ReisiMaarika noomima rünnakus raadioeetris. Tänane reisipalavik on taas rändamas maale, mis ei mahu tavaliselt üldse turistide sihtkohtade sekka. Pigem just sellepärast, et me ei tea sellest riigist peaaegu mitte midagi. Kõik, mis me sellest teame, on läbi ajakirjanduse ja suhteliselt poliitilise maitsega. See riik on Iraan. Mingi aeg tagasi käisime me Iraagis ja täna saame teada, mis on nendel maadel, kui üldse midagi on, sest asuvad ju mõlemad ühes kohas ja mis on erinevat. Iraan on suuruselt maailma 18. riik, kus elab üle 70 miljoni inimese kellest 51 protsenti moodustavad pärslased, kes saabusid sinna aladele umbes 2000, et aastat enne meie aja arvamist. Teine suurem etniline grupp, mis moodustab Iraani rahvastikust 24 protsenti, on aserid. Samuti on seal palju kurde, araablasi, Turkmeenias, armeenlasi kui ka türgi keelt rääkivad kaškaid Kaspia mere rahvusteks, nimetatavadki lakid ja masendav taanid. Mägedes elavad sunniidid, islam lased pallutši rahvas ja grusiinlased ja nii edasi ja nii edasi üle 20 erineva rahvuse. Iraan on kindlasti tuntud oma aja looja, sõdade ning nafta poolest kui ka kindlasti range muslimi religiooni poolest. 89 protsenti Iraani inimestest on šiitidest muslimid ja üheksa protsenti sunniidid. Nendeks on peamiselt Iraanis elavad kurdid ja palutsid. Ülejäänud kahe protsendi seas leiab nii kristlasi, hinduism, järgijaid, juute kui ka kunagi samal Iraani aladel sündinud astreanismi järgijaid ka Iraani või siis vana-pärsia uhkemaid kohti persepolis, mida nimetati sel ajal kaunimaks linnaks. Päikese all oli suru Ast realismikeskuseid. Moderne Iraani muslimi. Riik sai alguse 1978. aastal toimunud revolutsioonist, kus võimule tulnud ajatolla Khomeini, kellest sai riigi vaimne ja usuline autograatne liider. Sellest ajast kehtivad Khanis ranged reeglid, mis inimeste igapäevaelu juhivad. Aga kavalad inimesed oskavad kenasti ära kasutada seaduseauke, et oma elu võimalikult lihtsaks teha. Näiteks on abielueelne ja väline seks väga tõsine kuritegu. Samas lubab aga šiia islam inimestel abielluda väga lühikeseks ajaks näiteks paariks tunniks, et Saksamaa vanainimeste asjad aetud. Samuti on seal keelatud igasugune omasooihar lus, kuid samas on lubatud ajatolla Khomeini poolt kirjutatud seadustikus soovahetusoperatsioon. See on nimelt tema jutu järgi ravitav haigus ning riigi poolt on määratud isegi väikene toetus, et inimesed saaksid vajalikud lõikused ära teha ning Allahhi puhtalt ja väärikalt teenida. Ka alkohol ja uimastid on Iraanis erilise põlu all. Siiski on Iraanis kaks miljonit uimastikasutajad, kuna riik on oluliseks heroiini transiidimaaks ning uimastisõdades on tapetud viimase 20 aastaga üle 3000 inimese ka satelliittelevisiooni Iraanis keelatud, kuid siiski näeb paljudel-paljudel Maja katustele sati taldrikuid. Kõige populaarsemaks kanaliks on Los Angeleses baseeruva Iraani immigrantide poolt edastatav telekanal mille kavas peamiselt Iraani muusika ja režiimi vastane propaganda kui ka Hollywoodi filmid. Samas pole asi nii hull, kui tundub kuigi muhameedlane vete ranged riietuskoodeks eiravad noored iraanlased neid aina enam ja enam. Rätikud, mis kunagi varjasid, mida Allafoli loonud on muutunud rohkem läbipaistvatest ja särgid liibuvad kõvasti vastu pruunikat nahka ulatudes vaevalt vaevalt üle naba. Iraan on ka maailma üks suuremaid luksus toiduainete tootjaid. Neil on õigus püüda rohkem kalamarja Kaspia merest kui ühelgi teisel seal ääres elaval rahval. Samuti on Iraan suurim pistaatsiapähkli ja safranitootja. Milline on tegelik elu Iraanis? On see ohtlik? On see sõbralik? Saame teada täna reisipalaviku saatest, kui meil on külas Kristi, kes hiljuti just Iraanis. Reisipalavikusaade on taas nii kaugele jõudnud, et hakkame reisima ja nägu siin eel sõnas, ütlesin siis taas sellisele maale, kus nii naljalt iga turist, kes oma puhkust plaanib, kas olgu see siis talvel või suvel, nii naljalt ei satu ja selleks sihtkohaks on siis Iraan ja meil on külas Kristi, kes lihtsalt võttis kätte ja, ja läks Iraani, Taani. Räägi tere kõigepealt tere. Räägi siis täpsemalt, kuidas tekkis üldse selline plaan minna Iraani ja mida sa Iraanist nagu üldse ennem seda teadsid ja mida sa nagu uurisid selle kohta, nagu sa minema hakkasid? Ega ei teadnudki midagi, et teada on see, mis on igal pool lääne ajakirjanduses, et küll on hull koht. Aga see tekkis ühel meie reisisellil ja tema hakkas kõigepealt uurima, mis, mis on, nagu üldse toimub ja meie mõte oli minna suusatama. Suusatama saab minna ju Soome ka ja ütleme, Alpidesse või kuskil, et miks just Iraan. Ka sellepärast, et seal ei käi keegi. Eelmine aasta käisime Gruusias ja siis mõtlesime, et me peame ikka midagi veel hullemat ette võtma. Ja alguses oli plaan minna Kasahstani, aga kuna see tundus väga keeruline, siis Iraan tundus kuidagi lihtsam minna. Minule tundub küll niimoodi, kui ma mõtlen, et Kasahstan nagu ikkagi vana vennasvabariik, et Iraan minu jaoks assotsieerub see ainult sõdadega, et ma isegi ei teadnud enam seda, et kui ma kuulsin 100 Iraanis käisid, et üldse seal suusatada saab missise uurisite täpselt Iraani kohta. Eks endale tundus ka naljakas, et seal saab suusatada, tundub selline kõrberiik soe olevat, aga tegelikult on seal mägedes ikka väga-väga paks lumi maas. Ja internetist sai vaadatud, et mingisuguseid videoid Liibüa kohta, kus appikade mustade habeme tega mehed lasid mäest suuskadel alla. Ja kuskilt internetist info tuligi, et on sellised suusakuurordid täiesti olemas. Näed, kuidas selle ohutusega oli, et tundub, et Iraan sugune ohtlik maa, et uurisite kaikaid lähete sinna, äkki röövitakse ära või midagi. Kas üldse oli selliseid juhtumeid, näiteks internetist, kui te uurisite selle kohta, et on juhtunud selliseid asju? Seal on kõige ohtlikum piirkond on afganistani piiri ääres, kuhu nad ei soovita minna aga muidu on kõige suurem oht on liiklus. Et muud ohtu seal nagu otseselt ei olnud. Kuna see on väga usklik riik, siis tänaval nagu sellist tänavakuritegevust ei kohanud kuskil, et isegi hoiatati küll, et, et suurlinnas peaks oma asjade järele vaatama, aga mitte hetkekski ei tulnud sellist ohutunnet. Nüüd sa pead kuskile jooksma ja midagi peitma, et sel õhtul tänaval kõndides isegi kõrvaltänavatel oli kuidagi ohutum olla kui kuskil Euroopa suurlinnades, kui sa lähed kuskile kõrvaltänavasse Teil oli siis plaan minna eelkõige suusatama siin. Ja võtsite oma kodinad kaasa, istusid lennuki peale, kuidas siin te sinna jõudsite, sellest me räägime hiljem. Siis maandusid Teheranis, Teheranis, pealinnas. Räägi, milline näeb välja Teheran ehk siis esimene pilt, mis avaneb Iraanist. Milline linn on Teheran? Kui suur ja millised ehitised seal on, mis, mis pilt avaneb? No lennujaam oli selline väga popp ja moderne. Nojah, mu ümbrus oli selline tühi väli, seal ei olnud midagi. Me saabusime töösse. Takso viis meid hotelli, ega me seal pimedas midagi suurt ei jõudnud vaadata. Ja hommikul, kui me siis hotellist väljastasime Smi hotellelise seal väiksel tupiktänaval ja kui me peatänaval alustasime, siis oli küll selline tunne, et kuhu ma sattunud olen see liiklus, mis on täheranisse, on täiesti kohutav. Et seal ei ole mitte mingisuguseid reegleid ja ka see asi kuidagimoodi seal toimib. Ja me olime lõuna Teheranis, mis on siis selline vaesem linnaosa ja sattusime üsna siis selle suurepasari lähedusse, et põhimõtteliselt kogu see linn tundus olevat vaat üks suur turg. Ja, ja naljakas oli see, et kui meil on erinevad poed kõrvuti, siis neil oli üks tänav, oli näiteks ainult rehvi tänav ja meie hotelli defi tänaval, et sa võisid seal osta kõiksugu rehve, velgesid ilukilpe, mida iganes oma autole ja sealsamas põhimõtteliselt tänava ääres autod jäid seisma ja ja sul vahetati need rehvid ära ka, kui vaja oli seal suures liikluskeerises. Siis olid telekad, tänavad ja seebi tänav. Et me hakkasime otsima, et kus saaks toiduturgu, aga ka päeval me seda ei leidnudki. Mis temperatuur sul näiteks oli? Tähenemis õhtul läks jahedamaks, pidime, anti nagu ikka selga panema, päeval oleks võinud käia täiesti T-särgi väel ringi. Kas Teheran nii-öelda suurlinn, et või on, ta koosneb sellistest lobudikke ste paarist vanast arhitektuurilist mošees või on seal ütleme modernset linnaosa, kus on pilvelõhkujad või midagi nii-öelda klaasist betoonist ehitised või milline, milline ta on? Teheran on meie mõistes ikka kohutavalt suur linn, seal elab seitse miljonit inimest siis nad satelliitlinnad, mis ümberringi on nagu temaga kokku kasvanud, teine seitse miljonit veel. Et kui see mass seal kõik liigub, et, et see on päris hull sagimine. Aga arhitektuuri poolest seal nagu midagi väga vaadata ei ole, et kindlasti on seal nagu Nende suur uhkus ja ausuured, mošeed ja, ja mingid muuseumid võib-olla põhja, Teheranis on natukene rohkem näha sellist elamuarhitektuuri, mis, mis nagu võiks silmale ilu pakkuda, aga üldiselt on see üks täiesti suur betoonlinn ja ega nad ei ole nagu majade kaunistamisega eriti vaeva näinud. Et kui me sõitsime lennukiga üle Teherani päevasel ajal, siis see vaatepilt oli täpselt selline, nagu mingisugused hallid klotsid üksteise kõrval ja siis suured sirged sihid teede näol, siis panid sealt vahelt läbi mingit siukest ilu, mida sa võib-olla Euroopa linnades näed, see sedasi on nagu vaadata ei olnud, tundus küll, et mingit sellist nagu vanalinna või kesklinna seal ei tundunud olevat, et me kuna ta on nii suur linn, et me väga nagu jala ringi seal ei käinud. Et, et siis me ei saanud küll aru, et seal oleks mingi selline piirkond, mis oleks nagu kesklinn, meie mõistes seal sõidab kohutavalt palju autosid ja kuna ta mägede vahel siis kõik need heitgaasid, mis õhku tõusevad, need ei lähe sealt kuskile, et päevasel ajal seal ringi käia, siis peaks olema midagi nagu suu ja nina ees, et ennast hästi tunda. Et esimesed päevad see vingugaas panniga pea natukene valutama. Kas tegemist on räpaka linnaga, võib nii öelda. Kas linn, et kui nagu lõunamaadest arvatakse, et nad on sellised mustad ja räpakalt, siis Iraani kohta seda küll öelda ei saa. Et seal ei olnud sellist meeletut prügi igal pool teede ääres, et linnad olid väga puhtad. Reisipalavik on siis täna koos turismiga Iraanis. Kelle võib nii öelda maandunud Teheranis, räägiks natukene Iraanlasest ka, räägiks nendest inimestest, kes seal elavad, mis rahvus seal üldse elab ja mis keelt nad räägivad, näiteks? Seal elavad pärslased ehk iraanlased, seal räägitakse pärsia keelt, seal on nagu päris suur kogukonda Põhja-Iraanis, aserbaidžaani armeenlasi. Ja peale selle on lõunasel araablasi, kurde ja siis on igasuguseid võimalikke väiksemaid hõime kellel on mingid omad keeled ja dialektid, mida nad räägivad, aga põhiliselt linnadesse näed, et ikka iraanlased, räägid Iraani keelt, kuis oskad, soostub, ei oska. Jah, see on, see on ikka hoopis teine keel, et ma ei suutnud isegi meelde jätta, kuidas on aitäh, et lõpuks kuna nad ise kasutavad hästi palju prantsuskeelset Merziided, siis lõpuks me kasutasime seda. Teine sõna, mis meelde jäi, oli tšai, et see on tee. Okei, versioon sai aga pärsa keele, see kirjapilt on samuti rist absoluutselt erinev. Kas tänavasildid on, kas on ingliskeelsed ka seal või on võimalik kuidagi hakkama saada, et vaadata mingeid silte, asju? Õnneks on tänavasildid inglisekeelsed, et kui need ei oleks inglisekeelset, siis oleks asi päris hull, sest sealt nagu midagi välja lugeda ei õnnestu, kui sa ei oska. Ja oskasid nad näiteks inglise keelt või olidki ainult Merziia kätekehaga tegid selleks? Nad jubedalt tahtsid rääkida, Nad olid kohutavalt uudishimulikud ja kui sa tänaval kõndisid, siis nad hüüdsid sulle järele kõikvõimalikke inglisekeelseid sõnu, mida nad teadsid. Welcome, thank, laviu. Ega nad ei räägi, et väga üksikud räägivad ja enamasti on see, et kes räägib, see leiab su enda ülesse. Näiteks arstis kõndisime tänaval ja tuli ligi mees, kes ütles, et te räägite inglise keelt, et ma olen koolis inglise keele õpetaja, et ma nii kohutavalt tahan rääkida inglise keelt, sest ta sai loomulikult aru, et inglise keel pole meie emakeel, siis ta hakkas uurima, et kas te teate, kas siin on kuskil austraallasi, ameeriklasi, inglasi, et ma tahan jõudsalt rääkida. Aga ütleme need Teheranis olles, kas te nägite ka teisi turiste talle tundub nagu, et ei ole eriti sihukene liikus trehvaks, väga palju tulistada. Me nägime turiste ainult enda hotellis, et see oli nagu mingi selline keskus, kuhu kõik iseseisvalt reisijaid inimesed, nagu kokku olid tulnud. Teine koht, kus me nägime turiste, oli aastaid. Seal siis olid sellised saksa turistigrupid, kes käisid pärsemaid Tastmis, kuidas sulle tundus või kogesite sellist asja, aga kuna seal on nii palju etnilisi gruppe, seal on Aserbaidžaan lasi Turkmeenia keda iganes. Kas nad olid niisugune ühtne Iraani rahvas või olid nad siiski, et meie oleme ikkagi siin? Iraani Turkmeenid. Meie oleme Iraani pärslased, meie oleme Iraani tadžikid. Meil ei õnnestunud kohata seal teisi rahvusi peale iraanlaste, aga kellelegi jutuste jäänud küll sellist muljet, et neil oleksid mingisugused rahvustevahelised konfliktid. Et kui siis võib tekkida probleeme, kui sa nagu ajad segamini itaallase araablase. Et kui sa nagu kutsud iraanlaste araablased, siis tema jaoks on väga suur solvang. Nii et tema on ikkagi iraanlane, kuidas ta lisavad, cutan iraanlane, pärslane. Nad ütlevad nii ja naa, sest et pärsia keeles on see õige nimi nagu farsi, et nad ütlevad enda kohta farsi, et nad ei ütle, et ma lähen iraanlane. Et see pigem siis on ikkagi pärslane. Ma räägiks sellest pärslased ka, et milline, mis iseloomuga inimene ta on, et Meil oli just hiljuti saade Iraagist ja sealt nii palju saime teada, et Iraaklane, vaatame Iraanlase peale natukene nagu lätlane vaatav eestlase peale, et iraanlane on natukene niisugune paremini hakkama saanud riigi kodanik, kui iraaklased iseloomust lahti päraslast või farsi või Iraanlast. Nad on hästi avatud. Olge lahked ja nad on hästi uudishimulikud. Kui sa saad nagu jutu peale, siis pigem on nii, et nemad tahavad vestlust juhtida ja sinu käest küsida ja teada saada, kust saab pärit oled. Nad esitavad isegi selliseid küsimusi, mis meie jaoks võivad olla kohati, et kust sa tööd, kellena sa töötad. Kas sul on lapsed, kas sa oled abielus? Mis usku sa oled? Nad on kohutavad külalislahked, et kui sa satud nende juurde külla või kui nad on võõrustaja rollis, et siis nad põhimõtteliselt teevad sinu jaoks kõik, et sa võid nende voodisse magama minna, puhkama, sa võid käia nende juures duši all. Mida iganes. Sulle tuuakse lülitamist kellelgi külas, ka seal. Me käisime Pärsia lahe ääres. Pušeeris käisime ühel perekonnal külas. Tundub, et nagu muslimimaa, et naine on umbes teisejärguline mees on nagu pea ja naine umbes peseb-kasib ja toidab ja mees paneb ainult lebo või kuidas see, kuidas on see kohalik perekonnaelu ja kus nad elavad, millises tingimustes? Tänavatel on niimoodi, et seal tõepoolest näeb peamiselt mehi kuigi väga palju naisigi liigub ringi, aga naised ei tööta lihtsalt sellistes avalikes kohtades ja siis võib jääda küll selline mulje, et, et ta on niisugune meestekeskne riik, aga tegelikult on Iraani naised väga haritud, nad on väga vaoshoitud ja, ja meeldiva käitumisega. Ja kodus ei ole nii. Me läksime külla tööpäeval ja see peremees oli siis kaubalaeva madrus, kes oli siis kuueks kuuks koju saadetud ja naine oli kooli direktor, kes tuli siis töölt. Ma küsin vahele, kuidas te talle külla läksid, kas te olete tuttavad või lihtsalt tuli töölt, tulge külla. Me saime õhtul tuldi meiega nagu juttu rääkima ja, ja järgmine päev Me helistasime, tahtsime minna paadiga sõitma ja siis põhimõtteliselt hommikul ta tuli meile paadisõitu organiseerima ja siis ta lasknudki meist enam lahti, ta võitis õhtuni meid kinni, et oleks sõelmeid kinni hoidnud hea meelega. Kuna seal välismaalased nii vähe, et siis nad kasutavad igat võimalust, et suhelda ja rääkida ja hakati meile süüa tegema. Et vabandati, et oi, et meil ei ole kuidas midagi head süüa, et me lähme toome siis see perekond, seal ei ole ainult mees, naine, lapsed, kes seal ühes korteris elavad, vaid see on põhimõtteliselt mõlemate vane, lähemad mõlemate õed-vennad, nende lapsed, et et meile toodi igast asju vahepeal käis seal kellelegi ema meile Sõrve toomas, mis pandi meile kaasa mingid omatehtud juurviljad ja asjad. Ja sealt käis väga palju rahvast läbi vaatamas meid. Ja mees kattis lauda, tegi ideed, et nagu mingit probleemi ei olnud selles, et ta istub, jalad laua peal ja oota, millal teda teenindatakse. Milline see koht oli, kus nad elasid selles korteris majas? Jah, see oli selline kahekordne kortermaja korter oli väike, akendeta väiksed aknad olid ainult et korter oli selline suur tuba ja avatud köök ja loomulikult põrand lõik aetud pärsia vaipadega. Nendel pakkusid ka, et kas me sööme põrandal nagu iraanlased söövad või võime, katame laua. Ja siis oli kaks tuba, kaks magamistuba ja nad elasid seal viiekesi. Te sõite põrandal. Mis on maailma asjadest arvavad, niipalju kui te rääkisite nendega ka, et Iraan on ju tuntud ju pahatelje maa ja, ja nad on vist suhteliselt isoleeritud oma religiooni pärast ka sealt, et mis nad nagu arvasid maailma asjadest. Inimesed seal ei räägi sellest, et, et pane inimesed on pahad. Et inimesed ei ole kuskil pahad inimesed on igal pool head, ainult et see on poliitika ja see on riikidevahelised suhted. Nad ei ole vähemalt need inimesed, kellega meie rääkisime, nad ei olnud rahul oma eluga. Nad tahtsid mingit muutust, nad ei olnud nõus sellega, et et naised peavad rätikuid kandma, nad ei olnud nõus sellega, et nad ei tohi pidutseda ja alkoholi juua. Ja loomulikult siis kõik see sinna juurde, et mille peale raha raisatakse, et mingisuguste usupidustuste peale ehitatakse mingeid uhkeid mošeesid, et ka sellega nad ei olnud rahul. Aga nad ise olid muslimid. Jah. Aga räägi natukene sellest religioonist ka, et sa mainisid praegu siin, et naised ei, millised on need reeglid, et naised ei tohi kanda, ma tea, paljastavaid riideid ja millised on veel mingeid, mis sulle silma hakkasid, mis, mine sa religioon siis täpselt neil seal juhendab ja korrigeerib. No kui naistest rääkida, siis tänaval sa pead olema pealaest jalatallani kaetud, et tavaline riietu, siis neil on seal siis mingid teksapüksid ja põlvini ulatuv niukene mantli moodi või, või kleidi moodi asi ja rätik peas. Väga paljud naised käivad selliste mustade tõlkidega, et see otsetõlge ongi telk, mis on siis nagu selline pikk kangas? Peast jalatallani. Iseenesest on see suhteliselt mugav, et seal all võib sul olla mida iganes keegi ei pea. Nad kompenseerivad seda sellega, et neil on võimalikult palju igasuguseid kulinaid küljes ja võimalikult palju meiki peal, et vahest tundus meie jaoks ikka päris jube. Neil on kirjeldatud ka alkohol. Siis on neil keelatud lääne muusika vist ka. Vot seda ma ei tea, sellepärast et on enamasti, on ikka, kes on vähegi jõukamad inimesed, on neil satelliit pann katusel ja nad vaatavad siis kõiki kanaleid, mis ümbertringi kätte saab, seal kunagi lase olime, me suutsime päeva jooksul vaadete kolm osa paktide Funcher ära, nii et tuli türgi hitta, nii et vähe ei olnud, et. Ma arvan, et nad ikka saavad. Võib-olla jah, avalikult ei toimu midagi, isegi kontserte, reklaame ei ole kuskil, sest käivad vaidlused, et kas üldse on lubatud kontserte pidada ja reklaamide niimoodi, aga kodudes nad ikka vaatavad ja kuulavad. Ühesõnaga, ma saan aru, et need muslimid sinu kogemuse vahel, kelle sina külas käisid, ei ole sellega rahul sellise äärmusliku islamismiga, mis neil on. Ei ole, kuna nad on üsna kindlate reeglite järgi peavad elama, siis eks nad ihkavad ikka vabadust. Nad ei ole nõus sellega, et, et nad ei tohi ise valida, mida nad teha tohivad. Kindlasti seal on ka väga palju selliseid tõsiusklikke, kes tahavad nende reeglite järgi elada ja eriti maapiirkondades on hästi palju konservatiivseid inimesi. Aga linnades on ikka selliseid suured nagu noh, on on nagu näha, et, et nad on endale kuidagi selle rohkem vabadusi kätte võidelnud, kui neil kunagi on olnud. Ma lugesin ennem kuskilt ka, et noored kipuvad ikka seda islami reegleid nagu rikkuma eelkõige just riietusega need sallid, mis või need rätikud peas, ei ole enam nii läbipaistvamad kui varem ja, ja ikkagi siuksed, moodsamad, riided seljas, käivad niimoodi ringi. Ma lugesin, et peale seda islamirevolutsiooni 79, siis põhimõtteliselt pidid sa tõesti olema niimoodi, et sul ei tohtinud ühtegi juuksesalku väljas olla ja küüned ei tohtinud lakitud olla ja meiki ka ei tohtinud olla, et siis tänaseks on küll nii, et, et kui vähegi võimalik, on see rätik natukene rohkem kuklasse libistada, et siis seda tehakse. Aga seal ikka üldiselt pidi käima linnapearingiga moepolitsei, kes siis jälgib seda, mismoodi? Ja ta mitte ainult ei kritiseerinud siis neid inimesi vaid viivad ka ära tänavad. Ongi jah, et noortele kutsutakse siis vanemad järgi, kes peavad trahve maksma selle eest, et lapsed käivad koledasti riides. Ega seal nagu selles mõttes avalikud sellistest asjadest räägitud, kui suured need karistused on, need kõik vangutasid pead ja ütles, et oi, oi, oi niipalju kui internetist seda infot kätte sai, et siis on olnud juhuseid, kus purjus inimesed saavad turuväljakul 60 kepihoopi kõigi nähes, et et võivad olla päris karmid surmanuhtlus. Avalik enam ei pidanud olema juba mitukümmend aastat. Ka seda mingiaeg ei ole tehtud. Milliseid huvitavaid persoone veel kohtasite seal, kes tutvustasid eile Iraani, võib päraslase ütleme siis eluolu ja mõtteid. Teherani hotelli juhataja oli tema nimi oli minister Savi ja kõik kutsusite niimoodi ja meedia ausalt öeldes, mis me siis oleks saanud ilma selle meheta sest meil ei olnud ühtegi kaarti, meelejalt lõuniblanetit, et meil ei olnud mitte mingeid hotelle kuskil kinni pandud. Tema põhimõtteliselt siis organiseeris meile kõik asjad, kõik kaardid andisama, kapsaks, loetud lõuli planeti meile reisi peale kaasa. Synni organiseeris meile sõiduja hotelli. Et ta tegi põhimõtteliselt kõik sinu heaks, et sul oleks hea olla. Ühesõnaga, te olite sellised hulljulged, kes läksid, kas sinna minnes oli hotell? Ja Teherani me saime hotelli kinni pandud? Jah, aga ega seal üldiselt väga keeruline ei ole, et, et selle alati oli ikka mingi viis aastat vana ja kui sealt nagu numbrile helistada, siis telefoni vastu ja öeldi, et oi, sorry, mina sellega ei tegeleta, helistama sõbrale Muhamedile, et tema aitab teid ja aitaski. Reisipalavikuga oleme siis täna väiksel tripil Iraanis ja võiks öelda isegi, et suusatamise lumelauatripil, nii uskumatu kui see mõnele ka ei tundu, siis Iraanis populaarne suusatamine mägedes ja lumelauatamine vist ka räägi, kuidas ta siis leidsite üles selle koha, kus minna suusatama, kus see on ja mis seal toimub? Ega me peale selle koha nime midagi suurt ei teadnud, sest eelnevalt kuskilt internetist infot leida on suht võimatu imema hotelli kinni panna tänu Teherani hotelli juhataja mister mussavile, kes siis organiseeris meile sõiduga sinna ja selles mõttes oli ta tore mees, et ta saatis meid bussiga disHinny ja toppis selle bussi rahvast täis. Et kõik tema hotellikülastajad, kes tahtsid sinna minna, siis said ilusti bussi peale. Disin isasid Teheranis, kuskil 100 kilomeetrit, sõidad siin kuskil kolm tundi, sest teed on mägised ja käänulised. Ja mäed on väga suured ja võimsad. Talvel on seal ikka päris suured tormid ja isegi laviini ohud, aga kuna me käisime üsna kevade poole, siis juba lõunapoolsetel nõlvadel oli lumi ära sulanud. Tegelikult on see üks väga populaarne asi, iraanlaste, seal käia lihtsalt nädalavahetusel suusatamas. Tundub küll uskumatu, et Iraan ja suusk. Ja seal oli väga palju välismaalasi, ka seal oli venelasi ja taanlasi ja sakslasi. Et see oli ka võib-olla üks koht, kus või siis nagu turiste näha. Ega selles mõttes nagu midagi muud ei ole, peale hotellide. Mingeid lõbustusasutusi ei ole, mingite after Skiide ei toimu, seal oli kolm tõstukit pluss kõikvõimalikke Puglasid, mida mööda üles minna. Kuidas tehnika on seal on seal niisugune tänapäevane või ikkagi niisugune aastast 1980. See on lausa 1960. See keskus on ehitatud sakslaste poolt kuuekümnendatel aastatel ja peale seda pole seal nagu midagi suurt vahetatud, et et kui sellesse tõstukis istuda, et päris kõhe tunne oli vahepeal, et need uksed ei käinud korralikult kinni, krigiseb päris kõvasti. Aga matustest seal suurt juttu ei olnud, näed ise, nad on radadega sõitnud, laudureid on seal üsna vähe. Ajad on väga halvad, nad ei hoolda neid radu, need on jäised ja võib-olla need päevas sõidavad sealt üle, et ega siin midagi ei tehta. Laudurit kihutavad sealt mägedest alla põhimõtteliselt otse mingit hüppamist või trikitamist ei ole, nemad kihutavad ja meie siis üritasime nende radade vahel lume sees sõita. Vahepeal nagu mingeid söögikohti või selliseid istumiskohti ka väga ei ole. Pigem võiks nagu seal tegevust leida siis kui sind külla kutsutakse, neil on väga palju selliseid suvila moodi või mäki moodi esinesid seal mäe peal, et kui sind just külla kutsutakse, et siis see võib olla, saatke seda õhtust elu seal natukene nautida, aga meie hotell oli natukene sealt keskusest väljapoole ja, ja põhimõtteliselt me olime seal saksa poisiga ainukesed külalised terve suure hotellikompleksi peale. Nii et inimesed, kellele meeldib lumelauaga sõita ja suusatada, siis Iraan pigem on selline natukene eksootiline koht, kus sõita, mitte sellepärast sinna minna, et seal on jube head mäed ja rajad. Suusatajate jaoks on seal kindlasti väga vahva nende radade peal sõita aga laudurit vedada arvestama sellega, et kui seal lund ei ole sadanud tükk aega siis väljaspool radu sõita väga ei saa, sest seal sõidetakse suhteliselt ruttu ära. Aga meil vedas nii et me üks päev ei saanudki mäele, kuna oli nii suur lumetorm. Ja järgmine päev oli ikka väga väga ilusti sõita, mis temperatuurid siis seal oli kuskil miinus viis null niimoodi. Et kui päike paistis, oli väga soe. Mainisid, et siukseid after-ski, kohti seal ei olnud. Mida te tegite õhtuti? Raamatuid lugesime. Terve päev, kui oli lumetorm, siis noh, põhimõtteliselt meil ei olnud mitte midagi teha, et siis me proovisime ise mäkke ronida ja veetakse sealt alla tulla hotelli juures. See oli seal mingi piljardisaal. Raamatuid lugesime väga palju, ega muud seal teha ei olnudki, televiisor on ka seal olemas, televiisor on seal olemas, aga noh vaatasime filme ka, millest me mitte midagi aru ei saanud ja seal on näiteks üks. Mina olen koraani kanal, siis kus Loetakse koraani ja lauldakse, näidatakse vägevaid, naftapuurtorne ja muid rahvuslikke. Kui siin moslemid palvetavad mitu korda päevas ka, et kas oli kadel mäe peal selliseid asju, et mingi aeg visati laud nurka ja kukuti Meka poole palvetama. Ei olnud, ütleme, et kui sa nagu linnas olid, siis sellistel suurematel poodidel ja restoranide neljand, sellised oma väiksed ruumid, palve ruumikus käiakse jah, ja siis nad lihtsalt lähevad siin palvetavad ära. 10 minutit tulevad tagasi. Kuurorti nimi oli linn siin veetsite selle kaua kolm päeva. Ja edasi liikusid. Tegite veel paar huvitavat trippi, millest üks oli kõrbedrip. Jah, Me sõitsime Teheranist 600 kilomeetrit lõuna poole ja arsti, et ütleme, et kui Põhja-Iraan on selline mägine ja roheline ja Kaspia mere ääres on ka väga suured metsad, siis keskIraan on üks suur kõrb ja väga mägine. Kas sellepärast, et saada mingit kõrbe emotsioonile? Sest me tahtsimegi minna kõrbematkale kõrbematkale viis meid hommikul üks sihuke 50 aastane meesterahvas, kes ei rääkinud sõnagi inglise keelt pani meid oma vanasse usa džiipi istuma ja sõidutas siis mööda seda kõrbeteed, täiesti korralik asfalttee, läheb nagu mitte kuskilt mitte kuhugi. Viis meid kõigepealt sellise mägisema kõrbe juurde, et kui need mäed tundusid siuksed kaljud, siis tegelikult nende õlide pehmed sihuksed, mudased künkad, kust läksid siis kuivanud jõesängi alla. Ta viis meid kohale, siis ta parkis auto ära ja hakkas oksi korjama. Ei saanud kohe aru, et mis ta teha tahab, aga siis ta hakkas meile teed keetma tekki maha ja pakkus hommikusööki. Ronisime nendes mägedes natukene, siis ta näitas meile ära, kus, vot kus saab tormivarju minna ja. Kõrbes Iraanis vett võtta. Sest kuivanud jõesängis oli nagu allikakoht, et pidin natuke kaevama ja siis vesi tuliselt täiesti välja. Need, kes Iraanis kõrbes janusse, siis vana jõesängi üles otsima ja seda natukene kaevama. Ja tuulevari saab kuskohas? Tuulevarju saab kuskil kalju alla kaevatud väikesesse koopasse ja seal oli tee klaaseliga olemas. Mägisema osa oli oligi see, et ta tegi meile siis nagu väiksed tuuri ja, ja päris raske on ikka ronida niimoodi mägedes tema järgi päris vana siis ta jooksis seal ees meie jõudnutele ja lõpuks, kui me järele jõudsime, siis küll õnnelik selle üle lei patsu ja ja näitas, et nüüd läheme sinna tippu jälle. Me käisime liivale düünides, nemad nagu imestavad, et miks te tahate kõrbesse minna, nende riik on nagu üks suur kõrb. Et neid absoluutselt ei huvita ja nemad pigem läheks põhja sinna rohelusse on kuidagi teistmoodi, et taevas on kuidagi madalam ja, ja üldse nagu eestlase jaoks suhteliselt eksootiline, kui sa ikka saad jala maha panna liivadüüni peale, mis on päikesest kuum ja siis kõnnid selle harja peal ja siis veeretan ennast sealt alla ja, ja see liiv on seal ka nagu selles mõttes teistsugune, et kui sa võtad ta kätte, siis ta nagu pudeneb sul käest maha, et ei ole meie selline liivakasti liiva. Nägite te kedagi või midagi seal kõrbes oli seal mingi. Ma ei kujuta ette kõrberoomi. Seal ei olnud ühtegi loomi, aga meil õnnestus näha meie giidi mobiiltelefonist seal kõrbes tema poolt maha lastud soku pilti. See oli ainuke loom, mida me seal Nii et täielik tühjus ja vaikus. Ööseks. Ei jäänud, me tulime õhtul tagasi, sest noh, nende jaoks nagu ikkagi on nagu talve lõpp oli see hetk, ja kui sel päeval oli päris palav olla, siis ööd on seal päris külmad. Reisipalavik täna rändab Iraanis koos Kristiga, kes käis sale väikesel tripil nii lumelauda sõitmas kui ka kõrbes ja kõrb asub siis kus te käisite 600 kilomeetrit Teheranist põhja pool ja seal lõunat lõuna pool vabandust, ja seal oli väike linn, mille nimi oli ja, ja straagimis linn on Joost. Ja seda on üks, 3000 aastat vanalinn, mis on ehitatud põhimõtteliselt savist. Et kui sa Ast majast välja, siis seal on sellised kitsad tänavad, mida ääristavad savimüürid ja vahest on need tänavad ka pealt kinni ehitatud, et kuna seal päeval tõuseb temperatuur kuni 40 kraadi, et, et siis nad igatpidi püüavad seal jahedust hoida. Kui sa tänaval käida, ega seal midagi muud ei näegi, kui ainult neid savimüüre ja majade katuseid. Blaid, kus on sellised tuuled, tornid, mida puupulkadega reguleeritakse, et püüda kinni ka suvel kõige väiksem tuuleiil sinna torni, mis siis jõuab sulle tuppa, et natukene jahutada. Aga kui nüüd minna sealt mõne maja uksest sisse siis avaneb väga luksuslik vaatepilt, et hotell, kus me peatusime, oli tegelikult ühe perekonna maja kus nad ise elasid ja kus nad siis võõrustasid? Külalisi. See maja oli nagu selline ringi keskel oli hoov, kus oli bassein, kus vöösid kuldkalakesed ja kasvasid puud. Kõik oli mosaiigi ka üle tehtud. Selline kui ainukene koht, kus ma Iraanis tundsin sellist idamaist luksust, sest et väljaspool seda väga palju ei ole majadel väljaspool, et pigem on seestunud, väga luksuslikud. Neil on selline komme, et igal pool restoranides on sellised suured pargipingid nagu lavatasid pärsia vaipadega kaetud, kus sa siis saad istuda ja oma teed ju? Siia kommetest rääkides veel, et tuli sulle hetk nagu mingi hetk mingi tunne peale, et oh, soetanud inimesed teevad mingeid asju hoopis teistmoodi, kui meie oleme harjunud tegema või, või on neil mingisuguseid rituaale või mingeid taolisi asju või lihtsalt kummalisi asju. Mida ma nagu kippusin kogu aeg unustama, oli see, et naised ei sekku vestlusesse. Et kui tuli mõni baar või perekond meiega juhtunud juttu ajama, siis noh, ikka igaüks räägib oma inglise keelt nii palju, kui oskab ja siis üritad ka nagu aidata Ta ja jutt rääkida ja sind huvitab see, millest meil rääkida on, tahad esitada küsimusi ja naised ei sekkunud kunagi sinna vestlusesse ja mehed võib-olla natukene ehmatasid, et mina nagunii aktiivne olin. Ja, ja lõppkokkuvõttes siis arvasid okei, et naine ei oska inglise keelt, ei ole midagi teha, et tahaks küll uurida ja küsida, aga ei saa. Ja ikkagi pärast tuli välja, et Ta oskas küll inglise keelt, aga see ei ole neil lihtsalt kombeks, et naised sekkuvad aktiivselt vestlusesse võõraste inimestega. Ja, ja naised ja mehed ei kätle, et kui mehed omavahel seal tervitavad ja kallistavad, siis naistele tehakse lihtsalt selline aupakid, kummardus. Teadsin seda ennem ka või said oma nahal tunda, viskasid terekäe välja ja siis ilusti laiali. Ma nende kommete ja riietuse kohta lugesin päris palju, sest ma natukene pelgasin seda. Jah, sa ei, sa ei saa sinna minna T-särgi ja lühikeste pükstega tänavatele, et ka mehed ei saa lühikeste pükstega minna. Sa tunneksid iseennast lihtsalt seal väga halvasti, kuna sind vaadatakse nagu mingit imeasja. Reisi peal on pükste ja, ja mingisuguse jakiga väga, väga mugav käia. Joosti linn, kus viibisid ka mingi aeg. See oli nagu väike linn. Jah, nende mõistes väiksem linn, aga meie mõistes ta oli ikkagi suurlinn võis olla täiesti vabalt Tallinna-sugune linn. Aga nemad seda jah, väga suureks linnaks ei pea, et pigem on see nagu nende jaoks mingisugune keskmise suurusega linn, aga seal on tekstiilitööstus ja, ja seal müüakse väga palju pärise vaipu. Et see, see ongi selline tekstiilitööstuse keskus, et kunagi oli ta ka siiditee osa, et settensiidide läbi läinud, et kui sinna nagu minna, siis võiks kindlasti mõtlema selle peale, et sealt siis kohaliku siidi ja, ja võib-olla mõni pärsia vaip kaasasti. Inimeste kohta veel nii palju, et kas nad on sihuksed, kaupmehe ta natuke pealetükkivad nagu sageli noh, ma ei sõida araabiamaades, sest tegemist, ma saan aru, et iraanlased, araablane öelda on väga suur solvang, aga nendes maades tavaliselt on sellised hästi pealetükkivad, et tule osta tee. Ma ei ole ise käinud araabiamaades, aga noh, nende juttude põhjal, et tõesti käivad seal järgia, paluvad sul osta midagi, siis sellistesse ei olnud, et sa astusid kaupluse sisse varsti tehtud süst üldse välja, vahest küsiti midagi, siis said aru, et ei saa nagu räägitud omavahel, et Ta on minu asi on ju, et kui midagi tahad, siis näita näpuga. Ja poodides oligi kõige naljakam see, et keegi ei rääkinud inglise keelt tikski müüa ja kuna nende numbrid on ju hoopis teistsugused kui kui meie numbrid, siis kindlasti peaks need numbrid selgeks õppima, sest muidu see hindadest ka aru, aga need olid väga kavalad, et nad võtsid tavalise arvuti areid arvutisse, sulle hinna sisse, näitasid siis palju miski asi maksab. Aga äkki kõnetatud sellepärast, et sa, naisterahvas. Ei, seda probleemi ei ole, et need tere ikka ütlevad ja küsivad, et mida sa soovid, et mingit sellist barjääri ei ole, ei ole, et sa naisega jutt rääkida ei tohi, et seal ei ole nagu mingit sellist keeldu või käsku, et nad on viisakad inimesed. Käies neis kahes linnas Teheran ja kas olid tänaval näha ka selliseid, seda vaesust ütleme kerjuseid või, või midagi taolist. Kerjuseid oli, aga neid oli vähe ja neile anti alati raha, nad ei pidanud ise kunagi kellelegi järgi jooksma, sellistesse ei olnud, et keegi jookseb, ärgia sikutab sind, et anna mulle raha. Distasid rahulikult tänava ääres ja neile kõik möödakäijad Antsi taha sest islami järgi peavad kõik vähegi jõukamal järjel inimesi aitama vaesemaid inimesi. Et neil on isegi, ma ei mäleta, kuidas seda ma hakkasin, nimetati aga maksed pead nagu maksma siis nendele, kes puudust kannatavad. Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Iraani näol on tegemist ühe vanima järjepidevust hoidnud tsivilisatsiooniga maakeral. Kõige vanemad jäänused inimeste urbaniseerumisest ulatuvad nii kaugele kui 7000 aastat enne meie aega. 625. aastal enne Kristust sündis aga esimene tõsine rahvaste ühinemine ja moodustus impeerium. 522. aastal enne meie aega tuli võimule kuningas staarius esimene ja Pärsia impeeriumist sai siiani suurim ja võimsaim impeerium, mis kunagi oli maakeral eksisteerinud. Selle alad ulatusid Indiast kuni Kreekani. Tol ajal peeti maha ajaloost tuntud kreeka pärsia sõda, milles teame ehk kõige paremini lahingute, mis on andnud nime maratonijooksule. Ja seda just tänu käskjalale, kes jooksis selle distantsi maha, et Ateenas anda edasi teade kreeklaste suurest võidust Pärnitsa sõjaväe üle. Aastal 334 kuningas staarius kolmas alla vanduma teisele suurele väejuhile Aleksander Suurele. Pärast Aleksander suurt suutis Pärsia impeeriumi taastada ja seekord sai nendeks suurimateks vaenlasteks Suur Rooma riik kus näiteks Marcus Antonius kaotas ühe sõjakäiguga 32000 sõdalast. Pärsia sõjaväel oli purustamatu sõjaväeimidž. 632. aastal langes sõdadest räsitud ja erimeelsustest lõhenenud impeerium araablaste mõju alla ning Iraanis algas islami ajajärk. Kuigi muslimite kid religioosselt väga tõhusat tööd, siis kultuuri ei suudetud Araviseerida. Iraani kultuur säilitas oma näo ja usk reformiti oma moeliseks. Piisavalt, et erineda levinud araabia islamist tekkis nii-öelda sügavam ja müstilise islamiversioon nimetatakse supismiks. Pärse islami supism ongi need religioonide, mis levisid edasi Ottomani impeeriumisse Türki ja näiteks Indiasse. Ottomani impeerium oli keskajal ka Uuessea islami Iraani riigi peamiseks vaenlaseks. Peale selle sõditi veel usbekkide erinevate sõjakate hõimudega kui ka maailmavallutusplaane pidavate portugallaste. Ka aastal 1700 kaotas Iraan sõdades pool oma aladest kord Venemaa kui ka Briti impeeriumile. Ja nagu pika ajalooga riikidel kombeks, tabab neid aeg-ajalt, kas siis katk. Jälg seekord 1870. aastal tappis viimane umbes kaks miljonit inimest. Pärast eelnevalt mainitud islamirevolutsiooni halvenesid Iraani suhted välismaailmaga eelkõige USAga, kelle saatkonnad Sa oled, võeti neljandal novembril 1979 aastal kinni süüdistatuna spioon ja siis seda ja revolutsioonist tekkinud segast olukorda kasutas ära nende naaber Saddam Hussein ja viis oma väed Iraani, et vallutada ära laheda nimega koht. Kusestan, millega tagada Iraagile ligipääs nii Pärsia lahele kui ka rikastele naftaväljadele. Sellest kuus aastat kestnud sõja käigus arvatakse, et hukkus umbes ligi miljon taanlast kellest 100000 surmasid Saddami väed keemiarelvaga. Aga inimesi tuleb Iraani aina juurde. Näiteks Iraan number üks riik maailmas immigrantide loetelus. Seal on nüüd kokku üle miljoni inimese kes on sisserännanud peamiselt afgaanid või kurdid, kes põgenevad oma aladelt, et leida meeldivam koht elamiseks. Reisipalavik täna Iraanis koos Kristiga, kes seal matkamas käis vaatamas kohalikku eluolu ja natukese joon uskumatuna tunduvat suusatamas mägedes. Samuti läksite te ka Pärsia lahe äärde, kus vist on natukene siukene kuurortlik olukord. No sinna, kuhu meie sattusime, ei olnud kuratlik olukord, et iraanlased ise, kui nad tahavad minna Pärsia lahe äärde, nad alati tahavad minna Kišailendile sundi, soikunud. Meil on seal üks saar, mis siis on põhimõtteliselt ainult kuurortsaar. Et mõned väga kiitsid seda, et minge kindlasti sinna, et selle, see oli mingi vabakaubandustsoon, et seal saab väga palju osta asju ja, ja rannas olla. Ja teised jälle rääkis, et ärge minge sinna, et see on kits, niuke turistide koht, siis otsustasime, et me sinna ei lähe. Et me valime mõne väiksema linna Pärsia lahe ääres. Ega seal nagu väga valikut ei ole, sest seal on põhiliselt sadamalinnad ja, ja turistide peale seal väga mõeldud ei ole. Ja valisime selliseid linna nagu Pušeer, kus me ujume sõitsime siis jaostist läbi gaasibussiga kokku siis 10 tundi. Linn ise jällegi mingeid erilisi vaatamisväärsusi seal ei olnud, et seal oligi vanalinn. Ja nad ise ja teadsid, et seal räämas, et selle ja olid väga nagu nördinud, et selle taastamise peale ei ole raha kulutanud. Ja põhiline, mis seal oli, oli rannapromenaad, et see oli seda oli väga pikalt ja, ja kõik inimesed siis võimalusel veetsid oma vaba aega seal. Ja me sattusime sinna reedel ja reede on nende jaoks nagu pühapäev. Ja kõik olid oma peredega väljas armastavad kohutavalt magusat, siis jäätiseäri läks seal väga hästi, arutati vesipiip tänava äärest, õhtupoole oli ka lõbustuspark isegi avatud ja mingi suur turu moodi asi üles löödud lihtsalt tänava äärde. Ja õhtul oli suur kinoekraan, tahan lihtsalt keset parki ja siis kõik istusid peredega, tegid seal süüa ja, ja vaatasid filmi. Mega vaatasime natuke kohalik film, kohalik, kuidas tundub, ei saanud midagi aru. Mis tegevus see oli, mingi ajalooline filme. Aga jah, me ei saanud aga sellest aru, mis seal toimub. Nii et tegelikult on olemas ka täiesti Kišilandi näol, kus ta ei käinud, aga täiesti olemas nagu siukene kuurortkoht ka, kus saab puhkama minna. Jah, ja kuna see pidi olema nagu ma ei saanudki päris täpselt aru, mis staatuses saar on, aga et seal pidi olema ka siis lõbustusasutusi ja natukene sellise lääneliku Särk kas koht, kus teie käisite, kas seal oli ka rand ütleme niisugune piits. Ei sellepärast, et sa ei tohi seal ennast riidest lahti võtta, sa ei tohi seal päevitada ja kui sa kavatsed ujuma minna, siis sa lähed oma riietega ujuma. Ja õhtul oli näha, kuidas tütarlapsed läksidki oma endi suurte musta teha lattidega lihtsalt vette ujusid. Täisriietuses esinedes okei, mainisid ka, et seal oli rannapromenaad. Tavaliselt oleme meie harjunud rannapromenaadiga tulevad ette sellised noh, ikka me täis pikitud erinevad muusika käib möll, inimesed tantsivad, joovad, mis seal siis oli? Jäätiseputkad? Jäätiseputkad paadiga sõitusid paati laenutada 10-ks minutiks. Ega seal ei olnudki midagi muud muusikat avalikult, meil õnnestus ainult üks kord näha ühes restoranis esinemas viiuldajat, trummarit koos, aga mujal nagu avalikult mingit muusik, muusika plaanides oli ka lindi pealt ja, ja mainiti ära, et enam seal nagu elavat muusikat ei ole, et tundus, et see on kuidagi nagu keelatud olendi poolt lindi pealt ikka tuli muusikate kohalikum ja see oli hästi lahe. Kui sa õhtul kõndisid tänaval ja inimesed läksid masseesse, Need, vaimulikud laulsid mikrofoni, et kõik oli tänavale kosta, siis see oli küll nagu filmised, kõndida tänaval ja kuulata seda vaimuliku laulu. See vist ilmselt palvetamine toimub mitu korda päevas, siis see täidab ka seal muusikalise augu. Mõnes mõttes võib-olla võib nii. Ei, no arvatavasti seal ikkagi see kultuurielu toimib, aga, aga Tänaku kuidagi avalikult presenteeritud, kui sa kuulud mingisugusesse ringkonda või saad kellegagi tuttavaks, siis sul arvatavasti õnnestub kuskile minna. Aga niimoodi lihtsalt tänava pealt ja seal mingit infot ei leia. Räägi nüüd päris ausalt eestlane ikkagi, kui ta läheb kuskile reisile, kas või bussiga, siis on juba, võib öelda, bussis on Pärnus juba joogid otsa, seal lennukis ikka võetakse ka viimased, kas te mitte ühtegi korda seal ei õnnestunud kuskilt mingit alkoholi saada? Seal lihtsalt ei saa midagi teha, ei ole. Olime unustanud oma lauakoti ühe purgi Heinekeni õlut ja kui me selle lõpuks avastasime, et see on ikka alles, siis meil toimus. Jah, seda ei pandud tähele, seal Teheranis tellisime, kohtusime ukrainlastega ka, kellel olid küll omad viinad kaasas ja said ilusti läbi. Aga selles hotellis sinine pidulik Heinekeni õllepurgi avamine ja siis me võime selle neljapäeval ära. Aga ja ostis hotellis üks noormees, õhtul tuli meie juurde ja küsis, et ma tean, et välismaalastele meeldivad sellised asjad, et kas te tahate, et ma toon teile alkoholi. Ei arutlenud, et mingisugune salaagent Ei noh, me ütlesime, et eks siis toob ja tõi sellise pool pepsi plastikpudelitäit ploomiviina ja keeldus ise joomas, siis ütles, et ta teab, et seda meie jaoks väga vähe. Aga pärast ta siiski tõi seda veel juurde ja, ja õigus meiega. Kuidas maitses nagu plaanitus? Julgesite kahe uued plastpudelitest turnivad vedelikku? Ta ei olnud 1000, oli väga kirgas vedelik. Esimene kord sära maitsetud ja, ja ei olnud hullu midagi. Jah, meil õnnestus veel kord alkoholi, seal see oli Pärsia lahe ääres, kui me külas käisime, siis meid võõrustanud peremees Lasi oma sugulasel tuua väidetavalt viskit, aga see oli küll täiesti kohutav asi, mida meile toodi mingisuguste plastikpurkide seest. Sellise odekolonni tonni lõhnaga väga viiski maitseline vedelik, et, et seda väga julenud juua. Aga ikkagi proovisite, muidu solvab. Jah, ikka jah. Aga alkoholi seal tegelikult nagu ikkagi saab, et seda salaja müüakse, aga ta on väga kallis, et ütleme, et Diginnis oleks saanud minna kuskile nurga taha seda ostma. Ja viinapudel oleks maksnud 100 dollarit ja purk õlut viis dollarit. Ja Pušeeris, see on see kurikuulus tuumajaama linn, kus siis tegelikult töötab 2000 venelast, kes ehitavad tuumajaama. Siis õnnestus rääkida, aga seal nende vene meestega, siis, kes taipasid oma kurba saatust, et peavad seal kolm kuud järjest kuival olema. Aga nad teadsid väga hästi, et seal apteegis saab piiritust tõsta. Ei. Need kõva apteegi kõva äri. Reisipalavik seikleb Iraanis. Meil on külas Kristi, kes oma kogemusi oma Iraani tripilt Me ega jagab. Saime teada, et hästi läheb, siis saab ka alkoholi sellises äärmuslikus kui mitte võib-olla isegi siis nii äärmuslikus, muslimi riigis nagu Iraan. Räägi üldse, mida, mida nad muidu joovad, teed, sa mainisid ja mida nad söövad? Teed joovad piiramatus kogustes, ma arvan, et ma pole elu jooksul nii palju musta teed joonud, nagu meil seal kahe nädala jooksul jäin. Lisaks selleks nõnda armastavad kohutavalt Coca-Colat, et seda on igas variandis, on päris, Coca-Cola, on Pepsi, on kohalikud summ, Summide, Samm Sammid, mida nad seal joovad? Piima pähe anti meile mingit kohutavat vedelat jogurtit, piparmündimaitselist, et see oli tõsiselt jube elamus. Lisaks sellele on neil kõiksugu sorte, alkoholivaba õlut ja erinevate maitsetega keerisi virsikud, mida iganes. Söögid on seal, ütleme, et niisugune tavaline tänavatoit on ikkagi kebab. Kuna seal sealiha ei söö, siis on see looma või lambalihast või kana. Ja sinna juurde käib siis hästi palju riisi. Lõpuks me saime selgeks selle, et kamba peale tuleb võtta üks taldrik, Liised, muidu lihtsalt ei jõua seda ära süüa. Armastavad väga magusat, et nad söövad hästi palju jäätist ja selline nende traditsiooniline jäätis on sellise külmutatud. Mul on nagu meie tavaline ütles, et selline külmutatud paks piimamass, et ta on hästi rammus, hästi-hästi magus, mis oli hästi huvitav, oli nende kondiitriärid, kõikvõimalikud kreemikoogid ja sellised plaaditäied maiusi pistaatsiapähklite ja, ja, ja erinevate vürtsidega, et nende magusad asjad ei ole siis nagu magusad magustoit, sellised vürtsikad magusad, et et võivad suhteliselt ruttu vastu hakata, kui pole harjunud toitudest veel, et et võib-olla kõige meelde söögielamus oli kõrbematkal, kui meie giid tegi meile lõunasöögi lõkke peal. Et toit iseenesest oli väga lihtne, panin poti lõkke peale praadis sibula ära peale tomat, kartul ja kuivatatud paprika sisse maitseaineid ja ausalt, et ma ei ole nii head suppi saanud ja, ja minu arust oli see meie reisi kõige parem söögikord. Kuivatatud appika Asprikas, okei. Aga kas need söögikohad, kus te käisite tänava peal kebab, oli seal selliseid te olete natukene selliseid viisakaid restorane oli seal näiteks välismaalt tuntud kiirtoidukohti, Coca-Cola oli tekkeliga McDonald. McDonald site ei olnud ja ei olnud selliseid kette, et jah, me käisime restoranides ka, et nende traditsioonilised restoranid on kuskil keldris, nii et tänavapead, sa ei saagi aru, et restoran on lähed sinna sisse, siis olen ka valida, et kas sa istud laua taha või tahad sa istuda selle suurele avatsi peale rätsepistes ja süüa siis oma toitu. Ja neil on nagu selline homme, et nad küsivad kohad, kust te pärit olete siis toovad selle riigi lipu, et me olime nii Austraaliast kui Hispaaniast, et me saime siis istuda selle lipu all, et Estoniast pannudki kohe aru. Ja söögivalik on siis 200 ühed ongi need kebabid ja teised on siis sellised traditsioonilised Nonii rahvustoidud. Et need on sellised pajatoidud, et ütleme, et ükskord ennast ja väga head lambaliha hernekastmest selline pajaroog või siis mingid lambalihakotletid või lihapannid, et jah, et põhiliselt neil ongi ikkagi liha, riis ja värske salat ja muidugi hästi palju pähkleid ja puuvilju, et kui turule minna, et siis see valik on hästi rikkalik. Ja hästi palju maitseained on ka neil. Jah, vürts on hästi palju, et, et kui sinna minna, et siis ega seal ei saagi täpselt aru, mis, mis on, et siis ja küsida ka ei saa, et siis sa pead ikka väga kindlalt teadma, mida sa ostma lähed. Ja ütleme, et Iraan siis ei ole eriti selline koht, kus minna ja nii-öelda dieedil olla, et seal süüakse nälga, seal majas nagu ei ole. Seal jah, põhimõtteliselt süüakse kogu aeg, et kõik need kebabiputkad olid paksult rahvast täis. Neil on veel selline tore komme, et lõuna ajal nad lihtsalt võtavad oma pärsia vaiba oma mingi korvikese kätte, lähevad parki, mis on tegelikult Teheranis ainukesed sellised kohad, kus ei ole seda tolmu ja müra nii palju. Ja nad istuvad seal pargis, panevad oma väikse grilli tossama ja küpsetavad endale seal peal liha ja söövad seal niimoodi. Kas kraanivesi on joodav või peaks ikkagi pudeliveega hakkama saama? Meie kasutasime ainult pudelivett, et jah, me kraanivett väga ei joonud, kuigi nad ise ei toonud küll eraldi välja, et see nagu ohtlik oleks. Mingeid hoiatusi selle kohta ei olnud. Need Iraanis isegi ei ole sellist asja, tulles tagasi veel alkoholi juurde, et nagu paljudes islamimaades on, et hotellid ja ütleme siis turismile orienteeritud kohtades ikkagi paaris, saad mingisuguse loa eest endale ostad, sellist asja seal ei ole. Täiesti juhuse värk. Täiesti juhuse värk jah, et loota ei maksa, et sa seda kuskilt leiad saada, aga kui sul nagu õnnestub mõne inimesega tuttavaks saada või kuskilt hästi niimoodi nurga tagant ost, et, et siis siis on võimalik. Reisipalavik hetkel siiski Iraanis. Meil on meeles Kristi, kes oma tripist Iraanis meile räägib, räägiks natuke praktilisest poolest, et esiteks kuidas te sinna läksite, mis kaudu ja, ja, ja me näiteks millised ettevalmistused kindlalt tegema ennem et kui Iraan, kas enam viisat näiteks vaja mind kaitsesüste või mingeid lubasid või midagi taolist. Iraani viisat kaitses eestidest ei tea, et arvatavasti võib kaitsta ennast kollatõve või millegi vastu, aga noh, otsest vajadust ei ole, et, et seal on ikkagi puhas viisat, saab taodelda Soomest Helsingi saatkonnast. Põhimõtteliselt on nendel kodulehekülg, kus on hästi palju informatsiooni. Ei, see on tasuline, maksab 15 eurot asjad, et kõik need blanketid täidetud blanketid, passid maksekorralduse, et sa oled maksu ära maksnud. Ümbrikumärkidega postiga Helsingisse ja siis nad saadavad sulle tagasi passi saadud nagu kõik need dokumendid, mis nad nõudnud postiga sinna ja nad saadavad sulle lihtsalt tagasi, siis kas viisaga või viisata, aga meil ei olnud mingit probleemi selle viisa saamisega, et isegi ühtegi küsid täiendavat küsimustena meie kohta. Ja kui nad kirjutavad seal, et nad nõuavad hotellibroneeringut ja tagasisõidu pileti koopiat, siis meie käest ei küsita neid ka võimalused, küsite, eks ole. Jah, võib-olla siis ei maksa valetada, et nad võivad täiesti vabalt ka kontrollida seda et siis pigem nagu tehase planeering, ärand. Külastasime meie Läksime lennukiga, läksime Riiast Moskvasse ja Moskvas Teherani ja Aeroflot sõidab sinna regulaarselt. Alguses me proovisime läbi pakku saada ka pokuusto ei olnud küll mingit informatsiooni, et saaks sealt otse kuidagi mõistliku ajaga Teherani. Aerofloti peale tulime kuidagi kogemata ja, ja väga hea mulje jäi, sellest on see kallis reis. See ei ole kallis reis, et kui õigel ajal lennukipiletid tõstuses lennukipiletid läksid maksma ainult 6400 krooni inimese kohta. Kuidas seal kohapeal siis elu on, ütleme nii, võtame järjest, läksite sinna, teil oli olemas hotell, hotell, kuidas, kas teil oli olemas ka transport, kuidas hotelli minna, läksite kohvrid käes, maha? Tellis saadeti meile järgi buss bussis meid hotelli. No põhimõtteliselt on seal kõige lihtsam turistidel liikuda taksoga ja tegelikult need taksod ei maksa seal palju, et ühest linna otsast taksosõit teise linna otsa maksis 90000 riaali, mis siis on ligi 90 USA dollarit. Me võtsime lihtsalt noh, 100 krooni nelja peale. Et see oli nagu esimene päev ja arvatavasti saime me natukene petta ka, et, et sealt võib julgesti midagi maha võtta, et, et see ei ole kallis ja hotell Teheranis suhteliselt me arvasime, et seal on suhteliselt kesklinnas, siis maksis 270000 reaali üks mis siis ongi ligikaudu kuskil 300 krooni. Nii et tegelikult on suhteliselt odav maa Olnud oma, et ainuke hotell, kus oli kallim, oli disainis, aga noh, see on arusaadav, et seal on, seal on kallimad hinnad. Aga mujal suurt suusakuurordis suusakirgist natukene väljaspool hotelliöö kahene tuba 420000 riaali. Ehk siis mingi 500 krooni umbes niimoodi toit kui selline seal palju. Restoranis sellises korralikus restoranis nende mõistes kallis restoranis meil läks nelja peale kõige rohkem 540000 ja ehk siis kuskil 600 krooni. Et toit ei ole kallis, kui kuskilgi Paabis käia, siis võib arvestada, et näkku läheb kuskil 50 krooni. Ja kohapeal liiklust ja siis põhimõtteliselt need bussireisid ühest linnast teise neto ajasite ise vajas keegi teil kohalik näiteks kõrbereis, kuidas te saite endale kõrbereisile? Kõrbereisi me saime niimoodi, et meil oli see kapsas Lõuna-Gazas, säält vaatasime numbreid, hakkasime helistama ja sattusime õige mehe otsa lõpuks ja tema siis küsis kõigepealt, kas teil ööbida on, kuskil me ütlesime, et ei ole Stahli ohohoo koheliste tagasi umbes siis ta organiseeris meile ööbimise ja ütles, et hommikul mees teie juures anneta talle raha ja saate selle kõrbereised kõrbereis oli vist selle reisi jooksul kõige kallim asi, mis me ette võtsime, oli siis 35 eurot nägu. Et nii kallid ettevõtmisi, rohkem seal ei olnud. Mäepilet maksis näiteks 170, no kuskil 190 krooni päev. Terve päev kõikidest. Mis nad nagu kaasa osta, ütleme peale, tavaliselt ostetakse mingit kohalikku pärsia vaipa, ilmselt oli sealt, või on seal veel mingisuguseid asju, meeneid, mingid ehtsaid pistaatsiapähkleid, näiteks. Võib-olla seda on väga head, kui niimoodi linnas ringi käia, siis ega seal suveniiripoode oled, suveniiripoed, me lõpuks leidsime Teheranis niimoodi, et me küsisime meie hotelli juhatajalt, et kuhu minna, õigsem, et sissejuhatus et põhimõtteliselt ühel tänaval oli siis viis poodi. Need olid tõsised suveniiripoed, et mida sealt osta on, on nende ja käsitsi maalitud igasugused taldrikud, sellise väikse mosaiikmustriga võib osta hõbedat, ehteid on ilusaid siidi kindlasti osta. Et seal on võimalik osta käsitsi maalitud siidi, on võimalik osta poole odavamat india siidi, sest kõik võimalik väikseid karbikesi, selliseid mosaiikmustriga. President jah, võib osta ka väikse Pärsia vaiba, mis saab seinale raami sisse panna. Sellised väga Iraanilikud suveniirid olid, et mingisuguseid selliseid piltidega kruusi, kuhu on suurelt Iraan peale kirjutatud, selliseid ei olnud. Et olid sellised väga rahvuslikud asjad. T-särgi Ailaviraan selliste selliste. Ühesõnaga, Iraanis nagu elamine ja, ja söömine olemine on ikkagi suhteliselt taskukohane. Jah, ja transport erinevate linnade vahel on ka ikkagi väga taskukohane, ütleme, et ühest Taani otsast teise sõitmiseks kiirem viis on lennukiga sõita neljani igas suuremas linnas lennujaam, et lennukeid Pärsia lahe ääres Teherani maksis 60 dollarit. Et see oli juba reisibüroo teenustasuga koos. Rong maksis meile nelja peale kuskil 400000 reaali noh, 500 krooni, et ka üks väga odav viis sõitmiseks. No ja siis linnade vahel sõidavad bussid, mis on siis poole odavamad, aga, aga neid väga ei soovita, sest nad on väga ebamugav, et loksuda lihtsalt viis-kuus tundi kahe linna vahet. Ei, need olid korralikud püssid. Aga need sõidavad ööseti ja nende mägiste teede peal ja siis võib-olla ongi parem, et kui sa ei näe, kus nad täpselt sõidavad seal kuristikku, kahanenud. Et see ei ole kõige mugavam viise reisida, pigem võimalusel rongi kasutada lennukeid linnas sees näiteks Teheranis oli täiesti uus metroo. Mitte mingisugust trügi, puhas ja, ja väga-väga odav, et võib-olla see pilet ma täpselt ei mäleta, aga. Ma arvan, et see pilet, kui sa lähed ühest linna otsast teise, tahad tagasi ka veel tulla, maksis kuskil üks dollarit. Metroos oli see äge, et oli erinevad vagunid olid naistele ja meestele, aga see ei tähenda seda, et mehed ei tohtinud minna naistevagunisse, aga naised võisid meeste vagunisse minna. Nii et teised oma kaaslastega seal Jah, me saime koos sõita, et siis naistel oli võimalus omaette olla. Reisipalavikku saade Iraanis. Meil on külas Kristi suure osa oma tripistanud ära rääkinud ja meil on väga hea pilt juba ilmselt palju, palju, palju selgem pilt, mis riik Iraan on. Mis kohad on veel kindlasti, mis turistid peaksid ära vaatama, võib-olla kuskil tee käinud, aga sa tead, et see on selline vaatamisväärsus. Et ma ise lugesin, et on selline asi nagu või siis ütleme viimase muslimi riigi asutaja ajatolla Khomeini haud on üks. Teheranis eks vaatamisväärsus. Teel lennujaama me sõitsime sealt, et see oli küll väga suur kompleks tuledes aga sinna me paraku ei jõudnud, et kindlasti, kui on aega ja tahtmist, tasub seal ära käia, et see on kindlasti üks väga luksuslik näide, kuidas iraanlased mošeesid, oskavad ehitada. Meie teekond oli üldse väga teistsugune, kui nii-öelda need soovitatud teekonnad on, et me võtsime päris pikalt lühikese aja jooksul päris pikalt ette, et reeglina soovitatakse sõita siis tehe ranist. Essahhani, mis on Iraani tähtsuselt kultuuriliselt tähtsuselt võib-olla isegi teine pealinn, pidi olema väga ilusa arhitektuuriga ja, ja linn ja palju käsitööd ja selliseid asju. Ja sealt soovitatakse sõita Chiraasi, kus me põgusalt peatusime, siraasi lähedal on persepp olis, mis on siis peetakse pärslaste esimeseks linnaks, et ta otsetõlkes tähendabki seda, jätan pärslaste linn. Et see on suur suur kompleks, sest selle linna varemeid, et nende kohal elik turism on hästi tihe, et kõik koolilapsed käivad ekskursioonide suurte bussidega, et, et siis see on kindlasti koht, kuhu kõik iraanlased lähevad. Ja siis ongi ja arst ja, ja jaoskist ida poole jäävad kõrbed, et seal on suured kõrbet, et sinna ka soovitatakse minna. Et seal natukene lõuna pool ja ostis, on German, mis pidi olema Iraani kõrbete pärl. Kõrbete päral kas ta kordagi tundsite ennast nii-öelda nagu ohustatuna ka või et ikkagi tundub Eesti inimesele sihukesele tavalisele meesterahvale nagu mina, et et tegemist on ikkagi noh, Iraan, Iraak ikkagi ohtlik, kas reisimine näiteks rongi bussiga või kuskil täiesti ütleme inimese, kes tuleb, et ma viin teid kuskil, et kas tekkis hetkeks niisugust olukorda, kas te tundsite ennast ohustatuna? Ei tundnud, selles mõttes on seal hästi palju politseinikke, on seal väljas tänavatel liikluspolitseinikke isegi mingit pargi politsei tan, kes sõidavad seal parkides ringi. Et noh, kui ka oleks hätta sattunud, arvatavasti oleks abi nagu kaugele olnud, aga seal ei tekkinud hetkekski seda ohutunnet. Kui keegi tuli oma abi pakkuma ja see tõesti ei tahtnud temaga tegemist teha, siis sind jäeti rahule. Ja kui sa vajasid seda abi näiteks meil oli mitu korda, kus me üritasime taksot peatada tänava ääres ja pidas kinni auto, millel ei olnud taksomärke ja see olnudki takse, see oli lihtsalt üks mees, kes sõitis mööda, tõstis meie kotid peale, tegi tiiru linna peal, panime hotellides maha ja ütles aitäh. See oli ka kõik. Taha ei tahtnud või siis tänava peal lihtsalt takso asemel peatab kinni mopeed, ütleb, et tule, Lähme, viskan su ära, tema tahtis raha saada, okei. Ei tundnud kordagi, et kuskil sind kisutaks või sind üritatakse nagu alt tõmmata nad, ta taksojuhid on sellised inimesed, kes igal pool nagu üritavad tõmmata, et selle peab lihtsalt, et mingi hetk sa saad aru, palju need sõidud tegelikult maksavad? Võib olla ükskord meil oli nagu selline juhus, kus tänava peal haakis ennast külge üks mees, kes oli väga lahke ja sõbralik ja lubas mind igale poole viia ja lõpuks viis meid kohaliku restorani ja siis ütles, et tema tahab saada 20 dollarit need selle eest, et tema on oma päeva meiega veetnud. Aga temast me vabanesime ka suhteliselt kiiresti, et noh, mingeid selliseid probleeme nagu meil ei olnud, et me julgeks kuhugi minna või midagi, pigem oli nagu aukartus lihtsalt nende traditsioonide vastu, et ei eksiks mingisuguse sammuga selle vastu nende nende usu vastu või noh, sellest oleks võinud võib olla leeme tekkida võib-olla isegi mitte probleeme oleks lihtsalt halb mulje jäänud. Kas see on tõsi, et selline asi, et kui sa hääletad, et siis sa nagu ei tohi pöialt üles tõstad seal pidi olema roppust iraanlaste jaoks. Kuskilt tuli meelde, et ma kuskilt on lugenud. Vot seda ma ei tea, aga ma tean seda, et sa ei tohi istuda teise inimese poole, jalalabad tema poole, et see pidi olema väga suur solvang. Et seal on kindlasti selliseid asju veel, mida sa ei tohi teha. Kuidas seda maas istuda oli, mul hakkaksid põlved valutama mu põlvede peal. Istun. Okei, selge, räägi lõpetuseks veel võtaks kokku selle Iraani teema, et millisele inimesele soovitad minna Iraani, millisel inimesel mitte. Ma ei soovita minna Iraani inimesel, kes on harjunud nagu ette planeeritud reisiga ja mugavustega, et see, see on kindlasti võimalik läbi reisibüroode, seal on väga palju reisibüroosid. Aga soovitan minna inimestel, kes otsivad seikluse, tahavad näha natukene erinevaid kohti, kui suurlinnad. Jah, seal on suurlinnad, on ka huvitavad seal ringi käia pigem nagu peaks sõitma Teheranist välja käima pisemates kohtades ringi. Et, et ütleme, et see loodus meie jaoks on hoopis teine Te kindlasti mingi hetk ennast ammendab, aga ka tavalisele eestlasele on see alguses väga huvitav. Ja inimesed just väiksemates kohtades on eriti sõbralikud ja lahked, et et kui keegi juhtub külla kutsuma kellegagi tuttavaks saada, et siis tõotab tulla väga huvitav elamus. Kindlustamine Küllo, jah, kui on võimalik minna, siis tuleb kindlasti külla minna. Aga suur tänu sulle, et jagasid huvitavat kogemusi oma Iraani trepist ja tänu reisipalaviku saatejuhtimisele on minul palju selgem pilt, et mis on Iraanis ja mis on näiteks ka Iraagis, et tegelikult on need kaks täiesti erinevat riiki, et Iraan on tegelikult väga rahumeelne ja lahke riik mitte seda Ok ei oleks aga lihtsalt Iraagis ja see olukord on hoopis teine Iraan tegelikult on seal, kui tänased praegused uudised Teheranist kõrvale jätta, siis tegelikult väga rahumeelne riik. Seal käib täiesti tavaline elu, inimesed käivad tööl, kast lapsi, veedavad oma aega, kuidas parasjagu võimalik on, et täiesti tavaline elu. Selge Kristi, suur tänu sulle, selline reisipalavik oli Iraanist kohtume juba järgmine pühapäev, minu nimi on Henry kõrvits.