Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Tere kõigile reisipalavikus vaevlevad tale raadiokuulajatele nagu igal pühapäeval windeid kõiki järgmiseks kaheks tunniks eemale meie porisest lumelinnast. Nagu kuuleta, siis olen ma nagu üks tüüpiline eestlane, kes viriseb ilma üle ja tahaks need talve moodi kuud kuskil kookostaimede ja korallriffide juures mööda saata. Tänane sihtkoht jõudis minuni ka tänu meie ilmale, mis meil natuke on töödelnud. Täpsemini jõudis idee mulle läbi mu nina. Ei, me ei räägi Kolumbiast, see lõhn, täpsemini selle salvi lõhn on meid ravinud juba nõukogude aegadest saati ja juttude järgi pra nõre järgi enim haigusi raviv salv. Otse loomulikult räägin ma vietnami salvist, niisiis Vietnami, sotsialistlik vabariik, Indo-Hiina poolsaare kõige idapoolsem riik. Tema naabriteks on põhjast, Hiina loodest laos ja edelast Kambodža. Milline on elu selles sotsialistlikus riigis tänapäeval, kuidas elavad ligi 100 miljonit inimest ühes omapärasemast biosfääriga riigis, kus mitte kaua aega tagasi USA sõjalennukite džungliküladesse napalmi valasid? Kas sõda on jätnud oma jälje suhtumisse välismaalastega ning kas ühed maailma suurimad riisipõllud on täis õnnelikke, Vietnam lasi või on tegemist suht isoleeritud rahvaga? Meil on täna külas Priidu, kes viimased neli kuud on just sellel huvitaval maal elanud. Meie tänane reisipalavikusaade, nagu ütlesin, sõidab siis Vietnami ja meil on külas Priidu. Ta veetis seal viimased kolm kuud. Tere. Tere. Milline riik on Vietnam? Teame ainult niipalju sellest, et on seal kunagi Vietnami sõda olnud. Tegemist on Sise-Aasia riigiga, et kuidas sa võrdlete näiteks teiste Aasia riikidega teda. Selles mõttes Vietnam asub Hiina Allaose Kambodža kõrval peaaegu kohati samal tasandil nagu tai, noh ütleme siis ainuke, mis sinna vahele jääb, ongi Kambodža kui nii vaadata, kui ta haige võrrelda, siis ma päris ausalt pean ütlema, et on Vietnam, on paras peldik. Aga, aga, aga mitte nüüd oma selle ranna ja ütleme looduse poolest, vaid just selle linna elu poolest, kui seda võrrelda. Et mujal Aasias ütleme, Tais on see asi palju rohkem näinud kui seal, et seal ei ole seda turism. Ma olen nii palju raha sisse toonud ja see on niisugune, rohkem siuke metsik süsteem seal. Tegemist on sotsialistliku riigiga, et mulle kui kõrvaltvaatajana jääb mulje, et seal on niisugune kommunism niisugune ütleme, et poliitiline olukord kammitseb kuidagi seda inimeste avatust ja elu või oleme kuskil valel teel. Ma ei oska öelda, kuidas seda poliitilist süsteemi seal vaadatakse, sest ma tean, et seal jooksevad mingisugused noh, tänaval kohati sai kuulda mingisuguseid mingisuguseid kassette või noh, ütleme neil olid mingid lindid, mis jooksid, kus tuli mingit sihukest propagandat, mingit propagandat, jah, et, et suured plakatid propaga, Anna, kuidas seal pioneerilapsed seal hüppavad ja, ja siukest pioneerihõngu või sihukest oli ka tunda, aga, aga sellist, et see nüüd oleks sihuke puhas kommunism, noh seda ma öelda ei saa, sest seal käis kõva business neil kõigil igal perel on oma business. Et niukseid Eesti kommunismi ja vene kommunismi seda võrrelda ei saa, et ta on ikkagi täpselt, et seal on, kliima on soe ja inimesed mõtlevad teistmoodi ja ma ei tea, kuidas see valitsuse poolt seal täpselt on üles ehitatud, aga sellist ütleme vaoshoitust, pigem on seal võib-olla mingid koolid tasuta, sest tohutult palju inimesi käib koolis. Nad käivad koolis pärast pühapäevani hommikust õhtuni, iga päev tundus küll nii, sest iga kord kui ükskõik, kuhu sa läksid, kui sa koolist mööda läksid, siis seal oli kõvasti õpilasi, punased sallid kaelas ja ja näod naerule, onju. Jalgrattaga nad seal kimasid ja niisama kõndisid, kui kui kool lõppes või hakkas siis autoteed või ütleme siis need kohati isegi olid suured maanteed, mis ummistusi nendest lastest lihtsalt selleks hetkeks kus ta ise loositusel ja kust ta ringi käsitlusel. Me elasime esimesed 10 päeva ühe saare peal, millest ma pärast sulle natuke räägin ja siis elasime, enamuse aja, elasime muin ees, mõni on üks väike mereäärne kalameeste küla. Et tegelikult me päris selles külas elanud vaid sellest külast natuke eemal, mis on siis niisugune. Esialgu tundus, et ta on selline, ei ole nagu turismi-is enter. Aga sinna kohale jõudes ikkagi seal päris palju juba viljeleti seda, et on valge inimene, ikkagi käib seal nagu kõvasti eriti jõuluajal. Aga suured linnad Hanoi hootši, assimin Hossi minna, et kas need on tegemist sihuke suurte metropolides, kus on ütleme, pilvelõhkujad või on need siuksed, külakese niuksed, Aasjalikud, räpased kohad. Ozzy minna on ütleme selline, kohati see kesklinn on selline ilus, onju, et seal on suured, et mitte pilvelõhkujad, mitte sellised nagu Bangkokis, aga aga ütleme, et seal on kõrgeid hooneid juba samuti sellesama kõrge hoone vahel võib-olla see räpane väike tänav, kus nad küpsetavad oma mingisugust sodi selle noh, just sinnasamma maha prügist tehtud lõkke peale, onju noh, see varieerub hästi kõvasti, et et on tunda sellist vaesuse ja rikkuse nagu sellist pidevat vaheldust. Et ossi minna ei ole selline suur magistraal või noh, sihuke suur ta on, pigem ikkagi šokk on muidugi millest alustada, on see, et kui me sinna maandusime, siis esimese asjana noh, nad kõvasti ahistavad sind, see on normaalne, see on igal pool ja edasi, mis, mis siis juhtub, kui sa saad sealt endale takso ja hakkad sellega sõitma ükskõik millises suunas siis esimese paari tunni jooksul selles liikluses kohtad vähemalt Eesti riigi rahva jagu rollereid, kui mitte rohkem, nii et tänavad on ummistatud nagu hunnikutes rolleritest, hunnikut ma ei mõtle seal mingisuguseid 40 50 100 mõtlen ikkagi tuhandet nagu ja, ja muidugi noh, liiklus, neil on seal väga, väga selline. Omapärane, et et Bangkokis võrrelda, siis Bangkokis on küll vastassuunaliiklusega kõik toimub nagu loogiliselt, et ossi minnes mingit loogikat liikluses ei ole, et neil on küll liiklusmärgid, aga liiklusmärgid kedagi ei aita, sest kui sa oled suurem, siis sa oled tugev. Kui sa oled tugevam, siis sa võid sõita. Ja, ja noh, kui seal on nüüd suur ristmik, siis ma teisel päeval sain, sain siis ühe jalgratturi peale, kellel on Eeesse korv, kus istuda, saab seal korvis tšellides ma siis üritasin leida mingisugust valuutavahetust ja ja see sõit kulges üle mingisuguse ka väga suure ristmiku. Ja kui, kui sa nüüd tuled, oletame, kujuta ette teed, et sa tahad teha näiteks seal parempööret samal ajal ajal kõik autod seal ristmiku peal sõidad, siis sa lihtsalt lähed ja teed oma selle parem või vasakpöörde või sõidad lihtsalt üle selle ristmiku, et et sind ei huvita, et tegelikult sul on punane tuli või tegelikult sõidab seal praegu ei antud hetkel veel mingisugune 10000 autot või rollerit, noh, autosid on muidugi vähe seal rollereid, Justika rollereid, need punnid, mis vaikselt seda mööda tänavat kimavad. Kõik nad sõidavad sellega kogu aeg, nad sõidavad kuskile sellega, kuhu keegi ei osanud öelda, noh, ütleme, et see oli esmakogemusena šokeeriv edasi juba teatud momendist nagu harjub sellega ära, et et sõidadki mööda seda tänavat, täitsa normaalne Need, on need, neid rollereid on nii palju ja täitsa normaalne on see, et kui sa teed, kui sa teed vasakpööret, siis kõigepealt pöörad vastassuunda sisse natuke aega sõidad selle vastassuuna keskel ja siis sealt vastassuunas, sa lähed sinna õigesse suunda vaatamata, kas keegi tuleb, millal ta tulebki, arvestab sinuga, nii et seal ei ole nagu seda probleemi, et keegi arvestan sinuga või et, et mul on õigus, noh, seal on kogu aeg kõigile õigus sellest mõttest. Kas Aasia maades tavaliselt on niimoodi, et need segase liiklusega kohti on ka teisi ja näiteks Kairos ütleme siis samasugune hull liiklus, aga seal inimesed karjuvad üksteise peale. Paljudes Aasia riikides on ka segan, liikus, aga keegi ei karju, kõik nagu toimib. Toimib nad ei karju, nad vaikselt istuvad oma selle punni otsas, võib-olla nad lasevad signaali. Aga mitte nii palju, kui hästi näiteks Egiptuses. Millised need inimesed on seal, kas on olemas selline rahvus nagu Vietnam, lane, mis keelt nad räägivad, millised on nende, kuidas sa iseloomustaksid ühte kohalikku vietnami inimest? Vietnam, inimene on umbes meeter 50, kohati pikem, kohati lühem, näeb välja nagu tavaline Aasialane, aga natuke kurvem siis mis selle kurbuse põhjustatud, ma ei oska öelda, mis seal kurbuse põhjustab. Et nad kuidagi paistavad kurvemad, kui, kui, kui taimaalased või Malaisias või noh, nad on sellised ajalugu on olnud sõdade ajalugu, nagu on kurnanud nende, seda isegi juba seda ütleme seda geeni, mis seal, mis seal kasvab, et seda näojoont. Ja tegelikult paljud nendest, kes täna seal elavad ja kes on nagu täitsa normaalses vanuses, on sealt sealsamas sõjas nagu sündinud. Võib-olla see kujundab natuke nende seda näopilti ja, ja keel, mida nad räägivad, on selline täiesti košmaarne selles mõttes, et kui me üritasime mingist raamatust nende keelt õppida seal õigete häälduste asjadega, siis ega nad sellest väga aru ei saanud. Et võib-olla just keele poolest on see, et nende keel on hästi rõhukeel. Ei mäleta, missugune keel veel oli selline, et, et nad räägivad, et seal üks sõna tähendab võib-olla viit asja. Et oleneb, mis rõhuga sa seda ütled, et noh, et kui sa nüüd seda valesti ütled, siis ütled valesti, et ta ei ole siuke kõlavdan selline nagu lastekeel. Kui lapsed, kes veel ei oska rääkida keelt, räägivad omavahel juttu, siis see kõlab samamoodi. On sul mingid sõnad meeles ka? Ja tere on näiteks hästi lähedane, meie džaule on siin. Tšau. Syncro siin. Tšau. Kaamern on aitäh. Ja nüüd ei tulegi rohkem meelde tulevad mingisugused muud väljendid. Sa ütlesid, nad on kurvad. Nad on selles mõttes. Ütles, et nad on oma näojoontelt kurvad, üldised nad nagu nad nagu kogu aeg kurvad ei ole, et nad on ikkagi sellised neutraalsed või siis nagu ütleme, kohati päris sõbralikud. Meie tänaval käib ringi sihuke kirvenägu, kellel on noh, vaatad otsa ja niisugune tunne, et ta tuleb sind tapma, kohe, võtab oma selja tagant kirve ja tuleb sind tapma, siis Vietnamis vaatad seda kirvenägu ja siis ta naeratab sulle oma katkiste hammastega. Et noh, selles mõttes, et nad kõik võivad näha välja, kohati päris jubedad, sest nad on kohati päris jubedalt riides, kohati on tegelikult ka päris hästi riidesse, täiesti oleneb jälle, kus viibida, kuidas olla. Aga nojah, et kui nüüd satub see, see, ütleme see õudsam tegelane su ette, siis lõppkokkuvõttes ta ikkagi naeratab ja on selline noh, tegelikult on ikkagi sõbralik. Nii et noh, mingit hirmu seal ei ole, et just näiteks naisterahvastele, et võib-olla siin meil oli ka alguses, et võib-olla, et ei julgenud üksi minna kuskile. Mitte midagi, mingit hirmu see aasia endast ei kujuta, just selle, ütleme siis et seal mõni oleks vägivaldne või keegi tahaks seal, ma ei tea, vägistada või mis iganes teha, et neil seal käib elu omas rütmisenalt. Selles rütmis toimetavad, et seal elab noh, peaaegu 100 miljonit inimest, et et see on teistmoodi. Kuidas nad välismaalastesse suhtuvad, et ei olnud ju päris kaua aega tagasi, oli ju Vietnami sõda ja kuidas on see mõjutanud suhtumist välismaalastesse? No üldiselt välismaalastele või valgesse inimesse suhtutakse väga lihtsalt käsi ette ja raha küsima, et et see on nagu põhiatraktsioon, mis nad teha oskavad, teine variant, et nad püüavad sulle oma kioskist või sellest garaažiputkast, kus nad ise elavad, midagi müüa. Et nad on ikkagi pealetükkivad selles mõttes. Aga nad ei oska väga seda mitte näha selles mõttes, et nad küsivad su käest, küsisin mööda tänavat kõnnid, et Juvand moto või midagi siukest. Ta pakub sulle rollerit. Et ta küsib ühe korra seda teist korda küsida ei käi sul järgi. Ja muidugi huvitav, mis nende juures on, on see, et et kui sa nüüd lähed poodi, avastad sealt mingi nänni, mis sa osta tahad, ütled, et vot näed kõrvalpoest see asi maksis pool hinda vähem on ja ma tahan ka nüüd pool hinda vähemaga saada siis tal on ükskõik. Tema ei anna sulle, temal on oma hind, tema seda uuesti kuskilt tooma ei lähe. Ma ei tea, millest see nagu, millest see nende selline ütleme, niisugune müügistruktuur tuleb, et võib-olla sellest, et neid tõesti on seal nagunii palju ja neil on täitsa ükskõik. Seal nad hõikavad sulle oma restorani või poe eest hello ja, ja noh, sellega tõenäoliselt ka asi piirdub, et nad sulle järgi jookse. Et nii palju nad närvidele ei käi, et ütleme, kauplemisgeeni neil ikka sellist ei ole, kaubelda ei ole sul mõtet eriti mitte selles mõttes, et midagi seal linnas hakata kauplema nad üldiselt nad ei saa aru ikka, mis sa tahad, sest nad Ta ei räägi üldse nagu mingit keelt peale oma keele. Kohati seal võis näha venelasi rääkimas vene keeles, nagu nad ikka teevad välismaal on ju noh, sihuke nalja moment oli, kus me otsisime vist bussipeatust ja siis ma küsisin selle Vietnam, lase käest, et et spec inglissiis ta ütles, yhes noogutas väga sõbralikult, jaanuarist õpid jess. Siis noh, see oli vastus sellele, et kas nagu palju inglise keelt räägid ja palju ei räägi nad üldiselt nad oskavad noogutada, ainult mis on ühtepidi positiivne, et nad raputada pead, ei oska. Et ükskõik mis küsinud Vikani jess jess iga asja peale, nad ütlevad jess, et kui sa küsid, et et seda ei ole seal yes see on seal yes käte-jalgadega, tuleb lihtsalt neile selgeks teha, mis sa tahad. Et enam-vähem peab teadma, mida tahta. Üldiselt need, kes on turismisektorites, taksojuhid, mingid giidid, mingid muud tegelased, nende käest saab ikka infot, et see ei ole nagu probleem. Küla inimese käest ei saa. Sa enne mainisid, et neile igalühel on seal niisugused pere business Sid tegelevad, et kas ongi niimoodi, et ema, isa, poeglapsed tegelevad mingi oma asjaga? No, ma ei tea, palju nad selle oma asjaga niimoodi otseselt pere keskis tegelevad, aga iga maja, kus me mööda sõitsime võiks öelda iga jumala maja ei olnud seal mingit erilist erandit, seal ees on mingi business, midagi, seal toimub mingit kipsist või mingit sodi, mis seal müüakse mingisugust noh, ütleme, et kui ossi, millist muinason 200 kilomeetrit, siis seda sõidab viis tundi. Põhjus pole halvast ees, põhjus pole mägises tees, põhjus on väga suures hulgas liiklejate. Just nimelt nendes tänavaäärsetes business ites omakorda, sest need tõmbavad nagu seda hoogu maha. Et seal ongi keskmine kiirus 60 kilomeetrit tunnis, kui keegi soleezi koperda. Kui me Hossiminist välja sõitsime, siis 180 kilomeetrit sellest oligi Hossimin või vähemalt tundus. Sest stabiilselt tee ääres ei kadunud need majad, need samad majad, noh, see on niisugune, ta võis tekitada kohati siukest poola tunnetega Poolas nagu need linnad nagu saavad otsa ja algavad uuesti. Et seal nagu ei ole niimoodi, et sabaotsa ja algab uuesti seal, nagu lihtsalt läheb. Et ja igas selles kioskis kõik nad on hästi värvilised seal, nagu et vaatad sinna sisse, mõtled, oi, seal on head kraami, et nüüd peab minema ostma, igast selles kioskis tundub hunnik jätkata raami vaatama, lähed, siis on needsamad küpsisepakid lihtsalt pandud küllili püsti, sellili teise külje peale. Coca-Colat mingid suitsud, terve lett näiteks suitsu täis, vaatad, mingi ilge kraam on seal siis lähed, vaatad ikkagi sigaretid, ainult mitte midagi muud. Et sellist, et neil ei ole seda, et neil on seal 200 kioskit järjest, kõigis müüakse erinänni. Seal mõnes oli näiteks seitse kioskit järjest üksteise küljes ehitatud ja kõik müüsid ühte sama nänni kohati hinnad, varieerusid natukene, kohati võib-olla mingisugune T-särk oli teist värvi kogu see sodi, mis seal oli, kõik oli noh, põhimõtteliselt sama. Et neil ei ole seda, et mina olen, teen paremat hinda või parem kauplemisstiil või müün paremaid asju. Tema tõi raami sisse, ma tahan ka niisama kraami, et kõik müüvad sedasama kraami, et see on niisugune. Ma ei tea, kas tuleb mingi suur konteiner kuskile noh niimoodi, et nad saavad ühte ja sama kraami, et võib-olla neil ei ole üldse võimalik mingit muud asja müüjat, võib-olla ennist rääkisime selle kohta on hea näide, et riigis alles legaliseeriti nüüd paikide kasutus mootorrataste ja et, et kui seal nagu peaaegu igal perel on roller või kaks siis see on 100 miljonit rollerit siis paika pandud, mitte ühtegi. Et lihtsalt suuri mootorrattaid üldse ei näinud, tulid praegu lihtsalt meelde, et oli niisugune, käis vene pere, business on sellised. Noh, see on, see on täitsa huumor, seda peab oma silmaga, leian seda ei saa niimoodi kirjeldada. Rollereid, pere business, et see on niisugune maantee äärne seiklus ja noh, ma ei tea, kus siukseid asju veel näha saab. Nii et praegu jutu järgi tundub, et Vietnam on üks suur turg nutkade kohati selles mõttes tänna poksida, oled välja sellised eest kõrgemad, tagant madalamad kandilised, et nagu garaažiboksid. Isegi kui seal ees mingit esinesid, ei ole või mingit riisi kuivatata siis neil ei olegi uksi ees. Sealsamas maantee ääres paar meetrit sellest maanteest on juba see trepp juba seal on tema jalanõud juba söanda telekas juba seal anda, see suur vitriinkapp juba istub seal tugitooli peal ja vaatab oma seda telekat kõik lihtsalt mööda sõidavad, kõik seda näevad, et nad elavad õues praktiliselt tegelikult neil on see kõik olemas, aga ikkagi meile tundub see ikkagi õues, noh, aga kui nii soe on siis Vainot miks võiks õues elada? Ta ei ole niisugune halb turg, kohati muidugi see turumajandus hakkab närvidele käima, aga kohati on see, ütleme, nende majade ees need poed, et sul on, kui rolleriga käid, tripimas, jääd seisma. Kuskohas on mingis soust müügil igas kohas, ükskõik kus sa seisma jääd, ükskõik millise maja ees. Võib-olla kohe sa ei näegi, et seal on see putka, onju ja siis vaatad sealt natuke poole. Ja kohe hoopis mingi küpsisepakk on juba sul seal silmanurgas on ju nii, et küpsist ja suitsu vokaalatav igalt poolt ja pirukaid kui vaadata näiteks Bangkokis, on igas seal peldikus ja igal pool on kirjas, et säästame loodust ja hoiame umbes kokku, ärme viska prügi kuskile valesse kohta ja siis Vietnam aitab kõvasti kaasa prügimajandusele noh, mitte positiivselt, vaid negatiivselt, et et kõige naljakam, mis nad teevad, on see, et kui sa lähed nüüd ostad endale küpsisepakid meile, ostad küpsisepaki sisse saada nagu mingisuguse pakendi, kus sees on küpsised. Kui sa Vietnamis ostavad endale küpsisepaki, siis sa saad endale mingi pakendi, kus seisan, pakendid, kus sees on küpsised. Kaks bastionide ja, ja lisaks ta pannakse kilekotti, mis pannakse veel kilekoti, neil on seda, noh, ütleme prügi majandust seal ikka väga kõvasti neil tänaseks päevaks ei ole keegi neile öelnud veel, et maailm saab võib-olla otsa kunagi sellepärast, et te siin kilekotte toodate. Millised on kohalike inimeste tavad, on neil mingites tseremooniaid, näiteks, millega sa kokku puutusid mingisuguseid huvitavaid sündmusi? Noh, kui me alguses läksime, teadsime, et on nagu kohati nagu budistlik ja samal ajal nagu kommunistlik riik. Tänasel päeval me võime öelda, et mingit erilist budismi seal nagu ei olnud Et religioon nagu ei ole osakene Nonii, kas seal on mingisuguseid kirikud, aga samal ajal kohalik meie retseptsiooni tädi teadis rääkida, et kirikus süüakse kasse ja koeri, et noh, meil on selles mõttes seal ütleme siis käivitatud sellised vastandlikud kampaaniad. Nad väga, ei usuga millegisse, vähemalt tundus nii, meil on seal neid oma, neid Togodasid, neid templeid ja asju, aga noh, ütleme sellist usku nagu näiteks Tais on siukseid asju seal ei näe. Mõõda kuju juures ta ikkagi põlvitab, ta viib sinna nänni, ta. Ta palvetab, ta peab oma patud andeks paluma, et siukseid asju seal ei olnud. Neil oli oma see Hiina uusaasta, mida nad kõvasti pidustasid ja peale, mida nad sulgesid kõik oma äride, kõik oma hotellid ja kõik oma süsteemid, et ja muidugi selle uus aasta pidustuste raames toimumiseks kihvt asi, mida ma kahjuks ei näinud. Mida me lihtsalt kuulsime kohalike käest, oli suure jõe peal, toimus seal, on neil on siuksed ümmargused paadid need paadi, need on siuksed, ühe inimese paadid, nad viivad sellega oma võrgud merre ja toovad sellega välja. Ja nende paatide nagu võistlus oli, siis sinna kokku pidi tulema sadades tuhandetes neid paate, et noh, et kahju on, et me seda ei näinud, me nägime, kuidas need paadid sealt jõest pärast ära viidi aga me ei näinud seda hetke, millal see võistlus toimus, kuna me samal ajal olime teisel pool otsas kuskil Hanois. Et see on võib-olla nende niisugune üks iga-aastane traditsioon, kuna me seal tervet aastat ei olnud selles mõttes, et me rohkem mingeid traditsioone seal ei näinud, et jõuludest on neil ükskõik, meie uus aastast on neil ükskõik. Kõvasti hindavad nad jalgpalli, siis toimus sihuke kõva paraad, et nende pärast Nad on muidugi selles mõttes mete jalutusparaadiga rolleritega paraad. Et ühe rolleri peal siis istus circa seal neli tegelast, kellest viimased kaks mängisid trummijuhile kõige lähemal, tüüp hõiskas mingisuguseid hüüdeid ja siis juht siis sõitis. Ja siis nad panid kiivriteta mingi 70-ga ja läbi selle muine küla, noh järjest hirmus pidu oli seal siis, kui see jalkavõit tuli, et nad sõitsid väga suure hooga ja ilma kiivriteta ja neljakesi selle rolleri peal, noh see neljakesi sõidad, see normaalne, sest sõidad viiekesi ka seal peal. Et rollerite rollerite teema iseseisvalt on, on nagu väga kihvt, näed neid palju ja neid on palju ja kõigil on neid, et nad sõidavad seal viiekesi, sõidavad seal neljakesi, me proovisime ka naljakas, mahtus ära, mahtus ära, aga, aga mis nad veel teevad lisaks sellele, et kui sa täna näiteks ütleks, et sul on vaja stuudio kolida, ma ei tea koju kuhu iganes, siis roller maja ees, super, kõik teeks selle ära. Et noh, mingit probleemi oleksid ükskõik, su kodus sul diivan, diivan läheb sinna rolleri peale, kui teine mees peale ei mahu, tõmbame ketiga kinni. Kui mahub peale, siis teine mees hoiabki kinni. Selles rollereid annab minna, olgu see kasvõi 50 kilomeetrit, seesama diivan tšillib su rolleri peale. Sõidad, et noh, see on täitsa ulme see, kuidas nad oma nänni seal tassivad seal täitsa ulmet. Alguses meil oli täitsa šokk, Nad tulid meile järgi, rolleritega pidid need viima kuskile, aga see kott, mis mul oli nagu surfikott ja talimeeter 50 pikk ja tohutult raske. Nii et seda oli üksinda noh, väga raske tõstet rataste peal. Ja kui see vend hakkas seda oma rolleri peale minna, siis esimene kord mul oli täiesti šokk, miks, mis ta nagu, mis ta nagu teha üritab, et see ei ole ju võimalik, et tooge mingi auto või mingi asi? Ei, ei, kõik kõik on kontrolli all. Läksime rolleri peale edasi, ma olen ise selle kottigi selle rolleriga sõitnud ja see kõik oli lõpuks täitsa normaalne. Nii et kohalikud inimesed on, ütlevad kõigi asjal jess kõigega nõus ja kõik saab aetud rolleriga hõikan, rollerite kaetav muidugi absoluutselt käisid, sa ütleme kohalikel pidudel ka, et kas solistide surfasid seal hästi palju selliseid pidusid ja võeti seal ka kangemat napsu või millised need peod näiteks? Seal seal oli klubi Hollywood täitsa olemas, muidugi seal oli, oli klubis, olid ainult kohalikud või vähemalt tundus, sest kõigil olid siuksed, silmad ilus ja tumedad, pead nagu nad on, mingi väike kogu kogu oli seal lava peal, joogid olid Hollywoodis suhteliselt kallid, arvestades muu selle kultuurilisest, näiteks poest sai endale üks laimimaitseline rumm, maksis on natuke vähem kui snikers. Noh, et et kuna see shoksoli seal kallim, sest seda pidi importima kuskilt riigist, siis siis see hind ei olnud päris kuus krooni, aga see oli kuskil mingisugune 15 krooni või või midagi sihukest, oli selle 70 milliliitrise rummi pudeli hind kvaliteetsemat kraamiselt. Niisuguse 45 krooni eest sai endale pudeli rummi, džinni, viina või viskit, noh, kõik oli üks mark, oli üks hind. Kui siis peole minna, siis peod olid siuksed, noh, iga päev oli jaanipäev. Iga päev tehti rannas lõket, trall, tants oli selline, käis rohkem nagu selle baarileti juures, kui, kui siuksel mingil tantsupõrandal, sest tantsupõrandad seal tegelikult ei olnudki. Et oli selline, ta on niisugune, ta ei ole pubistiilis, sest kohe sealsamas murdub see kahe poolemeetrine laine on ja mis kohiseb, on ju sealsamas mängib mingi tiitšei, aga, aga samal ajal ta ei ole nagu ta ei ole Klubi, et on niisugune teistsugune feeling. Jõle kihvt oli muidugi meie meie enda aastavahetus. Mis toimus siis rannal, kus oli seesama ranna nii-öelda see pahar, mis seal rannas on, aga siis ei olnud seal rannas ainult see lõke ja mingid istumised või noh, ütleme seal pandi liiva peale vaibad maha ja vaipade peal, siis istuti ja mängiti ja ja joodi siis ka seda kangemat kraami. Noh, seal oli tõesti, oli neli lõket sellel aastavahetusel hunnik hunnik inimesi, kes kuni kuni merepiirini välja tantsisid, hüppasid selles mõttes oli nagu niisugune tõeline Beach Party. Nii et kuigi alustasime siin sihukse suhteliselt kurva tooniga, et inimesed on nii-öelda näost nagu kurvad ja et ikkagi sotsialistlik vabariik, et eeldasin kuidagi, et tegemist on kammitsetud inimestega, tegelikult oskavad nad pidutseda ja lõõgastuda väga hästi. Seal antud pidudel tegelikult oli rohkem turist kui, kui, kui kohalik tegelane, et muidugi oli seal näha neid ka ka neid inimesi, kes seal ütleme, sellest turismisektoris töötavad aga, aga, aga mitte mitte väga palju selliseid sealt külast tulnud tegelasi, et selle külategelase jaoks on muidugi see, see pidu on nagu liiast. Et ma ei oska öelda, palju nad joovad, igal juhul kui nad joovad, siis täis jäävad nad väga kiiresti, sest nad on pisikesed. Leenal ei kannata väga palju, et me ei näinud seda aastavahetust, mis nad tegid siis mis nad päriselt siis nagu need, kuidas see siis toimus. Meie tänase reisipalaviku sihtmaaks on Vietnam, täpsemalt siis Vietnami sotsialistlik vabariik. Kui ma nüüd päris täpne olen ja meil on villast Priidu, kes kolm kuud seal veetis aasia köögid on tavaliselt hästi huvitavad, milline on. Tomi köök, Vietnami köök on riis ja nuudlisupp, Nad söövad kõike, kala, liha, kana, kõik need on olemas, aga, aga põhirõhk ikkagi jääb riisile, et kui sa näed kuskil suurt sellist koera, noh, nad on muidugi kõik koerad ja kassid ja inimesed, kõik on väiksemad, kui meil siin aga, aga nende mõistes suurt koera, kes pistab nii-öelda nägu naerul riisi, siis see on tema igapäevatoit, on tegelikult tema sihuke paras magustoit. Sest Nad kõik söövad seal riisi, et siukest kuiva keedetud riisi midagi sinna peale nad ei pane, hapukoort neil ei ole. Võib-olla sojad, kui, kui on seda ka tõenäoliselt on põhiliselt ikkagi restoranis sinna riisi kõrval hammustavad tšillit ja söövad muidugi oma nuudlisuppi neid läbipaistvaid, nuudleid ja tavalisi nuudleid ja, ja, ja, ja seal sees on mingisugused tükid, mingid lihatükid, olgu need siis A või B või mingisugune kana, et seal pole erilist vahet, et et see ongi nende igapäevatoit, et ma rohkem nende söögist nagu niimoodi otseselt ei tea. Et mis neil nagu sellised väga erilised road on. Tavaliselt on Aasia köökides hirmuäratavaid sööke sa enne mainisid, ka siin süüakse kassi koeri. Kas selliseid asju oli ka? Ei, meile, kas koer ei, ei pakutud vähemalt me ei tea, et oleks pakutud ja tõenäoliselt mitte, et selles kultuuris võib-olla noh, see on kohati öeldakse, et see on niisugune kuninglik toit, et seda nagu niisama ei anta. No see ei ole väga meeldiv. Kindlasti kui peaks sööma koera näiteks. Vaatasin siin andmetest välja, et Vietnam on maailma teine riisiekspordis pärast taimaad, et on suurim riisi eksport, et kas peale nende linnade ja ütleme neid teed, kus pealse sõitsid, kus oli ääres majasid, kas oli siis tõesti, nagu neid riisipõldusid ka näha, nii suur ja lai? Seal oli isegi niimoodi, et kui riisipõllud muidu on sileda maapealse mägede otsa kõned riisipõllud ehitanud selles mõttes, et ka ka mägede otsas kasvab seda riisi, seda kasvab seal kui lennukiga ülemekong delta lennata, siis Sa näed, seal all on ainult selline nagu mingi kastide kogumik, mis tundub olevat vett täis, et ma eeldan, et seal sees kogu see riis kasvabki. Et muidugi iga maja kõrval oli riisipõld. Eelmine aasta oligi neil see häda, et üleujutused olid jana, neil hävis kas üks kolmandik kogusaagist? Jah, et 2008 vist oli mingi läbi aegade kõige suurem üleujutus. Jah, seal põhja põhja veetud, mis tegelikult juhtus olulisel määral. Räägiks veel natukene söögist, et riis on see põhiline, mida te ise sõita. Kas te saite kaadrievang ainult reisija nuudleid? Me selles mõttes, et nuudlid väga ei armastanud, aga aga riisi, riisi sõime põhiliselt ja reisi sinna kõrvale mingisuguseid grillitud või praetud liha või kala või kana, noh põhimõtteliselt sama ja kohati on muidugi selles mõttes ei ole ka välistatud, ütles, et leiab kartulid, seal on kartulite, mitte seda tavalist friikartulit, vaid ka päris kartulit, mida nad on panni peal siis praadinud. Nii nagu igal pool mujal Itaalia restoranid, India restorani, selles mõttes valik on nagu lai. Et ikkagi restoranid on rahvuslikud restoranid. Ja täiesti, et selles mõttes, et just ütleme siis tavalisest nende enda mingisugusesse punaste või siniste plastmasstoolidega restoranis on mingisugune inglisekeelne menüü, kus sa saad endale mingisuguse normaalse söögi võtta isegi nii pasta näiteks okei, et nad ise söövad ka seda, et selles mõttes neil on hästi laialdane see valik. Et kui sa lähed restorani, siis meil siin on igasugused seadused, igasugused Euroopa Liidu seadused on ju seal viis praadi tohib olla ja kaks supieine siis nende vahelt pead valima. Kui seal läheb, siis lapad neid lehekülgi nagu ühte siukest mõnusat muinasjuturaamatut ja siis hakkad mõtlema, mis endale nagu lubada saad, millist sa tahad või mida parajasti sööd, et noh, seal on kõiksugused variandid, erinevate küüslauku te mee, maitseainete chillidega, noh, kohati ikka võib leida siukseid väga, väga suuri menüüsid, kus on nagu kogu nänn olemas. Mida seal juuakse. Õlu, roni õlu, kohalik, seal on kohalik õlu. Hästi noh, ma ei ütleks, et ta nüüd nii hästi odav on, aga ka hästi palju juuakse, juuakse õlut, nad ise joovad õlu, turistid joovad õlut ja teine variant loomulikult värsked mahlad, kõiki neid värskeid mahlasid, kookospähklimahl apelsin, ananass, arbuus, kõik, kõik, kõik kõik, mis vähegi pähe tuleb tehti seal meile tomatimahla, värskelt tomatimahla piima ja suhkruga näiteks ükskord ükskord tehti täitsa normaalselt tomatimahlaained, ükskõik mis sa tahad, et kõik värsked mahlad on seal täiesti nagu olemas. Kõiki asju, öeldakse Jeesuse tehakse ära. Et üldiselt neil on jah, selles mõttes põhiline Yokongi võru värske mahl ja mingisugune praad ja kuna nii soe, siis üldiselt see söögiisu nagu noh, selles mõttes ei vajagi nagu mingisuguseid ekstra lisandeid, et on vaja mingisuguseid kohukesi ja kohupiimasid ja mingisuguseid mingeid sodi, mida meil siin on vaja, kui on külm ja depressiivne ja päike ei paista, on ju, et seal ei ole vaja, et seal see riis ja lihatükk nagu ajavad selle asja nagu iga päev täiesti korda. Kulinaarne pool on suhteliselt konservatiivne seal, et ei ole siukseid eriti ei laiata eksootiliste ma ei tea, putukad. Mardikatega mardikaid me nägime ainult Taisia seal Me mardikaid praetud mardikaid ei näinud. Küsiks niimoodi, et sa läksid Vietnamisse, miks sa sinna läksid ja kuidas sinna üldse saada? Me läksime Vietnamisse. Otseselt surfama Jakuna muine nimetatakse muineed üheks Aasia parimaks surfi Spotiks, noh ütleme siin netist informatsiooni otsides lõpuks me otsustasimegi selle kasuks, et sinna tuleb minna, kuna seal on kliima soe, tuult kõvasti, hinnad ei maksa. Hakkasime otsima, kuidas sinna saab, et esiteks peab sinna tegema viisa, viisa me tegime läbi Soome Vietnami saatkonna, kas see maksab ka midagi? 1000 krooni, ma mäletan, maksis nägu ja sedapidi maksma, kohapeal kässis mingeid ülekandeid teha ei saa ja nii edasi, et pidid Soome sõitma, me ei sõitnud, soomlane, saime kuidagi teistmoodi. Me saatsime oma staffi postiga sinna, kohati saadetakse ka raha, aga üldiselt vist võetakse ümbrikust välja, et õnneks oli mul üks sõber Soomes, siis maksis selle ära, kellele siis sai ülekannet teha, et neil, neil ei ole asjad niimoodi arenenud, et pangaülekande ja on olemas, et ikka kässis, kõik oli olemas, siis viisa sai võetud selline, et oleks mitmekordne sisenemine, et tavaliselt seal saab võtta kas ühekordne sisenemine või mitmekordne sisenemine, et siis me võtsime selle kõige kangema, et üle kolme kuu seal ei saanudki viisat teha, et siis pidi juba mingid muud põhjused olema, miks sinna minna? Et võib-olla seal mingi äriliselt on võimalik teha pikemaid viisasid lennupiletitega Helsingisse, Helsingist, Bangkokki, Bangkokist, Hossi, Minni, millal me Hossiminis maandusime, siis? Sihuke huvitav seik meetmete kohta näiteks on see, et et kui, kui need pukkide siit endale mingeid asju siis kindlasti mingeid lennupileteid tuleb nagu topelt šekkida või, või pigem pukkide koha peal kohalikele kohalikud lennu teha, sest sest kui me lendasime sinna kohale, siis mul olid internetist pukitud, aga mitte välja ostetud lennupiletid ühele väiksele saarele, mis asub Tai lahes. Ja kui me koha peale läksime, jalutasime suvalisse kioskisse, ütlesime, et homme hommikul kell 11 tahame lennata, et, et mis siis saab siis pileti hind oli poole odavam kui internetist Melciltpukkida internetist ja küsides, et kas me peame ette ostma, aga tagasisõidu pilet siis selle peale vastas, et vahet ei ole. Piletihind on sama täna-homme nädala pärast, kui bensu hind ei muutu. Et see oli siis Vietnami Airlines siga, niisugune konkreetne seik. Tänu sellele me saime ka nii-öelda sinna järele minna edasi-tagasi piletitega, muidu me planeerisime ühe otsa osta, aga et, et noh, oma hinna poolest oli ta ikkagi seesama hind, mis oleks üks ots olnud, oli nüüd juba kaks oleks otsast ja ja muidugi üheline, pidime sünnis veetma tol tol korral võin, ütleme sellel esimesel päeval. Ja kuna ma teadsin, et kohati võib leida sealt ka hotelli tubavus seal aknaid, siis siis meil täiesti õnnestuski 35 dollari eest leida endale niisugune koht, kus ei ole akent. Noh, muidugi hiljem selgus, et 35 dollarit on igal juhul ülemakstud kõikide maailma asjade eest. Sest sest tegelikult on võimalik sealtsamast leida 10 15 viiega, mis iganes hinnaga neid. Aga kuna me esimesel päeval väga täpselt veel ei teadnud, siis siis kannatas üks öösel selle 35 dollari eest sellesse sellesse aknasse toas viibida. Ja huvitav seik selle juures oli see, kuidas me hakkasime, läksime siis magama kuskil pool üheksa ja pidime ärkama ja järgmine hommik kell üheksa hakata siis lennujaama poole seiklema ja pool 10, mina avastan, et homme oleme sisse maganud, jooksen mööda tuba ringi, närvid läbi, akent ei ole välja vaadata ei saa. Ja, ja, ja üks hetk hiljem siis reisikaaslane siis ütles, et et mis nüüd paaniliselt seal tund aega maganud, ainult. Et, et minu, minu jaoks oli nagu vöö ja juba sisse magan, juba jäime sellest lennukist maha, et tegelikult oli tegu ainult ühe tunniga. Et, et see ajavahes esimesel päeval see sinna minemise ajavahe olite täiesti õudne, seal on viis tundi ajavahe ja, ja ütleme siis viis tundi, viis tundi tagasi, et kui meil on siin kell 12, siis neil on kell viis juba õhtul. Et siis oligi seal, ärkasin samal ööl veel kell neli üles kell kolm ja, ja passisin lihtsalt passisid. Sest sest und ei tule sellisel sellise vahega, et kui tagasi tulla on väga lihtne, ärkad hommikul varem, aga seal und ei tule ja siis pead hommikul ärkama seal nagu kesköösel. Kas lennupiletid sinna on kallis? Lennupiletit peab otsima varakult, ütleme nii, mõistlik oleks otsida juba kolm-neli võib-olla isegi viis kuud ette ja just oodata mingisuguseid kampaaniaid, et lennupilet on suhteliselt kallis põhimõtteliselt on sama kallis kui Bangkoki sellest olenebki nüüd sellest Bangkoki hinnast, et kas ta nüüd seal võib saada 7000-ga ja võib maksta ka 15 või või isegi rohkem, ma ei kujuta ette. Nii et Bangkok on see linn, milles tuleb kindlasti läbida ennem kui Vietnamisse saada, noh ütleme Moskvast saab ka otse Vietnamisse, kui minna läbi Helsingi fineeri kesisemaid, sinna. Kuidas seal kohapeal liikuda, me oleme pikalt rääkinud moto rollaritest ütleme siis külas, kus te elasite, kuidas ta seal liikusid, ütleme siis, kui linnas ringi käisite ja ütleme ja maal ringi sõites, kasutades kohalikke lennuliine, nagu ma aru sain. Otsime sinna selle saare peale, siis me kasutasime lennu pluss sest bussisõit oleks olnud mingi üheksa tunni pikkune, millele oleks järgnenud kahe tonnine praamisõit, et noh, see oleks täiesti õudne olnud, et pool tundi lennata või siis 10 tundi seigelda. Et kohati võib tunduda see väga huvitav, aga teistpidi jälle see 40 kilomeetrit tunnis mööda mingisugust auklikud teed või, või mingisuguste noh, mille iganes ma ei kujuta ette, isegi nõks oleks välja näinud liigeldakse muidu Vietnamis lennukitega suhteliselt vähe, noh ütleme kuule seal sees need inimesed küll ütleme kui Hossiministanoisse lennates on 1600 kilomeetrit, et see küll lennukiga võtta, aga üldiselt minnakse ikkagi bussiga. Bussivariandid on siis päevane buss, kus istud ja öine buss, kus sa magad. Magamisbuss on siis selline, kus on kahekordne kolm rida ja sul on seal oma voodilõng, padi, voodi. Muidugi suurematele inimestele on see suhteliselt niisugune ebamugav, sest see voodi ei ole mitte teps tehtud meeter kaheksa kümnestele ega meetriasse kümnestele, vaid ikka meeter käinud. Ütelge uskend pikkustele tegelastele, et seal peab jah, natuke nagu selle koha pealt just pikad sõidud enne mõtlema ja võib-olla ühe korra katsetama seda bussi, kui minna proovima mingisugust, mingisugust ma ei tea kolmekümnetunnist sõitu, selles te proovisite ei proovinud, me tahtsime proovida, aga kuna olid pühad ja bussid olid täis ja bussid ei sõitnud, siis me pidime lennuki võtma lennukiga ainult sõitjatagi ringi või oli teil oma mingi auto, autot ei saa rentida? Ei saa ühe korra, kui meil neil olid külas seal veel ühed inimesed, teised eestlased, kes sattusid sinna samal ajal nendega me käisime, tegime siukseid surfitrippe, kus muinastuult ei olnud. Siis me rentisime auto, aga kui sellega kaasnes ka meile juht selle autorendiga ja siis me sõitsime mööda seda rannikut edasi, otsides uusi huvitavaid kohti, kus surfata ja seal oli siis see oli nagu autorent põhiliselt ikkagi kui lähedastes kohtades, liiklesime siis rolleriga. Ja kui kuskile kaugemale oli vaja minna, siis bussiga lennukiga ainult ekstreemolukordades. Kuidas sõitsite Hossi Minni lennukiga maandusid, kuidas te sealt edasi läksid? Millega taksoga läksime sealt lennujaamast kesklinna ja kauplema, veab seal selles mõttes kõvasti, et lennujaamas kohe tahetakse muidugi ikka julm kirves selga väänata, et et ütleme siis kohalik raha on sadadest tuhandetest, mis see kohalik raha on? Dong, dong, Vietnami dong, Vietnami dong ja kurss on umbes selline, et, et me ise arvutasime niimoodi, et kui on 100000 ongi siis see on 100 krooni. Tegelikult oli see 100000 ongi umbes 75 80 krooni, noh, ütleme niisugune vahe umbes, no kuskil üks kolmandik natuke vähem maha. Okei noh, pärast jäi üle, lihtsalt oli lihtsam arvutada ja noh, lõpuks enam ei ütle 100000 või 500000 või viis miljonit, et lõpuks on ikkagi need need kolm nulliselt taanduvad siit lõpust, et need on ikkagi 100000 5000 ja noh, ongi 5005 miljonit, siis nii-öelda Ütle inimestele, kes nüüd plaanime Vietnamisse minna, et mis on see kirves, mis selga lüüakse sulle takso pealt, kui sõidad lennujaamast ja mis on see? Õige hind, mida maksta lennujaamast kesklinna kui võtta lina Sun või linnal tagsi, siis on umbes 100 tongi 100000 ongi, on normaalne hind, normaalne hind, küsivad nad alguses 350 400 siis sealt kaupled ennast 200 peale võib-olla 150 peale, me esimene kord me teadsime, et seal on 120 umbes, et meie lõpuks Sist maksime 150, aga tagasi sõitsime juba 80-ga. Nii et nad on suhteliselt ikkagi siuksed altid sind tõmbama ja lennujaamas kindlasti. Reisipalavik noomima rannakus raadioeetris. Vietnami riik laiub pea 332000-l ruutkilomeetril kulgedes 1600 kilomeetrit pikuti põhjast lõunasse mööda Lõuna-Hiina merd. Riigi kuju on väga omapäraselt piklik, nii et kõige kitsamas osas on riigi laius vaid 40 kilomeetrit. Vietnam on oma 87 miljoni inimesega populatsioonilt 13. riik maailmas, edestades rahvaarvult veidi Saksamaad. Kuigi tegemist on nii-öelda kolmanda maailmariigiga, siis on Vietnam nende maade arvestuses ühe madalamad töötustasemega riik. Vietnam on maailma suurim kummieksportöör maailma teine riisiekspordis ning üllatuslikult maailma kolmas kohvi ja viies andide eksportöör. Olles umbes 1000 aastat Hiina ülemvõimu all, vabastasid vietnamlased end 938. aastal ning järgnenud õitsengu ajal löödi tagasi isegi läbi aegade suurimate maailmavallutajate mongolite katsed seda riiki Anastada ja seda kolmel korral. 11 ja 18. sajandi vahel ana stati isegi tükike võimsast meeri teinud peeriumist. 1859. aastal sai Vietnamist Prantsusmaa koloonia. See tõi Vietnami ühiskonda suuri muutusi eelkõige just poliitilise kultuurialaseid. Samuti elavnes veelgi Vietnami majandus algust, tehti tubakat, tee ja kohviekspordiga. Selle hinnaks oli muidugi kohalike põliselanike soovide ignoreerimine. Prantsusmaa säilitas ülemvõimu Vietnamis kuni teise maailmasõjani. Vietnami lõhestumine kommunistide ja nende opositsiooni vahel oli ka põhjuseks, miks USA oma väed sinna kuna kivis. Kuigi USA pole kunagised aktsiooni sõjaks pidanud ega ka oma kaotust tunnistanud siis vietnamlased on läbi aegade näidanud, kui hästi nad oma kodumaad kaitsta oskavad. Vietnami bioloogiline mitmekesisus on üks ainulaadse maid, mida on hinnatud vastava mitmekesisuse indeksi järgi maailmas kuueteist- 10.-ks, omades näiteks 70 kaheksat ja sadat Emmdeemilist imetaja ja linnuliiki. Lisaks kurvale faktile, et viimase 30 aasta jooksul on väljasuremisohus liikide arv tõusnud 700-lt 900-le. Peab ära mainima, et valitsus kulutab siiski 50 miljonit krooni aastas, et säilitada see unikaalne loodus. Üldiselt on su jutust mulje jäänud, et ta on ikkagi odav riike. Oleme õigel teel. Ta on ta odav ja kindlasti leiab sealt kohti, kus saab palju raha maksta ja ja, ja saab ka noh, kus seal mingid hotellid muinees, mis maksid 160 dollarit öö on ju samal ajal leiab sealt siukseid hotelle, mis maksab viis dollarit või, või, või kolm või, või mis iganes hinna on ju, muidugi oleneb sellest, mis sa soovid, onju, et väga normaalse toa saab alates seal ütleme 10-st dollarist. See on siis Läänemere ääres, ma pean silmas, et meri paistab mitte ta ei ole, nüüd on piits, aga, aga põhimõtteliselt on, siis on siis 50 meetrit võib-olla sinna jalutada, et kus me ise elasime, oligi siis 50 meetrit merest ja me maksime 13 dollarit vist. Me hakkasime sealtsamast, temast sai surfata, muine ise ongi niisugune surfisorti koht, et kui sinna mingisuguse perega minna, siis tuleb kindlasti arvestada, et et rannas on lainemeeter kaks kolm, mis sind ründab seal enne seda lainet on jõgi, mis voolab noh, selles mõttes, et täiendada nagu kujutletav Jõgise laine või see hoov ja nagu selle v nii võimsalt liikuma pandud, seal hetkedega saab liikuda. Samas teise nii-öelda ühest, ühest hotellist teise. Et siuksed, tavalised ujumistingimused seal päris ei ole, et võib-olla tõesti mingisugune kui hotelliga koht või ütleme, hotell võtta, kus on bassein et see on nagu kuidagi siuksem võib-olla on siis see on natuke kallim ja kui minna lühemaks ajaks, siis kindlasti on see oluline. Sest noh, kui seal ütleme, on periood, kus ei ole üldse lainet ja samas on periood, kus on hästi suured lained, et seal on just see sõltub hästi palju täiskuust. Vesi on 27 kraadi. See on ju nagu basseinis soojem, soojem, soojem ja elu on ikkagi kordades odavam ja isegi ütleme niisugustes turismipiirkondades või kus on rohkem turiste, et seal ei ole ka, ütleme, hinnad eriti kõrged, ütleme Eesti inimese jaoks. Muin ees on hästi palju viimasel kahel aastal käinud venelasi ja nemad on natuke seda hinda kergitanud, et kui seal aastaid tagasi ei olnud peaaegu ühtegi hotelli ja rollerirent oli pool sellest hinnast, mis ta täna on siis nüüd tänu sellele, et seal on hakanud rohkem inimesi käima ja rohkem kui venelasi käima, kes tegelikult suht kiiresti lükkavad need hinnad üles sisse on läinud kallimaks need asjad, kui nad oleks tegelikult pidanud olema, aga üldiselt on ikkagi suhteliselt odavat seal 30 krooniga saab mõnusa. Noh, mis rollerid ainult maksab? 10 dollarit oli päev päev? Kohati tegelikult see on päris kallis, arvestades, et nii nii Tais kui ka noh, ütleme see oli ainult muinees, oli 10 dollarit talatis, mis on paarsada kilomeetrit eemal, mägilinn seal oli viis Hossiminnist neli dollarit, et noh, see on ainult. No arvestades, et hotellituba oli 13 dollarit, siis rolleri 10 dollarit on ikka päris kõrgeim. Päris kõrge hind ja rollerirent on selline, seal on niisugune huvitav, et lähed seisata äärde, püüad kinni esimese rolleri venna, ütled talle, et ma tahan su rollerit, annab talle 10 dollarit või siis mingisuguse noh, meie lõpuks muidugi me maksime vähem, ei maksnud seda kümmet dollarit seal esimeste päevade hind, et see on nagu turisti hind. Et kindlasti seal on kohti, kus saab ka odavamalt. Et ütleme siis mingi 120 tongi, kes on siis noh, ütleme võib-olla kaheksa dollarit või natuke vähem, isegi annad talle selle raha, võtate rolleri, ütleb talle, et õhtul toon siia kohta selle rolleri tagasi. Ta ütles, et lähed, sõidad, et mingit paberitööd seal või mingid asjad ainult siukest jama ei ole. Aga nüüd, kui sa selle rolleri laenutus, siis seal on kohalik politsei, kes agar tõeline teda tegelikult ei huvita. Turistid, aga ka turistid huvitavad teda, sest ta läks sinna nagu, ütleme siis seadust jalule seadma, et nad pargivad oma selle suure kastika, mis neil on, pargivad keset teed, et nad ei ole põõsas, nad ei mõõda su kiirust, nad ei lase sul puhuda, neil ei ole siukseid aparaat, vaata, nad pargivad oma selle masina keset teed, võtavad su maha, kui sa sealt oma rolleriga puristan, nende poole küsivad, kas sul load on, sul lube ei ole, siis nad võtavad rolleri, tõstavad selle kastika peale, ütlevad tšauhh. Et noh, meil õnneks ei juhtunud seda, sest kohalikud hästi palju hoiatavad, nad sõidavad sulle, vastane lehvitavad, ütlevad põlispoliis, jään seisma, ootad, kuni need oma selle aktsiooni seal, kuni nad on kastika täis saanud ja minema sõitnud ja siis sõidad rahulikult edasi või sõidad kuskilt ringiga. Aga üldiselt nad võetakse seal mingiks kolmeks kuuks, roller tehakse mingisugune päris suur trahv, kui, kui ilma lubadeta sõidu eest vahele jääda ja Euroopa load ei loe. Et selles mõttes, et see, et on load, retsept nagu noh, neid ei koti, et see, see ikkagi peab minema peab minema sinna kuskile Vietnami mingisugusesse kohalikku ARKi ja tegema endale need kohalikud load, load, et me käisime tegemas ka, aga aga kuna seal juhtus see, et, et lõpuks küsiti mingisuguse kolme lause tõlkest terve hunnik raha, siis me otsustasime, et meil tegelikult ei ole vaja seda. Mis sealt üldse osta on, ütleme, tavaliselt on igal maal siuksed kindlad, ütleme noh, ühed on sihuksed, suveniirid, mida ostetakse ja teised asjad, mida ostetakse tavaliselt noh, et see on väga soodne sellel maal. Oh, ma ei teagi, mis sealt osta, et seal on. Mingisuguseid erilisi maiustusi seal ei ole, et ütleme, et võib-olla kohapeal ise mäe mekkisime mingisuguseid banaanikooki kookoskooke ja mingisuguseid siukseid, huvitavaid värskeid asju, mida kaasa tooma ei hakka, arvestada seal mingisugust ülekilode süsteemi, et, et et mingisugust kommi sealt väga võtta. No mingisugust niisugust kulda ja karda, ma ka nagu ei oska öelda, et sealt nagu väga kaasa osta, et et ma ei näinudki midagi niisugust, mis sealt nagu peaks ostma nagu kaasa endale, mida tirida siia, et võib-olla seal mingisuguses sõjamuuseumis käia, osta. Tal on mingi mängutank sealt, aga noh, mis sa sellega siin teed, on ju eriti midagi siukest budistlikku jama seal ka ei ole või noh, selles mõttes, et sa ei saa sealt neid igasuguseid kujusid ka väga osta. Meil ei olnudki tegelikult niisugust kaasa ostmise plaani, et võib-olla sellepärast ma ei näinud siukseid kohti, kus hirmsasti saaks mingit nänni, võib-olla selle oma riisimütsi saab kaasa osta, mis on see niukse niukse, silindrikujuline, terava otsaga. Nii nagu Vietnami müts on ju, et see on, see on põhiasi, mis nad sealt kaasa ostavad, kõik, kes sealt ära lendasid, kõiges ja müts kaasas oli. Et seda nad tantsivad. See on siis lambi sirmikujuline jah, täpselt, ja see on tõesti kõikidel, ütleme inimestel peas täpselt kõikidel venelastel. Ja, ja ei, ei saa öelda, et, et ei ole, sest ikkagi on väga paljudel olgu seal all mingi teine müts veel või mis iganes ja olgu seal peal, vahest on see kiiver seal peal, vahest on seal noh, Liiver panevad vahest kiivri sinna peale, jah, see on niisugune niisugune ulmeskeem. Et vaata, kui ma nad kumma peale panevad, siis kiiver on tal peas ja siis panevad selle mütsi veel vahepeal või vastupidi. Ma ei mäleta, minu meelest oli see minu meelest ma isegi mõlemat pidi näinud igavese. Tavaliselt see ripub näiteks kaelas, kiiver peas ja, või siis vahest nad sõidavad ainult sellega, see nagu kiivri asemel või vahest on nagu mingisuguse kiivri moodi asi seal neil ei ole selles mõttes kiivrid, siuksed, nagu me kujutame ette, et on kiivrit, nende jaoks on kiivriseadus tuli alles aasta või kaks tagasi nende jaoks, kiiver on ükskõik milline asi, mis pähe läheb, mis natukenegi on plastikust. Et olgu see sõjakiiver või mingisuguse rattakiiver või, või mängukiiver või mingi ekstreemspordikiiver. Nende jaoks ei ole, kiiver sihuke sirmi ja lõuaga niisugune mootorratta kiiver, nende jaoks on kiiver, mingisugune asi, mis on plastikust ja mille, mis nagu politsei nagu rahuldab Kusjuures leidsin huvitava fakti, et 75 protsenti Vietnam lastest on sündinud hiljem kui 1975. Nii et see peaks olema päris noorteriik. Tõsiselt jah, jah, suhteliselt, sest ütleme, et see on siis peale sõda nii heas kui ka siis, kui kõik olid juba ära nuditud. Palju seal see sõda praegusest Vietnamis jutuks tuleb, paljud on nagu mõjutanud, tundsid seal mingisugust tagajärg ja räägivad nad ikka, et nad panid ameeriklastele ära. Ei ole, ei ole siukest asja täheldanud, et võib-olla see, et me käisime seal sõjamuuseumis, vaatasime, mis seal nagu näidati ja räägiti, aga sellist mingisugust niisugust tugevat rõhku, et vahetame, panime raha või et kas te olete Ameerikast või või noh, selles niisugust asja ei olnud, et pigem oli seal, et ameeriklased, kes on võib-olla siis kuidagi Vietnami sidemetega, siis käisid pigem Vietnamis külas, et, et kohatine kohtasime inimesi, kes rääkisid puhast inglise keelt, tuli välja, et. Aga ta on Ameerikast pärit, on ja ma olen hoopis Texasest, et tere, tere inglise keeles on ju, et noh, et, et kui Vietnami näoga tegelane hakkab inglise keeles rääkima, siis see nime siis järelikult ta ei ole sealt pärit. Seal on üks väike linn rannikust eemal, mägedes nimi on talat, seal sai näiteks jaanalinnuga sõita. Kas sa kujutad ette, enniese pikk kael on ja siis jaanalinnu seljas sai nagu ratsutada aine ja seal sai igast asju veel teha, seal on hästi palju koskesid ja see oli niisugune nagu natuke kultuursem keskkond, et seal ei olnud nagu selliste näha, sellist kilekotimaja on ju. Et seal olid ikkagi korralikud elumaja, et seal oli natuke jahedam, seal oli soe vesi, vatitekk on ja noh, 18 kraadi on jahedamas kliimas. Seal olid mingid elevandisõit ja nii edasi ja seal paljud inimesed rääkisid inglise keelt, aga kuna ta on olnud ka prantsuse koloonia, siis antud linn nagu meenutas natuke niukses siukest prantsuse küla, niisugust niuksed. Kohvikud olid natuke prantsuse stiilis, mingi kamin, seal põlaseni, söögid olid natuke siukses prantsuse stiilis. Hästi palju oli kuulda prantsuse keelt, et noh, tal oli niisugune teistsugune. Võib-olla need teised linnad, mis seal mööda rannikutel ülespoole lähevad, võib-olla sealt leiab veel igasuguseid huvitavaid asju, mõni nii palju ei jõudnud ringi reisida. Mainisid sõjaväe sõjamuuseume ja mis need endast kujutavad? Sõjamuuseumis käisime, seal on, seal on tangid, lennukeid, helikoptereid, püstolid, siis on seal õudsad pildid inimestest, kes on sõjas kannatada saanud, kellel pole jalgu poolt keha, mis iganes, et igas igas suuremas linnas on mingisugune sõjamuuseum olemas kus siis on mingeid erinevaid vidinaid näha. Seal näidati, mis toimus, seal oli ajalugu, kuidas toimus? Päris kihvt oli reaktiivlennuki leegi väljaheitekohas seista umbes ette kujutada, mis, mis nagu toimub, kui see hakkab õhku tõusma. Siukest asja iga päev ei näe niukseid suuri metall. Kobakaid. Ja sõjast on nii-öelda igapäevaselt, nagu ma olen maininud, on üle saanud nii. Ja, ja et sellest nad ei räägi väga, vähemalt nii palju, kui me nende kohalikega ja suhtlesime siis nagu sellist, mingisugust sõja teemat nad väga ei puudutanud. Vahest kohati nad on muidugi nukrad, et naljakas lugu on seal muidugi sellega, et et kõik need, kõik nad kerjavad, valge inimene neile toob raha, on ju. Nii, nad arvavad, et isegi kui seal kodanik istus tee ääres ei oma praadi või mingit kebabi või burksi või mingit asja. Kohe oli kerjamine, kohe oli see, et nüüd on raha vaja, endal on suur praad ees on ju, et noh, mis õigusega. Et nende jaoks on see nagu veel võõras, et valge inimene ikkagi on, seal on, on nagu võõras Pole näinud valget inimest, see on nagu neile on see ime, et et nad tulevad ja katsuvad ja vaatavad ja ja uudistavad, et võib-olla bangkoki, täna ma olen täitsa suva, mis sa teed seal kukervallitades lähed treppidest alla, keegi isegi ei vaata siis seal juba keset tänavat seistes oled sa üks selline loom puuris. Et mitte sina ei vaata neid, vaid nemad vaatavad sind suhteliselt palju, nagu seda poolt. Meie reisipalaviku sihtmaa on täna Vietnam ja Vietnamisse läksid saab liidu eelkõige sellepärast, et surfama minna. Seal on imeilusad rannad, nagu sa vist natuke mainisid ka ja pikad ja sest tal on ju pea 2000 kilomeetrine rannajoon täpselt. Pea 2000 kilomeetrine rannajoon ja ja on kogu see rannajoon, on ka tuuline, arvestades, et Lõuna-Vietnamis temperatuur on seal 33 ja vesi 27 sisse tuul ei ole nagu selles mõttes, nagu sihuke meie kliimas segav faktor on vaid pigem just selline mõnus jahutav ja seda kliimat nagu neutraliseerib tegelane. Et muidugi tugevamate tuultega oli näha, et turist läks rannast ära. Aga seda rõõmsam oli meil Lõuna pool on soojem, lõuna poole olid ka sina. Milline küla oli, kus sa elasid, kas oli linn või küla, täpsemalt? Külasemeliselt majadel teisi korruseid ei ole. Okei, paar maja võib-olla leidus, millel oli teine korrus üldiselt majad on madalad ja see oli niisugune väike nagu sihuke turismiküla rohkem seal kõrval oli siis see õige muine küla, mis on siis kalameeste küla, kus oli siis paar 1000 paati selle küla all, kuhu laine jõudnud ja siis seal olid siis need igasugused, vaat kus nad elavad ühes selles majas, ma ei tea, mitmekümnekesi. Ja käivad, püüavad oma kalaja, kasvatavad oma riisi kuskil sealsamas ja ja seda nad siis ja müüvad oma küpsist. Ja me rääkisime ka huvitavast mäekülast, kuidas see nimi oli isegi mul galat talatis, kus on siis natukene prantslase hõngu, et millised lahedad kohad veel on Vietnamis, mis kindlalt peaks läbi käima, kui Vietnamisse satud? Vietnami üks suurimaid saari on puugoki saar mis on äge just selle poolest, et, et seal on hästi palju loodust, hästi vähe nagu asustatust seal küll elab väga palju inimesi, aga nad elavad oma selles ühes puu linnakeses ja, ja, ja rohkem neid nagu ei segata väga, nad ei ole sinna nagu laiali valgunud. See saar on selline, kus leiab valgeid liivarandasid, kus palmid nimetavad üle üle selle liiva, kus on sinine vesi. Seal on mingit pärli kasvandused, seal on palmikasvandus, et ta on niisugune hästi rahulik saar. Võib-olla noh, et kui just keegi otsib nagu rahu, siis saar on just see, kust seda rahu leiab. Et mingeid pidusid seal väga ei toimu, mingisugust tuult ja tormi seal ei ole. Vesi on peegelsile, väike on lagi taevas ja, ja, ja nii on iga päev ainuke asi, mis tegelikult oli seal. Kuna me jõudsime sinna saarele vihmaperioodi lõpus, siis iga öö 100. iga jumala öö oli välku ja 100. nagu 100. ikka selles mõttes, et meie mõistes ikka niukseid ämbrisuuruseid piiskasid. Julmalt päeval oli lauspäike, öösel 100. iga jumala öö, muidu seal on hästi rahulik. Et just see, see, see pidi olema vihmaperioodi lõpus, et veel midagi sajab, et muidu üldiselt on hästi, kui see on nagu üks koht, kuhu tasub kindlasti minna, vaadata, siis on olemas muidugi Vietnami kõige see, ütleme siis siukse kurikuulsam või kõige kõige rohkem külastatav kohta on Halongvey. Mis on selline laht, kus on siis need kivimürakad sealt veest väljas, kus tehakse siis cruise, suurte Cruysikate, väikeste rusikatega kidega, Nuude, millega iganes. Et see on niisugune põhikoht, kuhu minna, aga jama selle koha juures on see seal näiteks jaanuarikuus on külm, ma ei tea, kas seal veebruarikuus läheb soojemaks või noh, mitte palju soojemaks, võib-olla siis seal on, kasvab see 13 pealt temperatuur seal võib-olla 18 peale. Kui siit otse minna sisse, pole hullu, kui seal juba ja lõuna pool ennast mõnusalt lasta ära küpseda, siis sinna ülespoole enam nagu väga ei taha minna. Et, et aga long bay kindlasti on väärt vaatamist selle kohta leiab igasuguseid pilte ja asju ka kus, milliseid cruise sinna võtta, kui pikad need kruiisid võiksid olla seal mitmepäevased või Nende kivimürakad sees on suured koopad, mida vaatama minna kindlasti ja, ja rohkem naha, long päist. Ma ei oskagi rääkida Hanoi näiteks linnana, mingi eriline linn ei ole, et kui, kui sulle räägitakse vanalinnas, siis natuke tekib niisugune mõte, et vot meil on ilus vanalinn, et läheks, vaataks järsku, seal on ka ilus vanalinn, noh, nende mõistes vanalinn on sellise noh, ütleme siis, kui, kui meie näiteks turistile sihukest kopli kõige koledamat nurgatagust siis näete vanalinn, et säilinud mingist ajast, et noh, seda ei ole mõtet vaatama, seal ei ole midagi ilusat. Eriti kui temperatuur on 13 kraadis muutub veel koledamaks. Et ma küsisin seal, et kus on see vanalinn, mida vaatama minna, siis ta näitas üle tee, et näiteks siin on näha mingisuguseid vanu asju, siis okei, seda kõike me oleme näinud kordades. Igalt poolt, nii et rannad ja on nagu põhiline, mis, mida seal nautida. Haa long way siis peale selle. Rannatalong, ta ei, kindlasti on seal igasuguseid templeid võimalik vaatama minna. Ütleme mööda seda rannikut reisides leiab igasuguseid huvitavaid asju sealt ma ei oska öelda niukseid vaatamisi ütleme seal just Igase, ütleme igas selles külas, igas selles peatuspunktis on olemas hästi palju igasuguseid turismi, neid putkasid kes kõik müüvad siis ümberkaudsetest kohtadesse neid reise umbes seal linnadesse, bussireise kohtadesse, turismireise mägede otsa, suuri Budasid vaatama või, või mingisuguseid kaktuse taimekasvandusi või noh selles mõttes nagu leiab sealt hästi palju igasuguseid neid just neid sihtkohti, nendest turismikohtadest, et võib-olla muine juures näiteks üks ägedamaid asju oli see liivatünnid. Need olid niuksed. Mitte ma ei oska öelda, kui kõrged nad olid, noh, see oli, see oli niisugune, tundus kaugelt vaadatuna tundus niisugune kõrbe algus, et sihuke tohutu mass, liivamäed, siukseid, tera üleval, teravat liiva näed, puhtast valgest liivast ronid seal peal. See on niisugune, ta ei ole sihuke pehme liiv nagu rannas, mis vajub ära, vaid sihuke nagu ta on ikkagi pehme liivaga, samal ajal ta nii jäik, et ei vaju sinna sisse, sa saad seal peal kõndida. Ja, ja, ja need olid näiteks väga ilusad, et just niukseid liivamägesid. Ja kui üldse mööda seda Vietnami rannikut just seda lõunapoolset rannikut sõita, siis, siis seal on päris palju mägesid, päris palju teid rannas, täpselt nagu merel, ääres ja lisaks muidugi on seal nende mägede vahel need suured liivadüünides, need on väga šeff on vaadata neid, kuidas nad laiunud hunnikutes massides liivad. Kui te kujutaksite ette näiteks Pirita ranna lõpus mingisugust sihukest munamäe suurust liivamäge, siis, siis see võib olla midagi sarnast. Nii et soovitad vabalt, kes läheb siis mööda rannikut, soovitad minna autoga ja käia erinevad kohad läbi? Ja kindlasti kas autoga või bussiga või rolleriga või millega iganes. Kindlasti tripida natuke mööda seda rannikut. Vietnamist on räägitud kui ühe bioloogiliselt mitmekesisemat riigist, kus on väga palju, ütleme, olnud eelkõige olnud metsasid, kus on väga palju Emmdeemseid liike, kes on praegu kõik väljasuremisohus, et kas sa sattusid ka, ütleme sellisesse. Sa võistlused džunglis käisime natuke džungli vahel pigem rolleriga sõitmas kui niisama jalutamas seal just selle puugoki saare peal. Et kui nüüd vaadata seda siukest puhast metsa, seal on võib-olla rohkem põhja pool, et lõuna pool oli küll palju siukseid, suuri palmikogumikke ja süsteeme, aga et asi on nii palju ja neil on see, et ma ei tea, mis neil seda nagu ajendab, aga nad söövad päris palju saamist ära. Näiteks see, et nad on ära püüdnud merest nii palju kala, välistab delfiini elu, sellesse antakse Vietnami külje all, et, et nad on lihtsalt, nad on söönud mitte ära delfiini, vaid nad on ära söönud delfiini söögi. Et pigem on nagu, et see pull džungel ja süsteem seal noh, kindlasti on nagu noh, kui me filmidest vaatame, siis seal on igasuguseid ohte, aga, aga üldiselt nad ikkagi enamus asju on ära söönud, et ma nagu võib-olla sellepärast need asjad ongi ohustatud. Et, et neid ei ole enam nii palju, et seal ei ole tegelikult hirmsasti mingeid satikaid, kes sind tüütavad öösiti, seal ei ole mingisuguseid madusid, siukest asja me ei näinud absoluutselt siukest mingisugust julma džunglit nagu Rambo filmides või, või, või, või mingis Vietnami sõjafilmis siis kus madu sealt puu otsast vaikselt ennast alla libistab, et noh, me ei käinud ka päris sügavas džunglis. Aga, aga niisugust asja nagu võib-olla Mekongi delta natukene, aga seal ei ole ka nagunii kõrge see Puustik või noh, ütleme seal ühtse puugoki, seal oli ainuke, kus me nägime siukest. Noh, seal on, et need mäel ei olnud, näed, vaid need olid nagu põõsad, aga tohutult suured põõsad, kus olid hoopis teistsugused puud, hoopis teistsugused taimed. Täiesti. Noh, väga kihvt oli see, see mägi ise. Aga, aga kuna sealt tsivilisatsiooni seal ei eksisteeri, siis sealt läbi sõita nagu ei saanud, et vaadata, milline see päriselt välja näeb. Et võib-olla teistpidi nagu, ütleme võrreldes Läti saarega kus seal džungli all väike mingi elevant mässab, on ju noh, et see on nagu palju kihvtim ja kui, kui, kui see mass metsa lihtsalt, mis on tõesti äge oma sellelt igasugustelt struktuuridelt, aga seal sinna sisse väga ronida ei taha. Jäta ennem kui ma sind natukene isekeskis vietnami tutvusin, siis oli täiesti siukseid fakte toodud, et vietnamlased on praktiliselt suuremad loomad pea kõik hävitanud või on nad liikunud lihtsalt kõrvalmaadesse, näiteks ütleme, ninasarvikud tiigrid, et need on kõik naaberriikidesse metsadesse kolinud. Näiteks ahve, nägid seal. Nägime ahve ainult mingisuguste nööride otsas kellelegi hoovis, kes siis oli selle kuskilt kinni püüdnud, nad ikka püüavad selle kinni ja tõstavad selle endale hoovi, ma ei tea, mis nad sellega pärast teevad, et et võrreldes noh, vaadates näiteks seda buketi saart siis seal me käisime ahvimäel, kus hunnikus aasta ümbritses meid, kui me banaanikobara kilekotist välja võtsime, on ju, et siis siukseid asju seal ei olnud niimoodi, et ah puu otsast lehti. Eks ole, nii et vietnamlased siis suhteliselt külmalt suhtuvad oma looduse poolesse. Tänasel päeval küll veel ja sest noh, ütleme juba vaadates seda, kuidas nad suhtuvad oma sellesse ilusasse liivaranda kohati seal, kus ütleme siis ei ole seda, kes seda puhastaks, ütleme, puugoki saarel, ma rääkisin sellest ilusast paradiisirannast siis kuna seal kedagi ei ole inimesi selles mõttes, siis ei ole seal seda rämpsu. Aga kui vaadata näiteks ühte randa, kuhu me läksime surfama, siis siis see oli täpselt linna kõrval. Ja see rand, noh, see oli niisugune niisugune prügimägi, kõva prügimägi, mustame seal, ronisime, et, et nad teevad oma hädad sinna randa, nad viivad oma prügi sinna randa. Et seal nagu vaheldub, see asi vaheldub nagu öö ja päev, et nii need inimesed, nii need kohad, nii need poed, nii need rannad, et, et võib nagu täiesti sattuda, ütleme, kui seal mingi kahenädalane trip võta Vietnamis võib täiesti sattuda niukses noh, nagu täiesti nagu saada mingi väga negatiivse kogemuse. Samas võib ainult positiivseid hetki leida, et meid nagu tolleks hetkeks sitane rand enam ei häirinud. Nii väga, sest sest me olime enne kohanud seda juba, et aga kui esimese asjana näiteks seda näha, sisse nõudma. See on õudne, aga, aga muidu ei ole selles mõttes, et me olime näinud seda puhast ja seda räpast, et see kontrast on olemas, et võib-olla salongi, et ühe nurga peal ongi see puhas ja teise pooleteise nurga peal on see, see, see räpane, et, et samal ajal samal päeval laval sealtsamast rannast. Me sõitsime 10 kilomeetrit allapoole kus olid nagu asustamata Ta suured liivadüüni megalained kõik super ilus, kõik tõesti superilus, kus muidugi lõpuks meie kaaslased tüdrukud võeti vangi, sest me ei tohtinud surfata, politsei sekkus tegevusse, samal ajal, kui merel veetsime aega, siis nemad arestiti nii-öelda tunniks ajaks ja tehti neile trahv. Sest nii koht olevat mitte õige surfamiseks, et valget inimest sinna surfama tuua ei või. Arvad, et me oleme mingi Ameerika luure või noh, ma ei kujuta ette, ma ei kujuta ette, mida nad arvavad, see pidi olema ainult selle sama koha peal ja kuna üks firma korraldas sinna kuskile samma mingisuguseid sorti reisija, siis ma arvan, et tegelikult see oli natuke sätib selle firma poolt, kes teenis seal oma seda prohvetit, noh, nii see oli mingisugune Austraalia mingi skeem. Saarlased olid mingi business i teinud, kus nad siis veavad sinna mingisuguseid turiste, pannakse vangi, kes ei, siis nemad ei panda vangi, sest nad maksavad hunniku raha ja, ja, ja siis, kui sinna isekeskis kogemata sattuda, mida me tegime. Loomulikult tehti meelega ära kohese sutsakas seiklus missugune sellise sellise meie autoseiklus mööda rannikut. Vietnam ehk siis Vietnami sotsialistlik vabariik, et saan aru, et põhimõtteliselt loomi sa seal ei näe. Seal on ilusad rannad suhteliselt odav elu. Et ongi sihuke surfi inimese paradiis, ta. Pigem anda jah, et selles mõttes, et pigem on ta just kihvt surfamiseks, siis sealt on, seal on tuult, kohati leiab ka seal randu, kus on lainet. Ja just see, et seal on vesi soe, seal on niisama soe, see on see kõik nagu siis tekitab selle meka või noh, ütleme tekitab selle koosluse ning sinna inimesed lähevad, et just see ütlemise muine, külase rand, mis on tohutu pikk, tegelikult siis siis nii kui see tuulepoistelt nurga tagant välja hakkab paistma kohe samal hetkel tõusevad need lohed, purjed, mis iganes, vahest isegi lainelauad, kui väga tuult ei ole ja, ja, ja kõik nad siis kütavad sinna mere peale. Et see on nagu üks siukseid testinatsioone isegi, mida valitakse suhteliselt palju tänasel päeval, kuhu minna nagu surfama, et kui minna puhkusele, kes on surfaja? Ütleme, kui surfaja inimene ei ole, kas siis mina tavalist, tal on niisugune metsa inimene, minul lähen kohe, jooksen metsa kuskile, aga on palju selliseid, kes lähevad lihtsalt ütleme ranna peale vedelema, lihtsalt pidutsema tänapäeval väga levinud lääne mõnus seksturism. Kas selliseid sellistele turistidele on ka seal midagi teha? Kes seal on käinud, on väitnud, et sealt leiab ka seksiturismi, aga, ja ise kohapeal viibides me sellist taisüsteemi nagu ei kohanud, et, et noh, et, et siukseid tänavad täis mingisuguseid naisi või pool naisi või mis iganes tegelasi, et siukseid, asju seal absoluutselt ei olnud, siukseid hunnikus pubisid ja klubisid seal ka ei olnud, et pigem on ta ikkagi selline rahulikum, veel, mitte nii tsiviliseeritud kuigi nagu sõbralik rannapuhkuseks, no kindlasti seal igasuguseid kohti, põhise koht oli 200 kilomeetrit põhja pool oli naat Rangopist niisugune linn, kus öeldakse, et on nagu sihuke kuurortlinn. Et siis sinna me kahjuks ei jõudnud seda vaatama, aga ka see ei pidavat olema nagu selline julm peooht, et just seal Nad kurtsid, et väga mingisugust klubi või pidu või sihukest asja ei olnud need, kes sealt tulid. Kes nagu läksid otsima seda, et võib-olla nagu sihukest peokultuuri leiab, sealt sellist noh, jaanipäeva saab iga päev lõke rannas on iga päev, juua saab ka, sest jook on odav, noori reisib seal suhteliselt palju, et kuna noh, kõik on nagu oma ringreisidele kohtasime inimesi, kes seal on reisinud aastaid, kes lihtsalt satuvad niimoodi kohast kohta ja käivad Aasias ja Lõuna-Ameerikas ja nii edasi kohtades kus on, kus on soe ja kus on huvitav ja kus on kõik teistmoodi. Et otsivadki siukseid seiklusi kindlasti leiab sealt seiklusi ja see on niisugune, see on maguskeelt ei räägita, kus võib-olla siin kohati jutu järgi tundub päris õudne. Aga teistpidi jälle ta on nagu ta on nagu hästi tegelikult on hästi kihvt, et just see pool, et seal ei olegi seda tsivilisatsiooni ja et, et sul ei pressiti seda peale ka, on ju, et et ei ole mingisuguseid riietumismalle või mingisuguseid kõrgeid maju või mingisuguseid uhkeid diskot äike siis, või mittereligioosseid piirang, jah, täpselt. Et ei ole ka seda, et see on nagu ta ongi sihuke sõjast tulnud. Aga suhteliselt nagu noh, ongi vabama, on ju, et võib-olla seal täpselt ei teagi veel, mis, nagu mis ta endast kujutama hakkab. Meile jäi hästi kodune mulje, meil oli muidugi veel seal üks kass, kes nagu läks väga hinge lombi mainima kass nimega toitu, elas selles resordis nii-öelda, kus me ööbisime, magasime, elasime. Ta kasvas meiegi seal kolm kuud, sõime kala ja kassitoitu ja kõike muud, et et Meile see koht hästi muutus hästi koduseks, et et ma ei ütle, et ma tahaksin järgmine aasta tagasi minna, sest maailmas on kohti miljoneid. Aga, aga kindlasti ma tahan kunagi sinna veel minna vaatama, mis seal toimub ja kuidas areng seal on. Ja ütleme, kultuurilembelise inimesele, kes tahab aasia kultuuriga tutvuda, siis Vietnam ilmselt ei ole ka kõige õigem koht. Kuna ta naasia osa, siis kindlasti on seal omase oma kultuur, et ütleme, see vahe, mida sa pead läbima Vietnamis, selle kultuuriga tutvuda, natuke suurem võib-olla kui mõnes teises Aasia maas. Teatud mõttes see kõik ongi kultuur, see, et hästi palju nagu kes läheb Aasiasse reisima, festivali hindab seda kohalikku elu. Et seal näebki ainult seda, seda võtta kultuurina siis ainult kultuur seal. Aga teistpidi jälle siukseid välja väljapeetud, mingit muuseumeid, noh, seal on palju sõjamuuseumeid, seal on igasuguseid templeid, juba alatis oli hunnikus igasuguseid buda templeid, aga selles see rahvas ise ei tundu nii väga selle budalembeline või noh, ütleme neile väga ei lähe nagunii hinge või nii korda kui näiteks Tais, aga seid. Et seal neid templeid ei oleks, noh, neid on kõvasti, et neid tuleb, lihtsalt. Ütleme siis, peab võtma selliseid turismipakette, mis neid asju nagu vaatama viiakse, kus kohas meid, kong, delta, mille peale me kahjuks ei jõudnud, kus sealsamas võib-olla näed krokodilli, ujuma sain ja, või siis noh Ma ei oska öelda, see kindlasti Aasia kultuur on seal olemas. Nii et kokkuvõtlikult võib öelda, et Vietnam on, no kui mitte number üks, siis kindlasti yks kõvemaid surfikohtasid maailmas või Aasias Aasias, pigem Aasias, kus ei ole, ütleme siis turism veel nii arenenud, kus valge inimene on meil ütleme, vahetamisest vaatamisväärsusi ja kus on meil hästi palju puutumata randasid ning ei ole siukest igapäevaturismielu. Muine on igapäevaturismielu, aga üldiselt seal on, leiab ka väga palju. Jah, leiabki just neid kohti ka, kus ei toimu niisugust, kus ei ole neid inimesi. Muidugi huvitav on see, et kohalikud lapsed kõik oskavad öelda ühte sõna on hello niiviisi mööda sõidad neist rolleriga või, või ükskõik kuidas siis nad hüüavad sulle kaugelt hellow. Aga suur tänu, Priidu, et jagasid selle kahe tunni jooksul meile informatsiooni Vietnamist pilt sai kindlasti või mitte väga selgeks, siis palju-palju selgemaks. Ning inimestel, kellel tekkis huvi Vietnamisse minna siis eelkõige surfaritele. Broneerige oma piletid ja millal see vihmaperiood seal on? Vihmaperiood on. Ma võin valetada, aga minu meelest on juulist kuni novembrini aga, aga sutsu võib sadada veel novembris. Noh, üldiselt on see kuiv aeg, on meie külm aeg. Nii et jõulude ajaks Vietnamisse jõulude ajaks, et mis see suur tänu sulle ja see oli siis reisipalavik, seekord. Mina olen kõrvits.