Tere päevast, head raadiokuulajad sagedustel nüüd järgmise kahe tunni jooksul, saade pealkirjaga järgaks piknikul. Minu nimi on Urmas Vaino, nii. Mul on erakordselt hea meel tutvustada teile tänase piknikukülalist, kelleks on Maria arusoo ja Maria selle saate puhul väga sageli on nii nagu ka praegu, et ma ei oska väga üheselt inimest, kes saatesse külla tulnud on tutvustada. Ma olin valmistanud ette selle jutu, et sa oled maalikunstnik, aga hetk tagasi ma sain sinu käest teada, et sa ei ole kaks aastat maalinud tegelenud kõiksugu muu asjaga, mistõttu mulle tundub nagu kohatu öelda kohta ei oska maalikunstnik märvet, kunstnik, üldnimi sa tõid, see võtab kokku kõik, mis teen. Selge, väga tore. Järelikult tänase R2 speklikul saatekülaline on Maria Arusookunstnik, kunstnik Maria arusoo nyybidivist. Enam-vähem sobiv oma visiitkaart on olemas, kusjuures mõtlesin selle peale, et peaks tegema, sest alati on see moment, kus sa pead oma kontaktandmeid, on ta siis on see pabeririba kuskilt rebida ja pastakas otsida. Et aga veel ei ole, aga ma arvan, et järgmine aasta on see Mil track visiitkaart. See võib olla ka väga nii-öelda väljakutsuv, sellepärast et kunstniku jaoks luua enda visiitkaarti. Ma kujutan ette, et see ei ole niisama lihtne töösse. Mul oli koduleheküljega juba sama asi, et südaluu oli see, et sa paned midagi välja. Et siis, aga ma arvan, visiitkaardi peale ma ei pane endale tiitlit, kas ma olen kunstnik, maalikunstnik või videokunstnik? No aga ilukuraator, kunsti ja kõik, see peab kuidagi nagu nii-öelda seal kajastuma, eks, ja sa ei saa ju kirjutada sinna lihtsalt ilusasti iseenda nime ja telefoninumber fondi, Välike font, hallike, pea suitsema, eks ju, iseenesest midagi siit Kärtidega sul peab olema selline, vaata nagu vanasti oli. Viskas selle asemel künoobi vihik, eksju, kus oli nagu väga palju erinevaid sahtleid, sa saad teha, siin on väga erinevate žestidega. Ärge kellele, kellele kuraator, kellele ma ei tea isegi, mis see on, nagu see on kõige lihtsam variant, aga, aga õiged fondideks sellele inimesele see teisele, kolmandale. See on ohtlik asi teha visicardus. Jah, ma ei tahtnud sind ära hellitada, tee rahulikult visiitkaarte meda. Me ennem rääkisime ka sellest, mismoodi on teatud väga rasked küsimused ja, ja, ja sa loodad, et ma neid ei küsi, aga ma, ma teen seda ikkagi siiski, mis see töö on? Mida sa, mida sa kunstnikuna teed, kui sa peaksid seda kuidagi sõnastama, mis see on? Muidugi, sa võid öelda, et ma olen kunsti ja jäta see sinnapaika ja jäta mind nagu lihtsalt tühjade pihkudega praegu selle küsimuse peale, aga ma palun, et sa mõtleksid natukene kuidagi. Ma arvan, et see võib olla küsimuste esitamine, kunsti tegemine minu jaoks on kõige rohkem see, et ma esitan mingi küsimuse. Kas see, kas see ei pea olema mingi teema kohta, aga ma tõstata mingi küsimus ei hakka analüüsima seda ja teen enamus protsessi, võib-olla enda siis läbi. Ja see tulem, et siis kas sa jõuab üldse kuhugi kellelegi ette või ei jõua, aga võib-olla see on küsimuste esitamine. Sellisel juhul on täna siin saates kaks kunstnik. Mina järgmise kahe tunni jooksul püüan ühel või teisel moel need formuleerida ja mul on hea meel selle üle, et see kindlasti jõuab kuhugi selle saate, selline klassikaline sissejuhatav küsimus puudutab veel seda. Mida sa, Maria, arusooteed 10 aasta pärast. Kes sa oled, kus sa oled 10 aasta pärast? Tahaks loota, et ma olen selles mõttes, ma arvan, et ma olen kunstiväljal tegutsevad raudselt, et kas siis siin või kuskil mujal. Aga kindlasti ma arvan, et ma olen kunstnik, siis öeldakse, et ma teen ka siis ütleme, et kuraator ja kunsti on see, mis mind huvitab. Kas tänapäeva kunstimaailmas mingi selline karjääri vedeliastmestik on olemas selline fikseeritud või tajutav, mida kunstnikud kas siis jälgivad või jälgivad siis need, kes kunsti ja kunstnikke. Ta on tegelikult isegi liiga tajutav liiga lihtsalt nagu suitsu suht kergelt välja joonistada. Ja nii Eestis kui Londonis, et kõigepealt sa lõpetad ära õige kooli kooli siis sa saad oma esimesed näitused või esimesed kuraatorinäitused, siis kutsuvad sind väliskuraatori nii edasi. Aga tegelikult üritan sellest, et ma üritan, et nagu järgida seda või noh, lasta ennast vähemalt mõjutada sellest et ma teen oma asja ja siis iga asi omal ajal. Aga kindlasti on selles mõttes tegelikult mingi redel, mida võib-olla Eestis järgitakse vähem, kuna see ring on väiksem. Siin on seitse, ahistab sina püüad sellest eemale. Ütleme niimoodi tahtsin mõjutama mind hakkab, et ma ei taha teha, võtame otsuseid vastu millestki sellest lähtuvalt. Et ma tahan võtta oma otsuseid vastu lähtuvalt oma huvist või, või oma soovist või tahtmisest, aga mitte sellest, et mis mulle kasulik on. Sa oled nimetanud nüüd vastustas Tallinnat Londonit, need on need kohad, kus sa oled tegutsenud ja toimetanud Londonis praegu materjali hulka, nüüd veel kuulub Berliin. Need on ilmselt need põhilised paigad, millega seoses täna, kui me sinuga vestlema Me ringi rändama hakkama. Arvates teha siis, kui 10 aasta perspektiivist rääkida, siis New York arvatavasti tuleb sinna mingil hetkel. Kas oskad juba praegu rääkida, mida sa New Yorgist tegema hakkad? Tahaks teha tegelikult kas raiskas residentuuri minna lihtsalt või seda projekti teha, aga see on kõik veel väga lahtine ja see on, see on tegelikult ka, kui ta tuleb sisse ja siis ta tuleb sisse nagu põikena, mitte nagu eraldi peadlikvidima. Te kuulsite, see inimene väitis, et tema on väga täpselt ei plaani oma tegemisi olemas ja mul on väga hea meel selle üle saame sinu tegevusest rääkida nii nendes linnades, aga me saame sinu tegevusest ja sinu maailmast rääkida läbi selle muusika, millele sa oled kaasa võtnud. Et mitte väga pikalt kuulajad marineerida, vaid anda kohe head kuulajad teile anda sellest, et tänases saates mängib erakordselt põnev muusika, siis mingem kohe esimese akti juurde, nagu moodsalt öeldakse. Sa valisid välja ühe teose, mis, On loori Andresson ja selles mõttes arvates mind huvitab tema puhul see, et ta läheneb laiemalt valdkonna jätan muusik ja selles mõttes mina ei karda seda väljendit kunstnik, et ma nimetan kunstnikuks, et see on vist nagu väga suur ilus väljend. Maria, kui oluline on sinu jaoks muusika, on, kui palju muusikat mängib sinu ümber igapäevaselt sellel hetkel, kui sa, kui sa oma oma erinevate kunstide töödega tegeled Igapäevaselt ei mängi, armastan muusikat fooniks kuulata, et kui ma töötan, siis asja tihti, ma ei kuule mitte midagi, aga mul ei ole totaalse vaikuse võimalust. Siis ma kuulen muusikat, et ma ei armasta taustmüra, et ma armastan, kas on, kas on muusika või ei ole muusikat. Aga MP3 kõndides kuulanestumine muusikat rõhutades mitu töötades. Kui ma maalisin, siis ma kuulasin hästi palju muusikat. Kui mul on võimalus totaalseks vaikusega, siis ma ei kuula. Aga kui mul on, kui mul ei ole totaalse väikese võimalust, seal ei ole. Ma kuulan muusikat pigem. Järelikult need, kes sinu loomingut hästi teavad, ma mõtlen seda maalikunstiloomingu osa, siis nad võiksid sealt nende maalide seest mingeid mingeid lugusid otsida, mingit muusikat otsida, mis sinu peas või, või nii-öelda sinu kõrvades sellel õhtul mängis. Võib-olla, või võib-olla midagi kindlasti võib lugeda välja, aga pigem kontsentreerimiseks. Et vii mingisse rütmi siin või seal on nagu üleminek sellest, vastad tavasituatsioonist välja ja aset tegema või astud sinna loomingusse, mõnikord muusika aitab see kaasa ka. Tihtipeale ta viimasele on pigem hakanud segama mind, et ma tahan kuulata teda sel juhul ma, ta ei vii mind sinna situatsiooni, vaided on mind välja sealt, sest et ma hakkan muusikat, kuulame selle asemel, et oma tööd teha. Kui palju on sul selliseid lugusid või sellist muusikat, mida sa väga fikseeritud hetkedel kuulad, mis saadavad nagu väga konkreetseid protseduure, toiminguid, neid on selles mõttes, mis kohad need on, mida sa, mida sa muusikaga täidad? Köinnakuid Henrik, sõites riskima, mulle meeldib luua meeleolu või siis ka see, et kui ma olen ära siis tihtipeale mingi muusika on väga suurelt emotsionaalse tähendusega, ehk siis ma kuulan mingit lugu, et viia end tagasi mingisse muusse situatsiooni või edasi või ta viib mingi situatsiooni viimise. Eesmärk on tegelikult tihti muusika. Ja kunagi mul oli komme kuulata pühapäeva hommikuti, ma koristasin tuba, siis ma kuulasin raadiot. See on ainus hetk, mil mäletad kuulamist. Siis ma kuulsin raadiost igasuguseid kõige igavamaid. Samas ma kuulsin vikerraadiot, mis oli suunatud üle üldvaldavatamist vanemale publikule. Aga siis see oli nagu see moment iseenesest oli hästi lõbus, et sa koristada teed mingi selliseid praktilisi asju, siis kuulad raadiot. Kus sa uue muusika leiad või enda jaoks, kuidas sinu juurde muusika tuleb? Mul on õnneks lained ja mul on, esiteks ma olen paar väga head sõpra, kes on väga palju kompetentsem muusikast, kui minema usaldan, usaldan ja mulle hästi meeldib tegelikult anda näiteks mälupulk oma sõbrale öeldi, et pane midagi sinna peale, mis nagu enamjaolt on see, et nagu tihtipeale ei kõnele minuga ka aga väga tihti, mulle meeldib leida uut muusikat, nii et ma ei tea, sest enne mitte midagi. Kui palju neid valdkondi veel on, kus, kus sa lased, laseb teistel toimetada ise enda eest. Ja see on see, et ma lihtsalt, võib-olla mulle meeldib see, et kui keegi pakub välja mingi variandi ja et ma ei, ma ise ei suunas selle variandi, et ma leian selle kuidagi spontaanselt. Film on näiteks ka, et mul on filmi nii filmi- ja muusika järgi mulle hästi tihti väga suur nälg ja ma tarbin seda suhteliselt palju. Ja siis ma vajan koguut peale ja kuivõrd ma ise nagu noh siis siis on, kes teha, kui kõik kõrvalt nagu mini kannab, aga tihtipeale ei ole tulemus. Kas sinna sellesse, et selleks, et nii-öelda inimeseks saada kes pakub muusikat või kes julgeb soovitada filmi? See võtab pikalt aega, valid sa selles mõttes, kuidas sa kontrollid seda, et kes seda tegema hakkab? Ei, see on pigem nagu see võib olla täiesti nii, et sa sõidad punktist A punkti B lennukisse, kohtud kellegiga ja sa hakkad lihtsalt rääkima ja sealt tuleb välja meie nimi ja seal kuidagi tundub see huvitav, sest et tema võtab selle oma maailmas selle nime sinu ette välja. Ja siis ma vaatan seda suhestanud ei suhestu. Aga see, kes nagu tõesti nagu ära tabaks, et mida, mis hetkel pakkuda sellist võtab aega. Et neid on neid inimesi tegelikult väga vähe, kes, aga samas ma usun, et seda ei olegi kerge nagu leidet. Ja loomulikult, Maria. Kuidas sinust kunstnik sai? Ma saan aru, et seal päris nagu selline keeruline küsimus, aga oled sa kunagi nagu mõelnud selle peale tagasi, et mis võiksid olla need keeled või need kohad mis sind, mis sinust kunstniku tegid? Ma olen hästi tihti mõelnud, et mis oleks alternatiiv, et mitte olla kunstnik, noh, mingid momendid, kus sa lihtsalt üritad läbi kaaluda, et võtaks mingi natukene selgem, konkreetsem ära ja et ma olen seda hästi palju mõelnud, aga selles kindlad hetkele, et mu vanemad armastavad rääkida, et keegi olla tulnud külla ja öelnud, et te peate selle lapsekunstikooli panema. Aga see oli puht nagu käeline oskus. Et see huvi tegelikult, et see ei ole, see ei ole niivõrd nagu ma ei ole selles kasvanud. Aga ta on kuidagi kogu aeg on selline teadmine mul olnud. Et see ei ole nagu otsus, nii et lähen ülikooli taheks kunsti ütlema et see mingi teadmine olnud. Aga alternatiiv ja ma olen üritanud leida, et küll aga oleks üks asi, mida ma tahaks teha veel, aga ei ole leidnud siiamaani. Arvati, et lähima 10 aasta jooksul võib-olla ei leia ka. Aga oskad sa oskad sa seda mingisse sellisesse mudelisse panna, et mismoodi inimestest saab kunstnik, sa oled kunstnikke näinud? Noh, Tallinnas Berliinis, Londonis kümnete sadade kui mitte tuhandete kaupa mis geensandmis inimeses teeb, teeb kunstnikuks. Võrdub kõlab hästi romantiliselt, aga ma usun, et midagi, mis seal sees on, et kaks varianti, kas sa tahad läbi selle keele kõnelejad on või mitte? Et tihtipeale kunstnikuks saamine, ma arvan, ei ole niivõrd otsus kui noh, ma võin otsustada, ma tahan umbes turvaliselt head elu ja ma ei tea, õpin selleks mingi ameti, selle üle on see otsus, aga ma arvan, et kunstnikuks saamine on, sul peab olema sees mingi asi, mis sind kogu töös hoiab. Ja ma selles mõttes ma ei välista seda, et ma ei ütle, et see eluaeg peaks kestma, võib ju see kestab 10 aastat intensiivselt. Ja siis see lõpeb ära ja olen täiesti nõus, et ma võin või noh, valmis selleks, et võin kannapöörde teha ja hakata midagi muud tegema. Aga seni, kuni see mingi tung on sees selles mõttes, et. Kas kunstnikuks, siis ma saan sinust aru, nii, pigem sünnitakse, mitte ei saada. Ma arvan, et kunstnikuks sünnitakse, aga selles mõttes, nagu sa koolitad või nagu kolded välja kunstnikuks, sünni nagu kunstniku, ma tea, kas geeni või mingi tahtega, et sellest ei ole vähe sellest, sellest piisav. Teatud foon sul on ju olnud ka, et, et kunstikauge kodu ja kindlasti ei ole seal seal nagu mingid sellised mingid sellised magnetilised jõuväljad ja ometi olid. Absoluutselt, et mu isa oli kunstamisem, seda nagu arstidirektor ja mu ema on pigem nagu kunstihuviline, aga ütleme, perekonnast on meil hästi konservatiivne kunstil lähenev eesti klassikaline kunstõde on ma tea, maalis väga hästi, käis kogu aeg kunstikoolides ja nii edasi, aga see on nagu hästi selline klassikaline, et me tegelikult ei ole kunagi arutatud kodus väga palju kunsti või kaasa kunstiprobleeme või teemasid. Aga jah, loomulikult, selles mõttes. Miks ei ole siis mis sa arvad, miks, miks ei ole koduses keskkonnas, kus, kus üks teema ometi paistab kõigile midagi nagu pakuvad sellist diskussiooni tekkinud või arutlusi. Arvan, et see on võib-olla võib-olla nagu keeruline läheneda või või selles mõttes, et sellest ei, sellest on sellest rääkimine hästi, tihti takerdub mingi maitseküsimuste või selle taha vist see, et kunsti lahti kunst lähtumata, seal on päris nagu et see läheb kuidagi isiklikuks. Jah, selles on midagi isadest ja poegadest, ma mõtlen siis teatritükke. Kodus on meil noh, teatrist hästi palju, et selles mõttes ka, kui ma olin laps või noorem, ütleme põhikooli ajal, siis ma täitsa kindlalt, kuid teatrikunstis No mõtlesin rohkem siukest, põlvkondade erinevuse küsimus, eks ju, et teatud asjad on, millest sa võid küll rääkida, aga, aga sõnad sarnased erinevate inimeste jaoks erineva tähendusega kõlavad. Jah, et ütleme nii, et ma eelistan rääkida kunstist võib-olla siis mingis muus ringkonnas või ütleme, et see on nii minu kui ka teiste ütleme huvitavam või kaugemale viima. No aga mis sa ikka, oskad sa mingeid asju nagu arvata ka või, või sõnastada või välja tuua, mille sa oled nagu kodust kindlasti kaasa saanud sellist, mille üle sa praegu kunstnikuna hea meel, tunnet mis olid vanemate õiged valikud sinu suhtes. Millest sul, millest sul praegu noh, ma ei tea, kas siin saab reaalselt kasu, eks natukene kuidagi tühjalt, aga, aga põhimõtteliselt nii et, et meil, mille, mille peale sa saad nii mõelda? Ma tegelikult mingi võibolla sihikindluse, et selles mõttes mu emalt on palju õppida, töökust ja sihikindlust. Et see lihtsalt, et kuigi ma noh, ma tean, selles mõttes tähendab selle, mis ma teen ja ta ei pruugi seda otseselt mõista, aga selles mõttes mingi töökas ja see, et sa usud sellesse, mis sa teed. Ja sa töötad selle nimel. Et tegelikult see raudselt kodust tulnud, et oma emalt vaadates noh, kui tugevalt mingi eesmärgi nimel ütleb mingi Maximalism, et sa süvened asju täielikult ja eelkõige sa pead ise sellesse 100 protsenti uskuma, et siis sa oled nagu, kas sa teistele hiljem seletada ja teisi uskuma panna, et sa ei saa õõnes seest olla. Et sa ei loo mingit Varssivaid, sa töötteriaalse asja kallale. Kas kas tuled oma loomingu juures ka mingit nagu sellist kohustust seoses kodustega, kas, kas see, kas seal on mingi selline sisemine distsipliin olemas, et noh, loomingu seisukoha pealt, et ma saan seda teha või ma ei saa seda teha sellepärast et nemad võiksid vaadata? Ei, selle ma hoian hästi lahus või selles mõttes, et võib-olla võib-olla see kergendab ka, et me ei ela Eestis. Et seal ei olnud, nagu mul on ma loomingus ikka totaalsed vabaned, ma ei mõtle loomingut tehes selle peale, et mis keegi kuskil mõtleb. Analüüsin neid teistes teises teistes küsimustes lähtuvalt. Et seda küll ei ole, et et oi, et järsku keegi mu sugulastest näe. Et siis on piinlik selles mõttes, pigem ma selline seletan lahti selle. Pigem ma arvan, minu nagu loomingu puhul ka, et seal ei ole nagu, ma ei ole teinud midagi nii šokeerivat, et endal oleks nagu raske sellega hakkama saada. Et pigem on see, et nagu ma pean lahti seletada, mida see üldse tähendab, mida ma teen. Kas meile meeldib see, mis sa teed? Ärme mitte, kusjuures ma arvan, et see ei olegi see, et ei meeldi, aga ma arvan see, et nad ei saa lihtsalt päris täpselt aru veel. Ja Ma ei ole veel valmis päris täpselt seletama, et võib-olla ma ei ole ise kõige parem seletaja selles suhtes. Aga ma arvan, et see on pigem nagu mingi arusaamatus või see ei oska suhestuda. Et kui ma maalisin, siis lihtsam. Selle osas see kõlab nagu sellised pisut enne tormi situatsioon. Mõnevõrra. Ütleme, et ma ei tea selles mõttes et mul on Sutrop, noh, ütleme kodust tulles ma olen suht vabad käed või ma olen, mul on täiesti vabad käed ise areneda. Aga. Seal mingi lünka ratastel. Millest teile tuleb või millest see tekkinud, on sul mingi oma kujutus olemas, miks, miks on nii, et, et et noh, Eestis kunsti nagu ei mõisteta või tekivadki mingid sellised lüngad või tekivadki sellised sellised augud? Ma nüüd laiendan lihtsalt sinu olukorda. Sama ma just tahtsin sedasama öelda, et tegelikult nagu see, mida mina näen näiteks oma pere peale, on tegelikult ka ühiskonnas üldiselt. Et ma olen hästi palju mõelnud, kuskohas see lünk tuleb, et ei saa, minu arust ei saa süüdistada lihtsalt inimeste, et ta ei saa aru Gazas kunstist. Sellepärast et sellest ongi väga raske aru saada, sest et sinna, et mõista ühte teost, seal peab olema nii palju eelteadmisi. Ma ei arva, et kaasaegne kunst ei ole enam see, sa lähed näitusesaali, sa vaatad ja sa mõistad, et üks variant on loomulikult see, et sa loed seda kuraatori teksti sealt kõrvalt või seal selgitustega. See tegelikult, et et ma ei tea, kus see lünk tuleb, et nagu ma olen mõelnud selle peale, et see on nagu haridussüsteemis, aga haridussüsteemi peale isaga kogu rõhku panna. Siis me ennem rääkisime sellest, et ajakirjandus võib-olla see, et puudub nagu puudub seda selgitav vahe. Ajakirjandus ei pea rääkima siis, kui ei ole, kellele rääkida, ehk kui ei ole kuulajat, siis ei ole ju põhjust lugu kirjutada ja siis täpselt õpetada. Ma olen selle peale mõelnud, et miks, miks on Eestis nagu siis tegelikult on Eestis, sellepärast et näiteks Londoni keskkonna, mis seal keskkonnas on kunst, on nagu iseenesest mõistetav. Tan, ta on ühiskonnas, see seda on, inimesed tarbivad kunsti ja see on, sellepärast on huvi. Ja nad üritavad nagu mõista võivad kursis sellega. Ja see ei ole nagu kitsas ringkond, kes kunstiga tegeleb või kunstikunstist huvitab. Aga Eestis selles mõttes ma arvan, et olukord ei ole ka nii nii halb. Aga noh, selles mõttes fakt on see, et nagu mingi mõistmatus on tekkinud. Et ta on kaugeks jäänud kuidagi. Arvad, et see on aja jooksul kuidagi süvenenud või? Ma arvan, et ta on praegu suhteliselt halvas seisus, et see on lihtsalt minu, puht minu enda arvamus, et mulle tundub, et kunst on praegu või kunstikriitika üldse surnud seisus. Aga samas nagu võte Lothansises tõuseb. Inimesed ei saa lihtsalt aru, mida kunstnikud teevad. Nad ei saa aru, aga vot see ongi nagu nad ei saa aru ja siis tekib see esimene reaktsioon, see viha selle vastu nagu, mis asi see on, kuivõrd see mõistmetes ja kuivõrd tegelikult keegi ei selgita neile seda, mis on siis ongi see, et sa jääb mõistmatuks ja nad tulivad selle kohe eemale endast. Kui sa vaatad Londonis, paistab see sulle kuidagi kätte ka läbi läbi Eesti kolleegide, siis kurdavad nad Annavad nad kuidagi sulle nagu noh, jõuab see sinuni, see, see, selle lõhe nii-öelda valu. Ma usun, et see valu on ju tegelikult kunstnike jaoks juba olemas. Tule Eestist just et ei ole ju tore teha midagi siiras usus ja siis nentida, et näed jälle ei, ei jõudnud kuhugi. Kusjuures nii kurb kui see ole diakurku Ma Eestis käin, siis ma alati näen mingit seltskonda, inimesi, kes on umbes, vaatas mulle otsa, ütled, et mine uuesti rutt ruttu ära. Et selline tohutu soov Eestist välja saada või et mitte siinset struktuuri muutma hakata, vaid ainult et minema saada siis tegelikult sellega ma ei nõustu, ma arvan, et Eestis on hästi võimalik midagi teha. Et lihtsalt see on nagu struktuurimuutuse küsimus. Aga jah, selles mõttes, et seda on küll, et hästi paljud inimesed mu enda tutvusringkonnast, kes tahaksid välja saada siit. Ja kes on? Ma arvan, et kui siin süsteemis juba töötad, et suhteliselt lukku siia, et see on ka võib-olla põhjus, miks mina ära läksin. Et ma ei tahtnud kohese süsteemi sattuda ja siia selle süsteemi siseselt areneda. Kas see on automaatselt nii-öelda publiku viga, võib-olla lihtsalt inimesed ootavad teistsugust kunsti ja, ja neil on mingi õigustatud ootus. Kunstnikud peaksid tegema teistsuguseid asju, ilusamaid arusaadavamaid mõistetava maid, niigi on raske. Peale pikka päevatööd tahaks näha midagi toredat. Jah, seda positsiooni päris palju kuulnud või selles mõttes, et ma ei arva, et sa kellegi viga on. Ei arva ka, et kunst peaks olema selline, et selliseid nagu steitmente ma ei taha teha, et meil on loomulikult ütleme nii, et siis peab olema mõlemat tüüpi kunsti arvates on publiku viga, et nad ei, ma ei arva, et kunst peab mugav olema. Et seda kindlasti mitte. Et kunstis võiks või peaks olema mingi sõnum ikkagi või ta peaks mingi küsimuse tekitama. Ma ei arva, et kunst peab olema see lõõgastus, et sa lähed peale või noh, see ei ole meelelahutus. Aga võib-olla see ongi, et kui inimesed eeldavad kunsti, ütelda meelelahutusi, selline samm välja. Inimesed kindlasti ootavad praegu ka väikest muusikalist vahepeal aset, et me oleme esimese poole tunni jooksul jõudnud erakordselt traagilisse teemadeni. Mul on midagi selline maailm. Ma luban, et mõne hetke pärast me räägime dünaamilisemad ja meeleolukat juttu, aga me mängime ära üheksanda loo ja kui sa teeksid väikese sissejuhatuse sellele, siis siis me saaksime asuda kohe kuulamisega. Ütleme, et see on lugu, millega on hea siis töötada või maalida, oli sellega kunagi hea. Sadelgaks piknikul ja täna on külas Maria arusoo. Kui me kuulasime ära nüüd loomile saatel, oli väga hea meel, et ma muidugi pean kohe maalimiseks küsima või kunst kunst kunsti tegemise kunsti loomisest, mida sa praegu teed, mis need tööd on praegu, mis sul, mis sul pooleli on? Praegu mul on, järgmiseks lastakse, on paar perfomance asja et etenduse mõttes ja viimasel ajal ongi liikunud selle peale, et ma töötan ruumiga. Et vot me ennem rääkisime ka, et miks ma Maali statistilise raamidest väljatulek või et ma kuidagi ei suuda hoida nagu või ei taha või huvitu hoida seal raamide sees. Et mulle meeldivad ruumiga, siis nimetatud installatsiooniga isolatsiooniks Befoomentsiks, heliinstallatsioon üks või ütleme, et see on see rada ja pidima praegu lähen tegutsema. Kuidas see tehnilises mõttes välja näeb, mida sa siis tegelikult tähendab, et sa sellega tegeled on kuskil mingi Ruunsul pooleli või on see ruum sul praegu nagu peas, mismoodi? Kavanda peas selles mõttes, et ta on ikkagi nii, et noh, on idee või on, siis ütleme, et kuraatoreid kutsutakse näiteks või siis ma tahan ise näiteks teha, on idee, ma hakkan sellega, ütleme ma töötan sellega, kuni lõpuni peas. Kui ta järjest aga tehniline ja tegelikult seal viima, seal on mingi kahe kolme päeva küsimus või nädala küsimus, mil ta saab ruumi ülesse. Et ta on hästi-hästi palju enda peas. Aga see ruumi ehitamise osa on küll igati hästi oluline, siis ta nagu muutub tervikuks või seal ruumis olla ja särada, kogeda, et see on hästi oluline osa. Ja siis muidugi igasugused tehnilised jamad, tüsistused, projektor näitab valesti või mida iganes, aga, aga noh, see on see, mis tuleb võtta. Aga kui, kui küpse pilt tegelikult ja see on siis võrreldes sellega, mis, mis lõpuks nii-öelda välja tuleb või mis nii-öelda läbi tehniliste lahenduste, läbivõimaluste, läbimehaaniku või tehniku, kes sulle appi tuleb läbilaenutusest saada olnud materjalide noh, ma tea, tehnoloogiliselt asju välja ei osteta ju, alati tuleb nad kuskilt tuuakse kui, kui palju, nagu seal tuleb lõivu maksta kõigele sellele, et, et on mustmiljon, pisiasja, nüansse ja detaile. No eks seal tuleb, aga ütleme, et ma ei taotle, ma olen selles mõttes avatud selles suhtes, et see idee, mis on peas, on ma pean saama kätte sellesama tunnetus ja selles ruumis, et see idee isegi mõnikord muutub või see kontseptsioon ei muutu, aga ma intelleerin selle ruumi siis. Ma olen valmis selleks, et see hakkab hoopis teistmoodi tööle. Aga lihtsalt see tunnetusest peaks samaks jääma või et ma pean sellega rahule jääma, et sel juhul siiamaani ma olen. Ütleme, et on kahtepidi, issand, et mõnikord ma olen tundnud, et ma olen liiga palju pidanud oma laenutuste sellega ja ma ei ole saanud kätte seda maksimumi, aga teine variant on ka see, et ma olen intelleerinud selle, ta muutub hoopis võimsamaks ja te muutute terviklikuks nii-öelda punkt pandud. Kas siin on võimalik kuidagi nautida erinevalt ka neid erinevaid episood erinevaid olukordi selles mõttes, et meeldib sulle rohkem nii-öelda see väljamõtlemise küpsemise valmimise periood või siis see, kui sa saad sõna otseses mõttes seda luua ja seda seda moderjaliseerida, mis pea sees olemas on? Ütleme, et mulle meeldib tohutult, see ei ole nagu see, mis rohkem ei, seega mulle meeldis idee tekkimise aeg tegelikult tohutult, kui mul tekib mingi idee ja hakkab kasvama, arenema, et ma analüüsin ta läbi, ma mõtlen ta läbi selles kontekstis, kus modelle esitan. Ja kuidas ta areneb, lõpuks tegelikult see, kui ma lõpuks ta valmis ehitanud siis või kuidas iganes, nii-öelda siis on ka tegelikult kõige tüütum osa vist just see. Ma ei tea, laenutused ja tehniline pool, et see nagu see võib olla. See inspireeri sealt ei saa tekkida mingit uut uut arusaamist nende ideede või mõtete osas. Ei, seda ma ütlesin, ma, mina näiteks ei ole see tõite kunstnike saksa andama tööd assistendile teha, et mul ei ole pääseda tegemisprotsessi. See on väga oluline mu jaoks ja see on täpselt samavõrdväärne osa sellest lõpraseltalist. Aga ütleme, et võimaluste piires kasutan Monteerijat näiteks kui on video tegemine või lihtsalt ma ei viitsi takerduda tehnilistesse. Need on tehnilised asjad, eks ju, mis, mis on nagu selle protsessi juures kuidagi praegu sul siis pooleli, mis need ideed, mille, mille kallal su pea töötab hetkel? Neid ei saa avalikustada, need näitasid täna. Aga eks ta hakkab tekkima see ühtepidi, nii et kas ma teen isiknäituse või ma teen mingi kuraatori näitus, et hästi tihti kuraatorinäitusel on teema või siis nagu antakse mingi raamistik sulle, mille siseselt sa töötad. Aga praegu ongi nagu mõttes ma vaikselt ehitan üles, sest etendust või noh, perfomance, et et see on koos marja juurega mis meil on kunstnikerühmituse seal, et seda me lihtsalt nagu selles mõttes on hästi huvitama, tegelikult otsin hästi koostööd, et ma olen seda viimased paar aastat otsinud. Et see on hästi huvitav nagu pingpong hakkab pihta, et üks heidab ja teine selline topeltanalüüs ja see, see on, see on tegelikult hästi huvitav kunstnikku, nagu protsessi juures töö tegemise protsessi juures. Selle jaoks on vaja olla kuskil koos tee või kohvitassi taga. Ütleme nii, et see on hea, kui on hetk, mil ta koos et üks variant, et kaks, kaks inimest sätivad mõtet lihtsalt eraldi kohtadesse saavad kokku, räägivad, aga see koosolemise siis Jüri energia on tegelikult hästi oluline. Aga üldiselt ma teen noh, üldiselt jalutama, ideid ennem läbi, et ma omaenda peas kui ma räägin nagu ainult enda töödest harjutan läbi, aga vist nagu viimasena, aga ma olen aru saanud, et see, et sa tood idee, mis on hästi toores alguses on muidugi raskema jaoks toores Leedu uue publiku, et koolis satub sellega hästi kokku magistris, kus sa projekti kaitsma ennem kui see on valmis, kus ta on alles idee tasandil. Et see oli alguma jaoks väga raske, siis nüüd ma tegelikult näen seda sealt väga palju õppida. Mis hetkel sa asjadele joone alla tõmbad? Nii-öelda tehtud fikseerituks lõppenuks, loed, kus, kus asi enam nagu ei, ei, ei noh, mis on nii-öelda ajalugu möödanik läinud. Mu enda jaoks või mitte isegi mööda nagu, kas ma siis ei ole vaja ka, mõeldakse päev enne avamist, kui ma panen töö välja, installeerin töö ära, siis selleks hetkeks on minu jaoks nagu see asi tehtud, et tegelikult nagu see edasine protsess loomulikult huvitab mind ja väga oluline on seevastukaja ja nii edasi siis tegelikult mu enda jaoks lõppeb see nagu selle installeerimise hetkega. See, mida publik pärast seda tunneb, mida tunnevad need, kes peaksid sellest kirjutama Eestis siis nagu me teame, ei kirjutada, eks ju. Londonis kirjutatakse tõenäoliselt aeg-ajalt ikkagi, see ei ole enam selle sinu tööprotsessi osa. Mõtlesin minu töö lõpeb sellega hetkel, mil ma teinud selleerin, loomulikult see, kuidas see tööle hakkab iseseisvalt, seal näitusesaalis see, sest noh, see on järgmine protsess juba. Aga töö saab lõplikuks minu jaoks hetkel, mil ta installeeritud see, mis ma ise sealt noh, kus ma olen sellega rahul või mitte, on ju see, et kui ma suudan ta ise maksimaalne viia selleks hetkeks on minu jaoks see töö lõppenud. Järgmine, mis edasi järgneb, see on juba see on juba siis Väga põnev tundub kuidagi, tundub kuidagi ühest küljest aga lihtsalt nagu arusaadav, täiesti nagu väga-väga-väga keeruline. Väga veider on tegelikult, kuidas lahti sõnastan, ma just mõtlesin, et ma pole kunagi, kui pidin, ma ei kooli intervjuule, siis sa pead lahti seletama seda asja pole nii ammu neid lahti seletama mõelnud. Kui palju üldse kunstist sinu arvates rääkima peab, kui palju ta kunst tahab rääkimist? Omavahelist kahe või kolme või nelja inimese vahelist sellist arutelu on, see on see tähtis. Võiks miinimumi mind isiklikult väga vaimustav näiteks on, kui ma lähen näitusele või olgu see näitus, kontsert või etendus. Ja ma räägin sellest, et kui see tekitab kõneainet, vaata minu arust avab kunsti päris palju. Et üks asi on see emotsioon, mis sa sealt saad, aga teine asi, see, kui sa vahetad neid mõtteid, kuidas edasi areneb, et siis hakkab see tööle. Tahad sa olla ise nagu aktiivne rääkija või on sinuga nii et seltsimees kunstiteadlast. Me oleme valmistunud kuulama tundide kaupa. Ütleme, et ma suudan olla hea kuulajaga, mingi vestlusvorm on kõige parema rataste ma ei armasta ise loengut pidada või selles mõttes nagu olla ja rääkida, et pigem mingi vestluse vorm ise nagu avab, see on jälle see hakkab see pingpongi efekt, et. Kas enda asjadest on vahel raske ka rääkida või tekitab see mingeid selliseid, selliseid pingeid, kui kogunevad sinu jaoks olulised autoriteetsed arvajad ja siis siis sa pead kuidagi seda taluma või, või selles olukorras hakkama saama. Ütleme, et ma alati naudin seda hetke, mil sa minu ette kanda läbi läheb vestluseks üle. Et seda hetke jah, aga ühtepidi on väga huvitav ja see on ka selline ajaga õpitav asi vist. Et kui me räägime haridussüsteemist, siis näiteks Londonis on just hästi palju seda, et sa pead rääkima, sa pead lõputult tutvustama, sa pead lõputut lahti seletama tööd, mis on tegelikult aga hästi oluline, sest et siis sa, sa esitad mingid küsimused juba ennem ära ja see tõuseb. Ütleme terviklikku maksan. Siis ainult enda töökohta. Seal eelkõige sa pead alati enda töid olema võimeline, analüüsime ja tegelikult ma arvan, et kunstnik võiks olla võimeline nende töid, analüüsime. Eelkõige ta peaks, sisenes. No põhimõtteliselt, miks ta teeb seda? On sul selliseid ka, kelle töödes sulle meeldib tõesti rääkida, millest on nagu erakordselt põnev, ma ei mõtle enda omi, kahtlemata need kõigepealt aga, aga, aga kes sind tänase päeva kunstnike hulgas väga-väga inspireerivad? Ütleme nii, et viimasel ajal tuli meist Veneetsiast Veneetsia biennaalil, et Põhjamaade paviljonist, et sellest me lihtsalt nagu sai rääkida, aga see on täpselt see, et sellest rääkida, pead sa olema seda näinud. Et see mängis meile sellise. Ma ei tea trikki, et tõmbas meid haneks näitus või see, see paviljon iseenesest sellest andis nagu pärast verist rääkida ja Renzo Martens eest. Kes on siis kunstnik dokumentaale teeb? Temast on viimasel ajal muidugi mingi väga palju meil omavahel või noh, sõpradega juttu, aga põhimõtteliselt ma väga ei taha nagu nimesid välja tuua või selles mõttes alati on kunstnikud, kes mõjutavad läbi aegade või muidugi mõjutavad, aga pakuvad huvi. Nii et need ei ole ainult sellised hitid Aga nüüd olen, ma olen väga õnnelik, kui ma lähen näitusele, ma tulen välja sealt ja mul on sees nii palju emotsiooni, ma tahan sest rääkida, siis ma lihtsalt jalutan seda läbi, et seda juhtub ka hästi palju, et sellised lähed nii-öelda tarbida viskate kõrvale, et mulle meeldib, kui ma saan sealt edasi mõelda. Ja kui see annab piisavalt ainest edasi mõtlemiseks, kulu vahepeal muusikat, nii-öelda, mis seal siis on. See on nii orderi, üks lugu. Tänase ärgaks külaline Maria Arusookunstnik Me räägime kunstist ja, ja marja me ei ole rääkinud siiamaani sinu sinu haridusteest põhjalikumalt me oleme rääkinud küll nende märksõnadest nendes linnades, mis on sind mõjutanud Tartu tegelikult välja Tartus koolis käinud, näen tärklist bakalaureuse, teine ja noh, mida sa seal tegelikult nagu noh, see ei ole ju ei läinud nagu kunsti õppimas ja sõna otseses mõttes, eks ju. Tartu kasuks otseses muidugi hästi palju see keskkond ise, et kuskil keskkoolis ma teadsin, ma tahtsin minna Tartusse, mis asi on, kuivõrd me Tallinnas sündinud tahtsin ära. Esimene äraminek oli siis nagu Tartu piires ja ma tahtsin Tartu Ülikooli semiootika, et aga ma ei tahtnud ka kunstis täitsa nagu, et ma tahtsin kunsti ja semiootikut, ma tahtsin nagu seda teooriat ja praktikat koos. Ja kuivõrd ma teadsin koma ekasse tulen, siis ma astun automaatselt kohe siia süsteemi. Kas see tähendab natukene seda, et hea kunstniku saamiseks on vaja midagi rohkemat kui ainult neid tehnilisi meistrioskusi peab olema millestki veel kogenud või mingid teadmised veel olemas. Et tekiks mingi teistsugune arhitektuur kui, kui kõige kõige tavalisema kunsti õpingu puhul. Ütleme, ma arvan, et mõtlev inimene on tavaliselt ükstapuha mis vallas huvitavam kui lihtsalt nagu oskustööline või et selles mõttes kindlasti ja noh, mind isiklikult aitab see, kui mul on laiem stardiplatvorm või mind lihtsalt huvitas või ma ei instance tol hetkel kindlasti niimoodi ära, et ma lihtsalt tahtsin minna Tartusse, me tahtsime Tartu Ülikooli ja see kuidagi kõik sobis kokku, et ma sain sellise romantilise tudengipõlve Aga kuskohast algas ikkagi siis selliste tehniliste oskuste omandamine, need olid seal olemas enne Tartusse minekut, ma mõtlen, joonistamine, kõik see noh, mis, mis maalikunst eeldab või need tuli, tal on nagu hiljem olulisel määral juurde. Sellega ma olen vist käinud, ma ei tea, mis see aasta või noh, selles mõttes on nagu mind on alati pannud mingitesse kunstikoolidesse et olgu see Sally stuudio või reitel juures kultuuris, et kuidagi noh, sealt see nagu ühte või teistpidi otsimine on toimunud. Nii et kui ma praegu sa küll ei joonista midagi paberile, aga või noh, kui ma paluksin teha, siis hakkaks kohe nagu tulema, joon. Kuidas sellega bakalaureuse ajal päris palju probleeme, et ma ei ole, ma ei ole tegelikult väga akadeemiline joonistada, et sealsed õppivaid väitsid mulle, et ma karakter joonis või noh, ma olen hea karakteri joonistaja. Et ma suudan Kraktori ära tabada, aga ma ei armasta ega huvitav tegelikult akadeemilisest joonistamisest või akadeemilisest. Ja seepärast ma arvan, et minu arust on väga palju oskuslikumalt kunstnike, et ma ei ole väga hea võib-olla siis tehnikas Tunned sa seetõttu, et sinu arsenal võiks olla rikkam millegi poolest? Arvatavasti maalikunstiga jätkaks või oleks jätkanud sel juhul kindlasti selle üle, aga sellel maks lihtsalt viinud, et see on puhttehniline oskus, mille sa saad omandada. Et see on tegelikult see tegelikult on trenniküsimused. Joonistama saab õppida igaüks, et selleks ei pea olema väga on, et, et see on see tehnikatrenn. Et kui ma paluksin sul praegu joonistada räime nokivad kajakad, siis sa saad sellega hakkama. Arvatavasti kindlasti, aga ma ei tea, kas sa aru saad, et see räime käekesem, et et aga jah, ma arvan, et ma saaksin hakkama. Tabad sa ennast aeg-ajalt tehniliselt või noh, ütleme otsimas joonistades mingeid ideid või? Ka kritseldada, aga ma ei ole, ma ei ole selles visandaja tüüp, et ma visandan mõttes, aga bakalaureuseõppele mul just nagu probleem vaatselt kõik kursaõed, kogu aeg pidevalt kritseldatud, neil on siuksed, plokid kaasas, kus nad muudkui joonistasime. Olen ikka õige kunstnik, et ma kunagi ei joonista paarides inimesi või loengutes inimesi, asi või nii edasi. Aga mulle meeldib visandada ideid, aga tihtipeale sõnades tihtipeale lihtsalt abstraktsete joontega. Pigem kui, kui nagu otse natuurist teha. No see on muidugi mõnes mõttes viga, ma ütlen sulle ausalt, sellepärast et vaata, kunst on ju see, eksju, kus, mida tuleb ka müüa, eks. Ja galeristid, kõik hilisemad ja ootavad nagu seda, seda, sinu märkmiku hunnikut, eks ju, mis seal täis joonistatud ja visandatud, et need siis õigel hetkel vaikselt maha müüa. Eks neid ütleme, et lisandplokke mul on selles mõttes ja näitan, kuidas väga tegelikult see on väga nagu kasulik asi või need on väga huvitav läbi lasta. Ma just nüüd Eestisse tulles võtsin ette oma ühe vana visandite blogi, kus on siis küll ideid küll mingeid nimesid, küll joonistusi ja see on tegelikult päris huvitav, et ta paberile kantuna on, kuidagi saab vormima. Aga kui sa ütled, et sa seda ei tee, kuhu sa need oma ideed salvestad? Muidugi, Scottie sisu ei ole üle vaadanud, küllap seal on diktofon olemas. Ei, tegelikult ma olen ikkagi märkmik selles mõttes, mulle meeldib ta hea meel tikumas alastanda märkmike märkmikusse. Et ei kasuta tehnikat selleks. Nii et selles mõttes oled sa valmis vaidlema nende inimestega, kes ütlevad, et hea kunstniku jaoks on sellised klassikalised võtted absoluutselt oluliselt tähtsad. Vastasel juhul annad lihtsalt käest-jalust seotud kunstiga. Ei, tegelikult ma üldse ei vaidle sellega selles mõttes, et ma Ma arvan, et kui sul on äärmsak Glasgises oskused ja see trenn või see kool seal all sul on märksa palju lihtsam sai takerdunud tehnikas eile sa võid oma ideed lihtsalt say say Taggart tehnikasse. Ei mina selles mõttes tõesti usun, et selle pärast peaks ka Tartus, et ma arvasin, et seal on hästi konservatiivne või selline natuke peterburi liik, võib-olla selline kunstikool. Et annab mulle tugeva tehnilise paasi. Andis nii ja naa, selles mõttes start, andsime midagi muud, rohkem vist, aga. Aga. Tartus saadud asjad edetabel kahtlemata oleks väga huvitav. Erinevate inimeste puhul, kes Tartu Ülikooli Tartu Ülikoolis käinud on kunagi koostada. Ta oli ei, ta oli väga õigel ajal õiges kohas, selles mõttes ma tol hetkel ma tundsin, et ma tahan seal olla ja ta oli väga õige õiges kohas. Sina ütlesid Berliin Berliini vahepeal sest et Tartu ring hakkas täis saama ja siis ma otsisin võimalusi, kuidas meie välja. Ja tegelikult see Berliini, see esialgne valik oli natuke spontaanne, et ta ei olnud nüüd, kui sa tead, see on Berliin. Aga väga õige valik oli lõpukutes, et see elukeskkond on seal ülimalt meeldiv. Väga tore, aga me jõuame rääkida veel Berliini elukeskkonnas ka, aga, ja seda juba peale uudiseid, sellepärast et meie esimene saatetund siin paraku hakkab saama ümber võimalik viimane lugu ära mängida, aga mul oleks küll hea meel, kui sa nüüd lihtsalt ei ütleks, et see on, see on lihtsalt see või teine vaid vaid kui sellel on mingi tähendus üldse sinu jaoks, siis mõne sõnaga, miks, miks me selle loogilisime praegu siia? Ütleme, et see lugu on nüüd ka, mida ma viimasele kuulanud oma Emmbeegolmest rohkem ja ütleme, et see oli üks valikuma, pidin raadioajaks mingi muusika, mis ei oleks nagu liiga destruktiivne ja selline Ütlemiseks mul sobiv lugu sisse minekule. Sissemineku lugu suurepärane, meie kasutame seda sissemineku lugu praegu väljaminekuks mõne hetke pärast uudised ärgaks, piknikul jätkub kohe peale. Nõrgaks piknikule jätkub ja mul on väga hea meel, et tänase piknikukülaline on kunstnik Maria Arusoo Maria rääkinud kunstist. Ja väga loodan siiralt seda käsi südamele, et, et meie, meie omavaheline vestlus on teile head kuulajad olnud ka on olnud ka põnev, ehkki möönan, väga eklektiline. Aga kunst ongi selline ja loomegi omaette projekti siin ja praegu. Kuidas tunned ennast, kui sa räägid, sa oled ka kasutanud seda mitu korda seda sõna, et, et sa ei tee mitte kunsti, vaid see tekib projekti siin natukene ajase kuidagi ärevaks, et me elame sellises sellisel ajal, kus, kus inimesel loomingul selle tähistamiseks kõlbabki, nii igav, kuiv ja tühine seda nagu projekt. Vot sellega on see, et ühe mõistsite tähendab, see vist ei erinevalt nagu sa võid selle mõiste väga erinevat lahti sõnastada, et minu jaoks tegelikult on päris huvitav projektist projekti, et sa kogu aeg sõnastan enda ümber et saia ühte positsiooni kinni, vaid sa lõpetad siis nii-öelda ühe projekti ja sissesõnast uuesti, alustad uuesti või siis arened edasi, aga sa püstitasid uue eesmärgi küsimuse projekti mõiste Ma tegelikult nagu ma ei tea, kas ma igapäevases kõnes kasutame projektis mõistet nii palju. Või selles mõttes, et ütleme, et kunst on selles mõttes nagu See kõlab nagu suurelt, kõlab nagu ilusasti seal taga oleks nagu jumal inglid ja mingi selline ramm, eks ju. Kui sa ütled, nagu ma olen kunstnik, ma loon ma, ma, see on kunst, eks ju ja paratamatu inimesed räägivad projektis, siis on see selline asi, mis on nagu vesi voolab. Suhteliselt mitte oma valikus, tegelikult kunstnik on suunatud mingi projektikirjutaja ka, et tegelikult selle idee teostamine, see, et selles on midagi teha, saaksid sa pead kirjutama projekti taotlema raha ja nii edasi, et see ongi nagu suures osas projekti kirjutamine. Et ideaalvariandis loomulikult mulle meeldis süsteemis on, on see, et sul on olemas assistent või keegi, kes teeb su Eesti projekti mänedžer? Veel mitte, selles mõttes. Aga siis on olemas, kas koht on olemas, kui ma praegu siin tõmbaksin heebli maha ja ütleksime, aitab küll mulle raadiotööst, et marja ma hakkaksin su mänedžeriks või asjaajajaks. Suurima heameelega laseks sul kirjutada eelarveid ja selliseid asju kokku, aga ma ei tea, kas ma usaldaksin või selles mõttes mulle tegelikult meeldib õppida see süsteem ise kõik ära. Ja sel juhul siis ma olen valmis võtma võib-olla assistendi. Et sa saad kontrollida, sa saad niimoodi ülevalt vaadata veebikaameraga, mida ta teeb parasjagu. Aga ütleme, et igasugused asjade laenutamise ja kõik sellised praktiline pudi-padi sõrmaks väga õnnelik, kui keegi teine teeks Mida selle jaoks vaja on, et selline ametikoht tekkida, saaks jälle uuesti raha, eks. Arvutuste mingit toimivat süsteemi, selles mõttes ma tegelikult Eesti suuruse ka riigis või Eesti suurusega kunstimaailmas ma ei usu, et siin tekib selline stuudiosüsteem. Ja teiseks võib-olla see pole ka vajalik, et nagu mina edaspidises perspektiivis mõtlen ka, et koostöö jah, kindlasti, aga ma ei tea, kas ma tegelikult olen. Ma tegelikult mulle meeldib teha oma kunsti, ma saan nagu romantilise kunstipositsioonil, et mulle meeldib algusest lõpuni see protsess ise läbi teha. Küll mulle ei meeldi, kui võtab see projekti kirjutamine suurem osa ära, kui idee lahti töötlemine. Selle vana mudeli ära kadumine. Ma julgen arvata, et see vana mudel oli see, kus kunstnik nägi vaeva, ta lõi ja siis keegi lõpuks ostis selle ära. Eks ju selle töö ära teha. Et kas see on, kas see on nagu jäädavalt läinud. See on vana mudel. Kindlasti mitte selles mõttes, et selliseid kunstniku tööd oli ju tänapäeval siiamaani edasi. Aga ütleme, et kaasaja kunsti mõttes ma arvan, et see on paljuski selles, et kunst ei ole enam nii palju kui see objekt ise. Ja kui ta läheb ideede tasandile, siis ju selles mõttes Selles mõttes see töötab, tegelikult kunstimaailmas töötab. Aga see ei ole nii kergelt nagu kunsti mõte, kunsti tähendus kui selline muutub. Et ta ei ole. Ta ei ole enam ainult maal seinal või skulptuur, et see kindlasti. Nojah, nüüd on, ostjad on võib-olla lihtsalt natukene teised, eks ostavad mingid suured galeriid või, või, või kunstikeskused kes võivad osta ka ära neid installatsioone või, või noh pannes eks ju raha alla ja, ja kunstnik nii saab teenida. Aga see vana see süsteem sinu arvates on õige see või see on ikkagi kunstniku jaoks kuidagi selline ebamugav pärssiv. Sa mõtled vana süsteemi siis seda, et kunstnik teeb, mis ta teeb ja keegi astub selles mõttes ideaalvariandis, loomulikult ma leian, et kunstnikuks tegeleda ainult kunstiga ja on olemas siis. Kas ostjaskond või tarbijaskond, kes nagu võimaldab sel kunstnike kunsti teha? Sinu maalid on sinuga alati kaasas, sina ei ole oma maale kunagi ära müünud. Oled müünud? Ma olen müünud, aga ma ei ole müünud, selles mõttes ma ei ma lisaks sellistele ilusas elada või iseenesest ma ei ole minul seal on nagu. No muidugi, sa ei saa elada seal kaks aastat maalin, midagi muidugi sisega. Jah, aga ütleme, et videot nagu selles mõttes nagu mujal jah, aga Eestis ei ole, Eesti kunstiturg on natuke teine asi, kui on mujal maailmas kunstide turg. Et Eesti kunstiturg on asjakeskne objektikeskne ja sellepärast on tarbimiskeskne, sa pead saama seda ruumi asetada seda teost või ta peab pakkuma mingit ilu või naudingut. Et see ei ole täitsa ostad endale mingi teose selle teose pärast. No kirjelda natukene seda minnes Londoni kunstielu on. Meie, kes me Londonist läbi jookseme või kes käivad seal ühte või teist asja vaatamas, nemad käivad just nii-öelda saavad hetkeks osa tegelikult ilmselt ise seda väga tunnetamata ja palju seal eestlasi teisi selles kunstiringkonnas tiirleb. Mitte vist väga palju. Eks seal ikka nagu eestlasele, aga ütleme, et ta on, ta on tohutult ka realistlik ja ta on see algul, algul hästi, häiris mind või ma tundsin hirm, et seal ei lubata, aga ma kõrvalt vaatan, siis seal ei lubata, väga palju vigasid teha. Et Eesti Eesti süsteeme selles mõttes tohutult hea, et siin sul piisab teha head kunsti ja sa saad galeri aja ja kõik on kuidagi loomulik. Orgaaniline selles mõttes Londonis ei ole, Londonis on see süsteem on küll väga suur, seal on tohutu palju kunstnikega see jäämäe tipp, see on hästi väike ja hästi terav. Ja see konkurents on ka väga suur. Aga samas, mis mulle väga meeldib, seal on see, et nagu ma ütlesin, enne kunst on osa ühiskonnast ja sai seal on nii palju need asjad enesestmõistetavad lihtsalt et seal see lünga puudumine. Aga eks ta natuke on, ütleme, kui sa eestist sinna lähed, siis algul on selline veider selline suur staari maailma natuke naerma või tundub irooniline, aga samas No kõik see noh, seal on, mis üheksakümnendail tekkis selle vaiba Heiga, et kunstniku staar ja kui kollase meediategelane ja nii edasi. Et kõik seesama, et avamistele on, ma ei tea mida iganes. Et selle nagu tohutu tõestamine, et minu jaoks on ikkagi nagu, ütleme see ei tähenda seda, et seal sisu taga ei ole selles mõttes. Ja seal on muidugi hästi tugevalt selline putsi trendi mõiste mis algul on, muide, minul oli seal valesti võõras ja mulle tundub, et mis mõttes me räägime kunstitrend, et see, see ei ole selle hooaja kunst? Kunst minu jaoks on kunstnik igal kunstnikul on oma proffeliast nagu töötab nagu selle siseselt. Aga seal on hästi üleval kunstitrendi mõiste kui selline. Kui lähedal või kaugel sina selle jäämäe kitsa tipu mõistes või suhtes oled? Ütleme nii, et ma ei, ma ei läinud sinna, et ronida sinna jäämäe tipp, aga nüüd ta on lihtsalt see, et nüüd ma, aga kus siis tegelikult näen võimalust, et ma hakkaks ka Sealse süsteemis kunagi tööle, et ma läksin tegelikult sinna algul lihtsalt mingit uut kogemust või mingit uut paradigmat saama. Aga nüüd ma tegelikult mõtlen selle peale, et see on realistlik, et ma hakkaks seal keskkonnas tööle selles paralleelselt. Aga selles mõttes mu eesmärk ei ole ronida seal mingit redelit pidi, et ma teen oma asja, mis ma teen ja maksimaalselt. Kas kas selles elus saab üldse olla või, või kas, kas seal on siis nii, et, et tõesti et sa tead kunstnikke, kelle eesmärk on sinna üles? Ei, loomulikult ma tean selles mõttes, et kui sa vaatad, nagu, kui ma vaatan sealset kooli õpetajaid ütleme seal õpetaja magistri, mida tähendab seal see viimane magistrinäitus, mis Eestis on lihtsalt see, et sa tõid oma töö ja tulevad su aitäh, sõbrad vaatama ja on selline tore näide, siis seal on see nagu selline avapauk, kui see, et sealt algab, algab või jalga su karjäär ühtepidi. Et see on selles mõttes vangidest ei ränk, et iga otsus on hästi suur või iga see seal on hästi suur kaal. Ja kuivõrd seal on Niiuga konkurents, siis on ka see pinge ja see suurem. Aga teistpidi nagu ma ütlesin ennem et mind ei huvita tegelikult seda järgida, ma pigem nagu teen enda asja. Ja minu eesmärgiks ei ole jõuda, on sinna kas jäämäe tipuga, kuhu iganes ma pigem tahan. Ja ma arvan, et aines ainus võimalus ei ole see, et kui sa meeleheitlikult Rainud kuhugile lähed ratsaraiskab mõttetult energiat. Läksid sa Londonisse teadlikult, mille, mille, mille järel või? Londonisse, ma läksin teadlikult selles mõttes, et ma olin aasta aega olnud ära ekas ja ma tundsin, et noh, ma teadsin Londoni, ma lihtsalt otsisin väljundit, mida ma sinna tegema lähen. Ja ma läksin Martin kriidistuudiosse mis oli lihtsalt mulle meeldisid ta tööd, pidin väga heaks kunstnikuks ja võtsin sellise külahullu positsiooni, et kirjutasin talle lihtsalt. Hiljem Anikuma sest stuudios oli, siis ma sain aru, et kui palju kirju tuleb neil päevas või mis see tähendab üldse stuudiosüsteemi saada, sest minu jaoks oli stuudiosüsteem üldse nagu uudne asi, et mis mõttes kunstnikule stuudio, tänane assistendid. Aga seal on see loomulik. Sina oled praegu Martin Creedi stuudios, enam ei ole, enam ei ole. See oli lühike periood. Ei, see tegelikult oli, ta venis kõvasti pikemaks, kui arvasin, et ma läksin pooleks aastaks praktikale. Ja siis nad palusid mul edasi jääda tööle, sest et ta tegi, koostasime kataloogi. Ja see venis isegi peaaegu et kahe aasta peale, aga noh, nüüd on nüüd on see, et ma enam lihtsalt, ma olen saanud, mis ma vajasin sealt. Nüüd hakkas muutuma tööks selles mõttes. Aga kuivõrd minu jaoks ma tahtsin seda kogemust rohkem kui seal, et see oleks üks sammu karjääriredelil, mida iganes. Martin Creedi nimi nendele inimestele ütleb kindlasti, kes, kes nii-öelda samas maailmas selles rütmis, kus, kus sina, eks ju, võnguvad kaasa teistele meile võib-olla natukene vähem, kui sa mõne sõnaga peaksid ütlema, kes Martin kriid on. Ütleme, et ta on inimene või kunstnikest, sõnastab seal kunstis ennast ringi. Ja küll läbi muusika, küll läbi oma kunsti teostamises Kalevi maalin, tema maalid. Nii et. No ütleme, aga, aga kui sa jälle võrdled selle jäämäe jäämäe paralleeliga, kus kohas tema selles selles selles süsteemis või püramiidis asuda võiks? No selles mõttes ta tõusis esile sellega, et ta sai töö, närb reisimison UK-Britannia üks olulisemaid kunstiauhindu ehk siis Ta on selles mõttes selles ladvikus, aga aga need nimede, noh, see top 10 on ka muutu, et selles mõttes see Londoni ja muu kunsti. Me oleme, süsteem, on see, et see isegi iga aasta on annab Art Review välja top 100. Ehk siis tema nüüd oli vist kas 36. Nii imelik, kui see ei ole, aga tahaks edetabeleid selle põhjal, et siis kes on kõige mõjukam No ja sa tulid ära ja nad nüüd, mis juhtuski temaga kaheksa. Kohe kukkuma? Ei, aga selles mõttes, et minu jaoks on lihtsalt huvitav kunstnik, et aga seal süsteemis ta on jah, ütleme, et ülalballett. Mida see sinu jaoks andis, et sa said selle aja, mis läks pikemaks, nagu sa ütled, kui see esialgu planeerisid seal stuudios olla? Ta andis kahtepidi, ta andis hästi praktilise asja, praktilisi oskusi ja pluss veel see, et ta andis mulle ootamatult, mida ma eeldan, ta andis mulle see. Ma sattusin automaatselt sinna kunstimaailma keskmesse, kui sa kooli lähed, kooli kaudu ikkagi praktiseerida ise seda, aga ma sattusin endalegi ootamatult sinna kohe keskmise ja ma nägin seda suht julma süsteemi, mis algul suhtelised, raputas mind või. Teemaks ei ole kunst kui selline vaid teemaks on kõik mingi kui hierarhiline see on või kui halastamata süsteem on, aga samasse ühtepidi see küll tõsiasi šokist üle saatis, ta nagu tegelikult õpetab või sõnaliselt selle olukorra läbi on nad ainult hästi palju praktilisi oskusi pluss veel nagu väga huvitava kogemuse. Kas selle seal oldud aja jooksul tekkis sul ka mingi teine või uus arusaamine selle osas, mida sa edasi teha tahad? Ta selgines, selles mõttes ma läksin, ma läksin sinna, et astuda samm korra kõrvale. Et siinse süsteemist, et ma saaksin mõelda ja jah, selles mõttes selgines, nagu mu plaanid läksid suselt paika või et ma tahan seal kooli minna. Ja kuidagi. Selgemaks olukorrani. Kas see on nagu oluline detail ka sinu sinu CVs, et, et sa seal nagu töötanud oled, kas see avab sinu jaoks mingeid uksed aitab see sul oma maailmas seal Londonis kuidagi paremini läbi lüüa. Ütleme, et nii veider kui see ei ole, aga on selles mõttes, et vot see ongi siin, tekkis huvide või põrgemaid, mina läksin sinna puhtast huvist, et mulle meeldib see kunstnik ja ma tahtsin saada endale seda kogemust. Ja mingist hetkest ma hakkasin avastama seda, et see mul c5 kirjas on. See hakkas kuidagi õudselt määrama. Ja noh, ma ei tea, kas on hea või halb, aga selles mõttes pigem nagu teeks mulle headest. Või selles mõttes, et jah, et et seal on see kuidagi olulisem See aitab sul lihtsamini saada lõbuks stuudio ja siis selle assistendi, eks ju. Nii et oleks taotlusi kirjutama. Martin Creedi rääkinud siis siis nagu sa ka ütles, et ta ei ole ju. Ainult mees, kes, kes noh, nii-öelda piirduks või lepiks ühe valdkonna, läks seda muusikat ka. Samas ta muusikaga muusika kannab sama sõnumit kui, kui te kunst. Pra. C6. Meid. Sööna Ääthri seent, peegu. Niimoodi kõlab Martin Kõiv. Sina siin peab ometi kaasa ei mängi? Ei, eks ju, et aga, aga ma saan aru, et see muusika sünnib täpselt samamoodi nagu kunst, et, et seal on ju inimesed, kes osalevad ja siis mis mõttes kunst, see on ka kunst täpselt samamoodi. Just täpselt, et mina näiteks ei tõmbaks sinnani väga piir, et kui ma ütlen kunstnik, siis minu jaoks on see kaasab muusikat, kõike nagu visuaali, heli, kõike. Seda plaati nähes mul tuli meelde Martin kriit tõesti ühe teose põhjal, mille järgi inimesed võiksid, et ma olen kuulnud, ühes loengus räägiti kunstnikust briti kunstnikust, kes sai hakkama nagu tööga, kus ta kleepis seina külge nätsu ja see oli väga nagu tähenduslik. Selline. Thomase kontsentratsioon asjade juures, kuidas ta võib kaks nädalat sellele juurelda ja mõelda ja see nätsu asukohta valida. Et see on, see on, see ei ole spontaanselt, võtab selle suhteliselt, kleebib kuhugile, et see on, tal on selle väga-väga palju, kaalub iga otsast läbi. Mismoodi see töö tema stuudios toimus? Mis moodi need asjad olid seal tavaline päev, sa pidid minema hommikuks kohale. Esimest korda koolitas mind käima üheksast kuueni tööl. Et selles mõttes see oli selle hästi offis. Aga oma laud mulle jama, laud, arvuti, aga makk, jah. Aga, aga kui ma eeldasin, et ma lähen umbes olen üks mingi selline üks töötaja sadades, siis tegelikult seal on see stuudio on hästi väike ja selli selle võrra ja see töö oli hästi vaheldusrikas, oli õil need nii-öelda ohvisteid päevad küll, kus ma läksin üheksaks tööle ja lihtsalt olin seal olemas, aga eks ta oli nagu step by step või et algul ta võtab, võtab hästi kaua aega, et hakkaks usaldama sind Vesa talaseksindamisest do stuudiosüsteemi sisse, aga kuivõrd see nii väike siis nagu eks need ülesanded läksid aina suuremaks või kaalukamaks ütleme see nagu lõpuperiood oli kõige huvitavam, et see oli nagu see, et ma ei olnud enam stuudios, vaid ma olin siis nagu tema assistendile, ehk siis, kui tal oli esinemine, siis ma tegelesin sellega või et nagu personaalselt temaga, et ma ei pidanud tegema seda suhtlema mänedžeri kaleeidega või mis tegelikult on nagu kontoritöö. Aga see tähendab seda, et kõik see, mis sa sel ajal tegid, see kõik, mis sa sellel ajal nii-öelda loomingu mõttes lõid, et see ei olnud mitte Maria arusoo, Martin priid. Ei, seal on seal on kaks täiesti eri asja, et see, mis ma ise teen, et see, noh, ma tegin sel ajal No see, mis sa teed kella seitsmest üheksani ennem kohvisse minekute peale. Aga loomulikult, et selles mõttes, kui ma seal tegin mingit tööd, siis ma täitsa mingit ülesannet kas tema nimel või tema jaoks selles mõttes, et seal ei ole nagu, kuigi ta ja ta on selles mõttes, et ta nagu arvatavasti läbi või ta tahab, ta tahab nagu seal kõrval seda ka loomulikult välja, see läheb tema nimel, et see ei ole mingi koostöö istunud, see oli huvitav kogemus, aga see oli kogemus, nagu just täpselt see oligi aastaks-paariks, et mitte rohkem. Et mind ei huvita, kellega eksisteerinud lasin, ma sain seal oma kogemuse kätte sealt. Ja, ja väga huvitav on. Aga selles mõttes jah, et ma ei taha ja, või noh, selles see minu huvi ei ole lihtsalt toota kellegile töösid. Siin ei ole maailmas ikka väga palju nagu muutunud, kui ma tuletan meelde, milline oli noh, kasvõi renessansi, itaallaste, kuulsate sellist, eks ju, siis seal samamoodi olid, olid inimesed. Hobuse tagumik, kes ma olen, siis hakkasime ega väga palju ei ole muutunud. Aga samas noh, kriisi puhul on küll, et tal on olemas aga isiklik suhe oma tööga, et ta, ta ei lase selle produktsioon, et ei lase, ta laseb mingid tööd välja lihtsalt operatsiooni mõttes. Aga ja seal stuudiosüsteemidesse kelt näeb, kuidas, kui sul on kaks assistendiga töid teevad siis nagu sellest on ühtepidi saanud kunstnikesse ideegeneraator. Aga see ka ei ole nagu puhas see mina olen kunstnike Mangenereerin idee, vaid seal on küll, seal on seal imidži kujundaja, kes nagu läbi millena läbi mitme filtri see käib. Et see on päris veider. Kui palju on Londonis neid kunstnikke, kelle juures sa sooviksid töötada või ettepaneku korral oleksid kohe valmis seda tegema? Ütleme, et ma ei, arvatavasti ei soovi kedagi ästeerida enam. Aga on olemas mingi paar kolm nime, kellega oleks hästi huvitav, ma tahaks näha nende töömeetodi. Aga ma, ma isegi mõtlesin peale seda, kui ma krigi stuudioga, kas aeg läbi saama, et kas järsku läheks, töötaks veel mõne kunstniku juures. Ma ütlen, et ma arvan, et meil ei ole sealt nagu enam vaja, et ma pigem tahan oma projekte nüüd hakata nendele süvenema. See võtab ikka hästi kui palju aega ja see on tegelikult see, sa ostad mingil määral kõrvale, et sa küll õpid mingi süsteemi selgeks, mis on hästi huvitav, tähendab, õppeprotsessi on hästi huvitav. Aga ma tunnen, et ma peaks nagu hakkama või tahan oma asjadele süveneda. Kui lihtne on ühel Tallinnas sündinud Tartus Berliinis, Tallinna kunstiakadeemias õppinud tüdrukult tegelikult toimetada sellises paigas nagu on London kunstimaailma arvatavasti ju nii-öelda südames mis on nagu see kõige keerulisem sinu jaoks, mida sa pead lakkamatult ületama. Ma ei tea, kas keeruline või näiteks stuudios oli ka hästi veider vaadata või naljakas oli see, et ma jäin alati ühtepidi nagu sihukeses natuke friigiks või vaatasid, et tõmbas, kui ma sõin lõunal tatra, põrusin, mis asja ma see, et sa oled nagu. No kuule seda tõesti noh, selles mõttes, et Londonis, kui inimese tatraputru, siis ma kujutan ette, seal jääb kui sul Oxford Streetil pesu seisma inimesed on valmis sulle vaatama. Ei, selles mõttes, et, et minu muidugi ma eriti ei üritanud süsteemi sulandada või et mind ei huvitanud nende süsteemi reeglite järgi mängida. Huvitav vaadelda. Aga jah, selles mõttes, et siiamaani ma tunnen seda, et sa oled ikkagi sa autsaider, ei olegi isegi negatiivne mõiste see, et sa nagu sinivete omaks seda, aga sa oled selline parts Ida-Euroopas tähendab sellise veidriku sellise vulgaarne. Aga, aga samas ma ei ole tundnud küll, et mul on midagi, et ma olen midagi sellepärast saanud, et ma olen Eestist või midagi uksi avanud või pigem. Pigem on see mulle kasuks tulnud. Et ma olen süsteemiväline, tahaks ikkagi näha, kuidas kõige totram see on, see on mulle endale andnud mingi vabaduse ja see on ka nende jaoks huvitav lesk. Kriidi puhul käis ka Eestis. Et nende jaoks oli see, et kui seal on hästi, kõik on süsteemis paigas, ühtegi nagu sil akut, nii, seal on siis siiani nende jaoks nagu mingi mütsi. Või siis nagu mina näiteks ei näe seda, et selles mõttes on hästi hea ära minna, siis ma hakkan nagu. No selge see puudutab seda, kui sa oled kellegi stuudios, eks ole, kui sa püüad nüüd ise alustada ja, ja ise liikuda kuhugi on see siis selles süsteemis sees, mis lõpuks peaks välja viima jäämäe tippu või mitte. Ma arvan, et tegelikult sealses keskkonnas, et sa väga palju lihtsam, kui sa lähed nagu struktuurisiseselt, selles mõttes, et alati on see võimalus, on see, et väga head asja ja keegi hakkab ja nii edasi. Aga kuivõrd seal on mustmiljon, kunstnike, siis neid väga palju, kes teevad ka häid asju, on ka väga palju. Et tegelikult on, sa pead olema mingit pidi ringis sees, et kuhugile nagu edasi jõuda. See hakkab nagu ahel hakkab jooksma, et üks asi teiseni. Miks see sind huvitab, see on ju väga raske satuse lähedal säärasesse paika, noh nagu sa ütled miljon, eks ju konkurenti, mis siis, et elu on nagu aktiivne, aga seal seda lotovõitu saada on ikka väga raske, siin Eestis on, põhimõtteliselt kujutan ma ette sul peale kriidi juures töötamist tuleks lihtsalt noh, helistada ja, ja kohe öeldakse, et jah, galerii aeg, palun, ajakirjanikud oleksid valmis kohe tulema avamisel, iseasi, kas nad kirjutavad pärast sellest või mitte seks, palju lihtsam siin olla orbiidis kroonika oma, tuleksid välklambid, eks ju, ja värgid ja naised ja naised siis ajakirjade, ma mõtlen ja nii edasi. Aga minu arvates ei huvita see noh, ma ütlen, mind ei huvita see jäämäe tipp või mind huvitab see, et mul endal oleks huvitav või et mul endal, et ma saan, mind huvitab näiteks London on kõnede keskkonnas, millest, mis saab Arumust ka või et mul on endal huvitav sealt midagi võtta. Ja samas ma Ma arvan, et seal keskkonnas töötades on mul kuidagi see süsteem on paigas või ühtepidi või noh, ütleme ma ja ma ei ole läinud sinna ja seal on pleki püüdma pigem nagu praegu, ainult võtan sealt. Aga ma tunnen, et see annab mulle lihtsalt rohkem, kui mul siin siin olles oleks võimalust vaja. Kas seal küsimused on universaalsed, need, mida ootavad nii-öelda sealse kunstitarbijad ja, ja need, mida võiks oodata ja millest, millele võiks vastuseid otsida siin. Kas see, mida sa lood, on see universaalne piiriülene siin Euroopa kontekstis Londonis, kui Tallinnas mõistetav. Et ma arvan, et sealne kunstipublik on lihtsalt rohkem koolitatud kunsti vaatama, ehk siis nad võib-olla oskavad lihtsamini jõuda kunstini aru saada sellest. Ei, see selge, aga oma küsimused sa võtad millisest mullast Eesti omast või briti jaamast hoogu ilusti, ma räägin. Ütleme nii, et ma tegelikult arvan, et ma olen isegi seal kergem sealses keele ja keelekeskkonnas kergem kõnelda, kui siin praegu läks. Võib-olla siin ma peaksin rohkem lahti tegema seda eeltööd või lahti seletama mingitesse. No ja ma saan sellest aru, aga ikkagi need küsimused, see, mida sa küsima hakkad Et selles mõttes, et see on ikkagi ehk universaalne rohkem kui et ma ei ma ei, ma ei, ma ei ütle, et ma olen eesti või minust saab, et ma olen Eesti kunstnik või briti, et see, see ei ole küsimus tema jaoks. Et. Kui ma püüaksin, ma saan aru, et see nüüd on noh, selline küsimus, mis, mis tähendab mille vastus võiks tähendada taevast maad ja, ja, ja kogu universumit kokku, aga, aga mis, mis asjad need on, mis sind nagu vaevavad või mis siin nagu käivitavad kunstnikuna mille üle sinu asjad räägivad? Mille üle sa tahaksid, et sinu asjad räägiksid? Vot, seal on küll raske, aga see on nüüd see küsimus, et. Ütleme nii, et, Ideaalvariandis ma soovin, et mu kunst tekitaks mingeid küsimusi või peaks mõtlema, aga sellest ma ei saa seda öelda nagu temaatiliselt, et ma tegelesin mingi vaese kunstimaailma selles ise, siseprobleeme ka lihtsalt see oli kogu aeg, see oli kogu mu ümber ja ma tundsin, et ma olen vaese mingi kuidagi vormistada mingiks tööks mingi väljund leida ehk siis kunsti sisemaailma oma. Aga ma ei ütle, et see on nii kitsas. Marko Mäetamme täidab, kui tema räägib oma pere loost, sest tegelikult ei ole ju tema pere lugu, mida ta räägib seal mingi üldlugu. Et mulle meeldib nagu seepärast mulle meeldib kunst töötab just täpselt niimoodi, et sa räägid küll hästi isiklikult võib-olla enda lugu. Sest et sa tead seda rääkida, aga seal on mingi üldmõistet ja eks mu mingi üks näiteks tegeles kunstimaailmastruktuuridega ja sellega siis tegelikult see ei ole ju ainult kunstimaailmastruktuur, see on ühiskonna üldstruktuur, on suhted samal alusel toimiv. Aga lihtsalt ma võtan selle spetsiifiline kitsama näit. Reis pidi mind huvitab nagu väga selline. Ma ei teadnud, sotsiaalkriitilise lähenemine oli see. Aga eks see on nagu selles mõttes mul on mingi nagu mingi suund on mul enam-vähem paigas, mis areasma, mis mind huvitab. Aga. Julged sa seda kuidagi nimetada ka või sõnastada? Seda ära või selles mõttes ma ei taha seda sõnastele see sõnapaar, et see tähendabki kunsti ja seda on hästi-hästi, libe tee, et sa ütled nagu ma ei tea, kui sa ütled lause või sõnapaar sotsiaalkriitiline, siis on kohe mingi mõista, kui sa ütled sõna parimaid kunsti, vana kohe mingi elatise lisatähendused, mis tulevad juurde ja siis kontekstist välja tõstes endale hoopis nagu teine tähendus. Ja mu kõige nagu olulisem jaoks on see, et. Et kui see oleks maksimaalselt tehtud, jääda, tõstetaks mingi häda tõstad mingi küsimuse sinus ja ka mingi emotsiooni või see, et ta nagu läheb kaugemale fassaarist töötab. Et see on nagu, ma ei saa kontrollida ju ka publiku seda nagu ma ei ürita ka mingit sõnumit edastada. Ma ei, ma ei pea didaktiliselt kunsti panema mingi taktiline. See peab olema ühte lausuma jah, et selles mõttes, et nagu, mis peaks alati olema nagu mida sa sinus tekitada? Just väga hea, proovime tekitada inimestes tundeid ja mõtteid läbi muusika, ja kuna me nüüd oleme Londonist asjadest rääkinud, siis järgmine lugu haakub selle maailmaga vist. Ja selles mõttes Art grupi wanna piina. Üks piknik ärgaks, piknikul on saade ja Maria Arusookunstnik on tänase saate külaline. Me jäime väga huvitava asja üle siin vahepeal vestlema, jäime rääkima sellest, mismoodi, mismoodi tänane maailm nõuab meilt erakordselt palju selleks, et, et me tekst või mõte oleks arusaadav. Sellepärast et sõnu on nagu endises koguses tegelikult veel vähem, kui neid oli võib-olla sadakond aastat tagasi. Hea kirjanduse ajastul. Nojah, see mõiste tuju või see teema, mis te rääkisite siin sellest käed küljes, kui sa ütled, ühesõnaga mis mõiste tähendus on see mõis, tuju või see mõiste elu igavene, mida sa kaua see konteksti küsimus kontekstis asetad selle? Nii et on olnud väga mõnus selline grammatiline sabast kinni haaramise. Ta Varklikult võib niimoodi samas ujuda selles süsteemis ka, et sa kasutad tegelikult nagu minul ei ole selle vastu midagi, et sa segad jälgivaim. Et sa annad ühe asja kohta eriinfot välja, mis aga mõistsin, et see on teistpidi huvitav. Kui sa Londonist vaatad Eesti poole mis asjad on need, mille üle sa nagu täiesti siirast rõõmu tunned. Sa oled Londonis ära olnud kaks aastat, see ei ole väga pikk aeg, aga kui sa oled isegi 25, siis see siiski on pikk aeg. Ütleme, et ta on ühtegi pikka aega olnud, aga kui, siis alles nüüd ma, nüüd ma nagu sain aru, et ma elan seal, et ma olen hoidnud koksida topeltpositsiooni, et kui ma olen Londoni tagasi, siis mu sealsed sõbrakesed hoo, et kas sa nüüd elad siin või, aga ma tulin Eestisse, siis on sama teema, et et ma ei ole võtnud selle vastutuse ma vastutust, et ma elan seal nüüd nüüdsest on see nüüd, sest ma olen otsustanud, et ma elan seal. On see kuidagi nagu paberite peal või sisemusest, ma mõtlen, et korteri üürileping on kohustatud. Aga noh, see on, selles mõttes on ka see, et ma olen aasta siis aasta plaan nagu hästi paigas, et siiamaani ma olen see kahe aasta jooksul väga tihti käinud Eestis küll näitusi tegema, sest ma olen hästi, palju on Eestiga sidunud või kooliga või et noh, ma käin kogu aeg Eestisse tagasi, et see tegelikult ei anna seda äraolemist nii väga. Aga mis mind rõõmustab? Viimasel ajal rohkem nagu muleta, aga eks ikka selles mõttes, et, Ma selles mõttes patriootlik, sest ma usun Eestisse või et ma usun, nagu, olgu, kas seal äärel, aga ma usun, Eesti perspektiivi, ma usun, sellesse võimalused, siin on võimalik luua pretsedent ja mulle meeldib tegelikult see süsteem, et kuidas siin midagi teed, et sul piisab selle asja tegemisest. Et sa ei pea, et ei ole siukest tohutut brändikujundust, mis on kuskil mujal ütleme, suuremas süsteemis siin on väga otsene, sa teed, teed midagi ja see projekt projekt on seal, et on vähem sellest Ei ole seda nii-öelda sulge, odavad, glamuuri või siis kallis glamuuri. Esimene lärm sisuliselt. Aga võib-olla muidugi see natuke ka oleneb sellest, kellega ma siin suhtlen. Et siin ma noh, mingi rikutega ma suhtlen, et siis noh, tegeldakse sisuga. Et ei ole sellest kipterlekter Ja kui sa ütled, et sinna rohkem ajab nagu asju asjade üle nagu muretsema, mis asjad need on, mis Londonist vaadates sinu palgad teada liks muudavad. Ütleme, et distäpselt Kerge ujuvuse või see, et praegu muide kunsti seisukoha pealt, et ta on hästi surnud seis ja samas ma ei näe seda praegu võib-olla seda muutust tulemas, et isegi mitte kunstnike mõttes, ma arvan, et Eestis on väga palju häid kunstnike, väga potentsiaalika kunstnikke. Aga võib-olla see, et toiminud süsteemi ja võib-olla need helged peale, olgu siis kuidas kunstnikud või teoreetikud neil ei ole piisavat väljundit või kuidagi takerdub. Asi on, vaat kui teaksime taga asjal. Survad. Siis ma arvan, et mõned asutused, mis võiksid nagu natuke peaksite teist funktsiooni kandma ei mängisid välja või kuidagi, see energia on lahustunud või need on mugavalt oma positsioonidele, ilma et nad nagu täidaksid oma seda missiooni. Ma küll ei tea, milliseid asutusi sa mõtled, aga tahaksin kohe hõisata. Kuule, mis nüüd kunstnikel viga, meil, onu ehitasime kumu valmis jaa, jaa. See ei ole ju tegelikult küsimusele näitusepindades või see, et kuskil läks näidata, et Eestis on galeriisid küll ja küll ja siin on võimalik aega saada ja nii edasi. Öelge ainult kunst, ma võtan kohe labida kätte, hakkan ehitama midagi. Et ma arvan, et see on mingi, võibolla meelestatud küsimus, et mis mind tegelikult muretsema paneb, ongi see, et inimesed, kes siin töötavad kunsti vallas ja kes võiksid olla need, kes otsustavad ja juhivad seda asja praegu muidugi sellel äraolemisele saaks minema või saaks välja et. Et seda Eesti poole suunatust Et seda, et see, see meie struktuur, süsteem siin paika panna Või mingi? Kui hästi sa sellega eluga kursis oled, mida eesti kunstnikud loovad või mida eesti kunstnikud teevad? Ütleme, et nii palju kui ma siin käin, siis ma alati käin vaatamas, et mul arvutist mingi üldpilt hakkab kaduma järjest nagu üldpilt ei ole, aga on mingid kunstnikud kelle noh, kas läbi selle, et nad on mu sõbrad või mida iganes, et ma enam vähem tean, mis nad teevad. Aga niisugune üldpilt, aga ma olen natukene hägustuma. Või selles mõttes, et ma ei oskaks teha mingeid kokkuvõtted selle põhjal. No eks ma loen ka nii palju kirjutatakse, eks me näe, mis toimub. Ja kui ma siin Eestis käin, siis ma räägin selles mõttes Ma pean su käest kindlasti küsimus, et ma saan aru, et see on võib-olla natukene nagu raske rääkida, aga, aga, aga meie, sellise noh, ütleme laia publiku jaoks kunsti ja kuld, noh ja kunstisündmus oli kahtlemata Kristina Normani ehk siis aktsioon, mis, mis ühiskonnas noh, jõudis nii-öelda kaugemale, kui kultuuriküljed jõudis esikülgedele välja Nojah, sest teemavalik oli ka see, et selles mõttes loomulikult ma arvan, et see oli väga oluline mida ma ise tunne, et vot see selgitus osa, et tegelikult, et inimesed sellest aru saaksid. Et võib-olla see võikski, et ma olen hästi palju saanud, kuivõrd ma ise olen kunstnik, siis küsitakse minu käest, et mida sa arvad sellest, et noh, kas iial perekonnas isalt küsinud, et noh, et mis see tähendas, et siis just ta provokatsioonist kaugemale läheks siis selgitas poolt oleks, võib-olla oleks tegelikult huvitav, kui oleks inimesed, sellest kuuleksid. Aga see, et on esikülgedel seal mees nagu väga oluline, väga tore, sest et noh, nii peakski. Et kui olümpia on, siis miks mitte penitsivennal või? Ma arvan, et see peaks tulema ainult esiküljele, kunst ei, võiks või peaks esiküljele tulema ainult siis, kui see on poliitiline või kuldsõduriga seotud. See on päris kurb selles mõttes teise külge pidi ma tahtsingi sulle vastu vaielda ka, et, et tegelikult oli see nagu erakordselt kurb, sellepärast et liigutavad ainult need sündmused, mis on kuidagi nagu erakordselt poliitikaga seotud. Jah, või, või mida on hästi kerge loopida poriga selles mõttes, et see on kui juurde väga tugev steitment, siis seda hästi kerge rünnata ja ta oli nii nagu sündmus muidugi poleks selliseid näitsibenalistele kirjutatud niipalju et vot eelnevad aastad siis nagu sajand isikülgedel Sinu enda tulevik, näed sa seda? Kui pikalt Londoniga seotud olevat? Ütleme, et lähiaastad kindlasti, aga selles mõttes, ma ei, ma ei saa ega taha paika panna seda, et kas see nüüd siin ma arvan, et ma olen Eestiga seotuks nagu niisama palju. Aga pigem on see see, et ma ei tea, kui kaua jõuab mingeid paralleelasse ajada, aga aga lähiajal kindlasti ütleme, et sealt linnast on veel, mida võtta. Ja seal linnas oodatakse seda või see on võimalus oodata tegelikult oodata. Aga aga ütleme, et seal on veel mängumaad või selles mõttes et see ei ole ammendanud ennast, et ma arvan, see on hästi suur, suur ja oluline asi, et et mänguruumi kitsaks. Kui palju sa jälgid sellist Eesti igapäevaelu väljaspool seda, mis, mis toimub väljaspool väljaspool kunsti väljaspool, noh, ütleme veel laiemalt siis kuidagi kultuuri, kui palju sa sellel silma peal hoiad ennast? Eestimaal Eesti puhul arvatavasti ära olles mind igapäevaselt, aga ikkagi hoian selles mõttes mind, huvitab see. Ja hoian ennast kursis, mis toimub? Kui oluline see sinu jaoks on olla kursis nende asjadega selles mõttes, et näed sa seal, rikkan, tahad sa rääkida kaasa? Võrdles elekteri mingeid infomüra, et selles mõttes, et selle pärast, miks ma ei hoia ennast nagu kogu aeg kursis ja kõigega, et ei loe läbi kõiki lehti ja nii edasi see on see, et ma tahan mingit infomüra vältida. Aga mingeid üldtendents, seda loomulikult, et see on oluline mu jaoks, mis Eestis teinud. Ja noh, ma näen ennast teistega nii praegu kui ka tulevikus Eestiga seotud. Et. See on loomulikult laienemisest. Seal räägitakse viimasel ajal väga palju sellest, et ja noh, räägivad kultuuri või ütleme, sellised ergu närvi, sest Ergo maa närvisüsteemiga inimesed, mismoodi Eesti ei ole enam see paik, mis ta noh, ma ei tea, 10 aastat tagasi oli kuidas sulle tundub Ütleme, et vahepeal mulle hakkas tunduma, et tohutu konservatiivsuse laine hakkab tulema, et et kuidagi selle surutakse peale mingit konservatiivset mudelit, mille järgi sa pead elama hakkas. Et see tekitas kergelt nagu hirmu või kui äärmuslikuks hakkas muutuma, et jah, kindlasti Eestile loomulikult see paik, mis ta oli, aga ta ei ole 10 aasta pärast ka see paik, mis ta praegu on. Ma ei tunne sellest, ma ei tunne eestis ahistuste, ma arvan, et kõik on võimalik. Milline sinu jälle, ma räägin väga ilusasti, millele sinu selline unistuste Eesti oleks, mida sa ootad sellelt sellelt sellelt riigilt? Siin elavatelt inimestelt, kuhu sa tahaks, et see liiguks. Ma tahan, et või ma ei kujutaks ette, et ma, et see teisteks Eesti ta ei pingutaks nii väga olevaks miski muu või meeldida kellelegi, et ma tunnen, et hästi palju on seda mentaliteeti, et jõuda kuhugile või, või noh, selles mõttes, et olla kellelegi meele järgi. Et Eesti võiks nagu intelligentselt oma peaga mõelda või nagu olla see, kes ta on loomulikult nagu. Vähem sellist uuri siseselt vähem sellist buliimia laadset mentaliteeti, kus ahmida kõike kuni kuni oksendamiseni. Jah, ja võib-olla ka seda, et, Ma ei tea natuke ausalt öeldes otsesemalt. Et ei ole sellist nagu Nagu mis, ma soovin, et Eesti oleks, et ma soovin lihtsalt. Struktuur töötab. Et see Eesti mõiste on ka, et noh, millest me siis räägime, et kas me räägime, ma ei tea, Eesti poliitikast või me räägime ühiskonnast üldse, aga aga selles mõttes mulle Mida ma nüüd ära lähen, siis mõned hästi, paljud, kes noh, ma ütlen, need ongi negatiivselt meelestatud Eesti suhtes ise siin elades ja mitte siit ära minnes. Et nagu seda ma ei ütleks, et ma arvan, et kui sa elad mingis kohas, siis kas, kui ta seda või või siis hiinlased ei ole seal süsteemisiseselt, kui sa süsteemi muuta ei taha, siis lepi sellega, aga see lõputa lihtsalt nagu vingumine, et miski pole hea. Söödorolli Toru-Jüris on. Et. Kaks varianti kas te ise midagi või siis? Sa oled väga mõtlikuks ära praegu. Jah, muidugi, nii suure küsimus ka, et mis Eestis peaks saama või mis ma soovin, et idealisti oleks. No kes seda siis veel võiks, võiks mitte teada, kui kui meie nii väga hea, kuulame järgmise loo muusikat, see on ka erakordselt erakordselt mul nüüd järk kadunud natukene jah, number üks. Erakordselt destruktiivne, nagu sa ütlesid, jah. Ütleme, et läheb sinna valdamiste Maria mis on need hetked, mis, mis ühe kunstniku, nii nagu sina teevad, nagu tõeliselt õnnelik. Nähes teistes kunsti või ei näe mingit kunsti, mis tõesti töötab et see tõesti mind tõesti õnnelikuks või see, kui ma ise suudan luua mingi teose ja ta on nii lõplik selles lõplike avatud ühekorraga, et ta minu jaoks miinute maksimumini ja samas ma näen, kuidas hakkab edasi tööle et ma lõpetan ta niimoodi ära, et ta surnud punkti, vaid ta hakkab just siis tööle, et see Need ja need hetked, kui ma ise kogenud midagi, mis mind tõsiselt lõpuni liigutab või sunnib ümber mõtlema midagi ümber mõtestama Millal sind ja kus järgmisena näha saab? Mulle väga meeldib see küsimus. Kas ei ole mitte küsida kunstniku käest, millal ja kus sind järgmisel näha saab? See oleks nagu umbes muusiku käest, aga millise projekti raames? Ütleme, et Eestis peaks tulema nüüd eeldatavasti New perfomance raames novembris ja Britannia siis Londonis, arvatavasti tuleb ka selle aasta sees üks näitus. Et need kaks asja lähemalt. Aga siis vahepeal süvenenud niimoodi ateljeenurk. Vigu lugema kõige selle kohta informatsiooni Ma loodan, pakub meile vähemalt siin on kodulehekülg. Jah, kui mõelda nüüd ära apteegi siis, siis jah, sealt on kohe võib selle informatsiooni saada, et kus kohas, millisena mina teen. Me jääme neid update ootama ja tänades sind, soovin ma sulle just neid samasid hetki, millest hetk tagasi rääkisid, kus on nagu võimalik tunda ennast tõeliselt õnnelikuna neutre ning ma usun, et neid tuleb. Aitäh tänase ärgaks. Pikniku külaline oli kunstnik Maria Arusoo. Uus ärgaks piknik on eetris juba nädala pärast laupäeval kuulmiseni.