nii et, et et noh, mis on loomulikult kõige olulisem on see, et meil oleksid olemas need diplomaatilised konsultatsioonimehhanismid, mille kaudu üleüldse oleks võinud vajalik mingitelegi tulemusteni jõuda. No need on väga servamise nagu praegu olemas. Reservamisi olemas ja näiteks ka sedasama välisminister Riivo asevälisministri käik Tallinnasse ei ole ju päädinud hetkel veel millegagi mõõtu andva ka, et kolm kuud on nagu mööda läinud. Tubadest on isegi lõhn mahtunud, aga midagi sellest ei juhtunud. Jah, aga ikkagi, mis on, mis on, mis on häiriv ja mida, mida on näha ja tunnetada ikkagi kogu aeg on, on jätkuvalt selline noh, rünne just nimelt ajalugu mängu tuues ja, ja ma usun, et me näeme järjekordselt seda, kuidas seda kasutatakse eeloleval esmaspäeval Helsingis Siiri. No mina peaks vist siin täiendama nüüd Euroopa Parlamendipoolselt. Möödunud aasta detsembris taasavati võimalus edasi minna Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimiste, kes siis uue koostöölepingu sõlmimisega. Selge, et see leping ei sõlmi kiiresti. Ta peab pühi põhinema ühistel väärtustel. Kuid kõnelused sellel teel on avatud Kossatšofon mitu korda osalenud Parlamendi väliskomisjoni istungil. Parlament on omalt poolt esimeses etapis valmis saanud raporti, mis siis näeb ette parlama kliendipoolseid ettepanekuid läbirääkimisteks. See raport ei ole veel vastu võetud, aga ma arvan, et enne kui see parlamendi koosseis laiali läheb ehk siis uutel valimistel uuega asendub on see raport vastu võetud. See tähendab seda, et kogu see suhete mäng käib üsna aeglases taktis, aga meie ometigi elame ju aastal, kus on meil topeltvalimised, mis tulevad meil iga päev järjest ligemale, mis tähendab seda, et need, kes tahavad Eesti siis poliitilises maastikul selles ümberjagamises kaasa lüüa, nende jaoks on praegu super hea aeg hakata siin tegutsema, on see nii? Venemaal on praegu väga hea võimalus hakata Eesti poliitikas asja ümber mängima, enda mõju suurendada. No minu meelest Venemaal alati see poliitiline vaarika näiteks ka Eesti suunal sõltub sellest, kuidas parasjagu neil riigikassasse sissetulek on. Kui gaasi ja nafta hind langeb, siis läheb retoorika pehmemaks vähemalt ametlikul tasandil, aga noh, muidugi ei saa välistada seda noh nagu näiteks selle selle nädala alguses Pariisis poliitikakomitees, kus minu kolleeg Vene riigiduumast Sergei Markov, kes on niisugune väga emotsionaalne kuju, võrdles näiteks valgevenet Eesti ja Läti vastu, pidades Valgevenet väga demokraatlikuks Euroopa riigiks, kes on täisküps saama Euroopa nõukogu mis on inimõiguste alati organisatsioon, selle liikmeks kohe ja praegu, erinevalt Eestist netist, kus tema väidete järgi on ikka siiamaani pidevalt inimõiguste rikkumisega probleeme, nii et noh, selliste kuskilt kõrvalt nurgast torget ei saa välistada. Loomulikult, aga selline üldine foon ikkagi nagu ma alguses ütlesin, et nii nagu natukene eelarvega läheb neil kitsamaks, siis mitte ainult Eesti suunal, aga ka Euroopa Liidu suunal ma siiski ütleksin, on teatud lähenemist pehmenemist tunda ja ka näiteks Putini esinemine Davosis sel aastal Andres foorumil oli väga huvitav, kui näiteks seda kõnet võrrelda, eks ole, eelmisel aastal Münchenis julgeoleku konverentsil peetud kõnega, kus väga teravas toonis ähvardati kõiki oma lähinaabreid lõpetades Euroopa Liidu ja Ameerika ühendriigid Kidega tooks siia juurde, kuna jutt on saadikutest. Aga vahemärkusena ütleks, no München oli hoopis teine üritus, teised eesmärgid ja teine sihiasetus. Eks sellepärast ka Putini kõne oli seal räigem ja ma arvan, et seal esitas ta oma tegelikke seisukohti. Ta siis oli majandus paremal, praegu langeb, rahvas on juba tänavatele tulnud ja vist esimest korda. Üheksa aasta jooksul on väga tugevad hääled Putini vastu midagi varjata, kuulda ei olnud. Aga mis puudutab, et meid kogu aeg torgitakse, justkui rikutaks. Eestis ma räägin antud juhul eestlemite Lätist igasuguseid õigusi, vähemusrahvuste õigusi, siis eks seda teeb ka Tatjana, seda nokka, kes on Lätist valitud saadik, aga ta ei ole kordagi oma kõnest olnud, mida me siis rikume? Ta kümmekond rahvusvahelise õiguse akti, loeb neid punkte, sest minut antakse talle aega, ega ta rohkem ei saa, loeb need ette, ütlevad kõik, seda rikutakse mis päädib sageli sellega, et pärast tulevad saadikud, sest mitte kõik ei tea, mis meil siin toimub ja olgem ausad, Vene meedia on palju võimsam kui meie oma. Teda kuuldakse rohkem ja kuulatakse rohkem. Tullakse küsima, et noh, mis siin nüüd selle punkti juures ja siis, kui hakkad seletama siis tuleb muidugi arusaam nendel saadikutel silmisse. Nii et ta räägib nisukest tühja juttu. Meil on eestist kaks saadikut väliskomisjonis, mina ei kuulu väliskomisjoni koosseisu ja vot see oleks meie saadikute ülesanne seal juba neid kahtlusi hajutada. Kõikides Eestis vene keelt kõnelevate inimestega Nad ju üldjuhul ei heida ette, et neid siin kuidagi diskrimineeritakse, on hääli, aga üldjuhul see nii ei ole. Ma olen käinud viimase kolme aasta jooksul esimesel aastal nagu, nagu mitte väliskomisjoni istungitel, kui puudutakse neid teemasid. Me teame olema juba seal aktiivsemad Ma tahaks kahte asja, et kõigepealt Kristiina võib-olla natukene siiski vastu, arvates, et et ma ei ole päris nõus selle arvamusega, et kui Venemaa riigikassasse raha pähe tulevad oma naabrite suhtes oleks justkui leebem, et et tegelikult ka sellest nädalast on, on meil võtta Medvedjevi kõne Venemaa kindral konna ees, kuskohast ta kutsus üles siis riiki relvastuma. Peamise argumendi motiivina tõi ta välja ikkagi selle, et et NATO on jätkuvalt justkui aktiivne vastasjõud ja trügib, trügib lähemale, aga kui nüüd küsimuse juurde tagasi tulla, et ka sellistes situatsioonides, kui naaberriikides on lähenemas valimised kas võib eeldada, nagu ka Venemaa poolt nagu sellist huvi kasvu sisepoliitikas osalemiseks, siis kahtlemata seda me oleme näinud seda erinevates riikides. Kohtades, kus võib-olla demokraatlik traditsioon on nõrgem, on see võib-olla palju selgemini jõulisemalt tuleb esile näiteks Ukraina puhul või ka Gruusia, aga kindlasti ei saa välistada seda ei Eestiga Läti puhul ka ennekõike näiteks kohalikel valimistel, kus Eestis tõepoolest on ju valimisõigus kõigil, kes Eestis omavad elamisluba. Ma tahaksin natukene niimoodi provotseerida teinud, ma olen nõus saate lõpuni laulma kevadlaulu kui, kui, kui keegi ütleb siin, et, et see on märk mitte millestki. Ma pean silmas seda, mismoodi möödunud nädalavahetusel vist kui ma ei eksi, juhtides on. Pühapäeval oli Eesti ajakirjanduses üks olulisemaid, lihtsalt päeva uudisest, et teisi uudiseid ei ole see, mismoodi alati ausammas üle punase värviga mida ausammas siis vaid hauatähis hauatähis. See on märk millestki, et kuskil mingid jõud, nii-öelda toimetad, vaiksed, Ma arvan, et loomulikult kui see uurimine kuhugi viib ja minu teada on vist kinni peetud kaks kahtlustatavat. Küll on nende nimedeks vene nimedega noormehed, aga Vitali ja Dmitri just, aga ma ei tahaks teha sellest veel väga kaugeleulatuvaid järeldusi, et põhimõtteline küsimus on, on see, mida ma olen ka öelnud selle, selle sündmust, seda sündmust kommenteerides, et paraku on Eestis palju neid kas organiseeritud või mitte organiseeritud jõudusid, kelle jaoks Eesti riik Eesti iseseisvus pole kuigi olulised ja, ja ma arvan, et tegelikult, sest me oleme näinud mitmeid juhtumeid nii, meie koolisüsteemist, kuidas meie ajalugu käsitletakse, õpetatakse eriti venekeelsetes koolides, aga teisest küljest ka siis seda sama rünnet väljaspoolt, mida ma enne mainisin just nimelt meie riigi nii-öelda ikkagi identiteedi ajaloolise järjepidevuse suhtes ja ka selle pinnalt katsuda tegelikult noh, mis on tõenäoliselt üks eesmärk provokatiivselt nagu ka vaht rahvust omavahel nagu ikkagi Kuu pingesse ajada või teisest küljest tõepoolest tekitada situatsioone, mis riigis lihtsalt ebastabiilsust Minu arust näitab see ühte sellist asja, et seal ongi nagu nii-öelda selles mõttes tupikseis, kas see oli organiseeritud või kaks inimest tõesti tunnevadki, sellist viha, eksisteeribki, selline nii-öelda rahvastevaheline vaen, et nad ühel hommikul võtavad lihtsalt värvikapis purgi, lähevad sellega kalmistule ja valavad ausamba üle. Mõlemad olukorrad on nagu halvad. Et noh, ma ei dramatiseeriks praegu seda üle, muidugi see tegu oli jube. Aga see ei ole vähemusrahvus ehk vene keelt kõnelevate inimestel valdab nii, et ma ei nõustuksin Marko ütlemisega, et neid on küllalt palju. Kolmandik umbes on meie rahvastikust vene keelt kõnelevad ja ma julgen arvata, et selle kolmandiku hulgast on võib-olla 10 protsenti, kes on valmis igasuguseid provokatsioone. Ehk Siiri Oviir, te olete nõus, et on olemas jõud siis nagu Eestis siin kui ka kui ka meil võiksid, aga kes, kelle huvides on pidevalt hoida üleval seda lõhet eestlaste venelaste vahel? Ma ei räägiks praegu Peipsi tagustest jõududest, inimesed mõtlevad erinevalt, valimised lähenevad, meil on olemas vene parteid, ka nemad tahavad oma kanda kinnitada, mis on täiesti loomulik, sest partei ju luuaksegi selleks, et tulla võimule või olla valitud ja oma ideoloogiat ellu viia. Ja et praegusel hetkel niisugused asjad toimivad, on täiesti loomulik. Missugune erakond räägib majanduses, kes räägib rohkem ütleme tööpoliitikast, aga on erakondi, kes räägivad rohkem halbadest suhetest ja inimõiguste rikkumisest mida üldjuhul vaadake ka vene Pressi normaalset pressi ei hõiguta ju seal, et me rikume nende inimõigusi. Kui kohtuda Venemaal vene koolides käinud palju esinemas, ei ole see valdav Nad mõistavad, mis nad on, vastupidi, hämmingus, et miks näiteks Postimehes on venekeelne eestikeelne olete vaadanud kunagi, kas nad on identsed. Nad on absoluutselt erinevad lehed. Ja minul on korduvalt öeldud, et miks te meile söödata teist informatsiooni, kui te ise loete ja nad väidavad isegi seda, sest ju vene keelt kõnelevate hulgas on siiski väga palju inimesi, kes eesti keelt valdavad. Nad loevad ühte lehtede teist lehte ja ütleb, et vahest kui on ka tõlgitud artikkel, siis on rõhud pandud teised, et miks te meid lollitate? Kui me sellest saadaks, saaksime üle, siis me võiksime hakata rääkima. Toimub integratsioon, Krestinov. No muidugi see negatiivne sündmus tõmbab väga kõvasti tagasi kõiki neid positiivseid asju, mis meie ühiskonnas Eesti vabariigis iga tegelikult igapäevaselt toimib integratsiooni valdkonnas, olgu siis tegemist venelastega ukrainlastega valgevenelastega. Et me ei peaks nagu ise ka sellest negatiivsest niimoodi kinni võtma, hakkama, seda kõvasti üles puhuma, et pigem eks ole, me võiksime rääkida siin positiivsetest näidetest sellesama koolipoisi vastusest, näiteks Vene saadikule ja paljudest paljudest teistest headest näidetest, mina näiteks isiklikult suhtlen viimase kahe-kolme aasta jooksul eriti tihedalt erinevate vähemusrahvusteorganisatsioonidega ja uskuge mind, minu meelest see nende elu siin igapäevaelu Eesti vabariigis on täiesti normaalselt inimlikult korraldatud. Vaadake, mis toimub, eks ole vene noorte hulgas, kui palju on advokatuuris vene taustaga või venekeelse taustaga noori, kui palju neid töötab pankades, kindlustuses, et et ei maksa nagu seda negatiivset meil endil ka nagu üles puude, neid asju ei saa ka tulevikus välistada, et mingit kaks niisugust agressiivset tõi või kolm või kamp agressiivseid inimesi võtavad asja ette, aga noh, see ei domineeri ist ühiskonnas. No see on tõsi, et see ei pruugi domineerida, aga me ei saa ju pea liiva alla pista ja öelda, et seda negatiivset ei ole ja me ei saa eitada seda, et öine vahtkond käib ringi, piketeerib ja väidab, et lisaks Dmitri Khani oli veel neli kuni seitse ohvrit D-terminalis, kiirabis, nagu nad väidavad Ei, kindlasti mitte ja loomulikult tulebki silmad kõrvad lahti hoida, eks ole, meil on olemas minu arvates päris hea tegevad sisejulgeoleku organid, kelle igapäevatöö see ongi, et aga ma tahan ütelda seda, et ka poliitikutena me ei pea nagu seda asja nagu väga hirmsasti üles puhuma, eks ole, pärast siis näiteks seal Euroopa Parlamendis kuulata mingeid taolisi süüdistusi, et et asja tuleb suhtuda rahulikult ja ma loodan, et siin uurimise uurimisorganid selgitavad välja, mis selle taga on ja süüdlased saavad oma karistuse. Nii nagu ühes õigusriigis olema peab. Õigusriigis põhimõtteliselt peaks ju olema ka nii, et et kõik need inimgrupid või valijad, kes siin riigis on eksas, avaksid oma esindatuse, nii et selles mõttes vasakparteile või tema nimetus täpselt vist Eestimaa ühendatud vasakparteile ühe kohana ära broneerida. Noh, demokraatlikus riigis meerite koht, et siiski, kui toimuvad vabad valimised, siis valijad ise otsustavad, keda nad tahavad valida, minu meelest see on ka üks positiivne jälg jällegi nendest aastatepikkustest katsetest elada koos mõistlikult ühes ühiskonnas ehk selle integratsiooni tulemusena on, eks ole, see, et, et noh, meil ei ole selliseid natsionalistlike vene erakondi riigikogus vaid erinevatesse rahvusgruppidesse kuuluvad inimesed, olgu nad juudid või Aserbaidžaaniga, venelased, nad on meil lihtsalt riigikogus erakondade sees ja vastavalt sellele, kuidas nende maailmavaade on vastavalt sellele nad kuuluvadki erakonda, eks ole, et et inimestel on oma tavapärased mured, olgu nad venelased või olgu nad, eestlased kõigil on, eks ole, majandusmured, laste koolimured, aga see natsionalistlik, niisugune temaatika noh kellele seda vaja on ja mul on väga hea meel, et Riigikogus ei ole selliseid äärmuslike natsionalistlikud Ja ma saan aru, et teid ka juhtivate parteide esindajana paneb nii-öelda kergendatult hingama see, et vene parteid organiseeritakse Eestis just vasakpartei ehk siis nii-öelda maailmavaatelise määratluse partei nime all. Teie jaoks natukene lihtsam olukord. Sisuliselt on tegemist ikkagi nagu natsionalistlikud parteiga, pigem minu meelest see oleks ilmselt solvab vasakparteidele, ma ei tea, kas siin laua taga on keegi vasakpoolne, aga aga kui oleks, ma usun, et vasakpoolseid vaidleksin sellele vastu. Minu meelest on vene keelt kõnelev kogukond Eestis aru saanud, et parteid ei teki keelelisel tunnusel. Parteid tekivad maailmavaatelise tunnusel ja kõikides parteides rohkem või vähem on ka vene keelt. Emakeel, ekspidavaid inimesi ei ole, pension ei ole töötus vene keelt, kõnelevale või eesti keelt kõnelevale pole mingit vahet. Nii et see on, on hea, et meil Eestis on niimoodi läinud. Ma arvan, et et Eesti on demokraatlik riik ja kui on piisavalt tugev rahvustunnusel põhine partei, siis ta saaks valitud, noh, vaatame, kuidas läheb kohalikel valimistel, eks seal on need võimalused võib-olla natukene avaramad, aga, aga ma olen ka siin sama meelt, et tegelikult eriti viimased võib-olla aastad on kasvatanud ka läbi selleni liikmelisuse Euroopa liidus ja, ja meie osaluse, ütleme üle euroopaliste parteide töödes just nimelt sellist maailmavaatelist lähenemist ikkagi poliitika kujundamisele nii koha peal kui, kui Euroopa Liidu kontekstis. Aga kahtlemata Euroopa liidu enda või Euroopa Parlamendi valimised jällegi panevad näiteks sellesama noka eeskujul käituma mõningaid tegelasi, kes soovivad vägisi nagu sinna sisse saada, et ma tuletan meelde, et ka meie põhjanaabrite üks selliseid aktiivsemaid provokatiivsemaid kujusid, kelle jaoks Eesti riik on, on, on halb. Nagu Johan Bäckman näiteks kandideerib Euroopa parlamenti ja ma usun, et ka ka siit riigist võib üht-teist leida. Kas me peaksime kartma seda, et Eesti pääseb ka oma nagu noh, piltlikult öeldes omasta nukka Euroopa parlamenti? Ma ei tea, kas, kas me seda peaks kartma, sest ma näen, mida teeb seda nokka Parlamendis, ta ei tee mitte midagi. Ta loeb rahvusvaheliste õigusaktide numbreid kui alguses olevat teda kutsutud teatud saatkondades väga sageli meid balti saadikuid. Ma ei tea, kas kõiki, aga neid, kes me kuulume liberaalide ja demokraatide fraktsiooni pole kedagi kunagi kutsutud. Siis nüüd minnakse temast mööda. Ükskõik semalt näeme, kui on väliskomisjoni istung või mis iganes, aga ma arvan, et seda ei ole mõtet karta. Kas saab üks niisugune saadik valitud või ei saa? Võib-olla nüüd inimlikult kardab see, kes jääb ise piiri peale ja jääb välja selle saadiku pärast. Ma tuleks tagasi selle ajani, kui me andsime õiguse kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerida ka mittekodanikel mitte midagi juhtunud. Läti ei ole siiamaani seda teinud ja ta on ainukene riik Euroopa liidus ja igatahes väidetakse aeg-ajalt ette. Nii et kas on, on karta ka, et kui neil see õigus on, et midagi juhtuks, mis Eesti riiki ohustab, tema julgeolekut ohustab? Tähtis on see, et me siin kodus suudame oma elu hästi elada. Seda nokad niinimetatud seal Euroopa Parlamendis varem või hiljem nende krediit lõpeb ja ma arvan, et varem või hiljem tegelikult noh, kui näiteks midagi niisugust juhtuks, eks ole, siis ülejäänud Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed suudaksid seda inimest tõenäoliselt tasakaalustada või, või noh, vähemalt tema väited aga selgelt ümber lükata. Tegelikult oleks hea, eks. Ja et vaata ja Euroopa Parlamendi liikme roll minu arvates seisnebki väga selgelt eriti just niisuguse Väikse delegatsiooni puhul nagu Eestist kuus inimest. Et see roll üksiku parlamendiliikme roll seisnebki, eks ole tema enda võimes kaasa rääkida, olla veenev, olla arvamusliider oma fraktsioonis, saada sõna täisistungiga, sest sõna saada seal on ju tohutult keeruline ajada väga lühikesed ja kui sa oma fraktsioonis ei ole mitte keegi või noh, sinu arvamus ei loe seal sa räägid seal ainult mingit mõtetut juttu. Et siis ühel hetkel Sulle lihtsalt seal sõna ei anta kätte. Ma arvan, et meil on väga oluline, saaksime valitud sinna niisugused inimesed, kelle sõna maksab ja kes kuuluvad ka otsustajate ringi ka oma parteipoliitiliste fraktsioonide juhtkondades või üle euroopaliste parteide juhtkondades. Mul on olnud väga hea meel, et ma olen kaks viimast aastat olnud ELTL-i asepresident. Milleks me siin oleme, eks ole, valimised seisavad ukse ees, et noh, tegelikult seda ongi vaja teada, eks ole, et keda sinna valida, kes on otsustajate hulgas, kes suudab olla arvamusliider? Ma arvan, et Eesti puhul tõesti ma ei kardaks seda, et kas sinna keegi saab valitud või mitte, pigem mitte sellepärast, et tõepoolest Eestis on piisavalt tugevat maailmavaatel põhinevat parteid ja nende esindatus Euroopa surfaktsioonides ennekõike konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid, on arusaadavalt see mõjub tegur, mis aitab kaasa noh, Euroopa Parlamendi positsioonide kujundamisele. Aga teisest küljest, mida ma öelda tahtsin, on kindlasti see, et ta loob eeldused teatavas mõttes need mõlemad valimised, et selliste ja kui me paneme siia juurde veel ikkagi selgelt Majanduskriisisituatsiooni koostööpuuduse ja kõige sellest tulenevaga siis teatud sellist ebastabiilsus, allikaid, kui keegi justkui sooviks seda nii-öelda tekitada, siis selleks teatud selliseid motiive ja põhjuseid võib leida küll. Ja mis puudutab keda Euroopa Parlamendi valida? Ega jah või tähtis olek, millises positsioonis sa oled oma erakonnas, kuid kõige tähtsam on see, et sa oleksid mingil konkreetsel alal pädev. Siis hakkab sind fraktsioon arvestama, kõneisikuna on see põllul, majandus, on see sotsiaalpoliitika, on see rahanduspoliitika, aga sa pead olema pädev, siis sa oled raportöör, vee kaasraportöör, sinuga arvestatakse. Aga siin ma väidaks nüüd vastu. Ja jätkates Kristiina liini öelda, mina, Pädev kindlates töölõikudes ja mind arvestatakse kui, kui kõneisikut. Olen 37-l raportile olnud kaasraportöör, mis on Eesti saadikute hulgast kõige suurem arv. Aga mis nüüd puudutab kahte suuremat fraktsiooni, jah, kõige suuremal, konservatiivide fraktsioon 267 saadikut, siis 200-ga sotsiaaldemokraadid ja kuskil 110-ga on siis liberaalid. Nüüd, kui konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid ei leia ühist keelt, miks sageli on, kes otsustab, kummale poole hoiavad liberaalid? See otsustab hääletuse. Täpp ei, täpselt nii, ta on. Ja paraku on, olen on olnud juhtumeid, kus me oleme hääletanud koos sotsiaaldemokraatidega, on olnud juhtumeid, kus me oleme hääletanud konservatiivide ega nii et ma võiks öelda, et kolmel neljandikul juhtudel oleneb tegelikult hääletuse lõpptulemus. Liberaalidest. Ei, ma tahtsin sellega nõus olla ka natuke, võib-olla selgituseks meie oma kodu kuulajaskonnale siin seda Euroopa Parlamendis ei ole ju koalitsiooni ega opositsiooni, et noh, see võib olla, selgitab seda, et miks fraktsioonid omavahel sageli kokkulepivad, oleneb teemast, et just ei ole ju Euroopas niisugust valitsust, kelle poolt parasjagu olla või mitte olla, et pigem on küsimus just nimelt konkreetses küsimuses teemaga. Kokkuleppimine toimub juba selle konkreetse dokumendi ettevalmistamise käigus. Missugused parandused, täiendused, dokument tervikuna, kuidas sobib ja seda teevad just raportöör ja kaasraportöör, nii et see on see kõige suurem töö, mis tegelikult välja ei paista. Siia Eestisse. Tuleme selle koduse olukorra juurde tagasi, kui me mõne sõnaga siin nimetasime juba vaprat au talle vene koolipoissi, kes julges Venemaa suursaadiku vastu sõna võtta. Kui normaalne on see olukord teie arvates, et ühelt demokraatlikus riigis resideeruv suursaadik kritiseerib? Kohaliku hariduspoliitikat aidates selle kaudu, et küsimus on nii-öelda rahvastevahelise võrdsuse nihutamisega. Ma arvan, et kindlasti diplomaatilise hea tava juurde ei kuulu see, kui ühe riigi suursaadik sekkub ükskõik siis, mis küsimuses kommenteerivalt selle riigi sisepoliitikasse. Paraku selle juhtumi puhul on muidugi üks teine nüanss ka ja see puudutab meie enda sisepoliitikat kahjuks. Eks Siiri teab täpsemalt, kuidas seal Mustamäe osakonna Keskerakonnapoolne, nagu informatsioon sellest üritusest üleüldse kliima hakkas. Ma arvan, et siin oluline on see, et kahtlemata, et selle koolipoisi Tegevus ja tema seisukohad on muidugi täiesti siirad ja arusaadavad, aga kindlasti on ma usun ka väga oluline, et, et seda teemat nagu üle ekspluateeritud, sellepärast et kindlasti on tema enda tulevik praegu väga palju nagu pandud kaalukausile, et kui palju seda võidakse sellistes mängudes nagu rikkuda või mitte, aga tagasi tulles sellise ütlemiste juurde, mida, mida ajakirjandus on käsitlenud just nimelt Venemaa suursaadiku poolt, siis noh, ma usun, et ta ise saab aru, et sellised asjad ei käi kokku ühe suursaadiku diplomaaditegevuse. Demokraatliku riigi diplomaat teises demokraatlikus riigis sisepoliitikas sõna ei võta. See on tava, mida järgivad demokraatlikud riigid. Mis nüüd puudutab seda Mustamäe intsidenti, siis oli see abilinnaosa vanema enda initsiatiiv. Tal ei olnud Keskerakonnaga ei varem ega hiljem kooskõlastust, ka meie lugesime seda lehest, tegu on noore inimesega, ma ei tea täpselt, kui vanad on, aga üks 25 aastane mitte rohkem. Kes arvasin, et niimoodi toimida on õige, mis järjekordselt näitab, kuidas on meil vaja tegeleda sisulise integreerimisega, et me kõik ühtemoodi ühtedest asjadest aru saame. Ma toon siia ka õpetajate reaktsiooni. Suurlinnas, see ei ole niisuguses külas, kus elaks ainult ühe rahvuse esindajad suurlinnas, kus on erinevad rahvused eestlasi siiski rohkem saab õpetajaskonnas niisugune mõte tekkida. Marko rääkis siin ennem haridusministeeriumikoolis ajaloo tunnid vene venekeelsetes koolides, õpetavad ei tea mida, see on tegelikult kivi meie haridusministeeriumi kapsaaeda, kuidas saab olla Eesti riigis õpetada ühes koolis ühte asja ja teises koolis teist asja tegemist on alaealistega üldreeglina ja ime siis, et see laps ei saa asjast teistmoodi aru. Kodus on tal võib-olla veel vanavanemad, kes on sõja läbi elanud, et nendel on oma mälestused ja nii kujunebki see vale arusaam. Kõik need küsimused tuleks siiski hakata peale. Kui kodus ei ei ole õiget informatsiooni, siis koolis peaksid kõik eesti lapsed saama 100. Samas ma tahan siia juurde öelda, olles ise ajaloolasena väga paljudele vene kooli ajaloo õpetajatele tegelikult esinenud ja rääkinud, siis mina ei üldistaks ka seda nüüd selliselt kahtlemata, et et see on absoluutne ja kõigist koolidest ainult selliseid näiteid tuua, et kindlasti mitte, et väga paljudes koolides tegelikult on väga head ajalooõpetajad vene koolides ja mõtlen just ja, ja selles suhtes ka need esinemised, kui mina olen käinud nii Ida-Virumaal kui Tallinnas minu arvates vene koolides esinemas ja sealhulgas ka rääkimas tõesti nendest noh, meie jaoks meie ajaloo jaoks keerulistest aastatest, siis need arutelud on olnud tegelikult sisukad ja küsimused on olnud nii-öelda mitte norivad vaid tegelikult, et rohkem nagu oli uudishimulikult ja teada tahtvat. Aga kindlasti on neid, kes, kelle jaoks on see teema mitte võib-olla kõige olulisem ja see infoallikas, kus saadakse enda jaoks ja enda maailma nägemise jaoks nagu lisatuge ei tule mitte Eesti riigist võtma. Ma ka ei üldistanud, ma tõin ju selle mustamäe ühe kooli, näiteks meid ei kutsutaks koolidesse vene koolidesse esinema, kui kõikides koolides oleks Aga vähemalt selle tühad näitalt üldisemale see, et, et suursaadik võtab selliseid asju teha ei ole ju juhuslik, see ei ole tema soolo. See ei ole ka esimest korda ja see ei ole, väsivad korallidest, see on selge muster, eks ole. No kas nüüd selge muster. Inimesed on erinevad, ajad on erinevad, kord on aeg, kui on vaja eesti peksta, siis on nõmedaid. Nimetage aeg, millal Eestit ei ole Venemaal olnud vaja peksta, see on pidevalt olnud üleval teema, võib-olla see hoobi tugevuse, hoopide tiheduses olnud natukene erinev. Kas me peame seda nüüd nii hirmsasti kartma, me oleme Euroopa Liidu liige. Ei, me ei pea kartma, me oleme just nimelt Euroopa Liidu riigi, aga me peame seda tunnistama, sellest arusaamad pidevalt meid ikkagi pekstakse, hoopis on võib-olla vahe sees, aga kuulge, poliitikuna juhtub personaalselt kõigiga asju, kus ebaõiglaselt on meid rünnatud. Kas igale vabandust väljendusest totakalt rünnakule, teadma reageerima, sama suure lahinguga? Ja ma veel lisaks siia juurde, et muidugi ma olen eelkõnelejatega nõus, mis puudutab siin Venemaa suursaadiku sekkumist Eesti siseasjadesse, see on täiesti välistatud demokraatlike riikide saadikute poolt. Aga kujutagem nüüd ennast ette. Näiteks kui me ei oleks siin Eestis eestlased, vaid Gruusiasse grusiinid. Ja päevaselt puutuksime kokku selle Väga väga jõulise siseriigi poliitikasse sekkumisega läbi erinevate erakondade läbi erinevate provokatsioonide noh, rääkimata, eks ole Lõuna-Osseetia Abhaasia okupeerimisest sinna relvastuse väekontingendi juurde vedamisest, et, et noh, siin on nii suur vahe, eks ole sees, et mida, mida tegelikult tähendab NATO liikmeks olek, et see, minu hinnangul oli üks suur ime ja õnnestumine, et, et toona Kesk-Ida-Euroopa riigid, nende hulgas ka Eesti 2004. aastal NATOsse sai, kujutage ette, kui me ei oleks seal praegu, milline. See, et Eesti on NATO-s, tähendab seda, et Venemaal on nüüd vähem võimalusi Eesti sisepoliitikat. Eesti sisepoliitikas Gruusiat just. Kindlasti on võimalused väiksemad, mis ei ole, mis muidugi ei tähenda seda, et nad ei katsetaks, loomulikult nad katsetavad ja me juba rääkisime, eks ole, nendest näidetest ja nendest torketest siin. Aga siiski Eesti julgeolek on selles mõttes selles plaanis tagatud, et. Me oleme NATO liikmed ja noh, Venemaaga rahvusvahelisel tasandil võtame isegi kui me jätame Gruusia kõrvale, võtame ükskõik missuguse rahvusvahelise organisatsiooni, siis jällegi eks ole, me kuuleme näiteks Vene kolleegidelt niisuguseid sõna võtta selliseid väiteid, et kuulge, NATO on ju selline organisatsioon, mis puhub üles konflikte, mis tekitab konflikte. Et NATO ei ole mitte konfliktide lahendaja, et NATO ei ole mitte julgeoleku tagaja, vaid NATO, on julgeoleku ohu tekitaja. Ka näiteks sedasama niisugust väidet olin ma sunnitud selle nädala alguses Pariisis ümber lükkama, et, et noh, sellised rünnakud, saage aru, mida ma tahan öelda, on see, et, et noh, me ei, need ei, ei toimu ainult mitte Eesti-Venemaa liinil, vaid need toimuvad Venemaa, Gruusia, Vene-Ukraina, Venemaa Euroopa nõukogu, Venemaa Euroopa Liidu liinil. Aga kuna meie oleme nii Euroopa Liidu kui NATO liikmed, et selles suhtes meie vähemalt nende organisatsioonide sees saame teiste riikidega seljad kokku panna ja sellele vastu seista. Ma arvan, et siin tuleb vaadata jah, tõesti, seda laiemat pilti ma olen Kristiinaga täiesti nõus, et tihtipeale me vaatame ainult noh enda ette ja oma väikeselt mättalt arvame, et Meie oleme midagi kusagil valesti teinud ja ja see võib olla meie valitsus pole kusagil piisavalt samme astunud, väidetavalt selle tõttu, siis on need suhteliselt sellised, nagu nad on, et tegelikult tuleb vaadata seda jah, tõesti laiemalt pilti ja ikkagi Venemaa suhted lääneriikidega. See kaheksa aasta jooksul on oluliselt halvenenud ja miks nad on halvenenud. Nad on ikkagi suuresti see, et, et Venemaa väga jõuliselt eemaldunud nendest sammudest, mida küll küll puhuti hoopia pea ka ikkagi võeti, et üheksakümnendatel aastatel tee Euroopa nõukogus sellise demokraatliku õigusriigi poole suunatud vähemalt reformide elluviimine, ükskõik kui palju me seda kritiseerida võime, aga aga see, mis viimastel aastatel on toimunud ikkagi autoritaarsuse ja õu keskne viimine kremlisse, on väga selgelt muutnud keerukamaks, on suhteliselt nii naabrite kui lääneriikidega ja täpselt seesama, millest saates räägitud, et veelkordne vihje lihtsalt selles Medvedjevi kõne kaudu. Järjekordne lihtsalt veel kord rõhutatud ähvardused näidet, miks peab Venemaa relvastuma relvastuma, sellepärast et tema oht ei tulene näiteks mitte lõuna lõuna poolt võimalikust terrorismi levikust, vaid ikkagi ennekõike NATO laienemist. Siin ma arvan, et et need sündmused, mis Venemaa poolt Medvedjevi kõne, Putini väljaütlemised, Gruusia sündmused, et Venemaa tegelikult katsetas, kuidas lääs reageerib, sest kõik me ju teame, et 1975 juba Helsingi kokkuleppima kus piir ei puuduta ja praegu piire puudutati ja tegelikult ju järgnes väga vähe, sest riikidel on majandushuvid, suheldakse piilateraalselt, kuigi kõik räägivad ja sinna suunda liigutakse, aga tänase lõppeesmärk ei ole täidetud, et me peaksime rääkima Euroopa liidus ühel häälel. See on energia tarned. Bulgaaria oli 16 päeva ilma energiata, miljardid eurod kannatas ettevõtluskahju, rääkimata sellest, kuidas inimesed külmetasid. Eks selliseid katseid tuleb veel. Täna on Venemaa majandus suures languses, välisvaenlast on vaja, see ei ole ainult Venemaa, see on paljud erineva demokraatiaga või demokraatiate riigid otsivad sellisel juhul välisvaenlast. Me peaksime selle olema valmis omama oma kava ja selge seljalisust, et mitte minema kaasa iga provokatsiooniks. No mina defineeriks seda Medvedjevi relvastus üleskutset alates 2011.-st aastast, pange tähele, eks ole, see ei ole mitte homsest, vaid 2011.-st aastast ma defineeriks seda kui mingit niisugust mõtteavaldust, et mõtleme ühte, räägime teist ja teeme hoopis kolmandat, et ma olen nõus osaliselt ka sellega, et tegemist on pumpamisega, aga aga kui rääkida üldse relvastusest ja vaadata kasiino püüda suurt pilti vaadata, siis tegelikult me peaksime hoopis vaatama Ameerika Ühendriikide ja Venemaa suhted ja vaatama seda, mis nüüd uue USA administratsiooni ajal on toimunud. Et viimastel nädalatel-kuudel on ju käinud Moskvas päris huvitavaid delegatsioone Ameerika Ühendriikide poolt endistest administratsioonist kuni Henry Kistingherini välja, rääkimata James Speikerist või William Perryst, kes kõik käivad ja kompavad praegu just nimelt seda teemat, kuidas näiteks lahendada Venemaaga küsimus, et kui selle aasta lõpus lõpeb tuumarelvastuse piiramise lepinguid, see tähtaeg lõpeb, start üheaegselt täis, et kuidas siis edasi? Et noh, praegu näiteks, eks ole, siiamaani ei ole ju selliseid, vähemalt teadaolevaid, mulle teadaolevaid põhimõttelisi kokkuleppeid kahe suurriigi vahel maailmas ja, ja Venemaa pool on juba ähvardanud, eks ole, juba sellega ka selle kohta on teateid, et kui esimene jaanuar on käes, et noh, siis nad on sunnitud oma raketibaasi selles valguses ümber vaatama, et seda lepingut ja enam ei ole laua peal. Üks oluline teema, mis. Ma ei tea, kas sellesse ansamblisse muidugi sobib või mitte, alati on räägitud sellest, mismoodi teatud ühtsus vähemalt võiks eksisteerida nagu Balti riikides siis möödunud nädala sees tuli teada ka sellest, mismoodi Venemaa on sõlminud otselepingu elektri tarnimiseks Leeduga. Ma saan aru, et ka see nurgakivi või nii-öelda mingigi ühistöö, mis kolmest riigis energia nimel käis on selles ka järgi ainult puru. Ei, ma ei ole sellega nõus, et sellest energiaturu, et kahtlemata see on hästi keerukas teema ja. See ei ole nii-öelda Venemaa nii-öelda noh, löödud kiil selleni. Ei, ei Venemaa loomulikult püüab alati ja kõikjal kiilu lüüa, et see ei ole ainult balti riikide puhul, et loomulikult on. Kolme riigi nii-öelda energiapildid on teineteisest piisavalt palju erinevate, kõige, võib-olla sellises ebastabiilsemalt nõrgemas seisus on Lätti, kelle seosed Venemaaga on kõige tugevam omadusi ja sõltuvus ka võib-olla Venemaast kõige tugevamad. Aga teisest küljest ka Leedu praegu just nimelt Ignalina probleemi tõttu on sunnitud oma energiavarustust varustusele leidma lahendusi ja üks nendest on elektri import Venemaal. Küsimus on lihtsalt selles, et kui, kuidas me näeme näiteks järgmise 20 aasta või 10 aasta kontekstis seda, et mil viisil kolm balti riiki kas siis omade jõududega või läbi uute energiaühenduste, mis on hästi aktuaalsed ja, ja mis mille suhtes tuli näiteks ka sellel nädalal ikkagi Brüsselist kauaoodatud ja positiivne otsuse ülemkogult, mis annab, annab lisaraha siis meie, Estlink kahe ühendusele Eesti ja Soome vahel. Et 100 miljonit eurot pole täna kahe järgmise aasta kontekstis sugugi mitte väike raha, nii et, et selles suhtes ma arvan, et on ka kolme riigi valitsused, on, ma usun, teadvustanud üpris hästi, et kui me tahame Euroopa kontekstis saavutada mingit ühtset energiapoliitikat või ühtset toimivat energiat, olgu siis siis teeme algust kasvõi kodus, loomulikult see on väga keeruline ja väga-väga paljude huvide kokkupõrkumist kohta, aga aga ma ei ole sellega nõus, et siin on justkui nagu need kiilud lõplikud. No ega leppe või, või õigemini saagi seda leppeks nimetada veel oli teatud läbirääkimised Kaliningradis kunagi ehitatava tuumajaama osas, ükski tuumajaam ei kerki kuue kuuga selle aja sees, kui ta ükskord kerkib, on teised situatsioonid, teised jõujooned. Võib-olla on valmis muud energiakandjad, nii et ega seda nüüd üle tähtsustada. Me oleme muidugi siin väga haavatavad, kuna me oleme väike riik ja me oleme üle elanud igasuguseid aegu. Nii et kõik, mis puudutab niisuguseid väljaspool sidemeid. Me oleme nagu hirmul, aga hirm ei ole alati kõige parem nõuandja. See on kindlasti tõsi, järgmisel nädalal võib prognoosida, et, et kohe kiiresti Eesti saab oma sahmaka kätte vähemalt siis ida poolt seoses nii-öelda Helsingis peetava peetava üritusega ja juba need pressiteated ja asjad on kõik valmis ja need sõnavõtud juba kirja pandud, mis, mis sellega seoses tulevad, nii et kuulajatel sellega seoses ilmselt tuleb varuda lihtsalt kannatust ja mitte kõike võtta omaks, aga paluksin teil ennustada, ma saan aru, et see on keeruline töö, mis järgmise aasta sees, see, kus meil on need kaks valimist, millised asjad nii-öelda võiksid fantaseerida, nagu, nagu Johannese ilmutusraamat. Laske laske, laske mõte lendama, milliseid asju me võiksime näha ja kuulda saada. Ja siis oma suure idanaabri poolt. No ma arvan, et ennekõike midagi dramaatilist ei juhtu, seda ma võin kindlalt öelda arvata. Majandus majandus on ikkagi nii palju raskes seisus on praegu nagu püssirohtu väga jätkuda. Ma arvan, et seda selles mõttes ka mõlemalt poolt, ühest küljest, kui me vaatame neid kahte valimismis ees seisavad, siis ma usun, et loomulikult elavad poliitilist arutelu ja kindlasti selliseid pisi provokatsiooni katseid, ala, mida me nägime eelmisel nädalavahetusel, neid võib tulla, aga Ma olen kindlalt arvamusel, et loomulikult me ei peaks ise tootma nagu üles neid kangelasi, kes elavad ainult läbi meedia tähelepanu. Aga samas ei tohi ka kindlasti jätta tähelepanuta sellist tegevust, mille sisuks on ka näiteks noh, järele küsimine, kuidas inimesed võiksid suhtuda Kirde-Eesti autonoomses mis iganes ühendusse või oblastisse ja vabariiki. Et need on kindlasti teemad, millega peaksid meie sisejulgeoleku ees seisvate organite selgelt tegutsema. Aga mis puudutab? Ma mõtlesin, kahtlemata sellel aastal on mitmed väga olulised rahvusvahelised küsimused üleval, mis ootavad lahendusi. Ja kahtlemata globaalne majanduskriis toob endaga kaasa küllalt tõsiseid muutusi rahvusvahelistes suhetes tervik, kuna nii et, et siin tuleb meil lihtsalt hoida silmad lahti ja läbi rahvusvaheliste ühenduste, kus me oleme siis Euroopa Liidu ja NATO kontekstis tegema kõik selleks, et need ühendused oleksid võimsad või võimalikult tugevad ja ühiselt toimivad. Sirvi, ja ma arvan, et küllap jõutakse lõpplahenduseni ka dokumendile, mis käsitleb Euroopa Liidu Venemaa suhteid. Me oleme osa Euroopa Liidust ja see probleemistik saab mingil määral lahenduse. Aga eks varsti hakkavad peale raadio- ja teledebatid erakondade esindajate vahel, kes kandideerivad. Konkreetselt arvates kujusid, värvi teed, sellel, kas värvipurgid veel lendavad, kas mingeid selliseid, pisi suskaid Eestis tuleb põgenedes? Usked on olnud kogu aeg, ka surnu midagi puruks ei olnud, vahepeal oli Poolas haaramis ras, oli mõni aeg tagasi seal. Ja sugugi polnud see ju siis nii lähedal valimistele, kui see täna ei värvita, kuju tehakse midagi muud, sest inimesed mõtlevad erinevalt ja et sellise mõtte kandjaid meil Eestis mingisugune hulk on, aga nad ei leia Eesti kogu rahva toetust, nad jäävad üksikuks ja see, kes on jäänud üksikuks, kui me ise ei puhu seda meediasündmuseks ei räägi sellest, sest seda nad ju tegelikult tahavad. Kui me ise ei puhu seda meediasündmuseks, siis seda ei panda tähele, aga tema nõuab tähelepanu. Ja kuna on valimiste eelne aeg. Vene parteid on otsustanud liituda ja oma kandidaadid esitada, kui nad lepivad kokku, kes saab number üheksas praegu on minu meelest kaklus number pärast. Kui kokku ei lepi, siis neid lihtsalt ei tule. Me kuuleme seda siis aga, aga meil on sõnad selleks, et nendega näidelda, nii nagu poliitikas väideldakse. Selles ei ole mitte midagi hirmsat. Vastus võib-olla rumal, aga küsib küsija oma suu järgi. Väga optimistlikud, et mulle väga meeldis. No ma arvan, et siin, nii lühikeste minutite jooksul, mis meil alles on jäänud, ei jõuagi kõike võib-olla mõtteid välja öelda mis, mis võiksid sel aastal meid maailmas veel ees oodata seoses Venemaaga ja Venemaa suhetega nii Eestiga kui, kui teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega kindlasti. Ma ootan huviga Medvedjevi ja Obama kohtumist, mis peaks lähiajal toimuma, kus võib-olla hakatakse siis kuidagi sõlmima uusi kokkuleppeid, ütleme relvastuse tasakaalu osas maailmas ja, ja, ja, ja võib-olla ka selgub, hakkab kuidagi selguma siis näiteks see, et, et mis siis ikkagi Ukrainast või Gruusiast näiteks saab nende võimalikul liitumisel või mitteliitumisel NATOga või mis saab näiteks raketikilbist Tšehhis poolasete. Et need on kõik nagu suured küsimused, mis Venemaa enda siseasju nagu puudutab majanduse poole pealt, minu meelest see oli veel üks huvitav nähtus, mis käis siin õieti teadenis, käisin just hiljuti läbi, oli see, et kuivõrd nagu te, nagu me kõik hästi teame, on Vene firmad võlgu Lääne pankadele ja, ja väga suurtes summades võlgu. Ja kuna teatavasti ju riigikassasse seda raha ei ole, neid võlgu aidata katta, need võlad on lühiajalised, protsendid on suured, siis nüüd on tuldud Vene poolt välja niisuguse ettepanekuga, et Lääne pangad võiksid hakata neid vene firmade aktsiaid näiteks saama vastukaaluks, et noh, kui see asi peaks juhtuma, et see võiks olla niisugune huvitav mõjutegur või siis veel üks asi, mis ma arvan, mis süveneb selleaastasest, majanduskriis nagu prognoosid ütlevad, ei kao kuskile. Pigem süveneb on see, et tänavatele tuleb rohkem inimesi ja minu meelest on huvitav tendents olnud see, millest me ka täna ei rääkinud, et Venemaal on just nagu seda nööri natuke lõdvemaks lastud, vaadake neid lastakse sinna tänavale, et ilmselt noh, ma ise teen järelduse sellest, et tõenäoliselt ei ole ka, eks ole riigis praegu nii palju jõudu, et hoida, eks ole, seda massinud jõuga tagasi. Et pigem lastakse seda auru natukene välja, aga see, ma arvan omakorda, eks ole, loob nagu julguse tuge juurde Nendele, opositsiooniliikumistele, demokraatlikele liikumistele ja ma ootan huviga seda, kes saab tegelikult sihukeseks alternatiivseteks demokraatlikuks tõeliseks juhiks Venemaa opositsiooni hulgas, et hiljuti käis või Eestisse. Kas Jaan on nüüd, tuleb siia ka hiljuti, järgmisel nädalal või ülejärgmisel nädalal Illarjonov ja, ja palju selliseid huvitavaid võimekaid liidreid on tegelikult täiesti olemas. Kes võiksid seal noh, nii-ütelda, enda selja taha jõudusid koondada ja, ja hakata veel mine tea, mida tegema. Ülekuulamise toimik number 101. Eesti ja Venemaa poliitiline duell. Toimik avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine.