Te kuulate raadio kahte eetris on saade, kõik puhuvad, meie külaline on kohale jõudnud. Tere tulemast, härra Siim Kallas, tervist. Euroopa Komisjoni asepresident. Eesti oma mees eesliinil ma küll kahtlustan, et tänapäeval väga palju või väga sageli selliseid rahvusromantilisi ja, ja teisest küljest filosoofilisi küsimusi nagu, kus on teie kodu vestlusesse ei, ei satu, aga ma kasutan kohe juhust ja küsin teie käest, et kus teie kodu praegu on, kui keegi peaks niimoodi küsimuse püsti panema, mis te ütlete, kodu on ikka Brüsselis? Täna ma pean küll seda ütlema kindlasti, et kodu on, on praegu Brüsselis ma tean, et paljud minu kolleegid näiteks peavad oma kodu oma asukoha maas, aga asukohamaal, aga, aga see on üsna keeruline, et meie otsustasime küll, et et kui olime siis selleks viieks pooleks aastaks ära. Aga Eesti kui selline riik kui selline, kuidas ta praegu põhilise osa sellest eemal olles peale vaatate, ikka ikka on kodu või Euroopa, meie kodu, no mõlemad mõlemad juba Gustav suits, eks ole, nagu me teame, arvasid mõlemad peaksid olema kodu. Ma arvan, et ongi nii, et noh näiteks ei no Eestis on mul lapsed ja lapselapsed ja sõbrad ja, ja, ja koguringkond ütleme, minu põlvkonna sõpru ülikoolikaaslase, kõik on niisugune siin, nii et kodumaa on kindlasti Eesti, aga, aga ega tegelikult see enese ühildamine Euroopaga on ka täiesti olemas, sest näiteks kui te vaatate, vaatab kasvõi mingisugust spordivõistlust, siis tuleb üks võtke väga juurde, et ahah, et see on euro plane, et ju, või on, see on Euroopa meeskond, et et siis ma olen selle poolt, et Euroopa identiteet on ka täiesti olemas võiet. Et tahaks, et ikka Euroopal läheks hästi võrdlusesse Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga ja nii edasi, nii et ta on nagu mõlemad. Mis te arvate, kui palju eestlastele see teema sellisel viisil korda läheb, et olgem eurooplasteks, on seal üks tõsiseltvõetav loosung sellele miljonilisele seltskonnale siin? No ma arvan, et kõige lihtsam on seda, et toda, selle võimaluse kaudu, mis on täiesti unikaalne, mida maailmas ja üldse on, on väga vähe aega olnud. Ta on võimalus vabalt liikuda, et, et see on siiski päris kui mõelda kogu Euroopa ajaloole ja, ja selle ajaloole, kus Eesti on olnud sees. C et, et on, et võid vabalt valida elukohta, mis on üldse üks väga, väga suur strateegiline otsus, mis Euroopas kehtib alates 93.-st aastast, et Euroopa Liidu kodanikud võivad vabalt valida kohta, kus elada Euroopa liidus. Kujutage ette kõiki elamislubasid ja muud bürokraatlikku jampsi, mis kõik on varem eksisteerinud, rääkimata igasugustest poliitilistest taustast. Ja see, et saab vabalt reisida, et pole vaja enam viisasid. No ma ütlen, et see on alles 10 aastat, 11 aastat tagasi sai Eesti viisavaba reisimise võimaluse Soomega, enne seda oli täiesti teine maailm, sest sest kõik ootasid Soome järele, ma ise olin sel ajal üsna tegev selles selles vallas ja võitlesin ja sõdisin selle eest, et seda viisavabadust saada. Praegu võetakse seda nagu noorem põlvkond nagu ei kujutagi ette, et see võiks kuidagi teisiti olla, aga maailm on hoopis teistsugune olnud, isegi kui, kui, kui lugeda raamatuid ja kirjandust. Ma ei tahaks hakata sellesse jutuajamises saga sellisele rahvusele nagu rõhuma, aga kas Euroopa liidul on selline kindel visioon näiteks 20 30 või 50 aasta lõikes ka olemas, et kuhu see kõik lõpuks nagu välja peaks, viimate piirid kaovad? Kogu see süsteem nagu muutub mõnes mõttes hägusamaks, kuigi jah, reisimine, elamine, sellised asjad on lihtsamad, aga, aga kuhu see lõpuks välja võib viia? Rahvuslike tunnus või rahvuslik identiteet ei kao kusagile. Minult on palju küsitud, et no et mis on nagu vahe, ütleme olla Eesti-taolises riigis mingisugusel juhtival kohal olla Euroopa liidus, siis üks suur vahe. Ja üks suur asi, millest ma olen ka väga palju õppinud, on see, et sa õpid mõistma nagu teisi rahvaid ja nende kultuurilisi ajaloolisi taustu ja ei kao mitte kusagile. See pole ainult keeleküsimus, et, et igaüks on, on huvitatud oma keele võimalikult paremast positsioonist, aga see on, see on mingisugune palju laiem mõiste ja see, rikka, see, see niisugune, niisugune vastastikune põnevus, vastastikune huvi teistele sammaste vastu, vastastikune põimumine, see on omaette väärtus, et see nagu ei tööta niisugune mehhanism, et muutume kõik ühesugusteks eurooplasteks ühesuguste tunnustega, vaid vastupidi, tegelikult Euroopas on see mehhanism, et kõigil on uhkus olla, et mina olen eestlane, mina olen poolakas, mina olen Portugalist, mina olen sakslane, et, et see ei kao kusagile ja pigem pigem see on ja jääb Euroopas papa üheks peamiseks tunnuseks, et see on rahvuste, mitte sulatuskoht, vaid vastupidi, rahvuste selline kooseksisteerimise piirkond, mille sarnast teist ei ole. Nii et see on justkui selline ühepajatoitu supp, kus iga aine, iga kartulitükk tahab olla oma näoga, eks ole, ise pakkuda sinna mingit erilist maitset. Ka väga hea võrdlus iseendast ongi, et igaüks pakub erilise maitsega, kokkuvõttes on see supp maitsev, söödav, kui suuri kompromisse on vaja. Euroop balti riikide vahel, et et see süsteem tõesti oleks nagu, ütleme hingaks nagu üks mees. Kõige värskemalt võiks siia sisse põimida näiteks Kosovo iseseisvuse teema, kus eks neid kohti ilmselt on veel, kus mõnikord arvamused, arusaamad on ikkagi noh, niivõrd kardinaalselt erinevad. Et kas neid tüliõuna siit on võimalik vahelt ära süüa niimoodi, et kõik on rahul ja asi töötab ilusti edasi. Veidike süüakse kogu aeg ära, see tähendab, et kui ennast noh minagi ju põhimõtteliselt selles ametis olles on üsna loomulik üritada ennast natukene harida sügavusega vähemalt selles Euroopa Liidu ajaloos. Ja, ja siis, kui loed seda ajalugu, siis sa näed, et see on olnud nagu, et seep, täna on konflikt mingi Kosovo ümber ja, ja eile seal mingi energiaturu ümber ja nii edasi, see on olnud pidev ja need on olnud hulga hullemaid aegu konflikte ja, ja kui, kui lugeda seda, kuidas Euroopa liit loodi, missugused olid need läbirääkimised äsja alles lugesin memuaarid läbi ühel võtmeisiku memuaarid, samm on neeme memuaarid, siis tundub, et nagu on uskumatult üldse asi on kuidagi edasi liikunud, aga ta kogu aeg liigub edasi ja kompromisse tehakse iga päev, on, on, põrkuvad erinevad huvid milles tahes. Mõelge, kui palju keerulisi teemasid on, võtame kalandus, võtame põllumajandusvõtame, seesama energia, võtame välispoliitika, võtame immigratsioon, võtame erinevad kultuurid ja kõik, kui võtame näiteks, võtame näiteks erinevad liikluskultuurid, väga arusaadav asi, kus on tarvis ka kokku leppida täpne asjades, näiteks viimane komisjoni istung arutas seda, kuidas jälgida piiriületuspiiriülest liikluseeskirja rikkumist näiteks, aga need kompromissid ikka leitakse, aga need erinevused on uskumatult suured. Ja pärast, kui sa takkajärgi vaatad, et milles kõik on kokku lepitud siis tundub see sageli nagu uskumatuna, nii et et kui vaadata kitsamas vaatenurgast, siis justkui tundub, et see ongi ainult üks lõputu tüli ja, ja, ja lõputu vastasseis, kui sa vaatad, et mis siis ikkagi selle 50 aasta jooksul ära tehtud on, siis nii mõneski vallas tundub täiesti uskumatu olevat, milles on kokku lepitud. Siim Kallas, kui rääkida teie konkreetsest tööst, siis ma enne seda intervjuud teiste siin natukene inimese küsisin, et kas te teate, millega Siim Kallas tegeleb. Enamasti inimesed ütlevad ikka seda, et on mingi euroametnik kuskil Brüsselil ja nii edasi ja üks vastaja ütles, et ta peaks olema paberihunt, et ta peaks paberit majandust vähemaks sööma Euroopa liidus. Veeriminevate ise kestis täpselt, olete seal. Jah noh, ma ütleksin nii, et minu vastutada on kõik, kõik see, mis võib viltu minna, see tähendab, et mina olen, vastutan Euroopa Liidu või Euroopa komisjoni haldusasjade eest, ütleme see on siis kõik personalipoliitika, see on kontroll rahade kasutamise üle, see on võitluspettuste vastu, see on infotehnoloogia, Euroopa komisjonis on julgeolekupoliitika, julgeolek, Euroopa Liidu Euroopa Komisjoni julgeolek väga keeruline ja mahukas teema. Siis kogu nii-öelda ehituste poliitika, nii et kõik see, mis puudutab Euroopat, paga, komisjoni haldamist, see on minu rida ja seal on, ütleme noh, võrdluseks võib nii palju öelda, et kui ühel ühel komisjoni liikmel reeglina on üks peadirektoraat, siis mul on neid neli, kolm teenistusse peale selleni, et ilmselt on see üks kõige karvasemaid alasid ja, ja kui keegi ütles, võta tema seda kohta ei taha, siis ma ütlen, et mitte keegi seda kohta ei taha, seda peetakse üheks, kõige, kõige, kõige nii kolleegid peavad seda kindlalt nagu kõige raskemaks kohaks kogu selles. Sun siis, mis on see viimane praktiline ülesanne, mis otseselt teie nii-öelda laualt läbi käis ja mille osas te tegite jah või ei, otsuse, kas need on suured sõnad, mis te praegu rääkisite, väga üldine teema, aga näiteks näitena mingi selline praktiline asi. No me iga iga nädal teeme me mõne otsuse kellegi ametisse nimetamise kohta või ümberpaigutamise kohta, personaliotsused on iga päev tulemas, siis on, viimased asjad on seotud jube selle keerulise asjaga, mida on võimatu seletada, peaaegu arve täitmise aruande kinnitamine on olnud minu viimase aja kõige tähtsam nisugune, mahukam tegevus, aga aga mul on, ma ütlen, et see teemade ring on niivõrd lai, aga noh, võib-olla jah, et kõige kõige konkreetsemad asjad on, need on personaliasjad, mis on, iga nädal on ütleme kuskil noh, mingi seitse niisugust otsust, mis, mis käivad minu käest läbi, keda võtta, et keda võtta, keda mitte ja kas teie ametipoiss tähendab seda? Eesti huvide jaoks olete te tegelikult juba kadunud, et tase on selline, kus te ajate Euroopa Liidu ühist asja, mitte enam Eesti asja? Ma olen andnud vande, et ma ajan Euroopa Liidu asju pool meie vandetõotuse tekstist on see, et me ei aja oma liikmesriigi asja, aga see on tegelikult teistpidi on, ühesõnaga on, ütlen ma toon selle näite, et ma ei saa ajada. Komisjonis peetakse väga halvaks tooniks, kui ma hakkaksin näiteks tegelema Eesti suhkrutrahvi käega katsuma kuidagiviisi suhkrutrahvi vähendada või tegeleda selle asjaga. Ma võin küll inimesi kokku viia ja, ja öelda, kelle poole pöörduda ja rääkida, seda võib küll teha, aga ise ajada ja öelda komisjonis, et riigivastane nii-öelda rikkumisprotseduur, et kaitsta riiki Nende rikkumisprotseduuri seda peetakse väga halvaks maitseks. Aga samas seda, et rääkida, et meie riigis rahvas arvab, arvab niiviisi selle või teise asja kohta, see on looduse loomulik ja vajalik ja selleks me kõik seal olema. Nii et põhimõtteliselt see ei ole mingi mingi, see on vastupidi, see on seda oodatud, et kõike, et mina räägiks seda, mida, mida ütleme selle või teise teema kohta, missugused hoiakud Eestis. Et minu kolleeg vasakul käel räägib, mismoodi Luksemburgis selle asja peale õeldakse, minuga paremal käel räägib, kuidas see, mis on Saksamaa seisukohad ja, ja selles mõttes on see kõik nagu loomulik, nii et nii et, et kõik kokku tegelikult kujundavadki selle, selle su ettekujutused, mis võiks olla liikmesriikide erinev hoiakud. Aga me ei esinda tõesti oma liikmesriigi huve selles mõttes, et see on liikmesriikide nõukogu teema, seal on Raul Mälk. Ja Eesti ministrid ja lõppkokkuvõttes peaminister, seal otsustatakse tegelikult riikide huvide ja see ja see riikidevahelist kompromissid tehakse seal, nii et meie missioon on loomulikult see Euroopa missioon. Aga samas võiks rääkida, et või esitada Eesti seisukohti ja Eesti arvamusi on igati teretulnud, teretulnud ja viia üldse inimesi kokku ja tegeleda nagu selles mõttes igasuguste suhete loomisega ja info andmisega. Ja see kõik on väga tervitatav, ainult ainult, et nagu näiteks suhkrutrahviga tegeleda, seda peetakse väga eba. Lisaks nii et piltlikult öeldes on see umbes nii, et te olete näoga Euroopa poole seljaga Eesti poole, aga ei ole mitte Eestile selga keeranud, vaid selja seinana toeks. Just just ilma ilma liiklustoetaja ei ole me keegi seal. Kuidas teile tundub, kas need inimesed, kellega te koos töötate ja kes ei ole eestlased mõistavad seda, mis asju meie siin ajame, ma viitan nüüd otseselt kõige kuumemat kohta nii-öelda Eestiga seoses, see on meie idapiireks. Inimesed Euroopa liidus saavad meie seisukohtadest aru ja vaatavad nad äkki kohati meie peale, kui pisike jonnakas riik, kes kohati vehkleb liiga palju ja selle asemel et asjata ära siluda ja leida võib-olla lihtsamaid kompromisse saadakse aru ja teatakse seisukoht. D, aga tingimata alati ei jagata ja tingimata alati ei ütleme Eesti ei saa tahta, et kõik Euroopa riigid mõtleksid samamoodi nagu Eesti. Niisama nagu Prantsusmaa ei saa tahta, et kõik riigid mõtleksid nii nagu Prantsusmaa. Et riikidel on erinevad ajalood erinevad, et praktikaid, no näiteks, võtame sellesama Prantsusmaa, meie jaoks on küsimus meie idanaaber ja ajalugu, meie ajalugu, keerulisemad hetked on kõik seotud suhetega idanaabriga. Prantsusmaa ajaloos on, on kõige keerulisem olnud suhteliselt Saksamaal, nemad vaatavad ja on vaadanud ka Euroopa Liidu ajaloos väga paljusid küsimusi läbi selle suhete prisma, mis on palju pikem periood, kui, kui ainult nüüd Euroopa Liit, vaid et kõiksugused, sõjad, vahepeal ja alandused, allandmised ja muud on, on väga valus ja nende jaoks on, on, on see ka täna see, seetõttu peavad seda kogu aeg silmas. Nii et selles mõttes ütleme Prantsusmaa jaoks loomulikult Venemaa ei ole niisugune suur probleem, kui, kui on Eesti jaoks. Et aga, et, et kui asi läheb kriitiliseks, siis asub Euroopa liit alati liikmesriigi selja taha, nagu ta ka Eesti puhul väga selgesti asus. Selles ei ole kahtlust, aga seda seda tahta, et, et noh, et me nagu kogu aeg läheks Brüsselisse, nüüd tehke seda selle vene nüüd tehke teistelt seda, nagu on natuke palju tahta. Tagamise nalja ka selle üle, et kuidas prantslased saaksid omavahel läbi saavad või meie venelased. Aga läheb asi, olen emotsionaalseks ka või? Asi on üldiselt minu meelest asi peabki alati veidi emotsionaalne, oleme kindlasti on veidi emotsionaalne, aga eks neid nalju praegu ei tule meelde, on isegi mingisugune, mul on kuskil mingisugune raamatukene Euroopa naljad, aga see vist jäi mul Eestisse maha ja ma ei tea, kus ta mul on. Neid nalju erinevate rahvuste aadressil ikka tehakse, aga pilgatakse kogu aeg ju ka teiste riikide juhte ja, ja ega see nüüd, aga ega seda, et Eesti ei ole nii ütleme suurtes ajalehtedes need Eesti üle nagu liiga palju nalja visata, kuigi siin siis, kui need aprillisündmused olid, siis, siis muidugi see oli oli ikka väga kesksel kohal kõik see temaatika seletada ka inimestele, mida kujutab endast öine vahtkond. Ja muidugi muidugi, eks me kõik tegime seda nagu, eks seal oli, oli, oli, oli noh, see oli. See oli minu kord siis komisjonis nagu anda põhjalik ülevaade, et mis toimub ja mis need taustad on. Mis nimetab praegu sellele teemale, annaksite nüüd, kus me teame, et öine vahtkond üritab tähistada põgenemist aprillisündmustest ja eestlaste jaoks mitmetesse poolsetes paikades, hirvepark näiteks see on mis tüli norimine, noh teate, siin on jälle nii, et, et, et kui nüüd üritada seda panna nagu Euroopa konteksti, siis igal pool toimub kogu aeg, mingi tüli norimine praegu on nagu suurem probleem on see, et suuremat probleemist tervet Euroopat nagu mõnevõrra niimoodi panevad panevad kukalt kratsima ja mitte ainult, vaid ka teatud hirmu tundma on ikka see, mis toimub, ütleme teatud mis toimub, laotleme Taanis, islami karikatuurid, Hollandis. Film, islamivastane film, nüüd kuskil oli veel mingisugune multifilm, mis kusagil äratas Lähis-Idas tähelepanu, et, et need on, on siiski märgatavalt, et sellised suuremad tülid ja tülikohad, mis Euroopa avalikkuse tähelepanu pälvivad igas riigis on kogu aeg mingi tegelemist, aga see ei ole mingi mingi eriline küsimus, et on kuskil mingit mingit demonstratsioonid või kuskile praegu Tiibet muidugi praegu muidugi Tiibet, mis on, mis on väga-väga silmapaistvalt, et igal pool on need demonstrandid, aga suhteliselt niisugused mitte öelda vägivaldsed, aga suhteliselt agressiivsed, et, et see on kõigi meedia tähelepanu all ka. Olümpiale olete minemas, olete pileti ostnud või teete vaikivat protesti, vaatad televiisorist? Mina ma pean kahetsusega tunnistama, et ma ei ole ühelgi olümpial käinud, aga mul ei ole mingit plaani sellel olümpiale minna, et ma eelistan vaadata televiisorist neid põnevaid võistlusi. Noh, mõnes mõttes hea kõrvaltvaatajana on küllap oma pilk arvamus olemas ka vabadussõja võidusamba küsimuses, see on. Nina läheb kortse, silmne kulm läheb kortsu, et väga vist ei taha sellest rääkida. Püsti pandud teema Eestis, et kuidas te vaatate kõrvalt sellele asjale, kas me jälle vaatame siin oma naba jagama, pagan teab, mille ümber või olete teinud sellised pisikesed toetusülekande ära ja ei ole, ei ole teinud. Noh, jah. Panevad imestama mõnikord lihtsalt see, kui, kui sellised jagelemise hindu täis, et eestlased on, et võtavad mõne asja ette ja, ja lähevad kahtele. Eks ta ole küll niiviisi jah, et, et see kindlasti ei ole maailma ajaloo kõige olulisem punkt, millega peaks tegelema, et et kui vaadata seda, seda nii-öelda tähtsate teemade nii-öelda paari-kolme teemat, millega viimasel ajal Eesti avalikkus on tegelenud just täna tuli nagu, nagu mina ei olegi veel nagu lehti lugenud tunnistama, aga, aga siis abikaasa märkis, et need on siis nagu suur küsimus, kas teietada või sinatada, eks ole, siis ma pean kohe ütlema, et mina olen vägagi sinatame, on eluaeg olnud helistanud teietamist aga, aga et noh, ühesõnaga noh, sa ei suuda nagu fokusseerida endal sellel teemal, aga mis puutub nendesse sammastesse ja muudesse sellistesse asjadesse, siis mina vaidlesin omal ajal kadunud Lennart Meriga sel teemal, et milleks üldse nagu seda sammast ikkagi vaja on? Ega ma ei ole siiamaani veendunud, et see on midagi, noh soomlastel ei ole, eks ole, niisugust asja rootslastel ei ole, niisugust asja taanlastel ei ole niisugust asja. Lätlastel on väga ilus sammas, aga et põhimõtteliselt ju on neid võimalusi tähistada ühte või teist sündmust või oma oma ajalugu teisiti, aga ega ma ei, ma üritaks olla mõistev ka nende otsustajate suhtes. Vaata demokraatias on alati see lugu, et, et otsused on vastuolulised aga no mingisugune protsess on, kuidas need otsused tehakse. Ja, ja mingil hetkel nad otseselt tehtud. Ja siis ei saa olla kogu aeg, nii, et pöörad jälle tagasi, eks ole, ja hakkad uuesti otsast peale seda protsessi aga aga, aga ega ma nüüd mingit erilist vaimustust selle vabadussamba vastu ei tunne. No ilmselt Euroopa Komisjoni asepresidendi roll annab teilegi sellise ja siis eks ole, Euroopas või Euroopa südames viibimine annabki teile võimaluse Eesti elu jälgida, te olete olnud Eesti elu siin tipus, kuidas ta nüüd sealt eemalt seda Eestile vaatate, et kas, kas on eestlastel mingi selline ühine joon omadus, mistõttu võib olla Me ei ole veel Euroopa viie, 30 mis iganes rikkama riigi siis, et noh, et meil on midagi nagu puudu või me teeme siin Eestis midagi valesti. Ei, suures plaanis ei tee midagi valesti, ma arvan, et suures plaanis, Eesti näeb päris hea välja ja on nagu selline üldiselt, et natukene nagu pailaps või, või selline, kellesse suhtutakse hästi. Arvatakse, et Eestis on kõik kõik väga hästi ja aina paremaks läheb. Et selles mõttes Eesti näol välja pigem on nagu probleem see, et kui, kui sa vaatad nagu sügavuti, eks ole, et siis siis vaatad sa seda, et, et seda momenti ei tohi mitte jääda nagu paigale, eks ole, et ütleme näiteks, mul on sinna esmaspäeval üks ettekanne ka, kus ma natuke seda teemat puudutanud komisjon siin kiitis heaks alles ühe ettekande, siis selle lairiba leviku kohta ülevaate rahvaliidus ja seal on, Eesti on küll pisut parem kui Euroopa keskmine, aga jääb kõvasti maha nendest, kes on liidrid sellel alal, eks ole. Et noh, kui me nagu räägime sellest, et infotehnoloogia on üks uuendusliku maailma või maailma uuendamise võtmealasid kindlasti siis miks ei võiks Eesti olla nagu päris esimene? Et selles mõttes on, on nagu selle üldise hea mulje baasil ei saa jätta siin siinseid asju nagu tähelepanuta või seda, et jalgrataste kogu aeg edasi minema pedaale tallama kogu aeg, sellepärast et, et muidu kukub ümber, eks ole. Vahetame korraks poliitika pealt teemat, jalgratastele juttu, pedaali, sest te olete ise vana jalgrattasõidumees. Kus on seal teie kodupaigas kõige parem jalgrattaga sõita on jalgrattateid. On on, Me elame nisuses, Me elame muidugi väga heas kohas, minul on tööle, ütleme ma ükskord mõõtsin ära, et koduuksest kuni selle laua taha ja mantel seljast ära võetud, kus 11 minutit jala mõistagi ja aga meilt läheb seal, ütleme, me saame sõita. Meil on oma trass niisugune, kus me sõidame Brüsseli lähedasse metsa ja see on edasi-tagasi 32 kilomeetrit, see on niisugune paras paras sõita, et ootame nüüd ilmad lähevad ilusaks, siis, siis ikka nagu sõidame, noh, ütleme Eestis sai sõidetud pandud raamauto peale sõidetud välja, seda ei ole seal praktiseerinud. Kui me oleme enda jaoks avastanud ka niisuguse asja nagu matkamine, ütleme, oleme käinud siin karmis partingi Essenis ja suvel, ühesõnaga alpides nagu käisime. Ardennides, oleme palju käinud. Et punase jalgratta kaasa võtmine on nagu tülikas võõra jalgrattaga on alati, nagu ta on, et et siis on, aga matkamine on jälle selles mõttes nagu noh, ei ole nii. Nii pretensioonikas, väga vahva on, üldiselt ka võtab ikka võhmale, nii et seda me oleme kasutanud muidugi seal Brüsselis seda, seda võimalust, et käia käia ringi ja minul on olnud ka huvi nii-öelda ajalooliste kohtade vastu, et vaadata neid kohti, mis on Euroopa ajaloo jaoks olulised olnud ja ma ütleksin veel kord, et mida ma olen kirjutanud, et üks vapustav koht on verääni lahingupaik, esimese maailmasõja lahingupaik seal oled, vat siis sa saad nagu aru, milleks seda Euroopa liitu vaja on. Vaatad nagu lahingupaika, kus surma 749000 noort meest. Kujutage seda numbrit, et kõik noored mehed natukene niimoodi 16, seitsmeteistkümne 40 vahel 749000 langes selles lahingus ja kui te loete niimoodi natukenegi sõjaasjanduse vastu huvitundjana, et mis seal siis toimus selles lahingus ja siis mõtlete, et esiteks lahing oli küsitud tavamõttekusega teises koguses, vaata kus 10 miljonit noort meest maha tapeti, oli mõtetes ja see oli kõik, see oli Euroopa, eks ole, et, et see oli noh, seal saad sellest mõttetusest sellest asjast kuidagi seal tekib nagu jube tunne, et seal on, seal on niisugune hauaehitus, kuhu alla on maetud saja-kahesaja 10000 mat sõduri jäänused. Sõnaga need numbrid on, on nagunii uskumatud, eks ole, et et seal sa saad aru ja tuul puhub ja siis sa vaatad neid kindlustus, mida üldse vaja ei olnud selles ja siis sa mõtled, et jumal hoidku, et see on küll õudus, mida tuleb vältida. Lõpetuseks härra Siim Kallas, selles koosseisus tegutseb Euroopa Komisjon järgmise aastani, vist selleks jah, esimene november 2009. Teie visioon, siin on küll poolteist aastat aega selle koosseisu laialiminekuni, aga isu täis ei ole saanud, olete plaanid paika panna? Ühesõnaga, võtan komisjonist esimesest esimesest maist 2004 ja siis uuesti siis juba nüüd siis selle komisjoni koosseis ja 22, november 2004 ja mäletan, et kunagi oleks olnud aega, kus mul ei oleks küsitud juba siin. Mida ma siis ikkagi edasi teen, kui see aeg läbi saab? Jeesus, Maria sõnaga valitsused püsivad, püsivad kaks ja poolteist aastat ja mitte ainult Eestis. See on ikka meeletult pikk aeg ja mul on nagu alguses sai räägitud sellest minu tööst, siis te võite ette kujutada, et selles see ala on, on ikka nagu päris päris keeruline ja, ja ma olen nagu ikkagi praegu veel kindlalt fokusseeritud sellele, et toime tulla ja hakkama saada, aga ega ma ütlen, et ei taha öelda ei, et aga ei taha ka kindlalt öelda, et ma olen igal juhul valmis nagu jätkemateks, siis paistab. Aga koht iseenesest on kuum siin isegi Eestis juba. Alles hiljuti oli, räägiti, kuidas mehed noolivad seda positsioonina, mõtlen, et mõtlen. On olnud sellest 2004.-st aastast peale? Aeg on, on, on, keegi nagu mõtleb, aga ma kõigile, kes väga mõtlevad mingite suurte kohtade peale tulevikus, eriti noorematele inimestele, kes mõtlevad, et minust võiks kunagi, et ma mõtleks kunagi, et ma saaks nagu ministriks või, ja nii edasi, siis tuleb aru saada. Suurtele kohtadele sattumine on vägagi mitmete keeruliste asjaolude kombinatsioon ja ühesõnaga ei saa elada selle nimel, et ma kunagi saan ei tea kelleks. Ja siis ootan ja vaevlen ja mõtlen, et tuleks päev, nüüd jälle ärkan hommikul üles, mõtlen, et üks päev jälle läinud lähemal sellele ajale, kus tuleb nüüd minust saab see teine, kolmas, nii et härra Laar ja teised meie kuulajad, kes praegu ambitsioonikat. Kui jälgida, võtame natukene hoogu maha, aastakene, kanal, rahu, rahu, rahu, rahu, ainult rahu, muud ei aita, siis. Tänapäeval on väga head, rahustavad tabletid olemas. Ja vana hea palderjan, rikk alati aitab vana palderjan ikka, aitab. Siim Kallas, aitäh teile jutuajamiseks.